Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 2.2.-1/25/24-2 |
Registreeritud | 08.05.2025 |
Sünkroonitud | 09.05.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2.2 Loa- ja teavitamismenetlused |
Sari | 2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks |
Toimik | 2.2.-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Sotsiaalministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium |
Vastutaja | Anu Suviste (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim 2) |
Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Mart Uusjärv
Sotsiaalministeerium
Teie 21.04.2025 nr 5.2-2/1073-1 Meie 08.05.2025 nr 2.2.-1/25/24-2
Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine
Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) menetluses on Sotsiaalministeeriumi taotlus uuringus „Uuring
tervise- ja sotsiaalvaldkonna ülese koordineerimisteenuste rakendamise mõjude hindamiseks
esmatasandil ja haiglast kodusele ravile liikumisel“ isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti
nõusolekuta.
Tutvunud teie taotlusega, palun taotlust täiendada vastavalt alljärgnevale:
1. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõike 4 kohaselt kontrollib asjaomase valdkonna
eetikakomitee IKS paragrahvis 6 sätestatud tingimuste täitmist, kui uuring põhineb eriliiki
isikuandmetel. Taotluse kohaselt hõlmab uuring eriliigilisi isikuandmeid ning taotluse on
esitatud kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumi eetikakomiteele. Palun edastage
Andmekaitse Inspektsioonile eetikakomitee otsus, kui olete selle saanud.
2. Taotluse punktis 3 on uuringu õigusliku alusena viidatud teadus- ja arendustegevuse korralduse
seaduses sätestatud alustele, mida ei kohaldata poliitika kujundamise eesmärgil tehtavate
uuringute läbiviimisel. Taotluses märgitud, et tegemist on poliitika kujundamise eesmärgil
tehtava uuringuga IKS § 6 lg 5 alusel. Palun täpsustada uuringu läbiviimise õiguslikke aluseid.
3. Taotluse punktis 10 on öeldud: Andmed kogutakse isikustatud kujul ja neid ei
pseudonümiseerita ega anonümiseerita, sest sellisel juhul ei ole võimlik andmetele lisada
punktis 5 kirjeldatud lisatunnuseid, ilma milleta pole võimalik mõju-uuringut läbi viia.
IKS § 6 lõike 1 kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta teadus- või
ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud või
samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul. Enne isikuandmete üleandmist teadus- või
ajaloouuringu või riikliku statistika vajadustel töötlemiseks asendatakse isikuandmed
pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega.
Isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artikkel 32 näeb ette, et isikuandmete töötlemise
turvalisuse tagamiseks tuleb rakendada kaitsemeetmeid vastavalt asjaoludele ja
töötlustingimustele. Eriliiki isikuandmed, sh terviseandmed, on oma olemuselt põhiõiguste ja
-vabaduste seisukohast eriti tundlikud, väärivad erilist kaitset, sest nende töötlemise kontekst
võib põhiõigusi ja -vabadusi olulisel määral ohustada. Isikuandmete eriliikide töötlemisel
avalikes huvides ilma andmesubjekti nõusolekuta tuleks kohaldada sobivaid ja konkreetseid
meetmeid, et kaitsta füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi.2 Isikuandmete pseudonümiseerimine
võib vähendada asjaomaste andmesubjektide jaoks ohte ning aidata vastutavatel töötlejatel ja
volitatud töötlejatel täita oma andmekaitsekohustusi.3 Eelnevast tulenevalt palume kooskõlas
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 2 IKÜM pp 51-54 3 IKÜM pp 28
2 (3)
IKÜM artikliga 32 analüüsida uuringus kavandatavat andmetöötlust, kaaluda sobivate
kaitsemeetmete rakendamist ning taotlust vastavalt sellele täiendada4.
4. Taotluse punktis 4 on kirjeldatud andmetöötlusprotsess. Mõju-uuringu viib läbi vastutav
töötleja SA Viljandi Haigla, kellele lepingu alusel, kus on ära kirjeldatud taotluses toodud
andmekoosseis, andmete üleandmise aeg, viis ja nõuded andmete töötlemisele sh hävitamisele,
edastavad loetletud andmeandjad ning punktis 8 on kirjeldatud andmete edastamise viis
andmeandjatelt uuringu läbiviijale. Palun täiendada taotlust andmetega, millised on
andmeandjate uuringu jaoks koostatavate algandmete kustutamise tähtajad ning teabega, kuidas
vastutav töötleja veendub algandmete kustutamises.
5. Taotluses puudub teave uuringu läbiviimise andmetöötlustingimuste kohta. Palun taotluses
avada uuringu läbiviija andmetöötlusprotsess, töötlemise vahendid, rakendatavad
kaitsemeetmed jms.
6. Taotluse punkti 9 kohaselt Tervisekassa väljastab andmeanalüüsi eesmärgil SA-le Viljandi
Haigla raviarvete andmed (vt andmekoosseisu täpsemalt p 9.2), nende inimeste kohta, kelle
elukohaks on andmepäringu ajal Ida-Viru maakond (ca 128 000 inimest Statistikaameti
hinnangul). SA Viljandi Haigla selekteerib saadud andmestikust andmetöötluse käigus GMA
grupeerijaga välja sihtrühma (hinnanguliselt ca 20%), millele lisatakse tegelikult teenuseid
saanud inimesed, kes ei sattunud sihtrühma läbi algoritmi, kuid kaasati täiendavalt teenusele
SA Ida-Viru Haigla ja SA Narva Haigla poolt. Sihtrühma sees võrreldakse
koordinatsiooniteenuseid saanud inimeste tervishoiuteenuse kasutamise andmeid
koordinatsiooniteenuseid mittekasutanud inimeste tervishoiuteenuse kasutamise andmetega.
Palun selgitada, kas esmase päringuga Tervisekassa väljastab kogu andmestiku Ida-Viru
maakonna elanike kohta (ca 128 000 inimest), millest selekteeritakse välja tegelikult vajalik
sihtrühm ca 20%. IKÜM artiklis 5 sätestatud minimaalsuse põhimõtte5 kohaselt võib
isikuandmeid töödelda ulatuses, mis on eesmärgi täitmiseks minimaalselt vajalik. Sellest
tulenevalt ei saa Tervisekassast pärida kogu Ida-Viru maakonna elanikkonna andmeid valimi
moodustamiseks, vaid valimi moodustamise kriteeriumite alusel väljastab Tervisekassa andmed
ainult uuringu eesmärgi täitmiseks vajalikus ulatuses. Palun selles lähtuvalt uuringus
kavandatud andmetöötlus läbi mõelda ja taotlust täiendada.
7. Palun täpsustada, kas taotluse punktis 9.2. toodud andmekoosseisus Tervisekassa edasiste
päringutega soovitakse saada andmed kõigi Ida-Viru maakonna elanike kohta, mitte esmase
päringu alusel koostatud sihtgrupi kohta. Palun täpsustada isikute hulk, kelle andmeid
töödeldakse ning põhjendada vajadus kogu uuringu andmekoosseisu osas.
8. Palun täpsustage, kas SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Narva Haigla edastatavate andmete puhul
on valimi moodustamise ainus kriteerium koordinatsiooniteenuse saamine või ka muud
tunnused, nt elukoht. Kui, siis palun taotlust täiendada tuues välja valiku alused, isikute arv
ning põhjendus.
9. Taotluse punkti 11 kohaselt andmesubjekte nende isikuandmete töötlemisest ei teavitata,
kuivõrd teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud, kuna andmete töötlemine ei kahjusta
andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. Isikuandmete kaitse üldmääruse üheks
oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte. Läbipaistvuse tagamiseks tuleb
andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada vastavalt IKÜM artiklitele 12 – 14
konkreetselt selles uuringus toimuvast andmetöötlusest. Märgin, et taotluses viidatud
andmetöötlejate üldised andmekaitsetingimused seda ei kajasta. Üldmäärus küll kehtestab ka
andmesubjektide teavitamata jätmise alused, kuid neid saab rakendada pigem erandlikel
asjaoludel. Antud uuringu taotluses ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid, mis takistavad
isikute teavitamist. Teavitada on võimalik läbi (sotsiaal)meedia, ministeeriumi, asutuse
kodulehe kaudu vms viisil. Seega palun kaaluda andmesubjekti teavitamise võimalusi ja
4Vt lisaks: 2023. aastal valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel privaatsuskaitse
tehnoloogiate kontseptsioon, mis kirjeldab tehnoloogiaid ja pakub nende rakendamiseks e-riigis üldised mudelid.
Euroopa Andmekaitsenõukogu on võtnud 2025. aasta 16. jaanuaril vastu pseudonüümimist käsitlevad suunised, milles
on selgitatud, et pseudonüümimine on kaitsemeede, mida vastutavad töötlejad saavad kohaldada, et täita
andmekaitseõiguse nõudeid ja eelkõige tõendada vastavust andmekaitsepõhimõtetele kooskõlas IKÜM-i artikli 5
lõikega 2. 5 IKÜM art 5 lg 1 punkt c
3 (3)
vastavalt sellele taotlust täiendada. Kui leiate, et isegi ka üldine andmesubjektide teavitamine
võimalikuks ei osutu, palun seda otsust põhjendada.
10. Taotluse punkti 9 kohaselt töödeldakse uuringus ca 128 000 inimese eriliigilisi isikuandmeid.
Palun esitada andmekaitsealane mõjuhinnang või kui seda ei ole koostatud või ei koostata, siis
palun seda otsust põhjendada, arvestades isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklis 35
sätestatuga. IKÜM art 35 lg 1 kohaselt peab isikuandmete vastutav töötleja hindama enne
isikuandmete töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete
kaitsele, kui isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib
tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht. IKÜM art 35 lg 3 loetleb
olukorrad, millal andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine on nõutav, mh on hinnangu
koostamine kohustuslik, kui toimub füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatuslik
hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja
millel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis
samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut, samuti ka eriliigiliste isikuandmete ulatuslik
töötlemine. Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis6 on selgitatud, mis on
süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu kohta. Juhendis
on viidatud suunistele7, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut. Olemasolevast teabest
lähtuvalt palun hinnata, kas käesoleval juhul on mõjuhinnangu koostamine vajalik ja kui on,
siis palun see koostada. Kui mitte, siis palun tuua esile sellekohased kaalutlused.
Palun esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 20.05.2025 taotluses esinevad puudused kõrvaldada
ning täpsustused taotlusvormile sisse viia. Muudatused palun algtekstist eristada. Vastus palun
saata aadressil [email protected].
Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib AKI vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15
lõikele 3 jätta taotluse läbi vaatamata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Suviste
jurist
peadirektori volitusel
6 https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid/isikuandmete-tootleja-uldjuhend 7 https://ec.europa.eu/newsroom/article29/items/611236
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|