Eesti Keele Instituut_soovitus

Arvi Tavast

direktor

Eesti Keele Instituut

[email protected]

Teie nr

Meie 07.03.2024 nr 7-7/240375/2401441

Uue õigekeelsussõnaraamatu koostamine

Lugupeetud Arvi Tavast

Uue õigekeelsussõnaraamatu (ÕS 2025) ilmumiseni on jäänud poolteist aastat ja teatavasti soovib

Eesti Keele Instituut (EKI) uue ÕS-i kokku panna EKI ühendsõnastiku põhjal.

Juhin tähelepanu, et keeleseaduse § 4 kohaselt peab ametlik keelekasutus vastama eesti kirjakeele

normile. Uusim õigekeelsussõnaraamat on üks kirjakeele normi allikas.

Keeleseadus määratleb kirjakeele normi selgelt: kirjakeele normi all mõistetakse õigekirjutuslike,

grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi. See süsteem peab tagama

ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist.

Kirjakeele normi all peetakse keeleseaduses silmas piiravat ja suunavat normi, mille täitmine on

ametlikus suhtluses kohustuslik.

Vabariigi Valitsuse määruse „Eesti kirjakeele normi rakendamise kord“ § 2 sätestab, et kirjakeele

norm on määratud EKI uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna

otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja

grammatikaga.

EKI spetsialistid on öelnud (vt artiklit ja EKI teatmikku), et ÕS-i normingud käivad sõnade

kirjakuju (ortograafia) ja muutevormide (morfoloogia) kohta ning et üldkeele sõnade tähendusi

ega sõnavalikut ei normita (mh ei taheta enam anda soovitust eelistada omasõna selle

võõrsõnalisele vastele).

Õigekeelsussõnaraamat peab säilima sellisena, et see on kirjakeele normi täitmise või rikkumise

hindamisel abiks. See tähendab, et keeleseaduse ja määruste kohaselt peab kirjakeele norm säilima

nõnda, et sõnadel on kokkulepitud tähendused, on õigekirja- ja grammatikareeglid ning hea ja

selge stiili nõue. Seadus näeb ette, et normingud ja soovitused käivad ka sõnade tähenduse ja

kasutamise kohta. Kui eesti kirjakeele norm sisuliselt kaob, ei saa eesti keelt enam pidada hariduse,

teaduse ja kultuuri keeleks; sidemeks olnud, olevate ja tulevate põlvede vahel. Keerulisemaks

muutub eesti keele õppimine ja õpetamine ning eesti keele oskuse hindamine, samuti

keeletoimetaja töö.

Kirjakeele normi peab järgima ametlikus keelekasutuses, muudes avalikkusele suunatud tekstides

tuleb lähtuda keelekasutuse heast tavast. See ei riku väljendusvabadust: kirjakeele norm on

kohustuslik vaid ametlikes tekstides, sest need peavad olema inimestele arusaadavad.

2

Keelekasutuse hea tava järgimine toetab sõnumi selgust ning eesti keele kui meie rahva ühise keele

ja identiteedi aluse püsimist. Hea tava mittejärgimine pole seejuures normi rikkumine.

EKI ühendsõnastikku on kogutud hulgaliselt tegeliku keelekasutuse näiteid. Keelekasutuse

uurimine ja kõigi kasutusviiside ülesnoppimine on hea, huvitav ja vajalik. Selle töö vili on kindlasti

üheks aluseks kirjakeele arendamisel. Samas on selge, et EKI ühendsõnastikul ja

õigekeelsussõnaraamatul on erinevad ülesanded. Üks kirjeldab tegelikku keelekasutust, teine aga

on osa kirjakeele normist, mis on ametliku keelekasutuse aluseks. Seadus ega määrus ei luba

kirjakeele normi tegeliku keelekasutuse ülevaatesse sulatada ning sõnavaralistest normingutest ja

soovitustest loobuda.

Palun Eesti Keele Instituudil lähtuda uue õigekeelsussõnaraamatu koostamisel keeleseaduse ja

Vabariigi Valitsuse määruse nõuetest, mis määravad eesti kirjakeele normi sisu. Kirjakeele normi

nõuet ei tohi tühjaks ehk normi puudumiseks tõlgendada.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Koopia: Haridus-ja Teadusministeerium

Riste Uuesoo 693 8408

[email protected]