Riigihanke "Uuringute läbiviimise tellimine" tulemusena sõlmitud hankeleping.

1

HANKELEPING nr 6.4-2.1/120ML

Päästeamet, registrikoodiga 70000585, aadressiga Raua 2, 10124 Tallinn (edaspidi hankija), mida

esindab põhimääruse alusel peadirektor Margo Klaos ja

Turu-Uuringute AS, registrikoodiga 10220984, aadressiga Pärnu mnt 102, 11312 Tallinn

(edaspidi täitja) mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Tõnis Stamberg,

keda nimetatakse edaspidi käesolevas lepingus pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva

hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Lepingu dokumendid ja mõisted

1.1 Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, riigihanke nr 290634 “Uuringute

läbiviimise tellimine“ (edaspidi riigihange) alusdokumentidest, täitja poolt riigihanke

raames esitatud pakkumusest ning lepingu lisadest ja muudatustest, milles lepitakse kokku

pärast lepingule allakirjutamist.

1.2 Lepingu sõlmimisel tuginetakse täitja esitatud pakkumusele, lepinguga fikseeritud

kokkulepetele ning eeldatakse heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut

nõuetekohaselt täita.

1.3 Lepingu lisad ja lepingu muudatused on lepingu lahutamatuks osaks, moodustades

lepinguga ühtse terviku.

1.4 Lepinguga samaaegselt allkirjastatavad lisad:

1.4.1 Lepingu lisa 1 – lepingu objekti tehniline kirjeldus koos lisadega;

1.4.2 Lepingu lisa 2 – üleandmise-vastuvõtmise akti vorm.

1.5 Lepingus kasutatavad mõisted:

1.5.1 tööpäev – kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega Eesti Vabariigi

seadustega kehtestatud riiklik püha;

1.5.2 kolmas isik – mistahes füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole lepingu pooleks.

1.6 Lepingus ja lepingu lisade vahel esineva vastuolu korral lähtutakse lepingust. Hiljem

sõlmitud lepingu lisa või muudatus prevaleerib ajaliselt varasema lepingu lisa või

muudatuse ees. Samaaegselt allkirjastatud lisade puhul lähtutakse punktis 1.4. toodud

järjestusest.

2. Lepingu objekt ja täitmine

2.1 Lepingu objektiks on aastatel 2025-2027 Eesti elanike kriisivalmiduse teadlikkuse

pilootuuringu, indeksuuringute ja omnibuss-uuringute läbiviimine (edaspidi uuring või

uuringud või teenus) ning uuringute tulemuste hankijale esitamine lepingus sh lepingu lisas

1 sätestatud tingimustel ja korras. Läbiviidavateks uuringuteks on:

2.1.1 elanike kriisivalmiduse teadlikkuse pilootuuring aastal 2025;

2.1.2 elanike kriisivalmiduse teadlikkuse indeksuuring aastal 2025 ja 2027;

2.1.3 elanike kriisivalmiduse omnibuss-uuringud aastatel 2025 (3 uuringut), 2026 (4

uuringut) ja 2027 (4 uuringut).

2.2 Läbiviidavad uuringud ning nendega seotud tööd ja tulemused peavad olema hankijale üle

antud järgmiselt:

2.2.1. elanike kriisivalmiduse teadlikkuse pilootuuring - hiljemalt 30.06.2025;

2.2.2. elanike kriisivalmiduse teadlikkuse indeksuuring 2025 – hiljemalt 13.10.2025;

2.2.3. elanike kriisivalmiduse teadlikkuse indeksuuring 2027 - hiljemalt 4.10.2027;

2.2.4. elanike kriisivalmiduse kolm omnibuss-uuringu tulemused aastal 2025, sh hiljemalt

esimene uuring 10.06.2025; teine uuring 29.09.2025 ja kolmas uuring 08.12.2025.

2

2.2.5. elanike kriisivalmiduse neli omnibuss-uuringut aastal 2026, sh hiljemalt esimene

uuring 23.03.2026; teine uuring 15.06.2026; kolmas uuring 21.09.2026 ja neljas

uuring 07.12.2026;

2.2.6. elanike kriisivalmiduse neli omnibuss-uuringut aastal 2027, sh hiljemalt esimene

uuring 22.03.2027; teine uuring 07.06.2027; kolmas uuring 20.09.2027 ja neljas

uuring 06.12.2027.

2.3 Aastatel 2025-2027 läbiviidavate uuringute täpsed ajakavad (sh läbiviidud uuringute

materjalide esitamise tähtajad) lepivad poolte kontaktisikud lepingu täitmise käigus kokku

vastava aasta alguses.

2.4 Iga läbiviidud uuringu elektroonilised materjalid tuleb hankijale üle anda hiljemalt lepingu

punktis 2.2. nimetatud vastavale uuringule kehtestatud tähtajaks. Täitja peab andma

vastavaks kuupäevaks üle kõik materjalid vastavalt lepingus ning lepingu lisas 1 toodule.

Uuringute tulemuste suulised esitlused peavad toimuma hiljemalt 14 (neljateistkümne)

kalendripäeva jooksul pärast vastava uuringu lepingu punktis 2.2 nimetatud tähtajast

arvates.

2.4.1. Juhul, kui uuringu üle andmise tähtaja muutmine on vajalik hankija tegevusest

tulenevalt, siis lepitakse poolte vahel kokku uus üle andmise tähtaeg ning seda ei

käsitleta, kui täitja poolset lepingu rikkumist.

2.4.2. Poolte kokkuleppel on võimalik lepingu punktides 2.2.4 – 2.2.6. nimetatud

uuringute tulemuste üleandmise tähtaegades muutusi teha. Juhul, kui pooled

kokkulepet ei saavuta, jäävad kehtima eelpool nimetatud tähtajad.

2.5 Täitja kohustub lepingus kokkulepitud uuringud läbi viima ja uuringute tulemused esitama

vastavalt lepingu lisas 1 toodud lepingu objekti tehnilisele kirjeldusele.

2.5.1 Pooltel on õigus kokku leppida lepingu lisas 1 toodud tehnilise kirjelduse

muutmises ja täiendamises. Kõik muudatused kooskõlastatakse poolte poolt

vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Muudatustes ja täiendustes

on pooltel lubatud kokku leppida vaid juhul, kui need ei too kaasa uuringute lepingu

lisas 1 toodud tehnilisele kirjeldusele mittevastavust (sh ühegi uuringu ärajäämist)

ning lepingu hinna muutmist.

2.6 Täitja on kohustatud lepingu täitmisel kasutama riigihanke pakkumuses toodud

meeskonnaliikmeid. Täitjal on õigus hankijaga kooskõlastatult asendada riigihanke

pakkumuses toodud meeskonnaliikmeid eeldusel, et uus isik on asendatava

meeskonnaliikmega vähemalt samadele tingimustele vastav.

3. Lepingu hind ja arvelduste kord

3.1 Hankija tasub täitjale uuringute läbiviimise eest kokku 92 752 eurot, ilma käibemaksuta

(edaspidi lepingu hind). Lepingu hinna moodustavad uuringud järgmiste

ühikumaksumustega:

3.1.1 elanike kriisivalmiduse teadlikkuse pilootuuring aastal 2025 maksumusega 9955

eurot, ilma käibemaksuta;

3.1.2 elanike kriisivalmiduse teadlikkuse indeksuuring aastal 2025 maksumusega 13 035

eurot, ilma käibemaksuta;

3.1.3 elanike kriisivalmiduse teadlikkuse indeksuuring aastal 2027 maksumusega 15 642

eurot, ilma käibemaksuta;

3.1.4 elanike kriisivalmiduse 3 (kolm) omnibuss-uuringut aastal 2025:

3.1.4.1. esimene uuring tähtajaga 10.06.2025 maksumusega 4200 eurot, ilma

käibemaksuta;

3.1.4.2. teine uuring tähtajaga 29.09.2025 maksumusega 4200 eurot, ilma

käibemaksuta;

3.1.4.3. kolmas uuring tähtajaga 08.12.2025 maksumusega 4200 eurot, ilma

käibemaksuta.

3.1.5 elanike kriisivalmiduse 4 (neli) omnibuss-uuringut aastal 2026:

3.1.5.1. esimene uuring tähtajaga 23.03.2026 maksumusega 4830 eurot, ilma

käibemaksuta;

3.1.5.2. teine uuring tähtajaga 15.06.2026 maksumusega 4830 eurot, ilma

3

käibemaksuta;

3.1.5.3. kolmas uuring tähtajaga 21.09.2026 maksumusega 4830 eurot, ilma

käibemaksuta;

3.1.5.4. neljas uuring tähtajaga 07.12.2026 maksumusega 4830 eurot, ilma

käibemaksuta.

3.1.6 elanike kriisivalmiduse 4 (neli) omnibuss-uuirngut aastal 2027:

3.1.6.1. esimene uuring tähtajaga 22.03.2027 maksumusega 5550 eurot, ilma

käibemaksuta;

3.1.6.2. teine uuring tähtajaga 07.06.2027 maksumusega 5550 eurot, ilma

käibemaksuta;

3.1.6.3. kolmas uuring tähtajaga 20.09.2027 maksumusega 5550 eurot, ilma

käibemaksuta;

3.1.6.4. neljas uuring tähtajaga 06.12.2027 maksumusega 5550 eurot, ilma

käibemaksuta.

3.2 Lepingus toodud uuringute ühikumaksumused sisaldavad kõiki uuringute läbiviimisega ja

uuringute tulemuste (sh kõikide materjalide koostamist ja hankijale esitamist ning

üleandmist ja suuliste esitluste teostamist) hankijale esitamisega seotud kulusid, sh

autoriõigustega seotud kulusid, töötasudega seotud kulusid ega või tõusta hankija jaoks

lepingu kehtivuse perioodil.

3.3 Uuringute eest tasumine toimub pärast iga uuringu läbiviimist ja üleandmist hankijale (sh

kõikide materjalide esitamist ning esitluse teostamist). Pooled allkirjastavad pärast iga

uuringu nõuetekohast läbiviimist üleandmise-vastuvõtmise akti. Täitja esitab arve hiljemalt

3 tööpäeva jooksul pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist poolte poolt. Arve

esitatakse vastavalt lepingu punktis 3.1. sätestatud ühikumaksumustele.

3.3.1. Arve väljastamise kuupäev peab olema pärast uuringu üleandmise-vastuvõtmise

akti allkirjastamise kuupäeva.

3.4 Täitja esitab hankijale Eesti e-arve standardile vastava e-arve. Arved peavad vastama

raamatupidamise seaduse ja käibemaksuseaduse nõuetele.

3.5 Hankija tasub täitja poolt nõuetekohaselt esitatud arved hiljemalt 21 kalendripäeva jooksul

nõuetekohase arve kättesaamisest. Arvel peab olema märgitud maksjaks Päästeamet.

3.6 Arve tasumise kuupäevaks loetakse vastava maksekorralduse riigikassale esitamise

kuupäeva. Lepingust tulenevate maksete laekumise kohaks on arvel näidatud

arvelduskonto.

3.7 Käesolevas lepingus esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.

4. Üleandmise ja vastuvõtmise tingimused

4.1 Täitja annab hankijale uuringud koos materjalidega üle vastavalt lepingule, lepingu lisas 1

sätestatud tingimustele, lepingu punktis 2.2. toodud tähtaegadele ning poolte poolt kokku

lepitavatele täpsematele ajakavadele. Suulised ettekanded toimuvad vastavalt lepingu

punktis 2.4. toodud tähtaegadel.

4.2 Hankija vaatab andmefailid üle ning teeb vajadusel oma täiendused hiljemalt kolme

tööpäeva jooksul.

4.3 Täitja on kohustatud vastavalt lepingu täitmise käigus kokkulepitavale ajakavale esitama

hankijale pärast uuringute läbiviimist lepingu lisas 1 nimetatud materjalid ning teostama

suulised esitlused.

4.4 Juhul, kui hankija avastab läbiviidud uuringus või üleantavates uuringu

tulemustes/materjalides puudusi või muid lepingu tingimustele mittevastavusi, on hankijal

õigus jätta uuring vastu võtmata, teavitades täitjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis uuringu lepingu tingimustele mittevastavusest (edaspidi vastuväide). Täitja on

kohustatud viivitamatult viima uuringu või uuringu tulemused vastavusse lepingu

tingimustega, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) tööpäeva jooksul vastuväite saamisest.

4.5 Hankija võib uuringu lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda pärast selle

vastuvõtmist ja üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist, sõltumata sellest, et ta

uuringut või selle tulemusi üle ei vaadanud ja mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui

4

mittevastavus on tekkinud täitja süü läbi või kui täitja teadis või pidi teadma uuringu või

selle tulemuste mittevastavusest ning ei teatanud sellest hankijale enne selle üleandmist.

4.6 Juhul, kui täitja keeldub lepingu tingimustele mittevastavat uuringut nõuetele vastavusse

viimast, on hankijal õigus tellida uuringu nõuetele vastavusse viimine täitja kulul

kolmandalt isikult.

4.7 Juhul, kui hankijal ei ole uuringu osas vastuväiteid, allkirjastatakse lepingu punktis 11

nimetatud poolte kontaktisikute poolt digitaalselt või 2 (kahes) eksemplaris paberkandjal

uuringu üleandmise-vastuvõtmise akt.

4.8 Uuringu üleandmise ajaks loetakse lepingu tingimustele vastava uuringu üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamise aeg.

5. Konfidentsiaalsus

5.1 Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud

isikuandmeid, turvaandmeid ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada

poolte huve. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille

avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse

läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

5.2 Täitja on kohustatud käsitlema lepingu täitmisel temale teatavaks saanud informatsiooni

hankija ning tema tegevuse kohta konfidentsiaalsena. Täitja on kohustatud kaitsma temale

lepingu täitmise käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsust.

Vastavasisulise informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist poole või temaga seotud

isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist.

5.3 Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

6. Autoriõigus

6.1 Lepingu alusel väljatöötatu kuulub lepingu alusel täitjale makstava tasu eest hankijale.

Autoriõigused lepingu alusel osutatud uuringute tulemitele kuuluvad lepingus sätestatud

tingimustel hankijale. Tasu autoriõiguste üleandmise ja litsentsi eest sisaldub lepingu

hinnas.

6.2 Hankijale kuuluvad osutatud teenuse tulemite ja loodud materjalide osas kõik autori

varalised õigused vastavalt autoriõiguse seadusele, kaasa arvatud õigus teost

reprodutseerida, levitada ja üldsusele kättesaadavaks teha mistahes vormis ja kandjal, ilma

geograafiliste piiranguteta ning tähtajatult. Varalised õigused loetakse üleläinuks hankijale

pärast vastava uuringu üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist poolte poolt. Varalised

õigused loovutatakse hankijale tähtajatult lepingu hinna eest ning ilma geograafiliste

piiranguteta.

6.3 Täitja annab hankijale uuringute tulemite/materjalide üleandmisega lihtlitsentsi (edaspidi

litsents) hankijale uuringute läbiviimisel koostatud tulemite/materjalide kasutamiseks.

Tasu litsentsi eest sisaldub lepingu hinnas sh kolmandatele isikutele tekkida võivate

autoriõiguse tasusid. Hankija eraldi autoriõigustega seotud tasudele väljamakseid ei teosta

sh litsentsi eest.

6.4 Hankijal on õigus teha ise või tellida kolmandalt isikult teenuse tulemitele arendusi ja

muudatusi täitjalt täiendavat luba taotlemata ja täitjat teavitamata tingimusel, et selliste

arenduste ja muudatuste puhul on selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole täitja. Kui see

ei ole selge, peab hankija täitjat eelnevalt teavitama ning andma täitjale võimaluse nõuda

oma nime eemaldamist teenuse tulemitelt.

6.5 Hankijal on õigus lepingu alusel väljatöötatut vabalt kasutada, sh on hankijal õigus anda

lepingu alusel loodut kolmandatele isikutele kasutamiseks (sh õppe- ja teadustegevusteks).

7. Poolte vastutus

7.1 Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest. Täitja vastutab oma

alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja rikkumiste eest, nagu enda tegude

eest. Mis tahes lepingu osa alltöövõtu korras täitmise või alltöövõtja poolt lepingu mis tahes

osa täitmise heakskiitmine hankija poolt ei vabasta täitjat ühestki tema lepingujärgsest

kohustusest.

5

7.2 Juhul, kui hankija ei tasu vastuvõetud uuringu eest tähtaegselt, on täitjal õigus nõuda

hankijalt viivise tasumist suuruses kuni 0,2 (null koma kaks) % tähtajaks tasumata summalt

iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

7.3 Juhul, kui täitja ei anna lepingu tingimustele vastavat uuringut hankijale üle vastavalt

lepingu punktides 2.2-2.4. toodud tähtajaks või ei ole uuringu tulemusi suuliselt esitanud

poolte vahel kokkulepitud tähtajaks, on hankijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,2

(null koma kaks) % tähtaegselt üleandmata uuringu hinnast iga üleandmisega viivitatud

kalendripäeva eest.

7.4 Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on hankijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi

vastavalt rikutud nõude olemusele kuni 20 (kakskümmend) % lepingu hinnast iga vastava

rikkumise korral.

7.5 Lepingu objekti ja/või lepingust tulenevate õiguste ning kohustuste müümisel,

loovutamisel või muul viisil edasi andmisel täitja poolt kolmandatele isikutele hankija

eelneva kirjaliku nõusolekuta on hankijal õigus nõuda ja täitjal kohustus maksta

leppetrahvi 25 (kakskümmend viis) % lepingu hinnast iga vastava juhtumi korral.

7.6 Hankijal on õigus leppetrahv tasaarvestada täitjale makstavate arvete summast. Viiviste ja

leppetrahvide arvestamisel lähtuvad pooled summadest koos käibemaksuga.

7.7 Lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju

hüvitamine ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingust tulenevate kohustuste

täitmisest. Pool vabaneb vastutusest ainult juhul, kui lepingu mittetäitmise või

mittenõuetekohase täitmise põhjustab vääramatu jõud vastavalt lepingu punktis 9. toodule.

7.8 Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega hankijale või

kolmandale isikule tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele

eelnenud olukorra või hüvitama hankija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud.

7.9 Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja

nõude asemel leppida kokku täiendavalt tehtavates muudes kohustustes.

7.10 Piiramata teisi lepingu sätteid, astuvad pooled mõistlikke samme vähendamaks kahju, mis

on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele.

8. Lepingu kehtivus 8.1 Käesolev leping jõustub sellele allakirjutamise momendist ja kehtib kuni poolte lepingust

tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmiseni.

8.2 Hankija võib lepingust taganeda, kui täitja viivitab uuringu hankijale üleandmisega lepingu

punktis 2.2. või 2.3. või 2.4. toodud tähtaegadest enam kui 30 (kolmkümmend)

kalendripäeva.

8.3 Juhul, kui hankija lepingust taganeb, kuna täitja ei anna vastavat uuringut üle kokkulepitud

tähtajaks, on hankijal õigus nõuda täitjalt lepingu punktis 7.3. ettenähtud leppetrahvi

tasumist ning lisaks kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.

8.4 Täitjal on õigus lepingust taganeda, kui hankija viivitab täitjale makstava arve tasumisega

enam kui 30 (kolmkümmend) kalendripäeva.

8.5 Lepingust taganemise korral kohustuvad pooled tagastama kõik lepingu alusel üleantu (v.a

makstud leppetrahvid ja viivised). Kui hankija lepingust taganemine on tingitud täitja

poolsest lepingu rikkumisest, on hankijal õigus nõuda kõigi lepingu rikkumisega tekitatud

kahjude hüvitamist.

8.6 Poolel on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui teine pool rikub oluliselt lepingut ja ei

ole rikkumist kõrvaldanud talle selleks antud mõistliku tähtaja jooksul.

8.6.1 Oluliseks lepingu rikkumiseks loeb hankija muu hulgas olukorda, kui täitja kaasab

lepingu täitmisesse sellise isiku, kes on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt Euroopa

Liidu Nõukogu määruse 2022/576 tähenduses.

8.7 Lepingu lõppemisel mistahes põhjusel kohaldatakse ka pärast lepingu lõppemist neid

lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu

lõppemist. Eeltoodu kehtib eelkõige sätete kohta, mis kehtivad tingimuste täitmisel, mis

määravad poolte vaheliste vaidluste lahendamise, lepingu sätete tõlgendamise viisi ja

poolte vastutuse ning kahju hüvitamise.

6

9. Vääramatu jõud

9.1 Pool ei vastuta lepingus sätestatud kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase

täitmise eest, kui see on tingitud vääramatuks jõuks olevast asjaolust.

9.2 Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest peab pool, kes tahab oma kohustuste mittetäitmisel

või mittenõuetekohasel täitmisel vääramatu jõu asjaoludele tugineda, teatama esimesel

võimalusel teisele poolele.

9.3 Vääramatuks jõuks lepingu tähenduses on igasugune poole tahtest sõltumatu ja sellele

mitte alluv sündmus või asjaolu nagu tulekahju, sõjalise iseloomuga tegevus, streik,

korratus, üleujutus või muu loetletud tunnustele vastav sündmus või asjaolu, mis takistab

või teeb võimatuks poole lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise.

9.3.1. Vääramatu jõud ei hõlma sündmusi, mis on põhjustatud poole või tema töötajate

hooletusest või tahtlikust tegevusest.

9.3.2. Vääramatu jõu asjaoludeks ei loeta täitja tarneraskuseid, mis tulenevad täitja

tarneahela tõrgetest, personali komplekteerimise raskustest või täitja või

kolmandate isikute infrastruktuuri riketest või muust sarnasest, millised asjaolud

loetakse täitja äririskiks.

9.4 Vääramatu jõu sündmuse või asjaolu toimest mõjutatud poole kohustuste täitmise tähtaeg

pikeneb vääramatu jõu toime tähtaja võrra.

9.5 Juhul, kui vääramatu jõud takistab lepingust tulenevate kohustuste täitmist ühtejärge 60

(kuuskümmend) päeva või kauem või on tõenäoline vääramatu jõu pikemaajaline kestvus,

on poolel õigus leping ilma etteteatamise tähtajata ühepoolselt üles öelda.

10. Lepingu muutmine ja loovutamine

10.1 Lepingu ja selle lahutamatute lisade muutmine on võimalik üksnes poolte kirjalikul

kokkuleppel arvestades vastaval hetkel kehtivas riigihangete seaduses sätestatut.

Muudatused jõustuvad pärast allakirjutamist poolte poolt või poolte poolt määratud

tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised.

10.2 Lepingut muuta sooviv pool teavitab lepingu muutmise vajadusest ja selle aluste

esinemisest teist poolt, andes teisele poolele vastamiseks mõistliku tähtaja.

10.3 Pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada

kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.

11. Poolte kontaktisikud

11.1 Hankija kontaktisik lepingu üldistes ja täitmisega seotud küsimustes on kriisiteadlikkuse

talituse nõunik Natalja Lebedeva, telefoninumber +372 5307 2342, e-posti aadress:

[email protected] või tema puudumisel kriisiteadlikkuse talituse

elanikkonnakaitse ekspert Eve Tobias, telefoninumber +372 5329 2143, e-posti aadress:

[email protected].

11.1.1. Uuringute üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastajaks on ennetustöö osakonna

juhataja Janika Usin, telefoninumber +372 5303 3670, e-posti aadress:

[email protected] või tema puudumisel kriisiteadlikkuse talituse juhataja

Anni Alev, telefoninumber +372 5861 8856, e-posti aadress:

[email protected] .

11.1.2. Hankija kontaktisikud on volitatud: 1) pidama täitja kontaktisikuga läbirääkimisi,

sh lepingu alusel pretensioonide esitamine ning vajadusel õiguskaitsevahendite

rakendamise otsustamine. 2) lepingu punktis 11.1.1. nimetatud kontaktisikud

allkirjastama üleandmise-vastuvõtmise akte.

11.2 Täitja kontaktisik lepingu üldistes ja täitmisega seotud küsimustes sh uuringute

läbiviimisel ja üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamisel on uuringujuht Vaike

Vainu, telefoninumber +372 5852 9709, e-posti aadress: [email protected] .

11.3 Kontaktisikute muutmisel tuleb sellest viivitamatult teist poolt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis teavitada. Nimetatud teade lisatakse lepingu dokumentide juurde ega

käsitleta lepingu muutmisena.

7

12. Muud tingimused 12.1 Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

12.2 Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste

teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtu korras Harju

Maakohtus.

12.3 Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi

õigusaktidest.

12.4 Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust,

kui pooled oleksid lepingu sõlminud ka ilma kehtetu sätteta.

12.5 Lepingu tingimused ei kuulu poolte poolt avaldamisele kolmandatele isikutele, välja

arvatud seadusega sätestatud juhtudel.

12.6 Lepinguga seotud teated, mis toovad pooltele kaasa õiguslikke tagajärgi peavad olema

kirjalikus vormis ning lepingu täitmisega seotud teated peavad olema kirjalikult

taasesitatavas vormis.

12.7 Ühe lepingu poole teade loetakse teise poole poolt kättesaaduks:

12.7.1 kui teade on saadetud elektroonilisel teel (lepingu punktis 11 toodud e-posti

aadressidele) samal päeval, kui elektrooniline kiri on saadetud enne kella 17.00,

pärast kella 17.00 saadetud elektrooniline kiri loetakse kättesaaduks järgmisel

tööpäeval;

12.7.2 kui teade on saadetud tähitud kirjaga lepingus näidatud aadressil ning kui tähitud

kirja postitamisest on möödunud 5 (viis) päeva.

12.8 Pooled kohustuvad teineteist teavitama oma andmete ja/või õigusliku seisundi

muutumisest (sealhulgas ärinime muutus, äriühingu jagunemine, ühinemine,

ümberkujundamine) hiljemalt 5 (viie) kalendripäeva jooksul vastava muudatuse

registreerimisest.

12.9 Leping allkirjastatakse digitaalselt, mis loetakse vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse

§ 80 alusel võrdseks allkirjastamise kirjaliku vormiga.

13. Poolte rekvisiidid

Hankija Täitja

Päästeamet Turu-Uuringute AS

Raua 2, 10124, Tallinn Pärnu mnt 102, 11312 Tallinn

Registrikood: 70000585 Registrikood: 10220984

Tel: +372 628 2000 Tel: +372 6277 583

E-post: [email protected] E-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

_____________________ _____________________

Martin Lambing Tõnis Stamberg

peadirektori asetäitja juhatuse liige

peadirektori ülesannetes

8

Hankelepingu nr 6.4-2.1/120ML lisa 1

Lepingu objekti tehniline kirjeldus (TK)

1. Hankija poolt tellitavad uuringud

1.1. Käesoleva riigihanke tulemusena sõlmitava hankelepingu täitmise käigus peab edukas

pakkuja läbi viima järgnevad elanike kriisivalmiduse teadlikkuse uuringud:

1.1.1. Elanike kriisivalmiduse teadlikkuse pilootuuring aastal 2025;

1.1.2. Elanike kriisivalmiduse teadlikkuse indeksuuring aastal 2025;

1.1.3. Elanike kriisivalmiduse teadlikkuse indeksuuring aastal 2027;

1.1.4. Elanike kriisivalmiduse omnibuss-uuringud aastal 2025 (3 uuringut), 2026 (4

uuringut) ja 2027 (4 uuringut).

2. Teostatavad tööd

2.1. Kõigi TK punktis 1 nimetatud uuringute puhul teostab edukas pakkuja alljärgnevad tööd:

2.1.1. küsitluse ettevalmistamine vastavalt Päästeameti (edaspidi hankija) poolt kirjeldatud

metoodikale ja eestikeelsele küsimustikule. Saadud materjalide põhjal kirjeldab

pakkuja üldkogumi proportsiooni alusel valimi struktuuri, vastajate valiku reeglid

ning lõplikud küsimustikud eesti ja vene keeles. Seejärel kooskõlastab need

hankijaga enne küsitluse algust (hankija annab oma tagasiside hiljemalt kolme

tööpäeva jooksul);

2.1.2. küsitluse läbiviimine ja selle kvaliteedi kontroll;

2.1.3. avatud vastuste kodeerimine;

2.1.4. andmefaili korrastamine, kirjeldamine ja esitamine hankijale .csv ja .sav formaadis

koos lõpparuandega, andmefail peab sisaldab ka analüüsi protsessis moodustatud

uusi tunnuseid;

2.1.5. standardtabelite loomine ja esitamine olulisemate tulemuste lõikes andmetabelis

Excel, kus tuuakse välja üldkogumist keskmisest oluliselt erinevad tulemused hii-

ruut statistiku alusel. Standardtabelite sisu lepitakse kokku hankelepingu täitmise

käigus. Juhul kui kasutatakse faktor- ja/või klasteranalüüse, siis nende

vahetulemused esitatakse Excelis;

2.1.6. uuringu tehnilise raporti koostamine ja esitamine hankijale tutvumiseks enne

uuringutulemuste analüüsi algust. Uuringu tehniline raport hõlmab:

2.1.6.1. küsitluse statistikat (sh küsitlejate arv, küsitlusperiood, -meetod, vastajate

valiku reeglid küsitlejale, ülevaade kadudest valikuprotsessis, vastamismäär

sihtrühmas);

2.1.6.2. ülevaadet uuringu valimi struktuurist, sh üldkogumi struktuur, planeeritud,

tegelik ja kaalutud valimi suurus ning kaalumiskoefitsiendid;

2.1.6.3. tulemuste üldjaotust kaalutud valimilt;

2.1.6.4. eesti ja vene keelsete küsimustike lõppversioonid koos vastamisloogika

kirjeldusega (vastamisjuhiste tekstid, suunamised vm küsitlusprogrammi

seadistust kirjeldav info).

2.1.7. hankija poolt kirjeldatud metoodika alusel indeksnäitajate arvutamine (va TK p. 1.1.4

uuringute raames);

2.1.8. tulemuste analüüsimine ja hankijaga kooskõlastatud struktuuris uuringuaruande

PowerPointis koostamine;

2.1.9. tulemuste lühiülevaate koostamine Wordis eesti ja inglise keeles (va TK p. 1.1.4

uuringute raames):

2.1.9.1. maht standard vorminguna (Times New Roman, 12 pt, reavahe 1,5) 10 000

-15 000 tähemärki tühikuteta;

2.1.9.2. sisaldab metoodika, sh indeksi lühikirjeldust ning põhitulemuste

kokkuvõtet, sh vähemalt 2 joonist.

2.1.10. tulemuste esitlemine hankija töörühmale hankija ruumides (va p. TK 1.1.4 uuringute

raames). Esitlused toimuvad hiljemalt kahe nädala jooksul pärast aruande

üleandmist.

9

3. Tööde läbiviimine ja uuringu materjalid 3.1. Tööde läbiviimine ja uuringu materjali üleandmine toimub vastavalt hankelepingu täitmise

käigus kokkulepitavale ajakavale. Tulemuste ja uuringumaterjalide üleandmise kohta

koostatakse iga kord vastavasisuline akt.

3.2. Iga läbiviidud uuringu kohta esitab edukas pakkuja lepingu täitmise käigus järgmised

materjalid:

3.2.1. aruanne ja tulemuste esitlusfail MS PowerPoint- formaadis;

3.2.2. tulemuste esitlusfail MS PowerPoint- formaadis (va TK p. 1.1.4 uuringutes);

3.2.3. lühiülevaade tulemustest Wordis eesti ja inglise keeles (va TK p. 1.1.4 uuringute

kohta);

3.2.4. tulemuste jaotuse tabelid Excelis;

3.2.5. korrastatud andmefail .csv ja .sav formaadis;

3.2.6. andmekogumise metoodika tehniline raport Wordis, mis sisaldab eesti ja venekeelse

küsimustiku lõppversioone.

3.3. Kõik materjalid esitatakse iga uuringu kohta elektroonselt ühes eksemplaris.

4. Uuringute läbiviimise ajakava ja meeskond

4.1. Pakkuja esitab hankelepingu täitmise käigus teostavate tööde detailsema ajakava

pakkumuses arvestusega, et uuringu tulemused tuleb hankijale üle anda järgnevalt

nimetatud tähtajal:

4.1.1. elanike kriisivalmiduse teadlikkuse pilootuuring - hiljemalt 30.06.2025;

4.1.2. elanike kriisivalmiduse teadlikkuse indeksuuring 2025 – hiljemalt 13.10.2025;

4.1.3. elanike kriisivalmiduse teadlikkuse indeksuuring 2027 - hiljemalt 4.10.2027;

4.1.4. elanike kriisivalmiduse kolm omnibuss-uuringu tulemused aastal 2025, sh hiljemalt

10.06.2025; 29.09.2025 ja 08.12.2025.

4.1.5. elanike kriisivalmiduse neli omnibuss-uuringut aastal 2026, sh hiljemalt 23.03.2026;

15.06.2026; 21.09.2026 ja 07.12.2026;

4.1.6. elanike kriisivalmiduse neli omnibuss-uuringut aastal 2027, sh hiljemalt 22.03.2027;

07.06.2027; 20.09.2027 ja 06.12.2027.

4.2. Poolte kokkuleppel võib omnibuss-uuringu tulemuste üleandmise tähtajas muutusi teha.

Juhul, kui pooled kokkulepet ei saavuta, jäävad kehtima TK punktides 4.1.4 – 4.1.6 toodud

tähtajad.

4.3. Uuringute tulemuste esitluse aeg lepitakse kokku hiljemalt TK punktides 4.1.1. – 4.1.6.

toodud tähtaegadeks ning peavad toimuma hiljemalt 14 (neljateistkümne) kalendripäeva

jooksul eelpool nimetatud tähtajast arvates. Poolte kokkuleppel võib uuringute esitluse

tähtaega muuta. Juhul, kui pooled kokkulepet ei saavuta, jääb kehtima TK punktis 4.3.

toodud esialgne tähtaeg.

4.4. Hankelepingu täitjal peab uuringute läbiviimiseks olema pädev ja kogemustega meeskond,

kuhu peavad kuuluma vähemalt (lubatud on, kui üks isik täidab mitut funktsiooni):

 projektijuht;

 andmespetsialist/analüütik;

 valimispetsialist;

 küsitluse juht.

10

5. Uuringute kirjeldus

5.1. Uuringu eesmärk ja sisu

5.1.1. Uuringute eesmärgiks on selgitada elanike kriisiteadlikkuse alaseid teadmisi,

hoiakuid, oskusi ja käitumist. Uuringute tulemusi kasutatakse teadlikkuse taseme

seires ning elanikele teavitustegevuste planeerimisel. Indeksuuringu küsimustest

annab ülevaate uuringu tehnilise kirjelduse lisa 1 (TK lisa 1) ja omnibuss-uuringu

küsimustest lisa 2 (TK lisa 2).

5.2. Pilootuuring

5.2.1. Pilootuuringu eesmärgiks on elanike kriisivalmiduse teadlikkuse põhiuuringu

küsimustiku valideerimiseks/täiendamiseks ja indeksi arvutusloogikate testimiseks.

Testitakse kahte kontseptuaalselt erinevat lähenemisviisi, millest üks on analoogne

varasemale uuringule „Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse

indeksuuring“ arvutusloogikale (vt TK lisa 3) ja teine kohalike omavalitsuste (KOV)

teenustasemete hindamise metoodikale (vt

https://minuomavalitsus.ee/metoodika/hindamismetoodika).

5.2.2. Mõlema arvutusloogika raames testib (arvutab läbi) pakkuja kuni 4 alternatiivset

versiooni, mis erinevad tulemustest sisendväärtuste arvutamise juhendite poolest.

Täpsema kirjelduse indeksi arvutusloogikatest esitab hankija edukaks osutunud

pakkujale koos sisendväärtuste arvutamise juhendiga pärast pilootuuringu tulemuste

üldjaotuste selgumist. Indeksite sisendväärtuste arvutamise juhendite täpsustamisel

ootab hankija pakkuja poolset aktiivset koostööd ja soovitusi.

5.3. Omnibussi uuringud

5.3.1. Omnibussi uuringu eesmärgiks on hinnata kriisivalmisoleku teemaliste

kommunikatsioonitegevuste mõju ning markeerida inimeste hoiakuid ja teadlikkust

kriisivalmiduse osas enne kampaaniate ning muude kommunikatsioonitegevuste

algust.

5.3.2. Uuringud viiakse läbi veebi- ja telefoniküsitluse kombineeritud meetodil perioodil

2025 II kvartal-2027 kokku 11 (igas kvartalis üks). Eriküsimuste põhiosa jääb läbi

uuringute samaks, muutused võivad puudutada 2-3 küsimust ja seda ka mitte igas

uuringus. Hankija ootab, et pakkuja kirjeldab pakkumises Omnibuss-uuringu

küsitlusmeetodit ja valimit täpsemalt, sh vanusevahemikku, valimi moodustamise

põhimõtted ja valimi struktuuri.

5.4. Uuringute (TK punktides 1.1.1-1.1.3) metoodika

5.4.1. Uuringute üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 18-80

vastavalt kõige värskematele andmetele Eesti elanike rahvastikunäitajatest, mis

uuringu ettevalmistuse alguseks on avaldatud.

5.4.2. Kõigis uuringutes kasutatakse kombineeritud küsitlusmeetodit, kus telefoni- ja

veebiküsitluse (CAWI) alavalimite sotsiaaldemograafilise struktuuri integreeritakse

eesmärgipäraselt soovitud vanuserühm esindusliku (läbilõikelise) valimi

saavutamiseks. Telefoniküsitluse osalise (20% valimist) kasutamise eesmärk on

tagada veebiküsitlusega raskesti hõlmatavate sihtrühmade kaasatus uuringusse.

5.4.3. Valim moodustatakse mitteproportsionaalse kihtvalimina Päästeameti regionaalse

jaotuse alusel järgnevalt:

 Põhja regioon (Harjumaa, sh Tallinn);

 Lääne regioon (Järvamaa, Raplamaa, Läänemaa, Pärnumaa, Hiiumaa,

Saaremaa);

 Ida regioon (Ida- ja Lääne-Virumaa);

 Lõuna regioon (Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa,

Viljandimaa).

5.4.4. Päästeameti regiooni siseselt jälgitakse valimi moodustamisel maakonna, asulatüübi

ja rahvuse kvooti ning vanuse-soo kvoote analüüsis kasutatavate vanuse gruppide

11

(18-26, 27-39, 40-65, 66-80) kohta. Vanusegrupid 27-39 ja 66-80 jagatakse kvootide

seadmisel sisemiselt kaheks ning vanusegrupp 40-65 kolmeks alamgrupiks, et

hajutada vastajate vanuselist jagunemist valimis ühtlasemalt. Vajadusel

korrigeeritakse andmeanalüüsis väiksemaid struktuurinihkeid kaalumise teel. Eesti

keskmise näitajate arvutamiseks kaalutakse valim proportsionaalseks

rahvastikunäitajate piirkonna, asulatüübi, soo, vanuse (8 vanusegruppi) ja rahvuse

tunnuse lõikes. Uuringus on mõõdikud leibkonna kohta, mille tulemused kaalutakse

leibkondade üldkogumi proportsioonile piirkonna, asulatüübi ja peretüübi alusel.

Kaalumiskoefitsientide määramisel tuginetakse viimati avaldatud

rahvastikunäitajatele.

5.5. Valimi suurus

5.5.1. Pilootuuringu valimi suurus (täielikult täidetud küsimustike arv) on minimaalselt

800, sh igas regioonis 200.

5.5.2. Omnibussi uuringu valimi suurus on minimaalselt 1000 vanusevahemikus 18+ (või

18-74).

5.5.3. 2025 ja 2027 aasta indeksuuringute valimi suurus on minimaalselt 2000, sh igas

regioonis 400.

5.6. Uuringute tulemused

5.6.1. Uuringute tulemused esitatakse ühe analüütilise aruandena PowerPointis, sh

järgmistes lõigetes: Eesti keskmine, Päästeameti regioonid (4), vanus, vastaja sugu,

peamine suhtluskeel, asulatüüp ja elamutüüp. Analüüsitavate lõigete parameetrid

täpsustatakse hankijaga enne analüüsi algust.

5.6.2. Tulemuste esitamisel tuleb märkida statistiliselt olulised erinevused keskmisest ning

muutused võrdluses eelneva(te) uuringu(te) tulemustega.

5.6.3. Tulemuste esitamisel tuleb jälgida, et uuringu isikukesksed näitajad (nt teadmised,

uskumused, oskused) on kaalutud elanike üldkogumile ning leibkonna kesksed

tegevused ja kodu valmisoleku (varustatuse) näitajad on kaalutud leibkondade

üldkogumile.

5.6.4. Aruandesse kaasatakse võimalusel võrdlusena varasema(te) perioodi(de) andmed.

12

Hankelepingu nr 6.4-2.1/120ML lisa 2

Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm

ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT

____________________ (kuupäev)

PÄÄSTEAMET, mida esindab lepingu nr …. punkti … alusel …………… (esindaja

ametinimetus ja nimi), ühelt poolt (edaspidi hankija)

ja

_______________ (teise osapoole nimi), mida esindab lepingu nr …. punkti … alusel

……………… (esindaja ametinimetus ja nimi), teiselt poolt (edaspidi täitja)

edaspidi ka pool või pooled, kinnitavad alljärgneva, ……(kuupäev)….. hankelepingu nr

(edaspidi leping) esemeks oleva …(teenuse nimetus)…. ja selle tulemuste üleandmist:

1) …teenuse nimetus… ja selle tulemused on üle antud tähtaegselt: …..JAH/EI………;

2) …teenuse nimetus… ja selle tulemused vastavad lepingus sätestatud tingimustele:

…..JAH/EI………

Märkida kõik olulised tingimused, millele teenus peab vastama (näidisloetelu: vastavus

tehnilistele tingimustele, kogus, tähtaeg, kasutajakoolituse toimumine, lepingus nõutud

dokumendid on üleantud):

………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………

…………………………………………………………………………………

3) Kas …teenuse nimetus… ja selle tulemused on vastu võetud: ………JAH/EI………….

Pooled kinnitavad, et käesolevas üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud andmed on

õiged. Üleandmise-vastuvõtmise akt on koostatud eesti keeles kahes eksemplaris, millest

üks jääb täitjale ja teine hankijale/üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud

digitaalselt.

Hankija: Täitja:

……………………… ……………………

/Allkiri/ /Allkiri/

……………………… ……………………

/Allkirjastaja nimi/ /Allkirjastaja nimi/

1

Tehnilise kirjelduse lisa 1 (TK lisa 1)

Elanike kriisivalmiduse teadlikkuse pilootuuring 2025

OHUTUNNETUS

K1 Kas usute, et Eestis võib juhtuda järgmise 5 aasta jooksul mingi erakorraline sündmus, mis

ohustab Teie vara, tervist või elu? VALIGE ÜKS.

1) kindlasti

2) pigem jah

3) pigem ei

4) kindlasti mitte

5) raske öelda

K2 Palun märkige, milliseid sündmusi peate Eestis tõenäoliseks? PALUN MÄRKIGE KÕIK

SOBIVAD VASTUSED JÄRGNEVAST NIMEKIRJAST.

1) ulatuslik metsa- ja maastikutulekahju

2) elektri, vee ja kütte katkestus rohkemaks kui 2-ks päevaks

3) õnnetus ohtlikus ettevõttes (nt ohtlikke kemikaale käitlev ettevõte jms)

4) tulekahju, plahvatus või varing rahvarohkes hoones

5) tuumaõnnetuse radioaktiivne saaste

6) transpordi suurõnnetus (so auto-, rongi-, laeva- või lennuliikluses)

7) erakordsed ilmastikuolud (nt torm, üleujutus, kuum, külm, lumi vms)

8) ootamatu rünnak avalikus kohas (terrorism)

9) massiline korratus (mäss, mis viib hädaolukorra väljakuulutamiseni)

10) elanikkonna massiline haigestumine (epideemia või mürgistus)

11) loomataudi (nt katku) ulatuslik levik

12) sõjaline rünnak

13) sidekatkestus (nt. mobiili-, interneti, tele- ja raadio levi) rohkemaks kui 2-ks päevaks

14) küberrünnak

15) mitte ühtegi nimetatutest

16) muu (palun täpsustage)

17) raske öelda

OHUTEAVITUS

K3 Mille kaudu saadab riik kiireid teavitusi ohu piirkonnas olevatele elanikele? PALUN

MÄRKIGE KÕIK SOBIVAD VASTUSED JÄRGNEVAST NIMEKIRJAST.

1) ukselt uksele teavitus

2) ohusireen

3) valjuhääldi (ruupor)

4) ETV ja ETV+ kanalite ribatekst

5) raadio 4

6) vikerraadio kanali ribatekst (RDS)

7) sotsiaalmeedia

8) ajaleht Postimees

9) SMS teavitus EE-ALARMilt

10) "Ole valmis!" äpp

11) olevalmis.ee veebileht

2

12) kriis.ee veebileht

13) eesti.ee äpp

14) riiginfo telefon 1247

15) raske öelda

K4 Mida tuleb teha, kui kuulete ohusireeni? VALIGE ÜKS.

1) varjuda koheselt lähimasse siseruumi

2) minna kodust avalikku varjumiskohta

3) varjuda koheselt lähimasse siseruumi ja siis otsida lisainfot

4) otsida lisainfot ja siis otsustada, kas varjumine on vajalik

5) helistada tuttavale ja küsida lisainfot

6) midagi ei pea tegema

7) muu (palun täpsustage)

K5 Kuivõrd nõustute järgmiste väidetega? PALUN ANDKE IGA VÄITE KOHTA OMA HINNANG

VASTAVALT SKAALAL OLEVALE VALIKULE.

1) riik annab ohust teada õigeaegselt

2) oht, millest riik teavitab, on reaalne

3) ohuteavituse saamisel tuleb käituda saadud juhiste järgi

4) kiire tegutsemine ohuteavitusega saadud käitumisjuhiste järgi on inimese enda kaitseks

5) riik edastab ohuteavitust alati läbi mitme infokanali

Skaala:

1) täiesti nõus;

2) pigem nõus;

3) pigem ei ole nõus;

4) üldse ei ole nõus;

5) raske öelda.

VARJUMINE SÕJALISE OHU KORRAL

K6 Mida teeksite, kui saate riigilt korralduse koheselt varjuda? PALUN ANDKE IGA VÄITE

KOHTA OMA HINNANG VASTAVALT SKAALAL OLEVALE VALIKULE.

1) kui olen õues, lähen lähimasse siseruumi

2) kui olen siseruumis, lähen välja ja leian avaliku varjumiskoha

3) kui olen siseruumis, lähen võimalikult madalale korrusele ja hoidun eemale akendest

Skaala:

1) kindlasti jah

2) pigem jah

3) pigem mitte

4) kindlasti mitte

5) ei ole mõelnud

Selgitav vahetekst vastajale: Varjumiseks sobivad hoonete siseruumid, millel tugevad seinad ja laed

ning mille uksed on suletavad ja aknad lihtsalt kinni kaetavad. Eelistada tuleb hoone keskel ja

võimalikult madalal asuvat ruumi.

K7 Kas olete mõelnud, kus Teie eluhoones on varjumiseks sobiv ruum?

PALUN MÄRKIGE ÜKS SOBIVAIM VASTUSVARIANT.

3

1) ei ole mõelnud

2) mõelnud olen, aga sobivat ruumi ei tea

3) tean ruumi, mida saaks kohandada varjumiseks, aga pole seda teinud

4) eluhoones on varjumiseks sobiv ruum olemas

K8 Kas olete mõelnud, kuhu varjuda, kui saate selleks korralduse olles …? PALUN ANDKE IGA

VÄITE KOHTA OMA HINNANG VASTAVALT SKAALAL OLEVALE VALIKULE.

…teel kodukoha poodi

…koolis või tööl (mitte kodukontoris) (küsitakse ainult juhul, kui vastaja töötab või õpib)

Skaala:

1) ei ole mõelnud

2) mõelnud olen, aga kohta ei tea

3) tean kohta, mis parema puudumisel sobib varjumiseks

4) tean head kohta varjumiseks

K9 Milline märk tähistab avalikku varjumiskohta?

EVAKUATSIOON

Selgitav vahetekst vastajale: Evakuatsiooni olukorras tuleb Teil ohustatud elukohast pikemaks ajaks

lahkuda, kas teie enda poolt leitud peatuspaika ohutus piirkonnas või avalikku evakuatsioonikohta.

K10 Kui saate koos ohuteavitusega korralduse evakueeruda, kas teete seda? PALUN MÄRKIGE

ÜKS SOBIVAIM VASTUSVARIANT.

1) jah, kindlasti

2) pigem jah

3) pigem ei

4) kindlasti mitte

5) raske öelda

K11 Mida teeksite, kui olete saanud riigilt korralduse evakueeruda? PALUN ANDKE IGA VÄITE

KOHTA OMA HINNANG VASTAVALT SKAALAL OLEVALE VALIKULE.

1) Lahkun kodust riiklikult avatavasse evakuatsioonikohta

2) Lahkun kodust enda peatuspaika väljaspool ohupiirkonda

3) Liigun lähimasse varjumiskohta

4) Jään koju

Skaala:

1) kindlasti jah

4

2) võib olla

3) kindlasti mitte

See küsimus küsitakse kui vastaja vastas eelnevalt tegevuses „jään koju“ kohta „kindlasti“ või „võib

olla“

K12 Mis põhjusel jääksite koju, kui saate korralduse evakueeruda? Avatud vastus.

Küsime põhjendust ainult ühel korral (pilootuuringus).

Oletagem, et Teie kodu asub ohupiirkonnas ja Teil tuleb sealt pikemaks ajaks lahkuda.

K13 Kas olete mõelnud… VALIGE IGA KÜSIMUSE JUURES ÜKS VASTUSVARIANT.

1. …kus on Teil võimalik pikemalt peatuda?

1) ei ole mõelnud

2) puudub koht kuhu minna (lähen riiklikku evakuatsioonikohta) 3) saaksin minna sugulaste-tuttavate juurde, aga pole selles kokku leppinud 4) mul on koht, kuhu vajadusel minna

2. …kuidas saate ohupiirkonnast iseseisvalt ära liikuda?

1) ei ole mõelnud

2) olen mõelnud, aga isiklik transpordivahend puudub, loodan riigi abile 3) loodan leida vajadusel transpordi, aga kokkuleppeid kellegagi ei ole 4) mul on transport olemas

3. …mida kodust lahkudes kaasa võtta? 1) ei ole mõelnud

2) mõelnud olen, aga ei ole kindel, mida peaksin kaasa võtma

3) olen mõelnud ja tean, kus vajalikud asjad asuvad

4) mul on vajalikud asjad koguaeg pakitud

ISESEISEV HAKKAMASAAMINE

K14 Kas olete viimase aasta jooksul … VALIGE IGA KÜSIMUSE JUURES ÜKS

VASTUSVARIANT.

1. ...tutvunud kriisiks valmistumise käitumisjuhistega?

1) jah, põhjalikult

2) jah, pisut

3) ei ole, aga pean vajalikuks

4) ei pea vajalikuks

2. ...osalenud kriisiks valmistumise koolitustel või õppustel? 1) mitmel korral

2) ühe korra

3) ei ole, aga pean vajalikuks

4) ei pea vajalikuks

K15 Kas ulatuslik elektrikatkestus mõjutab Teie kodus … PALUN ANDKE IGA VÄITE KOHTA

OMA HINNANG VASTAVALT SKAALAL OLEVALE VALIKULE.

1. …joogivee kättesaadavust

2. ...kanalisatsiooni toimimist

3. …toasooja toimimist

5

4. …sooja toidu valmistamise võimalusi

Skaala:

1) ei tea

2) ei, sest see ei sõltu meie kodus elektrist

3) jah mõjutab, mul puuduvad ka alternatiivsed lahendused

4) jah mõjutab, aga mul on alternatiivsed lahendused olemas

Järgmine küsitakse ainult teenuste kohta, millele eelmises vastas “ei tea“ või „mõjutab“:

K16 Kas olete mõelnud või teinud midagi, et ilma … /veevarustuseta, kanalisatsioonita, soojata

või toiduvalmistamise võimaluseta/ vähemalt üks nädal hakkama saada? PALUN ANDKE IGA

VÄITE KOHTA OMA HINNANG VASTAVALT SKAALAL OLEVALE VALIKULE.

Skaala:

1) pole mõelnud

2) mõelnud olen, aga ei ole midagi teinud

3) olen mõningaid ettevalmistusi teinud

4) olen põhjalikult valmistunud

Vahetekst vastajale: Erinevates kriisiolukordades võivad tekkida pikaajalised katkestused

sideteenustes (internetti ei ole, helistada ja sõnumeid saata ei saa).

K17 Kas olete läbimõelnud, kuidas Teile oluliste inimestega sidekatkestuse korral kontakti

saada? VALIGE ÜKS.

1) ei ole mõelnud

2) olen mõelnud, aga võimalusi ei tea

3) tean võimalusi, aga pole teistega kokku leppinud

4) oleme omavahel selles kokku leppinud

K18 Kas olete mõelnud, kuidas kontakteeruda lähedastega, kui ligipääs telefonile puudub?

VALIGE ÜKS. KUI KEHTIVAD NII VARIANT 3 KUI KA 4, SIIS MÄRKIGE 4.

1) ei ole mõelnud

2) olen mõelnud, aga võimalusi ei tea

3) mul on lähedaste telefoninumbrid peas

4) mul on lähedaste telefoninumbrid paberile välja kirjutatud

VAJALIKUD OSKUSED KRIISIS

Vahetekst vastajale: Kriisiolukorras hakkamasaamist toetab esmaabi, sh psühholoogilise esmaabi

andmise oskus. Psühholoogiline esmaabi aitab kriisisündmust (tulekahju, liiklusõnnetus vms) kogenud

inimesele rahuneda ja stressi, šoki või muu olukorraga toime tulla.

K19 Milline on Teie senine kogemus esmaabi ja psühholoogilise esmaabiga? HINNAKE IGAT

TEGEVUST VALIDES SKAALA VASTUSVARIANT, MIS SISULT VASTAB KÕIGE PAREMINI TEIE

KOGEMUSELE.

1) elustamine, so. hingamise ja pulsi kontroll, hingamisteede avamine ning kaudne südamemassaaž

2) suure verejooksu peatamine ja haava sidumine

3) psühholoogilist esmaabi vajava inimese märkamine

4) psühholoogilise esmaabi osutamine, so toetav ärakuulamine, vajadustega tegelemine ning teabe ja

edasise abiga ühendamine

Skaala:

1) puuduvad teadmised ja kogemus

6

2) teadmisi pole, kuid kogemus on

3) teadmised on, kuid kogemust pole

4) on nii teadmised, kui ka kogemus

KODUSED KRIISIVARUD JA -VAHENDID

K20. Millised kriisivarud ja -vahendid on Teil täna kodus olemas? IGA VASTUSVARIANDI

JUURDE „JAH“ VÕI „EI“ VASTUS.

1) piisav toiduvaru vähemalt nädalaks, mis ei vaja külmikut (nt kuivtoit ja konservid, köögiviljad,

hoidised jms)

2) piisav veevaru esimeseks ööpäevaks

3) ligipääs kaevule, veekogule vm joogivee varumise võimalusele

4) aku- või patareitoitega raadio

5) akupank vm elektri salvestamise võimalus

6) generaator vm seade elektrienergia saamiseks

7) elektrist mittesõltuv toidutegemise võimalus (nt. puukütte või balloonigaasi pliit, grill, priimus

vm)

8) elektrist/tsentraalsest küttest mittesõltuv soojusallikas (nt. ahi, pliit, kamin)

9) esmaabitarbed (nt valuvaigisti, söetablett, plaastrid)

10) hügieenivahendid (nt niisutatud puhastuslapid vms)

11) sularaha ühe nädala kulude katteks

12) valgusallikas (taskulamp, pealamp, vms)

13) muu (palun täpsustage)

K21. Kas Teie ise või keegi pereliikmetest peab mõne haiguse tõttu pidevalt ravimeid tarvitama? 1) jah

2) ei

3) raske öelda

See küsimus küsitakse kui vastaja vastas eelmises „jah“.

K22. Kas vajalikest ravimitest on kodus vähemalt ühe nädala varu?

1) jah

2) ei

3) raske öelda

Vahetekst vastajale: Oletagem, et suur loodusõnnetus või muu kriisiolukord tabab Teie kodupiirkonda.

Pole elektrit, sooja- ja veevarustust ning kauplused on suletud.

K23 Mitu päeva Te sellises olukorras oma tänaste varude ja vahendite toel iseseisvalt toime

tuleksite? KIRJUTAGE PÄEVADE ARV.

KOOSTÖÖ

K24 Kas olete veendunud, et kriisiolukorras….? PALUN ANDKE IGA VÄITE KOHTA OMA

HINNANG VASTAVALT SKAALAL OLEVALE VALIKULE.

1. … teete koostööd lähiümbruses elavate inimestega

2. … jagate naabritega oma oskusi, vahendeid või varusid Skaala:

1) kindlasti

2) pigem jah

3) pigem ei

4) kindlasti mitte

5) raske öelda

7

K25 Kas olete viimase aasta jooksul rääkinud oma lähiümbruses elavate inimestega koostööst

kriisiolukorras, nt varudest, vahenditest või oskustest, millega üksteist toetada? VALIGE ÜKS.

1) jah, põhjalikult

2) jah, põgusalt

3) ei ole, aga võtan plaani

4) ei pea vajalikuks seda teha

KÜSIMUSED VASTAJA TAUSTA KOHTA

T1 Kas Te olete…

1) mees

2) naine

T2 Palun märkige oma rahvus: 1) eestlane

2) muu rahvus (palun täpsustage)

T2 Kas Te elate…?

1) Tallinnas

2) Tartu linnas (linnalises asustusüksuses)

3) Tartu vald

4) Pärnu linnas (linnalises asustusüksuses)

5) Pärnu linnas (alevis, alevikus, külas)

6) Narvas

7) Kohtla-Järvel

8) Muus linnas/alevis

9) Maa-asulas (alevikus, külas)

T2_1. kui Tallinnas, siis millises Tallinna linnaosas

kui valis „muu linn/alev, maa-asula“ küsida:

T3 Millises maakonnas Te elate? 1) Harjumaal

2) Järvamaal

3) Raplamaal

4) Ida-Virumaal

5) Lääne-Virumaal

6) Läänemaal

7) Hiiumaal

8) Saaremaal

9) Pärnumaal

10) Viljandimaal

11) Tartumaal

12) Jõgevamaal

13) Võrumaal

14) Valgamaal

15) Põlvamaal

T4 Kui vana Te olete (täisaastates)? ……aastane

T5 Mitu inimest kuulub Teie leibkonda Teiega kokku?

….inimest

8

T6 Mitu kuni 17-aastast last elab Teie leibkonnas?

Palun märkige 0, kui Teiega koos ei ela ühtegi last.

T7 Milline on leibkonna täisealiste koosseis?

1) kõik on tööealised

2) kõik on vanaduspensioniealised

3) on nii tööealisi kui vanaduspensioniealisi

T8 Kas Te elate ...?

1) Eramus, oma majas, talumajas

2) Paaris- või ridaelamus

3) Kuni 8 korteriga korterelamus

4) 9 ja enama korteriga korterelamus

T9 Kas lisaks peamisele eluasemele on Teil ka teine eluase, nt maakodu või suvila?

1) Jah

2) Ei

T10 Kuidas Te hindate oma leibkonna rahalist toimetulekut? Kas …

1) raha jääb ka säästudeks

2) raha on piisavalt, et toime tulla

3) kuidagi tuleme toime

4) raha ei piisa vältimatute kulutuste tarbeks

98) ei oska öelda

99) ei soovi avaldada

T11 Milline on Teie peamine igapäevane suhtluskeel?

1) Eesti keel

2) Vene keel

3) Muu keel

1

Tehnilise kirjelduse lisa 2 (TK lisa 2)

Omnibuss-uuringu küsimused 2025 valimile 18+ (või 18-74) Kriisideks valmisolek

Sissejuhatus: Kriisiolukorra võib põhjustada äärmuslik ilmaolu, tulekahju, sõjaolukord või terroristide rünnak,

millega kaasneb elutähtsate teenuste (elekter, vesi, küte) katkestus pikemaks ajaks.

1. Mida olete teinud, et saada nädal aega hakkama olukorras, kui pole elektrit, sooja- ja veevarustust ning

kauplused on suletud? VALIGE ÜKS.

1) ei ole midagi teinud

2) ühteist, aga mitte põhjalikult

3) olen põhjalikult valmistunud

KUI K1=1

2. Miks Te ei ole valmistunud võimalikuks kriisi- või hädaolukorraks?

VÕIMALIK MITU VASTUST!

1) ei ole piisavalt teadmisi

2) ei ole piisavalt rahalisi vahendeid

3) ei ole leidnud piisavalt aega

4) ei pea valmistumist vajalikuks

5) muu, mis? __________

6) raske öelda

3. KUI K1=2 või 3. Milliseid vahendeid ja varusid Te olete kriisiolukorraks valmistudes soetanud?

VÕIMALIK MITU VASTUST!

1) esmaabitarbeid (nt sidemed, desovahendid)

2) hügieenivahendeid (nt niisutatud puhastuslapid, seep)

3) toiduvaru, mis ei vaja külmikut

4) joogivett üheks ööpäevaks

5) sularaha varu

6) sooja toidu valmistamise võimalusi (nt ostnud grilli, priimuse vmt)

7) akupanga autolaadijat, päiksepatareid

8) generaatori või päiksepaneeli

9) aku- või patareitoitega raadiot

10) muu, mis? ______________

11) raske öelda

Ohuteavitus

4. Oletagem, et on tekkinud üleriigiline kriisiolukord. Millistest kanalitest Te esmalt lisainfot otsima läheksite?

Avatud vastus. VÕIMALIK MITU VASTUST!

Kodeerida järgneva nimekirja alusel

1) kriis.ee

2) olevalmis.ee

3) päästeamet.ee (varem rescue.ee)

4) muud riigiasutuste veebilehed

5) riigiinfo telefon 1247

6) hädaabi telefon 112

7) riigiasutuste sotsiaalmeedia

2

8) Ole valmis! äpp ja/või eesti.ee äpp

9) muu sotsiaalmeedia

10) ERR teabekanalid (raadio, TV)

11) teised uudisportaalid (Delfi, Postimees jne)

12) muu vastus, mis? ____________

13) raske öelda

5. Mismoodi annab riik kriisiolukorras elanikele vahetust ohust teada? VÕIMALIK MITU VASTUST!

Avatus küsimus, kodeeritakse järgmise küsimuse vastuste loendi alusel + sagedamini esinenud muud vastused. .

6. Millises kanalis annab riik kriisiolukorras elanikele otse vahetust ohust teada? MÄRKIGE KÕIK

TEADAOLEVAD.

Küsimus kuvatakse vastajale pärast küsimuse 5 vastamist. Programm roteerib loendi elementide 1…14.

„õiged“ vastused 2,4,6,9,10,13; „osaliselt õiged“ 11, 12; „teatud tingimustes õiged“ 1 ja 3.

1) ukselt uksele teavitus

2) ohusireen

3) tänavate valjuhääldid (ruuporid)

4) ribatekstid ETV ja ETV+ kanalites

5) Raadio 4

6) ribatekst Vikerraadio kanalil (RDS)

7) sotsiaalmeedia

8) ajaleht Postimees

9) SMS-teavitus EE-ALARM-ilt

10) Ole valmis! äpp

11) olevalmis.ee veebileht

12) kriis.ee veebileht

13) eesti.ee äpp

14) riigiinfo telefon 1247

15) muu, mis? ____________

16) raske öelda

Infoallikad

7. Millistest üleriigilistest allikatest olete saanud infot kriisiolukordadeks valmistumise kohta? MÄRKIGE

KÕIK TEADAOLEVAD. /CATI: lugege ette, mitu vastust. CAWIs lisada brošüüri pildid, sobivusel ka veebilehe

avakuvad)/

1) Päästeameti kodulehest www.paasteamet.ee (kasutusel on ka www.rescue.ee)

2) Päästeameti brošüürist „Ole valmis“

3) Päästeameti brošüürist „Ohuteavitus“

4) kriisideks valmisoleku koolituselt/õppuselt

5) Ole valmis! äpp

6) eesti.ee äpp

7) veebilehelt www.olevalmis.ee

8) veebilehelt www.kriis.ee

9) üleriigiliest meediast (televisioon, raadio, ajalehed, delfi.ee)

10) muust üleriigilisest infokanalist(palun täpsustage)

11) raske öelda

12) EI OLE SELLIST INFOT OTSINUD EGA SAANUD

8. Millistest kodukoha/kohalikest infokanalitest olete saanud informatsiooni kriisiolukordadeks valmistumise

kohta? VÕIMALIK MITU VASTUST! Roteeri järjestust.

1) kohaliku omavalitsuse veebileht

2) kohalik/valla ajaleht

3

3) asumi-, külaseltsi kanalitest

4) korterühistu infotahvlilt, koosolekutel

5) kohalikud avalikud üritused, sh veebiseminarid

6) muu kohalik allikas (palun täpsustage)

7) raske öelda

8) EI OLE SELLIST INFOT OTSINUD EGA SAANUD

9. Kas teate, mis on kerksuskeskus? VALIGE ÜKS.

1) esimest korda kuulen

2) olen kuulnud, aga ei tea, mis see on

3) tean, mida see tähendab

Varjumine Selgitav vahetekst vastajale: Varjuda on vaja siis, kui ohtlikult alalt ära liikuda ei jõua või ei saa ning varjumata jätmine

on elule ohtlik nt inimesi lööklaine, lendavate esemete, mürsukildude, klaasikildude, õhusaaste ja muu otsese ohu pärast.

10. Oletagem, et olete kodus, kui saate riigilt ohuteavituse koos üleskutsega varjuda. Kuidas käitute? Kas …?

VALIGE ÜKS.

1) jooksete kiiresti avalikku varjumiskohta

2) otsite kodus ohutuma paiga

3) jätkate oma pooleli olevat tegevust

4) raske öelda

Selgitav vahetekst vastajale: Varjumiseks sobivad hoonete siseruumid, millel tugevad seinad ja laed ning mille uksed on

suletavad ja aknad lihtsalt kinni kaetavad. Eelistada tuleb hoone keskel ja võimalikult madalal asuvat ruumi.

11. Kas olete midagi teinud, et Teie elu- või töökohas oleks sõjalise ohu korral varjumiseks sobiv ruum?

VALIGE ÜKS.

1) jah

2) ei

11A Kui 11= jah: Mida olete selleks teinud? Avatud küsimus.

11B Kui 11=ei: Mis on peamine põhjus, miks Te ei ole midagi teinud elu- või tööhoone kohandamiseks

varjumise vajadusele? Avatud küsimus

Vastaja tausta standard küsimustesse (kui seal ei ole):

Kas Te elate ...?

1) Eramus, oma majas, talumajas

2) Paaris- või ridaelamus

3) Kuni 8 korteriga korterelamus

4) 9 ja enama korteriga korterelamus

Tehnilise kirjelduse lisa 3 (TK lisa 3)

Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse uuringu indeksi arvutusloogika 2023