Täiendatud taotlus

1

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134

Haridus- ja Teadusministeerium

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi uuringud

Kas poliitika kujundamise

uuring (IKS § 6 lg 5) või

JAH

uuring hõlmab eriliigilisi

isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee

(IKS § 6 lg 4)

JAH Eriliigilised isikuandmed, mida uuringus töödeldakse, on

kirjeldatud taotluse lisas 1 „Andmekoosseis“: - Põhitöökohalt haigestumise, vigastuse või ajutise töövõimetuse tõttu puudutud päevade arv;

- Üldine terviseseisund oma hinnangul; - Terviseprobleemidest tingitud tegevuspiirangud;

- Ametiühingu liikmesus; - Rahvus; - Töövõime ulatus;

- Puude olemasolu ja raskusaste.

Eriliigilisi isikuandmeid (eelkõige terviseandmeid) võivad sisaldada ka järgmised andmed: - Peamine põhjus, miks isik terve vaatlusnädala töölt

puudus; - Peamine põhjus, miks isik tööd ei otsi või tööle ei asu;

- Peamine põhjus, miks isik ei soovi töötada; - Peamine põhjus, miks isik ei ole valmis otsekohe tööle asuma või rohkem töötama;

- Peamine põhjus, miks põhitöö on ajutine; - Peamine põhjus, miks põhitöö on osaajaline;

- Uue või lisatöö otsimise põhjus; - Peamine põhjus, miks isik lahkus viimaselt töökohalt või viimasest ettevõttest;

- Peamine takistus, mis ei võimalda saada sobivat töökohta;

- Sotsiaal-majanduslik seisund (vastavalt isiku enda määratlusele) - Tööle asumine pärast rasedus- ja sünnituspuhkust,

2

lapsehoolduspuhkust või ajateenistust;

- Elatusallikas. Selgitame, et ülalviidatud eriliiki isikuandmed ei ole uuringu

põhiandmed. Eriliigiliste andmete osakaal on andmestikus väike ja andmed ei ole kuigi spetsiifilised (nt "tööturult lahkumise

põhjus oli seotud tervisega"). Uuringu eesmärk on majanduse, tööturu ja oskuste, sh erialase

väljaõppe seoste uurimine (vt selgitused allpool punktis 4). Taotleja hinnangul puudub valdkondlik eetikakomitee, kes

tegeleks vastava valdkonna uuringute eetilisuse hindamisega.

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui

poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud

andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Mirjam Reinthal Õigusnõunik-andmekaitsespetsialist

Tel: 735 2405 [email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus?

Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

EI (puudub valdkondlik eetikakomitee)

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?

Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või

selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

JAH, kuid nõusoleku alusel kogutavaid andmeid ei seota isiku nõusolekuta kogutavate registriandmete ega Tööjõu-uuringu andmetega. Täpsem kirjeldus nõusoleku alusel andmetöötlusest

on esitatud punktis 4.

1. Vastutava töötleja üldandmed

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Haridus- ja Teadusministeerium

70000740 Munga 18 50088 Tartu Uuringu kontaktisik: Külli All

[email protected] Tel: 735 0249

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Vastutav töötleja ei töötle isikuandmeid.

2. Volitatud töötleja üldandmed

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Statistikaamet, 70000332 Tatari 51, Tallinn

Ilona Reiljan Tel 625 9390

3

[email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Statistikaameti kaugtöökoht teadlaste

keskkonnas

2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

SA Kutsekoda, 90006414

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn Kontaktisik juhatuse liige Tiia Randma [email protected];

Tel 510 7700

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Statistikaameti kaugtöökoht teadlaste keskkonnas

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus?

Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse

teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS §

6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja

volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle

valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu

korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus-

või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1) Vabariigi Valitsuse seadus § 58 lg 1: Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas

on riigi hariduspoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt üldkesk- ja kutsekeskhariduse valdkondade korraldamine

ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

2) Eesti Vabariigi haridusseadus § 6 lg 2 p 9: Haridus- ja Teadusministeerium tellib haridusalaseid uurimistöid.

3) Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus § 5 p 6:

Ministeeriumi põhiülesanded: poliitika ja õigusaktide mõju hindamine ning selleks vajalike uuringute ning statistika koostamine.

4) Haridusvaldkonna arengukava 2021-20351 punkt 3.1.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?

Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa

(näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–20352 kolmanda eesmärgi “Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele” üks tegevussuund on “Tööjõu ja oskuste vajaduse

prognoosimise ja seire süsteemi arendamine ja rakendamine”. Selle tegevussuuna raames on vaja /---/ edasi arendada ja rakendada OSKA tööjõu ja oskuste

vajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidesüsteemi, sh suurandmete analüüsi võimekust, ning uuendada metoodikat, et prognoosida saaks eelkõige oskuste, mitte ametite vajadust ning tulemused oleksid laiemalt kasutatavad/---/3.

Tööjõu ja oskuste vajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidesüsteemi (edaspidi OSKA

prognoosisüsteem) on vaja ühiskonna tööjõu nõudluse ja pakkumise ning inimeste oskustega

1 Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11.11.2021 protokollilise otsusega 2 https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2021-11/Haridusvaldkonna%20arengukava%202021-2035.pdf 3 Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, lk 26.

4

seotud info ja valdkondliku eksperditeadmise koondamiseks, olukorra analüüsimiseks ning

järelduste alusel haridus-, töö- ja töörändepoliitika kujundamiseks. Samuti kasutavad uuringutulemusi kutse- ja kõrgkoolid oma õppekavade arendamiseks. Sel eesmärgil on Haridus- ja Teadusministeerium halduslepinguga andnud OSKA arendamise ja rakendamise ülesande

Kutsekojale.

OSKA prognoosisüsteemi juhtorgan on haridus- ja teadusministri käskkirjaga moodustatav koordinatsioonikogu, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Eesti

Töötukassa, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu ning Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni ja Eesti Panga esindajad. Muuhulgas

kinnitab koordinatsioonikogu ka iga-aastaselt OSKA uuringute kava. OSKA prognoosisüsteemi keskne osa on Statistikaameti teadlaste keskkonnas asuv tööjõuvajaduse

ja -pakkumise prognoosimudel (edaspidi prognoosimudel). Prognoosimudelis on seotud erinevate registrite, Tööjõu-uuringu4 andmed ning OSKA ekspertsisend ühtseks andmesüsteemiks, mis

võimaldab hinnata tööjõuvajaduse ja -pakkumise tasakaalu majandusvaldkondades, ametialadel ning õppevaldkondades.

OSKA prognoosisüsteemi põhiväljund on tööjõuvajaduse üldprognoos ning selle

alamuuringud (valdkondlikud või temaatilised). Isikuandmete töötlemine on vajalik OSKA

tööjõuvajaduse üldprognoosi koostamiseks erinevatel analüütilistel tasanditel (nt amet,

õppekava või nende kombineerimisel loodud kategooriad). Alamuuringutes kasutatakse

sisendina üldprognoosi agregeeritud tulemeid (üldistatud anonüümsed andmed, mitte

isikuandmed). OSKA üldprognoos annab majandusvaldkondade üleselt tööjõu- ja oskuste vajaduse ning tööjõu

nõudluse ja pakkumise kohta Eestis ülevaatlikku ja terviklikku teavet. Üldprognoosi eesmärk on hinnata hariduspakkumise ning tööjõu- ja oskuste vajaduse tasakaalu nii tervikuna kui ka OSKA valdkondade, ametialagruppide ja õppekavarühmade kaupa ning tööjõunõudluse ja -pakkumise

komponentide lõikes. Üldprognoos põhineb prognoosimudelil. Prognoosi uuendatakse igal aastal. OSKA valdkondlike tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosiuuringute (edaspidi

valdkonnauuring) eesmärk on analüüsida ja prognoosida, kuidas muutuvad järgmise kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealadel nii hõive kui ka vajalikud oskused ning millised muudatused oleksid sellest lähtudes tööjõupakkumises (sh tööjõu kättesaadavust toetavates meetmetes) ning

väljaõppeõppe mahu ja sisu osas vajalikud. Valdkondlikus uuringus tuginetakse prognoosimudelile - täpsemalt tööjõuvajaduse üldprognoosi üldistatud tulemitele, st mitte enam isikuandmetele, ja

avaldatud statistilistele andmetele. Samuti kasutatakse kvalitatiivset ekspertidelt intervjuudes ja grupiaruteludena nõusoleku alusel kogutud infot. Igal aastal koostatakse valdkondlik tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosiuuring kuni viies

majandusvaldkonnas. Käesolevale taotlusele lisatud OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi metoodikadokumendi lisas 3 on toodud indikatiivne valdkonnauuringute ajakava. Igaks aastaks

kinnitab täpse kava koordinatsioonikogu. OSKA temaatilised uuringud (nt “Välistööjõu vajadus Eesti tööturul”, “Tehisintellekti mõju

tööturule”) toetavad OSKA eesmärke, täiendades valdkonnauuringuid ja üldprognoosi.

Temaatiline uuring võib keskenduda OSKA valdkonnauuringutes kirjeldatud korduvatele kitsaskohtadele, haridus- ja õppe pakkumise ning tööturu uutele tegevusmustritele ning tööjõu- ja

oskuste vajaduse ja pakkumisega seotud teistele arengutele ja probleemide väljaselgitamisele. OSKA temaatilistes uuringutes tuginetakse tööjõuvajaduse üldprognoosi üldistatud tulemitele, st mitte enam isikuandmetele, ja avaldatud statistilistele andmetele. Samuti kasutatakse kvalitatiivset

ekspertidelt intervjuudes ja grupiaruteludena nõusoleku alusel kogutud infot.

4 https://www.stat.ee/et/toojou-uuring

5

OSKA prognoosiuuringute metoodika on kirjeldatud dokumendis „OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi metoodika“ (edaspidi Metoodika, lisatud käesolevale taotlusele ning kättesaadav veebis5).

Alamuuringute käigus viiakse tavaliselt läbi vestlused individuaal- või grupiintervjuudena u 50

uuritava valdkonna eksperdiga, et koguda kvalitatiivset infot valdkonna majanduse, tööturu, õppe ja oskuste vajaduse kohta (vt uurimisküsimused ning intervjuukavad6). Intervjueeritavateks on valdkonna erialaliitude, olulisemate ettevõtete ning valdkonna erialasid õpetavate õppeasutuste

esindajad. Mõnedes uuringutes on kasutatud sisendina ka valdkonna õppe lõpetanud vilistlastega tehtud intervjuusid.

Osalejate leidmine ja seejärel värbamine uuringusse algab tavaliselt uuringumeeskonna esmasest analüüsist, kes võiksid olla olulised eksperdid, kellel on olemas vajalikud ekspertteadmised valdkonna arenguteks. Selleks analüüsitakse valdkonna arenguid käsitlevaid artikleid ja uuringuid,

kogutakse infot valdkonna organisatsioonide ja õppeasutuste kohta, valitakse välja suuremad ja/või olulisemad ettevõtted valdkonnas. Lisaks kasutatakse intervjueeritavate leidmisel ka nn

lumepallimeetodit ehk siis intervjueeritavalt küsitakse soovitusi, millise ettevõtte või organisatsiooni esindajat võiks veel intervjueerida antud valdkonnas. Valdkonna ekspertide kontaktandmed saadakse avalikest kanalitest. Valdkonna uuringutesse

värvatavad eksperdid on ettevõtete ja organisatsioonide esindajad, mistõttu nende kontaktid on tööandja kodulehel saadaval. Kontaktandmeid eraldi ei säilitata.

Juhul, kui hariduse ja töömaailma vastavuse hindamiseks tehakse intervjuusid ka erialaõppe vilistlastega, küsib kool OSKA nimel nõusolekut nendelt vilistlastelt, kes on andud koolile oma kontaktid, et saada vilistlastele mõeldud infot. Kool edastab OSKA tiimile ainult üksikute isikliku

nõusoleku andnud vilistlaste piiratud kontaktandmed (nimi, e-posti aadress). Intervjueeritavate vilistlaste kontaktandmed kustutatakse hiljemalt üks aasta pärast uuringu lõppu.

Intervjueeritavatele selgitatakse kirjalikult OSKA prognoosiuuringute eesmärki ning küsitakse intervjuuks nõusolekut kirja teel. Uuringus osalemisega nõustumiseks loeme inimese valmisolekut intervjuu aja kokkuleppimist ja intervjuu läbiviimist. Eraldi andmebaasi uuringus osalevate

ekspertide nõustumiste ja mittenõustumiste kohta ei koostata. Intervjuu salvestamiseks küsitakse samuti intervjueeritavalt luba enne intervjuu algust. Juhul kui

intervjueeritav ei soostu salvestamisega, teeb intervjueerija kirjalikke märkmeid. Salvestised ja intervjuude märkmed kustutatakse hiljemalt aasta pärast uuringu lõppu. Prognoosimudelis intervjueeritavate isikuandmeid ja intervjuu tekste ei töödelda. Intervjuude

käigus saadud eksperthinnanguid või -arvamusi kasutatakse uuringu kvalitatiivse analüüsi käigus üldistatult.

Uurimiseesmärgist lähtudes keskendutakse OSKA üldpronoosis ning selle alamuuringutes

läbivalt järgmistele uurimisküsimustele:

1. Milline on majanduse areng (tervikuna/majandusvaldkonniti) lähimal kümnel aastal ning milline on selle mõju tööjõu- ja oskuste vajadusele ja pakkumisele?

2. Milline on (valdkonna) tööhõive praegu ja milline on olnud selle arengudünaamika lähiminevikus?

3. Kui palju vajatakse eri ametialadel tööjõudu lähima kümne aasta vaates?

4. Milliste oskustega töötajaid vajatakse lähima kümne aasta vaates? 5. Milline on praegune tööjõupakkumine?

6. Kuidas vastab prognoositav tööjõuvajadus tööjõupakkumisele? 7. Mida saavad tööturu eri osapooled teha tööjõu- ja oskuste vajaduse paremaks

rahuldamiseks?

5 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2024/04/OSKA-metoodika_4.0_veebi.docx

6

Juhul, kui alamuuringute käigus on vajalik lisaks üldprognoosi üldistatud tulemitele kasutada

täiendavalt isikuandmeid, siis taotletakse selle jaoks täiendav Andmekaitse Inspektsiooni nõusolek.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Isikute tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine on vajalik, et saaks ühendada erinevate registrite andmeid omavahel ning näha inimeste tööelu ja omandatud hariduse seoseid ameti ja

õppekava tasandil.

Tööjõu-uuringu puhul on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vajalik selleks, et uuringu erinevate lainete andmeid oleks võimalik isikutasandil seostada (longituudne valim). Samuti on vajalik tööjõu uuringu andmete sidumine taotluse objektiks olevate registriandmetega

andmekvaliteedi kontrolli ning metoodika arenduste valideerimise eesmärgil.

Vt ka põhjendusi punktis 9.1.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

OSKA prognoosisüsteemi kaudu viiakse ellu Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 kolmandat eesmärki “Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele”. OSKA prognoosisüsteemi eesmärk on, et tööturu vajadused jõuaksid õppesse ning tooksid kaasa tegelikke

muutusi. OSKA prognoosisüsteem aitab kujundada tulevikku vaatavat töö-, haridus- ja rändepoliitikat ning aitavad inimestel teha informeeritud karjäärivalikuid.

OSKA prognoosisüsteemist prognoosiuuringute tulemustena avaldatud info, soovitused ja

ettepanekud on vajalik sisend strateegilistele partneritele. Haridus- ja Teadusministeerium juhindub OSKA tulemustest kutse- ja kõrgkoolidega õpetatavate erialade ning koolituskohtade

kokkuleppimisel ja täiskasvanute täiendus- ja ümberõppekursuste tellimisel. Töötukassa pakub OSKA tulemustest lähtuvalt toetusi ja meetmeid nii täiendus- kui ka ümberõppeks. Erialaliidud kasutavad tulemusi oma valdkonna huvide eest seismisel ning karjäärispetsialistid karjääriinfo

pakkumisel. Kutse- ja kõrgkoolid ning teised koolitusasutused arendavad OSKA tulemuste põhjal õppekavasid. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kasutab OSKA tulemusi tööpoliitika

kujundamisel.

Aina kahanev tööturule sisenevate inimeste hulk, millega kaasneb surve võõrtööjõu kasutamiseks ja ümberõppeks, muudab OSKA tulemused väärtuslikuks infoallikaks. OSKA pakub tõenduspõhist

vaadet järgmisel 10 aastal tööturul vajalikele ametitele ja oskustele ning teeb ettepanekuid, kuidas õpet muuta, mh korraldada ümberõpet. OSKA selgitab välja erialad, mille lõpetajatest ei piisa

tuleviku töökohtade täitmiseks.

Tööealiste inimeste vähenemine survestab riiki kulusid kokku hoidma. OSKA analüüsidest nähtuvad kokkuhoiukohad hariduses. OSKA selgitab välja erialad, milles koolitatakse riigi kulul

lõpetajaid nii palju, et neile ei jagu tööturul erialast rakendust. Samuti toob OSKA välja õppevaldkonnad, mille lõpetajad oma erialal tööle ei lähe.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.

Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema

7

kohustuste mahtu, sest prognoosimudelil põhinevad uuringutes:

- ei panda registriandmete kasutamisega inimesele lisaks vastamiskoormust;

- tulemused avaldatakse anonüümselt, kokkuvõtliku statistikana. Üksikisik ei ole

tulemustes tuvastatav;

- töötlevad analüütikud andmeid pseudonümiseeritud kujul;

- pseudonüümitud andmeid töödeldakse Statistikaameti turvalisel töökohal;

- rakendab Statistikaamet tulemifailidele konfidentsiaalsuse kontrolli;

- pääseb Statistikaameti teadlaste keskkonnas pseudonüümitud andmetele pääseb ligi vaid

piiratud ring volitatud töötleja SA Kutsekoda analüütikuid.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

1. Isikuandmeid vastutavale töötlejale ei edastata. Vastutav töötleja HTM on sõlminud

volitatud töötlejaga (SA Kutsekoda) lepingu uuringute läbiviimiseks. Vastutav töötleja saab uuringu raportid, milles isikuandmeid (ka mitte pseudonüümitud kujul) ei sisaldu.

2. Volitatud töötleja SA Kutsekoda saadab andmepäringu koos andmekoosseisuga

Statistikaametile. 3. Statistikaameti konfidentsiaalsusnõukogu vaatab taotluse üle ja langetab otsuse.

4. Statistikaameti töötaja teeb väljavõtted vajalikest andmekogudest vastavalt taotluses olnud nimekirjale või andmed on Statistikaametil juba kogutud riikliku statistika raames.

5. Statistikaamet annab Kutsekoja OSKA analüütikutele pseudonüümitud andmetele ligipääsu

Teadlaste keskkonnas, kus OSKA analüütikud seovad andmed prognoosimudeliga ning koostavad prognoosimudelist andmete väljavõtete põhjal agregeeritud analüüse.

6. Isikuandmeid hoitakse ainult Statistikaameti serveris (Eestis). 7. Ligipääs toimub turvalise kaugühenduse kaudu.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.

Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

OSKA prognoosisüsteem käsitleb kõiki Eesti tööturul ja kutse- ning kõrghariduses osalevaid isikuid. Prognoosimudelis on üheaegselt hõlmatud u 800 000 isikut. Arvestades ka prognoosi mooduleid, mis arvutatakse pikema ajaperioodi andmete pealt (näiteks keskmine tööturult

väljumise vanus), võib hõlmatud isikuid olla kokku u 1,5 mln.

• Eesti Vabariigis tööga hõivatud isikud – Töötamise register; Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon (vorm TSD);

MTA andmed ettevõtluse kohta; Äriregister. Valim on kõikne ja valimis olevate inimeste arv erineb aastati.

• Eesti Vabariigi kutse- ja kõrgkoolide sisseastujad, õppijad, katkestajad ja lõpetajad -

Valim on kõikne ja valimis olevate inimeste arv erineb aastati.

• Kutseregistris kutsetunnistuste6 omajad.Valim on kõikne ja see on muutuv.

• Eesti Vabariigis väljastatavate ETR (Elamislubade ja töölubade register) ja LTR

(Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu) lubade omajad.

6 Sh osakutsetunnistused ja kompetentsitunnistused

8

Valim on kõikne ja valimis olevate inimeste arv erineb aastati.

• Rahvastiku statistilise registris olevate isikute andmed (ainult nende isikute kohta, kes

kajastuvad ülaltoodud registrites). Valimis olevate inimeste arv erineb aastati.

• Tööjõu uuringus osalevad isikud (ETU)

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 näeb ette prognoosisüsteemi arendamise kuni 2035.

aastani. Taotleme Andmekaitse Inspektsiooni nõusolekut uuringute tegemiseks esialgu kuni 31.12.2030, arvestades, et aja jooksul võib ette tulla muudatusi, mille tõttu prognoosisüsteemi enam

taotluses kirjeldatud viisil ei rakendata. Sõltuvalt kasutatavatest andmetest, on erinevad perioodid, mille kohta andmeid päritakse.

• MTA Töötamise register ning Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonide lisad 1 ja 2 – aastad 2019 – 2030

• MTA andmed ettevõtluse kohta, Äriregister 2019-2030

Põhjendus: Töötamise registri ning TSD andmed on vajalikud tööhõive ning sellega seotud oluliste aspektide (amet, palgatase jms) hindamiseks. Töötamise registris ei kajastu aga kõigi ettevõtjatena tegutsevate inimeste (sh FIEde) info. Ettevõtjana tööga hõivatute määratlemisel on vaja MTA

andmeid ettevõtluse kohta ning Äriregistri andmeid (sh koos tunnustega, mis võimaldavad eristada aktiivseid ettevõtjaid passiivsetest).

Prognoosimudeli arendamiseks (sealhulgas mudeli prognoosivõime hindamiseks ja metoodiliste simulatsioonide tegemiseks) on vajalikud töötamise andmed maksimaalses ajalises ulatuses. Töötamise registris on andmed kättesaadavad alates 2019. aastast. Äriregistri andmed, mis antud

juhul täiendavad töötamise andmeid ja võimaldavad saada tööhõivest terviklikuma pildi, on vajalikud sama perioodi kohta.

• Elamislubade ja töölubade register - aastad 2017-2030

• Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu - aastad – 2017- 2030

• Rahvastikuregister – aastad 2017-2030 Põhjendus: Need andmed on vajalikud selleks, et seostada töötamise andmetega

sotsiaaldemograafilist taustainfot ning hinnata tööjõu piiriülest liikumist. Selleks, et tuvastada tööjõu liikumiste mustreid, on vajalik vaadata rahvastikuregistri ning elamislubade ja töölubade

andmeid vähemalt paar aastat varasemast perioodist kui üldised töötamise andmed (viimaseid päritakse alates 2019). Sellest tulenevalt tehakse päring alates 2017. aastast.

• Eesti Hariduse Infosüsteem - aastad 2006 -2030

• Kutseregister – aastad 2008-2030

Põhjendus: Need andmed seotakse prognoosimudelis juurde töötamise andmetele, selleks, et

analüüsida hariduse ja väljaõppe ning tööalase rakendumise seoseid. Kui töötamise andmeid vaadatakse prognoosimudelis alates 2019. aastast, siis haridus ja kvalifikatsioon võib olla

omandatud oluliselt varem ning siin ei ole ajalisi piire. Selleks, et saada võimalikult terviklik ülevaade inimeste hariduse ja kvalifikatsioonide kohta, on EHISe ja Kutseregistri andmed vajalikud maksimaalses ajalises ulatuses (ehk ajast, kui andmed on neis registrites kättesaadavad).

• Tööjõu-uuring – aastad 2015 – 2030

Põhjendus: Tööjõu-uuring on Euroopa Liidu uuring, mille põhjal koostatakse ühtlustatud

9

ja võrreldavat tööhõivestatistikat ning uuritakse tööelu ning haridusliku ettevalmistusega

seotud teemasid. Kuna tegemist on valimipõhise uuringuga, on vajalik piisaval isikute

arvul põhinevate keskmiste arvutamiseks pikem periood andmeid.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.

Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti

aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Vt Lisa 1. Tööjõu-uuringu andmed sisaldavad muu hulgas eriliigilisi isikuandmeid - terviseandmeid (nt

küsimusele töölt lahkumise põhjuste ja tööalase mitteaktiivsuse põhjuste kohta võib olla üheks vastuseks „haigus, töövõimetus või vigastus“. Nende andmete töötlemine on vajalik selleks, et oleks võimalik analüüsida tööturult eemale jäämise põhjuseid, sh erinevate ametialade lõikes.

OSKA prognoosimudeli üks oluline komponent on tööjõu asendusvajadus, mille hindamiseks on tööturult kõrvale jäämise põhjuseid oluline eristada (nt pensionile jäämise mediaanvanuse

arvutamiseks ja tööturult kõrvale jäämise tõenäosuse hindamiseks erinevates gruppides).

9.3. Loetlege isikuandmete allikad.

Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

• Maksu- ja Tolliameti töötamise register ja TSD

• Maksu- ja Tolliameti andmed ettevõtluse kohta

• Äriregister

• Ettevõtluskonto andmed

• Eesti Hariduse Infosüsteem

• Rahvastikuregister

• Kutseregister

• Elamislubade ja töölubade register

• Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu

• Tööjõu-uuring

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, konsulteeritud on Statistikaameti ja Kutseregistriga.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Andmed pseudonüümitakse kohe pärast nende laekumist Statistikaametisse. Selle viib läbi Statistikaameti vastava osakonna töötaja. Ei andmemudelit ette valmistav Statistikaameti töötaja

ega SA Kutsekoda analüütik ei näe isikukoodidega või nimedega andmeid.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Kogu andmestik on pseudonümiseeritud kujul, vt lisa 1.

10

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Andmed pseudonüümitakse siis, kui need Statistikaametisse saabuvad. Statistikaameti enda kokku pandud andmed on juba pseudonüümitud. Pseudonüümiseerimise võtit säilitatakse tähtajatult.

Käesoleva uuringu jaoks ei looda uut koodivõtit, vaid kasutatakse olemasolevat.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.

Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Prognoosimudeli pseudonümiseeritud andmeid säilitatakse kuni 31.12.2031. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 näeb ette prognoosisüsteemi arendamise kuni 2035. Taotleme Andmekaitse

Inspektsiooni nõusolekut esialgu kuni 31.12.2030, arvestades, et aja jooksul võib ette tulla muudatusi, mille tõttu prognoosisüsteemi enam taotluses kirjeldatud viisil ei rakendata. Juhul, kui prognoosisüsteemi rakendamine jätkub, taotleme AKI-lt nõusoleku pikendamist või (asjaolude

muutumisel) uut nõusolekut. Prognoosimudeli andmete säilitamine aasta jooksul peale nõusoleku kehtivust on vajalik juhuks, kui nõusoleku pikendamise või uue nõusoleku andmise menetlus

kestab veel peale 31.12.2030. Aastane nö puhverperiood on piisav, et vältida väärtuslike andmestike kustutamist olukorras, kus need hiljem uuesti kasutusele võetaks.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest?

Jah/ei

Uuringute kohta avaldatakse teade Kutsekoja

kodulehel

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage -

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Uuringute kohta avaldatakse teade ja andmekaitsetingimused Kutsekoja kodulehel

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused?

Kutsekoja kodulehel

(https://www.kutsekoda.ee/avalik-teave-ja- dokumendid/) avaldatakse OSKA uuringute andmekaitsetingimused

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse

Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Laasi-Õige kantsler

11

Taotluse lisad:

Lisa 1: Loetelu töödeldavatest isikuandmetest

Lisa 1A: Tööjõu-uuringu muutujate kirjeldus

Lisa 2: OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi metoodika

Lisa 3: Andmekaitsealane mõjuhinnang

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Andmekaitse Inspektsioon

9.05.2025 nr 1.1-10.4/25/1493-2

Täiendatud taotlus isikuandmete töötlemiseks

OSKA uuringutes

Esitasime 31.03.2025. a taotluse isikuandmete töötlemiseks OSKA uuringus. Käesolevaga

esitame täiendatud taotluse.

Muudetud tekst on märgitud kollase värviga. Kuna taotluse vormi lisades muudatusi ei ole, siis me neid uuesti ei edasta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Laasi-Õige kantsler

Lisa: täiendatud taotluse vorm

Mirjam Reinthal 735 2405

[email protected]