Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet

[email protected]

Teie 11.04.2025 nr 16-3/18-0437-120

Meie 08.05.2025 nr 9.3-4/25/2753-2

Paldiski vesisalvesti KMH seisukoht

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) seisukoha saamiseks Paldiski vesisalvesti

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 16 lõikele 1 edastab otsustaja muuhulgas KMH

programmi asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Amet on eelnevalt esitanud oma

seisukohad projekti erinevate etappide osas kirjades nr 9.3-4/5500 (13.08.2018), nr 9.3-

4/19/7105-2 (30.12.2019), nr 9.3-4/21/10057-2 (10.09.2021), 07.03.2022 nr 9.3-4/22/1929-2

(07.03.2022), nr 9.1-1/22/4821-4 (04.07.2022) nr 9.3-1/24/4964-2 (06.06.2024) ning nr 9.3-

4/25/2136-2 (04.04.2025).

Energiasalv Pakri OÜ arendajana kavandab Paldiski linna rajada

pumphüdroakumulatsiooni(elektri)jaama (edaspidi vesisalvesti), mis koosneb maa-alusest,

kristalse aluspõhja kivimites asuvast reservuaarist, seda maapinnaga ja mereveehaardega

ühendavatest šahtist ning maismaal paiknevatest muudest objektidest (juhtimiskeskus, alajaam

jms). Jaama tööpõhimõte seisneb merepinna ja maa-aluse reservuaari kõrguste vahest tekkiva

vee potentsiaalse energia ärakasutamises. Jaama koguvõimsuseks on kavandatud ligikaudu 500

MW.

Vesisalvesti veehaarde torustik ja väikesadama ala on kavandatud Paldiski lahte, Pakri poolsaare

ja Väike-Pakri saare vahelisele alale. Veevõtutornidest liigub salvesti tööks vajalik merevesi

mööda torusid maismaal paiknevasse lüüsi ja survebasseini S. Julajevi tee 4 katastriüksusel

(58001:002:0321). Maapealse kompleksi rajamine on kavandatud Ida tn 2 (43101:001:1734) ja

Lõuna tn 5 (43101:001:1728) katastriüksustele. Maa-alustest veereservuaaridest Tallinna mnt

40 (43101:001:2359); Tallinna mnt 40a (43101:001:2360) ja Tallinna mnt 40b

(43101:001:2361) katastriüksusteni Paldiski linna kagupiiril, kavandatakse rajada kahekurviline

kaldtunnel (kaldega ca 16,6%, 4,23 km pikk, siseläbimõõduga 7,1 m) materjali transportimiseks

Paldiski vesisalvesti maa-aluste osade ehitamisel, juurdepääsu tunneliks elektrijaama maa-

alustele komponentidele ning ka nende kasutusaegseks hooldamiseks. Ida tn 2 ja Lõuna tn 5

katastriüksustele on kavandatud rajada vesisalvesti tegevuseks vajalik kontroll- ja

administratiivhoone; settebasseinid; müratõkkeseinad; argiliidiladestusala; kaevise ajutine

ladestusala; ajutine rajatis vertikaalse šahtiläbindamise puurmasin koos tegevuseks vajaliku

rajatisega (nt veepuhastus- ja alajaam jne). Tallinna mnt 40, Tallinna mnt 40a ja Tallinna mnt

40b katastriüksustele on kavandatud vesisalvesti töötamiseks vajalik taristu ja teenindav

hoonetekompleks, sh kaldtunneli käivitusšaht, veepuhastusseade, settebasseinid, väljalase

Reinu ojja ning kaevise ladustusala ja killustiku tootmise ala.

KMH programmis on muuhulgas välja toodud järgnev:

2(4)

 Vibratsiooni ekspert selgub KMH programmi menetluse käigus.

 Lähim elamumaa jääb planeeritavast alast ~170 m (hoone ~300 m) kaugusele

läänesuunas, järgmised elamumaad jäävad ehitusalast kaugemale kui 800 m.

 Maapinnale lähemate põhjaveekihtide vett tarbitakse valdavalt üksikmajapidamistes

suhteliselt väikestes kogustes ja seetõttu ei oma need veekompleksid Paldiski linna

veevarustuses suurt osa. KMH käigus hinnatakse tegevuse mõju ka üksikmajapidamiste

veevarustusele.

 Ehitusaegsed mõjuallikad:

o võimalik mõju põhjavee kvaliteedile varudele ja piirkonna kaevudele (kaasneb

kaeveõõnte rajamisel põhjaveekihtide läbindamisega; võimalik mõju inimese

tervisele, heaolule ja varale);

o müra (kaasneb kristalse aluspõhja kivimi töötlemisega killustikuks,

ehitustegevusega, ehitusmaterjalide transpordiga; võimalik mõju inimese

tervisele ja heaolule);

o vibratsioon ja indutseeritud seismilisus (kaasneb lõhketöödega, ehitustegevusega

ja ehitusmaterjalide transpordiga; võimalik mõju inimese tervisele, varale ja

heaolule).

 Kasutusaegsed mõjuallikad:

o müra (kaasneb peamiselt õhu liikumisega šahtides ja seadmete töötamisega;

võimalik mõju inimese tervisele ja heaolule);

o indutseeritud seismilisus (vee kaeveõõntesse laskmine ja väljapumpamine, kui

pingeväli kivimites muutub; võimalik mõju Paldiski linna ehitistele).

 Paldiski PHAJ detailplaneeringu koosseisus on varasemalt Akukon Oy Eesti filiaali

poolt teostatud suuremahuline keskkonnamüra hinnang „Paldiski pump-

hüdroelektrijaama detailplaneering. Keskkonnamürast põhjustatud müratasemete

hindamine. Töö 171120-1-D 15.05.201888“. Töös arvestati, et ehituse ajal toimuvad

mürarikkad tegevused tehissaare piirkonnas ning Ida tänav 2 ja Lõuna tänav 5

piirkonnas. Olulisteks ehitusaegseteks tööstusmüraallikateks oli ladustamisalalt ning

rongi laadimisalalt lähtuv müra. Modelleerimise tulemuste põhjal kavandati Ida tänav 2

ja Lõuna tänav 5 kinnistute ja kõrval olevate elamualade vahele 5 m kõrgune ja ca 1037

m pikkune müravall, mille peal on 4,5 m kõrgune ekraan, et vähendada peamiselt

laadimisalalt lähtuvaid müratasemeid ja hiljem elektrijaama käitamismüra. Käesoleva

KMH aluseks oleva lahenduse kohaselt on kaevise ladustamine ja killustiku tootmine

ning laadimine kavandatud Tallinna mnt 40 kinnistul. Paldiski vesisalvesti Tallinna mnt

40 kinnistu ja kaldtunneli rajamise keskkonnamõju eelhinnangu käigus tehti müra

modelleerimine. Kavandatavale tegevusele eelhinnangu koostamise ajal Tallinna mnt 40

asukohas ei olnud teada kasutatavad masinad ja seadmed, nende täpne konfiguratsioon,

paiknemine territooriumil jne. Põhimõttelise lahenduse ja teatavate eelduste põhjal

koostati müra mudel, kus territooriumilt ümbruskonda eeldatava müra levikut hinnati

analüütiliselt. Modelleeritud tulemustest selgus, et kavandatava tegevusega Tallinna mnt

40 kinnistul esinevad kõrgemad müratasemed (>60 dB) territooriumil ja selle vahetus

ümbruses kuni ~60 m kaugusel.

 Lähimate majapidamiste õuealadel jäävad müratasemed päevasel ajal kehtestatud II

kategooria piirväärtustest (60 dB) allapoole, öisel ajal on müratase piirnormi (45 dB)

lähedane.

 KMH käigus koostatakse müra tekke ja leviku modelleerimine hindamise aluseks

olevale kavandatavate tegevuse kogumile.

 Eelmise KMH käigus viidi läbi indutseeritud seismilisuse uuring. Uuringu tulemusena

selgus, et kaeveõõnte läbindamise käigus võib mäerõhk geoloogiliste rikete või

kaeveõõnte teravates nurkades kontsentreeruda ja põhjustada indutseeritud seismilise

sündmuse (mäelöögi). Selle tulemusena võib kaeveõõne külgkivim praguneda või

pritsbetoon mureneda ja see on ohtlik läbindust teostavatele töötajatele ja seadmetele.

Mida suurem on kaeveõõne läbimõõt seda tõenäolisem on indutseeritud seismilise

sündmuse teke.

3(4)

 Vesisalvesti allmaašahtid ja -kambrid on kavas rajada kombineeritult puurimise ja

lõhkamise teel. Lõhketöödega kaasneb maavõngete levik keskkonda. Maavõngetega

leviv energia, sõltuvalt impulsi tugevusest, võnkesagedusest ja kaugusest, võib

kahjustada maapealseid hooneid ja rajatisi. Selleks, et hinnata kavandatava PHAJ

rajamiseks kasutatavate lõhketöödega kaasnevate maavõngete võimalikku mõju

kompleksiga hõlmatud maapealsetele hoonetele ja rajatistele viidi eelmise KMH käigus

läbi seismiline uuring. Lähtuvalt uuringus toodud mõjualas paiknevate hoonete

ehituslikest ja aluspinnase omadustest, on nende suhtes leitud suurimad lubatavad

võnkekiirused ja ohutud lõhkelaengud. Arvestatud on ainult lähimate hoonete kaugusi,

kuid arvutatud väärtused on üle kantavad ka teiste hoonetele. Kuna allmaarajatiste

asukoht ja mõõtmed on muutunud, siis ei ole vibratsiooni ega seismilise uuringu

tulemused käesolevas KMH hinnatavale lahendusele üle kantavad, ning vibratsiooni ja

indutseeritud seismilisuse hindamiseks tuleb koostada uus uuring.

 Allmaarajatiste mõju põhjavee kogusele on ehitusprojekti koostamise käigus tehtud

KMH-s hinnatud hüdrogeoloogilise mudeli abil. Mudelis simuleeriti vee sissevoolu

vertikaalšahtidesse nende läbindamise ajal. Mudelis kasutati lisaks eelnevatele

uuringutele puuraukudest saadud andmeid. Pumpamise kestus võeti lõpmatu ehk seni

kuni saavutati põhjaveekihtide veetasemete tasakaaluolukord. Sügavamal,

moondekivimis asuvate kambrite ja käikude rajamist ei modelleeritud, kuna nendesse

puudub vee sissevool külgkivimist. Veetaseme mõõtmistega puurkaevudes, kus

eelhinnangu järgi toimub vee alanemine ning geoloogilise uuringu käigus tehtud

puuraukudes on juba alustatud. Samaaegselt tehakse kindlaks puurkaevude veevõtt sellel

perioodil. Neid andmeid kasutatakse KMH käigus hinnangute andmisel. Seiret tuleb

jätkata šahtide ehitus- ja kasutusperioodil vähemalt üks kord kuus. Seiratavaid kaeve

tuleb seireandmete kogunemisel valida vastavalt saadud mõõtmistulemuste analüüsile,

et teha kindlaks ehitusaegne ja kasutusaegne mõju põhjavee tasemele.

Ehitusgeoloogilise uuringu käigus puuritud Ca-V põhjavee uuringupuurauk on jätkuva

seire tarbeks võetud arvele kaevuna (nr. 63449) ja on VEKA registrist leitav. Teiste alal

levivate maapinnalähedasemate põhjaveekihtide (O-Ca ja O) seireks soovitasime valida

lähipiirkonnast juba olemasolevad kaevud.

 KMH järeldus oli, et edasise projekteerimise käigus tuleb analüüsida ehitusaegse

perioodi ja avariiolukordade jaoks kogu Paldiski linna ühisveevärgi puurkaevude ja

veevarustussüsteemi toimimist ning hinnata põhjaveevaru. Käesoleva KMH koostamise

aluseks oleva projekti kohaselt on allmaarajatiste ehitamisel maksimaalne ennustatav

sissevool maksimaalselt 1000 m3/ööp, mis on ¼ Paldiski linnale kinnitatud põhjavee

tarbevarust. Veeseaduse § 204 lõike 3 kohaselt otsustab põhjaveevaru hindamise

vajaduse Keskkonnaamet, kui põhjavett võetakse põhjaveekihist üle 500 m3 ööpäevas

põhjavee ümberjuhtimise eesmärgil. TTJA poolt Energiasarv Pakri OÜ-le väljastatud

ehitusloa nr. 2212271/23398 tingimus on, et vesisalvesti põhiprojekti koostamise käigus

tuleb analüüsida ehitusaegse perioodi ja avariiolukordade jaoks kogu Paldiski linna

ühisveevärgi puurkaevude ja veevarustussüsteemi toimimist, hinnata põhjaveevaru ning

välja töötada võimalikest mõjudest lähtuv veevarustuse lahendus, et tagada linna

varustamine nõuetekohase joogiveega. Otstarbekas on nõutud analüüsi ja põhjaveevaru

hindamine teha KMH käigus. Põhjavee kasutamiseks ja suublasse juhtimiseks tuleb

taotleda keskkonnaluba vee erikasutuseks (veeluba).

 Selleks, et hinnata vesisalvesti rajamiseks kasutatavate puur- ja lõhketöödega kaasnevate

maavõngete võimalikku mõju maapealsetele hoonetele ja rajatistele tuleb läbi viia

vibratsiooni ja seismilisuse hinnang. Hinnang peab käsitlema ka lahenduse ehitus- ja

kasutusaegset mõju indutseeritud seismilisusele. Vibratsioonitundlikud hooned ja

normtasemed määratakse vastavalt sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“.

 Kehtivad mürakategooriad kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas määratakse vastavalt

atmosfääriõhu kaitse seadusele kehtiva üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvete

alusel. Müra normväärtustena kasutatakse keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus

4(4)

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

lisas 1 esitatud normväärtusi.

 Põhjaveevaru hindamiseks tehakse hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist

koordineerib Kliimaministeerium, ja koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse

põhjaveekomisjonile. Põhjaveevaru hindamisel võetakse aluseks põhjaveekogumi

looduslik ressurss, arvestatakse põhjaveekihi hüdrogeoloogilisi tingimusi, sealhulgas

põhjavee kaitstust, põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide säilimist, olemasolevaid

kehtestatud põhjaveevaruga alasid ja veehaardeid, inimtegevuse mõju, saastunud

pinnase ja põhjaveega alade paiknemist ning piirkonnas asuvaid potentsiaalselt ohtlikke

saasteallikaid. Hindamine peab võtma arvesse võimalikke avariiolukordi vesisalvesti

allmaarajatiste ehitamise käigus. Põhjaveevaru hindamise käigus töötatakse välja

võimalikest mõjudest lähtuv Paldiski linna veevarustuse lahendus, et tagada linna ja

üksikmajapidamiste varustamine nõuetekohase joogiveega.

Amet on esitatud materjalidega tutvunud ja märgib täiendavalt järgmist:

 Võtta arvesse ameti poolt varasemates kirjades esitatud seisukohti.

 KMH eksperdirühma liikmete hulgas puudub müra ekspert.

 Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha

tööpäevadel kella 7.00–19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Lisaks juhib amet tähelepanu, et

keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kohaselt on impulssmüra alla 1 sekundi

kestev heli.

 Arvestades, et Paldiski ühisveevärgi pumplas on hetkel veetöötlus raua ja mangaani

ärastamiseks, tuleks võimalusel välja selgitada ka potentsiaalsed näitajad, mis

planeeritud tegevuse käigus joogiveekvaliteeti negatiivses suunas võivad mõjutada.

Sõltuvalt riskidest planeerida ka võimalikud alternatiivsed tehnoloogilised skeemid vee

töötlemiseks. Ette planeerimine aitab vältida olukorda, kus veekvaliteedi halvenemisel

võivad elanikud jääda pikemalt kvaliteetse joogiveeta kuna ei ole võimalust kiiresti

reageerida ja veetöötlussüsteeme täiendada.

 KMH programmi punktis 11. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud ja

huvitatud isikud ning nende teavitamine on tabelis 6 toodud välja kaasamise põhjendus.

Ameti puhul on kaasamise põhjenduses kirjutatud: „Asutus, kellel on juhtimisfunktsioon

ning kes teeb riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi tervishoiu,

nakkushaiguste seire, ennetuse ja tõrje, keskkonnatervise, kemikaaliohutuse ja

meditsiiniseadmete ohutuse valdkonnas.“ Palume täpsustada ameti kaasamise põhjust,

kuna hetkel kirjeldatu hõlmab ameti tegevusi laiemalt, mis ei kuulu käesoleva KMH

lahendatavate küsimuste hulka. Lisaks eelnevale ei kuulu ameti pädevuse hulka enam

meditsiiniseadmed.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Karmen Põld

54840193 [email protected]