Raamleping

1/1

Lisa 1

05.05.2025 lepingu nr 2-2/25/228 juurde

Tehniline kirjeldus Meditsiinitelkide elutsükliteenused (289020) 1. Üldkirjeldus

Meditsiinitelkide all mõistetakse ROFI kõrgsurvetelke, täispuhutavaid ja mittetäispuhutavaid PVC materjalist telke ja tunneleid, mis on kasutuses Eesti Kaitseväes.

2. Telgid ja nende asukohad

2.1. PVC kõrgsurve telk , mõõt 6 x 8 m – 10 tk, asukoht Harjumaa* 2.2. PVC täispuhutav telk, mõõt 7 x 5 m – 20 tk, asukoht Harjumaa* 2.3. PVC kattega (mittetäispuhutav) raamil telk, mõõt 5,2 x 3,6 m – 30 tk, asukoht Harjumaa* 2.4. PVC kõrgsurve telk, mõõt 6 x 10 m – 2 tk, mõõt 6 x 8 m – 4 tk, asukoht Tartu* 2.5. PVC kattega (mittetäispuhutav) raamil telk, mõõt 5,2 x 3,6 – 14 tk, asukoht Tallinn*

* loetletud telkide sortiment, asukohad ja kogused võivad lepingu täitmise perioodil muutuda.

3. Elutsükliteenused 3.1. Lepingu täitja peab tagama järgmised teenused*:

3.1.1. telkide katete pesu ja parandamine (sh vajadusel telkide katte lukkude ja kinnituste

vahetus; 3.1.2. telkide kinnitus- ja diagonaal rihmade- ja rihmakinnituste parandus ja väljavahetus; 3.1.3. telkide ja tunnelite survete ja lekete kontroll; 3.1.4. õhu- ja kõrgsurveballoonide kinnituste kontroll ja parandus ning vajadusel väljavahetus, 3.1.5. telkide ja tunnelite komplekteerimine vastavalt toote sisunimekirjal, vajadusel uue

tootega asendamine; 3.1.6. telkide ja tunnelite komplekteerimine vastavalt toote sisunimekirjale, tellija ettepanekul

sisunimekirja täiendamine ning vajadusel uue toote lisamine komplekti.

* loetletud teenuste nimekiri ei ole lõplik ning võib lepingu täitmise perioodil muutuda. 3.2. Teenuse osutamine toimub täitja asukohas Eesti Vabariigis, kui ei lepita kokku teisiti. 3.3. Täitja peab tagama vajalikud vahendid varustuse telkide ja tunnelite parandamiseks ja

hoolduseks. 3.4. Varustuse hooldus ja parandus toimub keskkonnasäästlikke seadmeid ja tehnoloogiaid kasutades

ning puhastus- ja hooldusvahenditega, mis ei kahjusta tooteid. 3.5. Täitja peab varustust hooldama ja parandama üldiselt tunnustatud kvaliteedinõuete tasemel. 3.6. Täitja teeb ettepaneku kasutuskõlbmatuks muutunud varustuse väljavahetamiseks. 3.7. Täitja vastutab varustuse kaotsimineku ja kahjustamise eest ajal, kui varustus on täitja valduses.

4. Varustuse transportimine

Täitja tagab varustuse transpordi tellimuses esitatud asukohast täitja asukohta ning peale teenuse osutamist tellimuses esitatud asukohta tagasi, kui ei lepita kokku teisiti. Täitja vastutab transportimisel tekkinud kahjustuste eest ning kannab transpordiga seotud kulud.

Koostatud 26.02.2025 15:23:08 1 / 2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 8275004/general-info

PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD

Viitenumber: 289020 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Hange: Meditsiinitelkide elutsükliteenused Pakkumus: 544780 Ettevõtja: OÜ Conmeo (12845375), roll: peapakkuja

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta

1. Hoolduse- ja parandusteenuse maksimaalne tunnihind ilma km-ta Pakkuja esitab ühe tunni hinna. Pakkuja tagab vajalikud vahendid varustuse parandamiseks ja hoolduseks. Tunni hinnale lisandub vajadusel materjali kulu, mis täpsustatakse minikonkursis või hinnapäringus/-pakkumuses igakordselt.

Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim

Osakaal: 70%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

Väärtus Ühik Märkused

45,000 EUR/h

2. Erakorraliste remonttööde maksimaalne tunnihind reageerimisajaga kuni 24 h jooksul ilma km-ta Pakkuja esitab ühe tunni hinna. Tunni hinnale lisandub vajadusel materjali kulu, mis kooskõlastatakse eelnevat tellija esindajaga.

Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim

Osakaal: 20%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

Väärtus Ühik Märkused

50,000 EUR/h

3. Transporditeenuse ühe kilomeetri maksimaalne maksumus ilma km-ta

Koostatud 26.02.2025 15:23:08 2 / 2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 8275004/general-info

Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim

Osakaal: 10%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

LISATEAVE: Hankija tunnistab edukaks kõik pakkumused, mis vastavad riigihanke alusdokumentidele, mille pakkujat ei ole kõrvaldatud ja kelle kvalifikatsioon vastab riigihanke alusdokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimustele.

Väärtus Ühik Märkused

1,300 EUR/km

Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta:

Maksumus kokku KM-ga:

1/3

Lisa 3 05.05.2025 lepingu

nr 2-2/25/228 juurde

JULGEOLEKUTINGIMUSED Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingu poolt alljärgnevatest tingimustest:

1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk

Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

2. Mõisted

2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1. Kontrollitav isik – Müüja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli

tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses. 2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses. 2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev

tööpiirkond. 2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased

nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.

2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille müüja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile [email protected]. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.

2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma.

2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.

2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud müüja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel.

2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil müüja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.

2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.

2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

2.1.14. Müüja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest

2/3

vastutav müüja määratud isik. 2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete

täitmise eest vastutav müüja määratud isik. Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.

3. Müüja õigused ja kohustused

3.1. Müüjal on õigus: 3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult; 3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV

vastutavalt isikult.

3.2. Müüja kohustub: 3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku

poolt; 3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava

isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;

3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut: 3.2.3.1. kellele ei ole sissepääsuõigust antud, 3.2.3.2. kellele ei ole taustakontrolli tehtud või 3.2.3.3. eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole

kooskõlastatud; 3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja

taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile [email protected] alljärgnevad dokumendid: 3.2.4.1. sissepääsutaotluse (vt näidis) ja 3.2.4.2. kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt

allkirjastatud nõusoleku; 3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile

Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn; 3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:

3.2.6.1. teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning müüja ja/või alltöövõtja nimetuse;

3.2.6.2. sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse;

3.2.6.3. viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja; 3.2.6.4. andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse

siseneda KV julgeolekualale; 3.2.6.5. müüja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber); 3.2.6.6. taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.

3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt: koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;

3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);

3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;

3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile [email protected];

3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile [email protected] sissepääsuõigust

3/3

omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest; 3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende

kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.

4. Kaitseväe õigused ja kohustused

4.1. Kaitseväel on õigus: 4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul

nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates; 4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1 sätestatud

tähtaegasid arvestades; 4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7)

tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;

4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;

4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;

4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;

4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;

4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;

4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.

4.2. Kaitsevägi kohustub: 4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava

isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile; 4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust

omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;

4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.

4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 2.1.13), müüja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.

5. Lõppsätted

5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis.

5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.

5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui müüja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või müüja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.

1/1

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS

SISSEPÄÄSUTAOTLUS [Registreerimisnumber] [………..……] kuupäev Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev]. [Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele; 1. Objekti nimetus: [objekti nimetus] Aadress: [aadress] Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress] Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi] 2. jne Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne müüja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui müüja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele. Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Sõidukid: 1. Registreerimisnumber Mark/mudel 2. jne Müüja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale. [Allkiri] [Ees- ja perekonna nimi] [Ametikoht] Lisad: nõusolekud … lehel.

1/2

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

KINNITATUD Kaitseväe juhataja 07.02.2025 käskkirjaga nr 223 Lisa 3

KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD ISIKU

NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

(ees- ja perekonnanimi) Isikukood:

Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamiseks ja Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:

1. Kaitseväel on õigus teostada taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 415

sätestatud viisil;

2. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);

3. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu, minu lähedase või

elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);

4. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg

2 p 3);

5. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);

6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse

vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu

põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5);

7. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise

lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 417);

8. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4);

9. Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) pean täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh

tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2), sealhulgas

olen teadlik, et:

9.1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või psühhotroopsete

ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava

lendava seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti süttivate ainetega või neid

sisaldavate esemetega ja muude vahenditega, mis võivad ohustada isikut ennast või objektil

viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid;

9.2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid;

2/2

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

9.3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või helisalvestavad

sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada;

9.4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit)

sisenemisel Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel Kaitseväe

julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga kaasas olevat asja

(sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud

teenistuskoera abil;

9.5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu Kaitseväe

julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele Kaitseväe

julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist;

9.6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine Kaitseväe

julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine mis tahes kujul ja

keskkonnas;

9.7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete ainete

tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes;

9.8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukeis) agressioonisümboleid.

(päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ]1

1 lubatud allkirjastada ka paberkandjal

RAAMLEPING

05.05.2025 nr 2-2/25/228

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn), Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn), keda esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 alusel hangete osakonna juhataja Tiaana Kalda (edaspidi tellija), ning OÜ Conmeo (registrikood 12845375, aadress Tuuliku tee 4f, 10621 Tallinn), keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Neeme Kass (edaspidi täitja), eraldi: pool ja ühiselt: pooled, on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi leping): 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Meditsiinitelkide elutsükliteenused“ (viitenumber 289020) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ja selles riigihankes täitja esitatud pakkumusest.

1.2. Lepingu alusel hangitakse lepingu esemeid nii kohustusliku kui vabatahtliku keskse hankimise raames, mis tähendab, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kui keskse hankija sõlmitud raamlepingut võivad kooskõlas riigihangete seaduse § 30 lõikega 2 kasutada ka teised hankijad, kes kasutavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskse hankimise teenust.

1.3. Tellija on sõlminud lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele, lepingus esitatud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.

1.4. Täitja avaldab ja kinnitab, et:

1.4.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.4.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult

enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.4.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.4.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada;

1.4.5. tellijale osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on teenuse suhtes maksma panna;

1.4.6. tema ja tema poolt pakutav teenus ega sellega seotud kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

1.5. Lepingu ese on meditsiinitelkide (kõrg- ja madalsurve) elutsükliteenused (edaspidi teenus). 1.6. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub täitja tellijale osutama teenust ning

tellija kohustub tasuma täitjale teenuse ostuhinna rahas. 1.7. Teenuse osutamise tingimused, maksumus, tellija kontaktisik sätestatakse võimalusel

hankelepingutes. Juhul, kui kõik vajalikud tingimused ei ole sel hetkel teada, edastatakse vajalik info hankelepingu täitmise ajal e-posti teel.

2/11

1.8. Teenus peab vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele ja seejärel täitja esitatud pakkumusele. Osutatav teenus peab vastama lepingu tingimustele. Lepingu tingimustele peavad vastama ka teenuse juurde kuuluvad dokumendid ja pakend.

1.9. Dokumentide hierarhia on järgmine: riigihanke tehniline kirjeldus arvestades minikonkursis või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud erisustega, raamleping hankelepingus sätestatud erisustega ja seejärel täitja poolt esitatud pakkumus. Täitja teenuse osutamist reguleerivad tüüptingimused saavad rakenduda ainult osas, mis ei ole vastuolus käesolevas lepingus sätestatud tingimustega.

2. Lepingu osad

Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, täitja riigihanke pakkumus ja selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse esitamise ettepanekud ja pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu ja hankelepingu muudatused. Kui hankelepingut ei ole sõlmitud, on hankelepingutena käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused või muu, millega võetakse rahaline kohustus.

3. Hankelepingute sõlmimine

3.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid tellija vajaduse põhiselt kas ühekordse tellimuse (edaspidi ühekordne soetus) tegemiseks ja/või fikseeritud perioodiks (edaspidi kestvusleping), mille kestel tehakse tellimusi. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat täitjalt teenust tellima.

3.1.1. Hankeleping ühekordseks soetuseks sõlmitakse raamlepingu partnerite vahel

minikonkursi tulemusena, mida ei osteta kestvuslepingu alt. Kui ühekordse tellimuse eeldatav maksumus on suurem kui 5000 eurot ilma käibemaksuta ja tellija on sõlminud riigihankes lepingud mitme täitjaga, on tellijal kohustus korraldada minikonkurss kõikide raamlepingu partnerite vahel. Kui ühekordse tellimuse eeldatav maksumus on vähem kui eelnimetatud maksumus, võib tellija korraldada minikonkursi või tellida teenust täitjalt, kelle pakkumuse maksumus on ühekordse tellimuse tegemise hetkel fikseeritud maksumusest majanduslikult kõige soodsam.

3.1.2. Kestvusleping sõlmitakse raamlepingu partnerite vahel minikonkursi tulemusena teenuse tellimiseks kindla perioodi jooksul (perioodi pikkus täpsustatakse minikonkursi tingimustes) riigihankes nimetatud ja tehnilises kirjelduses kirjeldatud või minikonkursil täpsustunud teenuste nimekirja ja/või kirjelduste alusel. Kestvuslepingu alusel on tellijal õigus tellida kestvuslepingu perioodi jooksul tehnilises kirjelduses nimetatud teenust edukaks osutunud pakkujalt. Kestvuslepingu täitmine toimub tellija esitatavate tellimuste alusel, milles täpsustatakse vajadusel nt ostetava teenuse osutamise aeg ja koht, kontaktisik jm.

3.2. Minikonkurss korraldatakse üldjuhul riigihangete registris ühekordse soetuse tegemiseks

ja/või kestvuslepingu sõlmimiseks järgneva korra alusel:

3.2.1. Tellija sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega.

3.2.2. Tellija toob välja minikonkursil selle minikonkursi tingimused, tellitavate teenuste loetelu ja täpsustused, teenuse osutamise tähtaja jm vajaliku info pakkumuse koostamiseks. Pakkumuse esitamise ettepanekus täpsustab tellija, kas tema eesmärk on teha ühekordne soetus või sõlmida kestvusleping.

3.2.3. Täitja poolt esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 kalendripäeva alates pakkumuse esitamise tähtpäeva saabumisest, kui pakkumuse esitamise ettepanekus ei ole sätestatud teisiti

3.2.4. Tellijal ei ole kohustust kõiki minikonkursi tehnilises kirjelduses loetletud teenuseid tellida pärast minikonkursil esitatud pakkumuste laekumist, kui tellija võimalused ja vajadused on hankelepingu sõlmimise ajaks muutunud.

3/11

3.2.5. Juhul, kui teenus vajab järeltegevusi või lisategevusi, mida tellija ei osanud minikonkursil ette näha, jätkatakse täitjaga, kes osutas algselt teenust, ilma uut minikonkurssi korraldamata.

3.2.6. Tellija hindab ja võrdleb pakkumusi vastavalt minikonkursi tingimustes täpsustatud pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaaludele ning tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest pakkumuste hindamiskriteeriumite alusel majanduslikult soodsaim.

3.2.7. Tellija kasutab minikonkursil majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hindamiskriteeriume maksumus/kulu (kogumaksumus või ühiku hind - osakaalu punktid 100) või kombineerituna maksumus/kulu (kogumaksumus, ühiku hind, allahindluse % lepingus fikseerimata teenusele või toodetele - osakaalu punktid 40-90) ja kvaliteedikriteerium osakaalu punktid 10-60. Tellija kasutab ainult maksumust juhul, kui punktis 3.2.7.1 välja toodud kvaliteedikriteeriumite rakendamine ei oleks hankeeseme sobivuse hindamiseks mõistlik või vajalik. 3.2.7.1. Kvaliteedikriteeriumitena võidakse kasutada näiteks alljärgnevaid

kriteeriume:

• Tööde teostamise või reageerimise kiirus/aeg - kasutatakse juhul, kui tellimuse esitamise ning täitmise ajaline vahemik on lühike või on vajalik kiire reageerimine tulenevalt tellija vajadusest.

• Garantiiaja kestus - kasutatakse juhul, kui soovitakse anda lisapunkte miinimumnõuetest pikema garantiiaja eest.

3.2.8. Tellija teavitab minikonkursi tulemustest kõiki lepingupartnereid, sh neid, kes

minikonkursil hinnapakkumust ei esitanud, ning tellib teenuse edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujalt.

3.2.9. Juhul kui minikonkursil eduka pakkumuse esitanud pakkuja võtab pakkumuse tagasi enne hankelepingu sõlmimist või ei asu hankelepingut tähtaegselt täitma, on tellijal õigus pöörduda täitja(te) poole, kelle hinnapakkumus oli pingereas järgmine ja sõlmida hankeleping ilma uut minikonkurssi läbiviimata ja nõuda eduka pakkumuse esitanud pakkujalt (pingereas esimeselt) sisse hinnavahe võrreldes järgmise eduka pakkumuse maksumusega ning kõigi võimalike lisakulude ulatuses vastavalt riigihangete seaduse §-le 119.

3.2.10. Juhul, kui võrdsete pakkumuste esitamise tõttu osutuks minikonkursil edukaks rohkem kui üks pakkumus, kasutatakse eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmist. Tellija edastab täitjatele enne liisuheitmist liisuheitmise korra.

3.2.11. Tellija võib tagasi lükata kõik minikonkursil esitatud pakkumused juhul, kui esineb vähemalt üks või mitu järgnevatest asjaoludest:

3.2.11.1. pakkumused on tellija jaoks ebamõistlikult kallid; 3.2.11.2. minikonkursi toimumise ajal on tellijale saanud teatavaks andmed, mis

välistavad või muudavad tellija jaoks ebaotstarbekaks minikonkursi lõpuleviimise minikonkursi alusdokumentides esitatud tingimustel, või hankelepingu sõlmimine etteantud ja minikonkursi käigus väljaselgitatud tingimustel ei vastaks muutunud asjaolude tõttu tellija varasematele vajadustele või ootustele;

3.2.11.3. langeb ära vajadus hankelepingu eseme järele, mis ei sõltu tellijast, või põhjusel, mis sõltub või tuleneb seadusandluse muutumisest, kõrgemalseisvate asutuste haldusaktidest ja toimingutest või muust taolisest korraldusest;

3.2.11.4. tellija lükkab tagasi minikonkursile esitatud pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lõike 1 alusel tühine.

3.3. Minikonkursil pakkumuse esitamisega kinnitab täitja kõigi pakkumuse esitamise ettepanekus

esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine minikonkursil ei ole

4/11

lubatud ja tellija lükkab tingimusliku või mittevastava pakkumuse tagasi (riigihangete seaduse § 114 lõiked 1 ja 2).

3.4. Juhul, kui riigihanke tulemusel sõlmitakse leping vaid ühe partneriga või kui lepingupartnerite arv on vähenenud üheni, võib tellija lükata tagasi esitatud pakkumused ülaltoodud alustel.

3.5. Juhul, kui riigihanke tulemusena jõutakse vähem kui kahe raamlepingu partnerini või raamlepingu kehtivuse perioodil väheneb raamlepingu partnerite arv üheni, toimub teenuse tellimine alljärgneva korra alusel:

3.5.1. Tellija esitab täitjale pakkumuse esitamise ettepaneku. 3.5.2. Täitja esitab hiljemalt 5 päeva jooksul pärast tellijalt pakkumuse esitamise

ettepaneku saamist pakkumuse koos teenuse maksumusega. Juhul, kui täitjal ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab ta sellest tellijat viivitamata.

3.5.3. Tellija annab pakkumusele nõusoleku hankelepingu sõlmimisega või keeldub pakkumusest hiljemalt 14 päeva jooksul. Tellija ei ole kohustatud esitatud pakkumuse alusel hankelepingut sõlmima. Kui tellija nõutud päevade jooksul pakkumusele ei vasta, loetakse seda keeldumiseks.

3.6. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui

hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 eurot või üle selle, sõlmivad pooled hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina.

3.7. Tellija võib tellida teenust eeldatava maksumusega kuni 5000 eurot käibemaksuta vabalt valitud lepingu pooleks olevalt pakkujalt eeldusel, et nende ostude kogumaksumus ei ületa 20% kogu lepingu eeldatavast maksumusest. Riigihangete seaduse § 30 lõike 8 alust kasutatakse eelkõige kiirete ja väiksemahuliste ostude sooritamiseks (nt avarii või muu kiiret reageerimist vajav olukord). Lisaks kasutab tellija nimetatud alust, kui kestvuslepingu partner teatab kestvuslepingu perioodil, et tal ei ole võimalik lepingut vähemalt osaliselt täita. Tellija teeb raamlepingu partnerite vahel valiku oma vajadustest lähtuvas järjestuses, kus arvestatakse nii kiirust (kui kiirelt soovitud teenust on võimalik saada), vajaliku teenuse olemasolu, kui ka seda, kas ostetakse eelnevalt tellitud teenusele lisa. Üksikasjad lepitakse kokku hankelepingus.

3.8. Tellijal on õigus tellida täitjalt ka teisi tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaid teenuseid (teenus, mille eesmärk on sama). Nimetatud teenuste tellimine toimub minikonkursside käigus raamlepingu partnerite vahel või pakkumuse esitamise ettepanekute esitamisega juhul, kui täitjaid on üks, mille raames esitab tellija täitjatele täpsed tehnilised kirjeldused ja teenuste hinnastamise tingimused.

4. Tellija õigused ja kohustused

4.1. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja teenuste tellimisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta.

4.2. Tellijal on õigus kontrollida täitja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.

4.3. Tellijal on õigus konsulteerida täitjaga teenusega seotud küsimustes, näiteks teenuse osutamisega seotud küsimustes.

4.4. Tellijal on õigus nõuda teenusel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist. 4.5. Tellijal on õigus nõuda täitja süül tekkinud kahjude hüvitamist. 4.6. Tellija jätab endale õiguse tellida teenust lisaks lepingule, kui: ükski täitja ei esita pakkumust;

täitjate esitatud pakkumused ei vasta nõuetele; ükski täitja ei ole võimeline hankelepingut täitma või lepingust või hankelepingust on taganetud; pakutud teenuse hind on võrreldes keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja tellijale majanduslikult ebamõistlik.

4.7. Tellija kohustub tasuma täitjale lepingule vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.

4.8. Tellija kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks.

4.9. Tellija kohustub informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud hankelepingu täitmisega.

5/11

5. Täitja õigused ja kohustused

5.1. Täitja kohustub esitama tellijale nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte täitjalt tellitud teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, teenuse nimetus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või tellijaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

5.2. Täitja kohustub tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui täitja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis täitja peab tellijaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.

5.3. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest. 5.4. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud tellijaga seotud

küberründest ja küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti.

5.5. Täitja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.

5.6. Täitja kohustub tellijat viivitamata teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajaks teenust osutada.

5.7. Täitja kohustub osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus ja ostutellimuse esitamise käigus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele.

5.8. Täitjal on õigus saada kokkulepitud tasu vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.

5.9. Täitjal on õigus saada tellijalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu täitmist.

5.10. Täitjal on õigus teha ettepanekuid teenuse osutamisega seotud tegevuste parema organiseerimise osas.

6. Teenuse üleandmine ja vastuvõtmine

6.1. Täitja vormistab teenuse osutamise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti, mis allkirjastatakse kahepoolselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

6.2. Üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud dokument, mis kinnitab lepingu tingimustele vastava teenuse üleandmist ja tellija poolt selle vastuvõtmist (teenuse hankelepingu kohase väljundi sihipärase kasutuse võimaldamist). Nimetatud akti vormistab täitja võimalusel digitaalselt allkirjastatuna ning esitab tellijale allkirjastamiseks viivitamatult pärast teenuse osutamist.

6.3. Tellijal on õigus üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest keelduda, kui osutatud teenus ei vasta lepingus sätestatud tingimustele. Teenuse vastuvõtmisest keeldumise korral koostavad poolte hankelepingu kontaktisikud kirjalikus vormis vastavasisulise akti ning täitja on kohustatud pretensioonis märgitud puudused likvideerima tellija ja täitja kontaktisikute poolt kokkulepitud tähtajaks, mis ei või olla pikem kui 14 kalendripäeva, kui pooled ei ole kokku leppinud teisti.

7. Lepingu maksumus ja maksetingimused

7.1. Raamlepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus riigihankes on 250 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.

7.2. Lepinguga fikseeritakse maksimaalsed teenuse hinnad kogu lepingu kehtivuse perioodiks ning igale konkreetsele teenusele pakutav hind ei või ületada tellijaga sõlmitud lepingu lisas 2 sätestatud või punkti 7.3 alusel muudetud hinda.

7.3. Täitjal on õigus taotleda vajadusel üks kord pärast 2 aastat raamlepingus fikseeritud hindade korrigeerimist üksnes tingituna erandlikest asjaoludest, mis ei sõltu pooltest. Nendeks võivad olla näiteks õigusaktide muudatused, poliitilised otsused või teenuse turuhinna oluline muutus. Samuti on tellija õigustatud esitama ühepoolse tahtevalduse hindade langetamiseks üks kord kalendriaastas käesolevas punktis nimetatud juhtudel.

6/11

7.3.1. Nimetatud hinna muutmise vajaduse tekkimisel esitatakse põhjendatud avaldus.

Tellijal on õigus hinnata muudatuse põhjendatust, sealhulgas võtta turult võrdlevaid pakkumusi ning küsida täitjalt tõendeid hinnatõusu põhjuste kohta. Tellija ei nõustu hinnatõusuga, kui selgub, et see ei ole põhjendatud ja/või tellijal puuduvad selleks eelarvelised vahendid. Põhjendatuks tunnistatud hinna muutmise korral vormistatakse uute hindade kohta lepingu lisa. Kui avaldust ei esitata või tellija ei nõustu hinnatõusu avaldusega, jäävad lepingus fikseerituks riigihanke pakkumuses esitatud maksimaalsed hinnad.

7.4. Ühekordsete ostude puhul kujunevad reaalsed hinnad tellija poolt korraldatud

minikonkursside või pakkumuse esitamise ettepanekute alusel. Kestvuslepingus sõlmimiseks pakutud hinnad fikseeritakse kestvuslepingu perioodiks. Eelkirjeldatud hinnad ei tohi ületada punktis 7.2 nimetatud maksimaalseid hindasid või punktis 7.3 sätestatud korrigeeritud maksimaalseid hindasid. Juhul kui lepingus fikseeritud ühikuhindu korrigeeritakse punkti 7.3 alusel, ei mõjuta see juba sõlmitud kestvuslepinguga fikseeritud hindu.

7.5. Teenuse ühikuhinnad sisaldavad kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi. Teenuse eest tasutakse vastavalt tellitud ja reaalselt osutatud teenusele, võttes aluseks mõlemapoolselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt.

7.6. Ühe osutatud teenuse kohta esitatakse üks e-arve, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 7.7. Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-vormingus). Juhul, kui väljaspool Eesti

Vabariiki registreeritud täitjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab lepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-vormingus arve juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

7.8. Täitja esitab arve järgmiste andmetega:

7.8.1. Maksja andmed (arve tasuja): Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn); Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn);

7.8.2. Muud arvele märgitavad andmed:

tellija kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus); raamlepingu number; hankelepingu (ostutellimuse) number; riigihanke viitenumber 289020; teenuse liik ja osutamise aeg; riigihangete registris 15-kohaline lepinguosa viitenumber (olemasolul), mis on leitav riigihangete registrist riigihankes täitjaga sõlmitud lepingu andmetest.

7.8.3. Täitja pangarekvisiidid:

Saaja pank: Swedbank AS Saaja pangakonto number IBAN: EE302200221062053612 SWIFT: HABAEE2X

7.9. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava teenuse eest 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte allkirjastatud kvaliteedikontrolli akt ja/või saateleht ja/või üleandmise-vastuvõtmise akt.

7.10. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul täitja esitab uue arve seitsme päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.

7.11. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt

7/11

10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

8. Vääramatu jõud

8.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

8.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse tarneaja osas vajadusel hankelepingu muudatus.

8.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

8.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

8.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju teenuse osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel.

9. Garantiikohustus

9.1. Kui teenus on kaetud garantiiga, annab täitja lepinguga kõikidele teenustele garantii minimaalselt 6 kuuks. Vajadusel täpsustakse garantiiaeg ja muud garantiitingimused igakordses hankelepingus.

9.2. Garantii hakkab kehtima alates puudusteta teenuse osutamise üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest mõlema poole poolt.

9.3. Garantiiga on hõlmatud kõik garantiiajal ilmnenud puudused. 9.4. Tellija kohustub teavitama täitjat garantiiaja jooksul osutatud teenustel ilmnenud puudustest

täitja e-posti aadressile juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 9.5. Täitja kohustub puudused kõrvaldama hiljemalt 90 päeva jooksul alates tellija vastavasisulise

põhjendatud garantiinõude kättesaamisest. Tellija taasesitatavas vormis antud nõusolekul võib see periood olla pikem.

9.6. Täitja kannab kõik puuduste kõrvaldamisega seotud kulud (sh transport). 9.7. Pärast garantiiajal puuduste kõrvaldamist antakse teenusele algse garantiiga sama kestusega

uus garantii. 10. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused

10.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

8/11

10.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

10.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ning kui tellija nõuab, on täitja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.

10.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.

10.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis täitja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi (Lisa 3). Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeoleku- tingimused. Täitja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.

10.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

10.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 11. Intellektuaalse omandi õigused

11.1. Juhul, kui teenusega seotud dokumentatsioon on kaitstud autoriõigustega, annab täitja tellijale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks vastava dokumentatsiooni üleandmise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta (autoriõiguste tasu sisaldub lepingu maksumuses).

11.2. Juhul, kui teenusega seotud dokumentatsioon) on kaitstud muu intellektuaalse omandi õigusega, annab täitja tellijale vajaliku õiguse teenuse igakülgseks kasutamiseks.

11.3. Käesolevas peatükis toodud juhtudel loetakse lepingut ühtlasi ka autorilepinguks. Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus kokku leppida teisti.

12. Vastutus

12.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

12.2. Täitja vastutab teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui teenuse lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast osutatud teenust.

12.3. Juhul, kui täitja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on tellijal õigus keelduda osutatud teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada täitjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks.

12.4. Teenus ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

12.5. Tellija on kohustatud teavitama täitjat vähemalt e-posti teel teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui tellija või tellija volitatud isik sai teada teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub tellija nõudma täitjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks täitjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 60 päeva.

12.6. Juhul, kui tellija ei teata täitjale teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis täitja vabaneb vastutusest teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

9/11

12.7. Juhul, kui osutatud teenus ei vasta lepingu tingimustele, siis tellijal on õigus nõuda täitjalt mittevastava teenuse teistkordset osutamist lepingu tingimustele vastava teenusega.

12.8. Juhul kui teenus ei vasta lepingu tingimustele ja tellija on nõus vastu võtma puudustega teenuse, on tellijal õigus alandada selle teenuse hinda puudustele vastava osa võrra, esitades selleks täitjale avalduse.

12.9. Teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt osutamata teenuse maksumusest päevas iga teenuse osutamata jätmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

12.10. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.

12.11. Juhul, kui täitja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne teenuse osutamine, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva teenuse maksumusest.

12.12. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

12.13. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

12.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täitjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

12.15. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 12.16. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.

12.17. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses lepingu esemega või lepingu esemega seotuga. Käesoleva punkti rakendamisel ei ole tegemist leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva lepingust tuleneva õiguskaitsevahendiga.

13. Lepingu lõpetamise alused

13.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

13.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul tellija esitab täitjale kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui täitja on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte.

13.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel tellija võib esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ülesütlemis-/taganemisavalduse täitja poolt kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist.

13.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:

13.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 13.4.2. täitja on jätnud tellija antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 13.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta;

10/11

13.4.4. täitja ei ole alustanud lepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks lepingut tähtaegselt täita;

13.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 13.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 13.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei

täida kohustust ka edaspidi; 13.4.8. täitjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuse

osutamisega; 13.4.9. täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või

lubade pikendamine ei ole võimalik; 13.4.10. täitja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu tingimusi, mida ei ole nimetatud

punktides 13.4.1–13.4.10.

13.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess.

13.6. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest täitjale vähemalt 60 kalendripäeva ette.

13.7. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 13.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või

taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras.

14. Kontaktisikud

14.1. Tellija kontaktisik on vastava valdkonna kategooriajuht, kes on lepingu sõlmimise hetkel sõdurivarustuse ja elutoetuse kategooriajuht Maia Prunt (tel +372 5554 6781, e-post [email protected], [email protected], [email protected]).

14.2. Ostutellimuste esitaja on tellija ostu projektijuht või tellija kontaktisiku volitatud isikud. Volituse andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel või täpsustatakse hankelepingus.

14.3. Täitja kontaktisik on Neeme Kass (tel +372 5348 9676, e-post [email protected]). 14.4. Kontaktisikud teenuse vastuvõtmiseks lepitakse kokku hankelepingus. 14.5. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema

adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 14.6. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti

teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks. 15. Lõppsätted

15.1. Leping jõustub, kui tellija on selle allkirjastanud. 15.2. Leping kehtib alates jõustumisest 48 kuud või punktis 7.1 sätestatud raamlepingute

maksimaalse maksumuseni, olenevalt sellest, milline tingimus saabub varem. Raamlepingute kogumaksumuse arvestamisel lähevad arvesse kõik raamlepingute alusel sõlmitud hankelepingud ja/või esitatud ostutellimused olenemata sellest, et osapoolteks võivad olla erinevad täitjad.

15.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vastuolude olemasolul eestikeelsete ja inglisekeelsete dokumentide korral prevaleerib eestikeelne versioon.

15.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

15.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.

15.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 15.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele

teise poole kirjaliku nõusolekuta. 15.8. Lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud tingimustel.

11/11

15.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

15.10. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

15.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt. 15.12. Kui leping allkirjastatakse omakäeliselt, on pooltel õigus saata enda poolt allkirjastatud leping

teisele poolele allkirjastamiseks e-posti teel skaneeritult PDF-vormingus, mille teine pool allkirjastab ning saadab tagasi e-posti teel skaneeritult PDF-vormingus. Pooled on kohustatud 15 päeva jooksul pärast allkirjastamist edastama ka originaaldokumendid, kuid leping jõustub e-posti vahendusel edastatud tellija allkirja kuupäevast.

16. Lisad

16.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus; 16.2. Lisa 2. Täitja pakkumus; 16.3. Lisa 3. Julgeolekutingimused.

Tellija: (allkirjastatud digitaalselt) Tiaana Kalda hangete osakonna juhataja

Täitja: (allkirjastatud digitaalselt) Neeme Kass juhatuse liige