Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda_vastus

Terje Eipre

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

[email protected]

Teie 31.01.2024 nr 3-9.2/8

Meie 06.03.2024 nr 14-1/240318/2401410

Austatud Terje Eipre

Pöördusite õiguskantsleri poole Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja nimel küsimustega seoses

maksejõuetuse teenistusega. Esmalt küsite, kas haldusjärelevalvet on õiguspärane läbi viia ilma

haldusjärelevalve ulatust piiritlevate ja fookustavate alusdokumentideta. Samuti palute arvamust,

kas haldusjärelevalve läbiviijal on õiguspärane levitada kliendisaladuse kaitsega piiratud

informatsiooni avalikult ajakirjanduse kaudu. Soovite ka teada, milline asutus peaks tegema

maksejõuetuse teenistuse üle järelevalvet.

Teie esitatud küsimused eeldavad pigem üldiste selgituste andmist haldusjärelevalve olemuse ja

läbiviimise osas. Selliste selgituste andmine ei ole õiguskantsleri seadusest tulenev ülesanne.

Toote oma pöördumises üldise näite olukorrast, kus maksejõuetuse teenistus võib olla viinud

haldusjärelevalvet läbi selliselt, et järelevalvealune pankrotihaldur ei olnud sellest teadlik.

Õiguskantsler saab mistahes asutuse tegevuse üle kontrolli teostada üldjuhul siis, kui

õiguskantslerile esitatud avalduses on kirjeldatud konkreetne olukord ja selle asjaolud

(õiguskantsleri seaduse § 23 lg 3 punkt 3). Seega, õiguskantsleril on võimalik kaaluda järelevalve

algatamist, kui pöördub konkreetne pankrotihaldur ning esitab teavet, millest nähtub, et

maksejõuetuse teenistus ei ole tema suhtes haldusjärelevalvet teostades tegutsenud kooskõlas

seadusega või järginud hea halduse tava.

Märgite, et pankrotiseaduses on maksejõuetuse teenistuse teostatava haldusjärelevalve sisuline pool

sätestatud üldsõnaliselt ning pankrotihaldurite jaoks on ebaselge, kuidas ja milliste reeglite järgi

haldusjärelevalvet praktiliselt läbi viiakse. Pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud haldusjärelevalvele

kohalduvate normide osas saab selgitusi anda Justiitsministeerium. Samuti on Teil võimalik esitada

ministeeriumile ettepanekuid pankrotiseaduse muutmiseks selliselt, et see oleks haldusjärelevalve

osas selgem ja täpsem.

Seoses Teie tõstatatud teise küsimusega toote välja, et maksejõuetuse teenistuse poolt

haldusjärelevalve käigus kogutud andmete avalikustamine võib kahjustada pankrotihaldurite

kutsetegevust advokaadina, kuna sellisel juhul on tegu kliendiandmete saladuse avalikustamisega.

Advokaadi tegevuse järele pankrotihaldurina tegutsemise asjades järelevalvet teostava

maksejõuetuse teenistuse kohustus hoida saladuses järelevalve käigus teatavaks saanud seadusega

kaitstud andmeid tuleneb advokatuuriseaduse §-st 461. Ka PankrS § 72 näeb ette, et pankrotihalduri

tegevuse üle haldusjärelevalvet teostanud isik on kohustatud töö- või teenistussuhte ajal ja pärast

selle lõppemist hoidma talle tema ülesannete tõttu teatavaks saanud äri-, panga- ja maksusaladust,

samuti hoidma saladuses teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud

konfidentsiaalsena saadud teavet. Seadusega kaitstud andmete avalikustamisega seotud probleemide

2

esinemisel on nende lahendamiseks kõige tõhusam pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu

poole.

Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 41 lg 4 kohaselt põhinevad valitsusasutused ainujuhtimisel,

välja arvatud juhul kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maksejõuetuse teenistuse puhul on

pankrotiseaduses sätestatud erikord, mille kohaselt teenistuse juhataja määrab ametisse

justiitsminister (PankrS § 1922 lg 4). Kuna teenistuse juhataja on ametisse nimetanud

justiitsminister, siis teostab teenistuslikku järelevalvet maksejõuetuse teenistuse üle justiitsminister

(VVS § 41 lg 1).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Evelin Lopman

ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Ivika Nõukas 693 8418 [email protected]