| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 18-2/230780/2401466 |
| Registreeritud | 08.03.2024 |
| Sünkroonitud | 25.03.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 18 Arvamused õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta |
| Sari | 18-2 Arvamused valitsusasutustele õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta |
| Toimik | 18-2/230780 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikogu Kantselei, Majanduskomisjon |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu Kantselei, Majanduskomisjon |
| Vastutaja | Karolin Soo (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Riigikogu Kantselei
Majanduskomisjon
Teie nr
Meie 08.03.2024 nr 18-2/230780/2401466
Arvamus seaduseelnõu 384 SE kohta
Lugupeetud Priit Lomp
Riigikogu menetluses on konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus 384 SE, millega võetakse Eesti õigusesse üle ECN+ direktiiv.
Arvestades, et eelnõu toob Eesti õiguskorda põhimõttelised muudatused, pean oluliseks juhtida
lühidalt tähelepanu järgmisele:
1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 22 lg 3 järgi ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda
või oma lähedaste vastu. Sellele põhiseaduse nõudele juhtisin tähelepanu ka varem
Justiitsministeeriumile edastatud seisukohas.
Praegune eelnõu sõnastus (eelnõu § 7825 lg 3) vastab põhiseaduse mõttele ja sättele paremini, kui
eelnõu varasemad versioonid. Juhin siiski tähelepanu, et maksumenetluses, mida viiakse läbi
maksukorralduse seaduse alusel, on mittesüüstamise privileegile tuginemise osas väljakujunenud
selge haldus- ja kohtupraktika. Konkurentsijärelevalvemenetluses võiks selle õiguse praktiline
rakendamine toimuda maksumenetluse eeskujul (vt maksukorralduse seaduse (MKS) § 64 ).
2. Praegune eelnõu versioon näeb ette, et keelatud teo toimepanemise eest rahatrahvi määrab
Konkurentsiameti taotlusel halduskohus.
Leian, et kohtu poolt trahvi määramise õiguse eelnõusse lisamine kinnitab veelkord, et ECN+
direktiiv oleks kõige sobivam Eesti õiguskorda üle võtta väärteomenetlusena – maakohtu poolt
trahvi määramine ei ole Eesti õiguskorras uudne (väärteomenetluse seadustik § 107, § 111). Küll
on praeguse õiguskorra loogikaga (eelkõige halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg 1)
kokkusobimatu, et halduskohtule antakse trahvi määramise õigus sisulises konkurentsiõiguse
küsimuses ning tegemata kohtumenetlusse erisusi, mis võimaldaks halduskohtul
konkurentsijärelevalves käituda sarnaselt maakohtuga väärteomenetluses.
Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte (PS § 4) tagab, et õigusriigis on võimutäius
jaotunud eri võimuharude vahel. Planeeritav muudatus aga asendab kohtu kontrollifunktsiooni
täitevvõimu otsustusfunktsiooniga ilma, et selleks oleks esitatud kaalukaid argumente (vrdl ka
2
Tallinna Halduskohtu esimehe 19.12.2023 arvamus rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 332 SE kohta).
Selle põhimõttelise muudatuse vajalikkust on eelnõu seletuskirjas põhjendatud väga napilt. Palun
Riigikogul see küsimus ja võimalikud alternatiivid veelkord asjassepuutuvate osapooltega
(eelkõige halduskohtud ja Riigikohus) läbi arutada.
Alternatiivide kaalumisel tasub arvesse võtta, et põhiõiguste kaitse vaates ei ole oluline, kas
konkurentsijärelevalvemenetlusega seotud trahvi määramist arutatakse haldus- või maakohtus,
vaid see, et põhiõigusi kaitsev menetluslik regulatsioon oleks tiheduselt ja tagatiste poolest
samaväärne väärteomenetlusega. Praeguses eelnõus see nii ei ole.
Kokkuvõttes palun uuesti kaaluda direktiivi sätete ülevõtmist väärteomenetluse regulatsiooni abil.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Karolin Soo 693 8410
Karolin [email protected]
Ivika Nõukas 693 4819
Ivika.Nõ[email protected]