Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 24284050299

1 / 3

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 6. mai 2025. a, Viljandis

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maiken Mardim

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24284050299

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi, isikukood: Xxx Xxxxx, ik xxxxxxxxxxx

Käesolevas kriminaalasjas on xxx xxxxxxx esitatud kahtlustus KarS § 423 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 08.09.2024 kella 16.10 ajal

xxxxxxxx vallas xxxxxxx-xxxxxxxx-xxxxxx-xxxx tee xx. kilomeetril sooritas mootorsõidukiga

xxxxxx xxxxxx registreerimismärgiga xxxxxx peateelt vasakpööret xxxxxxxx-xxxxx-xxxxx

kõrvalteele ning ei andnud teed peateel vastassuunas otse liikunud mootorratta xxxxxxxx xx

xxxx registreerimismärgiga xxxx juhile xxxxxx xxxxxxxx (xxxxx). xxx xxxxx,

mootorsõidukijuhina, põhjustas liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest xxxxxx xxxxxxxx

ulatuslikke näokolju ja pehmete kudede vigastusi, peaajupõrutuse ja difuusse aksonaalse

kahjustuse, lülisamba VI ja VII kaelalüli murrud, seljaaju kaelaosa kahjustuse, paremal

hulgiroidemurrud, põrutuskolded kopsudes, parempoolse õhkrinna, põrutuskolded põrnas,

paremal õlevarreluu ja sääreluude murrud ja vasakul pöialuude murrud ning vigastuste

tüsistusena tekkinud neelamisraskuse, vasaku kehapoole peaaegu täieliku halvatuse ning

parema kehapoole osalise halvatuse. xxxxxx xxxxxx kehavigastused põhjustasid eluohtliku

tervisekahjustuse.

Mootorsõidukit juhtides rikkus xxx xxxxx sõidukijuhina ettevaatamatusest liiklus- ja

käitusnõudeid: Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja

järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama

liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab

liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest,

mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab

liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet; LS § 17 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja

tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; LS §

17 lg 5 p 3 nõudeid, mille kohaselt mitterööbassõiduki juht peab andma teed vasakule või

tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui

liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti; LS § 33 lg 2 p 8 nõudeid, mille kohaselt enne

manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel

töötajaid; LS § 56 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ristmikule lähenedes peab juht olema eriti

tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on

vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale.

Seega pani xxx xxxxx toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki

juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimesele raske

tervisekahjustus.

2 / 3

Alates 2004. a 01. juulist on seaduseandja poolt antud prokurörile õigus lõpetada

kriminaalmenetlus juhul kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette

ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on tasunud

kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Süü suuruse hindamisel võetakse aluseks Karistusseadustikus toodud põhimõtted, eelkõige §-s

57 sätestatu, st karistust kergendavad asjaolud. Arvestatakse isiku panust kuriteo

toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja

arusaamisvõimet ning seaduseandja sätestatud karistusraame.

Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mis on

II astme kuritegu ja mille eest seadusandja näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni

kolmeaastase vangistuse. Tegemist on ettevaatamatusdeliktiga.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et xxx xxxxxx ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud,

samuti puuduvad temal väärteorikkumised. Eeluurimise käigus tunnistas xxx xxxxx

toimepandud teos ennast süüdi ning avaldas puhtsüdamlikku kahetsust toimunu osas. Kanntanu

esitas menetluse käigus tsiviilhagi 25 589 euro nõudes. xxx xxxxx jõudis koostöös oma kaitsjaga

kannatanu xxxxxx xxxxxxxx tsiviilhagi osas kompromissile. Tulenevalt eeltoodust võib väita, et

xxx xxxxx süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur.

Avalik menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta

jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne

uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud. xxx xxxxx suhtes ei ole

varasemalt kriminaalmenetlust otstarbekuse tõttu lõpetatud ning teda ei ole ka kriminaalkorras

karistatud. Seega võib väita, et antud kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi.

xxx xxxxx kohtulik karistamine antud juhul ei ole otstarbekas ega vajalik, kuna isikut on

võimalik mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata. Arvestades seda, et xxx xxxxx on toime

pannud II astme kuriteo, kahetseb toimepandut, jõudis kannatanuga tsiviilhagi osas

kompromissile, on nõus kannatanule veel täiendava summa tasuma ning hüvitama

menetluskulud, ei ole tema süü kuriteos suur ja kriminaalasja edasiseks menetlemiseks puudub

avalik menetlushuvi. Prokurör ei pea vajalikuks lisakohustuse määramist, kuna esmatähtis on

kannatanu kahjude hüvitamine. Kannatanu xxxxxx xxxxx andis 30.04.2025 prokuratuurile

nõusoleku lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel.

Prokurör, tutvunud kriminaalmenetluse materjalidega ning vestelnud xxx xxxxxxx, leiab, et

süüdlane on teinud oma seadusevastasest käitumisest vastavad järeldused ning

kriminaalmenetluse lõpetamine tema suhtes on õigustatud ja põhjendatud.

Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 1, 2 kohaselt lõpetatud, ei täida

talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 6, 7

alusel.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada menetlus kriminaalasjas nr 24284050299.

2. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel määrata xxx xxxxxxx järgmised kohustused:

3 / 3

2.1. Tasuda kriminaalmenetluse kulud- isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemise

kulu 155 (ükssada viiskümmend viis) eurot.

2.2. Hüvitada kannatanu xxxxxx xxxxxxxx 5000 (viis tuhat) eurot. Saaja: xxxxxx

xxxxx; AS SEB Pank, a/a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

2.3. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 06.11.2025.

3. Asitõendid: DVD+R-plaat jätta kriminaaltoimiku juurde.

4. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

saata kannatanu xxxxxx xxxxxxxx, tema esindaja Erki Casarile, kahtlustatav xxx

xxxxxxx ning tema kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirgile.

5. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

Lõuna Ringkonnaprokuratuuris, Posti22/Koidu 5 Viljandi linn.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maiken Mardim

Abiprokurör

Olen määrusega tutvunud:

(allkirjastatud digitaalselt)

xxx xxxxx

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Sirk