Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 24263050628

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 08.05.2025, Paides

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Merike Lugna

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24263050628

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (ik XXX)

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX XXXile on

esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes

selles, et tema 14.11.2024 kella 14:52 ajal Järvamaal XXX vallas XXX XXX hoone taga lõi

tahtlikult kahel korral vasaku jalaga ja ühel korral vasaku käe rusikaga XXX XXX näo

piirkonda. Oma tegevusega põhjustas XXX XXX XXX XXXle parema silma nurgas

hematoomi, marrastuse, turse ja paremal pool saarnaluukaare murru ning füüsilist valu.

Sellise teoga pani XXX XXX toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava

kehalise väärkohtlemise, mis on kuritegu KarS § 121 lg 1 järgi.

Prokurör, olles hinnanud kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, asub

seisukohale, et XXX XXXi süü on veenvalt tõendamist leidnud. Sellest tulenevalt ei ole

otstarbekas määruses analüüsida etteheidetava teo süüteokoosseisule vastavust. Küll aga võib

siinkohal mainida, et tegemist oli kahe isiku omavahelise konfliktiga ning menetluse käigus

üle kuulatud ainuke tunnistaja ei näinud, millest või kelle initsiatiivil konflikt alguse sai.

Süü suuruse ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile

antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka

proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni

kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK

3-1-1-85-04). Käesolevas kriminaalasjas on XXX XXXile esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest

karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS

§ 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud

sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale

süüle. Kahtlustatav XXX XXX on avaldanud kahetsust, et selline sündmus aset leidis ning ta

vabandaks kannatanu ees, kui teda näeks.

Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik

menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta

jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul

enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime

pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul

puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Kriminaalasja

materjalide kohaselt on kahtlustatav küll 06.06.2024 pannud toime väärteo, kuid ei ole

viimase aasta jooksul pannud toime ega karistatud kuriteo eest, samuti ei ole isik avaliku elu

tegelane ega ametilt erilist usaldusväärsust eeldav isik.

Kahtlustatav on oma tegude keelatusest aru saanud ning teinud nendest järeldused, mis

annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Prokuröri hinnangul ei ole

XXX XXXi edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid

mõjutusvahendeid (nt kriminaalhooldust), mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel

kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on esmakordse

kriminaalkorras karistatava õigusrikkumisega, teise astme kuriteoga, kus kahtlustatava süü ei

ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras

karistamine. Kriminaalkaristus ei lahenda kahtlustatava probleeme, mis puudutavad

konfliktiolukordades emotsioonide juhtimist ning psüühikahäire ravimist. XXX XXXit on

võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi määrates

kriminaalasja lõpetamisel. Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole

põhjendatud üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei

mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele

üheseltmõistetavalt reageerinud. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse

lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle

järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Antud juhul leiab prokurör, et üld-

ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse

jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab

kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud kohustuste kohaldamisest.

Eelnevat otsust mõjutab samuti asjaolu, et kahtlustatav XXX XXX viibis Pärnu Maakohtu

Paide kohtumaja 08.01.2025 kohtumääruse nr XXX alusel tema nõusolekuta kinnises

hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel kuni 03.04.2025. XXX XXXile on

määratud Sotsiaalkindlustusameti poolt psüühikahäire – alkoholi tarvitamisest tingitud

isiksusehäire, haigus on pöördumatu ning vajalik on korrektne ravi ning alkoholist täielik

loobumine. Raviplaanist kinnipidamatuse tõttu ning tema suhtes registreeritud korduvate

politsei väljakutsete tõttu paigutati kahtlustatav kinnisesse hoolekandeasutusse. Eelnevast

kirjeldusest tulenevalt ei ole alust arvata, et tema suhtes oleks võimalik kohaldada sundravi,

kuivõrd haigus on pöördumatu. Käesolevaks hetkeks on isik kinnisest hoolekandeasutusest

vabastatud.

Riigi peaprokuröri juhise 15.03.2022 nr RP-1-2/22/1 p 2.4.1 kohaselt pannakse süüdlasele

kriminaalmenetluse lõpetamisel lisakohustus rahaline kohustus pool miinimumpalgast, s.o

hetkel 443 eurot või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides tehtava makse, millele ei

ole alammäära ette nähtud ning p 2.4.2 pannakse süüdlasele kohustuseks üldkasuliku töö

tegemise kohustus vähemalt 60 tundi. Punkti 5.1. järgi juhisega vastuolus olevatel juhtudel

tuleb lõpetamisel koostada põhistatud määrus.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kahtlustatav XXX XXXi maksustatavate

väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 2024. aastal oli 6219 eurot, mis teeb

isiku keskmise päevasissetuleku suuruseks 13,62 eurot. Küll aga tuleb meeles pidada, et isik

on pensionär, kellel on Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud psüühikahäire ning isik viibis

võrdlemisi hiljuti, s.o. XXX - XXX kinnises hoolekandeasutuses. Eelnevast tulenevalt võib

eeldada, et isik ei käi tööl, mistõttu on tõenäoliselt rahaliste kohustuste täitmine raskendatud.

Samuti on tõenäoliselt raskendatud üldkasuliku töö tegemine, arvestades isiku psüühikahäiret.

Prokurör leiab, et resotsialiseerumise mõttes ei ole otstarbekas kohaldada juhises ettenähtud

rahalist kohustust ega üldkasuliku töö tegemise kohustust.

Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle

pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, ringkonnaprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24263050628 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX XXX vabandama kannatanu XXX XXX ees.

Kohustuse täitmise tähtajaks määrab prokurör 08.06.2025.

2.2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX XXX mitte toime panema teise inimese

tervise kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Prokuratuur kontrollib

käesoleva kohustuse täitmist kuni 08.11.2025.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: -.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: KrMS § 126 lg 3 p 1

alusel jätta asitõendiks olevad videosalvestised 1 DVD plaadil, toimikuleheküljel 41,

kriminaalasja materjalide juurde.

5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete

kustutamine: -.

6. Kriminaalmenetluse kulud: -.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata anda kahtlustatavale XXX XXX ning edastada kannatanule XXX XXX.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne

Ringkonnaprokuratuuris aadressil Tallinna 18, Paide.

9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Merike Lugna

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse

lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja

toimik jääb Lääne Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et

kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS §

202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse.

XXX XXX