Detailplaneeringu koostöö
| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 12-1/25/197 |
| Registreeritud | 08.05.2025 |
| Sünkroonitud | 09.05.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 12 Riigikaitseliste ehitiste töövõime ja kinnisvara poliitika. Teadus- ja arendustegevus ning kaitsetööstuse poliitika |
| Sari | 12-1 Maa-alade planeerimise korraldamise dokumendid |
| Toimik | 12-1/25 Maa-alade planeerimise korraldamise dokumendid 2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | K-Projekt AS |
| Saabumis/saatmisviis | K-Projekt AS |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
K-Projekt koostab Tallinnas Vanasadama lõunaosa detailplaneeringut ja sellega seoses esitame Teile koostööks detailplaneeringu materjalid.
Materjalid on leitavad lingilt: https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP040550
Küsimuste korral palun pöörduda projektijuhi Anna Petrova poole, tel 522 3816 või [email protected] .
Heade soovidega,
Laura Põllu
projektijuhi abi/sekretär
mob: +372 5622 9948
e-post: [email protected]
TAKSO TAKSO
JK 5
JK 5
JK 5
JK 5
JK 5
JK 5
JK 5
JK 5
JK 5
Reidi tee
Uus-Sadama tn
8, 0
5.00 4.50
1.0 0
4.0 0
1.0 0
4.2 5
46.0 m
3.753.753.75
4.50 5.00 4.50
5.00
20.00 20.00
5.00
20.00 20.00
951
95 1
951
95 1
951
95 1
951
95 1
951
95 1
951
Nr 30194, Laevavrakk
Nr 30189, Laevavrakk
el.autolaadija asukoht
R 300 m VAATESEKTOR PIRITA SADAMA KAILT
(vastavalt teemaplaneeringule "Kõrghoonete paiknemine Tallinnas"
VAATESEKTOR MAARJAMÄE MEMORIAALILT
(vastavalt teemaplaneeringule "Kõrghoonete paiknemine Tallinnas"
Puidust tõkkerajatis 18. saj esimene pool
Ranniku patarei 19. saj keskpaik
Uus-Sadama tn 21 // 23 // 25 78401:114:1920
Reidi tee T2 78401:114:0091
Reidi tee T3 78401:101:2107
Reidi tee T6 78401:101:5210
Reidi tee 13 78401:101:5216
Pikksilma tn 8 78401:115:0147
Pikksilma tn 13 778401:114:0102
SJ
SJ
SJ SJ
SJ SJ SJ SJ SJ SJ SJ SJ SJ SJ SJ SJ SJ
SJ SJSJ
SJ
49,4
8,0 10,0
SJ
22 21
20
19
23
25
26
27
36
37
33
3435
32
31
23
24 28
2930
38
39
40
41424344 45
46
47 50
49
48
51
53 52
54
55
56
57
58
59
60
61 62
63
64
64
65
66
67
68 69
70
71 72
7473
75
76
78
77
798081
82
83
84 85
86
87
23
VAATESEKTOR LAULUVÄLJAKU ÜLEMISE VÄRAVA JUUREST
(vastavalt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusele)
MäMm Mä
PaP Mä
MäMm
Ja
Hk
Ta
Pi
Ja
Sa
Hk
Hk
Hk
Hk
Hk
Pi
Hk
162 163
166 165
164
167
168
169
170
171
172
173
174
175
176
177
178
179
SJ
Reidi tee T4 78401:101:1375
SJSJ
Ajutine parkimismaja EHR kood 121317385 Kasutusluba nr 2112371/02052, 01.02.2021
8,0 8,0
8,0 8,0
4,0
4,0
8,0 8,0
8,0 7,0
4,0
20,4
6,9
4,0
4,0
2,0
2,0
4,0
4,0
2,0 3,0
3,0
4,0
5,6
10,8
20,0 20,0
20,0
R2 0,
0
R 5,4
64
Reidi tee
Reidi tee
Reidi tee
SJ SJ
Uus-Sadama tn
h=24 m abs.h=25,6 m
h=24 m abs.h=25,5 m
h=24 m abs.h=26 m
h=24 m abs.h=26,5 m
h=24 m abs.h=26,5 m
h=24 m abs.h=26,4 m
h=24 m abs.h=26,6 m
h=22 m abs.h=24,4 m
h=24 m abs.h=25,6 m
h=22 m abs.h=23,7 m
h=22 m abs.h=24 m
h=22 m abs.h=24,2 m
h=24 m abs.h=26 m
h=24 m abs.h=26,5 m
h=22 m abs.h=24,2 m h=22 m
abs.h=24,5 m h=22 m
abs.h=24,2 m
h=24 m abs.h=26,6 mh=24,0 m
abs.h=26,0 m
h=22 m abs.h=24,3 m
h=24,0 m abs.h=26,5 m
h=24,0 m abs.h=26,2 m
h=24,0 m abs.h=26,4 m
h=24,0 m abs.h=26,6 m
h=24,0 m abs.h=26,4 m
h=24,0 m abs.h=25,6 m
Kaupmeeste erakanalid
Sadama veejuhe Ülemiste järvest
läbi Kadrioru sadamasse
Reidi tee T5 78401:115:1880
Tuukri tn 21
4,0
4,0 4,0
3,0
8,0 8,0
Sadama veejuhe 18. saj teine pool
27886, Transpordilaeva Tver vrakk
44,6
h=21,0 m abs.h=22,8 m
0,8
3,0
3,2
20,0 28,0
21,2
3,0
24,0
20,0 3,1
3,06,0
28,0
22 ,8
10,0
4,0
28,0
6/-2K 6/-2K
-2K
6/-2K6/-2K7/-2K
-2K
7/-2K
-2K
7/-2K
6/-2K
-2K
6/-2K
7/-2K 7/-2K7/-2K7/-2K 7/-2K 7/-2K 7/-2K
6/-2K
7/-2K 7/-2K
7/-2K
7/-2K7/-2K
6/-2K
7/-2K
7/-2K
-2K-2K -2K
7/-2K
4,0 3,0
m²
8 Ä≥30 / EK≤70
22 m 6/-2
985+63* 1204+224**
2
1204 24 - m²
10 Ä≥30 / EK≤70
22 m 6/-2
557+29* 761+224**
2
761 13 - m²
24 Ä≥30 / EK≤70
22 m 6/-2
852+83* 944
2
944 18 -
m²
33 Ths≤60 / Ä≥40
21 m* 5
50000 - 30
135563 386 50
* Kõrguspiirang ei kehti galeriidele/rampidele, mille kõrgus sõltub teenindavate laevade sissepääsude kõrgusest. Kõrgus 21 m on lubatud ehituspiirkonnas nr 5 (kavandatud büroohoone Uus-Sadama tänava ääres). Ülejäänud hoonestus ei tohi ületada kõrgust 19,4 m.
m²
11 Ä≥30 / EK≤70
24 m 7/-2
842+137* 766
2
842 26 -m²
32 L
_ _
_ _
_
7008 - -
m²
7 Ä≥30 / EK≤70
24 m 7/-2
1053+123* 1055
2
1055 33 -
m²
9 Ä≥30 / EK≤70
22 m 6/-2
909+71* 1129+224**
2
1129 24 - m²
23 Ä≥30 / EK≤70
24 m 7/-2
910+152* 889+224**
2
909 34 - m²
22 Ä≥30 / EK≤70
22 m 6/-2
982+85* 983+224**
2
983 17 - m²
26 Ä≥30 / EK≤70
22 m 6/-2
874+76* 1211
2
1211 25 -
5
m²
35 L
_ _
_ _
_
5580 - -
m²
27 Ä≥30 / EK≤70
22 m 6/-2
593+79* 824+224**
2
824 19 -m²
22 L
_ _
_ _
_
6530 - -
m²
20 Ä≥20 / EK≤80
24 m 7/-2
1251+52* 1263
2
1586 36 -
m²
34 L
_ _
_ _
_
4455 -
12
m²
12 Ä≥20 / EK≤80
24 m 7/-2
842+137* 843
2
843 18 - m²
14 Ä≥20 / EK≤80
24 m 7/-2
870+134* 1071
2
1071 34 -
m²
2 Ä≥20 / EK≤80
24 m 7/-2
605+28* 772
2
772 16 - m²
3 Ä≥20 / EK≤75 / The≤5* 24 m 7/-2
900+93* 900
2
900 24 -
* või Ä≥20 / EK≤80 alajaama ümbertõstmisel
m²
4 Ä≥20 / EK≤80
24 m 7/-2
682+114* 891
2
891 26 - m²
5 Ä≥20 / EK≤80
24 m 7/-2
672+114* 875
2
875 22 - m²
6 Ä≥20 / EK≤80
24 m 7/-2
850+93* 853
2
853 20 -
m²
13 Ä≥20 / EK≤80
24 m 7/-2
682+65* 846
2
846 20 - m²
15 Ä≥20 / EK≤80
24 m 7/-2
760+79* 969
2
969 29 -
m²
17 Ä≥20 / EK≤80
24 m 7/-2
694+52* 908
2
908 17 -
m²
16 Ä≥20 / EK≤80
24 m 7/-2
734+74* 734
2
734 22 -
m²
31 L
_ _
_ _
_
4374 -
12* *Avalikult kasutatavad parkimiskohad
m²
21 L
_ _
_ _
_
5160 -
*10 *Avalikult kasutatavad parkimiskohad
m²
36 L
_ _
_ _
_
4160 - -
m²
1 Ä≥20 / EK≤80
24 m 7/-2
795+107* 800
2
800 27 -
m²
29 Ä ja/või Üh
24 m 7/-2
1480+300* 1634+224**
2
1634 52 -m²
28 Ä≥20 / EK≤80
22 m 6/-2
788+49* 1240
2
1240 18 -m²
30 L
_ _
_ _
_
322 - -
m²
19 L
- -
- -
-
471 - -
m²
18 Ä≥20 / EK≤80
24 m 7/-2
836+113* 1039
2
1039 20 -
m²
37 The
_ _
_ _
_
202 - -
45,0
951
95 1
951
95 1
951
95 1
951
95 1
951
95 1
951
95 1
Reidi tee
Reidi tee
Uus-Sadama tn
1
7 8
3
9
5
10 25 29
33
21 12 14 15 17 182 4 6
11
13 16 20
23
26 27
19
2232
24
28
30
35
31
3736
34
951
95 1
951
95 1
951
95 1
951
95 1
951
95 1
951
95 1
Reidi tee
Reidi tee
Uus-Sadama tn
1
7 8
3
9
5
10 25 29
21 12 14 15 17 182 4 6
11
13 16 20
23
26 27
19
2232
24
28
30
35
31
3736
34
Märkused: 1. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. 2. Sadama territooriumil paiknevad rajatised ning väikeehitised (nt alajaamad, tualetid, check-in kioskid, galeriid, rambid, tuubused
jms) ei kajastu krundile lubatud hoonete arvus. 3. Planeeritud ala asub vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis. 4. Planeeritud ala jääb Tallinna riskianalüüs 2016 kohasesse Järvevana tee 3 asuva veepuhastusjaama kloorilao ohutsooni ja
Sadama-Ahtri-Tuukri-Nafta tänava üleujutusohuga alale. 5. Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas maastikuarhitekt Piret Kümmel aprillis 2017. Täiendava puittaimestiku haljastusliku
hinnangu Uus-Sadama tänava osas koostas maastikuarhitekt Rait Tamm aastal 2023. 6. Elamu sihtotstarbega kruntidele planeeritud laste mänguväljakute ning rekreatsioonialade täpne lahendus ja asukoht antakse
vastavate kruntide hoonete projekti mahus. 7. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis. 8. Puude täpne paiknemine ning istutamiseks kasutatavad maastikuehituslikud võtted tehnovõrkude läheduses määratakse
ehitusprojektis. 9. Planeeritud tehnovõrkude servituute vt jooniselt DP-3-1. 10. Hoonestatud kruntide (v.a pos 33) kavandatud parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
01.12.2021 kirjas nr 3-2/4361-1 esitatud tingimustest: "Parkimiskohtade vajadus arvutada kogu planeeritud brutopinna kohta (v.a sadama hooned) äriruumide normi alusel, st 1 koht 200 m² kohta, sõltumata hoonete otstarbest". Parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektis sõltuvalt tegelikest brutopindadest ning projekteerimise ajal kehtivatest normidest kuid mitte rohkem 1 koht 200 m² kohta.
TINGMÄRGID Planeeritud ala piir
Külgneva detailplaneeringu piir
Katastriüksuse piir
Moodustatava krundi piir
Naaberplaneeringus moodustatud krundi piir (K-Projekt AS töö nr 18102 "D-terminali ja lähiala detailplaneering")
Olemasolev hoone / naaberhoone
Olemasolevad galeriid
Olemasolev autoliikluse ala
Olemasolev kergliikluse ala
Planeeritud autoliikluse ala
Planeeritud kergliikluse ala
Planeeritud jalgrattarada
Veekogu
Võimalik haljasala
Katusehaljastuse võimalik asukoht
Planeeritud maapealne hoonestusala
Planeeritud konsoolne hooneosa alates 2. korrusest Üleehitusservituudi vajadusega ala
Planeeritud konsoolne hooneosa alates 2. korrusest
Planeeritud maa-alune hoonestusala / maa-aluste korruste võimalik ühendus, mille asukoht täpsustub hoonete projekteerimisel Naaberplaneeringus planeeritud maapealne hoonestusala (K-Projekt AS töö nr 18102 "D-terminali ja lähiala detailplaneering")
h=... m Hoone kõrgus maapinnast
abs.h=... m Hoone absoluutkõrgus
Krundi positsiooni number
Krundi ehitusõigus * Üleehitusservituudiga ala ** Allaehitusservituudiga ala
Ä Bürood ja kaubanduspinnad
EK Vähemalt kolmekorruseline mitme korteriga elamu
Ths Sadam
The Alajaam, pumpla
Üh Ühiskondlike hoonete maa
L Tee, tänav
Autode võimalik juurdepääs krundile
Planeeritud võimalik piire
ISPS-tsooni piir (sadamatele seatud rahvusvahelised turvanõuded)
Tulemüüri vajadus
Sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik hoones, mille asukoht täpsustub hoonete projekteerimisel Ühenduskoridor (ribapark / lineaarpark / promenaad) Kadrioru pargi ja Bastionide vööndi ning Loodemuuli promenaadi vahel, mis täpsustub edasise projekteerimise käigus Säilitatav II klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga Puittaimestiku haljastusliku hinnang 2017
Säilitatav III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga Puittaimestiku haljastusliku hinnang 2017
Säilitatav III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga
Säilitatav IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga
Säilitatav V klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga
Kõrghaljastuse võimalik asukoht
Konteinerhaljastuse võimalik asukoht
Ümberistutatav haljastus
Likvideeritav objekt
Likvideeritav haljastus
Varem likvideeritud puu / põõsas
Kultuurimälestis
Kultuurimälestise kaitsevöönd
Vanalinna muinsuskaitseala vaatesektorid (vastavalt Tallinna Vanalinna Muinsuskaitseala põhimäärusele)
Eesti põhikaardile kantud veekogu piir (piirid Maa-ameti registrist seisuga 05.02.2025)
Läänemere ranna piiranguvööndi piir 200 m
Läänemere ranna ehituskeeluvööndi piir 50 m (piirid Maa-ameti registrist seisuga 05.02.2025)
Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
Ühiskanalisatsiooni sademeveekaevu kuja 2 m (Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded § 8)
Juurdepääsuservituudi vajadusega ala
Allaehitusservituudi vajadusega ala maa-aluste korruste ühendamiseks, mille asukoht ja suurus täpsustub ehitusprojektis
Planeeritud hoonesisene trafoalajaam
Tallinna sihi ülemise tuletorni (navigatsioonimärk nr 252) töösektor
Härjapea jõe orienteeruv asukoht
Ajaloolised rajatised vastavalt muinsuskaitse eritingimustele (vt viited joonisel)
Ajaloolised detailid, markeeritavad linnaruumis ja/või varustatud infotahvliga (vastavalt muinsuskaitse eritingimustele)
1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
MEETRITES KÕRGUS
KORRUSELISUS SUURIM
KRUNDI SUURUS P - õues
ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL
HOONEALUNE
PIND MAA-ALL HOONEALUNE
P - hoones
SJ
0
0
0
0
0
Tuukri tn 17, Tuukri tn 19, Tuukri tn 19a, Tuukri tn 19b, Tuukri tn 21, Tuukri tn 21a, Uus-Sadama tn 11a, Uus-Sadama tn 26
detailplaneering (DP038310)
Algatatud Tallinna Linnavalitsuse 18.01.2017 korraldusega nr 95-k
Uus-Sadama tn pikendusel paikneva AS Tallinna Sadama territooriumi osa
detailplaneering (DP003400) Kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 30.11.2000
otsusega nr 402
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:
16128_DP.dwg
Koostatud:Faili nimi: 20.03.2025
Kõrgussüsteem:
K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754
Koordinaatsüsteem:
16128
Vanasadama lõunaosa detailplaneering (DP040550)
Tallinn, Kesklinn
DP
Põhijoonis
DP-2 1:1000
Juhataja R. Annusver
Projektijuht A. Petrova
Konsultant Ü. Kadak
Planeerija K. Salumäe
AS Tallinna Sadam GE1-2023-09 07.2023
EH2000 L-EST 97
Promenaadi kujundustingimused määratakse ühtselt kogu Vanasadama ala ulatuses:
· avaliku ruumi loomisel kasutada kõrgeima kvaliteediga disaini ja materjale (nt looduskivi, graniit või basaltsillutis, mida saab täiendada monteeritud betooni, monoliitbetooni, puidu ning erinevate tekstuuride ja värvusega kruusaga);
· promenaadi katendiks kasutada eristuvat sillutist (pidulikum katend kui tavaline tänavakivi); · tagada kvaliteetne haljasalade maastikukujundus, pakkudes maastikukujunduse tekstuure, tihedusi ja värve,
kasutades igal võimalusel kohalikke taimeliike; · taimestiku valikul rõhutada taimeliikide mitmekesisust, tekstuuri, värvust ja kihilisi maastikke, kasutada kohalikke
puuliike, näiteks muuhulgas harilikku pärna; · promenaadile kavandatud haljasalad liigendada promenaadiga külgneva hoonestusega; · kitsama haljasriba korral tagada puudele piisavat kasvupinnast, laiendades kasvuruumi kõnnitee alla; · liiklejate ohutuse tagamiseks eraldada rattaga liikujat ja jalakäijat haljasaladega kujundades neid puuridade või
puuridade koos madalhaljastusega; · suurematesse liikumisteede ristumiskohtadesse lisada maamärke ja infotahvleid (maamärke-majakaid
paigutada Admiralisilla ette ning promenaadi keskossa); · ristmike kujundamisel arvestada universaalse disainiga; · paigaldada linnamööblit (nt pingid puhkamiseks); · materjalide ja taimede valikul arvestada, et kasutusel oleksid vastupidavad, lihtsasti hooldatavad,
mereäärsetesse oludesse (näiteks soolsus, tuuled, kõrge õhusaaste jms) sobivad ning iga ilmastikuoluga suurele rahvamassile ohutud materjalid.
AVALIKUKS KASUTAMISEKS MÄÄRATUD KRUNTIDE SKEEM
Märkused: (1) Maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 2 ja pos 7 või 8 vahel läbi pos 32) pindala ja brutopind. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse otsustatakse sõltuvalt ehitusprojektidest. (2) Maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 5 ja pos 10 või 11 vahel läbi pos 32) pindala ja brutopind. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse otsustatakse sõltuvalt ehitusprojektidest. (3) Maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 4 ja pos 9 vahel läbi pos 32) pindala ja brutopind. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse otsustatakse sõltuvalt ehitusprojektidest. (4) Maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 12 ja pos 23 või 24 vahel läbi pos 22) pindala ja brutopind. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse otsustatakse sõltuvalt ehitusprojektidest. (5) Maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 14 ja pos 25 või 26 vahel läbi pos 22) pindala ja brutopind. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse otsustatakse sõltuvalt ehitusprojektidest. (6) Maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 16 ja pos 27 või 28 vahel läbi pos 22) pindala ja brutopind. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse otsustatakse sõltuvalt ehitusprojektidest. (7) Maa-aluse hooneosa (pos 18 ja pos 20 vahel läbi pos 19) pindala ja brutopind. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse otsustatakse sõltuvalt ehitusprojektidest. (8) Maa-aluse hooneosa (pos 18 ja pos 29 vahel läbi pos 36) pindala ja brutopind. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse otsustatakse sõltuvalt ehitusprojektidest.
-1 KORRUSE JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALADE SKEEM
SV: Tehnovõrguservituudi vajadusega ala võrgu valdajate kasuks tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks: · Reidi tee T11 kinnistul elektrikaablile 1 m äärmistest kaablitest · Reidi tee T2 kinnistul gaasitorustikule 1 m välimisest mõõtmisest, reoveekanalisatsioonile koridori laiusega 6 m, elektrikaablile 1 m äärmistest kaablitest · Reidi tee T3 kinnistul gaasitorustikule 1 m välimisest mõõtmisest, reoveekanalisatsioonile koridori laiusega kuni 6 m, elektrikaablile 1 m äärmistest kaablitest, veetorustikule koridori laiusega 4 m,
kaugküttetorustikule 2 m isolatsiooni välipinnast, sademeveekanalisatsioonile koridori laiusega 5 m · Reidi tee T4 kinnistul reoveekanalisatsioonile koridori laiusega kuni 6 m, elektrikaablile 1 m äärmistest kaablitest, veetorustikule koridori laiusega 4 m, sademeveekanalisatsioonile koridori laiusega 5 m · Reidi tee T5 kinnistul reoveekanalisatsioonile koridori laiusega kuni 6 m, elektrikaablile 1 m äärmistest kaablitest, veetorustikule koridori laiusega 4 m · Reidi tee T6 kinnistul elektrikaablile 1 m äärmistest kaablitest, sademeveekanalisatsioonile koridori laiusega 5 m, reoveekanalisatsioonile koridori laiusega kuni 6 m · Reidi tee 13 kinnistul reoveekanalisatsioonile koridori laiusega kuni 6 m, elektrikaablile 1 m äärmistest kaablitest, veetorustikule koridori laiusega 4 m, sademeveekanalisatsioonile koridori laiusega 5 m · Tuukri tn 21 kinnistul reoveekanalisatsioonile koridori laiusega 5 m · Tuukri tn 21a kinnistul reoveekanalisatsioonile koridori laiusega 5 m · Petrooleumi tänav kinnistul reoveekanalisatsioonile koridori laiusega 5 m · Tuukri tänav T3 kinnistul reoveekanalisatsioonile koridori laiusega 5 m
* Kõrguspiirang ei kehti galeriidele, mille kõrgus sõltub teenindatavate laevade väljapääsude kõrgusest ** Sh 386 olemasolevat parkimiskohta parkimismajas
KÖITE SISUKORD
I SELETUSKIRI ........................................................................................ 4
1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS .................................. 4
2 LINNAEHITUSLIKUD LÄHTEKOHAD JA RUUMILISE ARENGU
EESMÄRGID ....................................................................................... 4
3 PLANEERINGUS KAVANDATU ............................................................. 5
4 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ......... 22
5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ..................................... 41
6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ......... 47
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
2 / 65
7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ..................................... 57
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
3 / 65
II JOONISED
1. Asukohaskeem DP-1
2. Põhijoonis DP-2
3. Kruntimise skeem DP-2-1
4. Tehnovõrkude koondplaan DP-3
5. Planeeritud tehnovõrkude servituudid DP-3-1
6. Väljavõte üldplaneeringust ja üldplaneeringu muutmisettepanek DP-4
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
4 / 65
I SELETUSKIRI
1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS
Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Vanasadama akvatooriumi, Tallinna lahe ja Reidi
tee vahelisel alal.
Planeeringu koostamine algatati Lootsi tn 13 // 14 // Sadama tn 21 // 25 // Uus Sadama
tn 19 kinnistu osa kohta.
Pärast detailplaneeringu algatamist on muudetud krundipiire ning planeeringuala
moodustavad Pikksilma tn 19 // Reidi tee 9 // Uus-Sadama tn 19 // 24 kinnistu osa,
Reidi tee T12, Petrooleumi tn 8b, Bensiini tn 13, Bensiini tn 13b, Petrooleumi tn 10,
Pikksilma tn 7 ning Petrooleumi tn 12 kinnistud.
Planeeritud maa-ala suurus on 23,37 ha.
2 LINNAEHITUSLIKUD LÄHTEKOHAD JA RUUMILISE ARENGU
EESMÄRGID
Ruumilise keskkonna analüüsi järeldused
Vanasadama piirkonnas on linnaehituslik olukord muutumas. Vanasadama ala
arendamise laiem eesmärk on muuta kogu südalinna vahetus läheduses asuv endine
suletud sadama territoorium ja praegune tühermaa atraktiivseks ja inimsõbralikuks
linnaruumiks, kuhu on oodatud aega veetma nii turistid kui ka kohalikud elanikud.
Kogu sadama-ala jaoks väärika ideelahenduse saamiseks korraldati 2017. aastal
rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille võitis Londoni arhitektuuribüroo Zaha Hadid
Architects. Võidutöö lahendus, Vanasadama Masterplan 2030 (edaspidi Masterplan
2030), on Tallinna Vanasadama ala arendamise arengukava. Oluline aspekt Masterplan
2030 lahenduses on eesmärk ühendada avalik ruum sadama funktsioonidega.
Masterplan 2030 edasiarendatud idee on aluseks Vanasadama ala detailplaneeringute
koostamisel. Kokku on ala jagatud kuueks arenduspiirkonnaks, viie arenduspiirkonna
kohta on algatatud detailplaneeringute koostamine.
Planeeringu koostamisel on lähtutud Masterplan 2030 üldistest põhimõtetest: kujundada
tänapäeva ootustele vastav piirkond, kus on seotud tervikuks olemasolev ja kavandatud
hoonestus, loodud kvaliteetne avalik ruum ning tagatud nüüdisaegse sadamataristu
toimimine Tallinna peamises mereväravas.
Masterplan 2030 lahendus näeb ette Vanasadama lõunaossa eelkõige sadama ala
sadama tegevuseks vajalike ehitiste ning sadama tegevusest vabal alal uute elu- ja
ärihoonete või ühiskondliku hoone rajamist ning promenaadi/lineaarpargi kavandamist,
mis on osa Kadriorgu ja Piritat Kalamajaga ühendavast promenaadist.
Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid
• Kujundada kesklinna vahetusse lähedusse Reidi tee äärde inimsõbralik ja
atraktiivne terviklik elu- ja ärikvartal ja kavandada esinduslik tänavasein Reidi
teele. Seejuures on eesmärk jätta võimalus planeeritud hooneid otstarbe mõttes
paindlikult kasutada.
• Kujundada inimkeskne kesklinlik linnaruum, kus hoonete esimestele korrustele
kavandatakse avaliku ruumiga suhestuvad äri –ja teeninduspinnad.
• Säilitada vanalinna silueti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
5 / 65
• Kavandada rohke haljastusega promenaad jalakäijatele ja kergliiklejatele, et
ühendada Pirita Kalamajaga.
• Kavandada hubaseid hoonetevahelisi läbipääse.
• Kavandada Vanasadama lõunaosa alaks (v.a. sadama tegevuseks vajalik ala), kus
oleks võimalik mugavalt autota liikuda, eelistades ühistranspordi kasutamist ning
soodustades aktiivset liikumist jalgsi või jalgrattaga.
• Luua eeldused/võimalused uuel tasemel liikuvusteenuse arendamiseks, nt
sõidukite lühirent ja sõidujagamine.
• Lähtuvalt Tallinna rattastrateegiast 2018-2028 kavandada kergliiklusteede
võrgustik, mis ühildub naaberalade kergliiklusteede võrgustikuga.
• Kavandada hoonestus, mida on võimalik ellu viia etapiviisiliselt.
3 PLANEERINGUS KAVANDATU
Detailplaneering algatati eesmärgil muuta kinnistute piire ja sihtotstarbeid ning määrata
ehitusõigus kuni 8 maapealse korrusega sadama teenindamiseks vajalike hoonete
ehitamiseks ning Reidi tee äärde tankla ja kuni 7 maapealse korrusega äri- ja eluhoonete
ning ärihoonete ehitamiseks, kruntide kasutamise tingimused ning liikluskorralduse
lahendus.
Pärast detailplaneeringu algatamist on muutunud linnaehituslik situatsioon.
Detailplaneeringu koostamisel on loobutud tankla kavandamisest, kuna lähiümbruses on
juba mitu tanklat. Uue tankla asemel on planeeringus kavandatud võimalused erinevate
liikumisviiside (lai promenaad/lineaarpark jalakäijatele, rattateed) ja keskkonnasõbralike
mootorsõidukite kasutamise eelistamiseks. Muuhulgas on parklakorrusele planeeritud
ulatuslik elektriautode laadimistaristu.
Planeering on koostatud eesmärgil määrata moodustatavatele kruntidele ehitusõigus
sadama teenindamiseks vajalike hoonete, äri- ja eluhoonete, ühiskondliku hoone
ehitamiseks ning tehno- ja liiklusrajatiste ja promenaadi/haljasala jaoks ning kruntide
kasutamise tingimused.
Detailplaneering sisaldab ettepanekut Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004
määrusega nr 54 kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu
muutmiseks, kuna detailplaneeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna
ehituskeeluvööndi vähendamist kruntide piirini vastavalt punktis 5.1.1 esitatud
ettepanekule.
Planeeritud maa-ala krundijaotus
Planeeringus on kavandatud Pikksilma tn 19 // Reidi tee 9 // Uus-Sadama tn 19 // 24
kinnistu osast, Reidi tee T12, Petrooleumi tn 8b, Bensiini tn 13, Bensiini tn 13b,
Petrooleumi tn 10, Pikksilma tn 7 ning Petrooleumi tn 12 kinnistutest moodustada 37
krunti: üks äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunt sadama teenindamiseks, 23 äri- ja
elamumaa sihtotstarbega krunti, üks äri-, elamu- ja tootmismaa või äri- ja elamumaa
sihtotstarbega krunt, üks äri- või ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega maa krunt ning
9 liiklusmaa sihtotstarbega krunti ja üks tootmismaa sihtotstarbega krunt.
Hoonestatavaid krunte võib liita või jagada väiksemateks kruntideks vastavalt
arhitektuurse lahenduse täpsustumisel kujunevale hoonestuslahendusele. Jagamisel tuleb
arvestada, et detailplaneeringus liidetavatele/jagatavatele kruntidele määratud
summaarne ehitisealune pind, kavandatud suletud brutopind ja sihtotstarvete
proportsioon ei muutu.
Krundi pos 30 võib soovi korral liita krundiga pos 22 või pos 36.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
6 / 65
Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse
kavandamise põhimõtted
Planeeritud ala on tinglikult jaotatud kaheks piirkonnaks. Üks osa maa-alast jääb sadama
funktsioone täitma ning sinna on kavandatud sadama teenindamiseks vajalik hoonestus
ning ühendusgaleriid laevast terminali. Peamine põhimõte sadamat teenindava
hoonestuse paigutamisel on funktsionaalsus ja territooriumi kasutamise loogika.
Teine, sadama territooriumi ja Reidi tee vahele jääv ala, on kavandatud hoonestada elu-
ja ärihoonetega. Hoonestus on kavandatud paralleelselt Reidi teega. Kahe hoonerea
vahele on kavandatud lai esinduslik promenaad/lineaarpark, mis on osa kogu sadama ala
läbivast promenaadist Kadriorust Kalamajani. Kuna suure osa planeeringualast
moodustab park, on hoonestus kavandatud piki pargi serva.
Hoonete suuruse kavandamisel on arvestatud muinsuskaitse eritingimustest tulenevate
piirangutega.
Hoonetevahelise lineaarpargi kujundamiseks võimalikult suures osas päikesele avatuna
ning inimmõõtmelise ja meeldiva linnaruumina on järgitud põhimõtet, et Reidi tee poolne
hoonestus on madalam ja sadamapoolne kõrgem.
Detailplaneeringus on määratud Reidi tee poolse hoonestuse korruselisuseks kuni
6 korrust ning linnaruumiliselt sobivates kohtades kuni 7 korrust. Sadamapoolse
hoonestuse korruselisuseks on määratud kuni 7 korrust. Parima hoonestuslahenduse
leidmiseks on määratud nõue viia läbi arhitektuurikonkursid kvartalite kaupa. Konkursi
tingimustesse määratakse nõue projekteerida Reidi tee äärne hoonestus valdavalt
5 maapealse korrusega ning kõrgemad hooned (6-7 korrust) näha ette linnaruumiliselt
sobivatesse kohtadesse. Sadamapoolsed hooned kavandada kõrguslikult liigendatult
valdavalt 6 kuni 7-korruselised.
Ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja
maaüksuste koormusnäitajad
Hoonestustihedus planeeringualal (v.a. pos 33) on 2,0.
Kui kruntidele pos 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11 nähakse ette väikesi kortereid
nt vanemaealiste toetatud elamiseks või noortele, võib korterite arv olla suurem
põhijoonisel näidatust, aga kogu kvartalis peab olema korterite keskmine suletud
brutopind vähemalt 80 m2.
Pos 1 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 902 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 96 m² pos 32 ning
11 m² pos 21 kohal
800 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (25,6 m abs)
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 6,7.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
7 / 65
Pos 2 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 633 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 28 m² pos 32 kohal
722 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (25,6 m abs)
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 4,1.
Pos 3 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤75%;
tootmismaa ≤5% (alajaam) või
ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 1012 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 93 m² pos 32 kohal
ning olemasoleva alajaama ulatuses
üleehitusservituudiga ala 19 m²
pos 21 kohal
900 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (25,6 m abs)
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms ja tootmine (olemasolev alajaam).
Olemasolev alajaam võib säilida kuni oma ekspluatatsiooniaja lõpuni või asendamiseni
uue alajaamaga sadama territooriumil. Alajaama likvideerimisel tuleb hoone
projekteerida naaberhoonetega ühele ehitusjoonele.
Hoonestustihedus krundil on 5,3.
Pos 4 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 758 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 76 m² pos 32 kohal
891 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26 m abs)
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
8 / 65
Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 5,8.
Pos 5 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 786 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 114 m² pos 32 kohal
875 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26 m abs)
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 5,0.
Pos 6 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 943 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 93 m² pos 32 kohal
853 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26 m abs)
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 4,8.
Pos 7 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥30%; elamumaa ≤70%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 1176 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 123 m² pos 32 kohal
1055 m2 (maa-alune) *
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (25,5 m abs)
Märkus:
* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 2 ja pos 7 või 8 vahel läbi
pos 32) pindala ja brutopinnaga ca 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub
ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 7 või pos-le 8.
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
9 / 65
Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 6,3.
Pos 8 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥30%; elamumaa ≤70%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 1048 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 63 m² pos 32 kohal
1204 m2 (maa-alune) *
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 22 m (23,7 m abs)
Märkus:
* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 2 ja pos 7 või 8 vahel läbi
pos 32) pindala ja brutopinnaga ca 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub
ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 7 või pos-le 8.
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 3,9.
Pos 9 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥30%; elamumaa ≤70%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 980 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 71 m² pos 32 kohal
1129 m2 (maa-alune) *
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 22 m (24 m abs)
Märkus:
* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 4 ja pos 9 vahel läbi pos 32)
pindala ja brutopinnaga ca 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub ehitusõigus
maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 4 või pos-le 9.
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 4,2.
Pos 10 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥30%; elamumaa ≤70%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 586 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 29 m² pos 32 kohal
761 m2 (maa-alune) *
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
10 / 65
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 22 m (24,2 m abs)
Märkus:
* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 5 ja pos 10 või 11 vahel läbi
pos 32) pindala ja brutopinnaga ca 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub
ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 10 või pos-le 11.
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 3,3.
Pos 11 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥30%; elamumaa ≤70%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 977 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 94 m² pos 32 kohal
ning 42 m² pos 21 kohal
766 m2 (maa-alune)*
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26,5 m abs)
Märkus:
* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 5 ja pos 10 või 11 vahel läbi
pos 32) pindala ja brutopinnaga 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub
ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 10 või pos-le 11.
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 6,2.
Pos 12 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 979 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 95 m² pos 22 kohal
ning 42 m² pos 21 kohal
843 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26,5 m abs)
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 4,4.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
11 / 65
Pos 13 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 747 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 65 m² pos 22 kohal
846 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26,5 m abs)
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 4,6.
Pos 14 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 1004 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 134 m² pos 22 kohal
1071 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26,2 m abs)
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 6,3.
Pos 15 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 839 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 79 m² pos 22 kohal
969 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26,4 m abs)
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 5,9.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
12 / 65
Pos 16 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 808 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 74 m² pos 22 kohal
734 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26,4 m abs)
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 6,0.
Pos 17 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 746 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 20 m² pos 22 kohal,
10 m² pos 36 kohal ning 22 m²
pos 30 kohal
908 m2 (maa-alune)
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26,6 m abs)
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 3,8.
Pos 18 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 949 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 67 m² pos 36 kohal
ning 46 m² pos 19 kohal
1039 m2 (maa-alune)*
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26,6 m abs)
Märkus:
* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa pos 18 ja pos 20 läbi pos 19 pindala ja
brutopinnaga 470 m2. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse sõltub
ehitusjärjekordadest.
Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 18 ja pos 29 vahel läbi pos 36)
pindala ja brutopinnaga ca 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub ehitusõigus
maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 18 või pos-le 29.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
13 / 65
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 3,8.
Pos 19 …………………………..
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa
Krunt on kavandatud tagamaks läbipääsu sadama poolsest küljest promenaadile.
Autoliiklus on lubatud üksnes teenindamiseks (tänavapuhastus, lumekoristus,
heakorratööd).
Krunt määratakse avalikult kasutatavaks. Krundile võib rajada sõltuvalt
maastikuarhitektuursest lahendusest väikeehitisi promenaadi teenindamiseks (nt
tualetid, nn kasvuhoone tüüpi välikohvikud, terrassid, trepistikud vms).
Pos 20 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 1303 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 52 m² pos 19 kohal
1263 m2 (maa-alune) *
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26,4 m abs)
Märkus:
* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa pos 18 ja pos 20 läbi pos 19 pindala ja
brutopinnaga ca 470 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub ehitusõigus maa-aluse
ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 18 või pos-le 20.
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
Võimalikud kasutusotstarbed: majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 4,6.
Pos 21 …………………………..
Aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa
Krunt on kavandatud juurdepääsutänava ning Petrooleumi tänava rajatiste jaoks ning
määratakse avalikult kasutatavaks.
Pos 22 …………………………..
Aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa
Krunt on kavandatud promenaadirajatiste jaoks ning määratakse avalikult kasutatavaks.
Krundile on kavandatud kolm maa-alust ühenduskordori Reidi tee äärsetele kruntidele
juurdepääsu tagamiseks. Ühenduskoridoride täpne asukoht selgub ehitusprojektides.
Lähtudes projekteeritud ühenduskoridori asukohast seatakse allaehitusservituut.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
14 / 65
Krundile võib rajada sõltuvalt maastikuarhitektuursest lahendusest väikeehitisi
promenaadi teenindamiseks (nt tualetid, nn kasvuhoone tüüpi välikohvikud, terrassid,
trepistikud vms).
Pos 23 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥30%; elamumaa ≤70%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 1062 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 106 m² pos 22 kohal
ning 46 m² pos 21 kohal
909 m2 (maa-alune) *
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 (26,5 m abs)
Märkus:
* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 12 ja pos 23 või 24 vahel läbi
pos 22) pindala ja brutopinnaga ca 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub
ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 23 või pos-le 24.
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 7,5.
Pos 24 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥30%; elamumaa ≤70%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 935 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 83 m² pos 22 kohal
944 m2 (maa-alune) *
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 22 m (24,2 m abs)
Märkus:
* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 12 ja pos 23 või 24 vahel läbi
pos 22) pindala ja brutopinnaga ca 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub
ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 23 või pos-le 24.
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 3,9.
Pos 25 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥30%; elamumaa ≤70%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 977 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 85 m² pos 22 kohal
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
15 / 65
983m2 (maa-alune) *
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 22 m (24,3 m abs)
Märkus:
* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 14 ja pos 25 või 26 vahel läbi
pos 22) pindala ja brutopinnaga ca 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub
ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 25 või pos-le 26.
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 3,5.
Pos 26 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥30%; elamumaa ≤70%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 950 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 76 m² pos 22 kohal
1211 m2 (maa-alune)*
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 22 m (24,5 m abs)
Märkus:
* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 14 ja pos 25 või 26 vahel läbi
pos 22) pindala ja brutopinnaga ca 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub
ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 25 või pos-le 26.
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 4,2.
Pos 27 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥30%; elamumaa ≤70%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 672 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 79 m² pos 22 kohal
824 m2 (maa-alune) *
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 22 m (24,4 m abs)
Märkus:
* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 16 ja pos 27 või 28 vahel läbi
pos 22) pindala ja brutopinnaga ca 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub
ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 27 või pos-le 28.
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
16 / 65
Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 4,6.
Pos 28 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80%
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 837 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 31 m² pos 22 kohal
ning 18 m² pos 30-l
1240 m2 (maa-alune) *
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 22 m (24,2 m abs)
Märkus:
* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 16 ja pos 27 või 28 vahel läbi
pos 22) pindala ja brutopinnaga ca 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub
ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 27 või pos-le 28.
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega
äriruumidega eluhoone ehitamiseks.
Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus,
meelelahutusasutused, kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 2,9.
Pos 29 ………………………
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ja/või ühiskondlike ehitiste
maa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 1780 m2 (maapealne), sh üleehitus-
servituudiga ala 300 m² pos 36 kohal
1634 m2 (maa-alune) *
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26,6 m abs)
Märkus:
* Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 18 ja pos 29 vahel läbi
pos 36) pindala ja brutopinnaga ca 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub
ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 18 või pos-le 29.
Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja/või
ühiskondliku hoone ehitamiseks.
Võimalikud kasutusotstarbed: bürood, teenindus, toitlustus, ühiskondlik hoone,
kaubandus jms.
Hoonestustihedus krundil on 6,4.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
17 / 65
Pos 30 …………………………..
Aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa
Krunt on kavandatud promenaadirajatiste jaoks ning määratakse avalikult kasutatavaks.
Krundile võib rajada sõltuvalt maastikuarhitektuursest lahendusest väikeehitisi
promenaadi teenindamiseks (nt tualetid, nn kasvuhoone tüüpi välikohvikud, terrassid,
trepistikud vms). Krundi võib soovi korral liita krundiga pos 22 või pos 36.
Pos 31 …………………………..
Aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa
Krunt on kavandatud juurdepääsutänava rajatiste jaoks ning määratakse avalikuks
kasutamiseks.
Pos 32 …………………………..
Aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa
Krunt on kavandatud promenaadirajatiste jaoks ning määratakse avalikult kasutatavaks.
Krundile on kavandatud kolm maa-alust ühenduskordori Reidi tee äärsetele kruntidele
juurdepääsu tagamiseks. Ühenduskoridoride täpne asukoht selgub ehitusprojektides.
Lähtudes projekteeritud ühenduskoridori asukohast seatakse allaehitusservituut.
Krundile võib rajada sõltuvalt maastikuarhitektuursest lahendusest väikeehitisi
promenaadi teenindamiseks (nt tualetid, nn kasvuhoone tüüpi välikohvikud, terrassid,
trepistikud vms).
Pos 33
Krundi kasutamise sihtotstarve: Tootmismaa ≤ 60% ja ärimaa ≥ 40
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 30
Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 50 000 m2
Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 21 m (23,5 m abs)*
Ehituspiirkonda nr 9 jäävas krundi osas on maksimaalne lubatud hoonete kõrgus 19,4 m.
Büroohoone, mis jääb ehituspiirkonda nr 5 maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on
21 m. Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmisettepanek on
kajastatud joonisel DP-4.
*kõrguspiirang ei kehti reisijate juurdepääsu galeriidele ja rampidele. Praegu on galeriide
kõrgus 22 m. Galeriide ja rampide kõrgus sõltub teenindatavate laevade väljapääsu
kõrgusest ning nende kõrgus määratakse vastavalt vajadusele.
Krundile on kavandatud kuni 30 hoonet, sh olemasolevad ehitised. Lisaks võib krundile
rajada sadama teenindamiseks vajalikke rajatisi (reisijate teenindamiseks vajalikud
galeriid, turvarajatised, sõidukite check-in ja pääsla piirded jms) ja tehnoehitisi
(alajaamad, pumplad, rambid jms).
Hoonestustihedus krundil on 0,3.
Hoonestuse võimalik tsoneering on kajastatud joonisel Lisa 10.1 „Hoonestuskava
ettepanek“. Joonisel on erineva värviga esile toodud galeriide ala ning võimalikud
hoonestatavad alad.
Olemasolevad ehitised võib vajadusel lammutada, rekonstrueerida ja/või laiendada.
Olemasoleva sissesõidutee edaspidisel rekonstrueerimisel võib olla vajalik vähesel määral
mere täitmine olemasoleva krundipiirini.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
18 / 65
Pos 34 …………………………..
Aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa
Krunt on kavandatud Uus-Sadama tänava rajatiste jaoks ning määratakse avalikult
kasutatavaks.
Pos 35 …………………………..
Aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa
Krunt on kavandatud Pikksilma tänava- ja olemasoleva mereäärse Reidi tee promenaadi
jätku rajatiste jaoks ning määratakse avalikult kasutatavaks.
Pos 36 …………………………..
Aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa
Krunt on kavandatud promenaadirajatiste jaoks. Peale rajatiste valmimist krunt koos
rajatistega antakse linnale üle.
Krundile võib rajada sõltuvalt maastikuarhitektuursest lahendusest väikeehitisi
promenaadi teenindamiseks (nt tualetid, nn kasvuhoone tüüpi välikohvikud, terrassid,
trepistikud vms).
Pos 37 …………………………..
Aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: tootmismaa
Krunt on kavandatud kanalisatsioonipumpla rajatiste jaoks.
Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Planeeringu alal on maapind tasane väikese kaldega edelasuunas. Suuremahuline
maapinna tõstmise vajadus puudub.
Maa-ameti infosüsteemis oleva üleujutusalade kaardi kohaselt jääb planeeritav maa-ala
üleujutuse riskipiirkonda esinemistõenäosusega üks kord 100 aasta jooksul.
Vertikaalplaneerimisega näha ette sademevee juhtimine hoonetest eemale
sademeveekanalisatsiooni või haljasaladele. Vertikaalplaneerimisega ei juhita sademevett
hoonestatavatele kinnistutele.
Võimalikult palju sademevett tuleb hajutada haljastatud aladele (nt vihmapeenrad).
Kõvakattega krundiosal kogutakse sademevesi restkaevudesse.
Vertikaalplaneerimise ja sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis.
Haljastuse kavandamise põhimõtted
Valdav osa planeeringualast (pos 33) on sadamategevusega seotud piiratud ligipääsuga
ala, kus on korraldatud transpordi juurdepääs laevadele. Sadama-alal puudub
kõrghaljastus ning seda ei ole ka juurde kavandatud.
Sadama territooriumi ja Reidi tee vahelisele alale on kavandatud hoonestus, mille vahele
rajatakse Reidi teega paralleelne haljastatud promenaad. Promenaad kujundatakse
lineaarpargina, kuhu rajatakse nii jalg- kui jalgrattateed, kõrghaljastus kaherealise
puuderivina ning puhkekohad. Promenaad/lineaarpark on üks osa kogu sadama ala
läbivast promenaadist, mis ühendab Kadrioru ja Pirita Kalamajaga. Ühtlasi on
promenaad/lineaarpark üldplaneeringus läbi sadama-ala kavandatud rohestruktuuri
koridori osa.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
19 / 65
Uus-Sadama tänava ääres säilib olemasolev tänavahaljastus. Olemasolevate
peatumiskohtade vahele on ette nähtud võimalus paigutada konteinerpuid.
Transpordimaa kruntidele pos 21 ja pos 31 on hoonestuse poolsele tänavaküljele
kavandatud puuderida vaheldumisi peatumiskohtadega. Sadamapoolsele tänavaservale ei
saa kõrghaljastust rajada tulenevalt ISPS turvanõuetest, mis ei luba sadama piirete
lähedusse kõrghaljastust rajada.
Puuderida on kavandatud Petrooleumi tänava pikendusele (pos 21).
Pikkade hooneseinte vältimiseks on hoonestusalade vahele kavandatud läbikäigud, kuhu
on võimalik maa-aluse parkla pealsele alale kavandada promenaadiga visuaalselt seotud
madalhaljastust.
Maaga seotud haljastuse osakaal planeeringuala maismaa osa ulatuses, v.a pos 33, on
32%.
Väärtuslik puu harilik tamm (haljastuse objekt nr 40) ning puu nr 179 istutatakse ümber
detailplaneeringu ala piires või lähialal.
Detailplaneeringus on hoonestus kavandatud kvartalitena. Kvartaalne lahendus leitakse
arhitektuurikonkurssi tulemusel. Arhitektuurikonkursi raames lahendatakse ka
hoonestusega külgnevate alade (sh lineaarpargi) haljastus.
Asendusistutuse vajaduse esialgne arvutus
Likvideeritavate puude asemele istutatavate puude selgitamiseks vajalik haljastuse ühikute
arv on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja
hoolduslõikusloa andmise kord“.
Asendusistutuste arvutustes on lähtutud järgmisest valemist:
= ++
3
321 *
kkk D haljastuse ühik
kus D – raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme puu puhul läbimõõtude summa, cm;
k1 – raiutava puuliigi koefitsient;
k2 – raiutava puu seisukorra koefitsient;
k3 – raiepõhjuse koefitsient (arvutuses 0,5).
Pos nr.
likv. puu nr puu liik
liigi koefitsient
D (cm)
väärtus- klass
seisukorra koefitsient
haljastuse ühik
Likvideerimise põhjus
17 61 hapu kirsipuu ei asendata III - Hoonestusala
pos 17 kokku 0
22 19 pappel 1 68 IV 0,2 39
Promenaadi rajatised ja tehnovõrgud
20 arukask 1 21 IV 0,2 12 Promenaadi rajatised ja tehnovõrgud
21 õunapuu, harilik hobukastan
2 24 IV 0,2 22 Promenaadi rajatised ja tehnovõrgud
22
sookask, raagremmelgas, harilik toomingas,
õunapuu, harilik jalakas
ei asendata V - Promenaadi rajatised ja tehnovõrgud
83 raagremmelgas 0,5 97 IV 0,2 39 Promenaadi rajatised
ja tehnovõrgud
62 viirpuu 1 20 IV 0,2 11 Promenaadi rajatised ja tehnovõrgud
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
20 / 65
63 harilik toomingas 0,5 34 IV 0,2 14 Promenaadi rajatised
ja tehnovõrgud
65 pappel 1 31 IV 0,2 18 Promenaadi rajatised ja tehnovõrgud
66 pappel 1 52 IV 0,2 29 Promenaadi rajatised ja tehnovõrgud
67 õunapuu ei asendata IV - Promenaadi rajatised ja tehnovõrgud
pos 22 kokku 184
26 64
sookask, raagremmelgas
ei asendata V - Hoonestusala
84 sookask 0,5 23 III 1 15 Hoonestusala
85 sookask ei asendata V - Hoonestusala
86 pappel ei asendata V - Hoonestusala
pos 26 kokku 15
27 64 osa
sookask, raagremmelgas
ei asendata V - Hoonestusala
pos 27 kokku 0
28 47 harilik jalakas 1 32 III 1 27 Hoonestusala
49 õunapuu ei asendata IV - Hoonestusala
50 õunapuu ei asendata IV - Hoonestusala
51 viirpuu ei asendata V - Hoonestusala
52 viirpuu 1 78 IV 0,2 44 Hoonestusala
53 viirpuu 1 16 IV 0,2 9 Hoonestusala
54 harilik tamm 2,5 52 III 1 69 Hoonestusala
55 harilik sirel ei asendata III - Hoonestusala
56 raagremmelgas ei asendata V - Hoonestusala
57 harilik jalakas 1 62 IV 0,2 35 Hoonestusala
68 sookask 0,5 17 III 1 11 Hoonestusala
69 sookask 0,5 15 III 1 10 Hoonestusala
70 sookask 0,5 24 IV 0,2 10 Hoonestusala
71 harilik toomingas 0,5 18 IV 0,2 7 Hoonestusala
72 sookask 0,5 32 IV 0,2 13 Hoonestusala
73 harilik tamm ei asendata V - Hoonestusala
74 sookask 0,5 38 IV 0,2 15 Hoonestusala
75 harilik tamm 2,5 36 IV 0,2 38 Hoonestusala
79 raagremmelgas 0,5 24 IV 0,2 10 Hoonestusala
82 raagremmelgas 0,5 80 IV 0,2 32 Hoonestusala
pos 28 kokku 330
29 32
osa harilik sirel, harilik toomingas
ei asendata V - Hoonestusala
38 pappel 1 74 IV 0,2 42 Kergliiklusala
pos 29 kokku 42
30 60
harilik jalakas ei asendata V - Promenaadi rajatised ja tehnovõrgud
pos 30 kokku 0
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
21 / 65
36 26 pappel 1 256 IV 0,2 145
Promenaadi rajatised
ja tehnovõrgud
27 õunapuu ei asendata IV -
Promenaadi rajatised ja tehnovõrgud
30
raagremmelgas, harilik toomingas, harilik vaher
ei asendata V - Promenaadi rajatised ja tehnovõrgud
36
harilik toomingas,
raagremmelgas ei asendata V -
Promenaadi rajatised
ja tehnovõrgud
33 harilik toomingas 0,5 34 III 0,2 14
Promenaadi rajatised ja tehnovõrgud
34 harilik toomingas 0,5 77 IV 0,2 31
Promenaadi rajatised ja tehnovõrgud
35 sookask ei asendata V -
Promenaadi rajatised ja tehnovõrgud
37
harilik toomingas,
haraline ploomipuu,
saarvaher, raagremmelgas, pappel
ei asendata V - Promenaadi rajatised ja tehnovõrgud
39 sookask 0,5 42 III 1 28
Promenaadi rajatised ja tehnovõrgud
41 raagremmelgas 0,5 32 IV 0,2 13
Promenaadi rajatised ja tehnovõrgud
42 harilik pihlakas 0,5 11 IV 0,2 4
Promenaadi rajatised
ja tehnovõrgud
43 raagremmelgas 0,5 14 IV 0,2 6
Promenaadi rajatised ja tehnovõrgud
44 raagremmelgas 0,5 13 IV 0,2 5
Promenaadi rajatised ja tehnovõrgud
45 künnapuu 2,5 69 II 2 115
Promenaadi rajatised
ja tehnovõrgud
58 harilik jalakas 1 33 IV 0,2 19
Promenaadi rajatised ja tehnovõrgud
59 harilik toomingas 0,5 83 IV 0,2 33
Promenaadi rajatised ja tehnovõrgud
pos 36 kokku 413
KOKKU 984
Planeeringus kavandatud hoonete ehitamiseks, teede rajamiseks ja tehnovõrkude
paigaldamiseks tuleb likvideerida 55 objekti. Nendest üks on II väätusklassi, 9 III
väärtusklassi, 31 IV väärtusklassi ning 14 V väärtusklassi. Maksimaalne asendusistutuse
arvestuse aluseks olev haljastuse ühik on 984.
Arvutustega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja see arv võib lahenduse
täpsustamisel järgnevates projekteerimisstaadiumites muutuda. Lõplik
kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv saadakse raieloa menetlemise käigus
pärast ehitusloa väljaandmist. Haljastuse asendusistutus, mida ei ole võimalik teha
planeeringualal, tuleb teha linnaosavalitsuse või Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti
määratud kohta.
Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 §15 lõik 2 asendusistutuse
kohustust ei rakendata ehitiste ja rajatiste ehitamisel, mis antakse linna omandisse või
kasutusse.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
22 / 65
Jäätmehoolduse põhimõtted
Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Tallinna jäätmehoolduseeskirjast.
Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende
tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse.
Ohtlikud jäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Ehitamisel
tekkivate jäätmete käitlemiseks peab omama jäätmeluba või tuleb sõlmida prügiveo
leping vastavat litsentsi omava firmaga.
Hoonete projekteerimisel kavandatakse sorteeritud jäätmete kogumiskohad
arhitektuurivõistluse tulemusel.
Asukoha valikul arvestada prügiveoautode manööverdusruumiga ja
kasutajamugavusega.
Sadama territooriumil (krunt pos 33) tekkivad jäätmed (sh laevaheitmed ja lastijäätmed)
kogutakse ja käideldakse jäätmeseaduse, sadamaseaduse ja rahvusvahelise
konventsiooni „Merereostuse vältimiseks laevadelt“ kohaselt. Laevaheitmete ja
lastijäätmete vastuvõtmine aktsiaseltsi TALLINNA SADAM koosseisu kuuluvates
sadamates toimub vastavalt aktsiaseltsi TALLINNA SADAM „Laevaheitmete ja
lastijäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kavale“.
4 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE
PÕHIMÕTTED
Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted
Valdav osa planeeringualast (pos 33) on sadamat teenindava otstarbega ning ei ole
avalikkusele ligipääsetav. Kavandatud promenaad/lineaarpark määratakse avalikult
kasutatavaks ning moodustab tulevikus osa kogu Vanasadama ala läbivast Kadriorgu ja
Kalamaja ühendavast promenaadist. Avalikuks kasutuseks määratakse tänavad. Avalikku
ostarvet hakkab täitma ka Tallinna linnale kuuluvale krundile pos 29 kavandatud
hoonestus. Promenaadiäärsete hoonete esimesele korrusele on võimalik rajada nii Reidi
tee poole kui promenaadi poole avanevaid kohvikuid, galeriisid, teenusepakkujate
äripindu, mis elavdavad piirkonda.
Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted
Planeeritud maa-ala asub Vanasadama akvatooriumi, Tallinna lahe ja Reidi tee vahelisel
alal.
Planeeringuala on sisuliselt jagatud kaheks osaks:
• suletud sadama-ala (pos 33), kus paiknevad sadama teenindamiseks vajalikud
rajatised. Sadama ala on vastavalt ISPS (Internatsional Ship and Port Facility
Security) turvanõuetele muudele liiklejatele suletud ja eraldatud muust alast
piirdega.
• äriruumidega korterelamute ning äri- ja/või ühiskondliku hoone ala, mis on
kavandatud Vanasadama piiratud juurdepääsuga sadama-ala ja Reidi tee
vahelisele alale.
Sadamasse saabuv ja laevadelt väljuv autoliiklus on korraldatud eesmärgil tagada
laevade kiire teenindamine ning autode liiklusvoo sujuv suunamine linnaliiklusse. Sadama
territooriumil on tagatud piisav ruum laevale suunduvate ja laevast väljuvate sõidukite
üheaegseks mahutamiseks, mis tagab tõrgeteta laadimise ja lossimise ehk
sadamategevuse igapäevase toimimise.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
23 / 65
Peamine juurdepääs sadama alale (pos 33) toimub Reidi teelt Pikksilma tänava
pikenduse (pos 35) kaudu.
Jalakäijatest reisijate pääs laevale toimub D-terminali hoone kaudu.
Juurdepääs parkimismajja on Uus-Sadama tänavalt (pos 34).
Kuna Reidi teelt ei ole võimalik kavandada kruntidele juurdepääse ning hoonestatav ala
on suhteliselt kitsas, on maa-alusele parkimiskorrusele kavandatud mitme krundi kohta
ühised juurdepääsud planeeritud uuelt tänavalt (pos 21 ja 31). Tagamaks juurdepääsu
sadamapoolsetelt kruntidelt Reidi tee äärsete kruntide parkimiskorrustele, on ettenähtud
maa-alused ühenduskoridorid promenaadi alt. Juurdepääsuks maa-alustele
parkimiskorrustele on vaja määrata juurdepääsuservituudid. Võimalikud juurdepääsude
asukohad on tähistatud põhijoonisel DP-2 ja kirjeldatud seletuskirja p 5.2.2
Juurdepääsuservituutide vajadus. Juurdepääsude täpne asukoht selgub ehitusprojektis,
siis selgub ka servituudivajaduse ulatus.
Piirkonnas on ühistransport korraldatud bussidega. Lähimad bussipeatused „Pikksilma“ ja
„Uus-Sadama“ asuvad Reidi teel. Bussipeatus „Reisisadama D-terminal“ asub D-terminali
hoone ees Uus-Sadama tänaval. Kuna Tallinna Transpordiamet koostöös Aktsiaseltsiga
Tallinna Linnatransport reformib linnas ühistranspordi liiklust ning arvestades Kesklinnas
toimuvaid teede ehitustöid, on peatusi läbivate liinide arv ja liikumistrajektoor pidevalt
muutuv.
Parkimiskohtade kontrollarvutus
Pos nr
Kavandatud brutopind krundil
Arvutus Tallinna parkimiskohtade
arvu normi alusel
Normatiivne parkimis-
kohtade arv
Kavandatud parkimiskohtade
arv*
1 1 Äriruumid m2 Korterid arv
1071:200=5,3 53 x 1=53
6+53=59 27
2 Äriruumid m2 Korterid arv
630:200=3,1 31x1=31
4+31=35 16
3 Äriruumid m2 Korterid arv Tootmisruumid (alajaam) m2
või
Äriruumid m2 Korterid arv
962:200=4,8 45x1=45 241:300=0,8
või
962:200=4,8 48x1=48
5+45+1=50
Või
5+48=53
24
4 Äriruumid m2 Korterid arv
1037:200=5,2 51x1=51
6+51=57 26
5 Äriruumid m2 Korterid arv
876:200=4,4 43x1=43
5+43=48 22
6 Äriruumid m2
Korterid arv
811:200=4,1
40x1=40
5+40=44 20
7 Äriruumid m2 Korterid arv
1982:200=9,9 57x1=57
10+57=67 33
8 Äriruumid m2 Korterid arv
1427:200=7,1 41x1=41
8+41=49 24
9 Äriruumid m2 Korterid arv
1438:200=7,2 41x1=41
8+41=49 24
10 Äriruumid m2 Korterid arv
761:200=3,8 22x1=22
4+22=26 13
11 Äriruumid m2 Korterid arv
1578:200=7,9 46x1=46
8+46=54
26
12 Äriruumid m2 Korterid arv
739:200=3,7 36x1=36
4+36=40
18
13 Äriruumid m2 Korterid arv
783:200=3,9 39x1=39
4+39=43
20
14 Äriruumid m2 1341:200=6,7 7+67=74 34
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
24 / 65
Korterid arv 67x1=67
15 Äriruumid m2 Korterid arv
1142:200=5,7 57x1=57
6+57=63
29
16 Äriruumid m2 Korterid arv
881:200=4,4 44x1=44
4+44=48
22
17 Äriruumid m2 Korterid arv
699:200=3,5 34x1=34
4+34=38
17
18 Äriruumid m2 Korterid arv
786:200=3,9 39x1=39
4+39=43
20
20 Äriruumid m2 Korterid arv
1453:200=7,3 72x1=72
8+72=80 36
23 Äriruumid m2 Korterid arv
2054:200=10,3 59x1=59
11+59=70
34
24 Äriruumid m2
Korterid arv
1091:200=5,5
31x1=31
6+31=37
18
25 Äriruumid m2
Korterid arv
1045:200=5,3
30x1=30
6+30=36
17
26 Äriruumid m2
Korterid arv
1517:200=7,6
44x1=44
8+44=52
25
27 Äriruumid m2 Korterid arv
1135:200=5,7 33x1=33
6+33=39
19
28 Äriruumid m2 Korterid arv
731:200=3,6 36x1=72
4+36=40 18
29 Äriruumid m2 10400:200=16 52 52
33 Sadamahooned m2 - Norm puudub 436**
Tänavatele kavandatud kohad, mis on avalikult kasutatavad
- 22***
Planeeritud maa-alal kokku 1296 1104
Märkused:
* Kavandatud parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
01.12.2021 kirjas nr 3-2/4361-1 esitatud tingimusest: „Parkimiskohtade vajadus
arvutada kogu planeeritud brutopinna kohta (v.a sadama hooned) äriruumide normi
alusel, st 1 koht 200 m² kohta, sõltumata hoonete otstarbest“.
** Sh 386 olemasolevat parkimiskohta parkimismajas.
*** Sh 12 olemasolevat parkimiskohta Uus-Sadama tänaval (pos 34).
Parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektis sõltuvalt tegelikest brutopindadest ning
projekteerimise ajal kehtivatest normidest kuid mitte rohkem kui 1 koht 200 m² kohta.
Elektriautode juhtmetaristu kontrollarvutus
Pos
nr Ehitise otstarve
Arvutus
kavandatud
parkimiskohtade
alusel
Vajalik
juhtmetaristu
arv
Planeeringus
ettenähtud
juhtmetaristu
arv krundil
1 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 27 27 27
2 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 16 16 16
3 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 24 24 24
4 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 26 26 26
5 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 22 22 22
6 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 20 20 20
7 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 33 33 33
8 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 24 24 24
9 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 24 24 24
10 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 13 13 13
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
25 / 65
Pos
nr Ehitise otstarve
Arvutus
kavandatud
parkimiskohtade
alusel
Vajalik
juhtmetaristu
arv
Planeeringus
ettenähtud
juhtmetaristu
arv krundil
11 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 26 26 26
12 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 18 18 18
13 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 20 20 20
14 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 34 34 34
15 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 29 29 29
16 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 22 22 22
17 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 17 17 17
18 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 20 20 20
20 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 30 36 36
23 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 34 34 34
24 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 18 18 18
25 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 17 17 17
26 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 25 25 25
27 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 19 19 19
28 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 18 18 18
29 Äriruumid 52:5= 10 10 10
33 Äriruumid 436:5= 87 87 87
Planeeritud maa-alal kokku: 679 679
Äri- ja elamu sihtotstarbega hoonetel on juhtmetaristu arv arvutatud elamusihtotstarbe
järgi.
Elektriautode laadimistaristu vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Ehitusseadustiku
§651.
Jalgrataste parkimiskohtade kontrollarvutus
Pos
nr
Ehitise otstarve Norm. arvutus Normatiivne
parkimiskohtade
arv krundil
jalgratas
Planeeringus
ettenähtud
parkimiskohtade arv
krundil jalgratas
1 1 Ärihoone
Korterid
1071/100 = 10
53
10+53=63 63
2 1 Ärihoone
Korterid
630/100 = 6
31
6+31=37 37
3 1 Ärihoone
Korterid
või
Ärihoone
Korterid
962/100 = 9
45
või
962/100 = 9
48
9+45=54
või
9+48=57
54
või
57
4 1 Ärihoone
Korterid
1037/100 = 10
51
10+51=61 61
5 1 Ärihoone
Korterid
876/100 = 8
43
8+43=51 51
6 1 Ärihoone
Korterid
811/100 = 8
40
8+40=48 48
7 1 Ärihoone
Korterid
1982/100 = 19
57
19+57=76 76
8 1 Ärihoone Korterid
1427/100 = 14 41
14+41=55 55
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
26 / 65
9 1 Ärihoone
Korterid
1438/100 = 14
41
14+41=55 55
10 1 Ärihoone
Korterid
761/100 = 7
22
7+22=29 29
11 1 Ärihoone
Korterid
1578/100 = 15
46
15+46=61 61
12 1 Ärihoone
Korterid
739/100 = 7
36
7+36=43 43
13 1 Ärihoone
Korterid
783/100 = 7
39
7+39=46 46
14 1 Ärihoone
Korterid
1341/100 = 13
67
13+67=80 80
15 1 Ärihoone
Korterid
1142/100 = 11
57
11+57=68 68
16 1 Ärihoone
Korterid
881/100 = 8
44
8+44=52 52
17 Ärihoone
Korterid
699/100 = 7
34
7+34=41 41
18 Ärihoone
Korterid
786/100 = 7
39
7+39=46 46
20 Ärihoone
Korterid
1453/100 = 14
72
14+72=86 86
23 Ärihoone
Korterid
2054/100 = 20
59
20+59=79 79
24 Ärihoone
Korterid
1091/100 = 10
31
10+31=41 41
25 Ärihoone
Korterid
1045/100 = 10
30
10+30=40 40
26 Ärihoone
Korterid
1517/100 = 15
44
15+44=59 59
27 Ärihoone
Korterid
1135/100 = 11
33
11+33=44 44
28 Ärihoone
Korterid
731/100 = 7
36
7+36=43 43
29 Ärihoone 10400/100 = 104 104 104
33 Sadama ehitised Norm puudub
Planeeritud maa-alal kokku 1462
Või
1465
1462
Või
1465
Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Tallinna
Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna
rattastrateegia 2018-2028. Arvestatud on üks jalgrattakoht korteri kohta.
Tallinna rattastrateegia kohane jalgrattateede tervisevõrgu tee ühendus asub Tuukri
tänaval, põhivõrgu tee ühendus Lootsi tänaval üle Admiralisilla on suunatud Narva
maanteele. Põhivõrgu jalgrattatee koridor on kantud detailplaneeringu ruumilise
keskkonna analüüsi joonisele (Lisa 7.2). Detailplaneeringus kavandatud promenaadile on
kavandatud eraldi ruum haljasaladele koos puhkealadega, kahesuunaline rattatee ning
piisava laiusega kõnnitee jalakäijatele.
Jalgrataste parkimiskohad on kavandatud kas planeeritud hoonete esimestele korrustele
või maa-alusele parkimiskorrusele. Töötajatele ning elanikele mõeldud jalgrataste
parkimiskohad on soovitav projekteerida hoone sisestesse jalgratta hoiuruumidesse,
millesse on tänava tasapinnalt mugav jalgrattaga pääseda.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
27 / 65
Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted
Säilitatavad, likvideeritavad ja planeeritud tehnovõrgud on kajastatud joonisel
DP-3 Tehnovõrkude koondplaan. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning
täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajatelt taotletud tehniliste tingimuste
alusel. Tehnovõrkudest põhjustatud kitsendused on kajastatud joonisel DP-2 Põhijoonis
ja DP-3-1 Tehnovõrkude servituutide plaan.
Uus-Sadama tänaval on soojus- ja jahutustorustikud on ettenähtud paigaldada ühte
koridori kohakuti. Ehitusprojektis kaaluda antud lõigul võimalusel torustike kõrvuti
paigaldamist.
Kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral
eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja
koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise
kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise. (EhS § 70 lg 6).
Haljastuse täpne paiknemine ning istutamiseks kasutatavad meetmed tehnovõrkude
läheduses täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus, kui on paika pandud täpsed
tehnovõrkude asukohad.
Planeeringuala ehitusõiguse ellu viimiseks vajalike tehnovõrkude projekteerimisel ja
ehitamisel tuleb lähtuda kehtivatest (linna) õigusaktidest, võrguettevõtete ja vee-
ettevõtja tehnovõrkude arendamise kavadest.
Tingimused ehitusprojekti koostamiseks on määratud punktis 6.6.5 Nõuded
ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas.
Veevarustus ja kanalisatsioon
Planeerimisel on arvestatud järgmiste juhendite, normide ja nõuetega:
• Eesti standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;
• Eesti standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;
• Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad;
• Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje
veevarustus;
• Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord“;
• Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;
• Tallinna linna ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava aastateks
2023-2034;
• Tallinna sademevee strateegia aastani 2030.
Lahendus on koostatud vastavalt:
• AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 07.11.2023 tehnilistele tingimustele nr PR/2362391-1;
• AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 31.01.2024 tehnilistele tingimustele nr PR/2362391-2;
• aktsiaseltsi TALLINNA SADAM 12.12.2023 tehnilistele tingimustele nr 21-7/1401-1.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
28 / 65
Veevarustus
Olemasolev olukord
Olemasolevad ühisveevärgi torustikud on Uus-Sadama tn 2xDe250 ja Reidi tee De225
ühisveetorustikud. Veetorustike hargnemised on ehitatud kuni sadama kinnistuni Reidi
tee ja Petrooleumi tänava ristmikul (De225) ja Reidi tee ja Pikksilma tänava ristmikul
(De225).
Kinnistu Pikksilma tn 19 // Reidi tee 9 // Uus-Sadama tn 19 // 24 olemasolevad
liitumispunktid maasiibrid 2x DN250 ühisveetorustikuga paiknevad Reidi tee ja
Uus-Sadama tänava ristmikul 1 m kinnistu piirist. Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM
veetarbimist mõõdetakse Uus-Sadama tänaval paiknevas peaveemõõdusõlmes.
Kinnistul Pikksilma tn 19 // Reidi tee 9 // Uus-Sadama tn 19 // 24 paiknevad
olemasolevad veetorustikud kuuluvad aktsiaseltsile TALLINNA SADAM.
Ühisveetorustikud Reidi teel kuuluvad AKTSIASELTSile TALLINNA VESI.
Vastavalt AKTSIASELTSi TALLINNA VESI tehnilistele tingimustele on ühisveevõrgus
tagatud vabarõhk normaalolukorras 380 kPa, tulekahju olukorras 100 kPa.
Planeeritud veevarustus
Planeeringu alal pos 34 on pikendatud Uus-Sadama tänaval paiknevat De250
ühisveetorustiku ühte haru D-terminali ja lähiala detailplaneeringu (DP043590; K-Projekt
Aktsiaseltsi töö nr 18102) ja krundi pos 33 veevarustuse tagamiseks.
Uus-Sadama tänava De250/225 ühisveetorustiku teist haru pikendatakse läbi
kavandatud tänavamaa kruntide pos 21, 31 ja 35 kuni Reidi tee-Pikksilma tänava
ristmikul oleva De225 veetorustikuni ja ühendatakse ka Petrooleumi tänava-Reidi tee
ristmikul paikneva olemasoleva De225 ühisveetorustikuga.
Uus-Sadama tänava ja pos 21 ristmikul on kavandatud kahe De250toru vahel
sulgarmatuuriga ühendus.
Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM olemasolev peaveemõõdusõlm tõstetakse ringi krundile
pos 33. Olemasolevad ühisveetorustikuga liitumispunktid 2x De250 Uus-Sadama tänaval
tõstetakse uude kohta koos peaveemõõdusõlmega, liitumispunktide uus asukoht 1 m
kinnistu piirist. Peaveemõõdusõlmes tuleb säilitada tulekustutusvee möödaviigul
vooluhulk 50 l/s.
Täiendavalt on pos 33 krundile kavandatud kaks uut liitumist ühisveevärgiga koos
veemõõdusõlmedega. Liitumised on kavandatud tänavamaa-alalt pos 21 ja pos 31.
Täiendavates veemõõdusõlmedes peab olema veetorustikul tulekustutusvee möödaviik.
Pos 33 krundil paiknev veetorustik kuulub aktsiaseltsile TALLINNA SADAM.
Kruntidele pos 1-6, pos 12-20, pos 7, 11, 23 ja 30 on kavandatud veeühendused
ühisveetorstikult tänavamaa-alalt pos 21 ja pos 31.
Reidi tee äärsetele kruntidele pos 8-10 ja pos 24-29 on kavandatud veeühendused Reidi
tee olemasolevast De225 ühisveetorustikust.
Liitumispunktid ühisveevõrguga on planeeritud kuni 1 m krundi piirist väljapoole, tänava
maa-alale. Veeühenduste läbimõõdud tuleb täpsustada ehitusprojektis.
Arvutuslik veetarbimine
D-terminali ja lähiala detailplaneeringu (DP043590; K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 18102)
kruntide pos 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 9 orienteeruv veetarbimine on 2,7 l/s, sadama ala
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
29 / 65
(pos 8 hooned ja kaid) tarbimine on 55 l/s. Lootsi tn 6 ja Lootsi tn 10 olemasolevate
hoonete orienteeruv veetarbimine on 2,5 l/s.
Uue hoonestuse ala (Pos 1-29) tarbevee, sh joogivee, summaarne vooluhulk on
orienteeruvalt: ca 29 l/s. Arvutuslik vooluhulk positsioonide kaupa on esitatud tabelis:
Pos nr Arvutuslik
vooluhulk,
l/s
Pos nr Arvutuslik
vooluhulk,
l/s
Pos nr Arvutuslik
vooluhulk,
l/s
1 1.01 10 0.96 20 1.47
2 0.99 11 0.96 23 1.05
3 1.06 12 1.03 24 1.06
4 1.06 13 1.03 25 1.09
5 1.06 14 1.16 26 1.22
6 1.03 15 1.10 27 1.00
7 1.12 16 0.98 28 1.22
8 1.20 17 1.07 29 1.50
9 1.16 18 1.15 KOKKU: 28.75
Vooluhulgad ning veeühendustorude läbimõõdud tuleb täpsustada ehitusprojektis.
Kasutusest väljajäävad veetorud tuleb likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest
torudest.
Tuletõrjeveevarustus
Planeeritud hoonete (pos 1-29) sise- ja välistulekustutusvee vooluhulk tuleb täpsustada
ehitusprojektis. Vajalik täiendav tulekustutusvesi, mis ületab ühisveetorustikust saadavat
vooluhulka (20 l/s), tuleb tagada mahutite baasil. Mahutite vajadus, maht ja asukoht
täpsustatakse ehitusprojektis.
Välistulekustutusvesi 20 l/s on tagatud kolme tunni jooksul ning saadakse
olemasolevatest veevõtukohtadest /hüdrantidest ühisveetorustikul Uus-Sadama,
Pikksilma, Petrooleumi tänaval, Reidi teel ning planeeritud
veevõtukohtadest/hüdrantidest pos 21, 31 ja 35; sadama territooriumil (pos 33) tarbija
torul olevatest veevõtukohtadest.
Tavaolukorras on ühisveevärgi torul tagatud vabarõhk 380 kPa, tulekahju olukorras
100 kPa.
Reovee kanalisatsioon
Olemasolev olukord
Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne.
Olemasolevad reoveekanalisatsiooni torustikud paiknevad Reidi teel (De500), Uus-
Sadama tänaval (De315), Petrooleumi tänava ja Reidi tee ristmikul (De315) ning
Pikksilma tänaval (De200).
Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM olemasolev laevade reovee (500 m3/h) veemõõdusõlm
asub Uus-Sadama tänaval.
Planeeritud reoveekanalisatsioon
Vastavalt tehnilistele tingimustele tuleb reovesi (30 l/s) planeeringualalt juhtida Reidi tee
De500 ja Pikksilma tänava De200 kanalisatsioonitorusse.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
30 / 65
Eelvool 1 Reidi tee De500 torustik
Uus-Sadama tänavale on kavandatud De315-500 reovee ühiskanalisatsiooni torustik.
Torustikku suunatakse reovesi D-terminali ja lähiala detailplaneeringu alalt pos 1, 2, 3, 4,
7, 8 (DP043590; K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 18102) ja Vanasadama lõunaosa
planeeringu pos 33, sh laevade reovesi, ning pos 1, 2, 3, 4, 7, 8 reovesi. Sadama
laevade reoveetoru De315 Uus-Sadama tänaval tõstetakse ümber uude asukohta ning
ühendatakse olemasoleva reoveemõõdusõlmega krundil pos 34.
Eelvool 2 Tuukri kanalisatsioonikollektor DN1500 piki Petrooleumi tänavat
Pos 5, 6, 12, 13, 9, 10, 11, 23, 24, 25 reovesi juhitakse olemasolevasse
ühiskanalisatsiooni torusse De315 Reidi tee ja Petrooleumi tänava ristmikul. Reidi tee
ehitustööde mahus ehitati reoveetorustik De315 alates Reidi teeT3 kinnistu piirini
Petrooleumi tänaval. Ühiskanalisatsiooniga liitumise tagamiseks tuleb torustikku
pikendada kuni Tuukri kanalisatsioonikollektorini (DN1500). Vt Lisa 8.4 VKV-1-02
Reoveekanalisatsiooni skeem.
Eelvool 3 Tuukri kanalisatsioonikollektor DN1500 piki Pikksilma tänavat
Pos 14, 15, 16, 17, 18, 20, 26, 27, 28, 29 reovesi ja osa pos 33 reoveest juhitakse
Pikksilma tänavale planeeritud reoveepumplasse (pos 30). Planeeritud maa-aluse pumpla
orienteeruv võimsus on ca 53 m3/ööp. Pumpla parameetrid ja lahendus täpsustatakse
ehitusprojektis. Pumpla eelvooluks on olemasolev ühiskanalisatsiooni torustik De200
Pikksilma tänaval. Olemasoleva torustiku läbimõõtu tuleb suurendada kuni Tuukri tänava
kanalisatsioonikollektorini (DN1500). Torustiku läbimõõdu ja suurendamise ulatus tuleb
täpsustada ehitusprojektis.
Liitumispunktid ühiskanalisatsiooniga on planeeritud kuni 1 m krundi piirist väljapoole,
tänava maa-alale. Ühenduste läbimõõdud tuleb täpsustada ehitusprojektis.
Reovee ärajuhtimine planeeritud kruntidelt lahendatakse ehitusprojektis, vajadusel ette
näha reoveepumplad.
Kasutusest väljajäävad kanalisatsioonitorud tuleb likvideerida ja torude otsad sulgeda
kaevudes.
Arvutuslik reovee vooluhulk
D-terminali ja lähiala detailplaneeringu ala pos 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 , 9 (K-Projekt
Aktsiaseltsi töö nr 18102) orienteeruv reovee vooluhulk on 6,8 l/s, pos 8 (D terminali
hoone) reovee vooluhulk on 16 l/s . Lootsi tn 6 ja Lootsi tn 10 olemasolevate hoonete
orienteeruv reovee vooluhulk on 5 l/s.
Pos 1-29 reoveekanalisatsiooni summaarne arvutuslik äravool on ca 83 L/s. Pos 33
olemasolev reovee vooluhulk on 10 l/s ning laevade reovesi ca 140 l/s (500 m3/h).
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
31 / 65
Reovee arvutuslik ja olemasolev vooluhulk eelvoolude ning positsioonide kaupa on
esitatud tabelis:
Eelvool 1 Eelvool 2 Eelvool 3
Pos nr Arvutuslik
reovee
vooluhulk,
L/s
Pos nr Arvutuslik
reovee
vooluhulk,
L/s
Pos nr Arvutuslik
reovee
vooluhulk,
L/s
1 2.53 5 2.65 14 2.90
2 2.48 6 2.58 15 2.75
3 2.65 9 2.90 16 2.45
4 2.65 10 2.40 17 2.68
7 2.80 11 2.40 18 2.88
8 3 12 2.58 20 3.68
Laevade
reovesi
140 13 2.58 26 3.05
D-terminali ja lähiala
detailplaneering
23 2.63 27 2.50
1, 2, 3, 4, 5,
6, 7 ja 9
6.8 24 2.65 28 3.05
8 (D-
terminal)
16 25 2.73 29 3.75
Lootsi tn 6,
Lootsi tn 10
5 KOKKU: 26.08 33 (v.a
laevad)
10
KOKKU: 183.9 KOKKU: 40.93
Sademevee kanalisatsioon
Sademeveesüsteemi juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama
Keskkonnaministri 01.10.2021 määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele
vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1
“Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”).
Olemasolev olukord
Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne.
Olemasolevad sademeveekanalisatsiooni torustikud paiknevad Reidi teel DN1600
sademeveekollektor koos pumplaga ja erinevate läbimõõtudega ühendustorustikud
tänava maa-alal.
Sadama territooriumil (pos 33) jääb kasutusse olemasolev sademeveesüsteem
eesvooluga merre.
Planeeritud sademeveekanalisatsioon
Planeeringuala sademevee kanalisatsiooni eelvooluks on olemasolev Reidi teel paiknev
sademevee kollektor DN1600 koos pumplaga.
Planeeritud krundi kohta võib sademevett juhtida sademevee kanalisatsiooni ühe
liitumispunkti kaudu toruläbimõõduga De160 ning languga, mis täistäite korral laseb
sademevett läbi kuni 15 l/s. Krundi sademevee vooluhulgad ühtlustatakse lokaalselt.
Pos 21 kavandatud sademeveetorul on vee lahknemiskoht eesmärgiga suunata kaevust
veed kahes suunas Uus-Sadama ja Pikksilma tänava poole.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
32 / 65
Uus-Sadama tänava ning pos 21 vaheliselt alalt juhitakse sademevesi Uus-Sadama
tänava planeeritud sademeveekanalisatsiooni. Uus-Sadama tänava olemasolev torustik
De200 lõigul (ca 45 jm) kinnistu piirist kuni Reidi tee kollektori kambrini on kavandatud
paigaldada sügavamale. Toru läbimõõtu ei muudeta.
Uus-Sadama tänava torustikku suunatakse ka D-terminali ja lähiala detailplaneeringu
alalt pos 1, 2, 3, 4, 7, 8 sademevesi (DP043590; K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 18102).
Lahknemispunktist Pikksilma tänava poole juhitakse sademevesi Pikksilma tänava
torustiku kaudu Reidi tee kollektorisse.
Sademeveetorud tänavamaal pos 21 ja 31 on planeeritud läbimõõduga De630
sademevee vooluhulkade ühtlustamiseks.
Uus-Sadama tänava ja Pikksilma tänava sademevee torustikuga ühendamiseks kasutada
väiksema läbimõõduga toru sademevee viivitamiseks.
Pos 8, 9, 10, 24, 25, 26, 27, 28, 29 sademevesi juhitakse Reidi tee äärsesse
olemasolevasse kogujatorustikku.
Liitumispunktid sademevee ühiskanalisatsiooniga on planeeritud kuni 1 m krundi piirist
väljapoole, tänava maa-alale. Ühenduste läbimõõdud tuleb täpsustada ehitusprojektis.
Sademevee ärajuhtimine krundilt lahendatakse ehitusprojektis, vajadusel ette näha
sademeveepumplad.
Kasutusest väljajäävad kanalisatsioonitorud tuleb likvideerida ja torude otsad sulgeda
kaevudes.
Arvutuslik sademevee vooluhulk
Vastavalt Eesti standardi EVS 848:2021 nõuetele on sademevee vooluhulga arvutamiseks
planeeringus võetud 5-minutise kestusega vihmaintensiivsus 316.6 l/(s*ha)
(arvutusvihma korduvus on 3 aastat).
Sademevee kanalisatsiooni summaarne arvutuslik äravool planeeringualalt on ca 510 l/s.
Sademevee arvutuslik vooluhulk positsioonide kaupa, tingimusel, et ühisvõrku on lubatud
juhtida 15 l/s krundi kohta, on esitatud tabelis:
Pos nr
A rv
u tu
s li k
s a d e m
e v e e
v o o lu
h u lk
,
l/ s
Ü h tl u s ta
m is
e
m a h t,
m 3
Pos nr
A rv
u tu
s li k
s a d e m
e v e e
v o o lu
h u lk
,
l/ s
Ü h tl u s ta
m is
e
m a h t,
m 3
Pos nr
A rv
u tu
s li k
s a d e m
e v e e
v o o lu
h u lk
,
l/ s
Ü h tl u s ta
m is
e
m a h t,
m 3
1 25.3 3 13 26.8 4 25 31.1 5
2 24.4 3 14 30 4 26 35.4 6
3 29.1 4 15 26.7 4 27 21.6 2
4 24.3 3 16 23.3 2 28 34.7 6
5 23.7 3 17 24.7 3 29 49 12
6 24 3 18 29 4 30 125.8 45
7 33.4 6 19 6.5 0 31 116.9 41
8 34 6 20 45.6 10 32 164.4 64
9 31.6 5 21 143.2 53 34 86.2 28
10 24.1 3 22 253.5 112 35 38.7 7
11 24.1 3 23 28.8 4 KOKKU: 1697 466
12 26.7 4 24 29.9 4 (Sh
lubatud
võrku)
(510)
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
33 / 65
Sademevee ärajuhtimise lahendust täpsustatakse ehitusprojektis.
Planeeritud sademeveetorude läbimõõdud täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel
vastavalt AKTSIASELTSi TALLINNA VESI ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti
tingimustele.
Ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht
(Olemasolevast torustikust kuni liitumispunktini)
Veevarustus
PE plasttoru De110 PN10 670 jm
PE plasttoru De225 PN10, V1 870 jm
PE plasttoru De225 PN10, V11 120 jm
PE plasttoru De225 PN10, V12 480 jm
PE plasttoru De250 PN10, V1 240 jm
Reoveekanalisatsioon
PE plasttoru De160 SN8 360 jm
PE plasttoru De200 SN8 641 jm
PE plasttoru De250 SN8 250 jm
PE plasttoru De15 SN8 435 jm
PE plasttoru De400 SN8 65 jm
PE plasttoru De500 SN8 190 jm
PE plasttoru De160 PN10 70 jm
Sademevesi
PP või PE plasttoru De160 SN8 486 jm
PP või PE plasttoru De200 SN8 55 jm
PP või PE plasttoru De315 SN8 71 jm
PP või PE plasttoru De400 SN8 20 jm
PP või PE plasttoru De500 SN8 55 jm
PP või PE plasttoru De630 SN8 890 jm
Elektrivarustus
Detailplaneeringu projekti elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on:
• Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni poolt välja antud tehnilised tingimused
nr 441733, 30.03.2023;
• aktsiaseltsi TALLINNA SADAM poolt välja antud tehnilised tingimused
nr 2-2/112-9, 13.12.2023.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
34 / 65
Elektrikoormuste tabel
Pos.
nr Nimetus
Arvutuslik elektrikoormus, Pa/Ia (kW/A) Liitumine
Planeeritud
alajaama
nr 1 baasil
Planeeritud
alajaama
nr 2 baasil
Planeeritud
alajaama
nr 3 baasil
Planeeritud
alajaama
nr 4 baasil
1
Ärihoone-
korterelamu 220/400
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
60/100
Elektrivarustus
pos 1 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
2
Ärihoone-
korterelamu 220/400
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
60/100
Elektrivarustus
pos 2 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
3
Ärihoone-
korterelamu 220/400
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
60/100
Elektrivarustus
pos 3 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
4
Ärihoone-
korterelamu 220/400
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
60/100
Elektrivarustus
pos 4 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
5
Ärihoone-
korterelamu 220/400
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
60/100
Elektrivarustus
pos 5 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
6
Ärihoone-
korterelamu 220/400
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
60/100
Elektrivarustus
pos 6 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
7
Ärihoone-
korterelamu 250/400
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
70/125
Elektrivarustus
pos 7 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
8
Ärihoone-
korterelamu
350/315+
315
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
100/160
Elektrivarustus
pos 8 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
35 / 65
9
Ärihoone-
korterelamu
350/315+
315
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
100/160
Elektrivarustus
pos 9 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
10
Ärihoone-
korterelamu
350/315+3
15
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
100/160
Elektrivarustus
pos 10 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
11
Ärihoone-
korterelamu
350/315+3
15
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
100/160
Elektrivarustus
pos 11 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
12
Ärihoone-
korterelamu 220/400
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
60/100
Elektrivarustus
pos 12 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
13
Ärihoone-
korterelamu 220/400
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
60/100
Elektrivarustus
pos 13 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
14
Ärihoone-
korterelamu 220/400
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
60/100
Elektrivarustus
pos 14 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
15
Ärihoone-
korterelamu 220/400
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
60/100
Elektrivarustus
pos 15 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
16
Ärihoone-
korterelamu 220/400
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
60/100
Elektrivarustus
pos 16 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
17
Ärihoone-
korterelamu 220/400
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
60/100
Elektrivarustus
pos 17 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
36 / 65
18
Ärihoone-
korterelamu 220/400
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
60/100
Elektrivarustus
pos 18 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
20
Ärihoone 350/315+3
15
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
100/160
Elektrivarustus
pos 20 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
23
Ärihoone-
korterelamu 150/250
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
50/80
Elektrivarustus
pos 23 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
24
Ärihoone-
korterelamu 150/250
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
50/80
Elektrivarustus
pos 24 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
25
Ärihoone-
korterelamu 150/250
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
50/80
Elektrivarustus
pos 25 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
26
Ärihoone-
korterelamu 150/250
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
50/80
Elektrivarustus
pos 26 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
27
Ärihoone-
korterelamu 150/250
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
50/80
Elektrivarustus
pos 27 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
28
Ärihoone-
korterelamu 150/250
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
50/80
Elektrivarustus
pos 28 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
29
Ärihoone-
korterelamu
320/250+25
0
Liitumiskilp
kinnistu piiril
Lisavõimsus,
autode
laadimine
100/160
Elektrivarustus
pos 29 hoone
0.4 kV võrgu
baasil
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
37 / 65
33
Lisavõimsus,
autode
laadimine
400kW/630A
(elektrivarustus
AS Talliinna
Sadam
perspektiivselt
rekonstrueeritava
võrgu baasil)
- Tänava-
valgustus 20/32
Planeeritud ala
tarbijad kokku
(alajaamade
kaupa, koos
eriaegsusega)
1300/2100 1150/1800 1500/2400 1000/1600
Planeeritud ala
tarbijad kokku
(koos
eriaegsusega)
4000/6700
Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM alajaam AJ-21 on ettenähtud säilitada olemasolevas
asukohas tagades ligipääsu alajaama kõikide sissepääsude juurde. Alajaam AJ-21
rekonstrueeritakse.
Detailplaneeringu ala tarbijate elektrivarustus on ettenähtud Elektrilevi OÜ nelja uue
hoonesisese trafoalajaama baasil (10/0.4kVtrafod kuni 2x1600kVA).
Planeeritud alajaamade 10 kV elektrivarustus on ettenähtud maakaabelliiniga
perspektiivsest Kadrioru piirkonnaalajaamast.
Hoonesisese alajaama seadmete ruumid peavad vastama ELV nõuetele P387 (Nõuded
alajaamaruumile ehitises, ver. 1) ja need tuleb üle anda Elektrilevi OÜ-le tasuta
kasutamise/ teenindamise õigusega. Alajaama trafo- ja jaotlaruumide uksed peavad
avanema tänavale/parkla korrusele ning alajaama ruumide kohal ei tohi paikneda
eluruume.
Alajaamadeni peab olema tagatud vaba juurdepääs, sh ka raske veo- ja tõstetehnikaga
tagamaks võimalust teostada alajaama seadmete hooldustöid ning vajadusel ka
seadmete vahetust. Hoonesisese alajaama tuletõkkekonstruktsioonide nõutud
tulepüsivus on EI 120.
Teisel pool Reid teed asuvate alade olemasolevad aktsiaseltsi TALLINNA SADAM
elektritarbijad viiakse perspektiivselt üle 0.4 kV liitumisele Elektrilevi OÜ toitevõrguga.
Antud ala elektrivarustus lahendatakse eraldi projekti raames.
Detailplaneeringu ala kesk- ja madalpinge võrgud ehitatakse kaabelliinidena. Objektide
elektrivarustuseks kinnistute piiridele on ettenähtud 0.4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid.
Elektrikilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.
Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetse hoone elektrivarustuse ehitusprojekti
koostamine toimub võrgu valdajatelt taotletud tehniliste tingimuste alusel ning
arvestades objekti arhitektuuriga.
Välisvalgustus
Välisvalgustuse lahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel juhindudes
energiasäästu ja valgusreostuse vältimise põhimõtetest.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
38 / 65
Tänavavalgustus
Avalikult kasutatavate tänavamaade tänavavalgustuse lahenduse koostamisel on aluseks
Enefit Connect OÜ poolt 13.11.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 131.
Tänavalõikude valgustuseks on ettenähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustite
värvsustemperatuur peab olema 3000 K, ülekäiguradadel peab olema min. 5000 K.
Tänavavalgustite kaitseaste peab olema vähemalt IP66, vandaalikindlus vastavalt
valgusti paigalduskõrgusele: 6 meetrit ja kõrgem - IK07 ja kuni 6 meetrit - IK08.
Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid
ehitatakse kaabelliinidena.
Kõik valgustid peavad olema eelhämardatud vastavalt Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalameti poolt väljastatud hämardamisgraafikule.
Elektrivarustus on ettenähtud planeeritud tänavavalgustuse lülituskilbi baasil. Lülituskilbi
elektriliitumine lahendatakse Elektrilevi OÜ 0.4kV toitevõrgu baasil.
Tänavavalgustuse kaabelliinide ehituse maht
AXPK 4x35 kaabliga plasttorus ca 945 m
Tänavavalgustuse lahendus ning ehitusmahud täpsustuvad ehitusprojektis.
Tänavalgustuste rajatised antakse Tallinna linnale üle peale avalikult kasutatavate alade
väljaehitamist.
Sidevarustus
Detailplaneeringu ala sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti ASi
27.10.2023 väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38352911.
Planeeringu ala sidekanalisatsioonis ja olemasolevates hoonetes asuvad Telia Eesti ASi ja
teistele võrguoperaatoritele kuuluvad sidekaablid ning sidejaotlad.
Planeeritud hoonestusalale jäävad olemasolevad sidekanalisatsiooni trassilõigud on
ettenähtud likvideerida ja asendada uue sidekanalisatsiooniga, olemasolevad sidekaablid
ja sidejaotlad demonteerida. Lammutatavas teenindushoones paiknev Telia Eesti ASi
võrgusõlm tähisega SD1, VNSK12 ja sidejaotlad on ettenähtud demonteerida ja
paigaldada rekonstrueeritava alajaama nr 21 hoonesse. Ruumipuudusel lahendatakse
sidejaotlate asukoht hiljemalt pos 3 ehitusprojekti koostamise käigus.
Olemasolev mobiilside tugijaam VSD koos seamete konteineriga on ettenähtud
demonteerida ja asendada planeeritud hoonesse paigaldatavate seadmetega.
Planeeringu ala objektide sidevarustus on ettenähtud uute sidesisestuste baasil.
Uus sidekanalisatsioon ehitatakse plasttorudest, igale kinnistule on ettenähtud
individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse
r/b sidekaevusid. Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on
minimaalselt 1.0m, väljaspool sõiduteed 0.7 m maapinnast.
Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse
tööprojekti mahus. Sidevarustuse tööprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt
taotletud tehniliste tingimuste alusel. Siderajatiste ümberpaigaldamise tööprojekti
koostamisel tuleb tagada Telia Eesti ASi töötavate ühenduste toimimine ehitustööde
käigus.
Telia Eesti ASi liinirajatiste, sidekanalisatsiooni ja selles paiknevate kaablite väljakanne
vastavalt asjaõigusseaduse rakenduse seadusele § 15 toimub Tellija kulul.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
39 / 65
Soojusvarustus
Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid,
kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised
kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus “ järgi jääb planeeritud ala
kaugkütte piirkonda.
Planeeritud ala soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil. Soojusvarustuse
lahenduse aluseks on ASi Utilitas Tallinn 24.11.2023 väljastatud tehnilised tingimused
nr 23TT-09042.
Ühendatav soojuskoormus on 14,5 MW, mis täpsustub projekteerimise käigus.
Planeeritud hoonestuse alad on jagatud kaheks, enam-vähem võrdse soojuskoormusega
osaks, soojuskoormusi täpsustada projekteerimise käigus.
Ühendused kaugküttevõrguga on ettenähtud kahes kohas:
• Petrooleumi ja Pikksilma tänava vaheline ala on ettenähtud ühendada Reidi tee
läheduses paikneva ASile Utilitas Tallinn kuuluva soojustorustikuga DN250 mm.
Hargnemissõlmede KP7 ja KP9 vahele on planeeritud uus hargnemine orienteeruva
läbimõõduga DN150 mm, läbimõõt täpsustub projekteerimisel. Ristumisel Reidi teega
tuleb uus soojustorustik paigaldada olemasolevatesse hülssidesse.
Reidi tee alla on perspektiivse soojustorustiku jaoks paigaldatud kaks hülssi läbimõõduga
DN500 mm.
• Uus-Sadama ja Petrooleumi tänava vaheline ala on ettenähtud ühendada planeeritava
kinnistu piiri läheduses paikneva soojustorustikuga DN150/280/315 mm.
Uus-Sadama tänaval on olemasoleva DN100/250/225 soojustorustiku läbimõõtu
ettenähtud suurendada alates perspektiivsest hargnemisest Reidi teel kuni planeeritud
hargnemiseni Sadama alal (vt. tehnovõrkude koondplaan – tähistatud roosa värviga).
Läbi Uus-Sadama tänaval asuva soojustorustiku on varustatud soojusega D-terminali ja
lähiala detailplaneeringu pos 8 ehk D-terminal (DP043590; K-Projekt Aktsiaseltsi töö
nr 18102).
Soojus- ja jahutustorustik on ettenähtud paigaldada ühte koridori üksteise peale
(kaugküttetoru peal ning kaugjahutuse toru all) Uus-Sadama tänaval. Ehitusprojektis
kaaluda võimalusel kõrvuti torustike paigaldamist antud lõigul.
Hoonete soojussõlmede projekteerimisel tuleb näha ette soojuskoormuse sõltumatu
ühendusskeem.
Soojusvõrgu parameetrid:
• Soojuskandja - vesi
• maksimaalne temperatuur torumaterjalide valikuks: 130C, tegelik soojuskandja
töötemperatuur pealevoolutorustikus kuni 100C.
• maksimaalne rõhk soojusvõrgus katsetuste ajal 1,6 MPa.
Kaugkütte jaotustorustik on planeeritud ehitada maa-alusena, eelisoleeritud terasest
torudest. Planeeritaval alal on jaotustorustik planeeritud paigaldada promenaadi alale.
Igale hoonestatavale krundile on ettenähtud liitumispunkt krundi piiril.
Planeeritud soojuskoormused ja torustiku läbimõõdud täpsustada tööprojektis.
Detailplaneeringu koostamisel on soojussõlmede asukohad teadmata. Hargnemissõlmede
täpsed asukohad ja hoone sisendid määrata tööprojektis.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Petrooleumi – Tuukri - Uus-Sadama tänava
kaugküttetorustiku projektiga (HeatConsult OÜ töö nr 23018_1). Lahendus on kantud
tehnovõrkude koondplaanile halli värviga.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
40 / 65
Kitsastes kohtades, kus tänaval ei ole piisavalt ruumi kaugjahutustorustiku jaoks, nt
Uus-Sadama tänaval, on jahutustorustik planeeritud paigaldada kaugküttetorustikuga
ühte koridori. Ehitusprojektis kaaluda võimalusel kõrvuti torustike paigaldamist antud
lõigul.
Kaugjahutus
Kaugjahutuse lahenduse aluseks on ASi Utilitas Tallinn 13.12.2023 väljastatud tehnilised
tingimused 23TT-09165.
Planeeritav ala on ettenähtud liita kaugjahutusvõrku.
Praegu Vanasadama lõunaosa vahetus läheduses AS-ile Utilitas Tallinn kuuluv
jahutusvõrk puudub. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud kaugjahutusvõrgu
arendusplaanidega piirkonnas. Kaugjahutuse torustike jaoks on planeeritud koridorid,
arvestades kaasneva ruumivajadusega.
Planeeritud jahutuskoormus on 14,5 MW, mis täpsustub projekteerimise käigus.
Ühendus kaugjahutusvõrguga:
• Planeeritav ala on ettenähtud liita jahutustorustikuga, mida AS Utilitas Tallinn
planeerib ehitada Uus-Sadama tänavale D-terminali läheduses. Otstarbekas ja
tehniliselt võimalik liitumispunkt täpsustatakse projekteerimise käigus.
Kaugjahutusvõrgu parameetrid on:
• jahutuskandja arvutuslik temperatuuride vahemik - 6…16 °C;
• maksimaalne rõhk jahutusvõrgus katsetuse ajal on 1,6 MPa.
Kaugjahutuse jaotustorustik on planeeritud ehitada maa-alusena, eelisoleeritud terasest
torudest. Planeeritaval alal on jaotustorustik planeeritud paigaldada promenaadi alale.
Igale hoonestatavale krundile on ettenähtud liitumispunkt krundi piiril.
Planeeritud soojuskoormused ja torustiku läbimõõdud täpsustada tööprojektis.
Detailplaneeringu koostamisel on soojussõlmede asukohad teadmata. Hargnemissõlmede
täpsed asukohad ja hoone sisendid määrata tööprojektis.
Kitsastes kohtades, kus tänaval ei ole piisavalt ruumi kaugjahutustorustiku jaoks, nt
Uus-Sadama tänaval, on jahutustorustik planeeritud paigaldada kaugküttetorustikuga
ühte koridori. Ehitusprojektis kaaluda võimalusel kõrvuti torustike paigaldamist antud
lõigul.
Gaasivarustus
Gaasivarustuse lahenduse aluseks on ASi Gaasivõrk 26.10.2023 väljastatud tehnilised
tingimused nr 3-6/254-23.
Planeeritud ala on ettenähtud liita maagaasi võrguga. Maagaasi on planeeritud kasutada
tehniliseks otstarbeks, näiteks köögipliidid.
Ühendus olemasoleva gaasivõrguga on planeeritud teha Reidi teel, Pikksilma tn 19 //
Reidi tee 9 // Uus-Sadama tn 19 // 24 kinnistu läheduses. Ühenduskohas on
B-kategooria gaasitorustik PEØ160 mm MOP=3,0 bar, mille EHRi nimetus on Kesklinn B3
(EHRi kood 220591689).
Ühenduskohas on planeeritud paigaldada kolmik PEØ160-Ø90 mm. Planeeritud ala poole
jätkub B-kategooria gaasitoru läbimõõduga PEØ160 mm, gaasitoru PEØ90 mm on
ettenähtud olemasoleva tarbija ümber ühendamiseks.
Planeeritud ala lpiirini on planeeritud B-kategooria gaasitorustik. Kinnistu sees on
ettenähtud gaasirõhu redutseerimine ning on planeeritud gaasirõhu reguleerimiskapp
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
41 / 65
(GRK, MOP=3,0/0,02 bar). Tarbijateni on planeeritud paigaldada A-kategooria
gaasitorustik maksimaalse töörõhuga MOP=20 mbar. Gaasivooluhulk täpsustada
projekteerimise käigus.
Gaasitorustik on planeeritud ehitada maa-alusena, plastikust gaasitorudest. Planeeritud
alal on gaasitorustik kavandatud paigaldada promenaadi alale. Igale krundile on
ettenähtud tarnetoru ja liitumispunkt krundi piiril.
Alternatiivsed energiaallikad
Lisaks tavapärastele energiaallikatele on võimalik kasutada ka alternatiivseid
energiaallikaid.
Uute hoonete lokaalseks elektrivarustuseks ja/või tootmiseks on võimalik kasutada
päikesepaneele. Tiheasustusalal on võimalik paneele integreerida nii hoonestusega kui ka
paigaldada eraldiseisvana. Mõlema lahenduse puhul on oluline, et paneelid sobiksid
visuaalselt linnaruumi.
Soojusvarustust ning jahutust võib lahendada ka muude taastuvatest energiaallikatest
muundatud energia kandjate baasil, nt päikeseenergia, energiavaiad või merevee soojuse
akumuleerimine jms.
5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED
Kehtivad kitsendused
Planeeringuala jääb Tallinna riskianalüüs 2016 kohasesse Järvevana tee 3 asuva
AKTSIASELTSi TALLINNA VESI veepuhastusjaama kloorilao ohutsooni.
Planeeringuala paikneb Sadama-Ahtri-Tuukri-Nafta tänava üleujutusohuga alal
prognoositava esinemisega 1x 100 aasta jooksul.
Valdav osa planeeringualast jääb Läänemere ranna piiranguvööndisse.
Osa planeeringualast jääb Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse.
Osa planeeringualast jääb Tallinna liitsihi ülemise tuletorni (navigatsioonimärk nr 252)
töösektorisse, kus ehitiste kõrgus ei tohi ületada absoluutkõrgust 57 m.
Pikksilma tn 19 // Reidi tee 9 // Uus-Sadama tn 19 // 24 kinnistul Uus-Sadama 19/13
hoone vundamendil asub geodeetiline punkt nr 8770 kaitsevööndiga 3 m. Geodeetiline
märk tuleb taastada, säilitada või vajadusel ümber tõsta projekteerimise staadiumis
kooskõlastatult Tallinna Linnaplaneerimise Ameti geomaatika osakonnaga.
Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
Detailplaneeringu alusel ehitatavale avalikult kasutatavale teele ehituskeeluvöönd ei
laiene (pos 35 ja 31). Planeeringus tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks:
• krundile pos 20 hoonestuse rajamiseks. Ehituskeeluvöönd vähendatakse kuni
44,6 meetrini veepiirist.
• krundile pos 37 on reoveepumpla rajamiseks. Ehituskeeluvöönd vähendatakse kuni
45 meetrini veepiirist.
Riiklike mälestiste kaitsevööndid ja vaatekoridorid
Kogu planeeritud ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille
hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus linna olulistest vaatepunktidest
ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt (Vabariigi Valitsuse 20.05.2003 määrus nr 155
„Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus”).
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
42 / 65
Planeeringuala jääb muinsuskaitseala kaitsevööndiga liituvasse vaatesektorisse Pirita
sadama kailt vanalinna suunas ja vaatesektorisse Lauluväljaku ülemise värava juurest
kiirtega Paksule Margareetale ja Kaarli kirikule ning vaatesektorisse Maarjamäe
memoriaalilt.
Planeeringu alal ning kontaktvööndis paiknevad järgmised arheoloogiamälestised, mille
kaitsevöönd ulatub planeeritud alale:
• Kultuuriministri 14.05.2014 a. käskkirjaga nr 160 "Kultuurimälestiseks tunnistamine“
arheoloogiamälestiseks tunnistatud laevavrakk (mälestise registri nr 30189).
Mälestise kaitsevöönd on 50 m mälestise välispiirist. Kaitsevöönd ulatub krundile
pos 33.
• Kultuuriministri 14.05.2014 a. käskkirjaga nr 160 "Kultuurimälestiseks tunnistamine“
arheoloogiamälestiseks tunnistatud laevavrakk (mälestise registri nr 30194).
Mälestise kaitsevöönd on 50 m mälestise välispiirist. Kaitsevöönd on akvatooriumi
alal.
• Kultuuriministri 28.03.2007 a. käskkirjaga nr 145 "Kultuurimälestiseks tunnistamine“
arheoloogiamälestiseks tunnistatud Transpordilaeva Tver vrakk (mälestise registri
nr 27886). Mälestise kaitsevöönd on 300 meetrit laevavraki väliskontuurist.
Kaitsevöönd ulatub kruntidele pos 17, 18, 19, 20, 22, 27, 28, 29, 30, 31, 33, 35 ja
36.
Planeeritud kitsendused
Avaliku kasutuse ja isikliku kasutusõiguse vajadus
Krundid pos 19, 21, 22, 30, 31, 32, 34 ja 35 määratakse avalikult kasutatavaks ning
neile seatakse isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks.
Krunt pos 36 jääb Tallinna linna omandisse. Maa üleandmise eeltingimused on toodud
Lisas 5. Planeeringu elluviimise tegevuskava ja vajalikud kokkulepped.
Avalikult kasutatava ala täpne suurus ning asukoht täpsustatakse ehitusprojektis.
Juurdepääsuservituutide vajadus
Kuna juurdepääsud maa-alustele korrustele on kavandatud uuelt tänavalt (pos 21 ja
pos 31) on vajalik seada juurdepääsuservituudid kõikidele kruntidele juurdepääsu
tagamiseks. Servituut on vaja seada piisava sõidutee laiusega (kuni 7 m). Kuna
detailplaneeringu koostamisel pole teada juurdepääsude täpsed asukohad, määratakse
teeniv ja valitsev kinnistu ehitusprojekti koostamise ajal ning servituudid tuleb seada
enne kasutusloa väljastamist. Võimalikud juurdepääsude asukohad ja servituudivajaduse
kirjeldus vt põhijoonis DP-2.
Juurdepääsude, sh ühenduskoridoride, täpne asukoht selgub ehitusprojektis, siis selgub
ka servituudiala ulatus.
Üleehitus- ja allaehitusservituutide vajadus
Allaehitusservituudid on vaja seada pos 22, 32, 36 kinnistutele maa-aluste
ühenduskoridoride rajamiseks Reidi tee poolsetele kruntidele juurdepääsu tagamiseks.
Planeeringus on kavandatud kuus ühenduskoridori. Servituudiala asukoht täpsustatakse
ehitusprojektides, siis selguvad ka kinnistud, mille igakordse omaniku kasuks on vajalik
servituut seada. Servituut tuleb seada enne esimese hoone kasutuloa taotlemist kui ei
lepita kokku teisiti.
Üleehitusservituut tuleb seada kruntide moodustamisel.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
43 / 65
Pos 19 (üleehitusservituut kuni 2 m ulatuses):
• Üleehitusservituut pos 18 (ca 46 m2) ning pos 20 (ca 52 m2) igakordse omaniku
kasuks; konsoolsete hooneosade ulatuses.
Pos 21:
• Üleehitusservituut kuni 2 m ulatuses pos 1 (ca 11 m2), kuni 2 m ulatuses pos 11
(ca 42 m2), kuni 3 m ulatuses pos 12 (ca 42 m2), kuni 3 m ulatuses pos 23
(ca 46 m2) igakordse omaniku kasuks; konsoolsete hooneosade ulatuses.
Pos 22 (üleehitusservituut kuni 4 m ulatuses):
• Üleehitusservituut pos 12 (ca 95 m2), pos 13 (ca 65 m2), pos 14 (ca 134 m2),
pos 15 (ca 79 m2), pos 16 (ca 74 m2), pos 17 (ca 20 m2), pos 23 (ca 106 m2), pos
24 (ca 83 m2), pos 25 (ca 85 m2), pos 26 (ca 76 m2), pos 27 (ca 79 m2), pos 28
(ca 31 m2) igakordse omaniku kasuks; promenaadi kohale ulatuvate konsoolsete
hooneosade ulatuses.
Pos 30 (üleehitusservituut kuni 4 m ulatuses):
• Üleehitusservituut pos 17 (ca 22 m2) ja pos 28 (ca 45 m2) igakordse omaniku
kasuks; promenaadi kohale ulatuvate konsoolsete hooneosade ulatuses.
Pos 32 (üleehitusservituut kuni 4 m ulatuses):
• Üleehitusservituut pos 1 (ca 96 m2), pos 2 (ca 28 m2), pos 3 (ca 93 m2), pos 4 (ca
76 m2), pos 5 (ca 114 m2), pos 6 (ca 93 m2), pos 7 (ca 123 m2), pos 8 (ca 63
m2), pos 9 (ca 71 m2), pos 10 (ca 29 m2), pos 11 (ca 94 m2) igakordse omaniku
kasuks; promenaadi kohale ulatuvate konsoolsete hooneosade ulatuses.
Pos 36 (üleehitusservituut kuni 4 m ulatuses):
• Üleehitusservituut pos 17 (ca 10 m2), pos 18 (ca 67 m2), pos 28 (ca 7 m2) pos 29
(ca 300 m2) igakordse omaniku kasuks; promenaadi kohale ulatuvate konsoolsete
hooneosade ulatuses.
Servituudiga koormatavate kinnistuosade täpne asukoht ja ulatus määratakse
ehitusprojektis. Servituutide vajadus vt põhijoonis DP-2.
Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud krundi kasutamist kitsendavate servituutide
seadmiseks: servituudid on vaja seada olemasolevate tehnovõrkude kasutamise ja
hooldamise tagamiseks ning kavandatud tehnovõrkude paigaldamiseks ning
kasutamiseks.
Planeeritud kruntide tehnovõrkudega varustamiseks kavandatud tehnovõrkude jaoks on
vaja seada servituudid (vt tehnovõrkude servituutide plaan DP-3-1):
Pos 1:
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks.
Pos 2:
• Olemasoleva alajaama kaitsevöönd 2 m.
Pos 3:
• Olemasoleva alajaama kaitsevöönd 2 m,
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks.
Pos 4:
• Olemasolev alajaam pindalaga 245 m2,
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks.
Pos 5:
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
44 / 65
Pos 6:
• Planeeritud alajaam, suurusega ~60 m2, võrguvaldaja kasuks,
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks.
Pos 7:
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks.
Pos 8:
• Planeeritud kaugküttetorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrguvaldaja
kasuks,
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks,
• Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks.
Pos 9:
• Planeeritud kaugküttetorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrguvaldaja
kasuks,
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks,
• Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks.
Pos 10:
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks.
Pos 11:
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks.
Pos 12:
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks.
Pos 13:
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks.
Pos 14:
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks.
Pos 15:
• Planeeritud alajaam, suurusega ~60 m2, võrguvaldaja kasuks,
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks.
Pos 16:
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks.
Pos 17:
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks.
Pos 20:
• Planeeritud alajaam, suurusega ~60 m2, võrguvaldaja kasuks,
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks.
Pos 21:
• Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustik, torude teljest 2-3 m mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, torude teljest 5 m mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud kaugkütte- ja kaugjahutustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale
poole, võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud sidekanalisatsioon, 1 m välisseinast mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
45 / 65
• planeeritud gaasitorustik, koridori laiusega 1,0 m mõlemal pool torustikku, võrguvaldaja
kasuks;
• Olemasoleva alajaama kaitsevöönd 2 m.
Pos 22:
• Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustik, torude teljest 2-3 m mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, torude teljest 5 m mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud kaugkütte- ja kaugjahutustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale
poole, võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud sidekanalisatsioon, 1 m välisseinast mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud gaasitorustik, koridori laiusega 1,0 m mõlemal pool torustikku, võrguvaldaja
kasuks.
Pos 23:
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks.
Pos 24:
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks.
Pos 25:
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks.
Pos 26:
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks.
Pos 27:
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks.
Pos 28:
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks.
Pos 29:
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks.
Pos 30:
• Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud sidekanalisatsioon, 1 m välisseinast mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud kaugkütte- ja kaugjahutustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale
poole, võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud gaasitorustik, koridori laiusega 1,0 m mõlemal pool torustikku, võrguvaldaja
kasuks.
Pos 31:
• Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustik, torude teljest 2-3 m mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, torude teljest 5 m mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud sidekanalisatsioon, 1 m välisseinast mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks.
Pos 32:
• Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustik, torude teljest 2-3 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
46 / 65
• planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, torude teljest 5 m mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud kaugkütte- ja kaugjahutustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale
poole, võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud sidekanalisatsioon, 1 m välisseinast mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks.
• planeeritud gaasitorustik, koridori laiusega 1,0 m mõlemal pool torustikku, võrguvaldaja
kasuks;
• Olemasoleva alajaama kaitsevöönd 2 m.
Pos 34:
• Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustik, torude teljest 2-3 m mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, torude teljest 5 m mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud sidekanalisatsioon, 1 m välisseinast mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks.
Pos 35:
• Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustik, torude teljest 2-3 m mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, torude teljest 5 m mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks.
Pos 36:
• Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik, torude teljest 3 m mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud kaugkütte- ja kaugjahutustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale
poole, võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud gaasitorustik, koridori laiusega 1,0 m mõlemal pool torustikku, võrguvaldaja
kasuks.
Pos 37:
• Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik, torude teljest 3 m mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks.
Reidi tee T11 kinnistu:
• Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks.
Reidi tee T2 kinnistu:
• planeeritud gaasitorustik, koridori laiusega 1,0 m mõlemal pool torustikku, võrguvaldaja
kasuks;
• planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik, torude teljest 3 m mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks.
Reidi tee T3 kinnistu:
• planeeritud gaasitorustik, koridori laiusega 1,0 m mõlemal pool torustikku, võrguvaldaja
kasuks;
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
47 / 65
• planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik, torude teljest 3 m mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud veetorustik, torude teljest 2 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud kaugküttetorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrguvaldaja
kasuks;
• planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, koridor laiusega 5m, võrguvaldaja kasuks.
Reidi tee T4 kinnistu:
• planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik, torude teljest 3 m mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud veetorustik, torude teljest 2 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, koridor laiusega 5 m, võrguvaldaja
kasuks.
Reidi tee T5 kinnistu:
• planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik, torude teljest 3 m mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud veetorustik, torude teljest 2 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks.
Reidi tee T6 kinnistu:
• planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik, torude teljest 3 m mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, torude teljest kuni 5 m mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks.
Reidi tee 13 kinnistu:
• planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik, koridori laiusega 6 m, võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• planeeritud veetorustik, torude teljest 2 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks.
• planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, torude teljest 2,5 m mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks.
Tuukri tn 21 kinnistu:
• planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik, koridori laiusega 5 m, võrguvaldaja kasuks.
Tuukri tn 21a kinnistu:
• planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik, koridori laiusega 5 m, võrguvaldaja kasuks.
Petrooleumi tänav kinnistu:
• planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik, koridori laiusega 5 m, võrguvaldaja kasuks.
Tuukri tänav T3 kinnistu:
• planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik, koridori laiusega 5 m, võrguvaldaja kasuks.
6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS
Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda
detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik
ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel
sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
48 / 65
Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva
kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.
Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded
Kvartalite hoonestuslahendus (v.a pos 33) on soovitatav leida kvartalipõhise
arhitektuurikonkursi tulemusel. Arhitektuurikonkursi raames lahendatakse ka
hoonestusega külgnevate alade haljastus.
Arhitektuurikonkursi tingimustesse lisada nõue tagada jalakäijatele hoonete vahelt
juurdepääsud kesksele rohealale/promenaadile Reidi teelt ja kavandatud
juurdepääsutänavalt pos 21 ja pos 31. Hoonetevahelised läbipääsud projekteerida
sammuga kuni 100 m.
Üldised arhitektuurinõuded
• Hoonete tänavakõrgusel asuvale korrusele projekteerida piisava kõrgusega
esinduslikke vitriinakendega äriruume.
• Hoonetele võib projekteerida promenaadi kohale ulatuvaid konsoolseid kuni 4 m
sügavusi hooneosi ligikaudu 15% ulatuses hoone fassaadi pinnast.
• Hoonetele on lubatud projekteerida kuni 2 m laiusi varikatuseid.
• Monotoonsuse vältimiseks tuleb hoonete fassaadid arhitektuursete võtetega
liigendada nii horisontaalselt kui vertikaalselt, tagada hoonete katusemaastiku
dünaamiline vahelduvus.
• Hoone katusele võib paigaldada päikesepaneele või rajada katusehaljastust
arvestades muinsuskaitse eritingimustes määratud piiranguid.
• Mitmekesise linnakeskkonna loomiseks projekteerida erinevat tüüpi elu- ja äriruume.
• Kasutada lahendusi, mis muudavad klaasipinnad lindudele nähtavaks.
• Kavandada rattaparklad üldjuhul hoonesse tänavatasandile või maa-alusele korrusele
ja tagada mugav igapäevane rattakasutus.
• Hoonete sissepääsude planeerimisel tagada võimalusel lihtne ja mugav ligipääs nii
promenaadile/lineaarpargile kui tänavale, et võimaldada muuta loodav uus linlik
keskkond koos kvaliteetse avaliku ruumiga kasutajasõbralikuks ja igati
ligipääsetavaks tulevasele lõppkasutajale ning seeläbi tagada
promenaadi/lineaarpargi aktiivne kasutamine nii külaliste kui ka kohalike elanike
poolt 24/7.
• Hoonemahtude liigendamisel ja piirdetarindite projekteerimisel arvestada
energiatõhususe nõuetega.
• Tehnopaigaldised paigutada eelistatult hoone mahtu.
• Fassaadikattematerjalidena on eelistatud ajas püsivaid, esinduslikke, heleda
tonaalsusega ning kergesti puhastatavaid materjale.
• Maa-alustesse parklatesse viivad pandused kavandada hoone mahtu.
• Planeeritavatesse hoonekompleksidesse kavandada varjend arvestades ehitusprojekti
koostamise ajal varjenditele esitatavate nõuetega. Kui seadusega on lubatud, võib
kavandada ühe varjendi mitme lähestikku asuva hoone kohta.
Muinsuskaitse eritingimustest tulenevad arhitektuurinõuded
• Enne Teist maailmasõda ehitatud Uus-Sadama tn 19/13 hoone lammutamisel esitada
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnale ajaloolised õiendid hoone
kohta. Hoone väärtuslikud detaile ja tarindeid taas kasutada.
• Uushoonestuse rajamisel vältida olemasolevate või hävinud hoonete matkimist,
soovitav on selge eristumine ajaloolisest kihist ning tänapäevaste arhitektuursete
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
49 / 65
lahenduste ja ilme kasutamine. Vältida traditsioonilisi ehitusmaterjale imiteerivaid
viimistlusmaterjale.
• Uushoonestuse puhul vältida Tallinnale mitteomaseid massiivseid seinapindu,
liigendada hoonete mahtusid.
• Kavandatavate uute ehitiste ja rajatiste maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on
24 m (6-7 maapealset korrust). Kõrguspiirangut ei tohi ületada hoonestuse katustel
paiknevad võimalikud tehnorajatised ja -süsteemid, katuseterrasside piirded jms
elemendid v.a sadama tööks vajalikud rajatised.
• Planeeringu pos 33 alal on max hoonestuskõrgus läänepoolsel alal 21 m ja idapoolsel
alal 17 m. Kõrguspiirang ei kehti galeriidele ja rampidele, mille kõrgus sõltub
teenindatavate laevade väljapääsu kõrgusest (praegu on galeriide kõrguseks 22 m).
Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded
• avaliku ruumi loomisel kasutada kõrgeima kvaliteediga disaini ja materjale;
(nt looduskivi, graniit või basaltsillutis, mida saab täiendada monteeritud betooni,
monoliitbetooni, puidu ning erinevate tekstuuride ja värvusega kruusaga);
• promenaadi katendiks kasutada eristuvat sillutist (pidulikum katend kui tavaline
tänavakivi);
• tagada kvaliteetne haljasalade maastikukujundus, pakkudes maastikukujunduses
erinevaid tekstuure, tihedusi ja värve, eelistades võimalusel kohalikke taimeliike;
• taimestiku valikul rõhutada taimeliikide mitmekesisust, tekstuuri, värvust ja kihilisi
maastikke, kasutada kohalikke puuliike, näiteks muuhulgas harilikku pärna.
• kitsama haljasriba korral tagada puudele piisavat kasvupinnast, laiendades
kasvuruumi kõnnitee alla;
• liiklejate ohutuse tagamiseks eraldada rattaga liikujad ja jalakäijad haljasaladega;
• suurematesse liikumisteede ristumiskohtadesse on soovitav lisada maamärke ja
infotahvleid;
• tähistada või markeerida ajaloolised raudteesõlmed ja sildade asukohad;
• Võimalusel eksponeerida või markeerida osaliselt vaadeldaval alal Härjapea jõesängi
(ulatub planeeritud krundile pos 7, 8, 9, 10 ja 32);
• ristmike kujundamisel arvestada universaalse disainiga;
• paigaldada linnamööblit (nt pingid puhkamiseks);
• materjalide ja taimede valikul arvestada, et kasutusel oleksid vastupidavad, lihtsasti
hooldatavad, mereäärsetesse oludesse (näiteks soolsus, tuuled, kõrge õhusaaste
jms) sobivad ning iga ilmastikuoluga suurele rahvamassile ohutud materjalid.
Piirdeaiad: Piirdeaedu üldjuhul mitte kavandada v.a laste mänguväljakute jm väljakute
piiramiseks. Erandiks on sadama-ala, mis piiratakse ISPS nõuetele vastava turvapiirdega.
Rattaparklad kavandada hoonetesse selliselt, et oleks tagatud mugav igapäevane
rattakasutus.
Olemasolevate hoonete lammutamise nõuded
Hoonete lammutamiseks tuleb koostada lammutusprojekt.
Lammutamisel tekkivad ehitusjäätmed tuleb käidelda vastavalt Tallinna
jäätmehoolduseeskirjas esitatud nõuetele.
Detailplaneeringu kavandatud hoonete ja tänavarajatiste rajamiseks on vaja lammutada
Pikksilma tn 19 // Reidi tee 9 // Uus-Sadama tn 19 // 24 kinnistul asuvad:
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
50 / 65
• teenistushoone 19-13 (ehitisregistri kood 101016949).
• ajutine laohoone (ehitisregistri kood 120678137).
• ajutine laohoone 1/15 (ehitisregistri kood 120755421).
• ajutine laohoone 2/15 (ehitisregistri kood 120755399).
Arheoloogianõuded
Detailplaneeringualal on eeldusi uuteks arheoloogilisteks leidudeks. Lähtuvalt
muinsuskaitse valdkonnas üldiselt kehtivast ettevaatusprintssibist ja tuginedes
muinsuskaitseseaduse § 82 sätestatule on Muinsuskaitseametil ja TLPA muinsuskaitse
osakonnal õigus vajadusel määrata täiendavad uuringud või tööde tegemise tingimused
selleks, et ära hoida muuhulgas arheoloogilise leiu või kultuurkihi kahjustamine.
Arheoloogilised eeluuringud tuleb läbi viia enne projekteerimist või hiljemalt enne ehitust,
juhul kui ajalooliste detailide võimalikes paiknemiskohtades kavandatakse ulatuslikke
kaevetöid.
Arheoloogilise kultuurkihi (sh vrakk või ehitusjäänused) ulatuses tuleb vajadusel läbi viia
arheoloogilised kaevamised.
Ajalooliste sadamarajatiste ja kaitseehitistega seotud arheoloogiaalased üldtingimused:
• Juhul, kui kinnisasjal on eeldusi uuteks kultuuriväärtusega leidudeks, tuleb teha
vastavad uuringud. Leiu puhul võib kinnismälestist senisest asukohast teisaldada
vaid juhul, kui selle säilimine olemasolevas keskkonnas on ohustatud ning uus
asupaik tagab selle säilimise.
• Arvestada tuleb Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsiooni (Eesti poolt
ratifitseeritud 1996) ja soovitatav on arvestada UNESCO veealuse kultuuripärandi
kaitse konventsiooni (Eesti poolt ratifitseerimata) põhimõtteid.
• Arvestada tuleb, et seoses kultuuriväärtusega leidudega võib tööde käigus ette tulla
märkimisväärseid ajalisi viivitusi ning muudatusi senistes plaanides kuni
algprojektide täieliku ümbertegemiseni. Samuti tuleb arvestada täiendavate rahaliste
kulutustega, näiteks juhul, kui kultuuriväärtusega leid nõuab teisaldamist
sobivamasse asukohta või tähistamist praegusel asukohal.
• Merealal ning maismaal praeguseks teadaolevate ja detailplaneeringu kohaselt
süvendus- või ehitustööde alasse kuuluvate kultuurimälestiste puhul tuleb eelistada
leiu säilitamist in situ ehk praeguses asukohas, sealjuures arvestades mälestise
kaitsevööndit. Mälestise ümberkujundamine, selle teisaldamine ja tööde planeerimine
kaitsevööndisse ei ole lubatud, välja arvatud juhul, kui Muinsuskaitseamet otsustab
teisiti. Otsus mälestise muutmise, teisaldamise ja kaitsevööndis lubatud tööde kohta
tuleb langetada iga mälestise kohta eraldi.
• Mereala, mis detailplaneeringu kohaselt jääb süvendus- või ehitustööde alasse, kuid
mis ei ole tunnistatud mälestiseks ega selle kaitsevööndiks ning mida ei ole eelnevalt
arheoloogiliselt uuritud, tuleb teha allveearheoloogilised eeluuringud (näiteks
sonariuuringud kombineerituna tuukriotsingutega). Eeluuringutes selgitada välja
praegu oletatavate vrakkide olemasolu ja võimalike uute kultuuriväärtusega leidude
(näiteks vrakkide, sadamakonstruktsioonide) asukoht. Kui vrakkide olemasolu leiab
kinnitust või avastatakse uusi kultuuriväärtusega leide, tuleb edasine tegevus,
sealjuures täiendavate arheoloogiliste uuringute vajadus kooskõlastada
Muinsuskaitseametiga. Juba esmaste eeluuringute põhjal on mõistlik planeerida
rajatised nii, et võimalikud kultuuriväärtusega leiud jääksid ehitustegevusest
puutumata. Allveearheoloogilised eeluuringud tuleb teha projekteerimise võimalikult
varases faasis, enne ehitusprojekti Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse
osakonnale kooskõlastamiseks esitamist.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
51 / 65
• Merealal, kus toimuvad süvendus- või ehitustööd, vajalik arheoloogiline järelevalve.
Sõltuvalt leiust võidakse nõuda ka leiu säilitamist in situ ehk praeguses asukohas.
Seega tuleb uute kultuuriväärtusega leidude puhul tööde tellijal arvestada
projektimuudatuste ning täiendavate aja- ja rahaliste kuludega.
• Aladel, kuhu kavandatakse hooneid või kus on plaanis teostada muid ulatuslikke
kaevetöid, tuleb eelandmete saamiseks projekteerimise võimalikult varases faasis,
enne ehitusprojekti Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnale
kooskõlastamiseks esitamist, viia läbi georadari uuringud ja sõltuvalt georadari
uuringu andmetest teha arheoloogilised eeluuringud. Uuringud on vajalikud praegu
oletatavate kultuuriväärtustega leidude olemasolu kinnitamiseks või
ümberlükkamiseks ning võimalike seni avastamata kultuuriväärtusega leidude
tuvastamiseks. Kui kultuuriväärtusega objektide olemasolu leiab kinnitust või
avastatakse uusi kultuuriväärtusega leide, tuleb edasine tegevus, sealhulgas
täiendavate arheoloogiliste uuringute vajadus, kooskõlastada Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnaga. Leidude ilmnemisel selgitada
koos Tallinna Linnplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnaga välja, missuguses
ulatuses on ehitustegevustegevus võimalik. Arheoloogilised eeluuringud võib teha
arheoloogiamälestiste alal Muinsuskaitseameti tegevusluba omav ettevõte, kel tuleb
esitada TLPA muinsuskaitse osakonnale vastav tegevuskava ja loataotlus uuringute
tegemiseks. Tegevuskavas täpsustatakse uurimisküsimused, -viisid ja
proovikaevandite asukohad.
• Projekteerimise etapis tuleb arheoloogiliste eeluuringute ja georadari uuringutega
kindlasti uurida järgmisi objekte (vt muinsuskaitse eritingimuste asendiplaan
lisa 12):
1) sadama akvatooriumi lõunast piiranud tamm ja idast piiranud puitkonstruktsioon
(ehitatud u 1714 – u 18. saj. keskpaik); Reidi tee ehitusega seoses tehtud georadari
uuringud viitavad, et mõlema jäänuseid on tee maa-alal tõenäoliselt maa sees teatud
määral säilinud;
2) Uus-Sadama tänava ja selle pikenduse joonel paiknev sadama veejuhe (18. saj. II
pool); Reidi tee georadari uuringud viitasid veejuhtme konstruktsioonide osalisele
säilivusele. Sadama akvatooriumi puittõkkerajatis kulgeb tõenäoliselt kavandatava
Reidi tee äärse hoonestuse kohal.
• Arheoloogiliste eeluuringute kavasse võib võtta ka Härjapea jõe sängi uurimise
(ulatub planeeritud krundile pos 7, 8, 9, 10 ja 32) , aga kuna antud lõigus pärineb
jõesäng alles 19. – 20. sajandist, siis pole see tingimata nõutav – võib piirduda ka
selle dokumenteerimisega ehitustööde ajal tehtava arheoloogilise järelevalve käigus.
Krimmi sõja aegse rannikukaitsepatarei Kaupmehepatarei asukohas võib samuti
piirduda arheoloogilise järelevalvega, kuna selle konstruktsioonide säilimist võib
pidada hilisema aktiivse sadamaehituse kontekstis pigem vähetõenäoliseks.
Haljastuse projekteerimise, rajamise ja hoolduse nõuded
Ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada terviklik väliruumi lahendus sh uushaljastuse
lahendus, mille koostamisse tuleb kaasata maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav
maastikuarhitekt.
• Olemasoleva haljastuse säilitamiseks, hooldamiseks ja täiendamiseks juhinduda
kehtivatest dokumentidest (EVS 939-3 ja EVS 939-4).
• Kavandada piisava kasvupinnase mahuga istutusalad nii puudele kui põõsastele.
• Hoonestamiseks korraldatavate arhitektuurivõistluste raames lahendada ka kvartali
haljastus.
Puuliikidest on soovitav kasutada puud nagu künnapuud, harilik tamm, harilik vaher;
põõsastest viirpuud, sirelit, villast lodjapuud, mägimändi, lumimarja või sarnaste
omadustega liike.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
52 / 65
• Istutustööd peavad vastama standardile EVS 843 „Linnatänavad”, EVS 939 2
„Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded“
ning Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011 määrusele nr 112 „Avalikule alale puude
istutamise kord“.
• Puude liigivalikul arvestada võimalusel, et antud planeeringuala asub kõrge
õhusaastetasemega piirkonnas. Liikide valikul eelistada saastet taluvaid liike. Samuti
võtta tänavahaljastuse rajamisel arvesse, et tänavahaljastuses kasutatavad liigid
peavad olema kõrge soolataluvusega.
• Petrooleumi tänava (pos 21 osa) ehitusprojektis näha ette maastikuehituslikud
võtted puude istutamiseks tehnovõrkude kaitsevööndisse.
• Promenaadi/lineaarpargi ning selle ulatuses uute tehnovõrkude projekteerimisel näha
võimalusel ette olemasolevate II väärtusklassi puude säilitamist või ümberistutamist
kasutades erinevaid maastikutehnilisi võtteid.
Täiendavate kooskõlastuste vajadus
Kultuurimälestisi ja nende kaitsevööndit puudutavad otsused ning vajadusel
arheoloogilised uuringud tuleb teha võimalikult varases projekteerimise faasis, enne
ehitusprojekti Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnale
kooskõlastamiseks esitamist.
Uus-Sadama 19/13 hoone lammutamise juhul esitada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
muinsuskaitse osakonnale ajalooline õiend hoone kohta.
Navigatsioonimärgi nr 252 töötsoonis tuleb ehitusprojektid kooskõlastada
Transpordiametiga.
Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
Keskkonnaalased nõuded
Mürauuringust tulenevad nõuded:
• Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt
välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete
konstruktsioonidele rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt
keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele.
• Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul
rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN
ISO 717.
• Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt
välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritavate hoonete välispiirete
konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva
heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt
R’tr,s,w+Ctr ≥ 30-45 dB, olenevalt planeeritava hoone ruumide otstarbest ja
paiknemisest kinnistul. Lõplikud lahendused ja nõuded täpsustada hoonete
projekteerimisel selliselt, et tagatud oleks siseruumides kehtestatud müratasemete
nõuetele vastamine.
• Ühe meetmena saab kasutada lahendust, kus äripinnad projekteeritakse hoonete
alumistele korrustele ja kõrgematel korrustel on eluruumid nii et magamistoad
paiknevad eelkõige sisehoovi suunal.
Välisõhu kvaliteedi hinnangust tulenevad nõuded:
• Ehitusprojekti koostamisel võtta kasutusele meetmed, mis võimaldavad
hoonetevahelisel alal välisõhu kvaliteedi parandamist ja pakuksid häid tingimusi
välisõhus viibimiseks (nt haljastuse rajamine vms).
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
53 / 65
Keskkonnaseisundi hinnangust ja reostusuuringust tulenevad nõuded:
• Ehitusõiguse ellu viimisel tuleb sadama territooriumil läbi viia täiendavad pinnase ja
põhjavee reostusuuringud. Reostuse olemasolul koostatakse ehitusprojekti faasis
saneerimiskavad. Reostusuuringu lähteülesanne ja saneerimiskava tuleb
kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga.
Pinnase radoonisisaldusest tulenevad nõuded:
• Hoonete projekteerimisel rakendada meetmeid radooniohutu hoone
projekteerimiseks, vastavalt Eesti standardile EVS 840 „Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ;
• Ehitamisel tagada korralik ehituskvaliteet, kasutada vähese poorsusega tihedat
betooni või ehitusmaterjale;
• Radoonikile kasutamine ei ole vajalik;
• Tagada esimesel korrusel korralik ventilatsioon;
• Vajadusel kasutada vundamendisiseseid täiendavaid väljatõmbeventilaatoreid.
Nõuded vertikaalplaneerimiseks:
• Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida sademevett hoonestatud kinnistutele;
• Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutada osaliselt pinnasesse;
• Kõvakattega krundi osalt koguda sademevesi restkaevudesse;
• Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustada
ehitusprojektis. Vertikaalplaneerimise lahendus peab toetama kinnistupõhist
säästlikku sademevee käitlust ning vältima reostamist. Esitada vastavad kirjeldused,
juhised ja nõuded vertikaalplaneerimiseks ja sademevee käitlemiseks
kinnistupõhiselt ehitusprojektides.
Jäätmehooldus:
• Jäätmehooldus tuleb korraldada vastavalt Tallinna Linnavolikogu poolt 09.02.2023
vastuvõetud määrusele nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“.
• Prügiautole peab olema tagatud nõuetekohane juurdepääs jäätmemahutitele.
• Avalikult kasutatavale alale, hoonete välisuste lähedusse projekteerida samas võtmes
muude väikevormidega prügikastid.
Nõuded insolatsioonikestuse tagamiseks:
• Hoonete projekteerimisel arvestada EVS-EN 17037 „Päevavalgus hoonetes“
nõuetega.
• Projekteeritavates eluruumides peab olema tagatud vähemalt Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel avaldatud insolatsiooni kestuse
arvutamise juhendi või ehitusprojekti koostamise ajal kehtiva normatiivi kohane
piisav insolatsiooni kestus.
• Ehitusprojekti(de) koosseisus esitada vastavad insolatsiooni kestuse analüüsid.
Naaberhoonete insolatsioonitingimustest tulenevad nõuded:
• Lähialal ei paikne eluruume, ega lasteasutusi, mille insolatsioonitingimusi planeeritud
hoonestus võiks mõjutada.
Leevendusmeetmed soojussaarte vähendamiseks:
• Soojussaarte vähendamiseks ja leevendamiseks projekteerida planeeringualal
võimalusel täiendavaid taimkatte ja rohealasid olemasolevate asfaltplatside asemele.
• Vähendamaks soojuse akumuleerumist katusepindadel on soovitav kasutada heledat
või spetsiaalset katusekattematerjali, projekteerida katusehaljastust ja
päikesepaneele või kasutada muid meetmeid.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
54 / 65
• Vähendamaks soojuse akumuleerumist hoonete fassaadipindadel on soovitav
kasutada spetsiaalset fassaadimaterjali või heledaid fassaaditoone.
• Tänavaruumi ehitusprojektide koostamisel kaaluda heledate katendite kasutamist
aladel.
Muud nõuded:
• Võimalikust üleujutusest tulenevate kahjude ärahoidmiseks või minimeerimiseks saab
näha ette:
o Vett pidevate/hoidvate rampide projekteerimist hoonetesse;
o pumpla paigaldamist hoone keldrikorrusele;
o liivakottide paigutamist hoonete juurdepääsu ette, mis vähendab sademevee
sattumist hoonetesse üleujutuse ajal.
• Projekteeritavate hoonete materjalide valikul tagada energiatõhususe nõuded.
Tuleohutusnõuded
Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 23.02.2021 määrusele
nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
• Tule leviku takistamiseks projekteerida uued hooned TP-1 tuleohutusklassile
vastavalt. Madalama tulepüsivusklassi rakendamine on võimalik juhul kui
detailplaneeringu elluviimisel ei rakendata maksimaalset ehitusõigust või kujad
võimaldavad madalamat tulepüsivusklassi.
• Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks
juurdepääs ettenähtud päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812-7
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
• Vastavalt Eesti standardile EVS 812-7 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded“ peavad hoonete sisesed alajaamade konstruktsioonid
vastama tulepüsivusele EI 120 ning olema projekteeritud mõlemapoolse tulekahju
vastu.
Kuritegevuse riske vähendavad abinõud
Kuritegevuse riskide vähendamiseks rakendada Eesti Standardis EVS 809-1
„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“
toodud soovitusi:
• vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski vähendamiseks tuleb hoonele projekteerida
vastupidavad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad ja klaasid.
• kasutajasõbraliku ümbruse kujundamiseks pöörata tähelepanu turvalise ruumiloome
kontseptsiooni elementidele nagu pimenurkade vähendamine vähendamaks
süütegusid, piisava valgustuse kavandamine jms.
Liikluskorralduse alased nõuded
• Teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama Eesti Standardi EVS 843
„Linnatänavad“ nõuetele.
• Parklast väljasõitude ja kergliiklusteede ristumiskohtades tagada hea nähtavus ning
jalakäijate turvalisus.
• Pandused kruntide maa-alustele parkimiskorrustele tuleb kavandada hoonete mahtu.
• Külastajate rattaparklad (raamist kinnitamisega rattahoidjad) kavandada
sissepääsude lähedale soovitavalt katuse alla ning promenaadile.
• Elanike ja töötajate rattaparkimiskohad projekteerida igapäevaselt mugavalt
kasutatavana. Rattahoiuruumid planeerida hoonesse tänavatasandilt, hoone
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
55 / 65
sissepääsu lähedale või maa-alusele korrusele. Täpne asukoht määratakse
ehitusprojektis tulenevalt hoone arhitektuurist.
• Maa-alusele korrusele jalgrataste hoiuruumide kavandamisel tuleb tagada inimestele
mugav ja ohutu juurdepääs. Lahtiste rattaparkimiskohtade kavandamisel tuleb
tagada neile takistusteta ligipääs.
Muud nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks
• Navigatsioonimärgi lähedusse või mõjupiirkonda on keelatud paigaldada tulesid, mis
segavad navigatsioonimärgi eristamist. Ehitusprojektid tuleb kooskõlastada
Transpordiametiga.
Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas
Veevarustus ja kanalisatsioon:
• Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste
vee ja kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele
ehitusprojekti koostamisel.
• Ehitusprojekti koostamiseks taotleda AKTSIASELTSi TALLINNA VESI tehnilised
tingimused.
Elektrivarustus:
• Tööjooniste koostamiseks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud
koormustega.
• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.
• Kõik planeeringu alal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada
täiendavalt võrguvaldajaga.
• Hoonesisese alajaama ruumide kohal asuval korrusel ei tohi olla eluruume.
Sisseehitatud alajaamade tööjooniste koostamisel tuleb arvestada EE JV OÜ
kvaliteedi käsiraamatu normdokumendiga VJ63 30.06.2010 "Nõuded alajaama
ruumile ehitises (ehitatavas hoones)".
Tänavavalgustus:
• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.
• Põhi- või tööprojekti jaoks taotleda uued tehnilised tingimused.
Sidevarustus:
• võrguvaldaja sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste
projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78
nõuetele.
• Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud
nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“,
kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.
• Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus,
mis võib ohustada sideehitist.
• Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja
soovitud väljakutse aega võrguvaldajalt.
Soojusvarustus:
• Uus-Sadama tänaval kulgev planeeritud kaugjahutuse torustik on kavandatud
paigaldada planeeritud kaugküttetorustiku alla. Võimalusel (ruumi olemasolul)
projekteerida järgmises projekteerimisetapis kütte ja jahutustorustikud üksteise
kõrvale.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
56 / 65
• Planeeritavale ja rekonstrueeritavale torustikule on vaja seada ASi Tallinna Soojus
kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus.
• Vajadusel täiendada järgmises projekteerimise staadiumis planeeritud
soojustorustiku kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941
lubatud piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja –pikkused.
• Üksikute objektide soojusvarustuse lahendamiseks on vaja taotleda AS Utilitas
Tallinn konkreetsed tehnilised tingimused.
Gaasivarustus:
• Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele
uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ § 1 lg 3 kohaselt tuleb
ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks vajalike lähteandmete saamiseks
teostada topo-geodeetiline uuring. Viidatud määruse § 28 lg 1 kohaselt tuleb maa-
alune tehnovõrk kanda maa-ala plaanile, kusjuures esimene andmeallikas, millest
lähtuda tuleb, on välimõõdistamine. Geodeetiline alusplaan esitada e-posti
aadressile: [email protected].
• Võrguvaldaja gaasipaigaldiste kaitsevööndis tööde planeerimiseks ja
projektlahenduste koostamiseks taotleda tehnilised tingimused aadressil:
[email protected]. Kaitsevööndis võib teostada töid ainult põhi- või tööprojekti
olemasolul, mis tuleb samuti enne töödega alustamist esitada võrguvaldaja e-posti
aadressile [email protected]. Ilma põhi- või tööprojekti koostamiseta ei ole
võimalik võrguvaldajal hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning võrguvaldaja ei
saa anda nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks.
• Gaasipaigaldise projekteerija peab omama gaasipaigaldise projekteerimise
tegevusala registreeringut majandustegevuse registris, vähemalt kahe aastast
kogemust gaasipaigaldiste projekteerimises ja vähemalt ühte gaasialase
spetsialiseerumisega diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetasemega 7.
• Gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks nõusoleku andmisel võivad
võrguvaldaja seisukohad/nõuded täpsustuda/muutuda olenevalt planeeritavast
tegevusest ja selle võimalikust mõjust. Täiendavad täpsemad nõuded
gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemise osas väljastatakse
eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis täiendavate tehniliste tingimuste väljastamisel,
mille taotlemiseks pöörduda e-posti aadressile: [email protected].
• Pärast ehitustööde teostamist peavad võrguvaldaja gaasipaigaldised vastama
õigusaktides ja standardites (sh standardis EVS 843) määratud nõuetele, sh peab
olema tagatud gaasipaigaldise nõuetekohane sügavus. võrguvaldaja gaasipaigaldiste
kaitseks tuleb ette näha meetmed tagamaks nende ohutus ehitustööde käigus.
• Gaasivõrguga liitumiseks on vajalik esitada avaldus, mis on leitav võrguvaldaja
kodulehelt.
Alternatiivsed energiaallikad:
• Lisaks tavapärastele energiaallikatele kaaluda elektri- ja soojussüsteemide
projekteerimist alternatiivsete energiaallikate baasil: nt päikeseenergia, merevee
soojuse akumuleerimine.
Muud nõuded:
• Liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga sh sademeveekanalisatsiooniga ning
teiste avalike tehnovõrkudega toimub vee-ettevõtja või tehnovõrkude valdajaga
sõlmitavate liitumislepingute alusel ja tingimustel.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
57 / 65
• Hoone mahus paikneva parkla põrandaveed juhtida reoveekanalisatsiooni.
Hoonesisese parkla põrandalt kogutav vesi tuleb enne reoveekanalisatsiooni juhtimist
puhastada lokaalselt (õlipüüdur+liivapüüdur).
• Avalike teede valgustus projekteerida vastavalt võrgu valdaja poolt väljastatavate
tehniliste tingimuste alusel etteantud liitumispunktist, kinnistu välisvalgustus
lahendada hoone peakilbist.
• Planeeringu alale mitte projekteerida merele paistvaid valgusteid, mis võivad
konkureerida navigatsioonimärkidega. Sadama alal projekteerida valgustus vastavalt
sadamas kehtivatele nõuetele.
• Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad
vastama Keskkonnaministri 01.10.2021 määrusele nr 61 “Nõuded reovee
puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse
juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse
piirväärtused” (Lisa 1 “Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”).
• Ehitusprojekti koostamisel kaaluda vajadus võimalike ühiskanalisatsioonist
(sademeveekanalisatsioon) paisutusest tulenevate uputusi vältiva tehnilise lahenduse
kasutamist või käsitleda vajadusel meetmeid võimalikest üleujutustest tulenevate
kahjude ärahoidmiseks või minimeerimiseks. Näiteks: vertikaalplaneerimisega
juhtida sademevett hoonest või projekteerida hoone nulli kõrgem, kui tänava
tasapind vms.
• Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:
- Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016.a. määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele
uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;
- Võrgu valdaja dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele
uurimistöödele“;
- Võrgu valdaja dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse
seadustamine. v4.“;
- Võrgu valdaja dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja
kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“.
7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE
ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE
Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele
Planeeritava ala ruumilise arengu eesmärkide täitmiseks:
• on kesklinna vahetusse lähedusse Reidi tee äärde planeeritud inimsõbralik ja
atraktiivne terviklik elu- ja ärikvartal esindusliku tänavaseinaga Reidi tee poole.
Hoonete Kasutusotstarbed on kavandatud paindlikuna.
• Inimkeskse kesklinliku linnaruumi kujundamiseks on määratud nõue hoonete
esimesele korrusele projekteerida avaliku ruumiga suhestuvad äri –ja
teenindusruumid.
• Hoonestuse kavandamisel on arvestatud vajadusega säilitada vanalinna silueti
vaadeldavus olulistest vaatepunktidest.
• Kavandatud on rohke haljastusega promenaad/lineaarpark jalakäijatele ja
kergliiklejatele, mis moodustab osa Piritat Kalamaja ühendavast promenaadist.
• Määratud on nõue projekteerida hubaseid hoonetevahelisi läbipääse.
• Planeeringualal on promenaadi/lineaarpargi näol loodud head tingimused jalgsi ja
kergliiklusvahenditega liikumiseks. Vahetult Reidi tee ääres ning D-terminali alal on
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
58 / 65
bussipeatused. Kõik see soodustab aktiivset liikumist jalgsi või jalgrattaga ning
ühistranspordi kasutamist.
• Uuel tasemel liikuvusteenuse arendamiseks on kavandatud kasutusele võtta
sõidujagamise teenus eelistatult elektriautode kasutamise teel, milleks rajatakse
normikohasest ulatuslikum laadimistaristu.
• Kavandatud on naaberalade kergliiklusteede võrgustikuga ühilduvad kergliiklusteed.
• Kavandatud on hoonestus, mida on võimalik ehitada etapiviisiliselt.
Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle
arenguvõimalustele, avalikele huvidele ja väärtustele
Sadamategevusest vabaks jäävale planeeringuala osale rajatakse inimkeskne linnaruum
ja promenaad/lineaarpark, mis on kavandatud osana kogu Vanasadama ala läbivast
Kadriorgu ja Kalamaja ühendavast promenaadist. Vanasadama Kadrioru poolne
mereäärne ala on korrastatud ning sinna on rajatud Pikksilma promenaad, mis on
avalikult kasutatav.
Sadama ala on ettenähtud eraldada äriruumidega korterelamute ja ärihoonete alast
piirdeaiaga. Promenaadil/lineaarpargis liikujatele on loodud turvalised tingimused: autode
parkimine on kavandatud hoonete maa-alustele korrustele.
Veoautode parklate ja laohoonete asemele ehitatavad nüüdisaegse arhitektuuriga äri- ja
eluhooned muudavad piirkonna linlikumaks ja atraktiivsemaks. Võimalus ühe või teise
kasutusotstarbe osakaalu varieerimiseks annab paindlikuma kasutusviisi valiku. Piirkonda
lisandub täiendavaid töö ja -elukohti, mis annab võimaluse piirkonna elanikele leida
töökoht kodule lähemal, vähendades nii pendelrännet ja liikluskoormust teistesse
linnaosadesse.
Vastavus Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala
üldplaneeringule
Planeeritud ala jääb Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54
kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringus (edaspidi
Üldplaneering) ehituspiirkondade jaotuse järgi osaliselt alale nr 5, osaliselt alale nr 7 ja
osaliselt alale nr 9.
Alale 7 jääb Uus-Sadama tänava lõik planeeritud ala ulatuses (krunt pos 34).
Tänavalõigul on tagatud üldplaneeringu järgne haljastuse osakaal 10%. Alal nr 7 vastab
planeeringulahendus üldplaneeringu tingimustele.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
59 / 65
Detailplaneeringus on täpsustatud sadama tegevuseks vajaliku ala ulatus ja otsesest
sadamakasutusest välja mineva ala ulatus. Lähtuvalt kavandatud kasutusotsarvetest
tehakse detailplaneeringus ettepanek muuta vastavalt ka ehituspiirkondade nr 5 ja 9
vahelist piiri:
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
60 / 65
Numbriliste näitajate võrdlus ja muudatuste kirjeldus on kajastatud muudetud
ehituspiirkondade järgi :
Üldplaneering Planeeringus kavandatud
Ala 5
Juhtotstarve Elamu ja ärihoone maa,
haljasala maa, üldkasutatava
ehitise maa
Elamu ja ärihoone maa,
haljasala maa, üldkasutatava
ehitise maa, jahi- ja
reisisadama maa/kaubandus- ja
teenindusehitise maa
Hoonestusviis Arhitektuuri konkursi
koostamine alal on kohustuslik.
Detailplaneeringu koostamisel
arvestada arhitektuurikonkursi
tulemustega.
Detailplaneeringu lahenduse
aluseks on rahvusvahelise
arhitektuurikonkursi tulemus.
Lisaks on detailplaneeringus
soovitus korraldada
arhitektuurikonkursid kvartalite
kaupa (v.a. sadamategevuse
territooriumil pos 33) enne
ehitusprojektide koostamist.
Maksimaalne
ehitise kõrgus
maapinnast
17 m, mida vajadusel võib
üldkasutatava ehitise maal
täpsustada
arhitektuurivõistlusega
24 m
Kasutusotstarve Elamud ja muud elamute
naabrusse sobivad äri- või
ühiskondlikud hooned,
tehnoehitised jt
Elamud ja muud elamute
naabrusse sobivad ärihooned,
ühiskondliku hooned,
tehnoehitised jt
Maksimaalne
lubatav
täisehituse %
50% 50%
Haljastuse osakaal 40% Vähemalt 40 % kogu alal nr 5
Ala 9
Juhtotstarve Jahi- ja reisisadama
maa/kaubandus- ja
teenindusehitise maa
Jahi- ja reisisadama
maa/kaubandus- ja
teenindusehitise maa
Hoonestusviis Soovitav lahendada vastavalt
arhitektuurikonkursi
tulemustele. Hooned
peavad olema vaadeldavad
kõigist külgedest.
Hoonestus projekteeritakse
lähtudes sadama logistilistest
vajadustest.
Maksimaalne
ehitise kõrgus
maapinnast
Olemasoleva kõrgeima hoone
kõrgus või vastavalt
arhitektuurivõistluse
tulemustele
Hoonete kõrgus ei või ületada
D-terminali hoone kõrgust, mis
on 19,4 m maapinnast, kui
arhitektuurikonkursi tulemusel
ei leita linnaehituslikult sobivat
kõrgemat lahendust.
Laevu teenindavad ehitised
(galeriid, rambid) võivad olla
kõrgemad. Galeriid on juba
praegu 22 m kõrgusel, sõltuvalt
teenindatavate laevade
sissepääsu kõrgusest võib
osutuda vajalikuks neid ka
kõrgemaks ehitada.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
61 / 65
Kasutusotstarve Sadama toimimiseks vajalikud
hooned
Sadama toimimiseks vajalikud
hooned
Maksimaalne
lubatav
täisehituse %
80% 37%
Haljastuse osakaal 5% 0%
Ala nr 5:
• Lähtudes linnaruumilisest analüüsist ja tuginedes muinsuskaitse eritingimustele
suurendada lubatud hoonestuskõrgust 24 meetrini ning korruselisust
maksimaalselt 7 korruseni.
• Ala nr 5 piiri muutmisega seoses on ümbersuunatud rohestruktuuri koridor, mis
on kavandatud kogu ala nr 5 läbiva Reidi teega paralleelselt kulgeva
promenaadi/lineaarpargina. Promenaad/lineaarpark ühildub Reidi tee ääres oleva
ning läbi kogu Vanasadama ala kavandatud promenaadi/lineaarpargiga.
• Krundile pos 20 hoonestuse rajamiseks tehakse ettepanek vähendada Läänemere
ranna ehituskeeluvööndit kuni 44,6 meetrini veepiirist.
• Krundile pos 37 reoveepumpla rajamiseks tehakse ettepanek vähendada
Läänemere ranna ehituskeeluvööndit kuni 45 meetrini veepiirist.
Ala nr 9:
• Loobuda planeeritud ala ulatuses nõudest haljastuse osakaalu tagamiseks, kuna
kogu sadama kasutusse jäetud ala on kompaktselt kasutuses autode laevadele
pääsuks ja laevade lossimiseks.
• Lugeda kõrguspiirang 19,4 m maapinnast kehtivaks hoonete kohta. Laevu
teenindavate ehitiste (galeriid, rambid) kõrgus sõltub teenindatavate laevade
sissepääsude kõrgusest. Praegu on selleks 22 m. Galeriide/rampide kõrgust tuleb
suurendada vastavalt teenindatavate laevade sissepääsude kõrguse muutumisele.
• Loobuda planeeritud ala ulatuses arhitektuurikonkursi nõudest, kuna alale ei
kavandata sadama esindushooneid. Krundile pos 33 kavandatud hooned on
valdavalt seotud transpordikorraldusega sadama alal.
Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele
Detailplaneeringu algatamise korralduses määrati planeeringu koostamiseks järgnevad
lisanõuded:
1. Koostada muinsuskaitse eritingimused, kuna planeeritav ala asub Tallinna vanalinna
muinsuskaitse kaitsevööndis. Osa planeeritavast alast jääb arheoloogiamälestiseks
tunnistatud laevavrakkide kaitsevööndisse;
Täidetud. Muinsuskaitse eritingimused vt lisa 5.7.
2. Tagada elu- ja ärihoonete kavandamisel võimalikult palju vaateid merele ja vanalinna
vaadeldavus olulistest vaatesektoritest,
Olulised vaatesektorid on kantud põhijoonisele, vaadete säilitamise analüüs on tehtud
muinsuskaitse eritingimuste koostamise käigus. Tingimus on lisatud seletuskirja
punkti 6.1.
3. Kavandada planeeritavate elu- ja ärihoonete kruntidele piisava suurusega
kompaktsed rekreatsioonialad ning hoonete ja sadamaala vahele kõrghaljastusega
ala;
Detailplaneering algatati lahenduse alusel, kus hoonestus oli kavandatud
perimetraalsena ning hoonetevahelisele alale olid ettenähtud kõrghaljastusega puhke-
ja rekreatsioonialad, kuid puudus ala läbiv lineaarpargi lahendus. 2017. aastal
koostati kogu Vanasadama ala kohta Vanasadama Masterplan 2030 (Zaha Hadid
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
62 / 65
Architects), mille tulemusena muutus planeeringukontseptsioon: kogu Vanasadama
ala läbivana on Masteplanis 2030 ettenähtud haljastatud promenaad/lineaarpark. Uue
kontseptsiooni alusel paigutub hoonestus kahele poole promenaadi. Promenaadi
laiendamiseks on hoonestavaid krunte vähendatud nii, et nende laius vastab maa-
aluste korruste laiusele. Hoonete vahele on kavandatud läbikäigud, kuhu rajatakse
katusehaljastus, mis ei ole visuaalselt eristatav ülejäänud haljastusest. Kõrghaljastus
ja kompaktsed rekreatsioonialad on valdavalt kavandatud promenaadile.
Hoonete ja sadamaala vahele planeeritud kogujateele on hoonestuse poole
kavandatud kõrghaljastus vaheldumisi peatumis/parkimiskohtadega. Tulenevalt
sadama (ISPS) turvanõuetest ei ole lubatud sadama piirete lähedusse kõrghaljastust
rajada.
4. Kavandada sadamaala idapoolsesse ossa Reidi teelt planeeritava kaini ulatuv avalikult
kasutatav rannapromenaadi jätk ja näha ette promenaadil liikujate mere äärde
minemise võimalus ning kujundada mereäär puhkealaks;
Tingimus on osaliselt täidetud. Vanasadama kinnise ala Kadrioru poolne mereäärne
ala on korrastatud ning sinna on rajatud 100 m ulatuses Pikksilma promenaad, mis
on kujundatud mereäärseks puhke- ja rekreatsioonialaks ning avatud avalikuks
kasutuseks.
Promenaadi pikendamine kuni olemasoleva kaini ei ole võimalik, kuni see on
kasutuses sadamaalana ning seal kehtivad rahvusvahelised turvanõuded. Masterplan
2030 nähakse ette ulatuslikku mere täitmist ning hoonestuse kavandamist. Selle
etapi realiseerimisel rajatakse rannapromenaad piki mere äärt.
5. Näha ette sõidukite juurdepääsud Reidi tee äärde kavandatavatele hoonetele
hoonetest mere poole kavandatavalt kogujateelt;
• Täidetud, vt põhijoonis DP-2. Planeeritud hoonetele on juurdepääs planeeritud
kogujateelt (pos 21 ja pos 31). Maa-alused parkimiskorrused on omavahel
ühendatud.
6. Teha liiklusuuring, milles prognoosida nii sadama (sh arvestada Vanasadama
D-terminali laiendamisega) kui kavandatavate hoonete teenindamisega seotud
liikluskoormuse kasvu lähiala tänavatel. Uuringu tulemustest lähtuvalt koostada
piirkonna liiklusskeem ja planeerida tänavad;
• Liiklusuuring on koostatud Vanasadama lõunaosa liikluslahenduse tööprojekti ja
Reidi tee projekteerimise käigus. Lisaks on Inseneribüroo Stratum sadama alale
koostanud „Sadama-ala ja selle lähiala detailplaneeringute liiklusmõju analüüsi“.
Planeeringus on kasutatud eelnevalt loetletud liiklusanalüüside tulemusi.
7. Kavandada äri- ja eluhoonete, ärihoonete ja sadamaehitiste teenindamiseks vajalikud
parkimiskohad omal kinnistul;
• Täidetud. Parkimiskohad on kavandatud oma krundile. Parkimiskohtade
kontrollarvutus asub seletuskirja punktis 4.2.
8. Näha ette Reidi teest mere poole jäävale alale tankla-teenindusjaama ehitamise
võimalus;
Tanklat ei ole kavandatud. Planeeringus on kavandatud võimalused erinevate
liikumisviiside (lai promenaad jalakäijatele, rattateed) ja keskkonnasõbralike
mootorsõidukite kasutamise eelistamiseks, nähes ette ulatusliku laadimistaristu maa-
alusele korrusele. Tankla oli algselt planeeritud krundile pos 11 vastavalt Tallinna
linna ja Cirkle K vahelisele kokkuleppele, kuid TLPA palus 01.12.2021 saadetud kirjas
nr 3-2/4361 – 1 tanklat mitte kavandada.
9. Detailplaneeringu staadiumis teha maa-ala keskkonnaseisundi hinnang. Hinnangus
kirjeldada muuhulgas planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, keskkonnaohtlike
objektide olemasolu ja nende ulatust, koostada radooniuuring. Keskkonnaseisundi
hinnangu raames teha reostusuuringud ja hinnata kavandatava tankla
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
63 / 65
keskkonnariske. Reostusuuringu lähteülesanne kooskõlastada Tallinna
Keskkonnaametiga;
Täidetud. Keskkonnaseisundi hinnang on koostatud, vt lisa 5.6, Keskkonnaseisundi
hinnangust tulenevad ettepanekud on lisatud detailplaneeringu seletuskirja.
Detailplaneeringu koostamise käigus on loobutud tankla kavandamisest.
10. Prognoosida päevasest ja öisest auto- ja laevaliiklusest tulenevat müra, koostada
mürakaardid ning määrata müra tasemed hoonete fassaadidel;
Täidetud. Mürauuring on koostatud, vt lisa 5.8. Mürauuringust tulenevad
ettepanekud on lisatud detailplaneeringu seletuskirja.
11. Hinnata välisõhu kvaliteedi olemasolevat ja perspektiivset olukorda, arvestada
projekteeritava Reidi tee rajamise ja sadamaalal toimuva auto- ning laevaliiklusega;
Täidetud. Välisõhu kvaliteedi hinnang on koostatud, vt lisa 5.9. Uuringust tulenevad
ettepanekud on lisatud detailplaneeringu seletuskirja.
Vastavus muinsuskaitse eritingimustes esitatud tingimustele
OÜ Anteris koostatud ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnas
kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimustega (Kultuurimälestiste registri kooskõlastus
nr 35145) on arvestatud järgmiselt:
Planeeringu pos 33 alal max hoonestuskõrgus 21 m on kavandatud krundi edelapoolsel
alal Uus-Sadama tänava ääres. Krundi ülejäänud alal on kavandatud hoonestuskõrgus
max 19,4 m. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu
9.detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise
rannaala üldplaneeringu ehituspiirkondade nr 5 ja 9 vahelist piiri (vt seletuskirja p 7.3)
ning kavandatud hoonestuskõrgused on kooskõlas üldplaneeringu ehituspiirkondade nr 5
ja 9 ehitustingimustega.
Krundil pos 33 kõrguspiirangud ei kehti galeriidele ja rampidele, mille kõrgus sõltub
teenindatavate laevade väljapääsu kõrgusest (praegu on galeriide kõrguseks 22 m).
Eritingimustest tulenevad nõuded edasiseks projekteerimiseks on lisatud seletuskirja
punktidesse 6.1 ja 6.2.
Vastavus lähtedokumenditele
Vastavus riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded“
Detailplaneering on koostatud ja vormistatud vastavalt määrusele.
Vastavus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.11.2021
käskkirjale nr T 11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“
Detailplaneering on koostatud ja vormistatud vastavalt käskkirjale.
Vastavus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2020. a veebruari „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse
arvutamise juhendile“
Lähialal ei paikne elamuid ega lasteasutusi, mille insolatsioonitingimusi kavandatud
hoonestus võiks mõjutada.
Tingimused hoonete projekteerimiseks on määratud seletuskirja punktis 6.7.1.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
64 / 65
Vastavus siseministri 23.02.2021 määrusele nr 17 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded“
Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 23.02.2021 määrusele
nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
Hoonete vahekaugusest tulenev tulemüüri rajamise vajadus on esitatud vastava
leppemärgiga põhijoonisel. Tingimused hoonete projekteerimiseks on määratud
seletuskirja peatükis 6.1, tuletõrje veevarustust on käsitletud seletuskirja peatükis 4.3.1.
Vastavus Eesti standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“
Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti standardis EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“
toodud soovitusi.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on peatükis 6.7.3. Nõuete täitmisel tagatakse
läbimõeldud, esteetiliselt nauditav ja hästitoimiv linnaruum ning lähiala sotsiaalse
keskkonna ja võrgustiku säilimine.
Vastavus Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusele nr 155
„Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus”
Planeeringu koostamisel on arvestatud Tallinna vanalinna vaatesektoreid. Kavandatud
hooned ei takista Tallinna vanalinna silueti vaadeldavust. Detailplaneeringu koostamisel
on lähtutud muinsuskaitse eritingimustest.
Tingimused hoonete projekteerimiseks on määratud seletuskirja punktis 6.1.
Detailplaneering vastab määrusele „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus”.
Vastavus Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsusele nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“
Parkimiskohtade vajaduse osas on linna seisukohad muutunud. Normatiivsete
parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on lähtutud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
01.12.2021 kirjas nr 3-2/4361-1 esitatud tingimusest: „Parkimiskohtade vajadus
arvutada kogu planeeritud brutopinna kohta (v.a sadama hooned) äriruumide normi
alusel, st 1 koht 200 m² kohta“.
Vastavus Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusele nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise
ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus”
Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusega nr 9 kinnitatud lisa „Tallinna
kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja
kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus “järgi jääb
planeeritud ala kaugkütte piirkonda.
Uute hoonete soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil. Soojusvarustust võib
lahendada ka taastuvenergial põhinevate kütteviisidega.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 16128 Tallinn, Kesklinna LO
Vanasadama lõunaosa detailplaneering
Kuupäev: 20.03.2025
65 / 65
Vastavus Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele
nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“
Likvideeritavate puude asemele istutatavate haljastuse ühikute arv on arvutatud
vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja
hoolduslõikusloa andmise kord“.
Vastavus Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“
Planeering on kooskõlas Eesti standardiga EVS 843:2016 „Linnatänavad“.
Vastavus keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“
Piirkonna mürataset hindas Kajaja Acoustics OÜ 2024. aastal (vt lisa 4.7).
Arvutuslikud liiklusmüratasemed käsitletaval alal vastavad päevasel ning öisel ajal
kehtestatud III/IV kategooria piirväärtustele.
Arvutuslikud tööstusmüratasemed käsitletaval alal vastavad päevasel ning öisel ajal
kehtestatud III/IV kategooria sihtväärtustele.
Muudatused võrreldes algatatud lahendusettepanekuga
Peamised muudatused võrreldes algatatud lahendusettepanekuga on tehtud
lahenduskontseptsiooni muutumise tõttu seoses Masterplan 2030 koostamisega ja
ametkondadega tehtud koostöö tulemusel.
• Muutunud on hoonestuslahendus:
Kogu sadama-ala jaoks väärika ideelahenduse saamiseks korraldati 2017. aastal
rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille võitis Londoni arhitektuuribüroo Zaha
Hadid Architects tööga Masterplan 2030. Masterplan 2030 on olnud aluseks algatatud
detailplaneeringu lahenduse koostamiseks.
Kavandatud on kogu ala läbiv promenaad laiusega 28 m. Hoonestus on kavandatud
kahele poole promenaadi. Muutunud on hoonete korruselisus ning krundipiirid.
Algatatud planeeringus oli hoonestustihedus 1,5 (v.a sadama tegevuseks vajalik ala).
Kavandatud hoonestustihedus (v.a pos 33) Masterplan 2030 alusel koostatud
lahenduses on 2,0.
• Täpsustatud on liikluslahendust:
- Uus-Sadama tänaval on laiendatud kõnniteed ning kavandatud rattateed;
- Petrooleumi tänava pikenduse ning Reidi tee ristmik on kavandatud
kompaktsemaks.
- Korrigeeritud on Pikksilma tänava - Reidi tee ristmiku lahendust.
• Täpsustatud on haljastuse rajamise tingimusi:
- Kavandatud on 28 m laiune promenaad/lineaarpark;
- Tänavate äärde on kavandatud kõrghaljastust.
Projektijuht Konsultant
Anna Petrova Ülle Kadak