Harjumaa Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu koostamise algatamine

Lisa 1

Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 06.05.2025 korralduse nr 159 juurde

Detailplaneeringu nimetus Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneering (DP0364).

1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis. Planeeringuala suurus on 1,35 ha.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Kurna tee 38 1,35 ha 30401:001:0326 Elamumaa 100%

Tabel 1: Planeeritava maa-ala katastriüksused

Planeeringualaga külgnevad katastriüksused Detailplaneeringu ala piirnevad katastriüksused on esitatud tabelis 2.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Kurna tee T1 21006 30401:001:1942 Transpordimaa 100% 2 Kurna tee T2 28400 30401:001:1983 Transpordimaa 100% 3 Uue-Kase 7916 30401:001:0251 Maatulundusmaa 100% 4 Kurna tee 28 138473 30401:001:0142 Tootmismaa 100%

Tabel 2: Planeeringuala piirinaabrid

Olemasolev keskkond Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid.

Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised EHR kood Nimetus Seisund Esmane

kasutuselevõtt Ehitisealune pind

Korruseid

116064891 Kelder Olemas 17.0 1 116064884 Elamu Olemas 1924 129.0 1 116064889 Ait Lammutatud 19.0 1 116064888 Laut Lammutatud 51.0 1

Tabel 3: Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised

Olemasolev tehnovarustus Planeeringuala paikneb tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas.

1

Kinnistu Kurna tee 38 idaosa läbib keskpinge õhuliin ja läänes paikneb madalpinge õhuliin, mille postil olemasolev liitumiskilp. Kinnistul Kurna tee 38 paikneb olemasolev puurkaev (PRK0015688). Kurna teel (Kurna tee T1) paiknevad sidekaabel, vee- ja kanalisatsioonitorustikud.

Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs detailplaneeringu alale on Kurna teelt (30401:001:1942 ja 0401:001:1983).

Kehtivad piirangud Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:

Kitsenduste mõjuala ID Ulatus (m2) Liik 1 Veehaarde

sanitaarkaitseala PRK0015688 313.96 Puurkaev

2 Elektripaigaldise kaitsevöönd

4613972 35.21 Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)

3 Elektripaigaldise kaitsevöönd

167307344 174.57 Elektriõhuliin alla 1 kV

4 Elektripaigaldise kaitsevöönd

1420603 15.11 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi

5 Elektripaigaldise kaitsevöönd

1420613 15.11 Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi

6 Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni vöönd

STA214300 45.13 Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla

7 Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni vöönd

VTABB214300 2.95 Maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik

8 Elektripaigaldise kaitsevöönd

568112616 630.85 Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin)

9 Elektripaigaldise kaitsevöönd

167307343 6.11 Elektrimaakaabelliin

10 Uuringu ala U1552 138,468.73 Uuringu ala (geoloogiline)

Tabel 4: Kehtivad piirangud

ÜVK kohustus ÜVK-ga liitumine on kohustuslik.

2. Taotluse eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Kurna tee 38 katastriüksuse (30401:001:0326) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 300 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Äri- ning tootmismaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 12,0 m ja kaks ühekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 5,0 m ning krundi suurim ehitisealune pind kuni 3200 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele tuleb ette näha haljasriba min 12 m. Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele pole lubatud planeerida

2

sõidukite liikumis- ega parkimiseala. Kõikide planeeritavate äri-, tootmis- või eluhoonete parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires.

Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.

Kiili alevis Kurna tee 38 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Kurna tee 38 katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsiooniks tootmis- ja/või ärihoonete maa juhtotstarbega (T/B). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud äri- ja tootmishooned.

Kurna tee 38 katastriüksuse sihtotstarve on määratud 100% elamumaaks ja suurus on 13444 m2 millest 1888 m2 moodustab õuemaa kõlviku.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. ja 2.2.4.3. toodud tingimused:

3

Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust

Elamumaa (EV): o planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa,

välja arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm üksikelamu krunti; o valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min

2000 m²; o üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone; o üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300 m²; o väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,0 m ning

abihoone 4,5 m; o hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi,

betoon, metall, katusekivi); o palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja

väiksematele kruntidele palkmaju ei tohi rajada. o teepoolsed piirdeaiad puidust ning kõrgusega kuni 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad

võivad olla võrkaiad ning kõrgusega kuni 1,6 m; o läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud; o kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt.

Tootmismaa (T): o Maakasutuse juhtotstarve on tootmishoonete maa (T). Lubatud on maakastuse

kõrvalotstarve – ärimaa (Ä) – juhul, kui krundil on lahendatud sellega seotud parkimisvajadused.

o Tootmistehnoloogia korraldada selliselt, et tootmismaa piiril jääks saastetaseme piirväärtus allapoole lubatud määra. Perspektiivis muuta kõigi vallas paiknevate tootmisettevõtete tehnoloogia keskkonda mittehäirivaks.

o Tootmisettevõtte territooriumist tuleb 20% haljastada. Haljastusest 60 % arvestada kõrghaljastusena.

Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B): o Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B). o Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena. o Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks. o Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada

ärihoonetega, määrata sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (BH).

o Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik vastavalt detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh väike- ja ajutisi ehitisi), mis kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-, teenindus ja ärihoonete maa alla

o Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on ehitusala, 80% hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana.

Antud detailplaneeringus peab arvestama eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.

4

4. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Kurna tee 38 katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsioon tootmise maa-ala. Planeeringuala asub tiheasustusalas.

Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust

Tootmise maa-alal on lubatud erinevad tootmis-, laohooned, hoidlad, põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned ning neid teenindavad rajatised.

Tootmise maa-alal on lubatud: o Tootmishooned: maavarade kaevandamise ja töötlemise-, energeetikatööstuse-,

keemiatööstuse-, toiduainetetööstuse-, ehitusmaterjalide ja –toodete tööstuse-, kergetööstuse-, puidutööstuse-, masina- ja seadmetööstuse-, muu tootmishoone.

o Hoidlad ja laohooned: toiduainete lao-, vedelkütuse-, küttegaasi- jm terminali hoidla-, külm-jm laohoone.

o Põllumajanduse-, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned: loomakasvatus-, sh karuslooma- või linnukasvatushoone, teraviljakuivati, loomasööda-, mineraalväetiste või taimekaitse- vahendite hoidla, muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone.

o Tootmise maa-alale võib lisaks kavandada muud tootmist teenindavad ning piirkonda sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnovõrkudega seotud ehitised ja erihooned (nt jäätmekäitlus-, veepuhastusjaamahoone jm).

Ehitustingimused: o Hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind on 70%. Kaalutlusotsuse alusel on

põhjendatud juhul (nt kui lähipiirkonnas on piisavas mahus haljasalasid) lubatud ehitisealuse pinna osatähtsuse suurendamine.

5

o Alevisse ja alevikku kavandatav äri- ja tootmishoone max kõrgus on 12 m juhul kui hoone vahetusse naabrusesse jäävad eluhooned. Kõrguspiirang on vajalik, et tagada hoonete omavaheline sobivus ning sujuv arhitektuurne üleminek.

o Arvestada tundlike (elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad jm) alade paiknemisega lähinaabruses. Nendega vahetult külgneval alal ei ole lubatud kavandada olulist ruumilist mõju põhjustavat tegevust. Olulist ruumilist mõju põhjustav äri- ja tootmismaa planeerida väljapoole tihedama või kompaktsema asustusega piirkondi ning tundlikest aladest piisavasse kaugusesse.

o Tundlike alade eraldamiseks ja kaitseks müra, tolmu, reostuse vms eest, on vajalik kavandada piisava laiusega haljasriba või rajada häiringu levikut takistav piire. Kaitsev piire või puhverala rajada eelkõige häiringut põhjustava objekti territooriumile, va juhul kui müratundliku objektide kavandamine piirkonda toimub pärast häiringut tekitava objekti rajamist.

o Kui ala kuulub ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni piirkonda ning vastav taristu on välja ehitatud, siis on üldjuhul sellega liitumine kohustuslik.

5. Algatamise põhjendused Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida. Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.

Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve. Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti.

5.1. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve.

5.1.1. Tootmis- ja ärimaa moodustamise mõjud Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne): o ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi

miinimumkriteeriumid; o 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris – kõrge kvaliteediga

ehituskultuuri edendamine;

6

o Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine;

o PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted; o Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise

juhend.

Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi.

Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne.

Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“).

Järgneval joonisel on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal.

7

Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek äri- ja tootmisala planeerimine on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele arvestades Kiili valla üldplaneeringut.

5.1.2. Tootmis- ja ärimaa moodustamise mõjud üldplaneeringust lähtuvalt Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6): o atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna

kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks; o ettevõtluse arengu soodustamiseks tootmisettevõtete võimalike asukohtade esitamisega.

Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju.

Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati: o uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi; o vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste

teket piirkonna looduskeskkonnale; o uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega; o miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks; o atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla

sotsiaalse ja majandusliku arengu.

8

Joonis 3: Kontrollküsimustiku võrkdiagramm

1 JUHTIMINE

2 FUNKTSIONAALSUS

3 KESKKOND

4 MAJANDUS

5 MITMEKESISUS

6 KONTEKST

7 KOHATUNNETUS

8 ILU

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 ja 3 (lk 26 ja 27). Antud juhul on võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul.

Mõju Tulemus

Elukeskkonna kvaliteet ja elamistingimused

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuuri (teed, trassid jne) parendatakse. Trasside

ringistamisega saab tagada parema varustuskindluse. 2. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis

olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid.

Kokkuvõte: positiivne mõju. Majandusliku arengu intensiivistumine

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti.

Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb kohalike teenuste tarbimine ja kohalike teenuste pakkumine.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis infrastruktuuri ei muudeta ega parendata.

Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Mõju on ajutise iseloomuga, ehitustegevuse ajal.

Kokkuvõte: Negatiivne mõju on suuremalt jaolt ajutise iseloomuga. Pikemalt on näha positiivne mõju: suureneb kohalike teenuste tarbimine ja pakkumine.

Uute elanike tulek piirkonda, suurendab nii valla kui ka teenuse pakkujate tulusid (kulusid)

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt. KOV elanike arv suureneb.

Positiivne mõju: 1. Olemasoleva infrastruktuuri hoolduse kulud ei suurene. 2. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud. 3. Suureneb kohalike teenuste pakkujate hulk. 4. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti.

Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine).

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb

liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale

9

infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele.

3. KOV kohustused suureneb (lisandub uusi elanike). Olemasoleva infrastruktuuri hoolduse kulud suurenevad.

Kokkuvõte: positiivne mõju seoses kohalike teenuste tarbimise ja kohalike teenuste pakkumise suurenemisega. Negatiivne mõju elanike arvu suurenemisega ja infrastruktuuri hoolduse kulude suurenemisega.

Transpordi-ja infrastruktuuri paranemine (halvenemine)

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt. Infrastruktuuri detailplaneeringu kontaktvööndis ei muudeta ega parendata.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringualal suureneb liiklusohutus. Infrastruktuuri detailplaneeringu

kontaktvööndis ja lähialal on võimalik muuta läbi täiendavate tingimuste seadmisega detailplaneeringus ohutuse suurendamiseks.

2. Olemasolevat infrastruktuuri hoolduse kulud ei suurene.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis

olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Mõju on ajutise iseloomuga, ehitustegevuse ajal.

Kokkuvõte: väga vähesel määral positiivne mõju. Ühistranspordi tasuvuse paranemine

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.

Positiivne mõju: 1. Enamus töölisi hakkavad kasutama ühistransporti, mille tulemusena tihendatakse

ühistranspordi graafikuid.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb

liiklusohutus. Töölised kasutavad isiklikku transpordivahendit.

Kokkuvõte: hetkel raske ennustada kas mõju on positiivne või negatiivne. Eeldades, et enamus töölisi ja kliente kasutavad autotransporti on mõju pigem negatiivne.

Liikumisvõimaluste ja juurdepääsetavuse paranemine (halvenemine)

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringualal suureneb liiklusohutus. Infrastruktuuri detailplaneeringu

kontaktvööndis ja lähialal on võimalik muuta läbi täiendavate tingimuste seadmisega detailplaneeringus ohutuse suurendamiseks.

2. Olemasolevat infrastruktuuri hoolduse kulud ei suurene.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis

olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.

2. Detailplaneeringu lahendus ei näe ette ühistranspordi ega kergliikluse infrastruktuuri parendamist, vaid hoopis suureneb autokasutus ühistranspordi ja

10

jalgsi (ja teiste kergliiklejate) liikumise arvelt.

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. Loodusmaastiku asendumine tehismaastikuga (looduskoosluste hävimine)

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.

Negatiivne mõju: 1. Puudub

Kokkuvõte: positiivne mõju. Maastiku killustumine Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000

m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.

Negatiivne mõju: 1. Puudub.

Kokkuvõte: positiivne mõju. Põllumaastiku ja selle harimise tasuvuse vähenemine

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.

Negatiivne mõju: 1. Puudub

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. Maaparandussüsteemid e rikkumine

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.

Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Kinnisvaraarenduse muutumine valdavaks maakasutuseks – söötis kõlvikud

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.

Negatiivne mõju: 1. Puudub.

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Ehitusalade stiihiline areng

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.

11

Negatiivne mõju: 1. Puudub.

Kokkuvõte: positiivne mõju. Sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri rajamise vajadus – suur koormus valla eelarvele

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.

Positiivne mõju: 1. Olemasolevat infrastruktuuri hoolduse kulud ei suurene. 2. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud. 3. Suureneb kohalike teenuste pakkujate hulk. 4. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti.

Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine).

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb

liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele.

Kokkuvõte: Mõju valla eelarvele negatiivne. Positiivne mõju seoses kohalike teenuste tarbimise ja kohalike teenuste pakkumise suurenemisega.

Võimalik loodusliku reljeefi muutmine, mõjud pinnasele (mõju avaldavad transport, pinnasetööd, ehitusprahi laokile jätmine)

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.

Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Pinna-ja põhjavete reostusohu suurenemine

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.

Kokkuvõte: mõju puudub. ÜVK-ga liitumine on kohustuslik. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Ökoloogiliste protsesside kulg võib olla takistatud

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb

liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele.

Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Radoonioht siseõhus Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000

12

m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.

Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Võimalik visuaalne reostus

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) parendatakse. Trasside

ringistamisega saab tagada parema varustuskindluse. 2. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis

olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid.

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Võimalik keskkonnakvaliteedi paranemine ning valla tuntuse ja maine tõus

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) parendatakse. Trasside

ringistamisega saab tagada parema varustuskindluse. 2. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 3. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud. 4. Suureneb kohalike teenuste pakkujate hulk. 5. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti.

Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine).

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis

olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid.

Kokkuvõte: positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Maaettevõtluse arendamine ja mitmekesistamine

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.

Positiivne mõju: 1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.

Negatiivne mõju: 1. Uued ettevõtted ei tegele maaettevõtlusega.

Kokkuvõte: pigem negatiivne mõju. Loodusressursside tarbimise suurenemine

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.

Positiivne mõju:

13

1. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega.

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. ÜVK-ga liitumine on kohustuslik. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Tootmisaladelt tulenev võimalik keskkonnasaaste

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) parendatakse. Trasside

ringistamisega saab tagada parema varustuskindluse. 2. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste

keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 3. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud. 4. Suureneb kohalike teenuste pakkujate hulk. 5. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti.

Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine).

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis

olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 1 äri- ning tootmismaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid.

Kokkuvõte: positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Tabel 5: Detailplaneeringu mõjud.

Lähtudes tabelis 5 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmed negatiivsed mõjud ja on ka positiivseid mõjusid kuid positiivsed mõjud ületavad negatiivseid. Lähtudes eelnevast saab väita, et tootmis- ja ärimaade moodustamine vastab suuremas osas kvaliteetsele ruumiloomele ja võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Kokkuvõtvalt Lähtudes eelnevast saab väita, et tootmis- ja elamumaade moodustamine vastab suuremas osas kvaliteetsele ruumiloomele sest: 1. koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek luua äri- ja

tootmismaadele uued, tänapäevased tingimused on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele;

2. tabelis 5 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmed negatiivsed mõjud ja on ka positiivseid mõjusid kuid positiivsed mõjud ületavad negatiivseid;

3. ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega;

4. suureneb kohalike teenuste tarbijate ja pakkujate hulk; 5. võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate

tingimuste seadmisega.

6. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise olulised põhjused Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline.

14

Milline on põhjaveeressurss Kiili vallas? Kiili vallas on kinnitatud põhjaveevarud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ (edaspidi käskkiri). Käskkirjaga on Kiili vallas kinnitatud põhjavee prognoosvaru Ordoviitsium-Kambriumi (edaspidi O-C) vee kihis 800 m3/ööp ning Kambrium Vendi (edaspidi C-V) veekihis 500 m3/ööp. Põhjaveevarud Kiili vallas on kehtestatud aastani 2030. Peale OÜ Kiili KVH omab Kiili vallas kehtivat veeluba O-C veekihist veevõtuks veel Nabala Põllumajanduse OÜ.

Kas põhjaveeressurssi suurendamine Kiili vallas on võimalik? Veeseaduse 7. peatüki esimene jagu reguleerib põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist. Põhjaveevarusid on võimalik ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 ning lg 3 toodud juhtudel. Põhjaveevarude ümberhindamise tulemusena on võimalik varasemalt kehtestatud põhjaveevarude hulka muuta. Põhjaveevarude hindamiseks tehakse vastavalt veeseaduse § 204 lg 5-le hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Keskkonnaministeerium, ja koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile. Põhjaveevarude hindamise või ümberhindamise tellib isik, kes on huvitatud nende määramisest või muutmisest. Põhjaveevarude hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist (veeseadus § 204 lg 6). Vastavalt eelmainitud uuringuaruande põhjal annab soovituse põhjaveekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile põhjaveevaru kehtestamiseks. Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru , kui esineb veeseaduse § 205 lg 4- s toodud asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole hetkel võimalik Kiili valla põhjaveevarude suurendamise võimalikkuse kohta selget vastust anda. Vastava otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister koostatud põhjaveevarude uuringu aruande põhjal, tuginedes põhjaveekomisjoni soovitustele.

Eesmärgiga täpsustada kehtestatud detailplaneeringutes fikseeritud ja menetluses olevate detailplaneeringutega kavandatava veevõtu vastavust kinnitatud prognoosvarule viis Kiili KVH OÜ läbi kontrollarvutuse. Kontrollarvutuse koostamisel liideti kokku 2024.a. veelubadega O-C ja C-V puurkaevudest prognoositava tegeliku veevõtu kogused ja veekogused, mis on kehtestatud detailplaneeringutes fikseeritud (lubatud). Kontrollarvutuse käigus selgus, et Kiili vallale eraldatud põhjaveevaru (1300 m3/d) katab hetke tegeliku veetarbimise (~847 m3/d), kuid ei kata kogu Kiili KVH OÜ tegevuspiirkonnas asuvate kehtestatud detailplaneeringutega fikseeritud veevajadust. Tulenevalt kontrollarvutusest on puudujääk ~388 m3/d. Kui arvestusse lisada ka hetkel menetluses olevad detailplaneeringud, on puudujääk ~703 m3/d.

Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline. Tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja kui sellise tempoga edasi mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam ei jätku. Hetkel on esmane prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele vastav ressurss, seda ka erinevatel tarbimisperioodidel, sh suvel.

7. Detailplaneeringu menetlus 02.07.2023 – Kiri nr 8-1/1003.

Eskiislahenduse esitamine. 01.08.2023 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. 05.12.2023 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.

Projektikomisjon kiitis eskiislahenduse heaks. 04.01.2024 – Kiri nr 8-1/1003-1.

Taotluse esitamine.

15

05.02.2024 – Kiri nr 8-1/1003-2. Seisukoha küsimine KSH mittealgatamise otsusele, Keskkonnaamet.

05.02.2024 – Kiri nr 8-1/1003-3. Seisukoha küsimine KSH mittealgatamise otsusele, Muinsuskaitseamet.

05.02.2024 – Kiri nr 8-1/1003-4. Seisukoha küsimine KSH mittealgatamise otsusele, Transpordiamet.

05.02.2024 – Kiri nr 8-1/1003-5. Seisukoha küsimine KSH mittealgatamise otsusele, Terviseamet.

05.02.2024 – Kiri nr 8-1/1003-6. Seisukoha küsimine KSH mittealgatamise otsusele, Põllumajandus- ja Toiduamet.

08.02.2024 – Kiri nr 8-1/1003-7. Seisukoht KSH mittealgatamise otsusele, Põllumajandus- ja Toiduamet.

16.02.2024 – Kiri nr 8-1/1003-8. Seisukoht KSH mittealgatamise otsusele, Muinsuskaitseamet.

29.02.2024 – Kiri nr 8-1/1003-9. Seisukoht KSH mittealgatamise otsusele, Keskkonnaamet.

01.03.2024 – Kiri nr 8-1/1003-10. Seisukoht KSH mittealgatamise otsusele, Terviseamet.

10.04.2025 – haldusleping nr 8-15/35-24.

8. Otsus Lähtuvalt eeltoodust algatab Kiili Vallavalitsus Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu (vastavalt 04.01.2024 kirjaga nr 8-1/1003-1 edastatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekule).

Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt

16

Kurna tee 33a

Kurna tee 29

S

N

Arhitekt

Projektijuht

K. Samblik

A. Anton

Töö nr 555 ESKIIS

M 1:1000

AS - 04

04.01.2024

Tehnik

MÄRKUS:

Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis.

Uue-Kase

Uuevälja

Ku rn

a te

e T2

Kurna tee 35

Taga-Uuevälja

Kurna tee 33

Kurna tee 31

Ku rn

a t ee

T 7

Kurn a t

ee T1

Kurna tee 28

PLANEERINGUALA NÄITAJAD:

2k

1k

EHITUSÕIGUSE TABEL

Pos nr

Krundi aadress või

aadressi ettepanek

Krundi planeeritud

suurus

Suurim ehitisealune

pind (m²)

Hoonestusala suurus (m²)

Hoone kõrgus maapinnast (m) / absoluutne kõrgus (m) Hoonete arv krundil

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(detailplaneeringu liikide kaupa)

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(katastriüksuse liikide kaupa)

Suletud brutopind katastriüksuse

sihtotstarvete kaupa (m²) maapealne / maa-alune

Min. tulepüsivusklass

Parkimiskohtade arv

Põhihoone Abihoone Põhihoone Abihoone PõhihooneAbihoone NormatiivneKavandatud

Krundi hoonestus-

tihedus Krundi

täisehituse % Krundi min.

haljastuse %

Hoone suurim korruselisus maapealne / maa-alune

1

2

3

Kurna tee 42 3241

2000

8203 Kurna tee 38

Kurna tee 40

300

300

3200

1220

592

4270

2 / 1 1 / -

2 / 1 1 / -

2 / 1 1 / -

9 /

9 /

12 /

4,5 /

4,5 /

4,5 /

1 2

1 2

1 2

EE 100%

EE 100%

Th 70% Ä 30%

E 100%

E 100%

T 70% Ä 30%

600 m² / 300 m²

600 m² / 300 m²

2800 m² / 2240 m²

TP 3

TP 3

TP 3

0,19

1200 m² / 960 m²

0,28

0,49

9,8

14,0

39,0

50

50

20

kitsendused ja servituudid

61 61

3

3 3

3

x x

x x

x x

x

x

x x

pos 1: Kaevu sanitaarkaitseala Ø 10 m; elektriõhuliin alla 1 kV kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini; teeservituudi vajadusega alal pos 2 omaniku kasuks. pos 2: Kaevu sanitaarkaitseala Ø 10 m; elektriõhuliin 1 – 20 kV kaitsevöönd 10 m mõlemale poole liini.

Krunt 3380 m2

Moodustatava krundi suurus

EE 100% 9 / 4,5

2 (2/1) Krunt 3241 m²

300 1220

3 (1/2)

Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides Kõrgus meetrites maapinnast Ehitisealune Hoonete arv krundilpindala (m²) (elamu/abihoone)

Korruste arv +/-

Hoonestusala suurus (m²)

1

1

EE 100% 9 / 4,5

2 (2/1) Krunt 2000 m²

300 592

3 (1/2)2

2

Th 70% Ä 30% 12 / 4,5 2 (2/1)

Krunt 8203 m²

3200 4730

3 (1/2)3

3

TINGMÄRGID:

Likvideeritavad ehitisedx x

x x

x

1

Moodustatava krundi positsiooni number

krundile

10,00

12,00

5,00

20,00

x

8,0

5,0

4,0

Tallinn 2024

KÖITE KOOSSEIS: I SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID ....................................................... 2

2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ...................................... 2

2.1. Vastavus Kiili valla üldplaneeringule ........................................................................................... 3 2.2. Planeeringu eesmärk .................................................................................................................. 3

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................................. 3

3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ..................................................................................... 3 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus .................................................................................. 4 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus.................................................... 4 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud........................................................................................... 4 3.5. Olemasolev tehnovarustus ......................................................................................................... 4 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond .............................................................................................. 4 3.7. Kehtivad piirangud ...................................................................................................................... 4

4. PLANEERINGUGA KAVANDATU ..................................................................................................... 4

4.1. Krundijaotus ja kasutamise sihtotstarbed .................................................................................... 4 4.2. Hoonestusalad............................................................................................................................ 5 4.3. Kruntide ehitusõigus ................................................................................................................... 5 4.4. Ehitiste arhitektuurinõuded ......................................................................................................... 5 4.5. Piirded ........................................................................................................................................ 6 4.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ......................................................................... 6 4.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted.............................................................................................. 6 4.8. Vertikaalplaneerimine ................................................................................................................. 6 4.9. Meetmed tuleohutuse tagamiseks .............................................................................................. 7 4.10. Servituutide seadmise vajadus ................................................................................................. 7 4.11. Tehnovõrkude lahendus ........................................................................................................... 7

5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE............................... 7

5.1. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................... 8 II JOONISED 1. Situatsiooniskeem AS-01 M 1: ~ 2. Tugiplaan AS-02 M 1:500 3. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs AS-03 M 1:~ 4. Põhijoonis AS-04 M 1:500

III TEHNILISED TINGIMUSED IV KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE V MENETLUSDOKUMENDID

Kurna tee 38 kinnistu detailplaneeringu eskiis

2

I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID 1. Kehtivad õigusaktid: 1.1. Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 1.2. Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 1.3. siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; 1.4. siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”; 1.5. riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded”. 2. Arengukavad ja -strateegiad: 2.1. Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu poolt 16.05.2013 otsusega nr 26). 3. Planeeritaval maa-alal varem kehtestatud detailplaneeringud: –. 4. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud: 4.1. Maa-ala plaan tehnovõrkudega, OÜ Geodeesia24, töö nr 7386-23, 06.03.2023. a. 5. Eesti standardid: 5.1. Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.

Osa 1: Linnaplaneerimine”. 5.2. Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. 5.3. Eesti standard EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”. 5.4. Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutus-

nõuded”. 5.5. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”. 5.6. EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”. 6. Muud detailplaneeringu aluseks olevad dokumendid: 6.1. Kiili Vallavolikogu 19. aprill 2012 määrusega nr 5 kehtestatud Kiili valla jäätmehoolduseeskiri; 6.2. Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016 – 2027 (Kiili

Vallavolikogu 28.06.2016 määrusega nr 17); 6.3. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”; 6.4. Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 9. aprilli 2018 käskkirjaga nr

1.1-4/78); 6.5. „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded” (Kiili

Vallavalitsuse 12.09.2023 määrus nr 5). 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING

KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK Planeeritav maa-ala paikneb Kiili vallas Kiili alevi põhjaosas. Kiili alev piirneb idast ja põhjast piki Peterburi teed Maardu linnaga. Tallinna linn jääb u 2,5 km kaugusele läände. Planeeringuala jääb Kiili alev äärealale, Kurna tee äärde. Planeeringuala lähipiirkonnas on tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kinnistud, mis on hoonestatud tootmis- ja ärihoonetega. Ettevõtete peamised tegevused on seotud tootmise ja laomajandusega. Planeeringuala piirneb edelas endise Kiili loomamajanduskompleksiga. Kiili alevis on segahoonestus. On suured tootmis-ärimaaga piirkonnad, alevi keskme moodustavad eluhooned, korterelamud, ridaelamud ja üksikelamud. Domineerivad uuemad üksikelamud, ridaelamud ja korterelamud. Planeeringualast itta jäävad põldudega suured maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud, millest osa on hoonestatud väikese mahuliste elamutega ja abihoonetega. Antud piirkonnale on iseloomulik mitmest ajastust pärinevad hooned. Kogu vaadeldavale piirkonnale on iseloomulik hajaasustus suurte põldude ja metsadega. Lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused paiknevad Kiili alevis, mis jääb planeeringualast 1 km kaugusele edelasse.

Kurna tee 38 kinnistu detailplaneeringu eskiis

3

Planeeritavale alale on hea juurdepääs. Riigitee 1115 Kurna-Tuhala tee jääb 120 m kaugusele läände ja 3 km kaugusele 11 Tallinna ringtee. Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähialadega ja ka Tallinna linnaga. Järeldused kontaktvööndi analüüsist on, et kavandatav tegevus ei ole vastuolus olemasoleva keskkonnaga. 2.1. Vastavus Kiili valla üldplaneeringule Kehtiva Kiili valla üldplaneeringule (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26) kohaselt asub planeeritav maa-ala tiheasustusalas, mille maakasutuse juhtotstarbeks on tootmis- ja/või ärihoonete maa ning väikeelamumaa (olemasolev ühepereelamud, ridaelamud, kahekorruseliste korterelamute maa). T/B – tootmis- ja/või ärihoonete maa EV – väikeelamumaa Väljavõte kehtivast Kiili valla üldplaneeringu maakasutuse plaanist.

Koostatud detailplaneeringu eskiislahendus näeb ette kinnistu jagamise kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks ning üheks tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega krundiks, on määratud ehitusõigus 2 üksikelamu ja 1 tootmis-ärihoone ehitamiseks. Detailplaneeringu algatamise taotlus on kehtiva üldplaneeringu kohane. 2.2. Planeeringu eesmärk Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu Kurna tee 38 jagamine, sihtotstarbe muutmine ja ehitusõiguse ning hoonestustingimuste määramine piirkonda sobiva ärifunktsiooniga hoone ja kahe üksikelamu kavandamiseks. Samuti lahendatakse planeeringuala juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovõrkudega varustamine ja seatakse keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeritava ala suuruseks on määratud ca 1,35 ha. 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringuala asub Kiili vallas Kiili alevi põhjapoolses osas, jäädes Kurna tee, Sepamäe tee ja Uuemäe tee vahelisele alale. Planeeringualasse jääv kinnistu Kurna tee 38 on Kiili aleviku keskusest u 1,5 km kaugusel kirdes.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 1,35 ha. Planeeringuala moodustab:

• Kurna tee 38 kinnistu, katastritunnus 30401:001:0326, pindala 13444 m²; sihtotstarve 100% elamumaa;

• lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks.

Kurna tee 38

Kurna tee 38 kinnistu detailplaneeringu eskiis

4

3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Maakasutus Kurna tee 38 kinnistu sihtotstarve on elamumaa 100% Olemasolev hoonestus ja kasutusotstarbed Planeeritav ala on hoonestatud: 11101 – Üksikelamu, ehitisregistri kood 116064884, ehitisealune pind 129,0 m², 2-korruseline. 12744 – Elamu, kooli vms abihoone Ait, ehitisregistri kood 116064889, ehitisealune pind 19,0 m², 1-korruseline. Laut, ehitisregistri kood 116064888, ehitisealune pind 51,0 m², 1-korruseline. Kelder, ehitisregistri kood 116064891, ehitisealune pind 17,0 m², 1-korruseline. 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Tabel 1. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus.

MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve Iseloomustus

Kurna tee T1 30401:001:1942 21006 m² Transpordimaa 100% Sõidutee

Kurna tee T2 30401:001:1983 2,84 ha Transpordimaa 100% Sõidutee

Uue-Kase 30401:001:0251 7916 m² Maatulundusmaa 100% Hoonestamata ja kaetud

metsaga

Kurna tee 28 30401:001:0142 138473 m² Tootmismaa 100%

Osaliselt põld, osaliselt mets, hoonestatud

tootmishoonetega (endise loomakasvatuskompleksi

hooned)

3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Planeeringuala piirneb loodes Kurna teega (Kurna tee T1 ja Kurna tee T2). Olemasolev juurdepääs planeeritavale alale on Kurna tee T2 (30401:001:1983) sõiduteelt. 3.5. Olemasolev tehnovarustus Planeeringuala paikneb tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Kinnistu Kurna tee 38 idaosa läbib keskpinge õhuliin ja läänes paikneb madalpinge õhuliin, mille postil olemasolev liitumiskilp. Kinnistul Kurna tee 38 paikneb olemasolev puurkaev (PRK0015688). Kurna teel (Kurna tee T1) paiknevad sidekaabel, vee- ja kanalisatsioonitorustikud. 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeringualasse jääv kinnistu Kurna tee 38 on suures osas looduslik rohumaa. Kinnistule jääval õuealal paiknevad üksikud lehtpuud ja põõsad. Planeeritava ala maapind on tasane, kerge tõusuga edelast kirdesse. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 49.40 – 51.15 m. 3.7. Kehtivad piirangud Planeeritava maa-ala maakasutust kitsendavad kaitsevööndid:

• avalikult kasutatava tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja välimisest servast 20 m;

• elektriõhuliini 1 – 20 kV kaitsevöönd 10 m äärmise kaabli teljest kummalegi poole;

• elektriõhuliini alla 1 kV kaitsevöönd 1 m äärmise kaabli teljest kummalegi poole.

4. PLANEERINGUGA KAVANDATU 4.1. Krundijaotus ja kasutamise sihtotstarbed Planeeringuala koosneb elamumaa sihtotstarbega kinnistutest Kurna tee 38, suurusega 13444 m². Planeeringu eskiislahenduses on ette nähtud kinnistu jagada kaheks elamumaa sihtotstarbega krundiks ning üheks äri- ja tootmismaa krundiks. Kruntide on kavandatud suurused ja sihtotstarbed: pos 1 krunt suurusega 3460 m², sihtotstarve elamumaa; pos 2 krunt suurusega 2140 m², sihtotstarve elamumaa; pos 3 krunt suurusega 8203 m², sihtotstarve tootmismaa 70% ärimaa 30%.

Kurna tee 38 kinnistu detailplaneeringu eskiis

5

4.2. Hoonestusalad Detailplaneeringu eskiislahenduses on hoonestusalad kavandatud lähtuvalt olemasolevast hoonestusest, tuleohutuskujadest ja tehnorajatiste kaitsevööndite asukohast. Hoonestusala suurused: pos 1 krundi hoonestusala suurus 1240 m²; pos 2 krunt suurusega 420 m²; pos 3 krunt suurusega 4730 m². 4.3. Kruntide ehitusõigus Pos 1 – 2 Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa 100% Hoonete suurim arv krundil 3 (üksikelamu + 2 abihoonet) Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 300 m² Hoonete suurim lubatud kõrgus 9 m elamu; 4,5 m abihoone Hoonete suurim lubatud korruselisus 2 – elamu; 1 – abihoone Pos 3 Krundi kasutamise sihtotstarve tootmismaa 70% ja ärimaa 30% Hoonete suurim arv krundil 3 (tootmis-ärihoone + 2 abihoonet) Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 3200 m² Hoonete suurim lubatud kõrgus 12 m tootmis-ärihoone; 4,5 m abihoone Hoonete suurim lubatud korruselisus 2 – tootmis-ärihoone; 1 – abihoone 4.4. Ehitiste arhitektuurinõuded Pos 1 – 2 Hoonestusviis: lahtine Katusekalle: 0 – 45° Maksimaalne kõrgus maapinnast: 9 m põhihoone; 4,5 m abihoone Maksimaalne korruselisus 2 – põhihoone; 1 – abihoone Välisviimistlus: kivi, klaas, betoon, krohv, puit Katusematerjal: rullmaterjal, plekk Pos 3 Hoonestusviis: lahtine Katusekalle: 0 – 30° Maksimaalne kõrgus maapinnast: 12 m tootmis-ärihoone; 4,5 m abihoone Maksimaalne korruselisus 2 – tootmis-ärihoone; 1 – abihoone Välisviimistlus: kivi, klaas, betoon, krohv, puit, metall Katusematerjal: rullmaterjal, plekk Elamute välisviimistluses on keelatud kasutada imiteerivaid materjale: plekist ja plastist välisvoodrit, kiviimitatsiooniga profiilplekki jne. Klaaspindade kavandamisel arvestada nende lindudele nähtavaks muutmise vajadust. Kasutada fassaadil ja muudel klaaspindadel ainult linnusõbralikke klaasitüüpe, mis on kas madala peegeldusteguriga klaas või ultraviolettmustriga klaas. Eluruumide akende ja rõdude kavandamisel arvestada ilmakaari ja tagada võimalusel privaatsed vaated. Hoonete kõrgema mürafooniga külgedel on soovitav ette näha müra suhtes vähem tundlikke ruume (esik, koridorid, samuti köök, wc, vannituba jm abiruumid). Elamute projekteerimisel arvestada tööstuspiirkonna lähedusest põhjustatud häiringutega (müra, õhusaaste):

• hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.

• akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid.

Soojuspumbaseadmed tuleb kavandada tänava poolt vaadeldes võimalikult varjatud asukohta. Seadmed on soovitatav paigutada hoovi poole.

Kurna tee 38 kinnistu detailplaneeringu eskiis

6

Päikesepaneelid tuleb paigutada katusega samasse tasapinda, hoone arhitektuurse lahendusega sobivalt. Abihooneid võib rajada ehitusõigusega määratud hoonete aluse pinna ulatuses abihoonetele määratud hoonestusalale, arvestades arhitektuurse sobivuse, väärtusliku kõrghaljastuse ning kujadega. Abihoonete täpne asukoht määratakse ehitusprojektis. Projekteeritava hoone arhitektuurne lahendus peab arvestama piirkonna miljööd. Hoone arhitektuurne lahendus täpsustada eraldi eskiisprojektina eesmärgiga rajada planeeringualale maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone. 4.5. Piirded Elamumaa sihtotstarbega kruntide teedepoolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad ja kõrgusega kuni 1,4 meetrit. Kruntidevahelised piirdeaiad võivad olla võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 m.

Üldplaneeringuga on keelatud läbipaistmatute plankpiirete rajamine (va tööstushoonete ümber olevad piirded, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil). Tootmis-ärihoonega krundi piire võib olla maksimaalse kõrgusega 1,8 m võrkpaneelaed.

Läbipaistmatuid piirdeid kasutada juhul, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil. 4.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Olemasolevat liikluskorraldust ümbritsevatel teedel ei muudeta. Planeeringulahenduses nähakse ette juurdepääsud planeeritud kruntidele olemasolevalt Kurna teelt. Tabel 2. Parkimiskohtade kontrollarvutus.

Ehitise otstarve Ehitise asukoht Normatiivne parkimiskohtade arv krundil

Planeeritud parkimiskohtade arv krundil

väikeelamute ala

Planeeritud: eramu asutused Tööstusettevõte ja ladu

3

1 / 40 1 / 90

2 × 3 = 6 1200 : 40 = 30 2800 : 90 = 31

6 30 31

Planeeritaval maa-alal kokku 67 67

Parkimiskohtade vajadus on arvutatud Eesti standard „Linnatänavad” (EVS 843:2016) alusel. Nõutav parkimiskohtade arv tagatakse planeeringualal, oma krundil maapealsel parkimisalal. Normatiivne parkimiskohtade vajadus on 67 autole. Kruntidele kokku on planeeritud 67 parkimiskohta. 4.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Planeeringualasse jääval kinnistul on suures osas looduslik rohumaa, üksikud lehtpuud kasvavad elamut ümbritseval õuealal. Olemasolevad puud säilivad. Peale ehitustegevust krundid haljastada. Rajada kõrghaljastusega haljasala tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krundile, elamumaa sihtotstarbega krundi kaitseks müra ja saaste eest. Haljastuse osakaal tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krundil (pos 3) on minimaalselt 20%. Haljastuse osakaal elamumaa sihtotstarbega kruntidel (pos 1 ja pos 2) on minimaalselt 50%. Täpsem haljastuslahendus ja vertikaalplaneerimine lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus. Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrusele nr 5 „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele. Olmejäätmete veo oma haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus vastavalt prügikäitlejatega sõlmitud lepingutele. Võimalikud tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle vastavat litsentsi omavale ohtlike jäätmete käitlusettevõttele. Väikeelamus tekkivad bioloogilised jäätmed kompostitakse oma kinnistu piirides. Kompost paigutada selliselt, et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu. Komposteeritavate jäätmete jaoks paigaldada nüüdisaegne kompostimisnõu või komposter tagaaeda. 4.8. Vertikaalplaneerimine Planeeritava ala maapind on suures osas tasane. Maapinna absoluutkõrgused vahemikus u 49.40 – 51.15 m langusega edelast kirdesse.

Peale ehitustegevust maapind ühtlustatakse ja krunt heakorrastatakse.

Kurna tee 38 kinnistu detailplaneeringu eskiis

7

Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee mitte kaldumine naaberkinnistutele. Hoonete katustelt ja kõvakattega pindadelt kogutakse sademevesi ja suunatakse läbi õli-bensiini- liivapüüduri oma kinnistul immutussüsteemi. Sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis (vastavalt asfalteeritava ala ning hoonestuse suurusele). 4.9. Meetmed tuleohutuse tagamiseks Nõuded ja meetmed on määratud siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Tuletõrje veevõtuvajadus lahendada vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6 Tuletõrje veevarustus” ja EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Hoone täpne tuleohutusklass antakse ehitusprojekti staadiumis. Kavandatud hoonete tulepüsivust iseloomustavad üldandmed:

• minimaalne tuleohuklass TP 3 Täpsemad tuleohutuse tagamise nõuded määratakse hoonete ehitusprojektides.

• Kasutusviis I kasutusviis Kasutusviis hõlmab hooneid ja ruume, kus kasutajad tunnevad hoones paiknevaid ruume ning kasutajatel on eeldused iseenda ohutuse tagamiseks, kuid neilt ei saa eeldada pidevat ärkvel olemist. Sellised hooned ja ruumid on kasutusotstarbelt näiteks: üksikelamu, kaksikelamu, kaksikelamu sektsioon, suvila, aiamaja; elamu abihooned (kuur, saun, individuaalgaraaž).

• kasutusviis VI kasutusviis Kasutusviis hõlmab hooneid ja ruume, kus toimub tootmine ja/või ladustamine ning sõidukite (elektroonika vms) remont ja hooldus.

• kasutamisotstarbed 11101 – Üksikelamu 12744 – Elamu, kooli vms abihoone

12200 – Bürood 12520 – Laohooned

• korruste arv 1 – 2

• hoonete maksimaalne kõrgus 9 – 12 m Tule leviku takistamiseks on planeeringulahenduses määratud meetmed: Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Päästetehnikaga peab pääsema hoone sissepääsude, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. Tuletõrje autodele on tagatud juurdepääs Kurna teelt. Hooneteni juurepääsuteed (väravad) on ette nähtud vähemalt 3,5 m laiad. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega. Välise tulekustutusvee vajadus on 15 l/s kolme tunni jooksul. Lähim olemasolev tuletõrjehüdrant paikneb Kurna teel. Tuletõrjehüdrant paikneb Kurna tee 33 kinnistu kõrval planeeringuala vastas. 4.10. Servituutide seadmise vajadus Määratakse detailplaneeringu koostamisel. 4.11. Tehnovõrkude lahendus Planeeritava hoonestuse tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus antakse planeeringu järgmises etapis. 5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Kavandatav tegevus on oma iseloomult (büroo-laohoone ja eramute planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi.

Kurna tee 38 kinnistu detailplaneeringu eskiis

8

Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta uue tootmis-ärihoone ja lisaks olemasolevale lammutatavale eramule kahe uue eramu rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ja õigusaktide nõudeid ning ettevaatus- ja ohutusabinõusid. 5.1. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:

• süttimatust materjalist prügikonteinerid ja kergestisüttiva prahi kiire koristamine;

• hea valgustus hoonele, sissepääsudele ja parklatele;

• haljastus projekteerida nii, et ei tekiks kurjategijatele varjumisvõimalusi;

• territooriumi korrashoid;

• vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude, uste, akende ja klaaside kasutamine;

• tulekindlate materjalide kasutamine;

• paigaldada tuletõrje- ning valvesignalisatsioon;

• soovitatav on sõlmida leping turvafirmaga.

Lisa 5 Kiili Vallavalitsuse 06.05.2024 korralduse nr 159 juurde

KIILI ALEV KURNA TEE 38 DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneering (DP0364).

Kehtivad planeeringud Planeeritaval maa-alal kehtib:

o Kiili valla üldplaneering

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis. Planeeringuala suurus on 1,35 ha.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Kurna tee 38 13500 30401:001:0326 Elamumaa 100%

Tabel 1: Planeeritava maa-ala katastriüksused

2. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Kurna tee 38 katastriüksuse (30401:001:0326) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 300 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Äri- ning tootmismaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 12,0 m ja kaks ühekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 5,0 m ning krundi suurim ehitisealune pind kuni 3200 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele tuleb ette näha haljasriba min 12 m. Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele pole lubatud planeerida sõidukite liikumis- ega parkimiseala. Kõikide planeeritavate äri-, tootmis- või eluhoonete parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires.

Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.

Kiili alevis Kurna tee 38 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

1

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel.

Toiming Ajaskaala

I aasta II aasta III aasta

Detailplaneeringu algatamine x

Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x

Detailplaneeringu kooskõlastamine x x

Detailplaneeringu vastuvõtmine x

Detailplaneeringu avalikustamine x

Detailplaneeringu heakskiitmine x

Detailplaneeringu kehtestamine x

Tabel 2: Detailplaneeringu ajakava.

4. Lähteseisukohtade koostamise alused 1) kehtivad õigusaktid 2) arengukavad ja -strateegiad 3) planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud 4) planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid 5) planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused 6) planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid 7) planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused 8) eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt 9) detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,

mürauuringud). 10) Eesti standardid

5. Detailplaneeringu materjalide koostamise nõuded 1) Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 2) Detailplaneeringu materjalide koostamisel lähtuda „Detailplaneeringu eskiisi ja

detailplaneeringu esitamise, koostamise ning vormistamise juhendist“ 3) Täiendavad tingimused:

a) drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele. Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus; sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi;

b) vee- ja kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja keskkonnasäästlikele tingimustele;

c) küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; d) teed ja tänavad: Juurdepääs lahendada Kurna teelt (30401:001:1942 ja 0401:001:1983).

Vajadusel kaasata teedespetsialist.

6. Arvamuste küsimine Planeering kooskõlastatakse (planeerimisseadus § 133 lg 1): 1) Põhja päästekeskusega,

2

2) Terviseametiga 3) vajadusel Transpordiametiga.

Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): 1) planeeringust huvitatud isikult; 2) planeeritavate tehnovõrkude valdajatega; 3) vajadusel teistelt puudutatud isikutelt.

7. Lähteseisukohtade kehtivus Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 3 aastat. Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada.

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt

3

Lisa 6 Kiili Vallavalitsuse 06.05.2025 korraldusele nr 159

Kiili vallas Kiili alevis Kurna tee 38 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Detailplaneeringu koostaja: Optimal Projekt OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Keemia tn 4, 10615, e-post [email protected]; tel 56605462).

KSH eelhinnangu koostaja: Kiili Vallavalitsus Registrikood: 75020983 Aadress: Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, Harjumaa Telefon: 6790260 e-post: [email protected] Eelhinnangu vastutav koostaja: Margit Kuulmann, keskkonnanõunik

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, Harjumaa).

1. PLANEERITAVA ALA ANDMED

Kinnistu aadress Kinnistu suurus

Katastriüksuse number

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Kurna tee 38 1,35 ha 30401:001:0326 Elamumaa 100%

1.1. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Kurna tee 38 katastriüksuse (30401:001:0326) jagamine, sihtotstarbe muutmine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.

1.2. Eelhinnangu koostamise vajalikkus Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine on kohustuslik.

Kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, tuleb välja selgitada, kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka. KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 alusel tuleb kaaluda KSH algatamise vajalikkust ning anda selle kohta eelhinnang, kui kavandatakse sama seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Antud juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike 2 punktis 10 nimetatud tegevuse alla, s.o tegemist on infrastruktuuri ehitamisega või kasutamisega. Samuti kuulub kavandatav

tegevus KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 tegevuse alla, s.o tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju, kuna planeeringualast kirdepool asuvad II kaitsekategooria liigi põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) leiukohad (registrikood KLO9119596) ja (registrikood KLO9121327) ja pisut kaugemal I kaitsekategooria liigid suur-konnakotkas (Clanga clanga) ja väike-konnakotkas (Clanga pomarina) ning nende Mõisaküla püsielupaigad (kood KLO3002826 ja KLO3002399) ja sihtkaitsevööndid (registrikoodid KLO3102117 ja KLO3103080). Samuti piirneb ala maaparandussüsteemi maa-alaga KURNA II (4109450020120007).

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2 kohaselt peab KSH vajalikkust kaaluma muuhulgas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning määruses nimetamata juhul muu hulgas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projektide arendamisel. Sama määruse § 15 punkti 8 kohaselt peab KSH vajalikkust kaaluma tegevuse puhul, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti.

KeHJS § 33 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkuse üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust, detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning § 33 lõikes 6 nimetatud asutuste seisukohtadest.

2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ISELOOM JA SISU

2.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Kurna tee 38 katastriüksuse (30401:001:0326) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine ning lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus.

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Kurna tee 38 katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsiooniks tootmis- ja/või ärihoonete maa juhtotstarbega (T/B). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud äri- ja tootmishooned. Kurna tee 38 katastriüksuse sihtotstarve on määratud 100% elamumaaks ja suurus on 13444 m2 millest 1888 m2 moodustab õuemaa kõlviku.

Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsus nr 26 "Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine") asub detailplaneeringuga hõlmatud ala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 3000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt.Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele tuleb ette näha haljasriba min 12 m. Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele pole lubatud planeerida sõidukite liikumis- ega parkimiseala. Kõikide planeeritavate äri-, tootmis- või eluhoonete parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires.

Planeeritav ala asub Kiili alevi põhjapoolses osas. Juurdepääs detailplaneeringu alale on Kurna teelt ja Sepamäe teelt, väljakujunenud äri- ja tootmishoonete piirkonnas. Planeeringulahenduses nähakse ette juurdepääsud planeeritud kruntidele olemasolevalt Kurna tee T2 (30401:001:1983) sõiduteelt.

Planeeritava ala juhtotstarve on kehtestatud üldplaneeringu kohaselt tootmis- ja/või ärihoonete maa ning jääb olemasolevasse tiheasustusalasse, sihtotstarve on määratud 100% elamumaaks suurusega 13444 m2, millest 1888 m2 moodustab õuemaa kõlviku. Käesolevas detailplaneeringus on arvestatud Kiili valla üldplaneeringus esitatud nõuetega (vt. joonisel 1).

Joonis 1. Väljavõte kehtivast Kiili valla üldplaneeringust, kuhu on märgutud planeeritava ala piir.

Maa-ameti andmetel seavad alale kitsendusi (vt. joonis 3): • puurkaev (PRK0015688) koos veehaarde sanitaarkaitsealaga 10 m; • elektripaigaldise kaitsevööndid (kood 8341224) ja (kood 11823694).

2.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Kiili valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooni järgi on lubatud äri- ja tootmishooned.

Ala kuulub ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni piirkonda, mille vee-ettevõtjaks on määratud Osaühing Kiili KVH. Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga liitumine on kohustuslikud.

Detailplaneering võib avaldada mõju naaberkinnistute detailplaneeringutele, seoses teede asukoha valiku, sademeveega, liikluskoormuse kasvu ning liiklusest tulenevate müra- ja valgushäiringutega.

2.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse Planeeritav ala asub Kiili alevi põhjaosas, välja kujunenud tootmis- ja ärihoonete piirkonnas.

Üldplaneeringuga on ärimaid kavandatud asustuse koondumiskohtadesse, eesmärgiga teenindada kohalikku kogukonda. Planeeritava ala näol on tegemist alaga, kus lähiümbruses asuvad kinnistud on juba suures ulatuses äri ja/või tootmismaa juhtfunktsiooniga. Arvestades planeeritava ala lähiümbruse olemasolevat maakasutust ja juba eksisteerivaid mõjusid, sobib planeeritav ala hoonestamiseks. Planeeritava ala lähiümbrus on juba mõjutatud piirkonnas eksisteerivast äritegevusest ning neist tulenevast liikluskoormusest ja visuaalsest mõjust, valgusreostusest, saasteainetest ja mürast. Detailplaneeringu elluviimine ei suurenda neid mõjusid määral, mida saaks planeeritava ala paiknemist arvestades pidada eelduslikult oluliseks.

Kiili valla geoportaali GIS andmetel (seisuga 15.01.2024), piirneb planeeringuala lähiümbrus järgmiste detailplaneeringutega:

 alast läänes – Kiili tehnopargi detailplaneering, eesmärgiks Krundijaotusplaani koostamine, ehitusõiguse määramine. Kehtestatud 20.06.2011. Detailplaneeringu osalist elluviimist on alustatud.

 alast lõunas – Kiili alev Kurna tee 28 detailplaneering, eesmärgiks Kiili alevis Kurna tee 28 katastriüksuse (30401:001:0142) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek esitatud 09.11.2023.

 alast edelas – Kiili alevis Kurna tee 25 ja Kurna tee 27 detailplaneering, eesmärgiks kinnistute liitmine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrku. Kehtestatud 18. oktoober 2022 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 476. Detailplaneeringu elluviimist ei ole alustatud.

 alast põhjas – Liivipõllu maaüksuse detailplaneering, eesmärgiks sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse seadmine. Kehtestatud 7. juuni 2016 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 287. Detailplaneeringu elluviimist ei ole alustatud.

2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa- ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri ja Eesti looduse infosüsteemi EELIS andmetest (seisuga 15.01.2024).

2.4.1. Geoloogia ja maavarad Geoloogiliselt baaskaardilt nähtub, et detailplaneeringu ala asub Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted e. moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Pinnavorm on silmatorkavalt künkliku reljeefiga valdavalt moreenist koosnev tasandikuala. Interpoleeritud pinnakatte paksus on ca. 5,5 m. Tulenevalt uuringupunktide varieeruvast tihedusest võib tegelik pinnakatte paksus oluliselt erineda.

Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt on Kiili vald määratud kõrge

või väga kõrge radooniriskiga omavalitsuseks.

Vastavalt Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse andmetele paiknevad planeeringualal gleistunud rähkmullad (Kg) ja gleistunud leostunud mullad (Kog) (vt. joonis 2).

Joonis 2. Muldade paiknemine.

Alal on toimunud tegevusi (maaharimine) juba endise kolhoosi ajal. Viimastel aastatel pole ala põllumajanduslikku kasutamist leidnud.

Vastavalt Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetele asub planeeringualast kirde suunas ca 1,6 km - 2 km kaugusel asuvad turbamaardla 5. plokk, 4. plokk ja 3. plokk (Kurna turbamaardlad, registrikaardi nr 543). Edela suunas ca 2,3 km kaugusel asub turbamaardla 9 - 12. plokk (Sausti turbamaardla, registrikaardi nr 240), milledes on hästilagunenud turvas.

Eeldatavalt ei oma planeeringuala oma asukohast tulenevalt mõju geoloogialale ega piirkonna turbamaardlatele.

2.4.2. Põhja- ja pinnavesi Vastavalt Maa-ameti põhjavee loodusliku kaitstuse kaardirakenduse andmetele jääb planeeringuala maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes põhiliselt looduslikult nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, mistõttu on detailplaneeringu koostamise käigus vajalik ette näha meetmed põhjavee kaitseks.

Planeeringualale veekasutuse planeerimisel tuleb arvestada nii piirkonnale (vallale) kasutamiseks kinnitatud põhjaveevarusid kui vee erikasutuslubadega juba lubatud veevõttu kogu valla ulatuses (vaba ressursi olemasolu). Tänase maakasutuse ja inimtegevuse juures ei ole põhjavee reostust piirkonnas teada.

Piirkonda on planeeritud varustada olmeveega ühisveevärgist. Reovee ärajuhtimine lahendatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) trassiga, paiknevad sidekaabel, vee- ja kanalisatsioonitorustikud asuvad Kurna teel (Kurna tee T1). ÜVK teenuse osutajaks on Kiili vallas Kiili KVH OÜ. Kinnistul Kurna tee 38 paikneb olemasolev puurkaev (PRK0015688) olmeveetarbeks. Põhjavee kaitse seisukohalt on oluline, et puurkaevu sanitaarkaitsealal tegevust ei toimu, st säiliks rohumaa. Sõidutee vms rajamine kaevu sanitaarkaitsealasse võib ohustada avatava põhjaveekihi kvaliteeti. Keskkonnaga seotud riski vältimiseks tuleb sillutatavad/kõvakattega alad kavandada väljapoole puurkaevu sanitaarkaitseala.

Pinnavee liikumine (veerežiim) sõltub suuresti sademete hulgast. Periooditi on planeeringu alal põhjavee tase kõrge ja ala on liigniiske. Liigset pinnavett juhivad piirkonnast ära kuivendussüsteemid. Suurvee perioodidel (näit. varakevadel) kraavide vee ärajuhtimisvõime ja vastuvõtuvõime ei pruugi olla piisavad. Selline liigniiskus ei ole tavaliselt taimedele hukutava mõjuga, kuid ei pruugi olla sobiv äri- ja tootmismaa kasutajatele. Kuivendussüsteemide regulaarne korraoleku tagamine on oluline pinnavee juhtivusele piirkonnast.

Vooluveekogudest ja veekaitselistest objektidest jäävad planeeringualale (vt joonis 3):  puurkaev (PRK0015688) koos veehaarde hooldusalaga 10 m;

Joonis 3. Kitsendused planeeringualal (Maa-amet 15.01.2024)

Planeeringualaga piirneb maaparandussüsteemi reguleeriva võrguga (maaparandushoiuala) KURNA II (tunnus 4109450020120007). Planeeringuala on lisaks ümbritsetud kaudselt maaparandussüsteemide reguleerivatest võrkudest (maaparandushoiuala) KIILI (tunnus 4109450020120006) ja SÕERU (tunnus 4109450020160005) (vt joonis 4).

Lähim vooluveekogu asub planeeringualast ca 340 m kaugusel põhja suunal, mis on 10 km² valgalaga kuivendussüsteemide eesvoolu kuivendus KIILI (tunnus 41094500201200062M). Lõuna suunal asub ca 370 m kaugusel maaparandusehitise reguleerivad võrgud SÕERU ja SAHKARI-REBASE 10 km2 valgalaga eesvool kuivendus alla. Piirkonna sademe- ja kuivendusveed juhitakse mööda kuivenduskraave, mis suubuvad Vääna jõkke (vt joonis 4).

Joonis 4. Maaparandussüsteemid (Maa-amet 15.01.2024)

2.4.3. Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik Rohevõrgustik - koosneb tuumaladest ja koridoridest, mis on ühendatud ühtselt funktsioneerivaks tervikuks.

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardilt nähtuvalt piirnev planeeringuala rohelisest võrgustikust ja rohealast. Rohevõrgustiku tuumala T9 piirnev põhja- lõuna suunal. Vastavalt Maa-ameti teemaakaardi andmetele on planeeritav ala tasane rohumaa. Kõrghaljastust planeeringualal ei kasva.

Ehitustegevust ei planeerita üldplaneeringu järgsesse rohevõrgustikku ettepanekuga alasse. Planeeritava ala ja rohevõrgustikku jääb piisav puhverala, kuhu planeeringuala ei ulatu. Selliselt tagatakse rohevõrgustiku senine toimimine. Arvestades eelpool toodut, sh planeeritava ala asukohta, ei oma kavandatav tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju rohevõrgustikule ja selle toimimisele.

Taimestik - detailplaneeringuala on tasane rohumaa. Planeeringuala ja selle ümbrus

planeeritakse täiendav kõrghaljastuse puhver, et vähendada kõrval aladele suurenevast liikluskoormusest ja ehitatud hoonetest tulenevaid võimalikke häiringuid (müra, valgusreostus, õhusaaste). Krundi minimaalne haljastuse protsent on tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krundil (pos 3) minimaalselt 20%, millest minimaalselt 60% peab olema kõrghaljastatud ala ning elamumaa sihtotstarbega kruntidel (pos 1 ja pos 2) on minimaalselt 50%.

Mõjud taimestikule avalduvad peamiselt ehitustegevuse käigus, kui on vajalik rajada uusi ehitisi (hooned, parkimisplatsid, teed). Hoonete, parkimisalade ja teede ehitamisega kaasneb taimkatte eemaldamine. Haljasalad tuleb osaliselt taastada üldplaneeringust tulenevate kinnistu haljastusnõuete täitmiseks.

Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele ei asu planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte.

Loomastik - mõjud loomastikule avalduvad peamiselt ehitustegevuse käigus müra- ja valgushäiringute näol. Samuti kaob infrastruktuuri ja hoonete ehitamisega loomadele sobiv looduslik elukeskkond, s.h senised avatud alad, kuid seda eelkõige ainult hoonestamisele kuuluva ala piires. Planeeringualaga piirnev põllu- ja metsamaa koos rohevõrgustikuga säilib eeldatavalt elupaigaks ja toitumisalaks jätkuvalt paljudele loomadele ja lindudele.

Mõju täpset suurust täna määrata pole võimalik. Planeeringualal olevates looduslikes kooslustes toimub eeldatavalt teatud muutusi, ehitiste asukohas hävitatakse enamjaolt olemasolevad kooslused- taimestik, loomastik, mõningal määral muudetakse veerežiimi, suureneb inimese mõju looduskeskkonnale jms). Lähtudes suhteliselt väikesest pindalast võib eeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt negatiivselt elupaikade, liikide ja ökosüsteemi seisundit ning säilimist. Tegevusega võib kaasneda teatav negatiivne mõju loomastikule ja taimestikule, kuid eeldatavalt ei ole see suhteliselt väikese pinna tõttu oluline. Mõju loomadele-lindudele on eeldatavalt suurem ehitustegevuse käigus ja seda saab vähendada ehituse kavandamisega perioodile, kus pesitsemist ja poegimist ei toimu. Planeeringu koostamisel kaaluda loomaastiku uuringu koostamist, et selgitada välja loomade täpsemad liikumisteed ja rohevõrgustiku toimimise tagamine.

Täiendavate (kõrg)haljastatud alade rajamine aitab vähendada realiseeritud planeeringust tulenevaid tõenäolisi keskkonnahäiringuid ja mitmekesistab looduskooslusi piirkonnas. Selliselt lahendatuna kavandatav tegevus ei mõjuta eeldatavalt planeeringualalt väljajäävat rohevõrgustiku ning tagatakse ka II kaitsekategooriasse kuuluva põldtsiitsitaja leiukoha häirimatus.

2.4.4. Kaitstavad loodusobjektid, s.h Natura 2000 alad Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 4 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Vastavalt Keskkonnaregistri ning Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse andmetele ei asu planeeringualal ega selle vahetus läheduses Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealasid.

 Lähim Natura 2000 ala – Rahaaugu loodusala (kood RAH0000338), asub ca 11 km edela suunas.

 Lähim kaitseala – Kurna mõisa park (registrikood KLO1200378), asub põhja pool 11115 Kurna -tuhala tee ääres , ca 2,4 km kaugusel.

 Lähim vääriseluapik – mets (nimetus VEP nr.154071), asub ca 1,8 km kaugusel edela suunas.

Kaugusest tulenevalt kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt mõju Rahaaugu loodusalale ega Kurna mõisa pargile, samuti ei avalda mõju ka kaitsealustele loodusobjektidele.

Lähtudes registri andmetest, ei esine detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses looduskaitseseaduse § 4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte. Planeeringuala lähimad kaitstavad loodusobjektid on:

 I kategooria kaitsealune loodusobjekt –suur-konnakotkas ja väike-konnakotkas ning nende Mõisaküla püsielupaigad (kood KLO3002826 ja KLO3002399) ja nende sihtkaitsevööndid (registrikoodid KLO3102117 ja KLO3103080), asuvad kirde pool, ca 2,2 km kaugusel.

 II kategooria kaitsealune loodusobjekt - põldtsiitsitaja (kood KLO9119596) leiukoht, asub kirde suunal, ca 230 m kaugusel.

 III kaitsekategooria kaitsealune fauna – herilaseviu (Pernis apivorus), (kood KLO9115394), mis asub ca 2,3 km kaugusel lõuna suunas;

 kaitstav looduse üksikmälestis - pärn „Mäe niin“ (registrikood KLO4000675), asub alast ca 5 km kaugusel edelas;

 III kategooria kaitsealune - harilik käoraamat leiukoht (registrikood KLO9338957), mis jääb ca 2 km kaugusele loode suunas;

Väike-konnakotka ja suure-konnakotka kodupiirkonnaks võib üldistatult pidada 2 km raadiusega ringikujulist ala ümber pesa, mille raadiuses toimub suurem osa kotkaste igapäevategevusest1. Seetõttu on oluline planeeringu lahendusega ja selle elluviimisel tagada väike- ja suure-konnakotka püsielupaiga puutumatus ning arvestada vajadusega säilitada võimalikult suures ulatuses väike-konnakotka ja suure-konnakotka eeldatavaks toitumisalaks olevat haritavat põllumaad. Väike-konnakotkad ja Suur-konnakotkad on häirimiste suhtes kõige tundlikumad pesitsuse algfaasis aprillist mai lõpuni1, mistõttu tuleb aktiivset müra jt. ajutisi tugevaid häiringuid tekitavaid ehitustegevusi sellel ajavahemikul planeeringualal vältida. Põldtsiitsitajat ohustab peamiselt arvukuse languse ja elupaikade kadumine seoses valglinnastumisega ja asulate kasvamisega seotud üldine häirimine. Tundlik taime- kui loomakasvatuse taimekaitsevahenditele. Samuti ohustab herilaseviu arvukust elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ning on tundlik põllumajandusmürkide suhtes. Harilikku käoraamatutut ohustab eelkõige kasvukohtade veereziimi muutmine ja kinnikasvamine. Liigi olemasolevate populatsioonide ja nende elupaikades soodsate tingimuste säilitamiseks on vajalikud järjepidevad hooldustööd.

Kuna kaitstavad loodusobjektid asuvad kasutada oleva info põhjal detailplaneeringu alast suhteliselt kaugel, ei oma planeeritud tegevus neile eeldatavalt olulist negatiivset mõju ega häiringut.

1 Keskkonnaameti Peadirektori 26.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/138 kinnitatud „Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava“ ja Keskkonnaameti Peadirektori 23.12.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/252 kinnitatud „Suure-konnakotka (Clanga clanga) kaitse tegevuskava“.

2.4.5. Muinsus- ja miljööväärtused. Väärtuslikud maastikud, pärandkooslused Muinsuskaitseseadus sätestab, et kinnismälestiseks võivad olla järgmised asjad või asjade kogumid: muinas-, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, lohukivid, teed, sillad, sadamakohad ja tööndusega seotud kohad; kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja sakraalehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised; monumentaalkunsti teosed; ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad) ja pargid; veealused uppunud vee-, õhuja muud sõidukid, nende osad või nende kogumid koos nende all asuva veekogu põhjaga ning lasti või muu sisuga.

Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetele (15.01.2024) ei asu planeeringualal arheoloogiamälestisi.

Lähimas arheoloogiamälestised – kinnismälestised, kultusekivid (registrinumber 17929 ja 17924), asuvad ca 1,2 m poja ja kirde suunas. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt arheoloogiamälestistele negatiivset mõju.

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel muid pärandkooslusi planeeringualal ei esine. Lähimad pärandkultuuri objektid on:

 Kiili kõrts (registreerimisnumber 304:KOR:002), mis asub ca 1 km edela suunas;  Maksima tall (registreerimisnumber 304:LAU:004), mis asub ca 1,2 km edela suunas;  Sepamäe talukoht (registreerimisnumber 304:TAK:004), mis asub ca 1,3 km ida

suunas;  turbavõtukoht (registreerimisnumber 304:TVK:002), mis asub ca 3 km

planeeringualast edelas:  Kurna park (registreerimisnumber 653:MOK:001), mis asub ca 2,5 km põhja suunas;  Kurna vallamaja (registreerimisnumber 304:VAL:001), mis asub Kurna pargis ning

samuti ca 2,5 km põhja suunas. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt negatiivset mõju eelnimetatud arheoloogiamälestisele ega pärandkultuuride objektidele.

2.5. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Detailplaneeringu elluviimisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega.

3. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV ALA

3.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, s.h kumulatiivne ja piiriülene mõju Detailplaneeringuga kavandatakse ligikaudu 10,7 ha suurusel alal Äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntide moodustamist, määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused ning lahendatakse juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus.

Erinevate keskkonnalubade (veeluba, jäätmeluba, välisõhu saasteluba jt.) taotlemise vajadus selgub detailplaneeringu elluviimisel ehituslubade taotlemise käigus. Hetkel teadaolevate

andmete põhjal ei põhjusta kavandatav tegevus loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist.

Puuduvad andmed, et detailplaneeringu elluviimine tooks kaasa olulist kumulatiivset või piiriülest mõju. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju jaguneb ehitiste rajamisega ja nende hilisema kasutamisega seotud mõjudeks. Esineb mõningane kaudne mõju taimestikule, loomastikule ja täiendav surve kuivendussüsteemidele eesvooludele.

Ehitustegevuse käigus muudetakse osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavasti ei viida ohtlikke aineid pinnasesse ja seega pinnasele olulist negatiivset mõju ei ole. Riiklikusse registrisse kantud maavaravarudele kavandatav tegevus kauguse tõttu olulist mõju ei avalda.

Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada. Nii detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevuse kui hilisema hoonete/rajatiste kasutamise käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning Kiili valla jäätmehoolduseeskirjas, kus on välja toodud ka konkreetsed tegevused.

Kavandatava tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitustööde läbiviimisel on mürahäiring tõenäoline, kuivõrd liiklustihedus suureneb ehitusaegse transpordi võrra. Planeeringu elluviimisega kaasneb eeldatavalt äritegevusest tingitud liikluskoormuse suurenemine ja müra tase. Ehitusaegne ja detailplaneeringu elluviimise järgne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002 a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Kui selgub täpsemat informatsiooni, tuleb vajadusel planeeringus näha ette piisavad leevendusmeetmed negatiivsete mõjude vähendamiseks. Mõju on eeldatavalt peamisel planeeringualale ja lähinaabritele.

Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardi andmetele kuulub planeeritav ala kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega riski piirkonda (100-150 kBq/m³). Antud radooniriski levila kaart on pigem piirkonda iseloomustav ning radooni sisaldus võib võrdlemisi väikeste vahemaade (s.h detailplaneeringuga hõlmatud ala) ulatuses varieeruda üsna oluliselt. Kuivõrd kavandatava tegevusega kaasneb ka hoonete ehitus, on tarvilik kasutusele võtta radooniohje meetmed.

Planeeringuala kavandatud viisil kasutamine toob endaga kaasa olmevee kasutamise vajaduse. Täpsemad veekogused ei ole hetkel teada. Alale on kavandatud ühisveevärk ja kanalisatsioon. Kuna Kiili vallale eraldatud põhjaveevarud on piiratud, siis tuleb hinnata teenuse pakkujaga reaalseid liitumisvõimalusi.

Sademevee juhtimine kõrval kinnistutele ja reovee kanalisatsiooni on keelatud ning planeeringualal immutatakse sademeveed kinnistu piirides. Hoonete katustelt ja kõvakattega pindadelt kogutakse sademevesi ja suunatakse läbi õli-bensiini-liivapüüduri oma kinnistul immutussüsteemi. Planeeringuga tuleb tegevusi kavandada selliselt, et naaberkatastriüksuste kuivendussüsteemide töö ei saaks häiritud. Olemasolevate süsteemide rikkumisel tuleb projekteerida ja välja ehitada uued, nõuetele vastavad kuivendussüsteemid. Sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis (vastavalt asfalteeritava ala ning hoonestuse suurusele). Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus, et oleks tagatud vee vaba liikumine kuni eesvooluni.

Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks tuleb eelistada looduslähedasi lahendusi nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Katustelt, teedelt ja parkimisplatsidelt ärajuhitavat sademevett on soovitav kasutada haljastuse hooldamisel. Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida. Hoonete varustamine veega ning olmereovee ja sademevee kanaliseerimine toimub väljaehitatud ja perspektiivselt ehitatavate võrkude baasil vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, mistõttu ei esine täiendavat pinnasereostuse või põhjaveereostuse riski. Parklate rajamisel ja sademevete ärajuhtimisel tuleb lähtuda kehtivast standardist „Linnatänavad“.

Puudub teave, et Kiili valla ettevõtetest oleks vaadeldavale piirkonnale käesoleval ajal registreeritud oluline negatiivne mõju.

3.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, s.h õnnetuste esinemise võimalikkus Planeeritava tegevusega kaasneva keskkonnamõju võib jagada eelkõige kaheks - ehitiste ehitamisega (nt parklate, teede, hoonete rajamine) ja ehitiste hilisema kasutamisega seotud mõjudeks.

Arvestades planeeritavat ala ümbritseva ala kasutust, ei too detailplaneeringu elluviimine (s.h planeeritavate ehitiste ehitamine ja nende hilisem kasutamine) kaasa olulisi mõjusid, kuivõrd piirkond on juba mõjutatud piirkonnas asuvatest äri- ja tootmispindadest. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (äri- ja tootmistegevusest ja sellega seonduvast liikluskoormusest tingitud visuaalne mõju, valgus, saaste ja müra) ei suurene määral, mida saab planeeritava ala paiknemist äri- ja tootmismaa piirkonnas arvestades pidada oluliseks.

Nagu iga ehitustegevuse käigus, ei saa välistada avariiolukordasid. Võimalikud avariiolukorrad (nt ehitusmasinate lekked, põhjavee reostus) ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik detailplaneeringu koostamise käigus läbi kaaluda. Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektist ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekete näol). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega.

Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole hetkel teada. Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseaduses ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele.

Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Valmisehitatud ehitiste kasutamisel võib esineda teatud määral transpordist tulenevat müra- ja valgusreostust. Arvestades piirkonna paiknemist ja piirkonnas levinud maakasutust, ei ole tegemist mõjude olulise suurenemisega.

3.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, s.h geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Detailplaneeringu realiseerimise majanduslik mõju on pigem positiivne, luues täiendavaid töökohti ning suurendades piirkonna atraktiivsust.

3.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, s.h loodulikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Arendustegevuse tulemusena muutub osaliselt olemasolev maakasutus – looduslik tasane rohumaa asendub äri- ja tootmismaa kruntida ning kahe elamumaa krundiga, kuhu kavandatakse hoonestust ja infrastruktuuri. Detailplaneeringuga nähakse kontaktvööndis ette täiendava kõrghaljastuse rajamist. Planeeringualal ei paikne kultuuripärandit, kinnismälestisi ega maardlaid.

Kavandatav tegevus eeldatavasti ei mõjuta oluliselt üldplaneeringu järgset rohevõrgustiku toimimist ega planeeringualast põhja pool leitud I kaitsekategooria liikide väike-konnakotka ja suur-konnakotka püsielupaikadele ega II ja III kategooria kaitsealuste liikide põldtsiitsitaja, harilik käoraamat ja herilaseviu leiukohtadele (täpsemalt punktis 2.4.3).

Negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Eemaldatud pinnast (sõltuvalt materjalist) on võimalik kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole eeldatavalt oluliselt negatiivne.

Ehitusaegse liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel tuleb reostamise vältimiseks jälgida seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, kuna sel juhul on oht looduskeskkonna reostamiseks minimaalne.

3.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Planeeringuala läheduses asub kaitstav loodusobjekt:

 I kategooria kaitsealune loodusobjekt –suur-konnakotkas ja väike-konnakotkas ning nende Mõisaküla püsielupaigad (kood KLO3002826 ja KLO3002399) ja nende sihtkaitsevööndid (registrikoodid KLO3102117 ja KLO3103080), asuvad kirde pool, ca 2,2 km kaugusel.

 II kategooria kaitsealune loodusobjekt - põldtsiitsitaja (kood KLO9119596) leiukoht, asub kirde suunal, ca 230 m kaugusel.

 III kaitsekategooria kaitsealune fauna – herilaseviu (kood KLO9115394), mis asub ca 2,3 km kaugusel lõuna suunas;

 kaitstav looduse üksikmälestis - pärn „Mäe niin“ (registrikood KLO4000675), asub alast ca 5 km kaugusel edelas;

 III kategooria kaitsealune - harilik käoraamat leiukoht (registrikood KLO9338957), mis jääb ca 2 km kaugusele loode suunas;

Väike-konnakotka ja suur-konnakotka kodupiirkonnaks võib üldistatult pidada 2 km raadiusega ringikujulist ala ümber pesa, mille raadiuses toimub suurem osa kotkaste igapäevategevusest1. Seetõttu on oluline planeeringu lahendusega ja selle elluviimisel tagada nende püsielupaiga puutumatus. Arvestades konnakotkaste kodupiirkonnaks peetava pesa ümber oleva 2 km raadiusega ala suurust, ei vähene nende potentsiaalne toitumisala, kuna planeeringuala jääb selles välja.

Võttes arvesse leiukohtade piisavat kagust ei oma planeeringu ala tegevuse nendele eeldatavalt mõju, kui järgitakse ehitustegevusel leevendusmeetmeid.

3.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Vastavalt Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetele (15.01.2024) ei paikne planeeringualal ega selle läheduses Natura 2000 võrgustiku ala, mistõttu mõju sellele puudub.

4. KeHJS § 33 LÕIKES 6 NIMETATUD ASUTUSTE SEISUKOHAD

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu koos lisadega saadetakse seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Terviseametile, Põllumajandus- ja toiduametametile, muinsuskaitseametile ja Transpordiametile. Ametkondade kokkuvõtlikud seisukohad alljärgnevates punktides.

4.1. Väljavõte Keskkonnaameti kirjast (29.02.2024 nr 6-5/24/2190-2). Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei ole planeeringualal registreeritud kaitstavaid loodusobjekte ega kaitsealuste liikide elupaiku. Lähimad objektid on asjakohaselt ära toodud eelhinnangus. Keskkonnaamet esitab järgmised tähelepanekud: 1. Planeeringualast ca 230 m kaugusele kirde suunda jääb II kategooria kaitsealuse liigi

Emberiza hortulana (põldtsiitsitaja, EELIS kood KLO9119596) leiukoht. Leiukoha korral ei ole tegemist kaitsealaga ning kaitsealuste liikide leiukohtades kehtib looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 48 lg 4 kohaselt isendikaitse. LKS § 55 lg-st 1 tulenevalt on kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine keelatud ning sama § lg 61 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. Kuna detailplaneeringu ala asub väljaspool leiukohta, siis ei too kavandatav tegevus endaga kaasa olemasoleva leiukoha hävimist. Kuna kaitstavad loodusobjektid ja kaitsealused liigid on planeeringualast piisaval kaugusel, siis kavandatav tegevus eeldatavalt ei ohusta kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke.

2. Detailplaneeringu alal on puurkaev (EELIS registrikood PRK0015688), millele on moodustatud 10 m sanitaarkaitseala. Esitatud detailplaneeringu eskiisi põhijoonise kohaselt asub puurkaevu sanitaarkaitseala planeeritaval hoonestusalal. Juhime

tähelepanu, et veeseaduse (edaspidi VeeS) § 151 lg 2 kohaselt on veehaarde sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatavat veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud (VeeS § 148 lg 1). Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud: 1) veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine; 2) sanitaarkaitseala hooldamine; 3) metsa hooldamine; 4) rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu; 5) õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist; 6) teadustöö tegemine (VeeS § 151lg 2). Detailplaneeringu eskiisi põhijooniselt võib aimata puurkaevu asukohta, kuid kajastamata on sanitaarkaitseala. Palume detailplaneeringu põhijoonisel puurkaevu asukoht kajastada selgemalt ning märkida ära ka puurkaevu sanitaarkaitseala.

3. Kiili vallas on kinnitatud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ põhjaveevaru kuni 31.12.2030. Kinnitatud põhjaveevarud on Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumist koguses 800 m3 ööpäevas ning Kambrium-Vendi põhjaveekogumist 500 m3 ööpäevas. Keskkonnaametile teada olevalt on kehtivate keskkonnalubadega Kiili vallas põhjavee prognoosvarud välja jagatud. Piirkonda on planeeritud varustada olmeveega ühisveevärgist (ÜVK). ÜVK teenuse osutajaks on Kiili vallas Kiili KVH OÜ, kellele on antud vee erikasutuseks Vaela külas keskkonnaluba nr KL-515238. Detailplaneeringu kehtestamisel tuleb välja selgitada kas kavandatavateks tegevusteks on piirkonnas piisavalt põhjaveevaru.

Keskkonnaamet nõustub seisukohaga, et KSH algatamine ei ole käesoleva informatsiooni alusel vajalik ja keskkonnatingimustega on võimalik arvestada planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel planeeringumenetluse käigus.

4.2. Väljavõte Terviseameti kirjast (01.03.2024 nr 9.3-1/24/1415-2). Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega, ei esita vastuväiteid KSH mittealgatamise otsusele, kuid juhib tähelepanu järgnevale:  KSH eelhinnangus on kirjutatud: „Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud

(äri- ja tootmistegevusest ja sellega seonduvast liikluskoormusest tingitud visuaalne mõju, valgus, saaste ja müra) ei suurene määral, mida saab planeeritava ala paiknemist äri- ja tootmismaa piirkonnas arvestades pidada oluliseks.“ Amet juhib tähelepanu, et antud planeeringuga planeeritakse lisaks äri- ja tootmishoonele ka elamuid planeeringualale. Amet juhib tähelepanu, et planeeritavalt alalt lähtuvad, kui ka planeeritava ala välisõhus levivad liiklus- ning tööstusmüra tasemed ei tohi ületada müratundlike hoonetega aladel keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid. Äri- jakaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust.

 Arvestada, et ka maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid.

 KSH eelhinnangus on kirjutatud: „Läbi viia mürauuringud nii liiklusmüra, kui ka tööstusmüra kohta ning arvestada ka helirõhutasemeid ja ehitusmüra tasemeid vastavalt seadustes toodud normidele.“ Amet nõustub mürauuringu vajalikkusega, sest

detailplaneeringuga planeeritakse eluhooned vahetult äri- ja tootmismaa piirkonda ning on vajalik kaardistada, milliseid müraleevendavaid meetmeid tuleks vajadusel rakendada. Ameti hinnangul on antud planeeringu puhul asjakohane hinnata ka tööstusmüra maksimaalseid tasemeid. Palume mürauuringu valmimisel edastada see ametile tutvumiseks. Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.

 KSH eelhinnangus on välja toodud, et planeeringualast läänes on vastu võetud Kiili tehnopargi detailplaneering (kehtestatud 20.06.2011), mille osalist elluviimist on alustatud. Palume arvestada ka sealt tulenevate võimalike perspektiivsete häiringutega (mürauuringus ja mujal).

 KSH eelhinnangus on välja toodud: „Vastavalt Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetele asub planeeringualast kirde suunas ca 1,6 km - 2 km kaugusel asuvad turbamaardla 5. plokk, 4. plokk ja 3. plokk (Kurna turbamaardlad, registrikaardi nr 543). Edela suunas ca 2,3 km kaugusel asub turbamaardla 9 - 12. plokk (Sausti turbamaardla, registrikaardi nr 240), milledes on hästilagunenud turvas.“ Arvestada ka sealt tulenevaid võimalikke häiringuid.

 Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

 Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega

 aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Jälgida, et ehitusaegsed ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

 Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

4.3. Väljavõte Põllumajandus- ja toiduameti kirjast (08.02.2024 nr 6.2-1/1242-1). Põllumajandus- ja Toiduamet juhib tähelepanu, et Kurna tee 38 detailplaneeringu ala ei ole seotud KSH-s välja toodud ühegi maaparandusehitisega. Kiili alevis Kurna tee 38 katastriüksusel (30401:001:0326) asub endine maaparandussüsteemi drenaaž, mida ei käsitleta maaparandusseaduse mõistes maaparandussüsteemina, sellest tulenevalt ei pea antud planeeringu alal arvestama varem tehtud maaparandustöödega ning sademevee uus lahendus tuleb anda detailplaneeringu koostamisel.

4.4. Väljavõte Muinsuskaitseameti kirjast (16.02.2024 nr 5.1-17.5/194). Muinsuskaitseameti peame vajalikuks lisada hoiatuse- alal toimuvatel kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd

katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

4.5. Transpordiameti, Kiili Vallavalituse poolt saadetud kirjale (05.02.2024 nr 8-1/1003-4) „Seisukoha küsimine KSH mittealgatamise otsusele, Kurna tee 38 detailplaneering, Kiili alev, Kiili vald“ vastust ei esitanud. Seega loeme, et Transpordiametil arvamus ja vastuväited KSH mittealgatamise otsusele puuduvad, sest kavandatud tegevusel puudub puutumus veeteede, lennunduse ja ka riigiteede osas.

5. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE, PROJEKTEERIMISE JA EHITUSTEGEVUSE KÄIGUS VAJALIKUD KESKKONNAKAITSELISED TEGEVUSED

5.1. Läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused;

5.2. Hinnata tuleb arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. 5.3. Välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning

sellest tulenevalt ette näha haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded;

5.4. Läbi viia mürauuringud nii liiklusmüra, kui ka tööstusmüra kohta ning arvestada ka helirõhutasemeid ja ehitusmüra tasemeid vastavalt seadustes toodud normidele;

5.5. Analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt kavandatavast tegevusest; 5.6. Planeeringuala täpsem radoonisisaldus ning radooniohtlikkust vähendavad meetmed ei

ole teada. Seetõttu tellida radooni uuring, mille käigus määrata planeeringuala pinnase radoonisisaldus ning leida leevendavad meetmed radooniohtlikkuse vähendamiseks;

5.7. Ette näha meetmed põhjavee kaitseks; 5.8. Välja selgitada kas kavandatavateks tegevusteks on piirkonnas piisavalt põhjaveevaru; 5.9. Põhjavee kaitse seisukohalt on oluline, et puurkaevu sanitaarkaitsealal tegevust ei

toimu; 5.10. Vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hajusalt valgumine pinnasesse ja sademevee

käitlemisel eelistada säästvaid sademeveelahendusi. Juhul, kui sademevesi kogutakse kokku ning juhitakse toruga kraavi, on vaja sellele tegevusele taotleda vee erikasutusluba tulenevalt veeseaduse § 8 lõike 2 punktile 4. Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida;

5.11. Sademevee ärajuhtimise projekteerimisel lähtuda kehtivast standardist „Linnatänavad“; 5.12. Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži ja

sademeveesüsteemi toimimine. Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus ja detailplaneeringu koostamisse kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist;

5.13. Detailplaneeringus tuleb ette näha müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimused ning muud keskkonnatingimusi tagavad nõuded;

5.14. Lahendada nii ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine kui hilisem heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele;

5.15. Alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega ning kombineerida looduslähedaste sademeveelahendustega;

5.16. Näha ette kohustus ehitusprojekti raames koostada detailplaneeringuga moodustatud kinnistutele haljastusprojekt;

5.17. Vältida häirivat valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, mille mõju võib ulatuda planeeringualast väljapoole. Võimaliku valgusreostuse mõju vähendamiseks rajada täiendav kõrghaljastus;

5.18. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada teiste ametkondade poolt tehtud märkuste ja ettepanekutega.

LÕPPJÄRELDUS

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (s.h pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist).

Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ümbritsevale keskkonnale ei ole teadaoleva info põhjal oluline ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse algatamiseks Kurna tee 38 detailplaneeringu osas.

Kiili Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnakaitse tingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt ning käesoleva dokumendi peatükis 5 toodu osas.

Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

Koostas: Margit Kuulmann Keskkonnanõunik

30.01.2024

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili 06. mai 2025 nr 159

Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu koostamise algatamine

Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja lg 5, Kiili Vallavolikogu 14.03.2000 määrus nr 4 „Otsustusõiguse delegeerimine” alusel, kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 33 lg 2 p 1, lg-d 3, 4, 5 ja § 35, Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, § 16 p 1 ning arvestades 04.01.2024 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/1003-1 ja 10.04.2025 sõlmitud halduslepingut nr 8- 15/35-24.

Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Optimal Projekt OÜ (Keemia tn 4, 10616 Tallinn, e-post [email protected]; tel 56983389). Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post [email protected]).

1. Algatada Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu koostamine (DP0364). Käesoleva korralduse põhjendused on esitatud lisas 1.

2. Planeeritava maa-ala suurus on 1,35 ha, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2.

3. Planeeritaval maa-alal kehtib: 3.1. Kiili valla üldplaneering

4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Kurna tee 38 katastriüksuse (30401:001:0326) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 2 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2) ja 1 äri- ning tootmismaa krunt. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 300 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa).

Äri- ning tootmismaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 12,0 m ja kaks ühekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 5,0 m ning krundi suurim ehitisealune pind kuni 3200 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele tuleb ette näha haljasriba min 12 m. Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele pole lubatud planeerida sõidukite liikumis- ega parkimiseala. Kõikide planeeritavate äri-, tootmis- või eluhoonete parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires.

Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.

5. Kiili alevis Kurna tee 38 detailplaneeringu ettepanek ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

6. Kiili alevis Kurna tee 38 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

7. Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5.

8. Mitte algatada Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringule KSH menetlus. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu osas on käesoleva otsuse lisa nr 6. 8.1. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste

põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

9. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all mõeldakse eelkõige: 9.1. Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine.

10. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.

11. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

12. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

13. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk

Vallasekretär

Lisa(d): 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 06.05.2025 korraldusele nr 158; 2. Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem; 3. Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis; 4. Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri; 5. Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu lähteseisukohad; 6. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse kohta Kiili alev Kurna tee 38 detailplaneeringu osas.