Detailplaneeringu kehtestamisest

NARUA LINNAUOLIKOGU

OTSUS

Narva

Raekoja j a selle liihiala detailplaneeringu kehtestamine Pos L-3, Pos 5-6, Pos 9-10 osas

24.04.2025 nr 35

1. Asjaolud ja menetluse kiik Detailplaneering algatati Narva Linnavolikoga 26.09.2013 otsusega nr 89 "Raekoja ja selle ltihiala detailplaneeringu algatamine" Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi AmeQ ettepanekul.

Detailplaneeringu koostamise eesmiirgiks oli vastavalt Narva linna Vanalinna linnaosa tildplaneeringule Riititli, Suure ja Vestervalli tiinava vahelise ala, koos olemasoleva raekoja ning Tartu Ulikooli Narva KolledZi hoonega, muutmine tilelinnalise t[htsusega Vanalinna linnaosa administratiiv- ja hariduskeskuseks. Sinna oli mdeldud rajada mh uus linnavalitsuse hoone. Keskuse planeerimise ndudeks oli ajaloolise Helsingi tdnava asukoha m?iiiratlemine, taastamine ja kasutusele vdtmine jalakdijate tdnavana. Lisaks tuli ette niiha uue linnaviiljaku, Stockholmi platsi asukoht Viru ja Rtiiitli tiinavate vahel, mis toimiks kogunemiskohana ning Vanalinna linnaossa edasi suunajana. Kasutades ?ira maapinna kdrguste vahet tuli kavandada Viru tn tasandile, uue viiljaku alla maa-alune parkimisv6imalus. Detailplaneering tuli koostada kooskSlas kehtiva Narva linna Vanalinna linnaosa iildplaneeringuga.

Peale algatamisotsust koostati detailplaneering kogu planeeringuala ulatuses ning viidi Hbi seadusekohane menetlus, kuid detailplaneering kehtestati' vaid osaliselt Narva Linnavolikogu 25.01,.2018 otsusega nr 5.

Raekoja ja selle liihiala detailplaneering oli koosk6lastatud ltihteseisukohtades loetletud asutuste ja isikutega (Muinsuskaitseamet, Maa-amet, Piiiisteamet, Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet, Linna Arenduse ja dkonoomika Amet, AS Gaasivdrgud, Telia Eesti AS, VKG Elektrivdrgud, AS Narva Soojusvdrk, AS Narva Vesi). Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet koosk6lastas Artes Terrae OU poolt koostatud Raekoja ja selle liihiala detailplaneeringu (166 nr 156DP1) 28.04.2017.

Detailplaneeringu menetlusknik ja osalise kehtestamise pdhjendused: o Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimus 28.04.2016. o Raekoja ja selle liihiala detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimus 28.04.2016. Avaliku

arutelu toimumisasjast oli teada antud massiteabevahendites (Og.04.2016 ajalehes

,,Pdhjarannik" ja 08.04.2016 ajalehes ,,fopod") ning Ameti koduleheki.iljel. Kirjadega oli teavitatud planeeringuala naabreid j a puudutatud isikuid.

o Planeering v6eti vastu ning suunati avalikule viiljapanekulel8.05.2017 Narva Linnavolikogu otsusega nr 30 ,, Raekoja ja selle ldhiala detailplaneeringu vastuvdtmine ja avaliku vciljapaneku korualdamine". Raekoja ja selle liihiala detailplaneeringu avalikul vriljapanekul 19.06. - 05.07.2017 laekus 27.06.2017 detailplaneeringule i.iks kirjalik vastuviiide HU Narva Prometei poolt.

Vastuviiide oli seotud sellega, et Raekoja ja selle liihiala detailplaneeringul aadressiga Viru tn 9a olid kujutatud olemasolevad garaaZihooned lammutatavatena. Planeeringuga piistitatud eesmdrgi saavutamine tdi kaasa UU-le Narva Prometei kuuluva Viru tn 9a krundi v66randamise ja olemasoleva hoonestuse likvideerimise ning nende asemel kavandatava administratiiv- ja hariduskeskuse teenindamiseks maa-aluse parkimisala tekitamise. Parkla pealne osa oli kavandatud Stockholmi viiljaku pikenduseks. Planeerimisseadus ja kinnisasja sundvSdrandamise seadus nrigid sellises olukoras ette avalikes huvides v6Srandamiseks ette sundv6drandamise menetluse.

o Kohalik omavalitsus korraldas enne 01.01.2015 kehtiva PlanS $ 21 p 1 kohaselt 15.08.2017 Raekoja ja selle ltihiala detailplaneeringu avaliku arutelu. Avaliku arutelu toimumisajast oli teada antud massiteabevahendites (29.07.2017 ajalehes ,,Pdltjarannik" ja 04.08.2017 ajalehes ,,fopod") ning Ameti kodulehekriljel. Kirjadega oli teavitatud planeeringuala naabreid ja puudutatud isikuid.

Amet ei esitanud Raekoja ja selle liihiala detailplaneeringut 01.07.2015 kehtinud PlanS g 23 kohaselt Ida-Viru Maavalitsusele jiirelevalve teostamiseks, kuna Pos 4, Pos 7-8, Raekoja platsi, Riiritli tdnava ja Suure tanav a planeerimislahenduse kohta ei laekunud iihtegi vastuvdidet.

' Raekoja ja selle liihiala detailplaneering oli osaliselt kehtestatud Narva Linnavolikogu 25.01.2018 otsusega nr 5 Pos 4, Pos 7-8, Raekoja platsi, Riiiitli tdnavaja Suure tdnava osas. Osaline kehtestamise oli tingitud asjaolust, et terve detailplaneeringu menetlus kuni kehtestamiseni oleks olnud aegan6udev protsess kibiriirikimiste tdttu HU-ga Narva prometei.

Samas kuivdrd Raekoja platsi detailplaneeringut Pos 4, Pos 7-8, Raekoja platsi, Riiiitli tdnava ja Suure tdnava osas HU Narva Prometei vastuvriide ei puudutanud, oli nende positsioonide ulatuses vdimalik j a pdhj endatud detailplaneeringu kehtestamine.

Seni kehtestamata detailplaneeringu osas menetluse kiiik ja p6hjendused Seoses vaide aluseks olnud olukorra muutumisega ning aadressil Viru tn 9a asuvate garaaZihoonete vdSrandamisega linnale soovib Amet viia kehtestamiseni iilejiiiinud Raekoja ja selle lahiala detailplaneeringu osa (Pos 1-3, Pos 5-6, Pos 9-10). Planeeringus mri6ratud linnaehituslikud ja planeeringulised pdhim6tted on hetkel kehtivad ning detailplaneeringu p6hilahendus on aja- ja asjakohane ka tdna. Osaliselt on lahendus ellu viidud vastavalt Narva Linnavolikogu 25.01.2018 otsusega nr 5 kehtestatud Raekoja ja selle kihiala detailplaneeringu lahendusele.

Raekoja ja selle liihiala detailplaneeringu lahendus Pos 1-3, Pos 5-6, Pos 9-10 osas oli seoses menetluse jtitkumisega peale pikemat perioodi suunatud uuesti avalikule viiljapanekule 23.09.- 06.10.2024. Samuti

2

korraldas Amet Raekoja ja selle liihiala detailplaneeringu avaliku arutelu 29.11.2024. Avaliku vtiljapaneku ja arutelu toimumisasjast oli teada antud massiteabevahendites (07.09.2024 ajalehes

,,Pdhjarannik" ja 06.09.2024 ajalehes ,,fopod"), Ameti kodulehekiiljel ning Narva linna kodulehel. 03.09.2024 kirjaga w 4.2-1718917 olid teavitatud planeeringuala asutused ja puudutatud isikuid.

Muinsuskaitseametpikendas 20.09.2024kirjaganr 5.1-t7.511777-1 haldusmenetluse seaduse g 41 alusel ettepanekute esitamise ttihtaega. Amet on25.09.2024 andnud sellele vastuse rt 4.2-1718917-2,kus juhis tiihelepanu sellele, et 03.09.2024 Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti poolt saadetud kirJ- rc 4.2- l7l89l7 oli PlanS $ 135 1g 6 liihtuv teade avaliku viiljapaneku ja selle tulemuste avaliku arutelu korraldamisest, mitte aga arvamuse avaldamise p?iring. Avaliku viiljapaneku aja pikendamist Haldusmenetluse seaduse $ 41 alusel antud juhul ei rakendata. Samuti juhis Amet tiihelepanu sellele, et Raekoja ja selle liihiala detailplaneering on enne planeeringu vastuv6tmist Muinsuskaitseameti poolt juba kooskdlastatud (28.04.2017 kiri nr 5.1-17.5113-1, lisatud). Koosk6lastuse number kultuurimilestiste riiklikus registris on 29809. Kuna detailplaneeringu pOhilahendust ei o1e muudetud, ei pea detailplaneeringut uuesti kooskdlastama v6i selle kohta arvamust avaldama. Kuid soovi korral on avaliku v?iljapaneku perioodil soovijatel vdimalik arvamust avaldada. Kusjuures kuiv6rd tegemist on korduva avaliku viiljapaneku korraldamisega, on vastavalt PlanS $ 135 lg 10 v6imalik esitada arvamusi vaid detailplaneeringu muudatuste kohta, mis on pdhilatrenduse muutmiseks planeeringusse tehtud piirast planeeringu eelmise avaliku viiljapaneku korraldamist. Peale eelmist avalikku viiljapanekut kehtestati detailplaneering osaliselt, antud juhul on vdljapanekule esitatud planeeringu kehtestamata osa koosk6lastatud ja vastuv6etud pdhilahendust muutmata.

Keskkonnaamet esitas 03.10.2024 kirjaga nr 6-2124118349-2 m?irkuse planeeringualal paikneva puurkaevu PRK0002110 kohta, millega Amet arvestas.

AS Gaasivdrk esitas 04.10.2024 kfujaga ff 3-71129\-24 arvamuse Raekoja ja selle liihiala detailplaneeringu kohta. Planeeringulahendusse oli sisse viidud vastavad t[psustused, mille jtirgi esitati detailplaneering AS-ile Gaasivdrk liibivaatamiseks. 20.03.2024 andis AS Gaasivdrk t[psustustele ndusoleku.

Tiinaseks on osaliseltviljaehitatud Stockholmi viljak. Selle projekteerimise ja ehitamise kiiigus oli liibi viidud pdhjalikud arheoloogilised uuringud, mille tulemusena sai tuvastatud Helsingi tdnava ajalooline asukoht. Seoses sellega, et Riiiitli tn 5 (51101:002:0010) kinnistu ulatus ajalooliselt Helsingi tiinavani ning v6ttes aluseks viirskete arheoloogiliste uuringute tulemused, tegi Amet ettepaneku Riiiitli tn 5 krundi omanikule (18.03.2025kiinr 4.2-17/8917-6) korigeeridaRiititli tn 5 idapoolsetkrundipiiri,liites sellega Helsingi td:nava iiiirse maariba. 23.03.2025 esitas Rtiiitli tn 5 krundi omanik kirjaliku n6usoleku planeeringulahendusele.

Raekoja ja selle liihiala detailplaneeringu Pos 1-3, Pos 5-6, Pos 9-10 osas kehtestamise eesmdrk on Stockholmi viiljaku pikendamise ja selle alla kohviku ja parkla kavandamine, administratiiv- ja hariduskeskuse, sh uue linnavalitsuse hoone rajamine, ajaloolise Helsingi tdnava taastamine ja kasutusele v6tmine k6nniteena, endise Liiiinemtitiri asukoha markeerimine k6nniteega. Samuti lahendatakse detailplaneeringuga liikluskorralduse (sh juurdepiiiisud ja parkimine), maa-ala heakorrastuse ja haljastuse kiisimused ning miiiiratakse planeeringu elluviimiseks vajalikud

keskkonnatingimused. Raekoja ja selle liihiala detailplaneering ei too kaasa kehtiva Narva linna Vanalinna linnaosa iildplaneeringu muutmise ega ttipsustamise ettepanekut.

2. Oiguslikud alused 2.1. Planeerimisseaduse $ 139 lSike 1 kohaselt kehtestab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse

tiksus.

2.2. Narva linna pdhimiiiiruse punkti 4.4.30 kohaselt on detailplaneeringu kehtestamine linnavoliko gu pride'uuses.

3. Otsus

Kehtestada Raekoja ja selle liihiala detailplaneeringu Pos 1-3, Pos 5-6, Pos 9-10 osas vastavalt lisatud detailplaneeringu p6hij ooni sele j a seletuskirj al e.

4. Rakendussiitted 4.1. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametil avald,adaotsus ajalehes, milles

Narva linn avaldab ametlikke teateid, Ametlikes Teadeannetes ning detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.

4.2. Kiiesolev otsus jdustub teatavakstegemisest.

4.3. Kdesolevat otsust on v6imalik vaidlustada Tartu Halduskohtu Jdhvi kohtumajas 30 piieva jooksul j6ustumisest.

Tatjana Stolfat Linnavoliko gu esl'mees

4

Raekoja ja selle 16hiala detailplaneering, 2. osa

SELETUSKI RI

Seotud ku ltu u ri ma lestrsed: Narva raekoda,l665-.l571 (ehitismalestis reg nr 14OO4) Asulakoht

(a rheoloog ia m alestis reg n r 2727 6) N a rva Li nna ki nd lustused, T4.saj.-1863 (ehitisma lestis reg n r T3999)

Too nr.1567DP2

Aprill2025

NAP\4.

www.narva.ee www.narva plan.ee

Narva Linnavalitsus Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet

Peetri plats 5, Narva 2O3OB Tel +372 359 9O5O

[email protected]

Tel lija. N a rva Li nnava I itsuse Arh itektu u ri- ja Li nna pla neeri m ise Amet

Koostaja: Na rva Li n nava I itsuse Arhitektuu ri- ja Li nna planeeri mise Amet

Ka re En no, volitatud arhitekt tase 7 Peeter Tambu, volitatud arhitekt tase 7

PI-ANEERINCU KOOSSEIS

SELETUSKIRI

A

1,

2

3

4

5

6

B

1,

2

3

4

5

6

7

7.L

7.2

7.3

7.4

7.5

7.6

7.7

8

9

10

LL

JOONISED

Planeeringu ldhtedokumendidla kir1avahetus.............. ................................4

Olemasoleva olukorra iseloomustus............. ..................................5

Planeeringuala kontaktvoondi funktsionaalsed seosed ..........................6

Narva Vanalinna linnaosa uldplaneeringu jargsed detailplaneeringute koostamise tingimused ......................7

Muinsuskaitse eritingimused .............9

Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine............ ..............-l0

Arhitektuurin6uded ehitrstele ..........l0

Tanavate maa-ala ning liiklus- ja parkimiskorraldus ........j2 Haljastuse ja heakorrastuse pohimotted..................... ...............l6

Tehnov6rgud ja rajatised .............. ........18

Olemasoleva olukorra iseloomustus ning uldosa ....l8

Kanalisatsioon ja sademevesi.................... ...........l8

Elektrivarustusja tanavavalgustus........... .................................l8

Telekom m u n ikatsiooniva rustus ...................... 20 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava e11uvrimiseks.....................2O Servituutide seadmise vajadus................... ................2O

Kuritegevusriske vahendavad n6uded ja tingimused............... .............2j

Planeeringu rakendamise v6imalused ..............2j

L

2

Srtuatsiooniskeem M l:5OOO

P la neeri n g ua la konta ktvoond i fu n ktsiona a lsed ja I i nn ae hitu sl i kud seosed M trooo Olemasolev olukord M l.5OO Planeeringu p6hr.loonis M l:5OO Tehnov6rgud M l:5OO

Planeeringu la henduse il lustratsioon

3

4

5

6

LISAD - KOOSTOO :A XOOSKOLASTUSED PLAN EERINC U KOOSTAM ISEL

A U ldosa

L Sissejuhatus

Detailplaneeringu ala holmab Narva linna Vanalinna linnaosas asuvat ala suurusega u 2,.i ha. Planeeringu koostamise eesmarkon vastavalt Narva linna Vanalinna Iinnaosa uldplaneeringule Ruutli, Suure ja Vestervalli tanava vahelise ala koos olemasoleva Raekoja ning Tartu Ulikooli Narva KolledZi hoonega muutmine ulelinnalise tahtsusega Vanalinna Iinnaosa administratiiv- ja hariduskeskuseks. Kitsamad planeeringu eesmargid on Helsingi tanava asukoha maaratlemine ja planeerimine tanavana, planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepaasuteede, maa-aluse pa rki m ise ja teh nov6rkudega va rusta mise p6h i m6tteli ne la henda mi ne.

Planeeringualal asub ehitismalestisena kaitse all olev hoone,,Narva raekoda, ]665-]67]" (reg nr 14OO4). Planeeringuala asub kogu ulatuses arheoloogiamalestise ,,Asulakoht" (27276) ning ehitismalestise,,Narva Linnakindlustused,l4. saj-T863" (13999) alal.

Detailplaneeringu menetlemine on asjaoludest tulenevalt jagunenud kahte osasse. Planeeringu l. osa Pos 4, Pos 7-8, Raekoja platsi, Ruutli tanava ja Suure tanava osas kehtestati Narva Linnavolikogu 25.Ol.2OlB otsusega nr 5. Kaeolev 2. osa kasitleb seni kehtestamata ala Pos l-3, Pos 5-6, Pos 9-lO osas. Planeeringut on taiendatud menetluse jatkumisel lisandunud infoga alusuuringutest, menetlustoimingutest, koostoost jm 2.

osas a sj asse pu u tuvast.

Planeeringu Pos 4, Pos 7-8, Raekoja platsi, Ruutli tanava ja Suure tanava osas jaab terviklikuna ja muutumatult kehtima detailplaneeringu Narva Linnavolikogu 25.0T.20]8 otsusega nr 5 kehtestatud osa ning on ka edaspidialuseks ehitustegevusele alal.

2 Planeeringu l6htedokumendidja kirjavahetus Planeeringu lahtedokument on Narva linnavolikogu 26.09.2013. a otsus nr 89 Raekojo jo lahiolo detoilplaneeringu olgotomine. Detailplaneerrngu jooniste koostamisel on aluseks Aamos Atlas OU 2O.15. a septembris koostatud digrtaalne geodeetiline alusplaan mo6tkavas l.5OO, too nr OBI- C-.15.

Planeeringu kdigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega ning muud materjalid asuvad planeeringu lisades.

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud jargnevate planeeringute, uuringute, muinsuskaitse eritingimuste ning muude toodega:

,,Narva Vanalinna linnaosa uldplaneering". Kehtestatud Narva Linnavol ikogu 22.11.2012 otsusega ar 132',

,,Raekoja plats T detailplaneering". Kehtestatud Narva Linnavolikogu O4.Og,2OO3 otsusega nr 1OG|2O',

,,Endise Bdrsrhoone maa-ala detailplaneering". Kehtestatud Narva Lrnnavolikogu 28.O4.2OO5 otsusega nr 72154;

,,Raamatukogu ja selle ldhiala detarlplaneering". Algatatud Narva Linnavolikogu 18.04.2013 otsusega nr 32',

4

,,Narva Raekoja ja selle lahiala detailplaneering. Muinsuskartse eritingimused." OU Zoroaster, 7014. a, too nr 200520141ET,

,,Narva Raekoja ja selle lahiala detailplaneering. Arheoloogrliste eeluurrngute aruanne." OU Zoroaster,2Ol4.a, too nr O4OB2OI4|AE;

Bernotas, R.2O2l.Arheoloogiline eeluuring Narvas, planeeritava Stockholmi platsi renoveerimistoodel Raekoja plats T kinnistul (Aruanded),

Udam, 5.2022. Arheoloogiline jalgimine Narva raekoja keldrikorrusel reg-nr 1 4OO 4, 27 27 6. (Aru a nd ed ),

Udam, 5.2022. Arheoloogiline jalgrmine Narvas Viru tn 3,9a ja 9b hoonete la m muta misel reg-n r 2727 6. (Arua nded);

Udam, S., Dav6dov,l.2O23.Arheoloogiline jalgimine Narva raekoja gaasitrassi renoveerimisel Ruutlija Suurel tanaval reg-nr 27276. (Aruanded);

Piirits, P., Dav6dov,l.2023. Arheoloogilised uuringud Narva Raekoja platsilja la hita navatel. (Arua nded);

Udam, S., Dav6dov,l.2024. Arheoloogiline jalgimine Narvas, Viru tn 3, Viru tanav ja Viru tn Jl kinnistutel, avaliku parkla ehitustoodel. (Aruanded;

,, N a rva ra ekoj a kva rta I i a re nda m ise kontseptsiooni koosta mi ne". BDA Consulting OU ja KomissarovArhitektid OU,2O14.a.

3 Olemasolevaolukorra iseloomustus

Planeeringuala piirneb pohja poolt Ruutli tanavaga, l6una poolt Vlru tanavaga ning ida poolt Suure tanavaga.

2. osa piirneb pohja poolt Ruutli tanavaga, l6unast Viru tanavaga, idast ajalooliste Turu ja Helsingi tanavate joontega ning laanest Vestervalli tn B,'10 Ja 12 korterelamute kin nistutega.

Narva Raekoja platsi aarsest hoonestusest on algsest restaureeritud kuyul sailinud vaid raekoda, mis asub Raekoja plats 1 kinnistul. Vanalinna territoorium on hoonestatud vana tenavav6rku ja krundistruktuuri arvestamata tuupelamutega. Raekoja plats, Suure tanava idapoolne kulg vastu Raekoja platsi, Suure ja Ruutli tanava nurk ning raekojast laane poole laav Ruutli tanava aar on jdanud hoonestamata. 2012. a valmis otse borsihoone endise asukoha taha Tartu Ulikooli Narva KolledZi uus hoone (arhitektid Katrin Koov, lndrek Peil ja Siiri Vallner). Viru tanava aares asuvad 4- korruselised silikaattellistest tuupelamud ning nende tagahoovis garaaZikompleks ja alajaam. Raekojast laane poole jaav ala on haljasala. Ruutli tn 3 kinnistul asub puurkaev. Raekoja platsi ala on enamjaolt asfalteeritud.

Planeeringuala pohlapoolne osa asub kdrgemal reljeefil ning l6unapoolne osa madalamal. Planeeringuala p6hjapiiril asuva Ruutli tanava ning l6unapiiril asuva Viru tanava k6rguste vahe on ligikaudu 4 meetrit.

Ajalooliselt on raekojast laane pool - Ruutli ja Viru tanava vahel - asunud Helsingi tanav, mille asukoht on kindlaks tehtud arheoloogiliste eeluurrngutega. Sellest veel laane suunas on asunud endine linnamuur, mille asukohta on samutr tapsustatud a rheoloog iliste uu ringutega.

Raekoja ja selle l6hiala detailplaneeringu juba kehtestatud l. osa on juba asutud realiseerima Taastatud on Helsrngi tanava pohjapoolne osa ning rajatud uue linnavaljaku, Stockholmi platsi pohjapoolne osa. Rekonstrueeritud on Ruutli tanava idapoolne l6ik, Raekoja plats ning raekoda. Detailplaneerrngu kaesoleva,2. osa peamine eesmarkon anda suunised ja ehitusoigus Helsingi tanava l6unapoolse osa taastamisele, Stockholmi platsi lounapoolse osa rajamisele, Laanemuuri tanava rajamisele ning Stockholmi platsi l6unapoolse osa alla Viru tanava aarde jaava arrhoone rajamiseks ja He lsi n g r ta nava lda neku ljel aja lool ise kva rta I i hoonestuse taasta m iseks.

4 Planeeringuala kontaktvoondifunktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Narva linna Vanalrnna linnaosas s6jaeelses linnakeskuses. ll maatlmas6da oli Narvale laastav. Linn jai tuhjaks, kuna elanikud evakueeriti laheneva lahingutegevuse eest. Narva vanalinn havis pohjalikult N6ukogude lennuvae pommirunnakus 6. martsil 1944. aastal. Sama aasta suvel ohkisid taganevad Saksa vaed mitmed ehitised ja kirikud. Enamik Vana-Narva hoonete muure jai parast pommirunnakut siiski pusti. Purustatud olid eelk6ige hoonete katused ja sisekonstruktsioonid. Kohe parast s6da kavatseti suur osa Vana-Narvast taastada,jg4T. aastal v6eti Vana-Narva tervikuna kaitse alla. Kuid .l95O. aastal otsustas Narva linnavalitsus (mlda siis nrmetati linna taitevkomiteeks) kesklinnas asuvate hoonete varemed lammutada. LOpuks taastati ainult kolm hoonet - Narva raekoda ja kaks elumaja. Ehkki kuniviimase hetkeni kavatseti taastada ka Peeter Imaja ja Borsihoone, lammutati viimaks ka nende muurid. Siiski on praeguse murukamara ja tanavate asfaldt all valdavalt sdilinud vanalinna nullkorrus - keldrid, mislaid maa sisse. Praeguseks on vanalinna alal sailinud muldkindlustused Eestis vaga markimisvaarsed ja suhteliselt terviklikena sailinud ning seitse arhitektuurimalestistena kaitstavat hoonet ja uks purskkaev, kusjuures malestised reeglina ei ole solajargse uushoonestusega tajutavas kontekstis. S6jajargne planeering ignoreerib enne s6da eksisteerinud tanavate v6rku ning valistab suures osas enne s6da eksisteerinud hoonestuse taastamise ilma parastsOjaaegseid maju lammutamata, kuna uusehitised on rajatud nende vundamentide [a keldrite) osalise voi tdieliku lammutamrse hinnaga. Praegu mojub domineerivalt vabaplaneerrnguliselt rajatud s6jajdrgne uushoonestus - eriti vanalinna l6unapoolses osas. Kaugvaadetes m6jub see v6imsate muldkindlustuste foonil grotesksena, ka oma ajaloolise hoonestuse kontekstist valiarebitud raekoda on pigem tajutavoma asupaika kusagilt eksinud vo6rkehana (OU Zoroaster.2Ol4.Narva Raekoja ja selle lahiala detailplaneering. Muinsuska itse eritingimused. Too nr 2OOS2Oj4lEf)

Narva Vanalinna linnaosa uldplaneeringu jargi domineerivad planeeringuala kontaktvoondis korruselamute ja uhiskondlike ehitiste alad, vahem on arihoonete alasid. Planeeringualast ida poole naeb uldplaneering ette avatud uldkasutatava maa- ala kuni Narva j6e aarse Pimeaia pargini. Hetkel on siin tegemist kaootilise haljasalaga. Planeeringualast laane ja l6una pool asuvad 3-korruselised ]950...60 aastatel rajatud korterelamud, mis on maaratud miljoovaartuslikuks hoonestusalaks. Need hooned jd rgivad ena mjaolt aja loolisi ta nava id.

Raekoja platsi l6unapoolsele naaberkinnistule on 20.]2. a rajatud 3..,4-korruseline Tartu ullkooli Narva KolledZi hoone, mis rajati otse Borsihoone endise asukoha taha. Havinud borsrhoone fassaad on loetav vormijaljendina uue hoone fassaadil ja borsihoone asupalk on tahistatud uue hoone ees ning ajaloolised keldriruumrd on

6

kasutusele v6etud.

Kogu Vanalinna linnaosa territooriumil on uushoonestuse k6rguse piiriks seatud raekoja karniisi korgus.

5 Narva Vanalinna linnaosa uldplaneeringu jdrgsed detailplaneeringute koostamise tingimused

L. Ajaloolise (ennes6jaaegse) tanavav6rgustiku taastamiseks v6tta ajaloolised tanavad uuesti kasutusse, eksponeerida v6i markeerida nende asukohad voimalikult suures mahus erineva tanavasillutise materjaliga. 2. Detailplaneeringute koostamisel analuusida linnaruumi detailsusega, mis v6imaldab luua vanalinna sobivat linnalikku miljood. Hoonestuse kavandamisel ldhtuda vanalinnale omasest hoonestuslaadistja naabrusesvaljakujunenud uldilmest. 3. Taastada vanalinnas vanalrnnale omane hoonestuslaad tanavaaarsete hoonete ehitusmahtudega ulatuses, mida v6imaldab sojajargne hoonestus.

Va nol i nnole omone hoonestuslaod to novaao rse hoonestusego

4. Uushoonestus peab lahtuma ajaloolisest (ennes6jaaegsest) tanavav6rgustikust ja arvestama ning vaertustama nii mahult kui ka arhitektuurselt lahenduselt olemasolevat, vail.lakujunenud 1a taasloodavat vanalinnalist keskkonda. Arvestada tuleb samas tanavaseinas ja vastaskuljel olevat hoonestust, et leida sobivad ehitusmahud ning tasakaalustavad ulemrnekud erineva mastaabiga hoonestusevahel. 5. Uute ehitusalade ja kruntide ehitusaluse pinna maaramisel lahtuda ajaloolise hoonestuse struktuurist. 6. Tanavaaarsete hoonete Uhel joonel parknevate ehitusmahtude fassaadid ehk esi ku lied li igendada ru u m i liselt a rvestades aja loo liste eh itusma htudega.

Va n ol i n n ol e om a ne to novofasso od

7. Olemasolevate ehitiste hooldamise, laiendamrse fiuurde-, peale-, umber- v6i jargida vanalinnale rseloomulikku

restaureerimise, rekonstrueerimise ja allaehitamise teel) kavandamisel tuleb

lin na e h ituslikku str u ktu u ri n ing

MAJAD

ERTilEVAII tItrEHE! - UTITLANE FRf,NI

arhitektuuritraditsroone (ehitusmahud, - mater.lalid, fassaadide viimistlus, arhitektuursed detailid ja elemendid jms) ning arvestada nil ehitise kui ka hoonestusa ia a rh itektu u ri l ist j a aja lool ist vaa rtust.

8. Uldjuhul kuuluvad enne 194O.a ehitatud hooned sailitamisele ja juurdeehituste rajamist lubatakse olemasolevatele ehitistele vard Muinsuskaitseameti poolt maaratud tingrmuste ja n6usolekuga. 9. Hoone eksponeerimisel kaevata valja ja puhastada sailinud vundamendid- keldrid, mis konserveerida ja eksponeerida. P6randad, keldrid ja vundamendid on sailrnud olemasoleva pinnase all ca I m sugavusel. 10. Hoone asukoha markeerimisel naidata hoone asukoht maapinnal erineva tanavasillutise materla liga. LL. Erandina on lubatud hoone taastamine terviklikult (taies mahus) luhul, kui on olemas ajaloolrse hoone dokumentatsioon ja kasutatakse ajaloolisi materjale ning ehitusmeetodeid. 12. Kui hoone tehniline seisukord ei v6imalda hoonet sailitada, on lubatud selle asendamine sobiva uue hoonega. 13. Uusehituste ehitusmaterjale valrdes eelistada kogu vanalinna alal traditsioonilisi vanalinnale rseloomulikke ehitusmaterjale, fassaadide viimistlusi, arhitektuurseid detaile ja elemente. 1"4. Hoonete valisviimistluses on keelatud kasutada imiteerivaid Ja ajutiselt kasutatava id materja le.

6 Muinsuskaitseeritingimused

Terviklik muinsuskaitse eritingimuste kaust asub planeeringu lisades. Vdljav6te mu i nsuska itse eriti ngi m ustest:

1'. Kasitletavad kinnistud asuvad arheoloogiamalestisel ,,Asulakoht", reg nr 27276 ja ehitismalestisel ,,Narva Linnakindlustused", 14. saj-'1863, reg nr .13999.

Lisaks asub Raekoja pl T ktnnistul ehitismalestis,,Narva raekoda",

.l665-167], reg nr i4OO4. See seab

kinnistutele planeeritavale hoonestusele erin6uded. Kinnistutele on lubatud planeerida vaid muinsuskaitse eritingimustega lubatud muudatusi.

2. Eritingimustega kasitletavatel kinnistutel on mullatood lubatud vaid peale arheoloogilisi uuringuid v6i arheoloogilise jarelevalve all Muinsuskaitseameti valjaantud loa a lusel.

3. Uue hoonestuse tapsem paigutus ning parameetrid (korgus, korruselrsus, mahuline lahendus) tuleb kavandada lahtuvalt Narva Vanalinna uldplaneeringust.

4. Naha ette uue Laanemuuri tanava rajamine planeeringuala laaneossa. Tanav kavandada piki keskaegse linnamuuri laaneserva selliselt, et tanava idapoolne k6nnitee kattuks muuri asukoha ning laiusega. Hoonestust linnamuuri peale mitte kavandada. Linnamuuri tapne paiknemine selgitatakse valja arheoloogiliste uuringute kaigus. Detailplaneeringu koostamisel ldhtuda 2014. aastal OU Zoroaster teostatud arheoloogiliste eeluuringute materjalidest (Narva Raekoja ja selle ldhiala detailplaneering. Arheoloogiliste eeluuringute aruanne. Too nr O4O82O14|A=)

5. Ndha detailplaneeringus ette Ruutll tanava aarse ajaloolrse vaekoja hoone taastamine selle endises asukohas ning mahus. Hoone tapne asukoht selgitada viilja arheoloogiliste uuringute kaudu. Vaekoja v6imalikuks taastamiseks tellida eraldi

8

muinsuskaitse eritrngimused ning projekt.

6. Raekoja restaureerimine lahendada eraldi muinsuskaitse eritingimuste ja projektiga. 7. Hoonestuse planeerimisel lahtuda ajaloolisest tanavav6rgust ja tanavajoontest.

Tanavajoonte tapne paiknemrne selgitatakse valja arheoloogiliste uuringute kaigus. Detailplaneeringu koostamisel lahtuda olemasolevast ajaloolisest kaardimaterjalist ning 2014. aastal OU Zoroaster teostatud arheoloogiliste eeluuringute materjalidest (Narva Raekoja Ja selle lahlala detallplaneering. Arheoloogiliste eeluuringute aruanne. Too nr O4OB2OI4|AE). Helslngi tanava ajaloolrne siht taastada ja votta tanavana kasutusele.

B Planeerimise lahendus

1 Planeeritava maa-ala kruntideksjaotamine

Planeeritud kruntide moodustamine, krundipiirid, pindala ja kasutamise sihtotstarve on esitatud joonisel 4 Ploneeringu pohijoonis. Peale Laanemuuri ja alaloolise Helsingi tanava asukoha valjaselgitamist arheoloogiliste uuringute abil tapsustatakse Ruutli tn 5 ajaloolised krundipiirid, vajadusel v0ib tapsustada ka ulejaanud planeeringuala kruntide piire.

2 Kruntide ehitus6igus

Kruntide ehitus6igus on esitatud joonisel 4 Planeeringu pohijoonis.

Kruntide kasutamise sihtotstarve on maaratud vastavalt Vanalinna linnaosa uldplaneeringule. Pos 5 ja Ruutlr tn 5 puhul on planeeringualal lisatud vaikeses mahus arifunktsioon, mis ei ole vastuolus uldplaneeringus maaratletuga. Pos l, Pos 3 ja Rnutlitn 5 ehitusalune pindala on planeeritud lahtuvalt uldplaneeringuga lubatust kaniTOo/o krundi pinnast. Pos 2 ja Pos 5 kruntrde taisehitus on planeeltud suurem (vastavalt 92o/o ja looo/o), kuna nende kruntide hoonete katustele ulatub planeeritud Stockholmi plats. Pos 4 sailib olemasolev hoone (raekoda). Pos B on ette nahtud Rnutli tanava aarse ajaloolise vaekoja hoone taastamine selle endises asukohas ning mahus. Hoone tapne asukoht tuleb selgitada valja arheoloogiliste uuringute kaudu.

Planeeringu realiseerimiseks tuleb planeeringualal likvideerida koik olemasolevad hooned, v.a ehitismalestis Narva raekoda.

3 Arhitektuurin6udedehitistele

N6uded hoonete k6rgusele, korruste arvule ning katusekaldele on esrtatud joonisel 4 Ploneeringu pohijoonis.

Koik planeeringualal tehtavad mullatood on lubatud vaid peale arheoloogilisi uuringuid v6i arheoloogilise jdrelevalve all Muinsuskaitseametivaljaantud loa alusel.

Raeko-1a restaureerimine (Pos 4) tuleb lahendada eraldi muinsuskaitse eritingimuste ja projektiga, mis tuleb koosk6lastada Muinsuskaitseametiga.

Vastavalt uldplaneeringule on detailplaneeringus ette nahtud Ruutli tenava aarse ajaloolise vaekoja hoone taastamine (Pos B) selle endises asukohas ning mahus. Hoone tapne asukoht tuleb selgitada valja arheoloogilrste uuringute kaudu. Vaekoja v6imalikuks taastamiseks tuleb koostada eraldr muinsuskaitse eritingimused ning projekt, mis tuleb koosk6lastada Muinsuskaitseametiga. Kuna vaekoja asukoht.jaab Ruutli tanav2 asuvale elamulevaga lahedale ning t6enaoliselt osaliselt ka selle alale, siis on vaekoja taastamine esialgses asukohas tares mahusv6imalik peale Ruutlitn 2 hoone (osalist) lammutamist.

Pos l, Pos 2, Pos 3, Pos 5 ja Ruutli tn 5 hoonete ehitamiseks tuleb koostada projekt, mis tuleb koosk6lastada Muinsuskaitseametiga. Nendele kruntrdele ehitatavate hoonete arhitektuur peab olema k6rgetasemeline ning sobrtuma ajaloolise vanalinna miljoosse. Pos I Viru tanava poolne hoonefassaad peab olema koos arifunktsiooniga (kohvikud, poed) ning sissepaasuga Viru tanavalt.

10

Pos 2, Pos 4, Pos 5, Pos7, PosB, Pos 91a Ruutlitanava hoonestuse (v.a Pos 4 Raekoja hoone) nrng valisruumi parrrna arhitektuurse lahenduse leidmrseks on Narva linnavalitsus 2017. a EV

.100 arhrtektuuriprogrammi "Hea avalik ruum" raarnes koostoos

Eestt Arhitektide Liiduga labi viinud arhitektuurivoistluse ,,EVlOO: Narva vanalinna sudame arhitektuurrvoistlus", mis lisaks kaesoleva detailplaneeringu alale h6lmas ka planeeringuala vastas ule Suure tanava nn arheoloograpargi ala Ulelaanud planeeringuala hoonestuse ja valisruumi (Pos l, Pos 3, Pos 6 ja Ruutli tn 5) parrma arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb labi viia koostoos Narva linnavalitsusega uhtne v6i iga objekti kohta eraldi arhitektuurivoistlus(ed).

Pos I on kavandatud Narva linnavalitsuse uue hoone rajamine BDA Consulting OU.1a Komissarov Arhitektid OU 2014. a koostatud ruumiprogrammi kohaselt on linnavalitsuse hoone va_1alik brutopind u 54OO m2. Planeeritud suurim lubatud ehitusalune pindala 2715 m2 v6imaldab linnavalitsusele vajalikud ruumid lahendada kahekorruselise v6i k6rgema hoonemahuga. V6imalik on rajada kuni 4-korruseline hoone, mille brutopind on kuni kaks korda linnavalitsuse vajadusest suurem. Hoone esimesele korrusele on soovitav rajada avalikkusele suunatud aripindu (kuni 2Oo/o

brutopinnast). Hoonestusala Viru tanava poolsesse osasse on voimalik tanava tasapinnas rajada hoonealune parkla. Viru tanav asub reljeefil Ruutli tanavast u 3 m madalamal, mistottu on parkimiskorrus v6imalik ralada lisaks neljale tervenisti maa pea lsele korrusele.

Pos 3 on planeeritud vastavalt nldplaneeringule kuni 4-korruselised uhiskondliku funktsiooniga hooned, mille esimestel korrustel on soovitav rajada avalikkusele suunatud dripindu (kuni 2Oo/o brutopinnast). Ruutli tn 5 maakasutus on vastavalt uldplaneeringule uhiskondlike ehrtiste ala, krundi praegune katastriuksuse sihtotstarve on arimaa. Detailplaneeringuga on antud vdimalus Ruutli tn 5 krundile ehitada kuni 4-korruselised nii uhiskondliku funktsrooniga hooneid kui ka arihooneid ning ka vastavaid funktsioone kombineerida.

Pos 5 on Viru tanava aarde planeeritud uhekorruseline ariotstarbeline hoone ning selle taha Pos 2 krundile samuti uhekorruseline parkimismaja. Pos 5 ja pos 2 hoonete katus peab jaama loodava Stockholmi platsi tasapinda ning tuleb integreerida nimetatud linnavAljaku koosseisu. Pos 2 ja Pos 5 katuste k6rgus tuleb tapsustada seoses arheoloogilrste uuringutega, v6imaliku vdlja kaevatava Helsingitanava korgusega ning rajatava Stockholmi platsi k6rgusega.

Helsingi tanavast laande jaava ajaloolise kvartali hoonestuse taastamisel pos l, pos 3 ja Ruutli tn 5 tuleb lisaks Vanalinna linnaosa uldplaneeringu reeglitest (vt Uldosa p 5) lahtuda ala ajaloolisest krundijaotusest ja hoonestuse struktuurist. Lubatud ei ole kvartalit taitva uhtse lrigendamata suure hoonemahu kavandamrne. Ka juhul, kui kvartal hoonestatakse uhe hoonega, peab see olema liigendatud ajaloolise hoonestuse struktuurist lahtuvalt. Sh on nt eelistatud sisehoovid ajalooliste sisehoovide asukohal jms. Ruutli tanava, Helsingi tanava, Viru tanava ja perspektiivse Laanemuuri tanava aarsete hoonemahtude kavandamisel tuleb jargida ajalooliste hoonete karniisi- (rddsta-) Ja katuste harjajooni. Juhul kui kavandatakse ajaloolisest k6rgemaid hoonemahte, tuleb tanavaaarsetel fassaadidel selgelt tajutaval viisil markeerida eelpoolmainitud karniisi- ja harjajooned. Kvartali sisse jaavate hoonemahtude juures ei ole kohustust jargida ajalooliste hoonete k6rguseid. Kavandatav hoonestus peab tanavaruumis taaslooma ajaloolise mastaabi tunde, olles samas kaasaegne ja korgetasemeline.

1.1

,,.t.. .

Ii

'N

t\.1

rt

\ \r F

/Jtt.,,.t.tr2t.rt: u. tr6 - z.h/ . t92. ,/. -

\ liru

Voljovote 2. oso u/otuses Norvo sudolinna 1927. o. katastriplaonist (ERA.T-6.3:/553 teht12)

Hoonete projekteerimisel planeeritaval alal tuleb ldbi viia radoontuuring. Aladel, kus radooni sisaldus pinnase6hus uletab lubatud piirvddrtuse (5O kBq/m3) projekteerida ja ehitada vastavalt standardile EVS 840:2003 Rodooniohutu hoone projekteerimine.

4 Tanavate maa-ala ning liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringuala kruntide juurdepaasud on Ruutli, Viru ja Suurelt tanavalt. Kuna Ruutli

12

t/,2/ /299dlal- AAtta.,

A/'20. ""'' . n/ ,/:) at ..

-' -

-'----- "'o

i.-

I

I

t/,/8 \' 9-1a 9." -/. eo9 -7:

rt I

I

I

1

tn 5 krunt ei piirne tanavaga, on seda teenindava transpordi juurdepaas v6imalik lahendada labi Pos 6 planeeritud endise lianemUuri asukohale planeeritud tee. Pos 3 v6ib juurdepaasutee rajada Ruutlitanavalttanava poolt. Viru tanava s6idutee osa sailib olemasolevates piirides, k6nnitee on planeeritud laiendada kuni planeerrtud hoonete fassaadini. Viru tanava katendites tuleb selgelt m6istetavalt markeerida erinevate materja I i dega aja lool ise h oonestuse ja ta navate kontu u rid.

Suure tanava soidutee piirjooned on planeeritud vastavalt endise borsihoone maa-ala detailplaneertngule. Planeeringu pohijoonisel on naidatud ka v6imalikud Ruutli tanava perspektiivsed piirjooned ajaloolise tanavakoridoritaastamise korral. Hetkel ei ole ajaloolise tanavakoridori taastamrne v6imalrk olemasolevate hoonete tottu. Ruutli tanava servade tapne paiknemine selgitada valja arheoloogiliste uuringute kaigus. Detailplaneeringu koostamisel on lahtutud ajaloolisest kaardimaterjalist ja Raekoja hoonest.

Ruutli tanava teede piirjooni on eeskatt vaekoja hoone taastamise korral vajalik muuta. Ruutli tanava Raekoja platsiga ning Pos 49a piirnevas l6igus on s6idutee pohjapoolne serv planeeritud ajaloolise kaardimaterjali alusel alaloolise tee serva .1argi. Vaekoja hoone kohal on raekoja ning vaekoja hoonete vaheline ruum B m, mist6ttu on planeeritud s6iduteele kitsendus (s6idutee laius 3,5 m), mis sulgeb uhe s6iduraja (sarnaselt praegusele olukorrale Suurel tanaval endrse borsihoone nurga juures). Kui k6nnttee on voimalik rajada labi taastatava vaekoja hoone, siis on v6imaliks6idutee rajada k6nnitee v6rra laiem (kuni 5,5 m).

Raekojast laane pool on planeeritud taastada pohja-louna suunaline endine Helsingi tanav jalakatjate tanavana. Tanava asukoht on tapsustaud arheoloogiliste eeluuringute kaigus. Ajaloolise tee laius on ligikaudu 6 m. Helsingi tanavast laane pool on planeeritud endise laanemuuri asukohale rajada samutr jalakaijate tee. Laanemuuri asukoht on arheoloogiliste uuringutega osaliselt kindlaks tehtud. projekteerimise eelselt tuleb muuri asukoha tapsustamiseks labi viia taiendavad arheoloogilised uuringud. Ajaloolised tanavad ning linnamuuri asukoht tuleb markeerrda teekattematerjaliga (soovitavalt looduliku kivi kate - munakivi voi taringukivi). Helsingi tanava osas v6ib kaaluda ka ajaloolise munakivisillutise valjakaevamist (arheoloogilise uuringu jargi 0.6...0.7 m sugavusel) ning tanava taastamist endisel k6rgusel, sel juhul langetada vastavalt ka kavandatava Stockholmi platsi ala pinda ning voimalusel ka Runtli tanava pinda endisele k6rgusele.

Raekoja hoone laane ja lounakuljele, kunr Viru tanavani, on planeeritud Stockholmi platsi rajamine, mis Narva raekoja kvartali arendamise kontseptsiooni jargi peaks kujunema linna uueks peavaljakuks. Vdllakut piiritleb laane poolt Pos l, pos 31a Ruutli tn 5 planeeritud hoonefront ning idast raekoda ning TU Narva KolledZi hoone. Sellest peaks saama aktiivne linnavaljak, kus toimuvad linna jaoks olulised sundmused. Raekoja plats on teadvustatult ajalooline linna keskvaljak, mis toetab peavaljakut, kutd on tegelikuks peavaljakuks tana liiga vaike. Planeeritud Stockholmi platsi pind ulatub Ruutli tanavast kuni Viru tanavani, st vallaku pind jaab ka Pos2 parkimismaja ning Pos 5 arihoone katusele. Kuna Viru tanav asub madalamal reljeefil, on taastatava Helsingi tanava Viru tanava poolsesse otsa planeeritud kaldtee rajamine (soovitavalt kaldega kuni 5%).

Narva raekoja kvartali arendamise kontseptsiooni jdrgi tuleb Stockholmi platsi puhul a rvestada jargnevate teg uritega.

L3

Arvestada Vanalinna uldplaneeringut, muinsuskaitse n6udeid (sh

errtingim usi) ja projekte;

Stockholmi plats on mitmeotstarbeline avalik linnaruum aktiivseks kasutuseks. Tagada tuleb sujuv uhendus tasandite vahel. Linnavalitsuse uus hoone avaneb Stockholmi platsile. Linnavalitsuse kvartali umber on jalakaijate ala. uhel pool plats ja Helsingi tanav, teisel pool Laanemuuri tanav. Linnavalitsuse hoone esindusfassaad avaneb Stockholmi platsile: seal asub peasissepaas, samuti koda nike sissepaas teenindussaali. U htlasi tuleb arvestada vanalinna uldplaneeringu n6uet ajalooliste sillutiste ja hoonete markeerimisel. Helsingi tanava markeeringu analoogne tahrstus on Tallinnas, kus Harju tanav on ma rkeerrtud Vabaduse platsil.

Haljastus arvestab platsi mastaapi ning olulisust. Platsi kasutus on sesoonselt erinev: arvestada konteinerhaljastuse, istumisalade, kontserdipaikade planeerimisel. Lahendus leitakse ideev6istlusega.

Platsi vaikeobjektid ja moobel peavad olema nuudisaegsed. Linnamoobel on l6imitud platsiga ja ertnevate kasutajagruppide vajadusi arvestav (trepid, pa nd used, istumistasa ndid, kaskaad, terrassid, liumagi). V6imalikud ta navaspord i

elemendid on l6imitud platsiga - sh on turvalised, aga mitte r6hutatult ainult sel leks otsta rbeks kuj u ndatud. La hendus leita kse ideev6istl usega.

Valjaku valgustus peab olema kaasaegne. Tanavavalgustuse projekteerimisel tuleb arvestada kehtivaid tanavate valgustamise norme nrng umbritsevat hoonestust. Lahendus leitakse ideev6istlusega. Stockholmi platsil on erinevate valgusma ngude kuju ndamrse voimalus.

Kohvikute (sh vinoteegid jm) asukoht Raekoja platsil ja linnavalitsuse hoone esimesel korrusel. V6imalusel asub kohvikuid ka lahipiirkonnas teistes hoonetes.

Narva raekoja kvartali arendamise kontseptsiooni jargi, kui Stockholmi platsist saab linna uus peavaljak, jeab Raekoja plats intiimseks peavaljakut toetavaks valjakuks, mis samas toimib iseseisva ajaloolise keskusena. Raekoja platsi aaristavad uus maamargiline TU Narva KolledZ 1a ajalooline raekoja hoone (millesse kolib linnavolikogu saal ning turismiinfo keskus, keldrikorrusele kohvik, restoran, vinoteek v6i teetuba). Plats liitub ruumiliselt avara haljasalaga, mis omakorda liitub Pimeaia tanava ja joeaarse rekreatsioonialaga.

Raekoja platsi taasta misel tu le b a rvestada 1a rg neva ga:

Raekoja platsi ja kavandatava Stockholmi platsi parima lahenduse leidmiseks toimub avalik arhitektuuriv6istlus. Platsi projekteerimisel tuleb arvestada a rh itektu u riv6istl use v6 rd utoo la henduseg a.

Praeguse asfaldi all on Narva linnaplaneerimise ameti esindajate s6nul sailinud munakivisillutis u 0,5 m meetri sugavusel suurel maaral. V6imalusel kasutada ara vanu kive platsi taastamisel. Fassaadivalgustus, mis kuulub algse Raekoja platsiga seotud tegevuste .juurde. Raekoja platsi valgustus peab olema kaasaegne. Sealhulgas v6iks kaaluda vaatemangulise valgustuse lahendust, naiteks proZektorid tga6htuste valgusmangude labiviimiseks raekoja hoonel vms.

Platsi suvendamisel tekkiv k6rguste vahe annab v6imaluse rajada platsi perimeetrisse istepingi voi rinnatise. Platsil vOib kasutada lisaks veel

1.4

mittestatsionaarset liigutatavat mooblit vastavalt vajadusele. Platsi uued tanavavalgustid voiksid asuda perimeetris, platsi kahel kuljel voi umbritsevate hoonete fassaadidelt, sh tuleb arvestada kehtivaid tanavate valgustamise norme ning umbritsevat hoonestust. Uhtlasi arvestada vanalinna uldplaneeringu n6uet aja lool iste si I I utiste ja hoon ete ma rkeeri m isel.

Raekoja hoone soklrkorruse uste kasutamiseks on vaja raekoja platsi tasand O,5

meetri v6rra (kus asub ka ajalooline srllutis) madalamaks viia. KolledZi hoone ehitamrsel on sellega arvestatud.

Koigi planeeringualal asuvad ajalooliste teede asukoht tuleb markeerida uutest teedest erineva teekattematerjaliga, soovitavalt graniidist taringukivi v6i loodusliku munakiviga.

Planeeringuala parkimislahendust tuleb kasitleda tervikuna, kuna igal krundil eraldi ei ole v6imalik voi otstarbekas parkimiskohti rajada, nt Ruutli tn 5 ja Pos i. Planeeringuala parkimine on planeeritud Pos I ja Pos 2 kavandatud parkimismajas ning Pos 4 ja Ruutli tanava aarses valiparklas. Pos 4 on raekoja tagusele platsile lahtuvalt Vanalinna uldplaneeringust planeeritud parkla (20 kohta), see parkla on planeeritud alutisena ning likvideeritakse peale Pos T ja Pos 2 parklate valjaehitamist. Pos I hoone soklikorrusele on planeeritud juurdepaasuga Viru tanavalt parkimismaja, kuhu on voimalik rajada kuni 60 parkimiskohta. Pos 2 on planeeritud juurdepaasuga Viru tanavalt parkimrsmaja, kuhu on v6imalik rajada kuni38 parkimiskohta. Kokku on planeeritud TTB parkimiskohta. Parkimiskohtade jaotus planeeritud kruntide vahel tuleb vajadusel kokku leppida krundi omanike vahel vastavate servituutide seadmisega. Busside parkimine planeeringualal on keelatud, lubatud on vaid peatumine. Busse tohib parkida ainult selleks ette nahtud kohtades.

Vastavalt Narva linna uldplaneeringule asub planeeringuala kesklinna voondis, mille puhul parkimrsnormatiivis on esitatud lubatud suurim parkimiskohtade arv. Vastavalt Eesti standardile

=VS B432OO3 Linnatonovod on vaikese kulastajate arvuga asutuse

puhul lubatud uks parkimiskoht 2OO m2 hoone suletud brutopinn kohta, suure kulastajate arvuga asutuse puhul uks parkimiskoht lOo m2 kohta ning restoranr ja kohviku puhul uks parkimiskoht 3Oo m2. Jargnevas tabelis on toodud kokkuv6te normatiivsetest maksimaalsetest ning planeeritud parkimiskohtadest planeeringualal. Arvutatud on nii suure kui ka vaikese kulastajate arvuga asutuste variant. Vaikese kulastajate arvuga asutuse puhul on joonisel esitatud planeeritud parkimiskohti ulenormatiivselt ning neid tuleks projekteerimisel vastavalt vahendada, suure kulastajate arvuga asutuse puhul jaab esitatud parkimisarv normi priresse. Tapne parkimiskohtade arv tuleb maarata projekteerimrsel vastavalt ehitatavate hoonete reaalsele brutopinnale ning reaalsele vajadusele ning mitte uletades normatiivi.

Projekteerimisel tuleb ette naha normide kohased jalgrataste parkimrskohad vastavalt Eesti standardile EVS 843.2OO3 Linnotonovod. Jalgrataste parkimiskohad peavad asuma hoonete srssepaasude ldheduses, olema raamist lukustamise v6imalusega ning soovitavalt varju all. Jalgrataste parkimiskohad Iahendatakse projektiga.

Parkimiskohtade rajamisel tuleb parklad vastavalt kehtrvale seadusandlusele varustada elektriautode laad i mista ristuga.

15

Tabel I

Parkim iskohtade kontrollarvutus

Ploneeritud krunt

Krundi suurim lubotud

ehitusolune pindala

Hoonete suurim lubotud korruste

arv

Moksimaolne hoonete suletud

brutopind

Normatiivne suurim lubatud

porkimiskohtade orv vdikese

killastajate orvuga osutus (1/200); v.a

Pos 5 restoron, kohvik (1/300)

Normotiivne suurim lubotud

parkimiskohtode arv suure

ki)lastajate orvuga osutus (1/100); v.o

Pos 5 restoran, kohvik (1/300)

Ploneeritud parkimis-

kohtode arv planeeringu pdhijoonisel

Pos 1 271,5 4 10860 54 1,09 50

Pos 2 1726 0

Pos 3 4LO 4 1640 8 16 0

Pos 4 745 3 223s 11, 22 20 Pos 5 431 1 431 1 1 38

Pos 6 0 0 Pos 7 0 0 Pos 8 130 2 260 1 3 0 Pos 9 0 0

RLlLltlitn 5 300 4 1200 6 t2 0 Raekoja plats

0 0

Ruritli tenav

0 0

Kokku 5857 16626 82 163 118

5 Haljastuse ja heakorrastuse p6him6tted Planeeringu p6hUoonisel on naidatud v6imalik sailitatav ning likvideeritav k6rghaljastus. Planeerttud hoonestusaladelt ning vdljakute ja teede alalt tuleb olemasolev korghaljastus eemaldada. Kogu planeeringula henduse real iseerumrsel on eeldatav vajalik likvideeritavate puude arv 62. Kui projektlahendus v6imaldab, v6ib planeeringu joonistel likvideeritavana naidatud puid, mis on heas tervrslikus seisukorras, ka sailitada. Sdilitada tuleb Viru tanava aarsed puuderead, v.a planeeritud kruntide juurdepdasuteede kohal asuvad puud.

Pos 6 on planeeritud avalikuks pargialaks, millele tuleb koostada terviklik kujundusprojekt. Soovttav on leida alale parim lahendus ideevdistlusega koos pos I planeeritud hoonega ntng Stockholmi platsiga. Pos 6 krundil asuvaid olemasolevaid puid voib kulunduslahenduse tulemusel vajadusel likvideerrda.

Tatendava haljastuse rajamine on Iubatud kogu planeeringuala piires arvestades tehnov6rkude kaitsevoonditega. Projekteerimrsel tuleb ette naha pargiteede, prugikonteinerite, pinkide, valgustite ja muu vajaliku inventari kompleksne lahendus. Stockholmi platsi ning Raekoja platsi kujunduslahendusestulebarvestada ka peatukis 4 kirjeldatuga.

Vastavalt Narva Vanalinna linnaosa uldplaneeringule ei ole uhiskondlike ehitiste alal kohustuslikku krundi haljastusprotsenti seatud. Arihoonete alal on uldplaneeringu kohaselt n6utud krundi heakorrastatud haljastamine vahemalt lOo/o ulatuses krundi pindalast. Planeeritud ariotstarbelised krundid, kus tuleb tagada haljastamlne vahemalt lO% ulatuses krundr pindalast on Pos 5 ning Ruutli tn 5 (v6imalik ka uhiskondliku hoone maakasutus). Pos 5 haljastuse v6ib rajada ka katusehaljastusena

1.6

Stockholmi platsi koosseisus (nt konteinerhaljastus). Koigl avaliku funktsiooniga hoonete ehitusprojekti juurde tuleb koostada haljastusprojekt, kus on tapselt maaratud katendite tuubid ja haljastuse liigilisus.

Vastavalt Keskkonnaameti 28.03.2016 kiryale nr O-ZAAIZSOS (vt planeeringu lisad) ulatub planeeringualale Looduskoitseseoduse alusel ll kaitsekategooriasse kuuluvate pargi-nahkhiire (Pipistrellus nothusii), h6be-nahkhiire (Vespertitio murinus), kaabus- nahkhiire (Pipistrellus pipistrellus), p6hja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii)ja veelendlase (Myotis daubentonii) levrala. Ala on keskkonnaregrstris piiritletud kui oluline nahkhiirte toitumisala. Nahkhiired toituvad putukatest, keda nad puuavad j6e kohal ning puuv6rades ja puude lahedal. Nahkhiirte poegimiskolooniad asuvad puu66nsustes v6t hoonetes ning suviste va(eparkadena kasutatakse samuti vaiksemaid 66nsusi nri puudes kui hoonetes.

Looduskoitseseoduse 5 55 loike 6 alusel on kartsealuse loomaliigi isendi puudmine Ja tahtlik hairimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rande ajal keelatud. Kuna alalon registreeritud ll kaitsekategooriasse kuuluvate nahkhiireliikide toitumisala ning planeeringualal kasvavad puud on nahkhiirte varjepaigad, ei saa lubada puude raiet nahkhiirte paljunemrse ja poegade kasvatamise ajal. Sellest lahtuvalt tuleb arvestada alalise piiranguga. puude raie ja/voi hooldusl6ikus ei ole lubatud l. maist 30. septembrini.

Looduskoirseseoduse 5 3 loike2 kohaselt loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus naitab, et liik sailib kaugemas tulevikus oma looduslike eluparkade eluj6ulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks sailtmiseks on praegu ja t6enaoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Arvestada tuleb, et nahkhiirtele olulisi puid sailiks planeeringualal v6imalikult palju, et oleks tagatud terviklik toitumis-ja varjepaikade ala ning liigi sdilimine. Silmapaistvalt ja meda tuve ja suure v6raga puud on vaartuslikud nahkhiirte varjepaikadena, mist6ttu neid tuleb sailitada voimalikult suurel hulgal. Hoiduda tuleb uhest kohast korraga paljude vanade puude mahav6tmisest.

Samuti juhib Keskkonnaamet tahelepanu asjaolule, et kuna tegemist on ll kaitsekategooriasse kuuluvate nahkhiireliikide toitumisalaga, tuleb ka valgustuse osas arvestada nahkhiirtega. Selleks tuleb arvesse v6tta jargmist:

L. Liigikaitsest lahtuvalt tuleb valida sellised valgustid, mis suunavad valguse maapinnale. Valgustus ei tohi valgustada puude v6rasid. Mida vahem valgusteid ja mida madalamal paiknevad nende kuplid, seda sobivamad.

2. Suvisel ajal (1. maist 30. septembrini) on soovitav valgustust mitte kasutada.

3. Valgustamiseks kasutada LED-valgusallikaid.

6 Ehitistevahelisedkujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujaga vastavalt Majandus- ja taristuministri 2. luuni 2015. a maarusele nr 54 Ehitisele esitotovod tuleohutusnduded. Kui k6rvuti asuvate hoonete vahekaugus kavandatakse alla B m, tuleb projekteerimisel vastav seina osa ette naha tulemu u ri n6uetele vastava na.

77

Paastetehnika juurdepaasu v6imaldamiseks tuleb Pos 6 planeeritud k6nnrtee ala, Pos

9 konnitee ala, Viru ja Ruutli tanava iirde planeeritud hoonetega piirnevad konnitee alad ning Pos 4 ja Raeko-1a platsi ala hoonetest minimaalselt 4m ulatuses rajada paastetehnika massi arvestava kandev6imega. Samuti tuleb paastetehnika massi arvestava kandev6imega rajada vdimalikud Pos l, Ruutli tn 5 ja Pos 3 hoonete vahelised alad hoonete seintest vahemall4 m ulatuses. Teede projekteerimisel tuleb a rvestada pa astete hn r ka poora m israad i useg a.

7 Tehnov6rgud ja rajatised

7.L Olemasoleva olukorra iseloomustus ning uldosa

Planeeringuala on varustatud elektri-, side-, vee-, kanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni, gaasi-, kaugkutte nrng tanavavalgustuse liinidega. UXs elektrialajaam asub Veski tn 6a ja teine Viru tn lla krundil. Ruutli tn 3 asubveehaare, mis on kavas likvrdeerida. Pos 4 (raekoda) sailivad olemasolevad tehnov6rkude uhendused.

Planeeritud teh nov6rkude (sh alajaama) asukohta on lubatud projekteerim rsel

koosk6lastatult vastava v6rgu valdaja ning maaomanikega vajadusel muuta.

7.2 Veevarustus

Planeeritud hoonete veevarustus on planeeritud vastavat AS Narva Vesi valjastatud tehnilistele tingimustele nr CI2BB-1. Viru tn poolsete kruntide (Pos T ja Pos 5)

veeuhendus on planeeritud olemasolevast Viru tanava uhisveev6rgu torustikust. Ruutli tanava poolsete kruntide (Pos 3 ja RUUtli tn 5) veeuhendus on planeeritud olemasolevast Ruutli tanava uhisveevorgu torustikust.

Tulet6rjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6'.2012 Ehitiste tuleohutus. Oso 6: TuletOrie veevorustus esitatud n6uetega. Olemasolevad tulet6rjehudrandid asuvad Vestervalli ja Ruutli tanava ristmiku juures ning Suure ja Ruutli tanava ristmiku laheduses. Viru tanavale on planeeritud uue hudrandi asukoht.

7.3 Kanalisatsioon ja sademevesi

Planeeritud hoonete reoveekanalisatsroon on planeeritud vastavat AS Narva Vesi valjastatud tehnilistele tingimustele nr CI2BB-I. Vtru tn poolsete kruntide (pos T ja pos 5) reovesi on planeeritud kanalrseerida Vestervalli tenava kanalisatsioonitorustikku. Ruutli tanava poolsete kruntide (Pos 3 ja Ruutli tn 5) reovesr on planeeritud kanaliseerida Ruutli tanava kanalisatsioonitorustikku

Viru tanava poolsete kruntide sademevesi on planeeritud suunata olemasolevasse Vestervalli tanava sademeveetorustikku Viru tanavale planeeritud sademeveekanalisatisiooni toru kaudu. Ruutli tanava poolsete kruntide sademevesi on planeeritud suunata olemasolevasse Vestervalli tanava sademeveetorustikku Ru utl i tanava le pla neeritud sademeveeka na lisatisiooni toru ka ud u.

7.4 Elektrivarustusja tanavavalgustus

Elektrivarustus on planeeritud vastavalt VKC Elektriv6rgud OU tehnilistele tingimustele nr NEV/37699-1. Vastavalt Narva Vanalinna linnaosa uldplaneeringule kuulub praegu Raekoda ja selle l6hiala elektrienergiaga varustav alajaam (AJ-62, Viru

18

tn 1Ta) ltkvideerimisele ja selle asemele on ette nahtud uus kahetrafoline alajaam, mis peab tagama nii olemasolevate kui ka lisanduvate tarb';ate voimsusvajaduse Alajaam on planeeritud Pos 2 hoone mahtu (parkimrshoonesse). Samuti on lubatud ertlahendused, nt maa-alune alajaam, kurd need lahendused peab eelnevalt eraldi kooskOlastama. Ehitatavasse hoonesse planeeritud alajaama puhul peab arvestama Elektrilevi OU n6uetega: ,,N6uded alajaama ruumile ehitrses (ehitatavas hoones)" %874. Seoses alajaama asukoha muutumisega on planeerrtud ka olemasolevate tarbijate umberuhendamine uue alajaama toitele, planeeritud on valalikud uued kaabelliinide trassid. Uuest planeeritud alajaamast on ette nahtud uute madalpinge ja keskpinge maakaabelliinide trassid kuni planeeringualast ida pool asuva Roomotukogu jo selle lohialo detailploneeringugo kavandatava uue alajaamani.

Planeeritavate kinnistute elektrivarustus on ette nahtud maakaablitega planeeritud alajaamast. Liitumiskilbid paigaldada soovitavalt alajaama juurde vor hoone sisse (fassaadiga tasa). Kaablitransiit-, liitumiskilpide toide kavandada ringtoitena madalpinge maakaabelliinidega uuest alajaamast, kasutades v6imalusel optimaalseima lahenduse eesmargil ara ka lahikonnas asuvate teiste olemasolevate alajaamade v6imalusi (ringtoide uhe alajaama eri sektsroonide vahel v6i ringtorde eri alajaamade vahel). Uue alajaamaga piirnevate kinnistute elektrivarustus naha ette vastavalt voimsusvajadusele kas otse alajaamast v6i alajaama juurde paigaldatavast liitumiskilbist. Juhul, kui uhe kinnistu sees projekteeritakse mitu eraldiseisvat ja funktsioneerivat hoonet, naha projekteerimisel ette eraldi liitumispunktid. Kaablitransitt-, llltumiskilbid peavad jaama oopaevaringselt vabalt teenindatavaks. Ltitumispunkt teeninduspiiriga hakkab paiknema tarbrla tortekaabli uhendusklemmidel liitumiskilbis. Liitumiskilbist edasi tuleb maarata kaablitrass tarbija kaablile.

7.5 Soojavarustus

Planeeritud hoonetele on planeeritud kaugkuttega liitumise v6imalus. Vastavalt AS Narva Soojusv6rgu tehnilistele tingimustele nr NS-l-l2l+l-Z on uute hoonete v6imalik liitumine soojustrassiga, mis asub kulgeb planeeringuala laaneservas. planeeritud hoonestusalade alla lddvad soojustrassid on pla neeritud u mber t6sta hoonestusa lade valiselt hoonestamisest huvitatud isiku kulul.

7.6 Caasiva rustus

Planeeringuala gaasivarustus on planeeritud vastavalt AS Caasiv6rgud tehnilistele tingimustele nr. PJ -61946..l. planeeringualal asub ASle Eesti Caas kuuluv kinnistu Vestervalli tn loa, millel paikneb gaasi 16hu reguleerpunkt ja mis on hoonena registreeritud. Samuti jddvad planeeringualale, osaliselt planeeritud hoonestusalade alla, ASle Eesti Caas kuuluvad maagaasi A- kategooria ja B-kategooria jaotustorustikud. Kuna olemasolev gaasi 16hu reguleerpunkti hoone ning kinnistu jaavad osaliselt endise laanemuuri asukohale, kuhu on planeeritud jalgtee rajamine, on planeeringus ette nahtud selle asendamine krundiga Pos lO Ruutli tanava aares. Caasi r6hu reguleerpunkti hoone on lubatud piirata kuni 2 m k6rguse v6rkaiaga, hoone nrng aia arhitektuurne lahendus tuleb kooskOlastada Narva Linnavalitsusega. Olemasolev gaasitorustrk, mis jaab ehitatavate hoonete alla, tuleb umber t6sta hoonestusala valiselt. Koik uue kinnistu moodustamisega, vajalike eel- ja tooproiektide koostamistega, olemasolevate gaasitorustike umberpaigutamisega, likvideeritava gaasipaigaldise demontaaZiga, uue gaasi r6hu reguleerpunkti hoone

L9

ehitamisega (v.a tehnoloogiline sisseseade) tekkivad rahalised kohustused kannab planeeringust huvitatud islk.

Planeeritud hoonetele on kavandatud B-kategooria gaasitorustikuga liitumise vOrmalus.

7.7 Telekommunikatsioonivarustus

Vastavalt Telia Eesti AS tehnrlistele tingimustele nr 26491277 on planeeritud hooneteni kavandatud sidekanalr rajamise voimalus olemasolevatest Viru ja Ruutli tanava sidekanalitest. Olemasolev hoonestusala alla jaav sidekanal on ette nahtud umber t6sta hoonestusala valiselt hoonestamisest huvitatud isiku kulul.

8 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks Planeeritavale alale ei kavandata keskkonnaohtlikke objekte. Jaatmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Jaatmete aravedu voib teostada vastavat luba omav ettev6te. Kru ntidele tu leb projekteeri m isel ette naha prug i konteinerite asukoht.

Eesvoolu suunatav sademevesi peab vastama Vabariigi Valitsus 29.11.2012 maarusele nr 99 Reovee puhostomtse ning heit- jo sodemevee suublosse juhtimise kohto esitotovad n1uded, heit- jo sademevee reostusnoitajate ptirmoorod ning nende nouete taitmise kontrollimise meetmed. Parklatest kokku kogutav sademevesi on planeeritud pu hastada liiva- 6lipuuduriga.

Planeeringuala asub arheoloogiamalestisel ,,Asulakoht", reg nr 27276 ja ehitismalestisel ,,Narva Linnakindlustused", T4. saj-T863, reg nr 13999. Lisaks asub Raekoja plats T kinnistul ehitismalestis ,,Narva raekoda", 1665-1671, reg nr 14OO4. Planeeringualal on tegevused lubatud vastavalt Muinsuskaitseseadusele. Enne ehitustoode algust tuleb planeeringualal (sh tanavate ja trassikoridoride osas) labi viia arheoloogiline lausuuring. Enne projekteerimist tuleb ehitusaladel Ja kommunikatsioonitrasside asukohas labi viia taiemahulrsed arheoloogilised uuringud. {aloolised kivihoonestuse jaanused tuleb sailrtada in situ (maksimaalsel v6imalikul viisil). Seal, kus vahegi v6imalik, tuleb puuda ehitusjddnuseid eksponeerida. Konserveerimisel valtida ette- ja pealeladu.

9 Servituutideseadmisevajadus Raekoja plats 2 ning Pos 4 on planeeritud Uleehitusservrtuudi seadmise vajadus pos 2 parkimismaja ehitamiseks. Pos 9 on planeeritud uleehitusservituudi seadmise vajadus Ruutli tn 5 planeeritud hoone ehitamiseks. Ruutli tn 5 on planeeritud teeservituudi seadmise vajadus endise laanemuuri asukohale rajatava avaliku jalgtee ehitamiseks ja avalikuks kasutamiseks. Teeservituudi ning uleehitusservituudi alad on na idatud joon isel 4.

Pos 2 on planeeritud liiniservituudi v6i isikllku kasutus6iguse seamise vajadus planeeritud alajaamale ja elektrikaablitele elektriv6rgu valdaja kasuks. Elektrikaablite servituudialad planeeritud alajaamast kuni planeeringualast ida suunas jaava Raamqtukogu ja lahiala detoilploneeringus kavandatud alajaamani on naidatud Roomotukogu jo lohiolo detoilplaneeringus. Pos 2 on planeeritud liinrservrtuudi voi isikliku kasutus6iguse seamise vajadus planeeritud kaugkuttetorustikule kaugkuttev6rgu valdaja kasuks. Liiniservituudi v6i lsikliku kasutus6rguse seamrse vajadus on naidatud joonisel 5.

20

10 Kuritegevusriske vahendavad nOuded ja tingimused

Planeeringut koostades on erinevad valiruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid kuritegevust vahendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud.

- teede, platside ja hoonetevaheline hea nahtavusja valgustatus;

- konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepaasud ja liikumisteed, kergliikluse eristamine s6idukite liikumisest;

- tagumiste juurdepaasude va ltimine,

- territoriaalsus (uhiskasutatava ja era-ala selge eristamine ja piiramine);

- hea vaade uhiskasutatavatele aladele;

- erineva kasutusega alade selgepiirrline ruumiline eristamine.

Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eel neva le a rvestada ja rg nevaga:

- ja lg itavus (videova lve) ;

- eraalale piiratud juurdepaas v66rastele;

- vajadusel sissepaasu piiramine;

- uld kasutatavate teede ja eraalade juu rdeviivate uhiskasutuses olevate sissepaasuteede selge eristamine;

- atraktiivsed mate(alid, varvid;

- vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid prugikastid, margid);

- atra kti tvne maasti ku kul u ndus, a rhitektuu r ja k6n niteed; su u navi idad;

- uld kasutatavate a lade korrashoid.

LL Planeeringu rakendamisev6imalused

PIa neering ra kend u b vastava lt Eesti Va ba riig i sead ustele ja 6ig usa ktidele.

Krundile jaavate ja valjaspool krundipiire olevate krunti teenindavate vajalike juurdepaasuteede jmsvaljaehitamise kohustus on vastava krundi igakordsel omanikul.

Tehnov6rkude rajamine toimub koostoos v6rguvaldajatega vastavalt liitumistingimustele ning tehniliste tingimuste alusel koostatud projektidele. Olemasolevate tehnov6rguliinide umberehitus toimub koostoos vastava v6rgu valdajaga planeeringust huvitatud lsiku kulul.

Kogu uushoonestuse ja vdlialade kavandamisel tuleb parim lahendus leida avatud arhitektuurivSistlus(t)ega, mts tuleb lebl viia koostoos Narva linnavalitsusega. Soovttav on ideev6istlusega lahendada kogu planeerrnguala terviklikult v6i maksimaalselt suurtes osades, nt Pos l, Pos 3, pos 6 ja Ruutli tn 5 korraga.

Koik planeeringualal tehtavad tood on lubatud vaid vastavate muinsuskaitse eritingimuste ning prolekti alusel, mis on koosk6lastatud Muinsuskartseametiga.

Koik planeeringualal tehtavad mullatood on lubatud vaid peale arheoloogilisi uuringutd v6r arheoloogilise jiirelevalve all Murnsuskaitseameti poolt valja antud loa a lusel.

2L

JOONISED

I Situatsiooniskeem M l:5OOO

2 Planeeringuala kontaktvoondifunktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M HOOO

3 Olemasolevolukord M l:5OO

4 Planeeringu p6hijoonis M l:5OO

5 Tehnov6rgud M l:5OO

6 Planeeringu lahendusteillustratsioon

22