Dokumendiregister | Terviseamet |
Viit | 9.3-2/25/3886-1 |
Registreeritud | 08.05.2025 |
Sünkroonitud | 09.05.2025 |
Liik | Sissetulev dokument |
Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
Sari | 9.3-2 Teenuste terviseohutuse alane riigisisene kirjavahetus valitsusasutuste jt riigiasutustega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega (sh kodanike kaebused) jms |
Toimik | 9.3-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Kadri Juhkam (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lääne regionaalosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Türi Vallavalitsus
Teie 27.03.2025 nr 9-4.7/1209
Meie 08.05.2025 nr 1-17/25/1500-2
Veeseaduse § 183 lõike 5 rakendamine
Pöördusite Kliimaministeeriumi poole veeseaduse § 183 lõike 5 rakendamise küsimuses.
Täpsemalt, kas Türi vallale kuuluval avalikult kasutataval ning Terviseameti koostatud avalike
supluskohtade nimekirjas oleval Türi järvel on VeeS § 183 lõikest 5 tulenevalt keelatud
kummipaatide, vesijalgrataste, aerulaudade, täispuhutavate veebanaanide vms kasutamine? Või
kui mitte tervel veelkogul, siis millisel osal?
Nimetatud paragrahvi lõige 5 sätestab, et Terviseameti koostatud avalike supluskohtade nimekirjas
oleval veekogul või selle osal on veesõidukitega, välja arvatud teenistusülesandeid täitvad
veesõidukid, liiklemine keelatud.
Selgitame, et supluskoht võib olla terve veekogu või selle osa – see oleneb veekogu suurusest ja
sellest kas supluskoha akvatooriumit on võimalik tähistada supluskoha kasutajatele arusaadavalt.
Supluskohana kasutatava ala määrab supluskoha valdaja ehk Teie esitatud juhtumi korral kohalik
omavalitsus näiteks kaardil ja/või hoiatusmärkidega. Terviseamet võib oma järelevalve käigus
kontrollida poide või muude hoiatusmärkide kasutamist. Supluskohana kasutatava ala määramine
on selle valdaja vabatahtlik otsus.
Seaduses sätestatud keeldu on täpsustatud keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 25
„Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“, mille § 5 lg 1 kohaselt järvel ei või veesõidukiga
sõita supelranna akvatooriumi tähistavatele poidele lähemale kui 50 meetrit. See tähendab, et kui
supluskoht on muust seisuveekogust tähistusega arusaadavalt eraldatud, siis ei või veesõidukiga
sõita supluskoha akvatooriumi tähistavatele poidele lähemale kui 50 meetrit.
Poide või muude kõigile arusaadavate hoiatusmärkide kasutamine ja veesõidukitega liiklemise
keelamine supluskohas on oluline ohutuse seisukohast, et nii veesõidukitega liiklejatel kui
suplejatel oleks kergem orienteeruda, et vältida õnnetusi. Väiksematel järvedel asuvate
supluskohtade puhul võib olla reaaluses kohati raske 50 m nõuet täita, eriti kui taimestikust puhas
vettemineku ala on kitsas. Samas on sellistel puhkudel tavapäraselt selgelt eristatud suplusala ja
veesõidukitega liiklemisala poidega, aga ka sageli ujumis-/paadisillaga. Oluline on järgida just
seda, et veesõiduk ei satuks suplejate alale või liiga lähedale suplejate alale, juhul kui mõni supleja
on ületanud supluskoha ala piiravad hoiatusmärgid.
Arvestades eeltoodut, võib veesõidukitega sõita veekogu osal, mis jääb supluskohast väljapoole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Läänerand
merenduse ja veekeskkonna asekantsler
Lisaadressaadid: Terviseamet
Hendrik Põldoja, 626 2861