Arvamus Hiiu maakonnaga piirneval merealal tuuleparkide arendamisest

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Keskkonnaamet

[email protected]

Narva mnt 7a

15172 Tallinn, Eesti

Teie 15.04.2025 nr DM-130049-7

Meie 09.05.2025 nr 13-5/1600-2

Arvamus Hiiu maakonnaga piirneval merealal

tuuleparkide arendamisest

Esitasite kirja, milles palusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust Loode-

Eesti rannikumerre kavandatavate tuuleparkide planeeringu vajalikkuse kohta (kolm kuni 400 MW

tuuleparki).

Oleme oma 16.08.2023 kirjaga nr 14-7/1646-2 ja 25.10.2024 kirjaga nr 14-7/1646-5 esitanud

lähtudes vastutusvaldkonnast seisukoha, et meretuulepargi rajamiseks peab olemas olema kehtiv

planeering ja oleme jätkuvalt samal seisukohal, et ilma kehtiva planeeringuta ei ole meretuulepargi

rajamine võimalik.

Riigikohtu otsuses 3-16-1472 on tõdetud, et kuna Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringu

menetluses oli nõuetekohane keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) ja Natura hindamine

puudulikud, siis ei olnud võimalik veenduda kavandatava tegevuse ehk tuuleparkide sobivuses ja

selle mõjude arvestamises strateegilisel tasandil. Seetõttu tühistati planeering tuuleenergia

tootmise alade osas. See otsus tähendab, et ilma nõuetekohase, kehtiva planeeringuta, mille aluseks

on seadusele vastav KSH ja Natura hindamine, ei ole võimalik antud piirkonnas tuuleparke rajada.

Planeering on eeltingimus tuuleparkide rajamiseks, kuna just planeeringu tasandil tuleb kindlaks

teha tegevuse põhimõtteline sobivus ja keskkonnamõju strateegiliselt hinnata ja seda ei saa edasi

lükata loamenetluse etappi.

PlanS § 27 lg 2 kohaselt on riigi eriplaneering kohustuslik tuuleelektrijaama elektrilise

nimivõimsusega alates 400 MW korral. Selline sõnastus kehtib alates 13.01.2022, varasemalt oli

nimivõimsuse piir 150 megavatti. Antud muudatuse põhjenduseks oli asjaolu, et 150 MW suunas

maismaa tuuleparkide arendajaid parke nö tükeldama. Samuti oli põhjenduseks, et reeglina

väiksemate kui 400 MW nimivõimsusega elektrijaamade puhul jääb maismaal otsustusõigus

kohalikule omavalitsusele ja nende koostamine toimub kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

alusel (va kui tuulepark on kavandatud üldplaneeringuga).

2 (2)

Meretuulepargid, sõltumata oma suurusest, on olulise ruumilise mõjuga ehitised, mille asukoha

valiku või toimimise vastu on üldjuhul suur riiklik või rahvusvaheline huvi ja seega tuleb lähtuda

põhimõttest, et tuuleenergeetika arendusalad määratakse mereala planeeringuga.

Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel koostati

2022.a Hiiu mereala ruumianalüüs, mis jõudis järeldusele, et teatud aladel Hiiu merealal on

potentsiaali meretuuleparkide planeerimiseks. Antud töös analüüsiti ka seda, millise

planeerimisinstrumendiga oleks Hiiu merealal võimalik kavandada tuuleenergeetika arendamist.

Analüüsis jõuti järeldusele, et arvestades riigi huvi taastuvenergia tootmise suurendamise vastu

ning seeläbi tagada ka energiajulgeolekut, on võimalike planeeringuliikide võrdluses eelistatavaks

lahenduseks riigi eriplaneeringu koostamine.

Seega ei ole võimalik Hiiu maakonnaga piirneval merealal ilma planeeringuta rajada ka

väiksemaid, alla 400 MW suurused eraldiseisvate tootmisüksustega tuuleparke. Oluline ei ole

seejuures mitte ainult tuulepargi koguvõimsus vaid see, et puuduvad planeeringulised tingimused

– kuhu ja millistel tingimustel on võimalik tuuleparke kavandada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Lembe Reiman

[email protected]