Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/25/6994-2
Registreeritud	08.05.2025
Sünkroonitud	09.05.2025
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Kuusalu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Kuusalu Vallavalitsus
Vastutaja	Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (105127 tm).

Failid

7.1-2256994-2 08.05.2025 Valjaminev kiri.asice

Kalda kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega.pdf

Lisa 1. 11032025_EP_AA-1-01_detailplaneering.pdf

Lisa 2. 11032025_EP_AA-3-01_seletuskiri.pdf

Lisa 3. 11032025_EP_AS-4-01_asendiplaan.pdf

Kalda kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Mõisa tee 17

74604, Harju maakond, Kuusalu

vald, Kiiu alevik

Teie 29.04.2025 nr 484591

Meie 08.05.2025 nr 7.1-2/25/6994-2

Kalda kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Kuusalu valla Sõitme küla

Kalda kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 484591).

Kinnistu (katastritunnus 35301:001:0729) asub riigitee nr 11270 Kuusalu-Leesi tee (edaspidi

riigitee) km 1,942-2,458 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse elamu (EHR kood 121439026) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Eelprojekt

üksikelamu püstitamiseks“ (projekteerija Sigrit Dulder; märts 2025).

Alal kehtib Kuusalu Vallavalitsuse 17.10.2024 korraldusega nr 281 kehtestatud „Kalda kinnistu

detailplaneering“ (koostatud Melotrix Grupp OÜ).

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu riigitee km 2,425.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 484591) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele (nt tehnovõrgud) kooskõlastus ei laiene.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa: - Lisa 1. 11032025_EP_AA-1-01_detailplaneering - Lisa 2. 11032025_EP_AA-3-01_seletuskiri - Lisa 3. 11032025_EP_AS-4-01_asendiplaan

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Lisa 1. 11032025_EP_AA-1-01_detailplaneering.pdf

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- MELOTRIX GRUPP OÜ Kuusalu vald Sõitme küla Töö nr K 1109/23 Kalda kinnistu detailplaneering 16. OKTOOBER 2024

Töö nr: K 1109/23

Huvitatud isik: Hans-Kristjan Karu

Planeeringu algataja: Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Kalda kinnistu

DETAILPLANEERING

Sõitme küla, Kuusalu vald.

Seletuskiri. Joonised.

Planeerija: Melotrix Grupp OÜ Peeter Aunapu Käo tee 23 tel 58115200

Elva linn [email protected]

Reg 11170952

KÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI .............................................................................................................................................. 3

1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ................................................................................ 3

2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ............................................................................. 3

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .......................................................................................... 3

3.1 SITUATSIOONI KIRJELDUS ............................................................................................................. 3

3.2 MAAOMAND PLANEERITAVAL ALAL ............................................................................................. 5

3.3 OLEMASOLEV HALJASTUS .............................................................................................................. 5

3.4 GEODEESIA ....................................................................................................................................... 6

4 PLANEERINGUGA KAVANDATAV ...................................................................................................... 6

4.1 RUUM ................................................................................................................................................. 6

4.1.1 Detailplaneeringu ülesanded ........................................................................................................ 6

4.1.2 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ...................................................... 6

4.1.3 Krundi hoonestuse analüüs .......................................................................................................... 8

4.1.4 Kooskõla Kuusalu valla üldplaneeringuga .................................................................................. 8

4.1.5 Arhitektuuri- ja kujundusnõuded ehitistele .................................................................................. 9

4.1.6 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ....................................................................................... 10

4.1.7 Kavandatud krundi ehitusõigus ................................................................................................. 10

4.1.8 Tingimused ehitusprojekti koostamiseks ................................................................................... 11

4.2 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMISE KORRALDUS ................................................................... 11

4.3 KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD ........................................................................ 13

4.3.1 Keskkonnakaitsealased ettepanekud .......................................................................................... 13

4.3.2 Haljastus .................................................................................................................................... 14

4.3.3 Jäätmekäitluse korraldus ............................................................................................................ 14

4.3.4 Soojavarustuse põhimõtted ........................................................................................................ 14

4.3.5 Insolatsioonitingimuste muutumine ........................................................................................... 14

4.4 TULEOHUTUS.................................................................................................................................. 15

4.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ........................................ 16

TEHNOVÕRGUD ............................................................................................................................................ 16

4.6 TEHNOVÕRGUD .............................................................................................................................. 16

4.7 ELEKTRIVARUSTUS ........................................................................................................................ 17

4.8 SIDEVARUSTUS ............................................................................................................................... 18

4.9 SOOJUSVARUSTUS ......................................................................................................................... 18

4.10 ETTEPANEKUD MAA-ALADE VÕI ÜKSIKOBJEKTIDE KAITSE ALLA VÕTMISEKS ................. 18

4.11 SERVITUUDID JA NAABRUSÕIGUSED ......................................................................................... 18

4.12 PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ......... 18

4.13 PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED ........................................................................... 19

II KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL ..................................................................................................... 1

III JOONISED

1. Situatsiooniskeem LEHT 1 2. Olemasolev olukord LEHT 2 3. Põhijoonis LEHT 3

I SELETUSKIRI 1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Detailplaneeringu koostamise alused:

 Kuusalu Vallavalitsuse 29. juuni 2023 korraldus nr 299 „Sõitme küla Kalda kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine“

 Sõitme küla Kalda kinnistu detailplaneeringu lähteülesanne. Kuusalu Vallavalitsuse 29. 06. 2023 korralduse nr 299 lisa;

Planeerimisseaduse alusel on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohutusega alal või juhul. Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt asub Kalda kinnistu hajaasustuses, alvarite alal, mis on üldplaneeringus määratud detailplaneeringu kohustusega aladeks, et kontrollida ja välistada tegevused, mis võiksid muuta põhjavee kvaliteeti. Vastavalt Harju maakonnaplaneeringule asub kinnistu valdavas osas maakondliku rohelise võrgustiku alal. Hoonestusala kavandamine väljapoole rohevõrgustiku ala on võimalik. Detailplaneeringu koostamisel ning ehitusõiguse seadmisel tuleb tagada rohevööndi toimimiseks vajalikud tingimused. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatav on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Varem koostatud ja koostatavad arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid:

 Planeerimisseadus (vastu võetud 28.01.2015. a, jõustus 01.07.2015. a);  Kuusalu valla üldplaneering;  Harju naakonnaplaneering

Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud:

- „Kalda topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega“. Koostatud Geoalus OÜ poolt 26. 07. 2023, töö nr 23-G311

2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistule ehitusõiguste määramine elamu ja abihoonete rajamiseks. Kinnistu jagamist ei kavandata. 3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1 SITUATSIOONI KIRJELDUS Planeeritav ala hõlmab Sõitme külas asuvat Kalda katastriüksust (katastritunnus 35301:001:0729, pindala 76 000 m², sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Katastriüksus on hoonestamata. Planeeringu maa-ala asub Kuusalu alevikust umbes 3 kilomeetri kaugusel põhjasuunas. Salmistu laht jääb linnulennult kahe kilomeetri kaugusele. Planeeritavale krundile pääseb mööda T11270 Kuusalu-Leesi maanteed, mis paikneb Kalda kinnistu kagupiiril. Reljeefilt on

planeeritav ala suhteliselt tasane, kerge langus on kirde-põhja suunal. Planeeritava ala kõrgeim punkt on ca 36,6 meetrit, madalaimad kohad planeeringuala kirdeosas ca 36,0 meetrit (kõrgused toodud EH2000 kõrguste süsteemis). Kõlvikuliselt koosneb planeeritav Kalda katastriüksus looduslikust rohumaast 8300 m² ulatuses, metsamaast 66 600 m² ulatuses ning muust maast (1100m²). Planeeritaval alal ega ka ala kontaktvööndis ei asu planeeringu koostamise ajal ehitisregistrisse kantud hooneid ega rajatisi. Lähimad hoonestatud krundid on Kalda maaüksuse loodepiirist ca 150 m kaugusel asuvad Laugu ja Mäekalda kinnistud. Detailplaneeritava ala lähiümbrus on suhteliselt hõredalt asustatud - vastavalt kehtestatud detailplaneeringutele on lähiümbruses katastriüksused jagatud elamukruntideks, kuid intensiivset ehitustegevust ei ole alustatud. Hoonestatud krunte ja intensiivsemat arendustegevus leiame alates poole kilomeetri kaugusest kirde ja põhjasuunast. Kalda katastriüksuse lähiümbruses domineerivad põllumaad ja looduslikud rohumaad väiksemate metsamassiividega. Planeeringuala piirneb põhjas Mäekallaku (35301:001:0730, 100% maatulundusmaa; 18101 m²) ning Laugu kinnistuga (35301:001:0730, 100% maatulundusmaa; 273500 m²), idas Männikalda (35201:002:1005, 100% elamumaa; 10909 m²), läänes Suurekuuse (35301:001:1071, 100% maatulundusmaa; 29600 m²) kinnistuga. Planeeritava Kalda kinnistu piirneb kagus T 11270 Kuusalu-Leesi riigiteega (35203:001:0230; Transpordimaa 100%) Planeeritav ala on kirde- edela suunaga ning ebakorrapärase trapetsi kujuline, umbes 500 meetri pikkune. Ala laius on 100- 180 meetrit. Planeeritavat ala ei läbi insenerivõrgud.

Foto 1. Vaade planeeritavale alale idanurgast, Kuusalu-Leesi maanteelt.

Foto 2. Vaade kavandatavale hoonestusalale loodest, Mäekallaku maaüksuselt. Looduskaitsealuseid objekte ja riiklikult kaitstavaid kinnismälestisi planeeringualal ei leidu.

KATASTRIÜKSUSTE PIIRANGUD. - Planeeritaval alal on riigitee nr 11270 Kuusalu –Leesi kaitsevöönd (30 meetri ulatuses äärmise sõiduraja välimisest servast).

3.2 MAAOMAND PLANEERITAVAL ALAL

Planeeritaval alal asub järgmine katastriüksus:

Aadress Pindala m² Katastritunnus Sihtotstarve Omanik 1. Kalda

Sõitme küla Kuusalu vald Harju maakond

76 000

35301:001:0729

Maatulundus- maa 100% Eraomand

3.3 OLEMASOLEV HALJASTUS Planeeritavat ala katab valdavalt elujõuline mets. Idapoolses osas on looduslik rohumaa üksikute puudega. Krundil puudub kultuurhaljastus

3.4 GEODEESIA

Kalda kinnistu detailplaneeringu kaardid on koostatud Geoalus OÜ poolt 26. juulil 2023 aastal koostatud topo-geodeetilisele alusplaanile. Reljeefilt on planeeritav ala suhteliselt tasane, kerge ühtlane kalle on kirde- põhja suunas. Kavandatava õueala lähiümbruse kõrgeim punkt on ca 36,6 meetrit, madalaimad kohad planeeringuala kirdeosas ca 36,0 meetrit (kõrgused toodud EH2000 kõrguste süsteemis). 4 PLANEERINGUGA KAVANDATAV

4.1 RUUM

Planeeritav ala asub Kuusalu valla Sõitme küla asustusüksuse läänepiiril. Katastriüksusest poole kilomeetri kaugusel on Kuusalu küla asustusüksus. Salmistu laht asub ca kahe kilomeetri kaugusel põhjas, Kuusalu alevik ja Tallinn-Narva maantee asuvad 3 kilomeetri kaugusel lõunas. Planeeringuala paiknemine ruumis on näidatud situatsiooniskeemil, graafilise osa leht 1. 4.1.1 Detailplaneeringu ülesanded Detailplaneeringu ülesanneteks (Kuusalu Vallavalitsuse 29.06.2023 korralduse nr 299 lisa) on määratud: 1. Kinnistule ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoonete rajamiseks väljapoole maakonnaplaneeringu kohast rohevõrgustiku ala. 2. Transpordiametist detailplaneeringu koostamiseks vajalike seisukohtade ning tingimuste küsimine, liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine. 3. Antud keskkonda sobiva vee- ja kanalisatsioonilahenduse väljatöötamine. 4. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine. 5. Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine. 6. Vajadusel ettepanekute tegemine notariaalsete lepingute sõlmimiseks. 4.1.2 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeritav ala asub Kuusalu vallas, Sõitme küla lääneosas, Kuusalu- Leesi maantee põhjapiiril. Salmistu lahe mererannani on ca 2 kilomeetrit. Kontaktvööndit iseloomustab avarus ja suhteliselt tasased põllu- ja looduslikud rohumaad. Planeeringuala kontaktvööndis asub hoonestus ca 150 kaugusel põhjakaares Laugu ja Mäekalda katastriüksustel. hoonestus. Ka poole kilomeetri kaugusel on hoonestus suhteliselt hõre.

Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti kaardiserveri planeeringute kaardilt. Eri värvidega on tähistatud algatatud, kehtestamata jäetud ja kehtestatud detailplaneeringud. Piirkonda kodu rajamisel on esmane eluks vajalik taristu olemas vaid kolme kilomeetri kaugusel Kuusalu alevikus. Kuusalu alevikus on olemas kõik vajalikud ühiskondlikud- ja teenindusasutused - mitu kauplust, lasteaed, kool, raamatukogu, sportimisvõimalused. Planeeringualast linnulennult 2 km kaugusel asub Kolga laht koos rekreatsioonivõimalusi pakkuva rannaribaga. Samas asub planeeritav katastriüksus piisavalt lähedal Tallinna linnale. Piirkonna atraktiivsusest annab tunnistust kontaktvööndis algatatud ja kehtestatud detailplaneeringud. Planeeritav ala on osa 17.06.2009 kehtestatud Kalda Kinnistu detailplaneeringust. Planeeritavast alast ida ja kirdesuunas jääb kehtima Kalda kinnistu detailplaneering. Põhjapiirile jääb 20.12.2011. aastal kehtestatud Laugu kinnistu detailplaneering, mis on määranud kruntimise ning ehitusõigused üksikelamute ja nende abihoonete püstitamiseks. Kuusalu-Leesi maantee lõunapoolsele piirile on algatatud 09.08.2007. aastal Aadi kinnistu detailplaneering, kuid see on tühistatud ning jäetud kehtestamata. Kontaktvööndis olevad kehtivad detailplaneeringud on rakendunud osaliselt, osaliselt on krundid välja mõõdetud, kuid ehitustegevusega reaalselt ei ole alustatud. Kalda kinnistu detailplaneeringuga püütakse jätkata väljakujunenud tava ning et planeeritavad hooned ei eristuks piirkonna üldpildist. Kehtestatud planeeringutega ei ole ehitusjoon selgelt välja kujunenud. Eelpooltoodut analüüsides on planeeringuga kavandatu sobiv nii planeeritavatele kruntidele kui ka ümbritsevale ruumile. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatav hoonestus haakub piirkonna planeeringutega kavandatud elamute arhitektuuriga. Kõik kontaktvööndis asuvad maaüksused on planeeringuala mõjuvööndis. Planeeringuga kavandatavad elu- ja abihooned ja nende

kasutamisest tulenevad tegevused ei tekita uusi märkimisväärseid mõjusid lähiümbrusele. Küll aga mõjutab miljööd positiivselt ala korrastamine, uute, sobivate hoonete ehitamine. Detailplaneeringu rakendumisega ei kaasne liiklusintensiivsuse olulist tõusu piirnevatel teedel, millelt on lahendatud juurdepääs. Kavandatu mõju kontaktvööndile võib pidada positiivseks ning elavdab väljakujunemata asustusega küla miljööd. Detailplaneeringuga kavandatavad hoonemahud on proportsioonis ning ei muutu dominandiks juba kavandatud hoonestuse ega looduse suhtes. Planeeringuga kavandatule ei avalda selle paiknemine asumis olulist mõju. Analüüsides ruumi mõjusid planeeritud keskkonnale, puuduvad negatiivsed tegurid. Majanduslikust ja ehituslikust aspektist on planeeringuga kavandatav ainuõige ja sobiv nii planeeritavale krundile kui ka ümbritsevale ruumile. Mõjuala analüüs toetab käesoleva detailplaneeringuga kavandatut. Eelpooltoodut analüüsides on planeeringuga kavandatu sobiv nii planeeritavale krundile kui ka ümbritsevale miljööle. 4.1.3 Krundi hoonestuse analüüs

Kruntide hoonestamisel ei pea jäigalt lähtuma kontaktvööndis juba kehtivate planeeringutega kavandatavate hoonete arhitektuurist. Tänu suurele territooriumile (kehtestatud planeeringualad) ei ole erinevad hoonestusalad üheaegselt vaadeldavad. Kavandatavate hoonete arhitektuuri ja mahulise vormi määrab eelkõige ümbritsev looduskeskkond ja maastikumuster. Planeeringuga on kavandatud krundile määratud hoonestusaladele üksikelamu ja 4 abihoonet. Hooned projekteeritakse sobivana looduskeskkonda. Planeeritavatele kruntidele kavandatav hoonestus moodustab terviku- elamu koos seda teenindavate abihoonetega ning hooneid ühendavate teede ja platsidega. 4.1.4 Kooskõla Kuusalu valla üldplaneeringuga

Koostatav Kalda kinnistu detailplaneering on kooskõlas kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringuga seatud ruumilise arengu eesmärkidega. Kuusalu valla üldplaneeringus on määratud ehitamise printsiibid hajaasustuses, mida antud planeering järgib. Väljavõte üldplaneeringu seletuskirjast: 6.5 Ehitamise printsiibid hajaasustuses …..Ehitamisel tuleb arvestada loodusliku ümbrusega. Vältida tuleb suuremaid pinnavormide muutmisi juurdepääsu teede rajamisel või hoonete paigutamisel nõlvadele. Maastiku struktuur peab olema hoonete ja rajatiste paigutuse aluseks. Ehitiste paigutamisel tuleb lisaks lähiümbrusele arvestada kogu vaateväljaga….. Kalda kinnistu detailplaneeringus on arvestatud üldplaneeringuga määratud nõudeid: - Kavandatud hooned on sobitatud miljöösse, arvestatud on lähikruntide hoonete mahtudega ning maastiku struktuuriga. Kasutatakse piirkonnale omaseid viimistlus- materjale. - Kavandatud hooned on mahuliselt sobivad hajaasustusse.

Joonis 2. Väljavõte Kuusalu valla üldplaneeringust Üldplaneeringu leppemärgid:

VASTAVUS HARJU MAAKONNAPLANEERINGULE Harju maakonna teemaplaneeringu järgi läbib planeeritava krundi läänepoolset osa maakondlik väike rohekoridor K9. Väike osa hoonestusalast (ca 260 m²) kattub rohekoridori alaga, kuid see ei takista rohekoridori toimumist. Detailplaneeringu lahendus on vastav Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule. 4.1.5 Arhitektuuri- ja kujundusnõuded ehitistele Katusekalle: 20-450; Maksimaalne kõrgus maapinnast: üksikelamu 8,5 m, abihooned 7 m;

P laneeritav ala

Välisviimistlus: vaba (soovitav puit, krohv, tellis); Katusekattematerjal: vaba (kivi, profiilplekk, rullmaterjal); Hooneid planeeritaval krundil ehitatakse ainult hoonestusalale. Väljapoole hoonestusala võib paigaldada ajutisi ehitisi ning ehitada tehnorajatisi kooskõlas ehitusseadustikuga. Sokli kõrgus on pinnareljeefi arvestav, ca 0,2-0,6 m ehitise maapealsest kõrgusest. Katusekalded kruntidel peavad olema vahemikus 20 – 450, lubatud on kelp- ja poolkelp ning kahepoolsed viilkatused, kogu katuse ulatuses kalle samasugune. Kavandatavate hoonete katuste harjajoonte suund vaba, hoonete paiknemine samal õuealal üksteise suhtes vaba. Hoonete põhikonstruktsioonide materjalide valik vaba- arhitekti ettepanekul. Välisviimistluses kasutada põhimaterjalidena puitu ja kivi. Fassaade võib ilmestada maakiviga. Keelatud on algupäraseid materjale matkivate ehitusmaterjalide kasutamine. Seinte välisviimistluses mitte kasutada korraga üle 2 erineva materjali. Välisviimistluse värvilahendustes kasutada looduslähedasi värvitoone, katusekate soovituslikult must, hall, tumepruun või antiik, tarvikud kattega samas toonis. Tulenevalt katusekatte toonist kujundada hoone teiste välispindade viimistlustoonid. Planeeritava krundi õueala piiridele on lubatud rajada statsionaarseid piirdeaedasid - PVC kattega keevisvõrk aiad, mille kõrguseks kuni 1,5 m. Lubatud on ka piirkonnale iseloomulikud horisontaal- või vertikaalsetest puitlippidest piirded (h max = 1,5 m). Oluline on piirde sobivus kavandatavate hoonete arhitektuuriga. Piirded peavad olema rajatud nii, et oleks tagatud juurdepääsud kruntidel asuvate kommunikatsioonide teenindamiseks ning päästetehnika liikumiseks. 4.1.6 Planeeritava ala kruntideks jaotamine Maakatastris registreeritud Kalda kinnistu välimisi piire käesoleva planeerimisprotsessiga ei muudeta. Samuti ei teha ettepanekuid uute katastriüksuste ega kruntide moodustamiseks. 4.1.7 Kavandatud krundi ehitusõigus Planeeritavale krundile määratakse ehitusõigused hoonete ja rajatiste (sealhulgas eraldiseisvad varjualused, keldrid jms) püstitamiseks, juurdepääsuteede ja tehnovõrkude paiknemine. Hoonestuse tüüp vaba, lubatud viil-, kelp kui ka poolkelp katused. Katusekalded planeeritavatel kruntidel vabad, kuid mitte väiksema kaldega kui 200 ning mitte üle 450

Absoluutkõrgusi kruntidel muudetakse vastavalt vajadusele, et tagada sajuvee äravool. Reljeefimuudatused peavad jääma vahemikku ± 0.7 m olemasolevast maapinnast kuna hoonestatavad alad on küllaltki tasase reljeefiga Krundile on lubatud põhiotstarbe teenindamiseks teede, platside ja tehnovõrkude rajamine ning kuni 20m² ehitisealuse pinnaga väikeehitiste püstitamine vastavalt kehtivatele tuleohutusnõuetele ja ehitusseadustikule. Väikeehitiste kavandamisel väljapoole detailplaneeringuga määratud hoonestusala, lähemale kui 4 meetrit piirist, tuleb need kirjalikult kooskõlastada piirinaabritega. Krundi ehitusõigustes sisaldub kõikide üle 20m² ehitisealuse pinnaga ehitiste kogupind.

Krundi ehitusõigusega (tabel 1) on määratud: 1) planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud kõrgus; 4) hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala Krundi ehitusõigus Tabel 1

krundi

aadress

planeeritud krundi

pindala,

sihtotstarve

hoonete suurim lubatud

arv krundil

Krundi kavandatud max ehitisealune

pind

hoonete suurim

lubatud kõrgus

katusekalde

vahemik

Kalda

76 000 m2

100% MP

1 üksikelamu

4 abihoonet

400 m² 8.5 m

7 m

20 – 45 0

Krundi kasutamise sihtotstarvete tähistamisel on lähtutud juhendist "Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013" : MP- põllumajandusmaa 4.1.8 Tingimused ehitusprojekti koostamiseks Projektide koostamiseks on määratud järgmised tingimused:

 Hoonete eskiiskavandid kooskõlastada kohalikus omavalitsuses.

4.2 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMISE KORRALDUS Liikluskorralduse ettepanek on lahendatud vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele. Planeeritav ala külgneb kagupiiril riigiteega nr 11270 Kuusalu-Leesi (keskmine ööpäevane liiklussagedus 1072 autot). Lubatud sõidukiirus teel nr 11270 on 90 km/h. Planeeritava krundi õuealale juurdepääsuks on kavandatud uus mahasõit Kuusalu-Leesi teelt. Riigiteel on kaitsevöönd, mis kujutab endast teed ümbritsevat maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Ehitusseadustiku § 71 lg 2 kohaselt on riigitee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit. Ehitusseadustiku § 72 lg 1-le, mille kohaselt on tee kaitsevööndis keelatud paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; kaevandada maavara ja maa-ainest; teha metsa lageraiet; teha vee- režiimi

muutust põhjustavat maaparandustööd. Detailplaneeringu koostamisel on neid nõudeid arvestatud. Ehitusseadustiku § 72 lg 4 sätestab, et detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus. Kõik planeeringualaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (Ehitusseadustik § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet. Planeeringualal Ehitusseadustiku § 27 alusel projekteerimistingimuste andmisel kaasata Transpordiamet menetlusse juhul, kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. Tee kaitsevööndis ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. Teekaitsevöönd on kantud planeeringu joonistele. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb hoonete projekteerimisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on planeeringu koostamisel hinnatud vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel tuleb kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab kinnistu igakordne omanik. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatud elamu projekteerimisel võib rakendada järgmisi müra leevendavaid meetmeid: 1. Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabeli 6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüra tasemest" kohaselt tuleks projekteeritava hoone välispiirded projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 30 dB. Hoone lõunapoolne välispiire oleks soovitatav projekteerida ühisisolatsiooniga R'w+Ctr ≥ 35 dB. R’w (dB) on õhumüra isolatsiooni indeks - arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate konstruktsioonide). Ctr on transpordimüra spektri lähendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717, mida kasutatakse ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikelementide valikul. 2. Akende valikul eeskätt hoone lõunapoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile maanteelt tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kui akna pind on väiksem kui 50 %, siis võib akna heliisolatsiooni väärtust vähendada

suuruse 10lgS/Sa võrra, kus S on ruumi välispiirdepind ja Sa on ruumi akende pind. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid. 3. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks oluliselt heliisolatsiooni taset. Mahasõidu ehitamiseks planeeritavale alale koostatakse ehitusprojekt. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet. Käesoleva planeeringuga on tagatud nähtavuskolmnurga nõue (5x190 m parempöördeks ja 5x190 m vasakpöördeks Kuusalu-Leesi teele). Kinnistu perspektiivsel haljastamisel arvestada, et haljastus jm nähtavust piiravad takistused ei jääks nähtavuskolmnurka. Planeeritavale juurdepääsuteele näha ette riigimaanteega samaväärne kate vähemalt mahasõidu pöörderaadiuse lõpuni. Sajuvee juhtimine riigitee teemaale on keelatud. Krundisisesed läbipääsud ja ühendusteed peavad laiuselt vastama tuleohutusnõuetele. Krundisisesed liiklusskeemid lahendatakse ehitusprojektidega. Teede täpsem lahendus ja profiilid lahendatakse eraldi tööprojektiga. Kõik teed planeeringualal on erateed, mille väljaehitamine ning hooldamine ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne. Krundi põhjapiirile (kogu ulatuses idast läände) on serveeritud maa-ala perspektiivse matkaraja tarbeks laiusega 1 meeter. Planeeritavate teede ja platside katteks on kavandatud kruuskate, kuid keelatud pole ka teised katted. Planeeritavale krundile on ette nähtud vähemalt kaks parkimiskohta, mis vastab EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõuetele. Planeeringuga ei kaasne arendustegevust väljaspool planeeritavat ala - riigiteede laiendamist, uute ristmike kavandamist, jalgratta- ja jalgtee kavandamist

4.3 KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD 4.3.1 Keskkonnakaitsealased ettepanekud Krundi sihtotstarbeline kasutamine ei kujuta otsest ohtu keskkonnale. Projekteeritavate üksikobjektide keskkonnale avaldatav mõju kuulub hindamisele vastavalt kehtivatele seadustele. Territooriumi teedelt ja platsidelt sadevete eemaldamine on lahendatud reljeefi planeerimisega. Keskkonnaregistri EELISe andmebaasi kohaselt ei ole planeeringualale registreeritud kaitsealuste liikide kasvukohti, samuti puuduvad seal Natura 2000 elupaikade kriteeriumitele vastavad kooslused. Planeering ei näe ette alal olulisi maastiku struktuuri ja reljeefimuutusi. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamiseks ei ole vajalik keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga. Juhul, kui detailplaneeringu menetlemise kestel ilmnevad täiendavad asjaolud, on vallavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikult keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist. Planeeringu arendamisel on tehtud järgmised ettepanekud: o Võimalusel tuleks säilitada kõrghaljastus planeeringuala perimeetril, millel on

suveperioodil ekraniseeriv toime müra leevendamisel ja privaatsuse tagamisel.

Võimalusel suurendada haljastuse osakaalu. Säilitatav ja likvideeritav kõrghaljastus täpsustatakse ehitusloa taotlemisel esitatavate ehitusprojektidega.

o Korraldada moodustatavatel kruntidel jäätmete sorteeritult kogumise süsteem 4.3.2 Haljastus

Planeeritava ala hoonestusala asub valdavas osas endisel põllumaal, haljastus puudub. Detailplaneeringuga on kavandatud krundile haljastuse rajamine. Istutatavad põõsad ja puud peavad olema liigiehtsad, istikute kõrgus, laius ja võrsekasv peavad olema liigitüüpilised. Istikutel ei tohi olla ohtlikke ja karantiinseid haigusi ega kahjureid, kuivanud oksi, ega oksatüükaid, rebendeid, murdumisi ega muid vigastusi, kuivamistunnuseid. Istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud. Samuti peavad nad olema liigiomaselt kujundatud. Ehitustööde käigus kaitsta puid võimalike vigastuste eest, paigaldada tüvekaitsmed ja jälgida, et ei kahjustataks puude võrasid. Lisaks tuleb krundi haljastamisel jälgida, et • haljastuse rajamisel arvestada taimeliikide sobivusega ümbritsevasse keskkonda ning omavahelise sobivusega; haljastamisel istutada heitlehiseid ja igihaljaid puid ning põõsaid suhtearvuga vähemalt 3:1; • haljastamisel kasutada nii kõrg- kui madalhaljastust; • lubamatu on kõrghaljastuse rajamine hoonele lähemale kui 3 m (oleneb puu liigist); • järgida kehtivaid normatiivakte seoses tehnovõrkudest tulenevate piirangutega. 4.3.3 Jäätmekäitluse korraldus

Tekkivad jäätmed kogutakse ja käideldakse vastavalt kehtivatele normidele, jäätmed sorteeritakse ja kogutakse kinnistesse konteineritesse. Jäätmete äraveoks sõlmitakse leping vastavat litsentsi omava ettevõttega.

4.3.4 Soojavarustuse põhimõtted

Hoonete soojavarustus tagatakse lokaalsete kütteseadmetega. 4.3.5 Insolatsioonitingimuste muutumine Planeeritava krundi naabruses ei ole elamuid, mis jääksid planeeritavate hoonete varju. Sellest tulenevalt ei ole vajadust insolatsiooni-analüüsi tegemiseks. 4.3.6 Õhureostus ja müra Käesoleva detailplaneeringuga ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi. Rajatavad hooned ei suurenda oluliselt lokaalset liikluskoormust. Sellest võib järeldada, et müra ega õhureostuse kasv planeeringu rakendumisel ei suurene. 4.3.7 Radooniriske vähendavad abinõud Planeeritav ala asub kõrge radooniohuga piirkonnas.

Elamu siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt kehtivatele seadustele ja Eesti standardis EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Normaalse ja suure radoonisisaldusega piirkondades tuleb soovituslikult pinnaseõhu radoonisisaldust mõõta enne ehitusprojekti koostamist ning pärast hoone kasutuselevõttu esimesel talvel teha radoonisisalduse kontrollmõõtmised esimesel korrusel või kasutuses olevates keldriruumides. Mõõtmisi on soovitatav korrata ka järgmistel aastatel veendumaks, et hoone konstruktsioonidesse pole tekkinud pragusid. Kontrollmõõtmisi on soovitav korrata kahe aasta möödudes ja ka hiljem. Juhul kui ruumides, kus inimesed viibivad pikemat aega, tuvastatakse normikohasest suurem radoonisisaldus, tuleb välja selgitada radooni ruumidesse pääsemise põhjused ja koostada projekt olukorra lahendamiseks. 4.3.8 Põhjavee kaitstus Vastavalt Maa-ameti 1:50 000 geoloogilisele baaskaardile asub Kalda kinnistu kaitsmata põhjaveega alal ehk vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub.

4.4 TULEOHUTUS Ehitistevaheliste kujade planeerimisel on lähtutud Siseministri 30.03.2017.a määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Hoonestusalal peavad ehitistevahelised kujad vastama EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ nõuetele ja tagama vaba ligipääsu hoonetele. Ehitiste suurim lubatud suletud netopind peab vastama tuleohutusklassi alusel määratud tuletõkkesektsiooni piirpindalaga vastavuses Siseministri 30.03.2017.a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ nõuetele. Kavandatavate hoonete tuleohutusklassi määrab kasutusviis, korruselisus ja konstruktsioonides kasutatavad materjalid. Minimaalselt peab aga iga planeeritav hoone vastama tuleohutusklassi TP-3 nõuetele. Väline tulekustutusvesi lahendatakse vastavalt Siseministri määrusele nr 10 (01.03.2021) „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Esimese kasutusviisiga hoone tulekustutustöödeks peab olema tagatud vooluhulk 10 l/sek 3 tunni jooksul. Veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Vastavalt Siseministri määrusele nr 10 (18.02.2021) „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. § 6 lg (51) punkt 2 võib ehitise veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Kalda kinnistu hoonestusele asuvad naaberkinnistute hooned kaugemal kui 40 meetrit. Tuletõrje vesi saadakse Veekulli kinnistul asuvast veevõtukohast nr 7711, mis asub lõunasuunas Vana-Narva ja Kuusalu- Leesi maantee ristmiku lähedal . Kaugus ehituskrundist ca 2,5 kilomeetrit. Kalda maaüksuse õues ja lähiümbruses on tagatud manööverdamise võimalused päästeautodele.

4.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti Standard EVS 809-1:2002. Järgnevalt on tehtud kokkuvõte kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest. Kuritegevuse riskide minimeerimiseks on planeeringu koostamisel arvestatud järgmiste strateegiatega:

 Hoonete vaheline hea nähtavus ja valgustatus;  selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed;  territoriaalsus; Projekteerimisel ja hilisemal väljaehitamisel tuleks arvestada veel täiendavalt järgnevaga:  jälgitavus (video- ja naabrivalve);  atraktiivsed materjalid, värvid;  kvaliteetsete ja vastupidavate materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud jne);

KORRASHOID. Halvasti korrashoitud alad ja hoonestus võivad luua mulje peremehe puudumisest ja kinnisvara hooletusse jätmisest, mis võib kaasa tuua vandalismi. Korrashoid on oluline tegur tõstmaks ümbruses turvalisuse tunnet. VÄLISVALGUSTUS. Hoonete sissekäigud ja lähiümbrus peaksid olema pimedal ajal valgustatud. See tagab parema nähtavuse naabritele ja möödakäijatele. MUUD MEETMED. Lukustatavad aiad ja tõkkepuud ei anna reeglina tulemusi ning samas tekitab see probleeme kiire juurdepääsu tagamisel õnnetuse korral Päästeteenistuse autodele. Hoonetele paigaldatud turvasüsteemid (mitmesugused valvesüsteemid) tagavad parema tulemuse. Viimasel ajal on meil levinud naabrivalve põhimõtete rakendamine. TEHNOVÕRGUD 4.6 TEHNOVÕRGUD 4.6.1 Üldosa Planeeritaval alal ei asu kommunikatsiooniliine. Olemasolevatele ja kavandatavatele tehnovõrkudele kohaldatakse kaitsekujasid ulatuses, mida näeb ette Majandus- ja Taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 kinnitatud „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. 4.6.2 Veevarustus Kavandatud hoonetele tagatakse veevarustus omale kinnistule kavandatavast puurkaevust, mille tootlikkus peaks jääma alla 10 m³/d.

4.6.3 Kanalisatsioon Planeeritav kanalisatsioon on isevoolne, krundile paigaldatakse bioloogiline puhasti või kogumismahuti (põhijoonisel näidatud asukoht on tinglik). Reovee kogumissüsteem ja selle paiknemine lahendatakse hoonete tööprojektide koosseisus eraldi, arvestades krundi looduslikke võimalusi ning pinnareljeefi. Keelatud ei ole ka teised seadustega lubatud lahendused reovee käitlemiseks. Reoveesüsteemi projekteerimisel peab järgima: - Keskkonnaministri 08.11.2019. määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ - Keskkonnaministri 31.07.2019. määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“. Sajuvee kanaliseerimist ja drenaaži süsteemide rajamist ei ole planeeringuga ette nähtud. Detailplaneeringuga kavandatud reoveelahendusele on tellitud arendaja poolt eksperthinnang, mille ülesanneteks oli: 1. Hinnata looduslikke ning hüdro- ja ehitusgeoloogilisi tingimusi Kalda kinnistul reovee omapuhasti rajamiseks välja valitud asukohas ja selle lähiümbruses. 2. Hinnata põhjavee kaitstust Kalda kinnistul ja lähiümbruses. 3. Hinnata Kalda kinnistul muid reovee omapuhasti rajamist piiravaid tegureid. 4. Hinnata Kalda kinnistule ehitatava reovee omapuhasti ja selle asukoha vastavust seadusandlusega seatud nõuetele. 5. Esitada ekspertiisi kokkuvõttes, tulenevalt looduslikest tingimustest ja seadusandlikest piirangutest, hinnang kavandatava reovee omapuhasti konstruktsioonile, asukohale ja keskkonnaohutusele (sh-s, et ei põhjusta ohtu põhjaveele). Hinnangus tuuakse välja, et ehitus- ja hüdrogeoloogiliste tingimustega tuleb reovee omapuhasti projekteerimisel arvestada ja selleks tuleb kuni aluspõhja kivimiteni (paeni) kaevata enne reoveepuhasti projekteerimist imbsüsteemi asukohta vähemalt 1 x 1 m pindalaga surf, milles hinnatakse veelkord pae sügavust maapinnast ja põhjavee taset. Ekspertiisi koostas OÜ Vetepere (10202816) juhataja Aare Kuusik, PhD - filosoofiadoktor (ehitus ja keskkonnatehnika). Eksperthinnang on lisatud planeeringu lisadesse. 4.7 ELEKTRIVARUSTUS Moodustatavate kruntide elektrivarustus lahendatakse vastavalt OÜ Elektrilevi 27.09.2023.a tehnilistele tingimustele nr 459826. Planeeritava ala toiteks ehitatakse 0,4 kV kaabelliin Nurga kinnistul asuvast olemasolevast Malguse:(Kotka) alajaamast. 0.4 kV maakaabelliin on planeeritud paigaldada Kuusalu-Leesi tee maale. Krundi elektriühenduseks paigaldatakse katastriüksuse piirile sokliga liitumiskilp. Liitumiskilbile tagatakse juurdepääs teemaalt. Liitumiskilpi paigaldatakse mõõtesüsteem ja peakaitse

vastavalt liitumislepingule. Uued toitekaablid liitumispunktist tarbija peakilbini paigaldatakse maa-alusena ja ehitatakse välja tarbija kulul. Kruntide õue ala välisvalgustus paigaldatakse hoonete fassaadidele või eraldi õuevalgustitena. Vajadusel projekteeritakse kinnistusisesed madalpingeliinid, mis lahendatakse täpsemalt uute ehitusprojektide koosseisus. Antud lahendused ja tingimused on kokkulepitud ja kooskõlastatud OÜ-ga Elektrilevi. 4.8 SIDEVARUSTUS Sidevarustus planeeritavatel kruntidel on kavandatud mobiilside kaudu. Planeeringualale ei ole täiendavaid side õhu- ega maakaabelliine ette nähtud. 4.9 SOOJUSVARUSTUS

Käesoleva tööga on lahendatud planeeritava ala soojavarustus detailplaneeringu mahus. Hoonete soojavarustus tagatakse lokaalsete kütteseadmetega. Soovitav on kasutada loodust säästvaid tehnoloogiaid. Kasutatavatele kütteseadmetele piiranguid ei seata. Keelatud on kivisöe kasutamine kütteainena. Maakütte kavandamisel on soovitav kontuuri paiknemine hoonestusala piires. Maakütte torustiku paiknemine lahendatakse ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti mahus.

4.10 ETTEPANEKUD MAA-ALADE VÕI ÜKSIKOBJEKTIDE KAITSE ALLA VÕTMISEKS

Käesoleva planeeringuga ei ole tehtud ettepanekuid uusi üksikobjekte ega maa-alasid kaitse alla võtta.

4.11 SERVITUUDID JA NAABRUSÕIGUSED Käesolev planeerimislahendus näeb ette krundi põhjapiirile perspektiivse matkaraja jaoks 1 meetri laiuse servituutettepaneku ning krundi lõunaossa, paralleelselt riigiteega 4 meetri laiuse servituutettepaneku kergliiklustee kavandamiseks

4.12 PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA

Planeeringu elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahjusid kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama krundi igakordne omanik. - Planeeringualal oleva haljastuse rajamine ja likvideerimine toimub vastavalt - kehtivatele seadustele igakordse krundiomaniku kulul.

4.13 PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA Käesolev peatükk määrab üldise kava, mille alusel hakatakse kehtestatud detailplaneeringuga ettenähtud tegevusi ellu viima, määratakse huvitatud isikute kohustused tegevuste elluviimisel ning omandisuhted tegevuste elluviimise järgselt. Huvitatud osapoolena mõeldakse planeeringualal paikneva kinnisasja omanikku. Kavandatavad tegevused ning nendele eelnevad ja järgnevad tegevused jagatakse omakorda kahte ossa:

 projekteerimine  ehitamine

Planeeringu elluviimise järjekord. Projekteerimine. Ehitusprojekti tellijaks ja finantseerijaks on huvitatud isik. Korrektselt koostatud ja kooskõlastatud projektid on aluseks ehitusloa väljastamiseks. Riigilõivud tasub huvitatud isik. Tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimine toimub võrguhaldaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte ja tehnovõrkude valdajate vahelise lepingu alusel ja finantseerimisel, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Esimeses etapis projekteeritakse ning ehitatakse välja mahasõit Kuusalu- Leesi riigiteelt vastavalt Transpordiameti nõuetele. Hoonete projekteerimine toimub vastavalt detailplaneeringus esitatud ehitusõigusele ja muudele täiendatavatele tingimustele. Vajadusel väljastab kohalik omavalitsus täiendavad arhitektuur-ehituslikud lisatingimused, mis võivad täpsustada katusekaldeid, katusetüüpe või kasutatavaid materjale. Ehitamine. Ehitusprojektide alusel taotleb huvitatud isik ehitusload. Tehnovõrgud ehitatakse välja tehnilisi tingimusi arvestades liitumislepingute alusel, kus näidatakse tehnovõrkude väljaehitamise ulatus. Ühendused tehnovõrkudega (elektriliinid) projekteerib ja rajab arendaja kokkuleppel tehnovõrke valdava ettevõttega. Valminud hoonetele saab taotleda kasutusluba vastava taotluse ja dokumentatsiooni esitamisel kohalikule omavalitsusele. Krundisiseste tehnovõrkude ning teede ehitamine toimub kinnistute omanike initsiatiivil ning lahendatakse hoonete ehitusprojektide koosseisus või eraldi projektidega. Mahasõit riigiteelt peab olema välja ehitatud enne mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.

II KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL

Lisa 2. 11032025_EP_AA-3-01_seletuskiri.pdf

Eelprojekt üksikelamu püstitamiseks

Harju maakond, Kuusalu vald, Sõitme küla, Kalda

Koostaja: Sigrit Dulder, tel: +372 55521185, email: [email protected]

Katastriüksuse omanik: Sigrit Dulder ja Hans-Kristjan Karu

11.03.2025

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

Sisukord

Sisukord .......................................................................................................................................... 2

Lisade nimekiri ............................................................................................................................... 4

Jooniste nimekiri ............................................................................................................................. 5

1 Üldosa .......................................................................................................................................... 6

1.1 Üldandmed .......................................................................................................................... 6

1.2 Alusdokumendid ................................................................................................................. 7

2 Asendiplaan.................................................................................................................................. 9

2.1 Üldandmed .......................................................................................................................... 9

2.2 Olemasolev olukord ............................................................................................................ 9

2.3 Asendiplaani lahendus ...................................................................................................... 10

2.4 Vertikaalplaneering ........................................................................................................... 11

2.5 Krundi sisene liikluskorraldus ja parkimine ..................................................................... 12

2.6 Haljastus ja heakorrastus................................................................................................... 12

2.7 Maa-ala tehnilised andmed ............................................................................................... 13

3 Arhidektuur ................................................................................................................................ 14

3.1 Üldandmed ........................................................................................................................ 14

3.2 Arhidektuurne üldlahendus ............................................................................................... 14

3.3 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted ............................................................................ 16

3.4 Välispiirete soojajuhtivus.................................................................................................. 18

3.5 Hoone tehnilised andmed .................................................................................................. 18

4 Konstruktsioonid ........................................................................................................................ 20

4.1 Üldandmed ........................................................................................................................ 20

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

4.2 Tehnilised põhinõuded kandekonstruktsioonidele ............................................................ 21

4.3 Hoone kandeskelett ........................................................................................................... 22

4.4 Maa-alused konstruktsioonid ............................................................................................ 22

4.5 Maapealsed konstruktsioonid............................................................................................ 23

5 Tuleohutus.................................................................................................................................. 24

5.1 Üldandmed ........................................................................................................................ 24

5.2 Tuleohutuse tagamise põhimõtted .................................................................................... 25

5.3 Tuletõkketsoonid, tulepüsivus .......................................................................................... 25

5.4 Tuletundlikkus .................................................................................................................. 25

5.5 Evakuatsioonilahendus ..................................................................................................... 26

5.6 Tuleohutuspaigaldised ...................................................................................................... 26

5.7 Tehnosüsteemide tuleohutus ............................................................................................. 27

5.8 Päästemeeskonna juurdepääsutee ..................................................................................... 28

5.9 Väline tulekustutus............................................................................................................ 29

6 Eriosad ....................................................................................................................................... 31

6.1 Üldandmed ........................................................................................................................ 31

6.2 Soojusallikas ..................................................................................................................... 31

6.3 Ventilatsioon ..................................................................................................................... 32

6.4 Veevarustus ....................................................................................................................... 32

6.5 Kanalisatsioon ................................................................................................................... 33

6.6 Elektrivarustus .................................................................................................................. 33

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

Lisade nimekiri

Nr Nimetus

Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500-le on koostatud Geoalus OÜ poolt

26.07.2023, töö nr. 23-G311. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis ja kõrgused EH2000

süsteemis, katastriüksuse piirid saadud Maa-ametist 27.08.2024

2. Eksperdi arvamus Kuusalu valda Sõitme külla Kalda kinnistule reovee omapuhasti

rajamise kohta, koostajaks OÜ Vetepere 07.12.2023

3. Energiamärgis

4. Detailplaneeringu kehtestamise korraldus 281

5. Detailplaneering

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

Jooniste nimekiri

Joonis Nimetus Mõõtkava Leht/Lehti Kuupäev

AS-1 Asendiplaan M1:500 1/11 11.03.2025

AE-1 Põhiplaan M1:70 2/11 11.03.2025

AE-2 Vundamendiplaan M1:70 3/11 11.03.2025

AE-3 Katuseplaan M1:70 4/11 11.03.2025

AE-4 Lõige A-A M1:50 5/11 11.03.2025

AE-5 Vaade kirdest M1:60 6/11 11.03.2025

AE-6 Vaade kagust M1:50 7/11 11.03.2025

AE-7 Vaade edelast M1:60 8/11 11.03.2025

AE-8 Vaade loodest M1:50 9/11 11.03.2025

AE-9 Akende spetsifikatsioon M1:60 10/11 11.03.2025

AE-10 Uste spetsifikatsioon M1:60 11/11 11.03.2025

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

1 Üldosa

1.1 Üldandmed

1.1.1 Ehitise asukoht

Hoone on projekteeritud Kalda maaüksusele, Sõitme külla, Kuusalu valda, Harju maakonda.

Krundile pääseb mööda T11270 Kuusalu-Leesi maanteelt, mis paikneb kinnistu kagupiiril.

Foto 1 – Asukohaskeem (allikas: Maa-ameti geoportaal)

1.1.2 Ehitise lühikirjeldus

Projekteeritud elamuks on ühekorruseline viilkatusega hoone. Keldrit ei ole hoonele planeeritud.

Elamu vundament on plaatvundament. Kandvad seinad ehitatakse poorbetoon plokkidest. Katuse

kandvateks konstruktsioonideks on fermid. Katusekalle on 30,0°.

1.1.3 Projekti koostaja

Antud projekti on koostanud omanik Sigrit Dulder, tel. +372 55521185, email:

[email protected].

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

1.1.5 Omanik

Omanik: Sigrit Dulder ja Hans-Kristjan Karu

Telefon: +372 55521185 / +372 55672688

Email: [email protected] / [email protected]

1.2 Alusdokumendid

1.2.1 Lähteandmed

• Geodeetiline alusplaan mõõtkavas1:500-le on koostatud Geoalus OÜ poolt 27.08.2024,

töö nr. 23-G311. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis,

katastriüksuse piirid saadud Maa-ametist 08.2024. (Lisa 1)

• Detailplaneeringu kehtestamise korraldus 281. (Lisa 4)

• Kalda kinnistu detailplaneering. Sõitme küla, Kuusalu vald. Seletuskiri ja joonised.

Melotrix Grupp OÜ. Töö nr K 1109/23 29.09.2023. (Lisa 5)

1.2.2 Ehitusuuringud

Põhjusel, et kinnistu asub alvarite alal ning põhjavesi on nõrgalt kaitstud, tellisid kinnistu

omanikud täiendavalt eksperdi arvamuse kinnistule reovee omapuhasti rajamise kohta,

koostajaks OÜ Vetepere 07.12.2023. Uuringu tulemusel selgus, et antud kinnistule

projekteeritavale hoonele on reovee omapuhasti rajamine lubatud. (Lisa 2)

1.2.3 Normdokumendid

• Eesti Vabariigi Ehitusseadustik

• Majandus- ja taristuministri 01.01.2025 aasta määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• Eesti Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

• Eesti Standard EVS 941-1:2024 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1: Kütte- ja

jahutussüsteemid

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

• Majandus- ja taristuministri määrus nr.63 (11.12.2018) „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“

• „Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“ sotsiaalministri 04.03.2002 aasta määrus nr. 42

• „Hea ehitustava“ ET-1 0207-0068

• Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused, Majandus- ja taristuministri

määrus nr 57, vastu võetud 05.06.2015

• Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded, Majandus- ja taristuministri määrus nr 73, vastu võetud 25.06.2015

• Jäätmeseadus

• Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused,

Keskkonnaministri määrus nr 4, vastu võetud 16.01.2007

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

2 Asendiplaan

2.1 Üldandmed

2.1.1 Alusdokumendid

Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500-le on koostatud Geoalus OÜ poolt 27.08.2024, töö nr.

23-G311. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis, katastriüksuse piirid

saadud Maa-ametist 08.2024. (Lisa 1)

2.2 Olemasolev olukord

2.2.1 Paiknemine

Projekteeritav hoone asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Sõitme külas Kalda maaüksusel.

Kinnistu katastritunnus 35301:001:0729 ning suurus 76 000 m². Kinnistu asub Kuusalu alevikust

ligikaudu 3 kilomeetri kaugusel põhjasuunas. Linnulennult 2 kilomeetri kaugusel asub Salmistu

laht. Kontaktvööndis ei asu ehitisregistrisse kantud hooneid ega rajatisi. Lähimad hoonestatud

kinnistud asuvad loodepiirist ca 150 meetri kaugusel.

Planeeringuala piirneb põhjas Mäekallaku (35301:001:0730, 100% maatulundusmaa; 18101 m²)

ning Laugu kinnistuga (35301:001:0730, 100% maatulundusmaa; 273500 m²), idas Männikalda

(35201:002:1005, 100% elamumaa; 10909 m²), läänes Suurekuuse (35301:001:1071, 100%

maatulundusmaa; 29600 m²) kinnistuga. Planeeritava Kalda kinnistu piirneb kagus T 11270

Kuusalu-Leesi riigiteega (35203:001:0230; Transpordimaa 100%). Planeeritav ala on kirde-edela

suunaga ning ebakorrapärase trapetsi kujuline, umbes 500 meetri pikkune. Ala laius on 100-180

meetrit. Planeeritavat ala ei läbi insenerivõrgud.

Kinnistule on pääseb avalikult Kuusalu-Leesi T11270 maanteelt, mis paikneb Kalda kinnistu

kagupiiril.

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

2.2.2 Olemasolev hoonestus

Kinnistul puudub olemasolev hoonestus.

2.2.3 Olemasolev reljeef

Reljeefilt on kinnistu suhteliselt tasane, kerge langusega põhja suunas. Planeeringu hoonestusala

kõrgeim koht on cs 36,3 meetrit selle ida- ja lõunaosas. Madalaimad kohad on kesk- ja põhjaosas,

absoluutkõrgusega ca 35,5 meetrit (kõrgused toodud EH2000 kõrguste süsteemis).

2.2.4 Olemasolev haljastus

Kalda kinnistu koosneb 8300 m² ulatuses looduslikust rohumaast, 66 600 m² ulatuses metsamaast

ning 1100 m² ulatuses muust maast. Planeeritavat ala katab valdavalt elujõuline mets. Idapoolses

osas on looduslik rohumaa üksikute puudega. Krundil puudub kultuurhaljastus.

2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed

Planeeritav ala külgneb kagupiiril riigiteega nr 11270 Kuusalu-Leesi (keskmine ööpäevane

liiklussagedus 1072 autot, lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h), millelt planeeritakse ka mahasõit

juurdesõidutee rajamiseks. Kinnistul kui ka selle lähiümbruses puuduvad kõnniteed.

2.2.6 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised

Kaitsealused objektid ja kinnismälestised planeeritaval alal puuduvad.

2.3 Asendiplaani lahendus

2.3.1 Hoonete ja rajatiste paigutus

Krundi kavandatud maksimaalne lubatud ehitisealune pind 400 m². Ehitised on planeeritud

kinnistu keskpunktist kirdesse.

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

2.3.2 Ehitusetappide kirjeldus

Ehitustööd on planeeritud ühe etapina.

2.4 Vertikaalplaneering

2.4.1 Vertikaalplaneerimise lähteandmed

Reljeefilt on planeeritav ala suhteliselt tasane, kerge ühtlane kalle on kirde- põhja suunas.

Kavandatava õueala lähiümbruse kõrgeim punkt on ca 36,6 meetrit, madalaimad kohad

planeeringuala kirdeosas ca 36,0 meetrit (kõrgused toodud EH2000 kõrguste süsteemis).

2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus

Projekteeritavat hoonet ümbritseva maapinna kõrguste andmisel on lähtutud olemasoleva

maapinna kõrgusest ning hoone põranda kõrgus on maapinnast omakorda 0,3 m kõrgem.

Üksikelamut ümbritsevale maapinnale antakse nõutud kalded, millega tagatakse sajuvete

hajutamine ja immutamine krundi pinnasesse.

Projekteeritava üksikelamu ±0.00=35.92 m abs.

2.4.3 Sademevee käitlemine

Sademevesi hoone katuselt on välise äravooluga ning juhitakse hoonest eemale läbi

sademeveetrenaaži. Maapinna vertikaalplaneerimisega suunata sademeveed hoonest ja

ehitatavatest teedest eemale. Sedemevesi immutatakse oma kinnistul, selle juhtimine

naaberkinnistule on keelatud.

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

2.5 Krundi sisene liikluskorraldus ja parkimine

2.5.1 Juurdesõidutee

Hoonestusalani pääseb killustikkattega juurdesõidutee kaudu, mille mahasõit on planeeritud

kinnistu kagupiiriga külgnevalt riigiteelt nr 11270 Kuusalu-Leesi ning on kooskõlastatud

Maanteeametiga.

2.5.2 Parkimine

Parkimine on lahendatud krundi siseselt. Planeeritavate teede ja platside katteks on kavandatud

kruuskate, kuid keelatud pole ka teised katted. Planeeritavale krundile on ette nähtud vähemalt viis

parkimiskohta. (joonis „Asendiplaan“)

Teede ja parkimisala katendid koosnevad alljärgnevast:

• Killustik fr. 8/12

• Tihendatud kruus fr. 12-16 mm või killustik fr. 16-32 mm h=muutuv (K>0,5m/ööp)

• Olemasolev pinnas

2.6 Haljastus ja heakorrastus

2.6.1 Olemasolev, säilitatav haljastus

Planeeritava ala hoonestusala asub valdavas osas endisel põllumaal, haljastus puudub.

Krundi haljastamisel arvestatakse taimeliikide sobivusega ümbritsevasse keskkonda.

Pärast ehitustööde lõppu planeeritakse enne kõrvale tõstetud kasvupinnasega ehituskaevendite

(trasside kohalt) pealt ja ümbert ning külvatakse muru:

• Murukülv (kulu 25…30g/m²)

• Kasvupinnas h=15 cm

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

• Vajadusel tagasitäide filtreeruvast pinnasest (K>0,5m/ööp) h=muutuv

• Olemasolev pinnas

2.6.2 Projekteeritud haljastus

Käesoleva projektiga uut haljastust ei projekteerita.

2.6.3 Piire

Piirdeaeda ei ole kinnistule planeeritud. (joonis „Asendiplaan“)

2.6.4 Jäätmekäitlus

Konteineri asukoht on soovituslikult maaüksusele sissesõidu juures, kagu ilmakaare poolsel küljel,

tugeval siledal alusel. Peale elamu valmimist lahendatakse jäätmemajandus vastavalt kehtivatele

normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Kuusalu

valla jäätmehoolduseeskirjast. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse.

Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmed antakse üle

jäätmeluba omavatele firmadele.

2.7 Maa-ala tehnilised andmed

Krundi pindala 76 000 m²

Krundi sihtotstarve 100% põllumajandusmaa

Ehitisealune pind 248.73 m²

Maksimaalne ehitisealune pind krundil 400 m²

Parkimiskohtade arv 5

Hoone tuleohutusklass TP-3

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

3 Arhidektuur

3.1 Üldandmed

3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Käesolev projekt on koostatud eelprojekti mahus. Määratakse elamu ruumide jaotus,

konstruktsioonid, välis- ja siseviimistlus.

3.1.2 Alusdokumendid

• Geodeetiline alusplaan mõõtkavas1:500-le on koostatud Geoalus OÜ poolt 26.07.2023,

töö nr. 23-G311. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis,

katastriüksuse piirid saadud Maa-ametist 27.08.2024. (Lisa 1)

• Detailplaneeringu kehtestamise korraldus 281. (Lisa 4)

• Kalda kinnistu detailplaneering. Sõitme küla, Kuusalu vald. Seletuskiri ja joonised.

Melotrix Grupp OÜ. Töö nr K 1109/23 29.09.2023.

3.2 Arhidektuurne üldlahendus

3.2.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud

Projekteeritav elamu on paigutatud katastriüksuse kirde ilmakaadre. Elamu katusehari on

projekteeritud loode-kagu suunaline. Peasissepääs hoonesse on projekteeritud kirde ilmakaarde.

Projekteeritava uue üksikelamu kaugus naaberhoonetest ja -rajatistest on rohkem kui 8 meetrit.

Arvesse on võetud kõiki kaitsevööndeid. (joonis „Asendiplaan“)

3.2.2 Hoone arhidektuurne üldkonseptsioon

Hoone on ühekorruseline viilkatusega maja väljaulatuva garaažiosaga maja kirde suunal.

Hoone fassaadiks on puidust välisvoodrilaud.

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

Hoonele on projekteeritud viilkatus, võrdsete kalletega 30,0°. Väljaulatuvat gaaraažiosa katab

viilkatus võrdselt 30,0° nurga all, viil risti põhiosa katuseviiluga.

3.2.3 Energiatõhusus ja sisekliima

Vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr. 63 (11.12.2018) „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“ ei tohi väikeelamus energiatõhususarv ületada 160 kWh aastas

ruutmeetri kohta. Juhul kui ehitustööde käigus on tehtud olulisi projektimuudatusi, tuleb peale

hoone lõplikku valmimist koostada uus energiatõhususe arvutus.

Hoone ehitatakse õhutihedalt, õhulekkearv ei tohi ületada 1.5 m³/(h•m²) välispiirde kohta standardi

EVS-EN 13829 tingimustel. Enne hoone viimistlemist tuleb läbi viia hoone õhutiheduse

mõõtmised. Kui hoone õhulekkearv on suurem kui 1.5 m³/(h•m²) siis tuleb koostada uued

energiaarvutused vastavalt tegelikule hoone õhulekkearvu väärtusele.

Ajavahemikul 1. juunist kuni 31. augustini ei tohi projekteeritavas hoones ruumitemperatuur

ületada 27 °C rohkem kui 150 kraadtundi.

Hoonete välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhku pidavad ja piisavalt soojustatud. Otstarbeka

soojustuse määramisel lähtutakse hoone energiatõhususe nõuetest, ruumide soojuslikust

mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites.

Projekteeritavas hoones on ettenähtud piisav soojustus, mis peab tagama vajaliku soojustuse ning

sõlmede ehitamisel on lähtutud sellest, et oleks välistatud niiskus konvektsiooni tekkimine.

Tehnosüsteemid tuleb paigaldada nii, et oleks tagatud nende pikaajaline ja efektiivne töötamine

optimaalses tööpiirkonnas. Üleliigseid soojuskadusid tuleb vältida torustike ja soojussalvestite

otstarbekohase soojustamisega.

Hoonete energiavarustus peab olema energiatõhus. Väljastatud energiamärgis projekteeritavale

hoonele. (Lisa 3)

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

3.2.4 Hoone ruumid ja nende funktsioonid

Hoonesse on planeeritud kaks magamistuba, elutuba kaminaga, köök, garderoob, pesuruum,

majapidamisruum, tualettruum, avatud esik, tuulekoda, sahver ja garaaž/tehnoruum. Kõik ruumid

asetsevad esimesel korrusel. Hoonesse on projekteeritud 2 sissepääsu – peasissepääs kirdest ning

sissepääs terrassilt edelast.

3.3 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted

3.3.1 Vundament

Vundament on projekteeritud plaatvundamendina.

Põranda all on soojusisolatsiooniks vahtpolüsterool EPS100 kolmes kihis (3x100mm),

vundamendi ääred EPS200 L-plokk 400x500mm, perimeetril EPS100 1200 mm laiuselt.

Paigaldada radoonitõkkekile ning tihendada väljaviikude ümbert õhutihedalt.

Vajumiste ühtlustamiseks on ettenähtud toekas, monoliitne armeeritud 120 mm raudbetoonplaat

kütte- ja kanalitorudega.

3.3.2 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid

Projekteeritava hoone kandekonstruktsioonideks on välisseintes poorbetoonplokk, siseseintes

puitkarkass ja katusefermid.

3.3.3 Põrand

Raudbetoonplaati katab põrandakattematerjal.

3.3.4 Katus

Hoonele on projekteeritud viilkatus, võrdsete kalletega 30,0°. Väljaulatuvat garaažiosa katab

viilkatus , võrdsete kalletega 30,0° nurga all, viil risti põhiosa katuseviiluga. Pööningukorrus on

väljaehitamata.

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

Katuse kandekonstruktsioonideks on fermid. Katus on soojustamata. Katusekattematerjaliks on

katuseplekk. Katusekatte paigaldamisel järgida tootjapoolseid juhiseid ja eeskirju.

Vahelae kandevkonstruktsioonideks on fermid. Vahelagi on soojustatud kivivillaga minimaalselt

500mm paksuselt.

3.3.5 Välisseinad

Välisseinad on laotud kergbetoonplokkidest laiusega 500mm, väljast kaetud puidust

välisvoodrilauaga ning seestpoolt krohvitud ja kaetud sisevärviga.

3.3.6 Siseseinad

Siseseinad on ehitatud puitkarkassist paksusega 95 mm. Isolatsioonimaterjalina on kasutatud

kivivilla. Karkassi katab OSB plaat paksusega 12 mm ja kipsplaat 12 mm.

3.3.7 Terrass

Hoonele ei ole planeeritud terrassi.

3.3.8 Avatäited

Hoonele on projekteeritud järgmised avatäited:

• Aknad – plastik 82,5 mm, U-väärtusega ≤ 0,73 W/m²K

• Välisuks – puitkiud 92 mm, U-väärtusega ≤ 0,7 W/m²K

• Terrassiuks – plastik 82,5 mm, U-väärtusega ≤ 0,73 W/m²K

• Siseuksed – täispuit 40 mm

3.3.9 Müra nõuded

Kasutatavad konstruktsioonid ja viimistlusmaterjalid peavad tagama normatiivse heliisolatsiooni

nii väliskeskkonnast kui ruumide vahel.

• Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele üldjuhul R´w=43dB.

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

• Uksed või uste komplekt R´w=27 (32)dB.

3.3.10 Sise- ja välisviimistlus

• Katus – tumehall katuseplekk

• Fassaad – puidust välisvoodrilaud viimistletud vastupidava välisfasaadivärviga

• Metallist detailid – toon valitud sobimaks katuse ning fassaadi värvitooniga

• Puidust detailid – puidust välisvoodrilaud viimistletud vastupidava välisfasaadivärviga

• Sokkel – tsementlaastplaat loodusliku kivipurukattega, toon valitud sobimaks katuse ning

fassaadi värvitooniga

Üksikelamu siseruumide kipsseinad viimistletakse sisetingimustesse sobiva seinavärviga, puidust

sisevoodrilaud puidukaitsevahendiga, märjad ruumis kaetakse keraamiliste plaatidega.

Siseruumide lagesid katav sisevoodrilaud, mis viimistletakse puidukaitsevahendiga. Põrandaid

katab parkett või keraamiline plaat, olenevalt ruumi iseloomust.

3.4 Välispiirete soojajuhtivus

Põrand pinnasel ................................................................................................ U ≤ 0,12 W/m²K

Välisseinad ....................................................................................................... U ≤ 0,15 W/m²K

Katuslagi .......................................................................................................... U ≤ 0,08 W/m²K

Aknad ............................................................................................................... U ≤ 0,73 W/m²K

Välisuksed ....................................................................................................... U ≤ 0,73 W/m²K

3.5 Hoone tehnilised andmed

Gabariitmõõtmed: Pikkus 19.59 m

Laius 15.64 m

Kõrgus 6.63 m

Otstarve: ......................................................................................................... 11101 üksikelamu

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

Ehitisealune pindala .................................................................................................... 248.73 m²

Korruselisus: .................................................................................................................. 1 korrus

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

4 Konstruktsioonid

4.1 Üldandmed

4.1.1 Projekteerimistööde piiritlus

Käesolevas osas antakse hoone konstruktsioonide üldpõhimõtted.

4.1.2 Alusdokumendid

• Kalda kinnistu detailplaneering. Sõitme küla, Kuusalu vald. Seletuskiri ja joonised.

Melotrix Grupp OÜ. Töö nr K 1109/23 29.09.2023. (Lisa 5)

4.1.3 Normdokumendid

• EVS-EN 1990:2002/A1:2006/AC:2010 - Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused

• EVS EN 1991-1-1:2002 ja lisad - Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.

Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused

• EVS EN 1991-1-4:2005/AC:2010 - Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.

Osa 1-4: Tuulekoormus

• EVS EN 1991-1-3:2006/AC:2009 - Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.

Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.

• EVS EN 1992-1-1:2005+NA:2007 ja lisad - Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele

• EVS EN 13670:2010 - Betoonkonstruktsioonide ehitamine

• EVS 1996-1-1:2005+A1:2012+NA:2013/ AC:2018 - Eurokoodeks 6:

Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata

kivikonstruktsioonide projekteerimiseks

• EVS 932:2017 - Ehitusprojekt

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

4.2 Tehnilised põhinõuded kandekonstruktsioonidele

4.2.1 Kasutusiga

Projekteeritud kasutusiga on oletatav ajavahemik, mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse

kasutada etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma oluliste vältimatute remontideta. Hoone

katusekonstruktsioonide kasutusiga on kavandatud vastavalt standardile EVS-EN 1990:2002

EUROKOODEKS. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 4. kategooriasse,

projekteeritud kasutusiga 50 aastat.

4.2.2 Tagajärgede ja töökindlusklass

Hoone tagajärgede klass on CC2 vastavalt EVS-EN 1990:2002 j. B.3.1 ja töökindlustusklass RC2

vastavalt EVS-EN 1990:2002 j.B.3.2.

4.2.3 Teostusklass ja järelvalvetase

Teostusklass: EXC2. Projekteerimise järelevalvetase on DSL2 vastavalt EVS-EN 1990:2002

j.B.4. Ehitusaegse järelevalvetase on IL2 vastavalt EVS-EN 1990:2002 j.B.5.

4.2.4 Koormused

4.2.4.1 Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused

Kasuskoormused EVS-EN 1991-1-1:2002 järgi osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja

kasutuspiirseisundis 1,0.

Eluruumid - Koormus qk kN/m2 üldiselt 2,0. Koormus Qk kN 2,0

4.2.4.2 Lumekoormus

Lumekoormus EVS EN 1991-1-3:2006/AC:2009 järgi on maapinnal sk=1,5 kN/m².

Lumekoormuse kujutegur 0,8, osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0

4.2.4.3 Tuulekoormus

Tuulekoormus EVS EN 1991-1-4:2005/AC:2010 järgi, baasväärtus qref= 276 N/m2 (21 m/s),

osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0.

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

4.2.5 Kandekonstruktsiooni tolerantsi- ja kvaliteediklassid

Konstruktsiooni tolerantsiklass peab vastama I kvaliteediklassi nõuetele.

Raudbetoonkonstruktsioonide tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS-EN

13670:2010 „Betoonkonstruktsioonide ehitamine“.

Betoonvalmistoodete tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS 1992-1-1.

Hoone kandekonstruktsioonide ehitamisel tuleb juhinduda RYL nõuetest: TarindiRYL 2010.

Tolerantside arvväärtused lähtuvad BY39, BY40 nõuetest; konstruktsioonid kuuluvad valdavalt

normaalklassi. Betoonpinnad, mida ei kaeta peale valamist viimistlusega ja jäävad näha, peavad

olema kvaliteediga, mis BÜ4 kohaselt vastab klass A kvaliteeditasemele.

4.3 Hoone kandeskelett

Projekteeritud hoone kandeskeleti moodustavad plaatvundament, kergbetoonplokkidest

välisseinad, puitkarkass siseseinad, katusefermid.

4.4 Maa-alused konstruktsioonid

4.4.1 Vundament

Projekteeritud soojustatud plaatvundamendina. Vajumiste ühtlustamiseks on ette nähtud toekas,

monoliitne armeeritud raudbetoonplaat. Põranda all on soojustus EPS100 3x100mm, perimeetril

EPS100 1x100 mm 1200mm laiuselt ja betoonvalu 120mm koos põrandaküttetorudega. NB! Enne

valamist paigaldada kõik torud!

Betoonplaat armeerida armatuurvõrguga Ø8/150/150 B500B. Paksenduse põhja rajamissügavuse

kõrgusmärk on -0.62 m. Plaadi betooni klass võtta C30/37, keskkonnaklass XC2.

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

4.5 Maapealsed konstruktsioonid

4.5.1 Kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid

Hoone kandvateks konstruktsioonideks on kivist välisseinad paksusega 500 mm, siseseina

puitkarkass pakusega 95 mm ja jäigastavateks konstruktsioonideks on puidust katusefermid.

4.5.2 Põhilised piirdekonstruktsioonid

Välisseinad on kivist laiusega 500 mm, kaetud puidust välisvoodrilauaga. Katus on puitfermidel

plekk katus.

4.5.3 Mittekandvad sisekonstruktsioonid

Mittekandvad sisekonstruktsioonid on 95 mm puitkarkasseinad kaetud OSB plaadiga 12mm ja

kipsplaadiga 12mm, viimistletud keraamilise plaadi või sisesinavärviga.

4.5.4 Katusekonstruktsioonid

Hoonele on projekteeritud viilkatus, mis toetub puitfermidele. Kattusekattematerjalik on

katuseplekk. Katusekalle on mõlemale poole võrdsete jakketega 30,0°. Katusekatte paigaldamisel

järgida tootjapoolseid juhiseid ja eeskirju.

Katuslagi soojustatakse kivivillaga min. 500 mm. Seestpoolt kaetakse lagi sisevoodrilauaga.

Katusekattematerjaliks on katuseplekk.

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

5 Tuleohutus

5.1 Üldandmed

5.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Määratakse hoone tuleohutus. Tõendatakse tuleohutusnõuete täitmine.

5.1.2 Alusdokumendid

5.1.2.1 Normdokumendid

• Tuleohutuse seadus;

• Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele, Siseministri

määrus nr 17, vastu võetud 30.03.2017

• Nõuded ehitusprojektile, Majandus- ja taristuministri määrus nr 97

• EVS 812-2:2014/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

• EVS 812-3:2018 ja EVS 812-3:2018/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3:

Küttesüsteemid

• EVS 812-6:2012, EVS 812-6:2012+A1+A2, EVS 812-6:2012/A1:2013, EVS 812-

6:2012/AC:2016, EVS 812- 6:2012/A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus

• EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude,

tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus

5.1.3 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve

Hoone on ühekorruseline.

• Tuleohutusklass üksikelamule TP-3

• Kasutusviis I elamu

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

• Ehitise kasutamise otstarve 11101 üksikelamu

5.2 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

5.2.1 Tuleohutuskujad

Projekteeritava hoone tuleohutuskujad (minimaalselt 8 meetrit) on antud projektiga tagatud.

Naaberkinnistute hooned jäävad kaugemale kui 100 meetrit projekteeritavast hoonest.

5.2.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad

Kandekonstruktsioonidele nõudeid ei esitata.

5.2.3 Põlemiskoormus

Eripõlemiskoormus on alla 600 MJ/m².

5.2.4 Ladustamine

Hoones ei ladustata põlevmaterjale.

5.3 Tuletõkketsoonid, tulepüsivus

Üksikelamus tuletõkkesektsioone ei moodustata.

5.4 Tuletundlikkus

Seinad ja laed .................................................................................................................. D-s2,d2

Põrandad ......................................................................................................... nõudeid ei esitata

Pööning ........................................................................................................... nõudeid ei esitata

Tehnoruum seinad ja lagi ................................................................................................ B-s1,d0

Tehnoruum põrand .......................................................................................................... DFL-s1

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

Välisseina välispinnale, .................................................................................................. D-s2,d2

õhutuspilu sisepinnale ja

õhutuspilu välispinnale

Katusekatetele ...................................................................................................... BROOF(t2-t4)

5.5 Evakuatsioonilahendus

5.5.1 Üldist

Evakueerumiseks hoonest kasutatakse välisuksi ja aknaid. Inimeste arvestuslik arv hoones on kuni

4 inimest.

5.5.2 Pääsud keldrisse, pööningule ja katusele

Hoonel puudub kelder. Pääs katusele toimub teisaldatava redeli kaudu, sealt edasi statsionaarse

katuseredelit pidi korstnani. Pööninguluuk (160x120cm) nähakse ette hoone kagu poolsesse

välisseina.

5.6 Tuleohutuspaigaldised

5.6.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioon

Hoone varustatakse autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga.

5.6.2 Piksekaitse

Hoonet ei varustata piksekaitsesüsteemiga.

5.6.3 Suitsueemaldamine

Suitsueemaldus toimub avatavate akende ja uste kaudu.

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

5.6.4 Tulekustutid

Hoonesse on soovituslik paigaldada 6 kg pulberkustuti.

5.7 Tehnosüsteemide tuleohutus

5.7.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus

Ventilatsiooniseadmete paigaldamisel järgida tootja juhendit ning standardis EVS 812-

2:2014/AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2. Ventilatsioonisüsteemid“ esitatud nõudeid ja

juhiseid. Ventilatsioonitorustik ei läbi tuletõkkesekstsiooni.

5.7.2 Kütteseadmete tuleohutus

Hoonet köetakse põhiliselt õhk-vesi soojuspumba abil. Lisaküttena on elutuppa projekteeritud

soojustsalvestav kaminahi, mille energiahulk on 59,8 kWh. Korsten ehitatakse eraldiseisvalt läbi

vahelae ja katuse.

Korstna temperatuuriklass ei tohi olla väiksem kütteseadme väljundgaaside temperatuurist!

Kütteseadme ja korstna temperatuuriklass on T400.

Korstna läbiviik vahe- või katuslaest tuleb teostada vastavalt standardile EVS 812-3:2018 või

vastavalt tootja paigaldusjuhendile. Välimine mineraalvilla plaat peab ulatuma minimaalselt 100

mm üle soojustuse ja tuulutusvahe laius peab olema vähemalt 50 mm.

Põlevmaterjalist ehitisosa ja korstna vahele paigaldatakse 200 mm paksune kiht mineraalvilla,

mahukaaluga vähemalt 100 kg/m3 ja töötemperatuuriga vähemalt 600⁰ C. Müüritiskorstna

välispinna ja põlevmaterjalist voodri või laudise vahekaugus peab olema vähemalt 30 mm.

Müüritiskorstna välispinna vastu ei või paigaldada põlevmaterjalist põranda- või katteliiste.

Vuugivahed kaetakse mittepõlevast materjalist katteliistudega.

Puhastusluugid paiknevad korstna alumises osas ja tuleb teostada vastavalt kütteseadme või

korstna tootja juhistele. Korstna välispinda võib katta müürisegu, krohvi, pahtli, värvi ja

keraamiliste plaatidega (suurus kuni 300 mm x 300 mm), mille tuletundlikkuse klass on A.

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

Korsten peab olema paigaldatud selliselt, see on täies pikkuses vähemalt kahest küljest jälgitav,

v.a vahelagedest läbiviigud, kitsad kütteseadme ja ühenduslõõri vahelised õhuvahed ning

tootjavastutusega korstnasüsteemidele ettenähtud erilahendused.

Kütteseadme ette nõutava mittepõleva põrandakatte (nt klaas, plekk vms) mõõtmed peavad olema:

uksega kolde puhul (c):

• mittepõlev põrandakate peab ukseavast ulatuma 100 mm kummalegi poole, arvestades

ukseava servast;

• mittepõlev põrandakate peab ukseavast ulatuma 400 mm eemale, arvestades kolde

esiservast

ukseta kolde puhul (EVS 812-3:2018)

• mittepõlev põrandakate peab ukseavast ulatuma 150 mm kummalegi poole, arvestades

ukseava servast;

• mittepõlev põrandakate peab ukseavast ulatuma 750 mm eemale, arvestades kolde

esiservast

Kütteseadme ees peab olema vähemalt 1 m ja tahmaluukide ees 0,6 m vaba ruumi. Tahmaluugi

alumine serv peab põlevmaterjalist põrandast jääma vähemalt 50 mm kõrgemale.

Tahkekütusel töötava ahju, kamina ja pliidi ning korstna ja ühenduslõõri võib kutse- ja

majandustegevusena ehitada või paigaldada pädev isik, kellel on pottsepa kutsetunnistus.

Kütteseadmete paigaldamisel lähtuda tootja juhendist, tootja juhendis reguleerimata osades

juhinduda projektist ja projektis käsitlemata juhtudel juhinduda EVS 812-3:2018 toodud nõuetest.

5.8 Päästemeeskonna juurdepääsutee

Tuletõrjevahendite ligipääs hoonete juurde on tagatud mööda T11270 Kuusalu-Leesi maanteelt,

mis paikneb kinnistu kagupiiril. Hooneni viib kinnistusisene juurdepääsutee.

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

5.9 Väline tulekustutus

Esimese kasutusviisiga hoone tulekustutustöödeks peab olema tagatud vooluhulk 10 l/sek 3 tunni

jooksul. Veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini

veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Vastavalt Siseministri määrusele nr 10

(18.02.2021) „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. § 6 lg (51) punkt 2 võib ehitise veevõtukohana

käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui erinevatel kinnistutel olevad esimese

kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Kalda

kinnistu hoonestusele asuvad naaberkinnistute hooned kaugemal kui 40 meetrit.

Tuletõrje vesi saadakse Veekulli kinnistul asuvast veevõtukohast nr 7711, mis asub lõunasuunas

Vana-Narva ja Kuusalu- Leesi maantee ristmiku lähedal . Kaugus ehituskrundist ca 2,5 kilomeetrit.

Kalda maaüksuse õues ja lähiümbruses on tagatud manööverdamise võimalused päästeautodele.

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

Foto 2 – Tuletõrje veevõtu asukohaskeem (allikas: Maa-ameti geoportaal)

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

6 Eriosad

6.1 Üldandmed

6.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Projekt on esitatud eelprojekti mahus. Esitatud on projekti tekstiline osa.

6.1.2 Normdokumendid

• CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide

projekteerimine ja dimensioneerimine.

• D2 - Ehitise sisekliima ja ventilatsioon. (Eeskiri 2003 )

• EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine

• EVS 812-2:2014/AC:2018. Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

• EVS 812-3:2018 ja EVS 812-3:2018/AC:2018. Ehitiste tuleohutus. Osa 3:

Küttesüsteemid

• EVS-EN 12831-1:2017. Hoonete küttesüsteemid. Arvutusliku soojuskoormuse

arvutusmeetod

• EVS-EN ISO 6946:2017 Hoonete piirdetarindid ja komponendid. Soojustakistus ja

soojusläbivus. Arvutusmeetodid

• EVS 842:2003. Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest

• EVS-EN 12171:2002. Hoonete küttesüsteemid. Töö-, hooldus- ja kasutusdokumentide

koostamine. Koolitatud personali mittenõudvad küttesüsteemid.

6.2 Soojusallikas

Hoonet köetakse põhiliselt õhk-vesi soojuspumba abil. Seadme valikul jälgida, et toote müratase

oleks kooskõlas määrusega „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid.“ Soojuspumbaga toodetakse soe vesi põrandakütte

ja olme sooja vee jaoks. Radiaatorit planeeritud ei ole. Küttesüsteem projekteerida koos

ventilatsioonisüsteemiga eraldi tööna eriala inseneri poolt.

Lisaküttena on elutuppa projekteeritud soojustsalvestav kaminahi, mille energiahulk on 59,8 kWh.

Korsten ehitatakse eraldiseisvalt läbi vahelae ja katuse.

6.3 Ventilatsioon

Ventilatsiooni sissepuhke/väljatõmbesüsteem varustatakse rootorsoojustagastiga. Soojustagasti

puhul kasutatakse ära läbi agregaadi väljatõmmatava õhu soojuse üleandmist sissepuhutavale

õhule. Sellega vähendame soojusenergia kulu. Soojustagastit ei kasutata ainult siis, kui seda pole

tehniliselt võimalik või on majanduslikult ebaotstarbekas.

Sund sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemide SFP (ventilaatori elektriline erivõimsus) ei

tohi olla üle 2,5 kW/m³/s.

Hoone õhuvahetus oli määratud vastavalt II sisekliima klassi nõuetele (vt. Määrus "Hoonete

sisekliima ja õhustuse miinimumnõuded").

Hoone ventilatsiooniseade rootorsoojustagastiga (SP1/VT1) elektri kalorifeeriga asub

tehnoruumis. Köögi kohtväljatõmme on lahendatud seinventilaatoriga (VT-2).

6.4 Veevarustus

Puhas joogivesi tuua krundi õuealale planeeritavast puurkaevust, hoonetest kuni 10 meetri

kaugusel. Külm vesi tuua hooneni PE100 32x3,0 PN16 veetorustikuga. Toru paigaldada

külmumispiirist allapoole. Toru läbiminek vundamendist teha läbi hülsstoru. Hoones olevateks

tarbijateks on vannitoas olevad wc loputuskast, kraanikauss, duššinurk ja pesumasin, köögis

kraanikauss ja nõudepesumasin.

Elamu orienteeruv veekulu: Q=0,6 m3/d

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

Sekundiline: q=0,8 l/s

Elamu sisemised külma- ja kuumaveetorustikud paigaldatakse vask- või plasttorudest varjatud

ehitusviisidega. Kuuma vee valmistamine toimub lokaalse boileri abil. Soe tarbevesi saadakse

soojuspumba siseosast, mis asub tehnilises ruumis.

Planeeritud puurkaevu rajamiseks koostatakse eraldi projekt ja taotletakse ehitusluba. Kalda

katastriüksuse omanikud esitab avalduse puurkaevu asukoha kooskõlastamise kohta valla

kommunaalinsenerile. (Lisa 5)

6.5 Kanalisatsioon

WC-st, pesuruumist, majapidamisruumist, tehnoruumist ja köögist on vaja tagada reovee

kanaliseerimine. Planeeritav kanalisatsioon on isevoolne, krundile paigaldatakse bioloogiline

puhasti (põhijoonisel näidatud asukoht on tinglik). Reovee kogumissüsteem ja selle paiknemine

lahendatakse hoonete tööprojektide koosseisus eraldi, arvestades krundi looduslikke võimalusi

ning pinnareljeefi. Keelatud ei ole ka teised seadustega lubatud lahendused reovee käitlemiseks.

Reoveesüsteemi projekteerimisel peab järgima:

Keskkonnaministri 08.11.2019. määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“

Keskkonnaministri 31.07.2019. määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja

kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“. Sajuvee kanaliseerimist ja

drenaaži süsteemide rajamist ei ole planeeringuga ette nähtud.

6.6 Elektrivarustus

Moodustatavate kruntide elektrivarustus lahendatakse vastavalt OÜ Elektrilevi 27.09.2023.a

tehnilistele tingimustele nr 459826. Planeeritava ala toiteks ehitatakse 0,4 kV kaabelliin Nurga

kinnistul asuvast olemasolevast Malguse:(Kotka) alajaamast. 0.4 kV maakaabelliin on planeeritud

Elamu EELPROJEKT; aadress: Kalda, Sõitme küla, Kuusalu vald, Harju maakond

välja antud märts 2025

SELETUSKIRI

paigaldada Kuusalu-Leesi tee maale. Krundi elektriühenduseks paigaldatakse katastriüksuse

piirile sokliga liitumiskilp.

Rajatav elektrikilp ette nähtud paigaldada tehnilisse ruumi. Elektri maakaabel sõidualas paigaldada

kaitsetorusse. Elektrivarustuse lahendusele tellida vastav insenertehniline projekt.

Installatsioonitooted- valgustid, lülitid ja pistikupesad valida arvestades ruumi iseloomuga. Lülitid

ja pistikupesad võib paigaldada süvistatult või süvistamata ning kõik pistikupesad peavad olema

kaitsekontaktiga. Inimeste kaitse tagatakse elektripaigaldise kokku puutuvate inimeste kaitse

vastavalt EEI 3:1994 p 412, 413, 464 ja 536. Kaitse otsepuute eest tagatakse pingestatud osade

isoleerimise teel ning lisakaitse rikkevoolu kaitselülitite abil. Isolatsioon peab takistama

pingestatud osade igasugust puudutamist. Tehasetooteliste seadmete isolatsioon peab vastama

seadme kohta kehtivate standardite nõuetele. Niisketes ruumides asuvate seadmete ja

pistikupesade tarviti liinidel nähakse ette rikkevoolukaitselülitid. Kaabli tuletundlikkus (ehitis

üldiselt) vastavalt SiM määrus nr. 17 lisa 10 on Dca-s2,d2,a2.

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed