Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

95-25/289468, 289472

Otsuse kuupäev 09.05.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus AS-i Infragate Eesti vaidlustused Tallinna Linnavaraameti

riigihangetes „Akadeemia tee 32 sotsiaalmaja

moodulrenoveerimise omanikujärelevalve“ (viitenumber

289468) (vaidlustusasi 95-25/289468) ja „Katleri 6

sotsiaalmaja moodulrenoveerimise omanikujärelevalve“

(viitenumber 289472) (vaidlustusasi 96-25/289472)

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, AS Infragate Eesti, esindaja Mart Parind

Hankija, Tallinna Linnavaraamet, esindaja Hardi Alliksaar

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja § 198 lg 1 alusel

1. Rahuldada AS-i Infragate Eesti vaidlustused Tallinna Linnavaraameti riigihangetes

„Akadeemia tee 32 sotsiaalmaja moodulrenoveerimise omanikujärelevalve“ (viitenumber

289468) ja „Katleri 6 sotsiaalmaja moodulrenoveerimise omanikujärelevalve“ (viitenumber

289472) ning tunnistada kehtetuks:

1) Tallinna Linnavaraameti 28.03.2025 käskkirja nr 1.-9/31 p 2 osas, millega

riigihankest „Akadeemia tee 32 sotsiaalmaja moodulrenoveerimise omaniku-

järelevalve“(viitenumber 289468) kõrvaldati AS Infragate Eesti;

2) Tallinna Linnavaraameti 28.03.2025 käskkirja nr 1.-9/35 p 2 osas, millega

riigihankest „Katleri 6 sotsiaalmaja moodulrenoveerimise omanikujärelevalve“ (viitenumber

289472) kõrvaldati AS Infragate Eesti.

2. Mõista Tallinna Linnavaraametilt AS-i Infragate Eesti kasuks välja vaidlustuste esitamisel

tasutud riigilõiv kokku 1280 eurot (640+640) ning AS-i Infragate Eesti õigusabikulud summas

4371,67 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

2 (25)

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.02.2025 avaldas Tallinna Linnavaraamet (edaspidi ka Hankija või Linnavaraamet) avatud

hankemenetlusega riigihangete „Akadeemia tee 32 sotsiaalmaja moodulrenoveerimise

omanikujärelevalve“ (viitenumber 289468) (edaspidi Riigihange I) ja „Katleri 6 sotsiaalmaja

moodulrenoveerimise omanikujärelevalve“ (viitenumber 289472) (edaspidi Riigihange II)

hanketeated (Riigihange I ja II edaspidi koos nimetatult Riigihanked) ja tegi kättesaadavaks

muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 05.03.2025. a, esitas pakkumused Riigihankes teiste seas

ka AS Infragate Eesti.

2. Hankija kõrvaldas AS-i Infragate Eesti oma 28.03.2025 käskkirjaga nr 1.-9/31 „Riigihanke

„Akadeemia tee 32 sotsiaalmaja moodulrenoveerimise omanikujärelevalve“ (viitenumber

289468) pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkuja kõrvaldamine, pakkumuste hindamine ja

pakkumuse edukaks tunnistamine“ (edaspidi Käskkiri I) Riigihanke I hankemenetlusest ning

28.03.2025 käskkirjaga nr 1.-9/35 „Riigihanke „Katleri 6 sotsiaalmaja moodulrenoveerimise

omanikujärelevalve“ (viitenumber 289472) pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkuja

kõrvaldamine, pakkumuste hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine“ (edaspidi Käskkiri

II) Riigihanke II hankemenetlusest.

3. 10.04.2025 laekusid Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i

Infragate Eesti (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustused Hankija otsustele kõrvaldada AS Infragate

Eesti Riigihangete hankemenetlustest. Kuna vaidlustused oli sisult identsed, siis liitis

vaidlustuskomisjon riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 190 lg 10 alusel vaidlustusasjad 95-

25/289468 ja 96-25/289472 ühte menetlusse, numbriga 95-25/289468, 289472. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 17.04.2025 kirjaga nr 12.2-10/95 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustused läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 23.04.2025 ja neile vastamiseks 28.04.2025. Vaidlustuskomisjoni poolt

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, AS Infragate Eesti, põhjendas vaidlustusi järgmiselt.

5.1. Hankija kõrvaldas Vaidlustaja hankemenetlustest RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel. Pakkuja

kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel eeldab ka seda, et pakkuja varasem tegevus muudab

ta hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga hankelepingu sõlmimine oleks

mõistlikult vastuvõetamatu. Seega peab kõrvaldamine olema kõiki asjaolusid arvestades

proportsionaalne.

RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise eeltingimused ei ole täidetud.

5.2. Käskkirjade I ja II juurde kuuluvas hankekomisjoni protokollis 1 (edaspidi Põhjendused)

3 (25)

on Hankija tuginenud kahele väidetavale rikkumisele, millest üks puudutab tema endaga seotud

lepingut (Vaidlustaja ja Hankija vahel sõlmitud Tammsaare tee 135 sotsiaalmaja ehituse

omanikujärelevalve lepingut). Sellest hoolimata on Hankija märkinud, et kõrvaldamise aluste

kontrolli käigus selgusid talle erinevad asjaolud seoses selle lepinguga. Kui omaenda lepingu

faktoloogia jm selgus Hankijale alles Riigihangetes kõrvaldamise aluste kontrolli läbi viies, on

ainult kaks võimalust:

1) menetlev ametnik ei tea enda asutust puudutavaid lepinguid ja nendega seotud

teemasid;

2) Hankija, küllap aimates vaidlustust, on juba Põhjendustes asunud looma narratiivi

nagu ta oleks rikkumise asjaolusid eriliselt otsinud, uurinud ja hinnanud.

5.3. Arusaamatu on ka Hankija avaldus Põhjenduste lk 2: [---] käsundiandja [---] palub

käsundisaajat asuda tõsiselt ja viivitamata lepingu nõuetekohasele täitmisele. Hankija ei saa

läbi Põhjenduste pidada Vaidlustajaga lepinguvaidlust, pareerides Vaidlustaja argumente enda

omadega? Kui nii, siis ei mõista Hankija, milliseid sõnumeid ning millisel ajal ja formaadis

jagada. Ka näib, et Hankija ei mõista oma rolli riigihanke läbiviijana: hankija peab rakendama

RHS-i, mitte kasutama enda volitusi areenina pakkujaga lepinguvaidluse pidamiseks.

Hankija on refereerinud Vaidlustaja kirjavahetust nii tema kui Tallinna Strateegiakeskusega

(keda puudutab teine Hankija viidatud leping) selektiivselt ning teinud sellest järelduse, et

varasemad lepingu rikkumised on olulised ja pidevad ning välistavad hankija silmis pakkuja

usaldusväärsuse. Sellekohaseid sisulisi selgitusi Hankija tegelikult andnud pole.

5.4. Tegemist on Hankija kaalutlusotsusega ja kui asi puudutab RHS § 95 lg 4 p-i 8 ehk

varasemate hankelepingute rikkumist, peab hankija hindama ja põhjendama iga konkreetse

rikkumise kaupa, kas rikutud tingimust saab pidada vastavas lepingus oluliseks ja kas

rikkumine oli oluline või pidev. Selline analüüs Põhjendustes puudub.

5.5. Hankija on lakooniliselt ja ilma põhjendusteta öelnud, et ei nõustu pakkuja kinnitusega, et

too on võtnud tarvitusele meetmeid, mis tagavad tulevikus kvaliteedi ja usaldusväärsuse.

Hankija pidanuks Vaidlustajaga enne negatiivse otsuse langetamist täiendavalt konsulteerima,

kuna viimane oli oma pakkumuses esitatud dokumendis pealkirjaga „AS Infragate Eesti

selgitused riigihangete registris kajastuvate rikkumiskannete ja rakendatud heastamismeetmete

kohta“ märkinud: Ka heastamismeetmete puhul peab AS Infragate Eesti paremaks selles

lühemas ja üldisemas dokumendis mitte laskuda detailidesse ning konkreetsete meetmete

tutvustusse. Siiski on Pakkuja seda kindlasti valmis tegema siis, kui hankemenetluse käik nõuab

hankijalt Pakkuja selgitusi võetud heastamismeetmete kohta. Niisiis andis Vaidlustaja mõista,

et tal ei ole mõistlik sündmustest ette rutates esitada mahukaid dokumente vaid ta esitab need

vajadusel ja Hankija nõudmisel. Hankija, rikkudes uurimis- ja hoolsuskohustust ning hea

halduse tava, ei süvenenud asjasse.

5.6. Hankija on esinenud avaldustega nagu äriühing ei ole suutnud luua stabiilset ja efektiivset

toimimist tagavat sisemist struktuuri, mis tagab lepingute nõuetekohase täitmise ning ettevõttes

esinevad sügavad süsteemsed probleemid, mis seavad kahtluse alla pakkuja usaldusväärsuse

ja võime tagada tulevikus teiste hankelepingute õigeaegse ja korrektse täitmise. RHS-i järgi ei

ole hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks isiklik ebasümpaatia pakkuja vastu. Teatmik.ee

andmeil on Vaidlustaja sõlminud 816 hankelepingut ja probleeme on esinenud vaid

kaduvväikses osas neist. Seda ka siis, kui võtta kõik riigihangete registrisse (edaspidi RHR)

tehtud rikkumiskanded tingimusteta õigeks, ehkki tõsiasi on, et enamik sealseid kandeid on

ebaõiged – vaidlused on pooleli. Niisiis on Hankija maalitav pilt nagu oleks Vaidlustaja

ebakompetentne saririkkuja, kohatu.

5.7. Eeltoodud vormivead on piisavad, lugemaks Vaidlustaja hankemenetlustest kõrvaldamist

õigusvastaseks, kuid Vaidlustaja selgitab ka, miks on tema kõrvaldamine ka sisuliselt väär.

4 (25)

5.7.1. Mõlema Tallinna linnaga sõlmitud lepingu puhul – Tammsaare tee 135 leping

Linnavaraametiga ning Vormsi roheala leping Tallinna Strateegiakeskusega (edaspidi

Strateegiakeskus) – on vaidlused alles pooleli. Strateegiakeskus on vaidluse fakti RHR-is välja

toonud, nagu seda nõuab RHS § 83 lg 71 ls 2. Linnavaraamet pole aga siiani seadust täitnud

ega tema nõuete vaidlustamise fakti RHR-is ära märkinud.

5.7.2. Ehkki asjasse puutuvad hankijad on formaalselt erinevad (Linnavaraamet ja

Strateegiakeskus), on tegu siiski ühe ja sama Tallinna linnavõimu kehastustega. Tegu on

Tallinna linnavõimu karistusaktsiooniga Vaidlustaja vastu, kuna too ei ole osutunud „mugavaks

partneriks“.

5.7.3. Vastavalt Riigikohtu selgitustele ei saa hankeasja lahendav asutus RHS § 95 lg 4 p-i 8

kohaldamist puudutavas vaidluses loobuda seisukohta võtmast erinevates tsiviilõiguslikes

asjaoludes nagu nt rikkumise esinemine. Kuivõrd RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamine eeldab mh

hankelepingu olulise tingimuse olulist ja pidevat rikkumist, siis tuleb kohtul ja

vaidlustuskomisjonil see üle kontrollida täies mahus oma siseveendumuse kohaselt. Ka ei pea

hankeasja lahendaja ära ootama tsiviilasjas lõpliku kohtulahendi jõustumist, mis kinnitaks või

kummutaks hankeasjas vaidluse all olevaid asjaolusid.

5.8. Vaidlustaja on sõlminud Linnavaraametiga riigihanke „A.H. Tammsaare tee 135

sotsiaalmaja ehituse omanikujärelevalve“ (viitenumber 274807) tulemusel käsunduslepingu.

Kui Hankija sõnumid RHR-is, Põhjendustes ja Riigihangete välises kirjavahetuses kokku võtta,

siis Hankija hinnangul on Vaidlustaja lepingut rikkunud neljas episoodis:

1) järelevalveprotseduuride programm esitati hilinemisega;

2) 09.07.2024 nõupidamise nr 4 protokoll esitati hilinemisega;

3) Vaidlustaja jättis tööaja aruandluslehed esitamata perioodi juuni–august 2024 kohta;

4) veevarustuse ja kanalisatsiooni omanikujärelevalve spetsialist ei ole objektil viibinud

nõutud ajalises mahus.

Nende väidetavate rikkumiste eest on Hankija esitanud Vaidlustajale leppetrahvinõudeid kokku

1400 euro eest (4x350 eurot/rikkumine).

5.8.1. Vaidlustaja on kõikide väidetavate rikkumiste osas esitanud oma vastuväited ja selgitused

järgmiselt:

1) 05.08.2024 esitas Hankija eespool toodud väidetavate rikkumisepisoodidega 1-3

seoses leppetrahvihoiatuse;

2) 09.08.2024 andis Vaidlustaja Hankijale oma selgitused;

3) 13.09.2024 esitas Hankija Vaidlustajale leppetrahvinõude summas 1050 eurot;

4) 11.12.2024 esitas Vaidlustaja Hankijale nõude RHR-ist rikkumiskande

kustutamiseks;

5) 27.12.2024 vastas Hankija Vaidlustaja 11.12.2024 nõudekirjale ja esitas Vaidlustajale

täiendava leppetrahvinõude summas 350 eurot seonduvalt väidetava rikkumisepisoodiga 4;

6) 17.01.2025 esitas Vaidlustaja vastuväited Hankija uuele leppetrahvinõudele;

7) 03.02.2025 lükkas Hankija Vaidlustaja vastuväited tagasi.

Pärast viimati viidatud kirja ei ole pooled vaidlust jätkanud, mis aga ei tähenda, et vaidlus oleks

lõppenud või et Vaidlustaja oleks trahve aktsepteerinud.

5.8.2. Osasid Hankija väidetud rikkumisi ei esine, st Vaidlustaja ei ole tegelikult lepingut

rikkunud; osad minetused on aga objektiivselt selgitatavad, kusjuures tegu on formaalset laadi

minetustega, mis ei sea ohtu lepingu täitmist. Täpsemalt on olukord järgmine:

1) järelevalveprotseduuride programm ning aruandluslehed perioodi juuni–august 2024

kohta esitati mõningase hilinemisega, ent need tööd langesid suvepuhkuste aega, kus inimesi

oli puudu ning oli mõistetavaid raskusi asendamistega;

2) 09.07.2024 nõupidamise nr 4 protokoll esitati tõesti mõningase hilinemisega, kuid

5 (25)

Vaidlustaja projektijuhil puudus mõnda aega ligipääs vajalikku Bauhub keskkonda;

3) Vaidlustaja ei ole rikkunud kohustust tagada veevarustuse ja kanalisatsiooni

omanikujärelevalve spetsialisti viibimine objektil teatavas ajalises mahus.

Lepingu täitmist ei sea ohtu see, kui tööd sisuliselt teostatakse, aga mõne protokolli või muu

formaalse dokumendi vormistamine viibib.

5.8.3. RHS § 95 lg 4 p 8 sätestab nõude, et kui rikkumine on tuvastatud (antud juhul ühes

Hankija viidatud episoodis rikkumist üldse ei ole), peab see rikkumine pakkuja kõrvaldamiseks

puudutama lepingu olulist tingimust ja olema ka ise kas oluline või pidev. Hankija poolt

tuginetud episoodid, kus Vaidlustaja möönab minetusi (vt käesoleva otsuse p-i 5.8.1 alap-id

1-3) ei vasta juba prima facie esimesele olulisuse tingimusele, s.o minetused ei puuduta lepingu

olulisi tingimusi. Lepingu oluliste tingimuste hulka kuuluvad lepingu põhieset puudutavad

kohustused, mitte aga sekundaarsed ja formaalsed kõrvalkohustused.

5.9. Teine hankeleping, mille väidetavale rikkumisele Hankija tugineb, on Vaidlustaja ja

Strateegiakeskuse vahel riigihanke „Vormsi roheala projekteerimine“ (viitenumber 269782)

tulemusel sõlmitud töövõtuleping. Kokkuvõtlikult on Strateegiakeskusel etteheide, et

Vaidlustaja tegi tööd puudulikult ja hilines tööde üleandmisega. Täpsemalt on RHR-is järgmine

kanne: Töö anti lõplikult üle 19.08.2024. Tööde üleandmisel oli tegemist lepingu olulise

rikkumisega, kuna töö anti korduvalt üle puudustega. Nõuetekohane töö anti üle ja võeti vastu

ca 3 kuud hiljem. Lepingu maksumust vähendati leppetrahvi võrra.

Eeltoodud RHR-i kanne on mitmel põhjusel vale ning sellest tulenevalt on ekslik ka Hankija

tuginemine sellele kandele. Vaidlustaja viitab kronoloogiliselt tema ja Strateegiakeskuse

kirjavahetusele:

1) 01.08.2024 esitas Strateegiakeskus Vaidlustajale pretensiooni ja leppetrahvinõude

summas 1073,50 eurot, heites Vaidlustajale ette pidevat puudustega töö esitamist;

2) 06.08.2024 esitas Vaidlustaja oma vastuväited, selgitades, et kõik Strateegiakeskuse

etteheited on tingitud kas viimase enda tegevuse(tuse)st või siis nõuab Strateegiakeskus asju,

mida poolte leping ette ei näe;

3) 03.09.2024 allkirjastasid Vaidlustaja ja Strateegiakeskus tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti, kus ei ole kajastatud puudustega töid, hilinemist ega leppetrahvi

rakendamist; tõik, et tasumisele kuuluv summa on 1243 euro võrra väiksem kui leping hind, on

seletatav sellega, et Vaidlustaja otsustas läbirääkimiste käigus lisatööde hinda sellevõrra

alandada;

4) 01.11.2024, olles eelnevalt avastanud, et Strateegiakeskus on ikkagi teinud RHR-i

rikkumiskande, esitas Vaidlustaja Strateegiakeskusele nõudekirja kande kustutamiseks;

5) 06.11.2024 lükkas Strateegiakeskus Vaidlustaja nõude tagasi;

6) 31.01.2025 saatis Vaidlustaja Strateegiakeskusele korduva nõude rikkumiskande

kustutamiseks;

7) 07.02.2025 lükkas Strateegiakeskus Vaidlustaja nõude uuesti tagasi, soostudes siiski

RHR-i märkima, et nõue on vaidlustatud.

Pärast viimati viidatud kirja ei ole pooled vaidlust rohkem jätkanud, mis aga ei tähenda, et

vaidlus oleks lõppenud või et Vaidlustaja oleks trahvi aktsepteerinud.

5.10 Kokkuvõtlikult võib öelda, et ehkki lõpliku töö üleandmine viibis, siis Strateegiakeskuse

väidetud rikkumisi ei esine, kuna Vaidlustaja tegi tööd lähtuvalt tellija suunistest ja nõuetest,

mis vältimatult tingisid sellise lõppresultaadi. Isegi kui tinglikult võtta seisukoht, et

Vaidlustajale saab ette heita lepingu rikkumist (millega Vaidlustaja ei nõustu), siis esiteks pole

täidetud RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise eeltingimus, et rikkumise tulemusel peab olema

rakendatud lepingu erakorralist lõpetamist, hinna alandamist, kahju hüvitamist või leppetrahvi.

Mitte ühtegi neist õiguskaitsevahenditest pole Strateegiakeskus Vaidlustaja vastu rakendanud.

Teiseks on täitmata RHS § 95 lg 4 p-i 8 rakendamise eeltingimus, et rikkumine peab olema

oluline. Siin saab rääkida vaid mõnest episoodilisest ja pisikesest puudusest suures töös.

6 (25)

Ammugi ei saa legitiimselt väita, et Vormi roheala lepingus juhtunu seab Vaidlustaja

usaldusväärsuse kahtluse alla. Kõigil hilinemistel ja töö ümber tegemistel olid objektiivsed

põhjused. Ebausaldusväärsusest on alust rääkida vaid siis, kui tegu on teadliku rikkumisega või

ilmselge hooletuse või asjaoskamatusega.

5.11. Varasemate hankelepingute rikkumisi, millele Hankija viitab, kas ei esine üldse või kui

esineb, siis on tegu sedavõrd väikeste minetustega, et need ei saa õigustada Vaidlustaja

hankemenetlusest kõrvaldamist RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel.

5.12. 23.04.2025 esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

5.12.1. Hankija taotlus jätta Riigihankes I esitatud vaidlustus mittetähtaegsuse tõttu läbi

vaatamata on alusetu. Hankija teeb vea, kui leiab, et RHS § 189 lg-s 1 sätestatud kümnepäevast

vaidlustamise tähtaega hakatakse arvestama päevast, mil hankija oma otsuse pakkujatele välja

saadab. RHS § 189 lg 1 järgi on vaidlustamistähtaja kulgema hakkamine sõltuvuses sellest,

millal vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide

kahjustamisest. Vaidlustaja sai oma õiguste rikkumisest Riigihankes I teada esmaspäeva,

31.03.2025, hommikul, kui ta tutvus Hankija poolt RHR-i kaudu reede, 28.03.2025, õhtul

saadetud teabepaketiga. Hankija pole enda väite – et Vaidlustaja tutvus otsusega juba

28.03.2025 – tõenduseks esitanud ainsatki tõendit. Vaidlustaja esitab RHR-i pidaja Riigi

Tugiteenuste Keskuse käest hangitud kuvatõmmised selle kohta, et Vaidlustaja esindaja

esmakordne kokkupuude Hankija saadetud käskkirjaga nr 1.-9/31 ja selle lisaga 1 oli

31.03.2025 hommikul.

5.12.2. Õige ei ole Hankija eeldus, et majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik kontrollib

enda e-posti vähemalt „korra päevas“. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb majandus- või

kutsetegevuses eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord tööpäevas. Seega saab

majandus- või kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast

e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenuse pakkuja serverisse. Sellest on lähtunud ka

vaidlustuskomisjon.

5.12.3. Hankija hinnangul on ebaveenev, et Vaidlustaja ei vaadanud reede õhtul pärast kl 16.00

oma e-posti. Sisuliselt paneb Hankija pakkujale kohustuse reedese tööpäeva viimase tunni või

kahe jooksul e-posti lugeda. Selline kontseptsioon on kunstlik ja ülepingutatud.

Hankija argumentatsioonis on ka loogikaviga. Ühest küljest viitab ta vananenud Riigikohtu

praktikale selle kohta, et majandus- või kutsetegevuses osalejalt tuleb eeldada e-posti

kontrollimist kord päevas. Teisalt surub Hankija läbi oma väidet, et Vaidlustaja pidi kindlasti

veel reede õhtul enda e-posti või RHR-i värskendama. Miks see „üks kord päevas“ peab olema

tingimata vahemikus kl 16–18? Mis saab juhul, kui Vaidlustaja tegi oma „ühe kohustusliku

külastuse“ e-postile ära päeva esimeses pooles? Millise õigusnormi alusel saaks talle seda ette

heita?

5.12.4. Hankija vastus näitab, et RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud pakkuja hankemenetlusest

kõrvaldamise eeltingimused ei ole täidetud ning Hankija püüab viidatud sättega varjata

vastumeelsust Vaidlustaja suhtes.

5.12.4.1. Vaidlustaja on väga tihe riigihangetes osaleja, kes on sõlminud väga palju

hankelepinguid. Teatmik.ee andmeil, seisuga 22.04.2025, on Vaidlustaja hankelepingute arv

821. Probleeme ja minetusi on juhtunud kaduvväikses osas neist lepinguist. Siinjuures ei võrdu

iga RHR-i rikkumiskanne tegeliku rikkumisega ja rikkumiskanded võivad olla alusetud.

Vaidlustajale saab mitmeid aastaid hõlmava perioodi kohta teha vaid üksikuid väiksemaid

etteheited. Arvestades tema hankelepingute koguhulka, on selgelt ülekohtune püüda jätta muljet

nagu oleks Vaidlustaja lepingute saririkkuja.

7 (25)

5.12.4.2. Mis puudutab Hankija vabandusi vaidlustatud otsuste põhjenduste halva kvaliteedi

osas, siis RHS-i kohaselt peab pakkuja kõrvaldamise otsus olema küllaldaselt motiveeritud ja

mõistlikult jälgitav kohe korraga, mitte alles vaidlustusmenetluses esitatava nn kommenteeritud

väljaande abil. Otsuse puudulikku põhjendamist ei muuda olematuks, et Hankija on asunud

enda põhjendusi tagantjärele lahti seletama. Hankijal, kel lasub kohustus tagada oma põhjuste

arusaadavus, on kohatu erinevate kaudsete tuletuste teel veeretada süüd pakkujale

5.12.4.3. Ebaõige on Hankija arusaam nagu näitaks rakendatud leppetrahvide arv, peetud

nõudekirjavahetus [---] ning kogu suhtluse maht seda, et Vaidlustaja on ebausaldusväärne

pakkuja. Ainuüksi tõik, et Hankija on esitanud Vaidlustajale erinevaid alusetuid leppetrahve

ning viimane on seepärast pidanud kulutama olulist ressurssi enda õiguste kaitsele, ei näita

Vaidlustaja ebausaldusväärsust ega ka usaldusväärsust. Pakkuja usaldusväärsust näitavad tema

teod.

5.12.4.4. Hankija viitab, et Vaidlustaja hilines omanikujärelevalve protseduuri programmi

esitamisega 50 päeva. Algselt väitis Hankija, et hilinemine oli 79 päeva. Alles pärast Vaidlustaja

vastuväidet sai Hankija oma veast aru ja korrigeeris kalkulatsiooni.

Vaidlustaja ei nõustu, et omanikujärelevalve protseduuride programmi esitamine on üks

omanikujärelevalve tegija esmaseid kohustusi. Tegu on formaalse kõrvalkohustusega. Õigusakt

nõuab, et töö alguses tuleb koostada ja esitada teatav dokument, aga sellest ei sõltu otseselt

teenuse kvaliteet ega projekti edu. Konkreetsel juhul osutati teenust sõltumata kõnealusest

formaalsest minetusest kvaliteetselt. Isegi Hankija ei väida vastupidist, vaid opereerib lihtsalt

tühisõnaliste hüpoteesidega („suurendab ohtu“, „võib kaasa tuua“). Hinnangut teenuse

kvaliteedile ja pakkuja usaldusväärsusele ei saa anda Hankijal tekkida võivate hirmude alusel,

see tuleb anda lähtuvalt faktidest. On fakt, et programmi ettenähtust hiljem esitamine ei

avaldanud mõju ehitustööde kvaliteedile ega järelevalve toimimisele. Kõik vajalikud

kontrollimeetmed ja kvaliteeditagamise tegevused viidi ellu tööde algusest peale. Objektil

toimusid regulaarsed koosolekud ja ülevaatused, misläbi liikus kogu vajalik teave operatiivselt.

Ehitustööd kulgesid plaanipäraselt ja kvaliteedinõuetele vastavalt.

5.12.4.5. Seoses veevarustuse ja kanalisatsiooni spetsialisti (edaspidi VVK spetsialist)

viibimistega objektil tuleb märkida, et Vaidlustaja toimis vastavalt lepingule. VVK spetsialisti

pidev kohalolek objektil ei olnud tööde varases etapis vajalik. Kõik olulised kontrolli- ja

kooskõlastusprotseduurid, sh Hankija viidatud liiva- ja õlipüüduri sobivuse ülevaatus

(Vaidlustaja poolt kinnitatud 22.10.2024, Hankija poolt kinnitatud 23.10.2024), viidi läbi enne

seadmete paigaldamist, millega alustati 18.11.2024. Liiva-mudapüüduri kooskõlastus toimus

Bauhubi keskkonnas ja sinna oli kaasatud ka Hankija projektijuht.

5.12.4.6. Ka omanikujärelevalve protokollide ja aruandluslehtede koostamise teema tähtsust on

Hankija põhjendamatult suurendanud. Protokollide ja aruandluslehtede koostamine ei ole

omanikujärelevalve teenuse osutamise lepingu keskne ja oluline tingimus. Omanikujärelevalve

teenuse lepingu olulised tingimused seonduvad teenuse sisulise osutamisega, mitte

dokumentatsiooni vormistamisega. Protokollid ja aruandluslehed on formaalne kõrvalkohustus,

mis üksnes toetavad teenuse sisulist osutamist. Käsundiandja huvi ei ole saada protokolle ja

aruandluslehti, vaid kvaliteetset omanikujärelevalvet. Õiguskord eristab lepingu seisukohast

keskse tähendusega tingimusi ning üksnes toetavaid ja sekundaarse loomuga tingimusi. Nii

protokollide kui aruandluslehtede puhul kehtivad sisuliselt samad selgitused, mis

omanikujärelevalve protseduuride programmi kohta. Protokolli ja aruandluslehtede hilinemiste

tõttu ei olnud ohus ei info liikumine ega ehitustööde kvaliteet. Objektil toimusid regulaarsed

koosolekud kord nädalas, kus osalesid nii töövõtja, projekteerija kui ka tellija esindaja.

Koosolekupäevadel viidi läbi ka ühised objektikülastused. Selline jooksev koostöö ja

kohapealne ülevaatus tagasid, et kogu oluline info liikus operatiivselt ning võimalikud

küsimused või puudused said kiiresti lahendatud. Vajadusel kaasati projekteerija. Hankija ei ole

8 (25)

väitnud sisuliste probleemide olemasolu, vaid on otsinud formaalseid vigu.

5.12.4.7. Hankija on väitnud, et ühe protokolliga hilinemine võis oluliselt mõjutada objekti

ajakava ning kavandatud tegevuste elluviimist. Fakt on, et ei mõjutanud ning määrav.

5.12.4.8. Hankija käib faktidega vabameelselt ümber, kui viitab, et Vaidlustaja rikkus [---]

protokollide koostamise ja esitamise kohustust kolmel korral. Leppetrahvinõue on esitatud vaid

ühe protokolli (nõupidamine nr 4) hilinenult esitamise eest. Isegi kui seda rikkumist jaatada,

siis RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise üks kumulatiivne eeltingimus on ühe järgmistest

õiguskaitsevahenditest rakendamine: lepingu ennetähtaegne lõpetamine, hinna alandamine,

kahju hüvitamine, leppetrahvi maksmine. Seega ei saa Hankija sanktsioneerimata rikkumist

pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisel arvesse võtta. Vale on Hankija väide, et Vaidlustaja

jättis aruandluslehed esitamata kolmel korral. Aruandluslehed said esitatud viivitusega.

5.12.4.9. Hankija välja toodud väidetud täiendav rikkumine on juba protseduuriliselt

vastuvõetamatu. Sellele väidetavale rikkumisele, millele Vaidlustaja ka vastu vaidleb, ei ole

Vaidlustaja Riigihangetest kõrvaldamise otsustes tuginetud. Hankija ise tunnistab, et ta ei ole

selle „rikkumise“ eest rakendanud ka leppetrahvi.

5.12.4.10. Vaidlustaja ja Strateegiakeskuse vahel sõlmitud Vormsi roheala lepingu osas ei ole

Hankija oma vastuses vaidlustusele nii nagu ka Põhjendustes, omapoolseid sisulisi seisukohti

võtnud. Nagu Hankija on oma vastuses ise välja toonud, puudutab Vormsi roheala leping hoopis

teist tegevusvaldkonda kui praeguste Riigihangete ese. Tegu oli projekteerimise lepinguga.

Vaidlustuskomisjoni praktikas on leidnud kinnitust, et kui väidetav varasem rikkumine

puudutab sellist tüüpi ülesandeid ja kohustusi, mis käimasolevas hankes asjasse ei puutu, siis ei

saa isegi varasemad tegelikud rikkumised viidata käimasolevas hankes pakkuja

ebausaldusväärsusele – puudub loogiline mõtteline seos varasemaga ja ettenähtava ohuga

hankelepingu nõuetekohasele täitmisele.

6. Hankija, Tallinna Linnavaraamet, vaidleb vaidlustusele vastu ning palub jätta vaidlustus

Riigihanke I osas läbi vaatamata või rahuldamata ning Riigihanke II osas rahuldamata.

6.1. Vaidlustus Riigihankes I ei ole esitatud tähtaegselt.

Riigihankes I tehtud otsus Vaidlustaja kõrvaldamise kohta koos vastavate põhjendustega tehti

Vaidlustajale teatavaks 28.03.2025 kell 16.01. Hankija saatis teated nimetatud otsuse

vastuvõtmise kohta koos põhjendustega RHR-i vahendusel Vaidlustaja kontaktisiku e-posti

aadressile. Vastavalt RHS § 189 lg-le 1 pidi Vaidlustaja esitama vaidlustuse hiljemalt 10 päeva

jooksul alates päevast, millal ta sai otsustest teada ehk hiljemalt 07.04.2025. Vaidlustus esitati

vaidlustuskomisjonile aga alles 10.04.2025.

6.2. Vaidlustaja põhjendused selle kohta, et Vaidlustaja sai otsusega tutvuda alles esmaspäeval

31.03.2025, on tõendamata. Vaidlustaja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev äriühing, kelle

puhul eeldatakse, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. 28.03.2025 oli küll reede,

kuid teade Riigihankes I vastuvõetud otsuse kohta koos põhjendustega edastati tööaja sees, kell

16:01. Seega oli pakkujal veel vähemalt mõned tunnid, et tutvuda oma postkasti laekunud

kirjade ja nende sisuga. Teadet Riigihankes I tehtud otsuse kohta ei edastatud nädalavahetusel,

mistõttu oleks vale arvestada Vaidlustaja väidet, et ta sai käskkirja kätte ja tutvus sellega alles

esmaspäeval. Hankija eeldab õiguspäraselt, et pakkuja pidi tööajal postkasti laekunud

tööalaseid e-kirju lugema ja esitama vaidlustust hiljemalt 07.04.2025.

6.3. Vaidlustaja kõrvaldamine Riigihangete hankemenetlustest RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel on

õiguspärane ja põhjendatud, kuna Hankija leidis, et varasemad Vaidlustajaga sõlmitud lepingu

rikkumised on olulised ja pidevad ning välistavad Hankija silmis pakkuja usaldusväärsuse.

9 (25)

6.3.1. Varasemate lepingute korduvad rikkumised on muutnud Vaidlustaja Hankija silmis

sedavõrd ebausaldusväärseks, et Hankija ei näe võimalust koostöö jätkamiseks tulevikus.

Euroopa Kohtu praktikas on väljendatud seisukohta, et usaldusväärsus on pakkuja ja hankija

vahelise suhte põhielement, millel põhineb hankija usaldus pakkuja vastu. Pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamisel tuleb arvesse võtta pakkuja sobimatut käitumist, mis põhjustab

tõsiseid kahtlusi ettevõtja usaldusväärsuse suhtes. Hankijal puudub kindlus, et pakkuja täidab

oma kohustused korrektselt ja vastavalt kokkulepetele, mistõttu seab see ohtu lepingu täitmise

ja raskendab Riigihangete eesmärkide saavutamist.

6.3.2. Vaidlustaja kui kogenud riigihangetel osaleja ja hankelepingute täitja peab mõistliku

isikuna aru saama sellest, et asutustes võivad riigihangete ettevalmistamise ja hankelepingute

täitmisega tegeleda erinevad spetsialistid.

6.3.3. Vaidlustaja väitel jääb talle arusaamatuks Hankija otsuste põhjenduse olev lause osa:

[---] käsundiandja [---] palub käsundisaajat asuda tõsiselt ja viivitamata lepingu

nõuetekohasele täitmisele. Hankija juhib tähelepanu Riigihanke I vaidlustuse lisale nr 11

„Tallinna Linnavaraameti 03.02.2025 kiri Infragate’ile.asice“, milles on toodud Hankija

seisukohad ja põhjendused lepingu rikkumiste kohta. Selles kirjas on viimase lausena esitatud

needsamad lauseühendid. Tegemist on Linnavaraameti kirjaga, mis oli saadetud Vaidlustaja

esindajale ja puudutas varasemalt riigihanke „A. H. Tammsaare tee 135 sotsiaalmaja ehituse

omanikujärelevalve“ tulemusena sõlmitud lepingu nr 3.4-4/428 rikkumist seoses sellega, et

Vaidlustaja esindaja ei ole objektil viibinud. Nimetatud kirja viimases lauses palus Hankija

Vaidlustajal asuda viivitamatult ja tõsiselt lepingut nõuetekohaselt täitma.

6.3.4. Hankija ja Strateegiakeskus on oma otsustes ja Vaidlustajaga peetud varasemas

kirjavahetuses, sh nõudekirjades, korduvalt selgitanud, miks nad peavad AS-iga Infragate Eesti

sõlmitud lepingute rikkumisi oluliseks ja miks Vaidlustaja rikkus olulisi tingimusi kas pidevalt

või oluliselt. Hankija eesmärk on leida kindel ja usaldusväärne pakkuja, kes täidab temaga

sõlmitud hankelepinguid nõuetekohaselt, mitte pidada lõputuid vaidlusi probleemsete

pakkujatega.

6.3.5. Hankija märgib, et vaidlustuskomisjoni kontroll Hankija otsuste õiguspärasuse üle on

piiratud ning kinnitab, et kõik otsused on tehtud kaalutletult ja kõiki asjaolusid arvesse võttes.

Kui võtta arvesse kahes vaidlusaluses lepingus esinenud rikkumiste ning rakendatud

leppetrahvide arvu, peetud kirjavahetust, Vaidlustaja vastuseid ning kogu suhtluse mahtu, ei saa

järeldada, et tegemist oleks usaldusväärse pakkujaga. Usaldusväärne pakkuja teostab

omanikujärelevalvet vastavalt lepingu tingimustele, sh esitab omanikujärelevalve programmi

õigeaegselt, koostab ja edastab tellijale õigel ajal protokollid ja aruandluse, viibib nõutud arvu

tunde ehitusobjektil ning peab kinni lepingu tähtaegadest. Kõik varasemad lepingute

rikkumisega seotud asjaolud viitavad, et Vaidlustaja on ebausaldusväärne ning temaga

hankelepingute sõlmimine kujutab endast olulist riski.

6.3.6. Omanikujärelevalve tegemise eesmärk on kõigepealt tagada ehitustööde nõuetekohane

kvaliteet. Kui omanikujärelevalve nõudeid rikutakse, võib tulemusena tekkida mitmeid riske:

ehitis võib olla ebakvaliteetne või isegi ohtlik kasutamiseks, esineda võivad

konstruktsioonivead, vee- või soojapidavuse probleemid ning hilisemad parandustööd lähevad

hankijale palju maksma.

6.3.7. Hankija ei ole rikkunud pakkuja heastamismeetmete hindamisel elementaarset uurimis-

ja hoolsuskohustust ning hea halduse tava. RHS-is sätestatud riigihankemenetlus ei ole

haldusmenetlus HMS-i mõistes ning riigihankes tehtud otsuste langetamisel puudub hankijal

hariliku haldusmenetluse standarditele vastav kontrollikohustus ning samuti ei ole

uurimiskohustus nii laiaulatuslik kui tavapärases haldusmenetluses. Hankemenetluse

10 (25)

formaliseerituse ning kiiruse tõttu ei kehti siin uurimisprintsiip, või vähemalt mitte üldises

haldusmenetluses ettenähtud määral. Seega on Hankija poolt vastavates protokollides esitatud

põhjendused piisavad ja selged, et teha kaalutletud otsus, eriti olukorras, kus üks rikutud

hankeleping oli sõlmitud Hankija enda poolt ning teine rikutud hankeleping oli sõlmitud samuti

linna asutusega.

Samuti on Riigihangete puhul tegemist hangetega, mille eeldatav maksumus jääb alla

rahvusvahelise riigihanke piirmäära. RHS §-is 97 sätestatud heastamise regulatsioon kehtib aga

ainult riigihangete puhul, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise

piirmääraga (RHS § 97 lg 1). Hankija võib kohaldada heastamist reguleerivat sätet ka

riigihangetes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, kui see

võimalus on sätestatud riigihanke alusdokumentides (RHS § 97 lg 3). Vaidlustatud

Riigihangetes ei ole heastamise regulatsiooni rakendamist vastavalt RHS § 97 lg-le 3

RHAD-is ette nähtud.

6.3.8. Vaidlustaja rikkus varasemalt sõlmitud hankelepinguid oluliselt ning nende lepingute

oluliste tingimuste rikkumised oli kas pidevad või olulised. Hankija ei pea hinnangu andmiseks

pakkuja varasemale käitumisele ootama kohtuotsust. Tegemist on Hankija kaalutlusõigusega

ning Hankijal on õigus oma põhjendatud otsusega kõrvaldada pakkuja alustatud

hankemenetlusest ka siis, kui leppetrahvide või muude sanktsioonide rakendamine on pakkuja

poolt vaidlustatud. Samuti ei ole määrav, kas RHR-is on tehtud kanne leppetrahvi või muude

sanktsioonide vaidlustamise kohta.

Riigihanke “A.H. Tammsaare tee 135 sotsiaalmaja ehituse omanikujärelevalve“ (viitenumber

274807) tulemusena sõlmitud hankelepingu rikkumine

6.4. Hankija on seisukohal, et AS Infragate Eesti rikkus Linnavaraametiga 07.06.2024 sõlmitud

hankelepingu nr 3.4-4/24/428 olulisi tingimusi oluliselt ja korduvalt.

6.4.1. Vaidlustaja ei esitanud käsundisaajana lepingu lisas oleva tehnilise kirjelduse p-is 4

„Töövõtja ülesanded“ nimetatud omanikujärelevalve protseduuride programmi tähtajaks ning

Hankija määras AS-ile Infragate Eesti selle eest leppetrahvi. Vaidlustaja pidi esitama

programmi hiljemalt kuu aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, kuid esitas selle 50-päevase

viivitusega. Leping sõlmiti 07.06.2024, programmi esitas Vaidlustaja tellijale tutvumiseks alles

25.08.2024. Seega ületas Vaidlustaja tähtaja sisuliselt kahekordselt. Leppetrahvi rakendati

Linnavaraameti poolt AS-ile Infragate Eesti 13.09.2024 edastatud kirjaga nr 3.4-1/428-2.

25.08.2024 oli ehitusobjektil juba alanud intensiivne ehitusstaadium. Üks kuu alates lepingu

sõlmimisest toimusid ettevalmistustööd ja alates teisest kuust algas intensiivne ehitusperiood.

Protseduuride programm on kõikide omanikujärelevalve spetsialistide poolsed allkirjad saanud

23.10.2024. Omanikujärelevalve protseduuride programmi koostamine on üks

omanikujärelevalve tegija esmaseid kohustusi, mis ei tulene üksnes lepingust, vaid on

sätestatud esmase kohustusena majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse

„Omanikujärelevalve tegemise kord“ § 4 lg-s 1. Antud sättele vastavalt koostab

omanikujärelevalve tegija koostöös omanikuga ülesannete täitmiseks järelevalveprotseduuride

programmi või kvaliteedi tagamise plaani, mis peab vähemalt sisaldama:

1) ehitamise ja materjali kvaliteedi kontrollimise protseduure, sealhulgas kontrollitavate

tööde kirjeldusi, kontrolli sagedusi, võimalikke katsetusi või mõõdistusi;

2) ehitamise puudustest teavitamise ja nende kõrvaldamise protseduure.

Nimetatud kohustusi on tehnilises kirjelduses täpsustatud.

6.4.2. Kui protseduuride programm jääb esitamata, puudub tellijal selge ülevaade ehitustööde

kontrollist, mis suurendab ohtu, et ehitamise käigus tehtud vead ja puudused jäävad avastamata.

See võib kaasa tuua ehitustööde viivitusi, kvaliteediprobleeme, kasutusloa väljastamise

takistusi ning hilisemaid vaidlusi vastutuse üle. Seega on protseduuride programmi õigeaegne

11 (25)

esitamine hankelepingu oluline tingimus. Vaidlustaja esitas programmi märkimisväärse

viivitusega – 50 päeva hiljem , mistõttu ületati esitamise tähtaeg sisuliselt kahekordselt.

Eespool toodud selgitustele tuginedes leidis Linnavaraamet, et tegemist oli hankelepingu

olulise tingimuse olulise rikkumisega. Hankija hinnangul oleks juba see üks rikkumine

iseenesest piisav alus Vaidlustaja kõrvaldamiseks tulevastest hankemenetlustest.

6.4.3. Teine hankelepingu olulise tingimuse oluline rikkumine seisnes selles, et VVK spetsialist

ei viibinud objektil lepingus nõutud mahus. Vastavalt lepingu lisas 1 tehnilises kirjelduse p-is 6

„Omanikujärelevalve ajalised kohustused lepinguülesannete täitmisel“ sätestatule pidi VVK

omanikujärelevalve spetsialist viibima lepinguülesannete täitmisel ehitusplatsil vähemalt kahel

tööpäeval nädalas ja keskmiselt 8 töötundi/kuus. Novembris ei olnud antud nõue täidetud.

Spetsialist viibis novembris objektil ainult kahel korral kokku 1 tund ja 33 minutit, seega

tehnilises kirjelduses sätestatud ülesanne viibida ehitusplatsil vähemalt kahel tööpäeval nädalas

ja keskmiselt 8 töötundi/kuus ei olnud täidetud. Antud lepingu rikkumise eest määras

Linnavaraamet AS-ile Infragate Eesti leppetrahvi.

6.4.4. Omanikujärelevalve spetsialisti kohalolek objektil on oluline, et tagada ehitustööde

vastavus projektile, kvaliteedinõuetele ja kehtivatele normidele. See võimaldab õigeaegselt

tuvastada ja ennetada võimalikke vigu või rikkumisi ehitusprotsessis. AS-i Infragate Eesti

spetsialisti objektil viibitud aeg - 1,33 tundi ühes kuus - ei täida hankelepingu eesmärki.

Lepingus sätestatud töötundide maht on kujunenud lähtudes Linnavaraameti praktikast ning

vajadusest tagada kvaliteetne tulemus. Seega oleks väär asuda seisukohale, et spetsialisti

objektilt puudumine on ebaoluline. Hankija hinnangul on tegemist olulise lepingu tingimusega.

VVK omanikujärelevalve spetsialisti ehitusobjektilt puudumine on olulise lepingu tingimuse

oluline rikkumine, kuna see tingis olukorra, kus Linnavaraamet ei saanud enne rasvapüüdurite

paigaldamise algust veenduda kasutatavate materjalide sobivuses. Kõik AS-i Infragate Eesti

esindajate vastuväited antud leppetrahvide rakendamise suhtes on Hankija oma kirjadega tagasi

lükanud.

6.4.5. Hankija juhib tähelepanu veel ühele AS-i Infragate Eesti olulisele lepingu rikkumisele.

Kuigi Hankija ei ole selle rikkumise eest rakendanud leppetrahve, ilmestab see pakkuja

ebakompetentsust ning on viinud Linnavaraameti usalduse kadumiseni Vaidlustaja suhtes.

Lepingu rikkumine on detailsemalt selgitatud Linnavaraameti poolt 03.02.2025 Vaidlustaja

esindajale edastatud kirjas nr 6.-2/24/6674-3. Nimelt oli Vaidlustaja kohustatud kontrollima

tööohutusnõuete täitmist vastavalt hankelepingu eritingimuste p-ile 3.4.8. Linnavaraameti

tõenditest (fotodelt) nähtub tööohutusnõuete rikkumine. Tööohutuse nõuete järgimine

ehitusplatsil ja nende rikkumised võivad põhjustada inimestele tõsiseid vigastusi või isegi

surmajuhtumeid.

6.4.6. Kolmas rikkumine oli seotud sellega, et AS Infragate Eesti ei esitanud tähtaegselt

lepingus nõutud protokolle. Lepingu lisaks oleva tehnilise kirjelduse p-is 4 „Töövõtja

ülesanded“ on töövõtja kohustuseks infovahetuse tagamine ja koosolekute korraldamine.

Koosolekute protokollid peavad olema koostatud ja esitatud läbi vaatamiseks hiljemalt 3

tööpäeva jooksul koosoleku toimumisest. Nagu Linnavaraamet 13.09.2024 AS-ile Infragate

Eesti edastatud leppetrahvi rakendamise kirjas nr 3.4-1/428-2 sedastas, rikkus Vaidlustaja antud

kohustust kolmel korral, seega pidevalt. Omanikujärelevalve käigus protokollide koostamine ja

nende õigeaegne esitamine on olulised hankelepingu tingimused, kuna protokollid

dokumenteerivad ehitustööde käiku, tuvastatud puuduseid, antud juhiseid ning tegevusi

objektil. Need protokollid tõendavad, et järelevalvet on teostatud vastavalt nõuetele ning

aitavad hiljem hinnata tööde kvaliteeti ja vastutust võimalike probleemide korral. Töövõtja

protokollide koostamise ja esitamise kohustust kolmel korral. Näiteks nõupidamine nr 4 toimus

09.07.2024, protokoll esitati 22.07.2024 ning lisati allkirjastamisele alles 06.08.2024.

Nõupidamise protokoll kinnitati alles kuu aega hiljem, mis kujutab endast märkimisväärset

12 (25)

viivitust dokumenteerimisel. Selline hilinemine võis oluliselt mõjutada objekti ajakava ning

kavandatud tegevuste elluviimist. Hankija hinnangul ei ole tegemist üksiku ega juhusliku

rikkumisega vaid Vaidlustaja poolt toime pandud korduvate ehk pidevate rikkumistega. Eespool

toodud põhjendustele tuginedes leidis Hankija, et protokollide korduva tähtajaks esitamata

jätmisega on tegemist lepingu olulise tingimuse pideva rikkumisega.

6.4.7. Neljas lepingu rikkumine oli seotud sellega, et AS Infragate Eesti ei esitanud tähtaegselt

lepingus nõutud aruandluslehte. Nagu Linnavaraamet 13.09.2024 AS-ile Infragate Eesti

edastatud leppetrahvi rakendamise kirjas nr 3.4-1/428-2 märkis, ei esitanud töövõtja tehnilise

kirjelduse lk 7 kehtestatud tingimustele vastavat aruandluslehte. Aruandlusleht tuli esitada iga

kuu koos begin-raportiga allkirjastatult. Töövõtja jättis aruandluslehed esitamata kolmel korral

juuni 2024, juuli 2024 ja augusti 2024 kuu kohta. Seega rikkus töövõtja ka seda lepingus

sätestatud kohustust kolm korda. Aruandluslehe näidis on toodud tehnilise kirjelduses ning on

lepingu osaks. Aruandluslehe pidamine ja õigeaegne esitamine on oluline lepingu tingimus,

kuna see tagab läbipaistvuse ja kontrolli ehitustööde üle ning võimaldab kiiresti reageerida

ilmnenud puudustele ja mittevastavustele. Aruandluslehel kajastatakse omanikujärelevalve

tegija teostatud toiminguid ning fikseeritakse ehitusobjektil ülevaatusel avastatud puudused ja

mittevastavused, samuti märgitakse omanikujärelevalve poolt rakendatud meetmeid. Kui

aruandluslehte ei peeta või seda ei esitata õigel ajal, toob see kaasa kommunikatsioonihäireid,

probleemide hilinenud lahendamise, põhjustades järelevalve teostamisel ebatäpsusi ning

puudulikku dokumenteerimist. Seega aruandluslehe korduva tähtajaks esitamata jätmisega on

Hankija hinnangul tegemist lepingu olulise tingimuse pideva rikkumisega.

6.4.8. Eespool kirjeldatud hankelepingu rikkumiste sisu näitab selgelt, et Vaidlustaja on toime

pannud korduvaid lepingurikkumisi ega ole suutnud neid kõrvaldada. See viitab Vaidlustaja

suutmatusele täita hankelepinguid nõuetekohaselt ning on viinud usaldusväärsuse kadumiseni

Hankija silmis. AS Infragate Eesti rikkus Linnavaraametiga sõlmitud hankelepingu olulisi

tingimusi oluliselt ja korduvalt, mistõttu on Vaidlustajakõrvaldamine Riigihangetest RHS § 95

lg 4 p-i 8 alusel põhjendatud, õiguspärane ja proportsionaalne.

Riigihanke “Vormsi roheala projekteerimine“ (viitenumber 269782) tulemusena sõlmitud

hankelepingu rikkumine

6.5. Lisaks Linnavaraametiga sõlmitud lepingu rikkumistele pidas Hankija vajalikuks viidata

ka teise hankelepingu rikkumistele Vaidlustaja poolt. Nimetatud rikkumised annavad viiteid, et

Vaidlustaja ei ole suuteline tagama nõuetekohast ja kvaliteetset teenust mitte üksnes

omanikujärelevalve teostamisel, vaid ka projekteerimisel.

6.5.1. Strateegiakeskuse kirjades Vaidlustaja esindajale (TSK 07.02.2025 kiri Vaidlustaja

esindajale advokaadibüroo NOVE OÜ-le nr 4-1.1/24/783-4 ning TSK 06.11.2024 kiri

advokaadibüroo NOVE OÜ-le nr 1-1.1/783-2) on põhjalikult selgitatud, miks

Strateegiakeskusega sõlmitud lepingu rikkumise näol oli tegemist hankelepingu olulise

tingimuse olulise rikkumisega.

6.5.2. Hankija nõustub Strateegiakeskuse kirjades esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks

neid korrata. Selliseid rikkumisi toime pannud pakkuja ei ole Hankija silmis usaldusväärne.

Hankelepingu tähtaegne ja nõuetekohane täitmine on Hankija jaoks ülimalt oluline, kuna see

on otseselt seotud avalike ülesannete täitmisega. Kui Vaidlustaja teeb oma töös hulgaliselt vigu,

mille tulemusel peab tellija tehtud tööd vastu võtma ja üle vaatama korduvalt – koguni kolm

korda – ning tööde teostamise tähtaeg selle tõttu oluliselt pikeneb, kujutab temaga lepingu

sõlmimine endast riski.

6.6. Arvestades kõiki Vaidlustaja poolt varasemalt toime pandud hankelepingute rikkumisi,

13 (25)

leidis Hankija õiguspäraselt, et pakkuja, kellel esineb korduvalt raskusi tööde nõuetekohase

teostamisega, ei sobi osalema tulevaste hankelepingute täitmises. Kogumis on pakkujal

tuvastatud vähemalt viis juhtumit nii enda kui ka teise hankija lepingute täimisel, kus on toime

pandud hankelepingute oluliste tingimuste korduvaid või sisuliselt olulisi rikkumisi.

6.7. 28.04.2025 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.7.1. Hankija jääb oma varasema seisukoha juurde, et Riigihankes I esitatud vaidlustus tuleb

jätta läbi vaatamata, kuna see ei ole esitatud tähtaegselt. Vaidlustaja väide, et ta sai otsustega

tutvuda alles 31.03.2025 on tõendamata ja pole usutav.

Vaidlustajal oli võimalus tutvuda Hankija otsuse ja selle lisaga 28.03.2025, mil otsus tehti

RHR-i kaudu pakkujatele teatavaks. Vaidlustaja võis kuritarvitada RHR-i võimalust teavituste

kustutamiseks, kuna sellisel juhul tekib võimalus varjata otsusega tutvumise tegelikku aega.

Seega on väited selle kohta, et Vaidlustaja sai otsustega tutvuda alles 31.03.2025, vaatamata

Vaidlustaja põhjendustele, siiski tõendamata ja ebausutavad.

Vaidlustaja väited selle kohta, et Hankija ei esitanud kuvatõmmist põhjusel, et see võiks

visuaalselt tõendada Hankija poolt valeväidete esitamist, on asjakohatud ja oletuslikud.

6.7.2. Teavitus Hankija otsuse kohta edastati reedel tööpäeva sees. Seega on Vaidlustaja

seisukoht, et Hankija kasutas teadlikult taktikat saata otsus välja reedese tööpäeva lõpus, et

hiljem tugineda vaidlustuse mittetähtaegsele esitamisele, alusetu.

Vaidlustajal oli võimalus tööpäeval, tavapärasel tööajal, Hankija otsusega tutvuda ning Hankija

hinnangul võis ta seda ka teha. Tööajal tööalaste kirjadega igapäevane tutvumine ja nende

lugemine oma postkastist iga ühe kuni kahe tunni järel ei ole midagi erakordset, vaid kuulub

majandus- ja kutsetegevuses osalejate tavapäraste tööülesannete hulka. Olukord, kus kogenud

riigihangetel osaleja ja suure äriühingu töötajad ei jälgi tööpäeva jooksul oma postkasti ega loe

kirju vähemalt kord tööpäevas ei ole eluliselt usutav. Kui Vaidlustaja tegi tööpäeval oma e-posti

ainsa külastuse hommikul ja rohkem postkasti ei vaadanud, siis see on tema enda

töökorralduslik valik, mis ei vabasta kohustusest esitada vaidlustus tähtaegselt.

6.7.3. Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsused on õiguspärased, rajanevad RHR §

95 lg 4 p-is 8 sätestatud alusele ning on langetatud seaduses sätestatud piirides.

6.7.4. Hankija kõrvaldas Vaidlustaja Riigihangetest põhjusel, et Vaidlustaja on osutunud

Hankija jaoks ebausaldusväärseks pakkujaks ning Hankijal on tekkinud põhjendatud kahtlus

selles, kas Vaidlustaja täidab tulevikus sõlmitavad hankelepingud nõuetekohaselt. Euroopa

Kohus rõhutas, et antud riigihankedirektiivist tuleneva nimetatud kõrvaldamise aluse

kasutamine rajaneb pakkuja ja hankija vahelise suhte põhielemendil, see tähendab eduka

pakkuja usaldusväärsusel, millel põhineb hankija usaldus tema vastu ning hankijatel on

võimalus hankemenetlusest kõrvaldada „ettevõtjaid, kes on osutunud ebausaldusväärseteks“.

6.7.5. Vaidlustuskomisjon on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et hankija peab RHS § 95 lg

4 p-i 8 rakendamisel ja pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisel ära näitama, et normi koosseis

on täidetud, ning esitama põhjused, miks pakkuja varasem tegevus on muutnud ta hankija jaoks

sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga hankelepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast

vastuvõetamatu. Hankija on seda teinud vaidlustustele esitatud vastustes, tuues välja, milles

seisnes Vaidlustajaga sõlmitud varasemate hankelepingute rikkumine, ning hinnanud ja

näidanud iga konkreetse rikkumise puhul, miks ta peab rikutud tingimust asjaomase lepingu

oluliseks osaks ja miks rikkumine oli oluline või pidev. Samuti on Hankija iga rikkumise puhul

selgitanud, mida pakkuja varasemad minetused Hankija jaoks tähendavad ja miks rikkumised

on muutnud Vaidlustaja Hankija silmis ebausaldusväärseks.

6.7.6. Vaidlustaja toodud asjaolu, et AS-il Infragate Eesti on nõuetekohaselt täidetud lepinguid,

14 (25)

ei kummuta fakti, et ta on rikkunud linnaga sõlmitud lepinguid. Hankija hinnangul on need

rikkumised olnud sedavõrd tõsised, et temaga tulevaste hankelepingute sõlmimine oleks

vastuvõetamatu samm ja kujutaks endast suurt riski. See, et korduvad ja olulised rikkumised on

aset leidnud just linnaga sõlmitud hankelepingutes, viitab Hankija hinnangul asjaolule, et

Vaidlustaja ei pidanud vajalikuks korraldada tööd oma äriühingu sees selliselt, et linna lepingud

oleksid täidetud nõuetekohaselt.

Riigihanke “A. H. Tammsaare tee 135 sotsiaalmaja ehituse omanikujärelevalve“ (viitenumber

274807) tulemusena sõlmitud hankelepingu rikkumine

6.7.7. AS Infragate Eesti viivitas omanikujärelevalve protseduuri programmi esitamisega 50

päeva, mitte 79. Hankija vastus Vaidlustaja seisukohale seoses antud lepingu rikkumisega ja

vastavad põhjendused ongi koostatud lähtuvalt selles, et rikkumine on 50 päeva, mitte 79 nagu

see oli märgitud Linnavaraameti algses Vaidlustajale adresseeritud leppetrahvide määramise

kirjas. Tegemist on päevade kontrollimisel ilmnenud ebatäpsusega, mis ei muuda sisuliselt

lepingu oluliste rikkumiste selgitusi ega nende tähendust.

6.7.8. Hankija leiab endiselt, et omanikujärelevalve programmi koostamine ja selle õigeaegne

esitamine on omanikujärelevalve teostaja jaoks üks primaarseid kohustusi. Hankija varasemas

vastuses esitatud selgitused võimalike tagajärgede kohta, mis võivad kaasneda lepingu

rikkumisega, on asjakohased ja määrava tähtsusega otsuse tegemisel. Tegemist ei ole

hirmutamisega vaid omanikujärelevalve lepingulise kohustuse täitmata jätmisega kaasnevate

reaalsete tagajärgedega. Asjaolu, et kirjeldatud tagajärgi ei kaasnenud, ei välista nende

tekkimist tulevikus. RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel ebausaldusväärse pakkuja hankemenetlusest

kõrvaldamine on seotud pakkuja varasemate minetustega hankelepingute täitmisel, kuid selle

eesmärk on ennetada tulevasi rikkumisi ja nendega kaasnevaid tagajärgi. Tammsaare tee 135

objekt oli intensiivses ehitusstaadiumis, kui omanikujärelevalve protseduuride programm oli

esitamata ja see on olulise lepingu tingimuse oluline rikkumine. AS-ile Infragate Eesti oli

lepingu kohaselt antud mõistlik tähtaeg programmi esitamiseks – 1 kuu, kuid Vaidlustaja ületas

esitamise tähtaja sisuliselt kahekordselt.

6.7.9. Seoses lepingu rikkumisega, mis puudutab VVK spetsialisti viibimist objektil, juhib

Hankija tähelepanu lepingu lisa 1 tehnilises kirjelduse p-is 6 „Omanikujärelevalve ajalised

kohustused lepinguülesannete täitmisel“ sätestatud tingimusele, mille kohaselt peavad töövõtja

spetsialistid viibima ehitusplatsil nii palju kui on vaja lepingukohustuste ja ülesannete

täitmiseks, kuid mitte vähem kui on fikseeritud intensiivses ehitusstaadiumis. Intensiivses

ehitusstaadiumis pidi veevarustuse ja kanalisatsiooni spetsilist viibima ehitusplatsil vastavate

eriosade tööde algusest vähemalt 2 tööpäeval nädalas ning keskmiselt 8 töötundi/kuus. Hankija

ei nõustu Vaidlustaja väitega, et ehitusobjekt ei olnud novembris tehnilise kirjelduse p-i 6

mõttes intensiivses staadiumis. Novembris käis objektil intensiivne ehitus, toimusid ja on

rahaliselt akteeritud objektil teostatud kanalisatsioonitööd, drenaaži ja truupide ehitustööd ning

objektiga seotud kõrvalhoone kanalisatsioonitrassi ümberehitus. See näitab, et projekt oli

intensiivses ehitusstaadiumis.

6.7.10. Vaidlustaja väidab, et liiva-mudapüüduri kooskõlastus toimus Bauhubi keskkonnas.

Hankija juhib tähelepanu asjaolule, et lepingu lisa 1 tehnilises kirjelduse p-is 4 „Töövõtja

ülesanded“ kirjeldatud töövõtja ülesannetest tulenevalt ei piisa üksnes projektilingi kaustas

materjalide ja seadmete kooskõlastamisest ja juba tehtud tööde tagantjärele kontrollimisest,

spetsialist pidi objektil viibima ehituse intensiivses staadiumis. Püüduri töölõiguga tööd

toimusid perioodil 14.11.2024-21.11.2024 ning veevarustuse ja kanalisatsiooni spetsialisti

19.11.2024 kõigest 25 minutiline objektikülastus ei täida omanikujärelevalve teenuse tellimise

eesmärki. Omanikujärelevalve spetsialisti töö sisu seisneb mh ka ehitustööde jälgimises ja

kontrollimises, mida aga sisuliselt teostatud ei ole. Antud asjaolu tõendab niivõrd suur erinevus

15 (25)

keskmise töötundi/kuus ja tegelikkuse vahel. Lisaks on kinnitust leidnud (fotod), et püüduri

paigaldamise käigus on rikutud tööohutusnõudeid. Hankija leiab endiselt, et VVK

omanikujärelevalve spetsialisti ehitusobjektilt puudumine on olulise lepingu tingimuse oluline

rikkumine, kuna see tingis olukorra, kus Linnavaraamet ei saanud enne rasvapüüdurite

paigaldamise algust veenduda kasutatavate materjalide sobivuses.

6.7.11. Hankija leiab endiselt, et protokollide ja aruandluslehtede koostamise kohustuse

täitmata jätmine on oluliste lepingutingimuste rikkumine, kuna protokollid dokumenteerivad

ehitustööde käiku, tuvastatud puudused, antud juhised ja tegevused objektil. Kui nende

koostamise ja esitamise kohustust rikutakse või jäetakse see õigeaegselt täitmata, ei ole

võimalik nende abil hinnata tööde kvaliteeti ega määrata vastutust probleemide korral. Vale on

Vaidlustaja väide, mille kohaselt dokumentide õigeaegne esitamata jätmine ei ohusta info

liikumist ega kvaliteeti. Vastupidi, see võib viia olulise teabe kadumiseni, probleemide

hilinenud tuvastamiseni ning tööde kvaliteedi languseni, mõjutades otseselt kogu ehitustööde

tulemust ja hilisemat objekti kasutuskõlblikkust. Kui nimetatud tagajärjed ei saabunud seekord,

ei ole välistatud, et see kõik võib aset leida tulevaste lepingute täitmisel.

Vaidlustaja väide, et leppetrahvi nõue on esitatud vaid ühe protokolli hilinenud esitamise eest,

on vale. Rikkumised leidsid aset kolmel korral — nii koosoleku protokollide kui ka

aruandluslehtede õigeaegse esitamata jätmise näol. Leppetrahvi suuruseks on 350 eurot

(käibemaksuta) iga rikkumise eest. Hankija rakendas aga mainitud rikkumiste eest leppetrahvi

vähendatud määras ja piirdus kogusummaga 1050 eurot (käibemaksuta). Antud asjaolu on

fikseeritud Linnavaraameti poolt 13.09.2024 AS-ile Infragate Eesti edastatud leppetrahvi

rakendamise kirjas nr 3.4-1/428-2.

Riigihanke “Vormsi roheala projekteerimine“ (viitenumber 269782) tulemusena sõlmitud

hankelepingu rikkumine

6.7.12. Vaidlustaja rikkus Strateegiakeskusega sõlmitud hankelepingu olulisi tingimusi oluliselt

ja pidevalt ning see on täiendavaks aluseks Vaidlustaja kõrvaldamiseks Riigihangete

hankemenetlustest. Strateegiakeskusega sõlmitud lepingu täimise tähtaeg oli neli kuud, tööd

võeti vastu kolmekuulise hilinemisega. Tööde teostamise tähtaeg on oluline lepingu tingimus

ning selle ületamine oli peaaegu kahekordne ehk tegemist oli olulise rikkumisega. Hilinemise

põhjus oli töö mittekvaliteetne esitamine ja selle korduv parandamine.

6.7.13. Pidev tööde teostamise tähtaegade ületamine ja teenuse mittekvaliteetne osutamine nii

Hankija kui ka Strateegiakeskusega sõlmitud lepingute raames näitab, et Vaidlustaja ei suuda

täita linnaga sõlmitud ehitusvaldkonna hankelepingute nõudeid. Tegemist ei ole üksikute ega

juhuslike rikkumistega vaid süsteemse probleemiga, mis ilmneb Vaidlustaja ehitusvaldkonna

lepingutes — nii omanikujärelevalve osutamise kui ka projekteerimisega seotud lepingutes.

Selline käitumine on kaotanud Hankija usalduse Vaidlustaja vastu. Hankija ei soovi sõlmida

vaidlustatud riigihangete tulemusena lepinguid pakkujaga, kes ei suuda täita oma lepinguid

nõuetekohaselt.

6.7.14. Tähtaegadest kinnipidamine ja riigihangete kaudu tellitavate teenuste kvaliteetne

osutamine on Hankija jaoks määrava tähtsusega. Vaidlusaluste Riigihangete kaudu tellitavaid

teenuseid rahastatakse lisaks linna vahenditele ka riigieelarvest. Akadeemia tee 32 sotsiaalmaja

ja Katleri 6 sotsiaalmaja moodulrenoveerimise projekteerimis-ehitustööde lepingud oli plaanis

sõlmida mais 2025. Mõlema projekteerimis- ja ehitustööde lepingu periood on 16 kuud. On

tähtis, et tööd sujuksid tõrgeteta ning saavutatakse taotluses sätestatud tulemused ja tagatakse

projekti raames kavandatud tegevuste elluviimine. Hankija jaoks ei ole aktsepteeritav, et

omanikujärelevalve töö vaidlusaluste Riigihangete tulemusel sõlmitavate lepingute täitmisel

oleks ebakvaliteetne, vajaks korduvalt parandamist või oleks mittetähtaegne. Projekti

abikõlblikkuse periood on 03.06.2024– 31.01.2027.

16 (25)

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

Hankija taotluse läbivaatamine Riigihankes I esitatud vaidlustuse läbivaatamata jätmiseks

7. Vaidlustusmenetluses esitas Hankija taotluse jätta läbi vaatama Riigihankes I esitatud

vaidlustus, kuna see ei ole esitatud tähtaegselt. Kokkuvõtlikult põhjendas Hankija oma taotlust

järgmiselt:

1) Hankija edastas teated Riigihankes I tehtud otsustest RHR-i vahendusel kõikidele

pakkujatele, sh Vaidlustajale, reedel 28.03.2025 kell 16.01. Vaidlustaja sai ja pidi tutvuma

Hankija otsustega samal tööpäeval, mitte esmaspäeval, 31.03.2025, nagu Vaidlustaja väidab.

RHS § 189 lg 1 sätestatud tähtaega arvestades pidi vaidlustus Vaidlustaja hankemenetlusest

kõrvaldamise otsusele Riigihankes I olema laekunud vaidlustuskomisjonile hiljemalt

07.04.2025. 10.04.2025 laekunud vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt;

2) Vaidlustaja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev äriühing, kelle puhul eeldatakse,

et isik kontrollib oma e-posti vähemalt üks kord päevas;

3) Vaidlustaja ei ole tõendanud, et sai vaidlustatud otsusest teada 31.03.2025.

8. Vaidlustuskomisjon jätab Hankija taotluse rahuldamata järgmistel põhjustel:

1) Hankija edastas Riigihankes I tehtud otsused pakkujatele, sh Vaidlustajale, RHR-i

kaudu reedel, 28.03.2025 kell 16.01, s.o tööpäeva lõpus. RHS § 189 lg 1 ei sea vaidlustuse

esitamise tähtaja kulgema hakkamist sõltuvusse mitte sellest, millal hankija oma otsuse

pakkujale välja saatis, vaid sellest, millal pakkuja sai teada või pidi teada saama oma õiguste

rikkumisest või huvide kahjustamisest;

2) Vaidlustaja väitel, mida kinnitavad ka 23.04.2025 menetlusdokumendi lisana esitatud

RHK kuvatõmmised Vaidlustaja poolt Hankija Käskkirja I ja selle lisaga 1 tutvumise aja kohta,

sai Vaidlustaja Hankija vaidlustatud otsusest teada 31.03.2025;

3) Hankija arvamus, et see, et Vaidlustaja ei saanud Hankija 28.03.2025 otsustest teada

samal päeval, kui need pakkujatele edastati, ei ole usutav ning on tõendamata, ei ole asjakohane.

Taotledes Riigihankes I esitatud vaidlustuse läbivaatamata jätmist on Hankijal endal kohustus

tõendada, et vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt. Hankija ei ole esitanud ühtegi tõendit selle

kohta, et Vaidlustaja oleks tutvunud Hankija 28.03.2025 otsustega nende väljasaatmise päeval

(28.03.2025) või mingil teisel ajal enne 31.03.2025;

4) ka vaidlustuskomisjonile ei nähtu RHR-i logifailidest, et Vaidlustaja oleks Hankija

otsuse kätte saanud juba otsuse edastamise päeval (28.03.2025). Seega juhindub

vaidlustuskomisjon Riigikohtu praktikast, mille järgi tuleb majandus- ja kutsetegevuses

eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord tööpäevas. Järelikult saab majandus- ja

kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast e-kirja

saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

otsus asjas nr 3-2-1-123-07, p 12 ja otsus asjas nr 2-16-8010, p 13, koosmõjus). Järgmine

tööpäev pärast reedet, 28.03.2025 oli esmaspäev, 31.03.2025. Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 135 lg-s 1 sätestatust, tähendab see, et viimane päev Hankija 28.03.2025 käskkirjaga

nr 1.-40/34 tehtud otsuse vaidlustamiseks oli Vaidlustajale 10.04.2025, millal Vaidlustajas

kõnealuse vaidlustuse ka esitas;

5) Hankija eeldus, et juhul kui Vaidlustaja pidi kontrollima oma e-posti vähemalt üks

kord päevas, pidi see 28.03.2025 kindlasti toimuma ajaliselt pärast Hankija poolt otsuste

kättesaadavaks tegemist, so pärast kella 16.01, ei ole mõistetav ja on ka ebaloogiline, sest

mõistlik on eeldada, et kui ettevõtja kontrollib e-posti üks kord päevas, tehakse seda pigem

hommikul või lõuna paiku, mitte vahetult enne tööpäeva (konkreetsel juhul ka töönädala) lõppu.

Hankija arutlused sellest, et tänapäeval kontrollivad ettevõtjad oma e-posti iga paari tunni

tagant, võib ju olla õige, kuid see ei oma õiguslikku tähendust ning sellist seadusest tulenevat

kohustust ettevõtjatel pole. Vaidlustuskomisjon viitab veelkord Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

otsusele asjas nr 3-2-1-123-07, p 12 ja otsusele asjas nr 2-16-8010, p 13, koosmõjus, millest

tuleneb, millal loetakse majandus- ja kutsetegevuses e-kiri kättesaaduks;

17 (25)

6) kuna õigusaktidest ega kohtupraktikast ei nähtu, et Vaidlustaja pidi 28.03.2025

edastatud otsusega tutvuma samal tööpäeval kui see edastati või järgnevatel (puhke)päevadel

ning Hankija ei ole tõendanud, et Vaidlustaja sai vaidlustatud otsusest teada varem, kui

31.03.2025, ei ole vaidlustuskomisjonil alust asutada seisukohale, et Riigihankes I esitatud

vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt.

Hankija otsused Vaidlustaja Riigihangete hankemenetlustest kõrvaldamiseks.

9. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et tehes otsused Vaidlustaja

kõrvaldamiseks Riigihangete hankemenetlustest, jättis Hankija eelnevalt ebaõigesti andmata

põhjendatud hinnangu Vaidlustaja poolt tarvitusele võetud ning pakkumuses viidatud

heastamismeetmete kohta. Vaidlustuskomisjoni arvates polnud vaidlustatud Riigihangete

asjaolusid arvestades Vaidlustaja esitatud nn heastamismeetmetele hinnangu andmine Hankija

poolt vajalik ega isegi võimalik.

9.1. Riigihangetes esitatud pakkumustesse on Vaidlustaja lisanud dokumendi „AS Infragate

Eesti selgitused riigihangete registris kajastuvate rikkumiskannete ja rakendatud

heastamismeetmete kohta“, mille osas „Heastamine“ väidab Vaidlustaja muuhulgas, et

Vaidlustaja on [---] ennetavalt võtnud ka erinevaid heastamismeetmeid, mis nii üksikult kui

kogumis ainult kinnitavad seda, et Pakkujat ei saa pidada ebausaldusväärseks. [---] Osutatud

meetmed hõlmavad mh nii asutusesiseseid protseduuride, töökorraldust, vastutusvaldkondi

ning töötajate täiendõpet. [---] Ka heastamismeetmete puhul peab AS Infragate Eesti paremaks

selles lühemas ja üldisemas dokumendis mitte laskuda detailidesse ning konkreetsete meetmete

tutvustusse. Siiski on Pakkuja seda kindlasti valmis tegema siis, kui hankemenetluse käik nõuab

hankijalt Pakkuja selgitusi võetud heastamismeetmete kohta.

Seega mingeid konkreetseid heastamismeetmeid Vaidlustaja pakkumustes esitatud pole.

Põhjendustes on Hankija Vaidlustaja väidetavate heastamismeetmetega seoses märkinud

järgmist: Hankija ei nõustu pakkuja lisadokumentides esitatud pakkuja kinnitusega, et pakkuja

on rakendanud oma kvaliteedijuhtimise põhimõtetest lähtudes varasemate riigihankelepingute

rikkumiste heastamiseks ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks meetmeid, mis tagavad

täiendavalt, et hankelepingu täitmise kvaliteet tulevikus on tagatud ja pakkuja on

lepingupartnerina usaldusväärne.

Vaidlustuskomisjon leiab, et kuna Vaidlustaja väidetud heastamismeetmed Vaidlustaja

pakkumustes tegelikult puuduvad ning juttu on vaid lubadusest asjakohased andmed vajadusel

esitada, poleks Hankija ka parima tahtmise korral saanud võtta mingit seisukohta Vaidlustaja

väidetavate heastamismeetmete sisu suhtes. Antud juhul puudus Hankijal ka vajadus ja

kohustus hinnata, kas tegemist on puudusega, mis võiks olla selgitustega kõrvaldatav.

9.2. RHS-ist tulenevalt puudus Vaidlustajal õigus Riigihangete pakkumustes

heastamismeetmeid esitada ning Hankijal polnud vastavalt ka kohustust neile hinnangut anda:

1) RHS § 97 lg 1 kohaselt: [P]pakkuja või taotleja, kellel esineb vähemalt üks käesoleva

seaduse § 95 lõike 1 punktides 1-3 ja lõike 4 punktides 2-11 nimetatud alustest, võib riigihankes,

mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, esitada tõendid

selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

RHR-is avaldatud Riigihangete üldandmetest nähtub, et nii Riigihanke I kui ka Riigihanke II

puhul jääb riigihanke eeldatav maksumus alla rahvusvahelist piirmäära, mistõttu pakkujatel

polnud seadusest tulenevat õigust esitada Riigihangete pakkumustes RHS § 97 lg 1 alusel

tõendeid, et nad võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks (nn heastamismeetmed);

2) RHS § 97 lg 3 võimaldab kohaldada nn heastamist ka riigihangetes, mille eeldatav

maksumus on väiksem, kui rahvusvaheline piirmäär, kui hankija sätestab selle võimaluse

riigihanke alusdokumentides. Vaidlusalustes Riigihangetes ei ole Hankija näinud RHAD-is ette

pakkujatele võimalust nn heastamismeetmete esitamiseks. Seega polnud Hankijal ka seadusest

tulenevat kohustust anda hinnangut Vaidlustaja poolt viidatud heastamismeetmetele, isegi kui

18 (25)

Vaidlustaja sellised andmed enda initsiatiivil oleks esitanud.

10. RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise aluse

puhul on tegemist diskretsioonilise kõrvaldamise alusega, mis eeldab hankija kaalutlusotsust.

Seega peavad otsusest nähtuma Hankija põhjendused ja kaalutlused.

RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja,

kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või

hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping

üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Seega pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel peavad olema üheaegselt täidetud

järgmised tingimused:

1) pakkuja peab olema rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute

olulist tingimust;

2) hankelepingut või hankelepinguid peab olema rikutud oluliselt või pidevalt;

3) rikkumise tulemusena on lepingust taganetud, leping üles öeldud, hinda alandatud,

kahju hüvitatud või makstud leppetrahvi.

Kontrollimaks, kas Hankija on kohaldanud RHS § 95 lg 4 p-i 8 õigesti, tuleb

vaidlustuskomisjonil käesoleval juhul tuvastada, kas Vaidlustaja oli rikkunud varasemalt

sõlmitud hankelepingu(te) olulist tingimust oluliselt või pidevalt ning kas sellise rikkumisega

kaasnes vähemalt üks RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud tagajärg.

11. Vaidlustuskomisjon juhib tähelepanu, et vaidlustuse läbivaatamise juures ei ole käesoleval

juhul oluline, kas Vaidlustaja on RHR-is märgitud sanktsioonide rikkumise vaidlustanud või

mitte ning kas selle kohta on RHR-is vastav märge. 25.02.2025 otsuses kohtuasjas 3-21-1733,

p-is 17 on Riigikohus leidnud, et isegi juhul, kui seoses varasema hankelepingu täitmisega

rakendatud sanktsioonide üle käib vaidlus tsiviilasjas, kuid hankija on tuginenud nendele

asjaoludele pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisel RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel, peavad

vaidlustuskomisjon ja kohus hankija vastavat otsust kontrollides veenduma, et pakkuja õiguste

piiramise alusena näidatud oluline või pidev rikkumine on tegelikult aset leidnud. Sama otsuse

p-is 18 on Riigikohus leidnud: Hinnanguline otsus on pakkuja usaldusväärsuse suhtes

seisukoha kujundamine. Kaalutlusotsus on hankija otsus ebausaldusväärne pakkuja RHS § 95

lg 4 p 8 alusel kõrvaldada (Meca, p 28; Delta Antrepriza, p 25). Nende otsuste aluseks olevad

asjaolud, sh lepingu oluline rikkumine, aga tuleb kohtul üle kontrollida täies mahus, oma

siseveendumuse kohaselt (Riigikohtu otsus nr 3-20-1198/58, p 15). Hankijal ei teki

kaalutlusõigust pakkuja kõrvaldamiseks, kui ei ole täidetud RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud

objektiivsed tingimused.

12. Vaidlustuskomisjon märgib, et käesoleval juhul komplitseerib küsimust sellest, kas Hankija

on Vaidlustaja Riigihangete hankemenetlustest õiguspäraselt kõrvaldanud, asjaolu, et Hankija

tugineb Vaidlustaja hankemenetlustest kõrvaldamisel suurelt osalt iseenda (s.o Linnavaraameti)

ja Vaidlustaja vahelise lepingu täitmisel esinenud rikkumistele ja kohaldatud sanktsioonidele

(leppetrahvide rakendamine riigihanke „A.H. Tammsaare tee 135 sotsiaalmaja ehituse

omanikujärelevalve“ (viitenumber 274807) tulemusel sõlmitud käsunduslepingu 3.4.4/428

(edaspidi Tammsaare tee 135 leping) täitmisel). Ilmselt pole Hankija pidanud vajalikuks oma

otsuseid Vaidlustaja hankemenetlustest kõrvaldamiseks korrektselt põhjendada seetõttu, et oli

veendumusel, et Vaidlustaja on rikkumiste ja nende eest sanktsioonide rakendamisega seotud

asjaoludest piisavalt teadlik.

13. Käskkirjade I ja II p-ide 2 kohaselt kõrvaldati Vaidlustaja hankemenetlustest RHS § 95 lg 4

p-i 8 alusel riigihanke komisjoni protokollis 1 (Põhjendustes) toodud põhjustel. Puudub vaidlus,

et Riigihanke I ja Riigihanke II puhul on Põhjendused nende põhjendavas osas samas

sõnastuses.

Põhjendustest nähtuvalt on Hankija otsustanud kõrvalda Vaidlustaja Riigihangete

19 (25)

hankemenetlustest hankelepingute rikkumiste tõttu, mis on sõlmitud:

1) riigihanke „A.H. Tammsaare tee 135 sotsiaalmaja ehituse

omanikujärelevalve“ (viitenumber 274807) tulemusel (Tammsaare tee 135 leping);

2) riigihanke „Vormsi roheala projekteerimine“ (viitenumber 269782) tulemusel

(Vaidlustaja ja Strateegiakeskuse vahel sõlmitud hankeleping nr 5-2.1/23; edaspidi Vormsi

leping).

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Põhjendustest ei nähtu, et Hankija otsused kõrvaldada

Vaidlustaja Riigihangete hankemenetlustest oleksid õiguspärased.

13.1. Põhjendused on ebaloogilise ülesehitusega ja ebaselge sisuga, milles muuhulgas

puuduvad Hankija kaalutlused Vaidlustaja Riigihangete hankemenetlusest kõrvaldamiseks.

13.2. Põhjenduste osas 1 käsitleb Hankija Tammsaare tee 135 lepingu täitmisel Vaidlustaja

poolt väidetavalt toime pandud rikkumisi. Hankija tekst on kompileeritud riigihanke „A.H.

Tammsaare tee 135 sotsiaalmaja ehituse omanikujärelevalve“ (viitenumber 274807) kohta

RHR-is esitatud Vaidlustaja rikkumise kirjeldustest hankelepingu täitmisel (alap-id 1.1-1.3),

mille puhul Hankija rakendas enda sõnul leppetrahvi, ning üksikutest lõikudest, mis on võetud

Hankija ning Vaidlustaja esindaja kirjavahetusest seoses Vaidlustaja nõudega eelviidatud

RHR-i rikkumiskande kustutamiseks (Vaidlustaja1 11.12.2024 kiri Hankijale, Hankija

27.12.2024 vastuskiri Vaidlustajale, Hankija 03.02.2025 vastuskiri Vaidlustaja 17.01.2025

vastuväidete leppetrahvi nõudele).

13.2.1. Tsiteerides või ümber sõnastades üksikuid lõike Hankija ja Vaidlustaja kirjavahetusest

on Hankija lisanud Põhjendustesse lauseid, mis ilmselgelt ei ole asjakohased dokumendis, mis

peaks põhjendama Vaidlustaja kõrvaldamist RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud aluste esinemisel,

vaid puudutavad vaidlust Tammsaare tee 135 lepingu täitmise üle – nt [---] Kahetsusväärselt

on käsundisaaja jätkanud lepingu rikkumisega, mille tõttu käsundiandja esitab käsundisaajale

järjekordse lepingu arve. Hankija lisas hoiatuse, et käsundisaaja tegevus lepingu täitmisel on

oluliselt seadnud kahtluse alla oma usaldusväärsuse. Pideva lepingu eesmärgi mittekohase

täitmise jätkamise korral on käsundiandjal õigus leping üles öelda üldtingimuste punkti 3.6

alusel või [---] Arvestades eeltoodud asjaolusid on käsundiandja rakendatud leppetrahvid

õiguspärased ja käsundiandja jätab vastuväited leppetrahvi osas arvestamata ning palub

käsundisaajat asuda tõsiselt ja viivitamata lepingu nõuetekohasele täitmisele.2

13.2.2. Seoses Tammsaare tee 135 lepinguga ei ole Põhjendustest üheselt arusaadav isegi see,

millistele hankelepingu rikkumistele Hankija Vaidlustaja hankemenetlustest kõrvaldamisel

tegelikult tugineb, rääkimata seisukohtade esitamisest, miks Hankija leiab, et väidetavate

rikkumiste puhul rikkus Vaidlustaja hankelepingu olulisi tingimusi ning mis tõendaks, et

Vaidlustaja tegi seda oluliselt või pidevalt. Põhjenduste alap-des 1-3, millele järgneb lause:

Leppetrahvi suuruseks on 350 eurot KM-ta iga rikkumise eest ja kogusummas 1050 eurot

KM-ta. Nimetatud summa pidas Hankija kinni 2024.a augustikuu teenuse osutamise arvest

tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 4.4, ei ole välja toodud rikkumist, mis väidetavalt

seisnes VVK spetsialisti ehitusplatsil viibimise kohustuse ebakohases täitmises. Sellekohane

teave esitatakse Põhjenduste tekstis hiljem viitega Hankija 03.02.2025 kirjale, mis on omakorda

vastuseks Vaidlustaja 17.01.2025 vastuväidetele leppetrahvile.

Vaidlustuskomisjon möönab, et Vaidlustaja 17.01.2025 kirjas Hankijale ja Hankija 03.02.2025

vastuskirjas käsitletakse Vaidlustajale leppetrahvi määramist VVK spetsialisti (mittepiisava)

ehitusobjektil viibimise aja eest, samas ei nähtu Põhjendustest otseselt, et selle rikkumise eest

1 Vaidlustuskomisjon käsitleb Vaidlustaja esindaja poolt saadetud ning Vaidlustaja esindajale saadetud kirju

kirjadena Vaidlustajale ja Vaidlustajalt. 2 RHR-i kohaselt on Tammsaare tee 135 leping endiselt märkega „Täitmisel“ ning Hankija lepingut

ennetähtaegselt lõpetanud ei ole.

20 (25)

oleks Vaidlustaja suhtes leppetrahvi kohaldatud. Ka eespool nimetatud leppetrahvi

kogusummast 1050 eurot (350 eurot iga rikkumise eest) ei saa järeldada, et lisaks Põhjenduste

p-ides 1-3 nimetatud rikkumistele oleks Vaidlustaja suhtes kohaldatud leppetrahvi ka neljanda

rikkumise eest (3 x 350=1050). Seega leiab vaidlustuskomisjon, et Põhjendustes ei ole Hankija

viidanud sellele rikkumisele RHS § 95 lg 4 p-i 8 rakendamise alusena.

13.2.3. Kogu Põhjenduste osa 1 ebajärjekindlast ja -loogilisest tekstist jääb mulje, et Hankija ei

ole püüdnudki Põhjendustes teha RHS § 96 lg-s 5 nõutud põhjendatud otsust Vaidlustaja

Riigihangete hankemenetlustest kõrvaldamise kohta RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel vaid vaidleb

Vaidlustajaga kaudselt lepingulist vaidlust Tammsaare tee 135 lepingu täitmise ning selle

rikkumise eest määratud leppetrahvide õiguspärasuse üle.

13.3. Põhjenduste osas 2 käsitleb Hankija Vaidlustaja väidetavat rikkumist Vormsi lepingu

täitmisel. Vaidlustuskomisjon rõhutab, et erinevalt Tammsaare tee 135 lepingust ei olnud

Vormsi lepingu puhul üheks tellijaks Linnavaraamet (ehk Hankija ise) vaid Strateegiakeskus,

seega on tegemist Vaidlustaja poolt teisele hankijale täidetud lepinguga1.

Seoses rikkumisega Vormsi lepingu täitmisel tsiteerib Hankija Strateegiakeskuse poolt RHR-is

esitatud teavitust rikkumise kohta: Töö anti lõplikult üle 19.08.2024. Tööde üleandmisel oli

tegemist lepingu olulise rikkumisega, kuna töö anti korduvalt üle puudustega. Nõuetekohane

töö anti üle ja võeti vastu ca 3 kuud hiljem. Lepingu maksumust vähendati leppetrahvi võrra.

(RHR-is on märge, et Hankija nõue on vaidlustatud) ning viitab seejärel Vaidlustaja ja

Strateegiakeskuse kirjavahetusele seoses Vormsi lepingu täitmisega, märkides seejuures, et

Eelnimetatud töövõtja ja hankija vaheline kirjavahetus on avalikult kättesaadav Tallinna linna

dokumendihaldussüsteemis DHS.

Riigihangetes Hankijaks oleva Linnavaraameti enda seisukohad seoses Vaidlustaja väidetavate

rikkumistega Vormsi lepingu täitmisel piirduvad lausega: Hankija on tuvastanud, et varasemad

lepingu rikkumised on olulised ja pidevad ning välistavad hankija silmis pakkuja

usaldusväärsuse, seetõttu peab hankija õiguspäraseks pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada.

Seega puuduvad Põhjendustes igasugused Hankija poolsed sisulised ja asjakohased kaalutlused

ning hinnangud seoses Vaidlustaja väidetavate rikkumistega Vormsi lepingu täitmisel.

Vaidlustuskomisjon viitab siinkohal ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2022 otsusele nr

3-22-803, p 22, milles kohus on seoses RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamisega märkinud, et [---]

teise hankija hinnang rikutud nõude ja rikkumise olulisusele ei vabasta hankijat pakkuja

kõrvaldamise otsuse tegemisel nende asjaolude hindamise ja kaalutlusotsuse põhjendamise

kohustusest.

13.4. RHS § 96 lg 5 kohaselt teeb hankija pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamisel

põhjendatud kirjaliku otsuse. Viidates käesoleva otsuse p-ides 13.2 ja 13.3 nimetatud

asjaoludele on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Põhjendused ei vasta RHS § 96 lg 5 nõuetele

otsuse põhjendatuse kohta, kuna Põhjendustes ei ole välja toodud, et:

1) väidetud rikkumiste puhul oleks tegemist eelnevalt sõlmitud hankelepingu või

hankelepingute olulise tingimuse või oluliste tingimuste rikkumisega (miks peab Hankija

rikutud tingimusi olulisteks lepingu tingimusteks);

2) kõnealust olulist tingimust (või olulisi tingimusi) oleks rikutud oluliselt või pidevalt;

3) Hankija on kaalutluste tulemusel jõudnud järeldusele, et Vaidlustaja tuleb

Riigihangete hankemenetlusest kõrvaldada.

14. Hankija on asunud oma otsuseid Vaidlustaja Riigihangete hankemenetlusest

kõrvaldamiseks sisuliselt põhjendama alles vaidlustustele esitatud vastustes.

Vaidlustuskomisjon möönab, et kohtupraktika kohaselt on Hankijal võimalik täiendada oma

1 RHR-i kohaselt on Vormsi leping lõppenud 31.08.2024 täitmisega (vt https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/procurement/6378324/contracts/7721318).

21 (25)

põhjendusi vaidlustusmenetluses, kui puudub kahtlus, et Hankija on nendest lähtunud ka otsuste

tegemisel.

15. Seoses Tammsaare tee 135 lepinguga käsitleb Hankija vastustes vaidlustustele järgmisi

Vaidlustaja poolseid rikkumisi:

1) vastavalt riigihanke „A.H. Tammsaare tee 135 sotsiaalmaja ehituse

omanikujärelevalve“ (viitenumber 274807) tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) p-is 4 „Töövõtja

ülesanded“ tegevuse „Järelevalve protseduuride programmi (ehitustööde kvaliteedi ja

kontrollimise tagamise plaani) koostamine ja kooskõlastamine Tellijaga“ selgitustes sätestatud

tingimustele pidi töövõtja koostama oma ülesannete täitmiseks järelevalveprotseduuride

programmi (ehitustööde kvaliteedi tagamise ja kontrollimise plaan) hiljemalt kuu aja jooksul

pärast käsunduslepingu sõlmimist ja kooskõlastama selle tellijaga. Käsundusleping sõlmiti

07.06.2024. Järelevalveprotseduuride programmi esitamise kohustus oli kuu aega alates

lepingu sõlmimisest, kuid see esitati tellijale 25.08.2024, seega 50 päeva hiljem (edaspidi

Rikkumine 1);

2) vastavalt TK p-is 4 „Töövõtja ülesanded“ tegevuse „Infovahetuse tagamine ja

koosolekute korraldamine“ selgitustes sätestatud tingimustele pidid koosolekute protokollid

olema koostatud ja esitatud läbivaatamiseks hiljemalt 3 tööpäeva jooksul koosoleku

toimumisest. Vaidlustaja esitas protokollid viivitusega: Nõupidamine nr 4 toimus 09.07.2024,

protokoll esitati 22.07.2024 ning lisati allkirjastamisele 06.08.2024 (edaspidi Rikkumine 2);

3) Vastavalt TK lk-l 7 sätestatud tingimustele tuleb tööaja aruandlusleht esitada iga kuu

koos ajaarvestus süsteemi raportiga allkirjastatult. Vaidlustaja jättis juuni 2024, juuli 2024 ja

augusti 2024 kohta aruandluslehed esitamata (edaspidi Rikkumine 3).

Vaidlustuskomisjon leiab, et kuivõrd Põhjendustest ei nähtu, et Hankija oleks Vaidlustaja

Riigihangete hankemenetlustest kõrvaldamisel tuginenud ka VVK spetsialisti nõutud mahus

ehitusobjektil mitteviibimise tõttu (vt käesoleva otsuse p 13.2.2) ei ole Hankijal sellega seotud

põhjendustele võimalik tugineda ka vastustes vaidlustustele esitatud seisukohtades, mistõttu

need tuleb jätta tähelepanuta.

16. Tammsaare tee 135 lepingus ega TK-s ei ole välja toodud, millised on hankelepingu olulised

tingimused. See paneb Hankijale RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamisel kohustuse põhjendada

selgelt ja veenvalt, miks üks või teine hankelepingu tingimus, mille rikkumisele Hankija otsuse

tegemisel tugineb, on tema arvates oluline tingimus.

Kohtupraktikas on leitud, et Rikkumine on oluline, kui pakkuja on mõne eelneva hankelepingu

puhul rikkunud sellist lepingutingimust või rikkunud lepingut sellisel viisil, mille välistamise

suhtes on jooksvat hanget läbiviival hankijal eriline või oluline huvi. Hankelepingu puhul on

oluliseks rikkumiseks igasugune varasem sellise lepingutingimuse rikkumine, mille suhtes

hankijal on oluline huvi (nt kõik rikkumised, mille tulemusena võib hankijale tekkida

majanduslik kahju) (vt Tallinna Halduskohtu 19.05.2022 otsus nr 3-22-803, p 21).

17. Rikkumise 1 puhul on Hankija vastustes vaidlustustele märkinud, et Vaidlustaja

hankemenetlustest kõrvaldamise toob kaasa TK p-is 4 „Töövõtja ülesanded“ nimetatud

järelevalveprotseduuride programmi tähtaegne esitamata jätmine (Vaidlustaja pidi esitama selle

hiljemalt kuu aja jooksul pärast käsunduslepingu sõlmimist, kuid hilines kohustuse täitmisega

50 päeva). Hankija hinnangul on tegemist hankelepingu olulise tingimuse olulise rikkumisega,

kuna protseduuride programmi esitamata jätmisel puudub tellijal selge ülevaade ehitustööde

kontrollist, mis suurendab ohtu, et ehitamise käigus tehtud vead ja puudused jäävad avastamata.

See võib kaasa tuua ehitustööde viivitusi, kvaliteediprobleeme, kasutusloa väljastamise

takistusi ning hilisemaid vaidlusi vastutuse üle (Hankija ei väida, et nii oleks juhtunud).

Seejuures rõhutab Hankija, et üksnes sellest rikkumisest piisaks Vaidlustaja Riigihangete

hankemenetlustest kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel.

Pooled ei vaidle, et Vaidlustaja hilines järelevalveprotseduuride programmi esitamisega

Hankijale 50 päeva.

22 (25)

17.1. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija ei ole vastustes vaidlustustele veenvalt tõendanud,

et kohustus esitada järelevalveprotseduuride programm (ehitustööde kvaliteedi ja kontrollimise

tagamise plaani) tähtaegselt (kuu aja jooksul) oleks hankelepingu oluline tingimus. Hankija ei

ole kuidagi tõendanud, et järelevalveprotseduuride programmiga esitamise hilinemise

välistamise suhtes oleks Hankijal olnud eriline või oluline huvi. Vaidlustuskomisjonile

arusaadavalt ei ole ohud, millele Hankija põhjendusena viitab, tegelikult realiseerunud ning

järelevalveprotseduuride programmi esitamisega hilinemine ei ole projekti teostamist tegelikult

seganud. Programmi ettenähtust hiljem esitamine ei avaldanud mõju ehitustööde kvaliteedile

ega järelevalve toimimisele.

17.2. Seoses Rikkumisega 1 on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija ei ole ka

vaidlustusmenetluses tõendanud, et Rikkumise 1 puhul on Vaidlustaja rikkunud hankelepingu

olulist tingimust, mistõttu puudub vajadus järgnevalt analüüsida, kas seda tingimust rikuti

oluliselt. Hankija ei väida, et seda tingimust oleks rikutud pidevalt.

18. Rikkumise 2 puhul leiab Hankija vastustes vaidlustustele, et Vaidlustaja hankemenetlustest

kõrvaldamise põhjuseks on ka TK nõude rikkumine, et koosolekute protokollid tuli koostada ja

Hankijale läbivaatamiseks esitada hiljemalt 3 tööpäeva jooksul koosoleku toimumisest, kuid

Vaidlustaja esitas protokollid viivitusega.

18.1. Vaidlustuskomisjon märgib, et nagu Põhjendustes ei ole Hankija ka vastustes

vaidlustustele suutnud või tahtnud selgelt öelda, milliste protokollide esitamisega viivitamises

Vaidlustaja rikkumine seisneb. Nii Põhjendustes kui ka vastustes vaidlustustele on Hankija välja

toonud üksnes ühe juhtumi protokolli hilisema esitamise kohta - nõupidamine nr 4 toimus

09.07.2024, protokoll esitati 22.07.2024 ning lisati allkirjastamisele 06.08.2024. Vastustes

vaidlustustele märkis Hankija aga viitega Linnavaraameti 13.09.2024 kirjale nr 3.4-1/428-2, et

tegelikult on analoogseid rikkumisi kokku 3. Vaidlustuskomisjon möönab, et eelviidatud kirjas

on välja toodud veel kaks protokolli, mis väidetavalt esitati Hankijale hilinemisega (17.06.2024

toimunud avakoosoleku protokoll esitati Hankijale allkirjastamiseks 28.06.2024; nõupidamine

nr 3 toimus 02.07.2024 ning nõupidamise protokoll esitati Hankijale 06.08.2024), kuid miks

Hankija neid protokolli nr 4 kõrval ka vastustes vaidlustustele selgelt välja toonud pole, jääb

arusaamatuks, kuid ilmselgelt ei ole Hankija nendega otsuse tegemisel arvestanud.

18.2. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija ei ole vastustes vaidlustustele veenvalt tõendanud,

et koosolekute protokollide tähtaegne esitamine (3 tööpäeva jooksul koosoleku toimumisest)

oleks hankelepingu oluline tingimus. Hankija ei ole väitnud, et Vaidlustaja viivitamine

protokollide esitamisel oleks tegelikkuses takistanud hankelepingu sisulist täitmist, sh

mõjutanud objekti ajakava ja kavandatud tegevuste elluviimist. Seega jäävad Hankija väited

selle kohta, mida protokollide mittetähtaegne esitamine oleks võinud kaasa tuua, oletuste

tasemele. Juhul, kui lugeda kohustus esitada koosoleku protokoll teatud tähtaja jooksul

Hankijale allkirjastamiseks hankelepingu oluliseks tingimuseks, tuleks asuda seisukohale, et

olulised on eranditult kõik hankelepingu tingimused, mis oleks aga vastuolus RHS § 95 lg 4

p-i 8 loogikaga.

18.3. Kokkuvõttes on vaidlustuskomisjon seoses Rikkumisega 2 seisukohal, et Hankija ei ole

ka vaidlustusmenetluses tõendanud, et Rikkumise 2 puhul on tegemist hankelepingu olulise

tingimuse rikkumisega, mistõttu puudub vajadus analüüsida, kas seda tingimust rikuti oluliselt.

Pidevat rikkumist ei saa Hankija ühe rikkumise tuvastamisega väita.

19. Rikkumise 3 puhul leiab Hankija vastustes vaidlustustele, et Vaidlustaja tuleb

hankemenetlustest kõrvaldada, kuna ta on jätnud juuni 2024, juuli 2024 ja augusti 2024 kohta

esitamata TK lisas „Aruandluse nõuete näidisleht“ toodud vormil oleva aruande.

23 (25)

Hankija leiab, et aruandluslehe pidamine ja õigeaegne esitamine on hankelepingu oluline

tingimus, kuna see tagab läbipaistvuse ja kontrolli ehitustööde üle ning võimaldab kiiresti

reageerida puudustele ja mittevastavustele. Kui aruandluslehte ei peeta või ei esitata õigel ajal,

toob see kaasa kommunikatsioonihäired, probleemide hilinenud lahenduse ning järelevalve

teostamise ebatäpsusi.

19.1. TK lk-l 7 on viimase reana nõue: Aruandlusleht tuleb esitada iga kuu koos begin raportiga

allkirjastatult. Vaidlustaja ei ole vaielnud vastu Hankija väitele, et aruandluslehed juuni 2024,

juuli 2024 ja augusti 2024 kohta on esitamata. Seega saab vaidlustuskomisjon järeldada üksnes

seda, et kohustust on rikutud ning taas tuleb tuvastada eelkõige, kas aruandluslehe esitamise

kohustus on hankelepingu oluline tingimus.

19.2. TK lk-l 7 esitatud nõue igakuise aruandluslehe esitamiseks ei ole esitatud hankelepingus

ega TK p-is 4 „Töövõtja ülesanded“ vaid iseseisva nõudena TK viimasel lehel.

Vaidlustuskomisjonile ei ole arusaadav, kas Hankija on niisuguse paigutusega püüdnud nõude

tähtsust rõhutada või vähendada või pole paigutusel üldse mingit tähtsust.

Lähtudes Hankija põhjendustest vastustes vaidlustustele, on vaidlustuskomisjon seisukohal, et

Hankija ei ole veenvalt tõendanud, et nõue aruandluslehtede esitamiseks oleks hankelepingu

oluline tingimus.

20. Seoses eelnimetatud Rikkumistega 1-3 märgib vaidlustuskomisjon, et veendumust, et

Tammsaare tee 135 lepingu täitmise ajal ei pidanud ka Hankija ise Vaidlustaja poolseid

rikkumisi hankelepingu oluliste tingimuste rikkumiseks, tekitab ka see, et kuigi kõik eeltoodud

rikkumised olid Hankijale teada juba hiljemalt 05.08.2024, ei ole Hankija pidanud vajalikuks

hankelepingut lõpetada. Vastupidi, Hankija vähendas leppetrahvinõuet.

05.08.2024 Vaidlustajale saadetud e-kirjas loetles Hankija Rikkumised 1-3. Vaidlustaja vastas

Hankijale 09.08.2024, põhjendades, miks lepingu nõudeid ei ole täidetud. 13.09.2024 kirjas nr

3.4-1/428-2 tõi Hankija Vaidlustaja rikkumised veelkord välja ning teatas samas, et on kaalunud

lepingu rikkumisega seotud asjaolusid ja tuginedes teie vastuskirjas toodud põhjendustele

otsustas mitte rakendada leppetrahve täismääras. [---]

Leppetrahvi suuruseks on 350 eurot km-ta iga rikkumise eest aga käsundiandja otsustas mitte

rakendada leppetrahve täismääras ning piirduda leppetrahviga kogusummas 1050 eurot

km-ta. Nimetatud summa peab LVA1 kinni 2024. a augustikuu teenuse osutamise arvest

tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 4.4.

Samas kirjas hoiatas Hankija, et järgneva lepingu rikkumise korral kaalub Hankija lepingu üles

ütlemist või muude õiguskaitsevahendite kasutamist.

Eeltoodud kirjast nähtub, et 13.09.2024, kui Hankija oli teadlik Rikkumistest 1-3, pidas ta

Vaidlustaja põhjendusi arvestades siiski võimalikuks mitte kohaldada leppetrahve täismääras.

Hoolimata Vaidlustaja väidetavast täiendavast rikkumisest seoses VVK spetsialisti objektil

(mitte)viibimisega (vt käesoleva otsuse p-id 13.2.2 ja 15), ei ole Hankija pidanud rikkumisi

ikkagi niivõrd oluliseks, et hankeleping ennetähtaegselt üles öelda. Seejuures tuleb märkida, et

13.09.2024 oli lepingu lõppemise tähtpäevani (08.08.2025) veel ligi 11 kuud. Sellest nähtub

vaidlustuskomisjoni arvates, et tegelikult ei ole Hankija pidanud rikkumisi niivõrd olulisteks ja

hankelepingu täitmisele ohtlikeks nagu ta vaidlustusmenetluses selgitab.

21. Vaidlustuskomisjon jätab tähelepanuta Hankija vaidlustusmenetluses esitatud viite

Vaidlustaja väidetavale rikkumisele tööohutusnõuete järgimisel Tammsaare tee 135 lepingu

täitmisel, mida on kirjeldatud Hankija 03.02.2025 kirjas nr 6.-2/24/6674-3. Kuigi Põhjenduses

on lause: Käsundiandja osundas ka käsundisaaja poolt tööohutusnõuete nõuete rikkumisele,

mille kohta on kirjale lisatud pildid, ei saa sellest kuidagi järeldada, et Hankija oleks sellele

rikkumisele Vaidlustaja Riigihangete hankemenetlustest kõrvaldamisel tuginenud.

1 Linnavaraamet.

24 (25)

22. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et erinevalt Tammsaare tee 135 lepinguga seonduvast ei

ole Hankija ka vastustes vaidlustustele üldse esitanud omapoolseid sisulisi põhjendusi, miks

Hankija leiab, et esinevad Vaidlustaja Riigihangete hankemenetlustest kõrvaldamise alused ka

Vormsi lepinguga seoses, rääkimata asjakohastest kaalutlustest.

Tegelikult on Hankija viidanud üksnes teise hankija - Strateegiakeskuse kirjadele Vaidlustajale

(Strateegiakeskuse 07.02.2025 kiri Vaidlustajale nr 4-1.1/24/783-4 ning Strateegiakeskuse

06.11.2024 kiri Vaidlustajale nr 1-1.1/783-2) ning märkinud, et Hankija nõustub

Strateegiakeskuse põhjendustega.

Vaidlustuskomisjon juhib tähelepanu asjaolule, et Hankija minek nö „kergema vastupanu teed“,

ehk nõustumine kõiges Strateegiakeskuse põhjendustega, on vastuolus ka Strateegiakeskuse

06.11.2024 kirja Vaidlustajale nr 1-1.1/783-2 eelviimase lõiguga, milles Strateegiakeskus

märgib, et tulevastes riigihangetes peavad pakkuja varasemaid lepingurikkumisi hindama teised

hankijad: Hankija on teadlik, et lepingu rikkumise märge riigihangete registris võib mõjutada

pakkuja edasisest riigihangetes osalemist, kuivõrd viitasime sellele ka pakkujale esitatud

01.08.24 pretensioonis nr 4-1.1/24/579, kus juhtisime eraldi tähelepanu lepingu rikkumiste

tagajärgedele. Samas ei tähenda sellise märke olemasolu pakkuja automaatset kõrvaldamist

tulevastest hankemenetlusest. Kordame veelkord, et hankija tegi ka ise kaalutlusotsuse pakkuja

usaldusväärsuse osas seoses tema varasemate lepingute rikkumistega. Pakkuja saab ka

edaspidi, kinnitades hankepassis, et ta on varasemate hankelepingute täitmise käigus kogenud

tema suhtes sanktsioonide rakendamist, esitada kooskõlas RHS § 97 hankijatele omapoolsed

selgitused ja teabe ning vajadusel kirjeldada kohaldatud heastamismeetmeid. Tulevastes

menetlustes peavad hankijad kaaluma kooskõlas RHSga pakkuja varasemaid lepingurikkumisi

vastavalt proportsionaalsuse ja põhjendatuse põhimõtetele. Seega hinnatakse võimalikke

hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid igal üksikjuhul eraldi, lähtudes rikkumise olulisusest ja

selle mõjust hankelepingu täitmisele. Hankija ei saa võtta pakkuja asemel vastutust pakkuja

enda tegevuse ja/või tegevusetusega seotud tulemuste eest uutes riigihangetes.

Hankija ei ole Põhjendustes ega vastustes vaidlustustele kaalunud Vormsi lepingu rikkumist

Vaidlustaja poolt vastavalt proportsionaalsuse ja põhjendatuse põhimõtetele, vaid üksnes

üldsõnaliselt deklareerinud, et Vaidlustaja rikkus Strateegiakeskusega sõlmitud hankelepingu

olulisi tingimusi oluliselt ja pidevalt, mistõttu Hankijal puudub usaldus Vaidlustaja võime vastu

hankelepingut nõuetekohaselt täita.

Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija niisugune hinnang on kaalutlemata ja põhjendamata.

23. Kokkuvõttes leiab vaidlustuskomisjon, et ei Põhjendustes ega vaidlustusmenetluses ei ole

Hankija tõendanud, et Vaidlustaja on rikkunud oluliselt või pidevalt eelnevalt sõlmitud

hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena

on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud

leppetrahvi, mis on faktiliseks eelduseks selleks, et Hankija saaks kaalutleda, kas Vaidlustaja

Riigihangete hankemenetlustest kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel on põhjendatud,

õiguspärane ja proportsionaalne.

Eeltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija 28.03.2025 otsused, millega

Vaidlustaja kõrvaldati RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel Riigihangete hankemenetlustest ei ole

kooskõlas RHS § 96 lg-ga 5 ning RHS § 3 p-iga 2 ning tuleb tunnistada kehtetuks.

24. Vaidlustusmenetluse kulud

Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuste täieliku rahuldamisega,

kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

24.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuste

esitamisel tasutud riigilõiv kahe vaidlustuse esitamise eest, kogusummas 1280 eurot (640+640

eurot).

25 (25)

24.2. Vaidlustaja esitas tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

kogusummas 4371,67 eurot (käibemaksuta), kokku 20h 20 min õigusabi osutamise eest

(tunnihinnaga 215 eurot käibemaksuta).

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades vaidlustusasjade keerukust ja mahukust on

Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud ning tuleb

Hankijalt välja mõista.

24.3. Hankija menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik