Taotlus

EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2 Orgita-Haimre

lõigul 2+2 sõidurajaga maantee ehitamiseks

Transpordiamet algatas pp.05.2025 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla

(E67) km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigul 2+2 sõidurajaga maantee ehitamiseks ehitusseadustiku

(edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2 Orgita-

Haimre lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel: 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee katastriüksused

tunnusega 50403:001:0010 ja 50403:003:0018; 20171 Märjamaa-Valgu tee katastriüksused

tunnusega 50403:001:0023, 50403:001:0134 ja 50403:001:0024 Rapla maakonnas Märjamaa

vallas Märjamaa alevis ning Orgita, Kõrtsuotsa, Nõmmeotsa ja Haimre külas.

Teedevõrgu terviklikkuse tagamiseks on ehitusprojekti haaratud põhimaantee ümberehitamise ja

liikluskorralduse muudatustega seotud ning seetõttu osaliselt ümberehitatavad kohaliku

teedevõrgu teed: kohalikud teed 5043021 Liiva tänav, 5042013 Lehe-Otti tänav, 5040145 Susla

tee, eratee 5041914 Järta tee, metsateed 5041944 Augu tee, 5041985 Järta majatee ja 5043095

Kõrtsuotsa tee.

Seoses põhimaanteelt juurdepääsu likvideerimisega on projekteeritud uued juurdepääsuteed

kinnistutele Kase (katastriüksuse tunnusega 50403:001:0581) ja Uue-Kase (50403:001:0800)

kohalikult teelt Susla tee nr 5040145 ning kinnistutele Tagajärta (50201:001:0163) ja Järtamäe

(50403:001:0810) riigiteelt 20171 Märjamaa-Valgu.

Põhimaantee ning selle toimimiseks vajalikke teede ja rajatiste ehitamiseks on vajalikud äralõiked

teega piirnevatest kinnisasjadest. Transpordiamet alustas teemaa omandamise menetlust

01.02.2024. aastal, kuid käesolevaks ajaks ei ole kõigi kinnisasjade osas maade omandamine

lõpuni viidud. Arvestades eeltooduga, seatakse ehitusloale kõrvaltingimus, et enne kinnisasjal

ehitustöödega alustamist peab olema sõlmitud kinnisasja omanikuga kokkulepe ehitustööde

teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks.

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2 Orgita-Haimre teelõigu ümberehitus 2+2

sõidurajaga maanteeks vastab Rapla maakonnaplaneeringut täpsustavale teemaplaneeringule

„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0

– 92,0“, kehtestatud Rapla maavanema 23.05.2016 korraldusega nr 1-1/16/348.

2

Lähtudes ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõikest 2 ja 4 on

eelnimetatud planeeringut täpsustatud projekteerimistingimustega. Projekteerimistingimustega

on täpsustatud ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 toodud tingimusi, mida ei olnud võimalik määrata

maakonnaplaneeringu täpsusastmes (projekti koostamiseks vajalikud uuringud, teede ja rajatiste

täpsustatud asukohad, juurdepääsud kinnisasjadele, olemasoleva teedevõrgu ümberehitus,

bussipeatused, rajatised, sh ulukirajatised, müratõkkerajatised, keskkonnamõjude leevendamise

meetmed, kergliiklusteed, kogujateed, parklad, teevalgustus, tehnovõrkude ümberehitus).

Transpordiameti 22.06.2021 korraldusega nr 1.1 3/21/262 on antud projekteerimistingimused

riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee

ehitusprojekti koostamiseks. Märjamaa Vallavalitsuse 15.06.2021 korraldusega nr 2-1.1/278 on

antud projekteerimistingimused põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-

Konuvere lõigu I klassi maantee ehitamise koosseisus kohalike teede projekteerimiseks.

Tee ehitusloa andmise aluseks on Selektor Projekt OÜ töö nr MA17446 „Riigitee 4 (E67) Tallinn-

Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt.

Põhiprojekt“ töö osa: „Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu

2+2 maantee ehitusprojekt (Etapp-2)“.

Põhiprojekti trassiskeem, asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 01.06.2028 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/fvJC0uDEbgeEnKv

Töö eesmärgiks on riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu

ümberehitus 2+2 sõidurajaga maanteeks koos eritasandiliste ristete ja tee toimimiseks vajalikke

teede ning rajatistega.

Põhiprojekt on koostatud Selektor Projekt OÜ töö nr 20014 „Põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla

(E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekt. Eelprojekt“ alusel

ning viidud põhiprojekti staadiumis kooskõlla kehtivate normidokumentidega.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Käesolev ehitusluba käsitleb põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2 Orgita-

Haimre lõigul 2+2 sõidurajaga maantee ehitamiseks kavandatud tegevusi, mis moodustab ühe

etapi põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere lõigul

eelprojektiga kavandatud tegevusest.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 13 alusel on põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km

62,2-78,8 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojektiga kavandatav üle kümne

kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS §

11 lõike 3 kohaselt algatatakse § lõikes 1 nimetatud tegevuste korral kavandatava tegevuse KMH

selle vajadust põhjendamata.

3

Tuginedes eeltoodule, algatati Maanteeameti1 keskkonnatalituse juhataja 18.09.2020 otsusega nr

15-7/20/376 riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere teelõigu

eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH2.

Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojektiga

kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne (Alkranel OÜ töö „Riigitee 4 Tallinn-

Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju

hindamine“) tunnistati nõuetele vastavaks Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi 08.08.2023

otsusega nr 1.1-2/23/1303.

KMH aruandes (ptk 8.3) järeldatakse, et kavandatava tegevuse elluviimine koos

leevendavate meetmete rakendamisega ei põhjusta lühi- ja pikaajalises skaalas olulisi

ebasoodsaid mõjusid, küll aga suureneb liiklusohutus ning suuremate keskuste vaheliste

ühenduste sujuvus paraneb ning tegevus on kooskõlas kõrgemate strateegiliste jm

arengudokumentidega.

Transpordiamet on seisukohal, et kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada KMH

tulemusena välja töötatud keskkonnameetmeid või teisi vähemalt samaväärselt tõhusaid

meetmeid, et ennetada, vältida ja leevendada võimalikku kaasnevat ebasoodsat keskkonnamõju.

Võrreldes eelprojektiga on tehtud Orgita-Haimre lõigu põhiprojektis järgmised muudatused:

 Nõmmeotsa riste viadukti (km 67,15) kõrgusgabariite vähendati 5 meetrilt 4,6 meetrile.

 Orgita ulukiläbipääsu (km 65,58) gabariite – läbimõõtu vähendati 2,0 meetrilt 1,5 meetrile.

 Märjamaa järtade loodusalal muudeti hooldetehnika liikumisalasid.

Võrreldes KMH koostamise ajaga on EELIS andmetel muutunud KMH aruandes käsitletud

kaitsealuste liikide leiualade asukohad ning ehitusalasse on lisandunud II kaitsekategooria liigi

punane tolmpea (Cephalanthera rubra, KLO9350852) leiuala. Võrreldes eelprojekti KMH

aruande koostamise perioodiga on lisandunud Märjamaa järtade loodusala kaitse-eesmärkidesse

liik harivesilik (Triturus cristatus).

Eeltoodud muudatused ei ole käsitletud eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruandes, mistõttu

on amet kogunud teavet selle kohta, kas muudatustega kaasneb oluline keskkonnamõju. Alkranel

OÜ töö (2025)4 alusel ei ole Orgita-Haimre lõigu ümberehitamisega olulise negatiivse ehk

ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha KeHJS § 6 lõige 21 mõistes. Projektiga ei muudeta

oluliselt eelprojekti lahendust ja selle KMH põhimõttelisi järeldusi, sh varem seatud asjakohaste

meetmete rakendamise osas. Samuti ei ole muutunud projektala määral, mis muudaks eelprojekti

KMH menetluses seatud tingimusi ja seire põhimõtteid. Projekti muudatusest ei lisandu tegevuse

lubatavusele lisatingimusi või seire kohustusi. Tuginedes KeHJS § 11 lõikele 62 jätab otsustaja

eelhinnangu andmata, kuna kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise aruande

1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet

Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja

Veeteede Ameti ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1. 2 https://transpordiamet.ee/keskkonnamoju-hindamise-algatamine-riigitee-4-tallinn-parnu-ikla-e67-km-

620-785-paadeva-konuvere 3 https://transpordiamet.ee/riigitee-4-e67-tallinn-parnu-ikla-km-622-788-paadeva-konuvere-teeloigu-

eelprojektiga-kavandatavate 4 Alkranel OÜ töö: „ Töö osa (etapp 2) nimi: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-

Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise

informatsiooni kogumine“

4

heakskiitmisest või nõuetele vastavaks tunnistamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning

asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.

Võttes aluseks KeHJS § 24 lõiked 1 ja 15, lähtub Transpordiamet ehitusloaga kõrvaltingimuste

seadmisel KMH aruandest, aruande lõppjäreldustest ja keskkonnameetmetest. KMH aruandest

tulenevad antud lõigul asjakohased keskkonnameetmed on kantud käesoleva korralduse lisaks 1

olevale ehitusloale.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 42 lõike 2, EhS § 101 lõiked 2 ja 3,

liiklusseaduse § 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82

„Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 1 punkti

13, § 9, § 11 lõike 62, § 24 lõiked 1 ja 15 261 ja § 29 lõiked 3-5, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigul

2+2 sõidurajaga maantee ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud nõudeid.

3. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse põhja osakonna ehituse üksus.

4. Edastada tee ehitusloa andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse

kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

5

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Riigitee 4 Orgita-Haimre lõigu tee ehitusluba_eelnõu;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel (lisatakse korraldusele).

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

projekteerimise üksus

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn-

Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2

Orgita-Haimre lõigul 2+2 sõidurajaga

maantee ehitamiseks“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☒ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number

Tee ehitusloa andmise kuupäev

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Enne ehitustööde algust tuleb teostada rajatiste ehitusprojektidele ekspertiis ja koostada

tööprojektid, mis vastavad majandus- ja taristuministri määrusele 09.01.2020 nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“ ja kliimaministri määrusele 17.11.2023 nr 71 „Tee

projekteerimise normid“.

2. Enne ehitamist projekteerida põhimaanteel 2+2 sõiduradade vahelise eraldusriba

kindlustamata osa laiuse vähendamine 4,0 meetrilt 2,8 meetrile, mis võimaldab objekti

maksumust optimeerida.

3. Ehitustööde teostamiseks väljaspool riigitee alust maad peab olema sõlmitud kinnisasja

omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks.

4. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigul 2+2 sõidurajaga

maantee ehitamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee

ehitusloa andmise korraldusele).

5. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada alljärgnevaid riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla

(E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH)

tulemusena välja töötatud ja asjaomaste asutuste poolt täpsustatud keskkonnameetmeid:

5.1. Enne ehitamist tähistatakse Märjamaa järtade loodusala piir. Vältida ehitustehnika

liikumist Natura alal. Taimestiku ja pinnase eemaldamisel, kaevetöödel jms tegevuste

käigus tekkivad jäätmed ladestada väljaspool kaitstavat ala.

5.2. Tee ehitustööde maa-alal paiknevate II-III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohtade

EELNÕU

2

kaitsmine ja ümberasustamine korraldada vastavalt püst-linalehiku (Thesium

ebracteatum) ümberasustamise projekti koostamine, ümberasustamise teostamine ja seire

ning I väärtusklassi koosluste ümberasustamise metoodilistele juhistele.

5.3. Kaitsealuste liikide ümberasustamisega seonduvalt tuleb eelnevalt (perioodil, mil liik on

tuvastatav) kaitsealuste liikide isendid üles otsida ja märgistada. Liigi tuvastamist peab

tegema vastavaid liike tundev ekspert ja ümberasustamist peab tegema vastava töö

kogemusega ekspert.

5.4. Märjamaa järtade loodusala, elupaigatüübi kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised

orhideede kasvualad – 6210) ja liigi püst-linalehik leiualal tähistada kaitsealuse

elupaigatüübi ja liigi projektijärgne piir, millele on lisaks arvestatud 2 m liikumisruumi.

Vastaval 2 m alal kasutada pinnasekaitse matte, kaasates ka vastava koosluse niidueksperti

ehitustegevuse ettevalmistamisel ja läbiviimisel (mattide eemaldamisel elupaigatüübi ja

liigi seisundi hindamine ja tööala korrastamistingimuste seadmine). Tähistamist ja sellega

kaasnevat pinnasekattemattide paigaldamine tuleb teostada enne ehitamist, et

elupaigatüübile ei satuks tee-ehitusel kasutatavat rasketehnikat või materjale ning tööde

teostamise ajal ei tekiks rööpaid elupaigale.

5.5. Ehituse käigus rajatavate uute haljasaladele rajamisel kasutatakse looduslike niidutaimede

seemneid. Kaitsealadega piirnevate alade haljastamisel tuleb kasutada kohalike

niidutaimede seemneid ja jätta teetammi küljed looduslikult taimestuma naabruses

kasvavate liikide poolt.

5.6. Märjamaa kaitsealadel ja alast vähemalt 50 m ulatuses ei tohi haljastamisel kasutada

väetisi.

5.7. Märjamaa kaitsealadel ja kaitstavate alade vahetus läheduses ja nendest vähemalt kuni 50

m ulatuses tuleb pinnasvallide rajamisel, aga kindlasti haljastustöödel ja teemulde

katmisel kasutada tee ehitamise käigus kooritud kohalikku pinnast. Külvata ei tohi liike,

mida looduslikult piirkonnas ei kasva, soovitatavalt eelistada looduslikku taimestumist.

Keelatud on väljastpoolt Eestit pärit seemnematerjali kasutamine.

5.8. Ehitusjärgselt säilinud, taastatud või rajatud niidualade hooldusel kasutada uuringu

„Riigiteede niidetavate pindade ja hekkide korrashoid” (OÜ Nordic Botanical 2020)

soovitusi.

5.9. Ulukipääsude otstes säilitada võimalikult palju olemasolevat puistut, vältida võõrliikide

(sh mägimändide) kasutamist.

5.10. Näha ette hooldatavale teemaale jääva metsaala raadamine, raierahu välisel kuival

perioodil või talvel külmunud pinnasega, võimalikult väheste pinnase kahjustusega.

5.11. Märjamaa kaitsealadel on metsaraie ja raadamine keelatud 1. veebruarist kuni 31.

juulini lindude peamisel pesitsusajal. Muudel aladel on metsaraie ja raadamine keelatud

15. aprillist kuni 15. juuli. Keelatud on linnupesade hävitamine ajal, kui pesa on kasutuses.

Metsaraie tööde teostamisse kaasata vajadusel ornitoloog pesade aktiivse kasutuse

fikseerimiseks.

5.12. Raadatavalt vääriselupaiga nr 148019 osalt tuleb teisaldada jämedamõõduline

(läbimõõt üle 25 cm) surnud puit ja lamapuit (selle olemasolul) vääriselupaiga säilivasse

ossa ilma viimast kahjustamata või läheduses paiknevatesse teistesse samaväärsetesse

vääriselupaikadesse.

5.13. Ehitustegevuse käigus kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid ning nende

opereerimisel ja hooldamisel kinni pidada tööohutus- ja keskkonnanõuetest (hooldusalade

juures tagada ka reostustõrjeks (avariide esinemisel) vajalik valmisolek).

5.14. Mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00 – 7.00) lähemal

kui 300 m elamutest. Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja

piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et võimalusel ei jääks

mürarikkad tööd perioodi 23.00 – 7.00 ja piirkonna elanike teavitatakse tööde

teostamisest.

5.15. Ehitusaegse vibratsiooniga seotud võimalike riskide maandamiseks ja hilisemate

EELNÕU

3

vaidluste vältimiseks enne ehitustööde algust fikseerida vahetult ehitusalade lähialal (kuni

25 m) paiknevate kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste (nt salvkaevud) tehniline

seisukord.

5.16. Kui kaevetööde käigus ilmneb arheoloogiline kultuurkiht, tuleb peatada tööd

viivitamatult ning teavitada Muinsuskaitseametit.

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba

antakse Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2

Orgita-Haimre lõigul 2+2 sõidurajaga maantee ning

teelõiguga seotud teede ja rajatiste ehitamine, sh km

65,58 Orgita 2 ulukiläbipääs; km 66,07 Susla

ulukiläbipääs; km 66,25 kahepaiksete tunnel; km 66,97

Nõmmeotsa ulukiläbipääs; km 67,15 põhimaantee

viadukt üle riigitee nr 20171 (Nõmmeotsa riste); riigitee

nr 20171 Märjamaa-Valgu tee km 1,87-2,51

ümberehitamine ja kergliiklustee ehitamine. 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 6613925

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus „Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km

62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2

sõidurajaga maantee ehitusprojekt“ töö osa

„Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km

64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2

maantee ehitusprojekt (Etapp-2)“ 2.7 Tee ehitusprojekti number MA17446

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2

Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee

ehitusprojekt.

Töö osa (etapp 2) nimi: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km

64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise

põhiprojekt

Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine

Projekti kood: MA17446

Töö nr: P24007

Staadium: Põhiprojekt

Tellija: Selektor Projekt OÜ

Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

Tartu 2025

2 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Publitseerimise üldised andmed;

 Objekt: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2

sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km

64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt

(põhiprojekti koostab Selektor Projekt OÜ).

 Töö vormistatud: 23.04.2025. a.

 Töö (keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine) koostajad:

o Elar Põldvere (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaspetsialist.

o Diana Matejuk (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.

 Töö sisu - otsustajale eelhinnangu andmise vajalikkuse ning vajalikkuse tuvastamisel

eelhinnangu otsuse (KMH algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise

alusandmestiku kogumine.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kavandatava tegevuse (põhiprojekt) lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga ning

eelprojekti ja selle KMH tingimustega ...................................................................................... 6 1.1. Kavandatud tegevuse (põhiprojekt) lühiülevaade ........................................................... 6 1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja

arendusdokumentidega .......................................................................................................... 8 1.3. Tegevuse paikkonna keskkonna asjakohaste aspektide lühikirjeldus ning tegevuse

aluseks oleva eelprojekti KMH tingimused ........................................................................... 9 1.3.1. Kultuurimälestised, pärandkultuur, väärtuslikud maastikud ................................... 9 1.3.2. Pinnas (sh maavarad) ja põhjavesi (sh joogiveevarustus) ...................................... 10 1.3.3. Pinnavesi (sh sademevesi ja maaparandussüsteemid) ........................................... 11 1.3.4. Kaitstavad loodusobjektid ning kaitsealused liigid (sh Natura 2000 võrgustiku

alad).................................................................................................................................. 12 1.3.5. Rohevõrgustik, mets, vääriselupaigad ................................................................... 17

1.3.6. Inimeste heaolu ja tervis (müra ja vibratsioon, õhukvaliteet, maakasutuse

muutused ja liikumisvõimalused, tehnovõrgud) .............................................................. 18 1.3.7. Ressursside säästlik kasutamine (sh jäätmeteke) ning kliimategurid .................... 20

2. Natura 2000 alade eelhindamine ...................................................................................... 21

2.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada ............................................................................................................................... 22 2.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale ............................... 27

2.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus .................................................... 29 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkus

määramine ................................................................................................................................ 30

3.1. Maa ja maakasutus .................................................................................................... 30

3.2. Märgalad.................................................................................................................... 31 3.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................... 31

3.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............ 32 3.5. Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................. 33 3.6. Maavarade kasutus .................................................................................................... 33

3.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke .................... 34 3.8. Maastik (sh pinnavormid) ......................................................................................... 34

3.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid

(sh Natura 2000 võrgustiku alad) ......................................................................................... 34 2.10. Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime), mh müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn .......................................................................... 37

2.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid .................................................. 37 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 38

4 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Sissejuhatus

Kavandatavaks tegevuseks on riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre

lõigu ümberehitamine I klassi maanteeks (st 2+2 sõidurajaga maanteeks) lähtudes

teemaplaneeringust, eelprojektist ja tehnilistest tingimustest. Põhimaantee ristumine

kõrvalmaanteega 20173 Haimre-Moka tee ja kõrvalmaanteega 20172 Märjamaa-Haimre tee on

lahendatud eritasandiliselt, liiklussõlme kaudu. Kõrvalmaanteed on lahendatud 1+1

sõidurajaga riigimaanteedena. Lisaks on kavandatud muid koguja- ja ühendusteid, et ühendada

olemasolevad teed ja piirnevad alad riigimaanteedega.

Põhiprojektiga on projektala jagatud 4 eraldiseisvalt realiseeritavaks etapiks:

 Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2

maantee ehitusprojekt;

 Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2

maantee ehitusprojekt;

 Etapp-3: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 68,2-70,2 Haimre liiklussõlm 2+2

maantee ehitusprojekt;

 Etapp-4: Riigitee 20172 Märjamaa-Haimre km 0,0-2,1 rekonstrueerimise ehitusprojekt.

Käesoleva töö (seotud projektala etapp 2-ga) põhieesmärgiks on koguda otsustajale

eelhinnangu andmise vajalikkuse ning vajalikkuse tuvastamisel eelhinnangu otsuse (KMH

algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestikku. Tööd, mida tehakse

eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamiseks, nimetatakse allpool lühendatult ka

eelhinnanguks. Käesolev dokument on koostatud siiski vaid eelhinnangu andmise

vajaduse fikseerimiseks ning kui vastav vajadus fikseeritakse, siis on tegemist ka

eelhinnangu otsuse (KMH algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise

alusandmestikuga. Käesolevas dokumendis analüüsitakse põhimaantee nr 4 (E67) Riigitee 4

(E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise

põhiprojekti, mis on ühtlasi Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2

sõidurajaga maantee ehitusprojekti etapp-2. Dokumendi tellijaks on Selektor Projekt OÜ, kes

on nii Päädeva-Haimre, kui ka selle etapp-2 Orgita-Haimre lõigu põhiprojekti koostaja. Töö on

koostatud Transpordiameti poolt tellitud projektile, mille koostamine toimub eelhinnangu

vajalikkuse määratlemise ajal.

Põhiprojekti koostamisele eelnes eelprojekti1 teostamine, millega paralleelselt viidi läbi ka

KMH protsess2 (tunnistatud nõuetele vastavaks Transpordiameti 08.08.2023 otsusega nr 1.1-

2/23/130). Põhiprojekti koostamisel välja töötatud lahenduste puhul vajab otsustaja

(Transpordiamet) vastavas lõigus täiendavat ülevaadet, eelhinnangu andmise vajalikkuse

(KeHJS § 11 lg 6 ja 62) määratlemise protsessi kaudu, eelkõige looduskaitseliste (seos ka

KeHJS § 6 lg 2 p 22) mõjueelduste jätkuvale piisavale leevendatusele ja/või oluliste

negatiivsete mõjueelduste puudumisele.

Seega käesolevas töös ehk lühendatult eelhinnangus võetakse arvesse ja viidatakse KMH

aruandes kirjeldatut/-le ning a(s)jakohastatakse vajalik info. Paralleelselt käesoleva töö

koostamisega, koostab Alkranel OÜ (2025) Orgita-Haimre lõigule keskkonnajuhtimiskava,

mis sisaldab, lisaks KMH-s välja toodud meetmetele, täiendavaid keskkonnameetmeid

1 Eelprojekt - „Põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee

ehitusprojekt“ (Selektor Projekt OÜ, 2023) 2 Edaspidi eelhinnangus viidatud kui “KMH aruanne”.

5 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

ehitustegevuse ajaks. Lisaks on Alkranel OÜ poolt varasemalt koostatud Päädeva-Haimre (sh

Orgita-Haimre) lõigule katendi CO2 arvutus. Käesoleva eelhinnangu raames võetakse arvesse

muuhulgas kõiki eelpool nimetatud dokumente.

Käesolevat dokumentatsiooni saab eelkõige Transpordiamet (mh otsustaja) kasutada täiendava

töövahendina põhiprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates

menetlusprotsessides. Käesoleva töö koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast

seadusandlusest ja väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22

kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse mh juhendist „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise

juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka

dokumente „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018), „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar jt 2019) ning „Natura 2000 aladega seotud kavade

ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6

lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon 2021).

Koostatud dokumendis on paralleelselt analüüsi tekstiga esitatud olulisim materjalide loetelu,

st kasutatud materjalide loetelu ei dubleerita eraldi ptk „Kasutatud materjalid“ (vastav ptk

seega ei kuulu käesoleva töö koosseisu).

6 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

1. Kavandatava tegevuse (põhiprojekt) lühiiseloomustus, sh

seosed paikkonnaga ning eelprojekti ja selle KMH tingimustega

Käesolevas peatükis (edaspidi ptk) antakse esmalt lühiülevaade kavandatava tegevusega

seonduvast (põhiprojekti tasand; ptk 1.1), millele järgneb ülevaade tegevusega seotud

strateegilistest dokumentidest (ptk 1.2) ning keskkonnast, koos eelprojekti KMH tingimustega

(ptk 1.3). Esitatud dokumentatsiooni koostamisel on arvestatud põhiprojektis,

juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet.

Alusallikatena kasutatakse peamiselt EELIS andmebaasi (Eesti looduse infosüsteem,

Keskkonnaagentuur (09.02.2025. ja 20.03.2025 a)) ning Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi.

Samuti on aluseks dokument „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva-

Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine“ (Alkranel OÜ, 2021-2023) jm

asjakohane teave (vt ka ptk „Sissejuhatus“), millele viidatakse vajadusel ka edasises

dokumentatsiooni tekstis.

Orgita-Haimre lõigu põhiprojekti lahendusega hõlmatav ehk projekti ala asub Rapla

maakonnas Märjamaa vallas ning hõlmab järgmisi asustusüksusi: Orgita küla, Märjamaa alev,

Nõmmeotsa küla, Haimre küla. Valdavas osas ümbritsevad projekteeritavat lõiku

maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused, kuid on ka elamumaa, ärimaa ning transpordimaa

sihtotstarbega maaüksuseid. Lähimad elamutega katastriüksused Orgita-Haimre põhitrassile

(sh jäävad riigitee teekaitsevööndisse või projektis hõlmatud mitteriigiteede 30 m vööndisse)

on Liiva tn 27 // Kruusiaugu (50201:001:0654), Liiva tn 38 (50501:003:0850), Liiva tn 24

(50501:003:0530), Uue-Kase (50403:001:0800), Kase (50403:001:0581).

1.1. Kavandatud tegevuse (põhiprojekt) lühiülevaade

KMH eelhinnangu objektiks on põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2

Orgita-Haimre lõigu 2+2 rekonstrueerimise põhiprojekt, mis on ühtlasi Tallinn-Pärnu-Ikla km

62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekti etapp-2. Kavandatava

tegevusega hõlmatav ehk projekteeritav teelõik asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas (vt

joonis 1.1). Seosed strateegiliste dokumentidega ja keskkonnaparameetritega ning eelprojekti

KMH-ga on esitatud ptk-s 1.2 ja 1.3.

Põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) kuulub rahvusvahelisse Trans European Network

Transport (TEN-T) teedevõrgustikku ning on tähtis Põhja- ja Lääne-Euroopa vaheline turismi-

ja transpordimarsruut. Liiklussagedused käsitletaval põhimaantee (1+1 sõidusuunaga) Orgita-

Haimre lõigul oli 2024 aastal 8521-8894 a/ööp, millest sõidu- ja pakiautod moodustasid 81-

83%, veoautod ja autobussid 3-4% ning autorongid 14-15% (Maa- ja Ruumiameti 2025).

Projekteerimise raames, sh põhiprojekti faasis, viidi läbi liiklusuuringud ning anti mh tuleviku

vaatavad liiklusprognoosid (ERC Konsultatsiooni OÜ, viimane analüüs Päädeva-Haimre

põhiprojektile 2024), mille järgi prognoositakse liiklussageduse kasvu perioodil 2030-2080

keskmiselt 1,5% võrra aastas, sh Orgita-Haimre lõigul 1,39% aastas.

7 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 1.1 Päädeva-Haimre ehitusprojekti (märgitud lilla viirutusena), sh etapp-2 Orgita-Haimre

põhiprojekti (märgitud punaste joontena) asukohaskeem. Alus: Selektor Projekt OÜ (EP: 2023, PP:

2025), Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Põhiprojekti käigus soovitakse (vastavalt varasemale eelprojektile) laiendada senist 1+1

sõidurajaga teed 2+2 sõidurajaga I klassi teeks. Peamiselt on kavandatud tee mulde

laiendamine ühele poole olemasolevat maanteed, et arvestada ehitustehnoloogiaga ja

vajadusega lasta ehituse ajal läbi autoliiklus, kuid põhjendatud juhtudel on mullet kavandatud

laiendada ka kahele poole. Projekteeritud on vajalikus ulatuses võsa ja metsa raadamine (sh

Märjamaa järtade loodusala kaitsealuste loodusmetsade raadamine 0,15 ha ulatuses) ning tee

maa-ala planeerimine. Põhimaanteelt on samas tasapinnas olemasolevad mahasõidud

likvideeritud ja juurdepääs põhimaanteele on tagatud liiklussõlmede ja/või kogujateede kaudu.

Põhimaantee ristumised riigiteedega, kergliiklusteedega ja loomade liikumise koridoridega on

kavandatud eritasandiliselt, sh projektlahendusega on kavandatud projektalale eritasandiline

Nõmmeotsa riste (km 67,15), mis on ühendatud projekteeritud riigiteede ühendustega ning

koguja- ja juurdepääsuteedega, mille kaudu tagatakse ühendused teedevõrguga, asulatega,

kinnistutega, sihtpunktidega jne. Võrreldes eelprojektiga vähendati Nõmmeotsa riste

kõrgusgabariite 5 meetrilt 4,6 meetrile, kooskõlastades muudatusega kõrgusgabariiti hetkel

kehtivate normidega (TPN § 12 lg 1 p 2).

Eelprojekti KMH aruandest selgub, et projekteerimisel on ette nähtud rajada müratõkkeseinad

vastavalt mürauuringule (KMH ptk 5.6.1). Samuti rajatakse ulukite ning kahepaiksete ja

roomajate läbipääsud koos vastavate lahendustega (KMH ptk 5.4). Täpsemalt, etapp-2

seletuskirjast selgub, et loomade liikumiseks on projekteeritud Orgita ulukiläbipääs km 65,58,

Susla ulukiläbipääs km 66,07 ja Nõmmeotsa ulukiläbipääs km 66,97. Võrreldes eelprojektiga

8 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

vähendati Orgita ulukiläbipääsu (km 65,58) gabariite – läbimõõtu vähendati 2,0 meetrilt 1,5

meetrile. Ulukipääsu lahenduses toimunud muudatused on põhiprojektis kooskõlastatud

eelprojekti KMH-aegse ulukiuuringu teostajaga3.

Eelprojekti KMH aruandes märgitakse, et sademevete lahenduste väljatöötamisel arvestati

asjakohaste uuringutega, vastates mh prognoositavale liikluskoormusele ning tagades

omakorda, et ei halvendata ka veekogude seisundit. Etapp-2 põhiprojekti seletuskirjas

kirjeldatakse, et sademevete ärajuhtimise lahendamisel on eelistatud immutamist pinnasesse

või juhtimist eesvooludesse. Sademeveed on teekattelt ära juhitud põikkalletega projekteeritud

haljasaladele, kraavidesse ning võimalusel edasi eesvoolude suunas. Põhimaantee eraldusribalt

on kavandatud sademevee ärajuhtimine sademeveekaevudesse, mille kaudu on sademeveed

juhitud edasi projekteeritud sademeveetoru ja renni kaudu külgkraavidesse. Vete juhtimiseks,

uutelt teedelt, on ette nähtud rajada uued kraavid ja truubid. Võrreldes eelprojektiga on

põhiprojekti mahus muudetud (suurendatud) truupide läbimõõtusid, võttes arvesse uusi

nõudeid teede projekteerimisnormides, sh järgides sademevee vooluhulkade arvutamisel

standardi EVS-848-2021 nõudeid, mis arvestab kliimamuutuste tõttu vihmade

intensiivistumisega (keskmiselt kuni 4% kümnendis).

1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja

arendusdokumentidega

Eelprojekti KMH aruandes, selle lisades ja/või eelprojekti seletuskirjas on arvestatud järgmiste

asjakohaste strateegiliste arengu- ja planeerimisdokumentidega (dokumendi muutuse (peale

eelprojekti tööprotsessi) vm asjaolu esinemisel lisatud täiendav kommentaar):

 Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-

Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0“ (2016);

 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017);

 Rapla maakonnaplaneering 2030+ (2018);

 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 (2021).

 Riiklik veemajanduskava 2022-2027.

 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030; 2019/2023-2024) -

Aastail 2023-2024 ajakohastati REKK 2030 vahepeal valminud arengudokumentide

alusel. Viimase versiooni järgi on mitu eesmärki täpsustunud – kui varem oli

kasvuhoonegaaside heidet sajandi keskpaigaks 1990. a võrreldes kavas vähendada 80

%, siis nüüdne suund on olla 2050. a kliimaneutraalne. Mh prognoositakse aastaks 2050

KHG heitme vähenemist võrreldes aastaga 1990 transpordis kuni 88,5%. Lisaks seab

REKK 2030 KHG heitkoguste vähendamise pikaajaliseks riiklikuks eesmärgiks mh

2035. aasta transpordisektori kasvuhoonegaaside netoheitkoguste sihttaseme, milleks

on 1700 kt CO2 ekv.

 Märjamaa valla üldplaneering (hetkel kehtiv (2000)) ning Märjamaa valla

üldplaneering (menetluses) – seisuga 09.03.2025 on ÜP eelnõu (Entec Eesti OÜ)

läbinud koos selle KSH-ga aruande (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

(ELLE OÜ) eelnõuga esimese avaliku väljapaneku (02.10-31.10.2024) ettepanekute

ning seisukohtade esitamiseks. Dokumentatsioon ei sisalda olulisi muutusi, mis

seonduks käesoleva põhiprojektiga.

3 Kirjavahetusest (10.01.2025) Olavi Hiiemäega (Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) selgub, et Orgita ulukiläbipääs

km 65,58 on eelkõige tähtsaks liikumisteeks järgmistele loomadele: mäger, rebane, kährik.

9 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Strateegiliste planeerimis- ja arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid.

Samas eelprojekti ja põhiprojekti koostamise raames teostatud eeluuringute (Selektor Projekt

OÜ) raames kogutud teave, mis aluseks ka projektide koostamiseks, on olnud piisav ja

siinkohal eraldi teavet ei esitata.

1.3. Tegevuse paikkonna keskkonna asjakohaste aspektide lühikirjeldus ning tegevuse

aluseks oleva eelprojekti KMH tingimused

Käesolevas alampeatükis tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud

eelnevatesse peatükkidesse (mh ptk 1 ja seda sissejuhatav osa). Teabe koondamisel on lähtutud

varasema eelprojekti KMH programmis seatud mõju eelduste piirkondadest (põhitrassist

mõlemal tee poolel 500 m, tulenevalt toona ka projekteeritavate teetrasside täpse asukoha

eelduste puudumisest), kuigi eelprojekti KMH menetluse raames tuvastati, et mõju eeldused

esinevad peamiselt vahetus tööde tsoonis (< 30 kuni 50 m, mh teekaitsevöönd), va müra puhul

((häiringute eeldus) elamualadele kuni 300 m). Alljärgnevates ptk-s võetakse kokku ka

põhiprojekti aluseks olnud eelprojekti KMH järeldused/tingimused.

1.3.1. Kultuurimälestised, pärandkultuur, väärtuslikud maastikud

Eelprojekti KMH aruandes käsitleti kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ja väärtuslikke

maastikke puudutavat infot ptk 3.4 ning 5.5.

Pärandkultuur – käesoleva eelhinnangu käigus kontrolliti Maa- ja Ruumiameti

kaardirakenduse andmeid (2025) pärandkultuuriobjektide registreeringute osas. Võrreldes

KMH koostamise ajaga pole 20.03.2025 seisuga toimunud muudatusi, st registreeritud uusi

pärandkultuuriobjekte Orgita-Haimre lõigu 500 m vööndis.

Kultuurimälestised – käesoleva eelhinnangu käigus kontrolliti Maa- ja Ruumiameti

kaardirakenduse andmeid (2025) kultuurimälestiste registreeringute osas. Võrreldes KMH

koostamise ajaga pole 20.03.2025 seisuga toimunud muudatusi, st Orgita-Haimre põhitrassi

500 m vööndis ei ole registreeritud kultuurimälestisi.

Väärtuslikud maastikud – eelprojekti KMH aruandes märgitakse ära, et projekteeritava

maanteelõigu lähedusse jääb Rapla maakonnaplaneeringu 2020+ (2018) järgi Märjamaa

maakondliku tähtsusega (potentsiaalse riikliku tähtsusega) väärtuslik maastik (joonis 2.1).

Märjamaa väärtusliku maastiku väärtused on seotud ajaloolise paiknemisega Lääne-Eesti teede

ristumiskohas, mis tingis Märjamaa kui kihelkonnakeskuse soodsa arengu (sh mitmekesise

kultuurmaastiku tekke). Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 20.03.2025 seisuga toimunud

muudatusi väärtuslike maastike osas. KMH aruandes järeldatakse, et maantee tagab kunagise

väärtuste kasvu algse tekitaja kestliku säilimise, st piirkonna väärtusi algselt luua aidanud ja

nüüdseks toetav transpordivoog ei muutu oluliselt. Arvestatud on ka Rapla

maakonnaplaneeringus 2020+ (2018) seatud tingimusi, väärtuslike maastike säilimise

toetamiseks. Seega ei kaasne kavandatava tegevuse ellu viimisel ebasoodsat mõju

väärtuslikele maastikele.“

Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas) –

eelprojekti KMH aruandes järeldati, et ebasoodsaid mõjusid seoses kavandatava tegevuse ellu

viimisega pole ette näha. KMH aruandes märgitakse, et eelprojekti käigus tuvastati täiendavate

arheoloogiliste uuringute II etapi läbiviimise vajadus (esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem

kui põhiprojekti staadiumis) ja III etapp (reaalsel ehitustegevusel) vastavalt Arheoloogiakeskus

MTÜ (2022) tööle. 09.02.2025 seisuga on viidud läbi arheoloogiliste uuringute etapp II, mis

10 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

tuvastas vajaduse teostada (ehitustööde ajal) pinnasetööde juures nn III etapi arheoloogilised

uuringud. Orgita-Haimre lõigule ei jää ühtegi kinnistut, mille läheduses tuleks viia läbi III etapi

arheoloogilisi uuringuid (st arheoloogiline järelevalve pole vajalik käesoleval lõigul).

1.3.2. Pinnas (sh maavarad) ja põhjavesi (sh joogiveevarustus)

Eelprojekti KMH aruandes käsitleti pinnast ja põhjavett, sh joogiveevarustust (eelkõige

puurkaevud) puudutavat infot ptk 3.1, 3.5.2 ja 5.2.

Pinnas – eelprojekti KMH aruandes kirjeldatakse, et vaadeldava maanteelõigu piirkonnas on

reljeef valdavalt tasane, kerge kaldega lõuna suunas. Pinnakatet kirjeldatakse järgnevalt:

pinnakate on valdavalt õhuke (kuni 2 m) koosnedes peamiselt saviliivmoreenist ja kruusast.

Pinnakatte all on aluspõhjaline lubja- ja dolokivi. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole

20.03.2025 seisuga toimunud muudatusi lõigu põhiandmetes (mh põhiprojekti raames

täpsustatakse täiendavalt geoloogilisi tingimusi projektlahenduse täpsemaks väljatöötamiseks).

Maavarad – eelprojekti KMH aruandes kirjeldatakse, et Orgita-Haimre lõigu 500 m vööndisse

jääb Orgita-Haimre dolokivimaardla, mille põhjaosasse on väljastatud ka keskkonnaload

(maavaravaru kaevandamise eesmärgil). Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 20.03.2025

seisuga toimunud muudatusi, st tulnud juurde uusi maardlaid või väljastatud uusi

keskkonnalubasid maavaravaru kaevandamiseks.

Põhjavesi – eelprojekti KMH aruandes kirjeldatakse, et Päädeva-Haimre maanteelõigu

piirkonnas on põhjavesi kaitsmata, nõrgalt või keskmiselt kaitstud. Maa- ja Ruumiameti

kaardirakenduse järgi (2025) jääb Orgita-Haimre lõik täies mahus (km 64,8-68,2) kaitsmata

põhjaveega alale. Alal ei ole registreeritud allikate esinemist. Võrreldes KMH koostamise ajaga

pole 20.03.2025 seisuga toimunud muudatusi andmetes.

Joogivesi (sh puurkaevud) – eelprojekti KMH aruandes kirjeldatakse, et Orgita-Haimre

põhitrassi 500 m vööndis asuvad järgmised puurkaevud: PRK0017496, PRK0054411,

PTK0057933 ja PRK0060014. Nendel majapidamistel, kus EELIS-sse kantud puurkaevud

puudusid eeldati, et veevarustus on lahendatud salvkaevude baasil (või esinevad registrisse

kandmata puurkaevud).

Võrreldes KMH koostamise ajaga on (20.03.2025 seisuga) lisandunud Orgita-Haimre 500 m

vööndisse järgmised puurkaevud - PRK0002051 ja PRK0002053 (ca 330 m kaugusel

põhitrassist ning PRK0071573 (ca 105 m kaugusel põhitrassist). Kõik eelpool nimetatud

puurkaevud asuvad teemaast enam kui 25 m kaugusel (võimalik vibratsiooni seire mõjuulatus)

ning kõigi eelpool nimetatud puurkaevude hooldus- ja sanitaarkaitsevööndid jäävad

põhitrassist välja. Puurkaevu PRK0017496 sanitaarkaitsevöönd (50 m) jääb põhiprojektiga

kavandatud juurdepääsutee Kase ja Uue-Kase kinnisasjale (K3.2; joonis 1.2), kuid see oli nii

ka juba eelprojektis. KOTKAS infosüsteemi andmetel (seisuga 14.03.2025) ei ole puurkaev

registrikoodiga PRK0017496 seotud keskkonnalubadega, st keskkonnaluba puudub.

Keskkonnaloa puudumine indikeerib, et tegemist on puurkaevudega, millele keskkonnaloa

taotlemise kohustus puudub. Keskkonnaloa kohustus tekib, kui puurkaevust võetakse põhjavett

rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas (VeeS § 187 p 2). Samas sätestab VeeS § 154 lg 1 p 3, et

puurkaevul, mille kaudu võetakse vett alla kümne kuupmeetri ööpäevas, on hooldusala. Sama

§ lg 3 sätestab hooldusala ulatuseks 10 m. Tuginedes eelnimetatule on puurkaevu

PRK0017496 puhul olukorraga, kus sanitaarkaitseala asemel kehtib hooldusala (10 m),

st konfliktide ohtu ei eksisteeri ka praegusel ajajärgul. Pealegi on tegemist kahe elamu

teenindusteega. EELIS registri kannete ajakohasuse tagab Keskkonnaagentuur, keda

11 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Transpordiamet saab vajadusel (ei ole tingimata vajalik käesoleva projekti elluviimiseks)

tuvastatud olustikust teavitada.

Joonis 1.2 Orgita-Haimre lõigule ulatuva puurkaevu PRK0017496 asukoht. Alus: Selektor Projekt OÜ

(EP: 2023, PP: 2025), EELIS (09.02.2025), Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas) –

eelprojekti KMH aruandes järeldati, et ebasoodsaid mõjusid seoses kavandatava tegevuse ellu

viimisega pole ette näha. Eraldi toodi välja järgmine meede pinnase reostusohu

minimeerimiseks: „Ehitustegevuse käigus kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid ning

nende opereerimisel ja hooldamisel kinni pidada tööohutus- ja keskkonnanõuetest

(hooldusalade juures tagada ka reostustõrjeks (avariide esinemisel) vajalik valmisolek).“

1.3.3. Pinnavesi (sh sademevesi ja maaparandussüsteemid)

Eelprojekti KMH aruandes käsitleti pinnavett, sh sademevett ja maaparandussüsteeme

puudutavat infot ptk 3.2, 5.2.

Pinnavesi – eelprojekti KMH aruandes kirjeldatakse, et rekonstrueeritava teelõigu (käesoleval

juhul 64,8 – 68,2 km) vahetus läheduses ei asu ühtegi avalikult kasutatavat veekogu

(Veeseaduse § 24 mõistes). Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 20.03.2025 seisuga

toimunud muudatusi andmetes.

Maaparandussüsteemid – eelprojekti KMH aruande järgi ei jää Orgita-Haimre lõigu

vahetusse lähedusse maaparandussüsteeme. Lähimad maaparandussüsteemid jäävad eelneva,

etapp-1 (Päädeva-Orgita) lõigu vahetusse lähedusse. Eelprojekti KMH aruandest selgub, et

projekteerimisel on arvestatud maaparandussüsteemide toimimise tagamisega ning ebasoodsat

mõju ei ole ette näha. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 20.03.2025 seisuga toimunud

muudatusi teadaoleva info kohta.

12 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Sademevesi – KMH aruandes tuuakse välja, et maanteelt lähtuvad saasteainete kogused pole

piisavalt suured, et põhjustada veekogude keemilise või ökoloogilise seisundi halvenemist ning

eelprojektis olid sademeveelahendustele antud piisavad suunised järgnevate projekteerimise

tasandite jaoks, mistõttu polnud vajalikud täiendavad meetmed.

Sademeveed on teekattelt ära juhitud põikkalletega projekteeritud haljasaladele, kraavidesse,

ning võimalusel edasi eesvoolude suunas. Põhimaantee eraldusribalt on kavandatud sademevee

ärajuhtimine sademeveekaevudesse, mille kaudu on sademeveed juhitud edasi projekteeritud

sademeveetoru ja renni kaudu külgkraavidesse. Vete juhtimiseks, uutelt teedelt, on ettenähtud

rajada uued kraavid ja truubid. Võrreldes eelprojektiga on põhiprojekti mahus muudetud

(suurendatud) truupide läbimõõtusid, võttes arvesse uusi nõudeid teede

projekteerimisnormides, sh järgides standardi EVS-848-2021 nõudeid.

Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas) –

eelprojekti KMH aruandes järeldati, et ebasoodsaid mõjusid seoses kavandatava tegevuse ellu

viimisega pole ette näha.

1.3.4. Kaitstavad loodusobjektid ning kaitsealused liigid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Eelprojekti KMH aruandes käsitleti kaitstavaid loodusobjekte ja kaitsealuseid liike puudutavat

infot ptk 3.3.1 ja 5.3. KMH aruandes käsitleti Märjamaa järtade loodusalaga seotud teavet

Natura 2000 alade hindamise osana, ptk 4 ja 5.1.

Kaitstavad loodusobjektid – eelprojekti KMH aruandest selgub, et Orgita-Haimre lõik

piirneb põhja osas (u 66,2-67,2 km) Märjamaa järtade maastikukaitsealaga (KLO1000243),

mis kattub Natura 2000 ala Märjamaa järtade loodusalaga (RAH0000335), Orgita-Haimre

lõigu lõuna osas (u 67,2-68,2 km) piirneb lõik Märjamaa looduskaitsealaga (KLO1000722)

(joonis 1.3). Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 20.03.2025 seisuga toimunud muudatusi,

st pole lisandunud uusi kaitsealasid, põhiprojekti staadiumis ei ole muutunud põhitrassi

lahendused lõigul Orgita-Haimre, samas ilmnes vajadus muuta Nõmmeotsa riste

teenindusteede lahendusi (vt käesoleva eelhinnangu ptk 2).

Joonis 1.3. Orgita-Haimre lõigu 500 m vööndis paiknevad kaitstavad loodusobjektid. Alus: EELIS

(20.03.2025)

13 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Märjamaa järtade loodusala kaitse-eesmärkide4 alla kuuluvad:

 I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: karstijärved ja -järvikud (*3180), kuivad

niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal (*6270), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (*6530), vanad

loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050);

 II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaika kaitstakse, on harivesilik (Triturus

cristatus) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum).

Märjamaa järtade loodusalaga seonduvat käsitletakse käesoleva eelhinnangu Natura 2000

alade hindamise peatükis (ptk 2).

Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eesmärk5 on kaitsta:

 karstiala (järtad), looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, maastikuilmet, elustiku

mitmekesisust ning kaitsealuseid liike;

 elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50)

nimetab I lisas: karstijärved ja -järvikud (3180*)3, kuivad niidud lubjarikkal mullal

(6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), sinihelmikakooslused (6410),

puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*) ning rohunditerikkad kuusikud

(9050);

 kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja selle

kasvukohta: see liik on püst-linalehik (Thesium ebracteatum);

 kaitsealuseid liike kõrget kannikest (Viola elatior), harivesilikku (Triturus cristatus) ja

kanakulli (Accipiter gentilis) ning nende elupaiku.

Märjamaa järtade maastikukaitseala eesmärgid kattuvad suurel määral Märjamaa järtade

loodusala kaitse-eesmärkidega (v.a maastikukaitseala eesmärkides nimetatud liikide kõrge

kannikese ja kanakulli kaitse). Seetõttu mõju (sh eelprojekti KMH aruande kohaselt)

maastikukaitseala eesmärkides nimetatud elupaigatüüpidele ning liikide püst-linalehik

kasvukohale ja harivesilik elupaigale käsitletakse käesoleva eelhinnangu Natura hindamise

peatükis (ptk 2). Siiski saab siinkohal tuua välja eelprojekti KMH aruande järelduse, mille

kohaselt puudub ebasoodne mõju maastikukaitseala kaitse-eesmärkidele, kuna rakendatakse

Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide mittemõjutamiseks kohustuslikud leevendusmeetmed

(detailsemalt käsitletud käesoleva eelhinnangu ptk 2). Märjamaa järtade maastikukaitseala

kaitse-eesmärkides nimetatud liikide kõrge kannike ning kanakulli puhul rakenduvad samuti

eelprojekti KMH aruandes sätestatud leevendusmeetmed (ehitusalasse jäävate väärtuslike

taimekoosluste/kaitsealuste taimede ümberistutamine, pesitsusrahu).

Märjamaa looduskaitseala kaitse-eesmärkideks6 on:

 kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi;

 kaitsta kaitsealust liiki väike-konnakotkast (Aquila pomarina) ja tema elupaika.

4 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri. Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 17.01.2025. 5 Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 2023. a määruse nr 17 "Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskiri"

SELETUSKIRI. 6 Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2019. a määrus nr 11 "Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade

moodustamine ja kaitse-eeskiri"

14 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

KMH aruandes tuuakse välja, et kaitsealal lubatud tegevuste erisuste osas on ära nimetatud

olemasoleva tee laiendamine (I klassi maanteele vastavaks), sh Haimre liiklussõlme

väljaarendus, tuginedes Raplamaa maakonnaplaneeringut täpsustavale teemaplaneeringule

„Põhimaantee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-

92,0ˮ (2016). KMH aruandes järeldati, et kuna eelprojektiga järgitakse 2016. a dokumendis

määratud teede võrgustiku kavandamise põhimõtteid, ei ole ette näha ebasoodsat mõju vastava

looduskaitseala kaitse-eesmärkide täitmisele. Looduskaitsealal tuleb võtta kasutusele

leevendusmeetmed (ehitusalasse jäävate väärtuslike taimekoosluste/kaitsealuste taimede

ümberistutamine, pesitsusrahu).

Kaitsealused taime- ja loomaliigid – Orgita-Haimre lõigu 500 m vööndisse jäävad eelprojekti

KMH aruande järgi järgmised kaitsealused taime- ja loomaliigid:

 II kaitsekategooria looma- ja taimeliigid:

o harivesilik (Triturus cristatus, KLO9118063) – piirneb eelprojektiga

kavandatud põhitrassiga7;

o kanakull (Accipiter gentilis, KLO9114617) – piirneb eelprojektiga kavandatud

põhitrassiga;

o laanerähn (Picoides tridactylus, KLO9124046) – registreeritud u 460 m

kaugusel eelprojektiga kavandatud põhitrassist;

o püst-linalehik (Thesium ebracteatum, KLO9336096, KLO9300495,

KLO9336097, KLO9300496) – lähimad leiualad piirnevad eelprojektiga

kavandatud põhitrassiga või jäid ka selle alasse;

o kõrge kannike (Viola elatior, KLO9336413, KLO9336406, KLO9336411,

KLO9336410, KLO9336407, KLO9336409, KLO9336408, KLO9336412) –

registreeritud u 140-460 m kaugusel eelprojektiga kavandatud põhitrassist;

 III kaitsekategooria looma- ja taimeliigid:

o rabakonn (Rana arvalis, KLO9118018) – piirneb eelprojektiga kavandatud

põhitrassiga;

o laanepüü (Tetrastes bonasia, KLO9124049) – registreeritud u 190 m kaugusel

eelprojektiga kavandatud põhitrassist;

o väike-kärbsenäpp (Ficedula parva, KLO9114618) – registreeritud u 220 m

kaugusel eelprojektiga kavandatud põhitrassist;

o harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea, KLO9341579, KLO9306226,

KLO9306275) – registreeritud u 15-120 m kaugusel eelprojektiga kavandatud

põhitrassist;

o suur käopõll (Listera ovata, KLO9306455) – registreeritud u 110 m kaugusel

eelprojektiga kavandatud põhitrassist.

Võrreldes KMH koostamise ajaga pole põhiprojekti käigus põhitrassi lahendust, sh

asukohta, olulisel määral muudetud. Kuid 20.03.2025 seisuga on EELIS andmete järgi

toimunud järgmised muudatused:

 EELIS registrisse on muutunud/lisandunud8 (tuginedes mh Rewild OÜ 2021 tööle

„Päädeva-Konuvere loodusinventuur“, KMH lisa 4) Orgita-Haimre 500 m vööndisse

järgmised kaitsealuste liikide leiualad:

7 Põhitrassina on käsitletud sõiduradade piire (projekti dokumentatsioonis TL_proj_aarejoon). 8 Rewild OÜ töö tulemusel identifitseeritud kaitsealuste taimede leiualadega arvestati juba eelprojekti KMH

koostamisel.

15 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

o väike-kärbsenäpi leiuala KLO9114618 pindala suurenes ning nihkus

põhitrassile lähemale (jääb 145 m kaugusele) ning piirneb nüüd

kõrvalmaanteega nr 20171 (Märjamaa-Valgu tee); lisandusid järgmised liig

väike-kärbsenäpp leiualad: KLO9129858, KLO9129863, KLO9129859,

KLO9129860, sh lähimad leiualad piirnevad põhitrassiga. KLO9129858 puhul

jääb kavandatav juurdepääsutee Kase ja Uue-Kase kinnisasjale (K3.2) liigi

leiualale;

o lisandusid järgmised III kaitsekategooria liigi musträhn (Dryocopus martius)

leiualad: KLO9129853, KLO9129856. KLO9129853 leiuala läbib kavandatav

K4.1 juurdepääsutee 5041985 Järta majatee, leiuala jääb osaliselt Märjamaa

järtade maastikukaitsealast välja (käsitletud täpsemalt käesoleva eelhinnangu

ptk 3.9);

o püst-linalehiku leiualade KLO9300495 ja KLO9336096 pindalad vähenesid,

sh leiuala KLO9300495 nihkus põhitrassile lähemale (projektiga kavandatud

trassile, rakenduvad juba eelprojekti põhised meetmed); leiuala KLO9336097

suurenes, nihkudes põhitrassile lähemale (registreering jääb u 10 m kaugusele

kavandatud põhitrassist);

o lisandusid järgmised liigi harilik käoraamat leiualad: KLO9345607,

KLO9345603, KLO9345606, KLO9345608, KLO9345611, KLO9345602 –

lähimad registreeringud jäävad osaliselt kavandatava põhitrassi piiridesse

(lisaks juba eelprojekti koostamisel teada olnud kattuvustele, sh trassi aluses

osas, millele rakenduvad juba eelprojekti põhised meetmed);

o lisandus liigi suur käopõll leiuala KLO9345612 u 8 m kaugusele põhitrassist;

o lisandusid liigi kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) leiualad

KLO9345614 ja KLO9345597 – lähimad registreeringud jäävad osaliselt

kavandatava põhitrassi piiridesse;

o lisandus liigi soo-neiuvaip leiuala KLO9345601, registreering jääb osaliselt

kavandatava põhitrassi piiridesse.

 EELIS registris on sõltumata Rewild OÜ töö tulemustest toimunud järgmised

muudatused Orgita-Haimre 500 m vööndis:

o kanakulli leiuala KLO9114617 pindala vähenes, sh arvati välja lagedad alad,

minimaalne kaugus põhitrassist ei muutunud;

o kõrge kannikese leiukoht KLO9336406 kaotati, st ühendati leiukohaga

KLO9336411, moodustades suurema leiuala (KLO9336411), nihkudes

põhitrassile u 10 m võrra lähemale (jäädes siiski 240 m kaugusele põhitrassist);

o lisandus püst-linalehiku leiuala KLO9343091, registreering jääb u 350 m

kaugusele põhitrassist;

o lisandus II kaitsekategooria liigi pisikannike (Viola pumila, KLO9343489)

leiuala – registreeritud u 180 m kaugusel eelprojektiga kavandatud põhitrassist;

o lisandus II kaitsekategooria liigi punane tolmpea (Cephalanthera rubra,

KLO9350852) leiuala – piirneb eelprojektiga kavandatud põhitrassiga

(kavandatava põhitrassi mulde nõlv ulatub leiualale);

Kõik eelpool nimetatud muudatused, sh lisandunud liikide leiualad, on kajastatud põhiprojektis

(piirangute andmed seisuga 21.08.2024, võrreldes seisuga 21.03.2025 pole toimunud

muudatusi), st projekteerija on arvestanud põhiprojekti lahenduste kavandamisel viimaste

ajakohaste andmetega.

Võrreldes eelprojekti KMH aruandega lisandunud (Orgita-Haimre 500 m vööndisse) liikide

kõrge kannike, püst-linalehiku ning pisikannike leiualade puhul ei ole ette näha võimalikku

16 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

negatiivset mõju, võttes arvesse leiualade kaugust põhitrassist. Lisandunud liigi punane

tolmpea leiuala piirneb eelprojektiga kavandatud põhitrassiga, mistõttu jääb selle liigi leiuala

osaliselt ehitusalasse (käsitletud täpsemalt käesoleva eelhinnangu ptk 3.9).

Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas,

tingimused, mis rakenduvad vastaval lõigul) – eelprojekti KMH aruandes järeldati, et suures

osas olulisi ja pikaajalisi ebasoodsaid mõjusid seoses kavandatava tegevuse ellu viimisega pole

ette näha, st kui rakendatakse allpool väljatoodud leevendusmeetmeid ebasoodsate mõjude

minimeerimiseks/ärahoidmiseks. Keskkonnaamet edastas Päädeva-Haimre lõigu 3. etapi

ehitusprojekti kohta arvamuse/kooskõlastuskirja nr 6-2/25/2804-2 (10.03.2025), milles

esitatud tingimused etapp III kohta on asjakohased ka etapp II puhul. Seetõttu lisatakse

Keskkonnaameti poolt tulnud tingimused leevendustingimustesse:

 Hävivad taimekooslused (väärtusklass I, vt KMH aruande lisa A4) tee ehitusalalt

teisaldada. Hoolikalt kooritud taimekamarat kasutada uute teeäärte haljastamisel või

lähedaloleva inimtegevuse tõttu tugevalt kahjustada saanud alade (nt ammenduvate

paekarjääride) korrastamisel. Teeääre haljastamiseks kasutatavat kamarat ladustada

ühes kihis ning mitte üle aasta. Teisaldamiseks tellida eraldi projekt (metoodika nt vt

„Paevälja alvarikoosluse esinduslikkuse ja ümberasustamisvõimaluste uuring”, OÜ

Nordic Botanical 2019).

o Tingimus Keskkonnaameti kooskõlastuskirjast nr 6-2/25/2804-2

(10.03.2025): “Ümberasustamist vajavate isendite otsimisse ja märgistamisse

ning nende asustamiseks sobivate alade määramisse on vaja kaasata botaanik

või ümberasustamises suurt kogemust omav töövõtja, kes neid liike tunneb.”

 Kaitsealuste taimede ümberasustamist kaaluda, kui väärtuslike (väärtusklassi I

klassifitseeritud (Rewild OÜ 2021. a) või III kaitsekategooria leiupaigas9, sh EELIS

alusel) taimekoosluste tervikuna teisaldamine on ebaotstarbekas (eelkõige

majanduslikel põhjustel). Taimede ümberasustamine on võimalik ja õigeid võtteid

kasutades ka tulemuslik. Oluline on leida sobiv ümberasustusala eelkõige tegevuskoha

piirkonnas, mis parimal juhul on eelnevalt taimestikuta (ammenduv paekarjäär vms)

või vajab korrastamist (jäätmaa). Ümberasustamistöödeks tellida Keskkonnaametiga

koostöös ekspertarvamus ja koostada eraldi projekt.

o Tingimus Keskkonnaameti kooskõlastuskirjast nr 6-2/25/2804-2

(10.03.2025): “Ümberasustamist vajavate isendite otsimisse ja märgistamisse

ning nende asustamiseks sobivate alade määramisse on vaja kaasata botaanik

või ümberasustamises suurt kogemust omav töövõtja, kes neid liike tunneb.”

 Ehituse käigus rajatavate uute haljasaladele rajamisel kasutada looduslike niidutaimede

seemneid. Sobilike kogumisalade (heas ökoloogilises seisus niitude) olemasolul

lähikonnas eelistada kohalike seemnete kasutamist. Selliste alade puudumisel kasutada

mujalt Eestist kogutud sarnaste niitude seemneid või liigikaupa koostatud looduslike

niidutaimede seemnesegusid.

o Tingimus Keskkonnaameti kooskõlastuskirjast nr 6-2/25/2804-2

(10.03.2025): “Kaitsealaga piirnevate alade puhul tuleb kasutada ikkagi

kohalike taimede seemneid (seemnete kogumise praktika on Eestis olemas,

9 Keskkonnaameti kirjaga (kiri 08.10.2025 nr 6-2/24/20691): „Seega tuleb ehitusaladelt ümberasustamise meedet,

mis oli esitatud Rewild OÜ 2021. a töös vaid I väärtusklassi aladele, laiendada ka III kaitsekategooria taimeliikide

leiukohtadele, juhul kui need ei paikne Rewild OÜ 2021. a töö määratud I väärtusklassi tsoonides.“ esitatud

põhimõte oli siiski juba KMH-s käsitletud, kuid eelprojekti KMH ptk 5.3 eraldiseisvas meetmes rõhutati vaid III

kaitsekategooriat, siiski kattis I väärtusklassi definitsioon kõiki I – III kaitsekategooria liikide tuvastamise järgselt

tegutsemise põhimõtteid.

17 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

näiteks OÜ Nordic Botanical). Sarnaselt eelmises punktis öeldule jätta teetammi

küljed looduslikult taimestuma naabruses kasvavate liikide poolt.”

 Ehitusjärgselt säilinud, taastatud või rajatud niidualade hooldusel kasutada uuringu

„Riigiteede niidetavate pindade ja hekkide korrashoid” (OÜ Nordic Botanical 2020)

soovitusi.

 Ehituse käigus raiutavad ning edaspidi hooldatavale teemaale jäävad praegused

metsaalad raiuda külmal ajal ja võimalikult väheste pinnasekahjustusega. Raiejärgselt

kännud maapinnaga tasaseks freesida ja teeääri edaspidi hooldada niiduna (koos

heinakoristusega).

 Märjamaa kaitsealadel – Metsaraie ja raadamine lubatav lindude peamise pesitsusaja

välisel ajal augustist kuni jaanuarini (st raie on keelatud 1. veebruarist kuni 31. juulini)

ning keelatud on pesade hävitamine (ajal, kui pesa on kasutuses (tööde teostamisse

kaasata ornitoloog pesade aktiivse kasutuse fikseerimiseks)), nt metsaraie käigus, kõigi

lindude puhul.

1.3.5. Rohevõrgustik, mets, vääriselupaigad

Eelprojekti KMH aruandes käsitleti rohevõrgustiku ja vääriselupaikasid puudutavat infot ptk

3.3.2, 5.4.

Rohevõrgustik – Orgita-Haimre lõiguga ristuvad mitmed rohevõrgustiku alad, eelkõige lõigu

kesk- ning lõpposas. Orgita-Haimre lõigule on kavandatud juba eelprojekti KMH aruande ajal

mitmeid ulukite läbipääsusid, sh Orgita lõigule on kavandatud Orgita ulukiläbipääs km 65,58,

Susla ulukiläbipääs km 66,07 ja Nõmmeotsa ulukiläbipääs km 66,97. Eelprojekti KMH

aruandes järeldatakse, et kuna parandatakse nähtavust rohevõrgustiku koridoride lõikumisel

maanteega ning kavandatakse abinõud loomade liikumisvõimaluste säilitamiseks (tunnelid,

sillad jms), siis projekti ei kavanda senistele transpordikoridoridele täiendavate

konfliktkohtade teket ehk rohevõrgustikku täiendavalt ei killustata.

Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 20.03.2025 seisuga toimunud muudatusi, st pole

muutunud rohevõrgustiku alade paiknemine ning ulukipääsudega toimunud muutused on ptk

1.1 alusel põhiprojektis üle konsulteeritud varasema ulukiuuringu koostajaga. Seega

kohalduvad juba eelprojekti raames määratletud uluki ja kahepaiksete läbipääsude tingimused

(käsitletud KMH aruandes üldistatult ning selle lisades täpsemalt), vastavalt eelprojekti

koostamise raames määratule.

Mets ja vääriselupaigad – eelprojekti KMH aruandest selgub, et Orgita-Haimre lõigu 500 m

vööndisse ei jää ühtegi vääriselupaika. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 20.03.2025

seisuga toimunud muudatusi (EELIS andmetes).

Metsaregistri (14.03.2025) andmetel on lähimate (500 m vööndis) metsaeraldiste

domineerivaks puuliigiks mänd, seejärel kuusk, kask. Vähesel määral esineb haaba, halli leppa

ning tamme. Metsa peamisteks kasvukohatüüpideks on kastikuloo ja sinilille. Enim esineb

küpset ja keskealist metsa, mille keskmine vanus on u 78-113 aastat. Metsaga seonduvat on

käsitletud ka käesoleva eelhinnangu ptk 1.3.4 ja 1.3.7.

Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas) –

eelprojekti KMH aruandes järeldati, et olulisi ja pikaajalisi ebasoodsaid mõjusid seoses

kavandatava tegevuse ellu viimisega pole ette näha. Aruandes tuuakse välja ehitusaegseid

meetmeid, mis suurendaks soodsate mõjude eeldusi seoses loomapääsudega. Keskkonnaamet

edastas Päädeva-Haimre lõigu 3. etapi ehitusprojekti kohta arvamuse/kooskõlastuskirja nr 6-

2/25/2804-2 (10.03.2025), milles esitatud tingimused etapp III kohta on asjakohased ka etapp

18 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

II puhul. Seetõttu lisatakse Keskkonnaameti poolt tulnud tingimused leevendustingimustesse

(eelprojekti KMH aruande tingimused olid määratud, suurendamaks positiivsete mõjude

avaldumise eelduseid):

 Loomatunnelite avadele (eelkõige betoonlagede otsad, mis moodustavad visuaalselt

horisontaalse joonelemendi) kujundada püsttriibud või ebakorrapärased laigud,

imiteerimaks puutüvede või puulehtede efekti.

 Rakendada elustiku läbipääsutunnelite lagede ja suudmete looduslikumaks muutmist

(katmine looduslike kivide, püstise laudis- või ümarpalkkilpidega või taimestikuga).

o Tingimus Keskkonnaameti kooskõlastuskirjast nr 6-2/25/2804-2

(10.03.2025) – tuleb vältida võõrliikide (sh mägimändide) kasutamist,

ulukipääsude puhul peab säilitama võimalikult palju olemasolevat puistut ka

läbipääsu otstes.

 Elustiku läbipääsutunnelite ja läbipääsude sisemusse tekitada maantee muldkeha

rajamisel ette jäänud ja likvideeritud puude väljajuuritud kändudest ning suurematest

puuokstest ebakorrapärased peitumisvallid- või kuhilad.

1.3.6. Inimeste heaolu ja tervis (müra ja vibratsioon, õhukvaliteet, maakasutuse

muutused ja liikumisvõimalused, tehnovõrgud)

Eelprojekti KMH aruandes käsitleti müra ja vibratsiooni, õhukvaliteeti, maakasutuse muutusi

ja liikumisvõimalusi ning tehnovõrkusid puudutavat infot ptk 3.5 ja 5.6.

Müra – eelprojekti KMH raames viidi läbi müra modelleerimine (KMH lisa A6), milles

järeldati, et perspektiivne (2047. a) liikluskoormus toob kaasa mürataseme tõusu võrreldes

praegusega, st suurimad piirvaartuste (päevasel ajal 65 dB, öisel ajal 60 dB) ületamised

esinevad perspektiivses (2047) olukorras, kui päevasel ajal ületatakse piirväärtust kuni 6 dB ja

öisel ajal kuni 3 dB. Ehitusjärgses (2027) olukorras on suurimad piirväärtuste ületamised

võrreldes aastaga 2047 päevasel ajal mõnevõrra väiksemad, olles päevasel ajal kuni 5 dB (öisel

ajal kuni 3 dB) üle lubatud piirväärtuse.

Võrreldes KMH koostamise ajaga koostati 2024. a ERC Konsultatsiooni OÜ poolt uus

liiklusuuring, mille kohaselt põhitrassil, sh Orgita-Haimre lõigul, AKÖL 2047. a väheneb

(põhitrass EP 11300-12500 vs PP 11100) võrreldes eelprojektiga 200-1400 sõidukit/ööpäevas

võrra. Arvestades üldist suurt liiklussagedust on muutused üsna marginaalsed, isegi

mürataseme vähenemise (põhitrassi) potentsiaali võtmes. Põhiprojektis teetasapinna

minimaalsed muutused ei mõjuta samuti müra, kuna müratõkked on kavandatud tee tasapinnast

ehk müratõkete kõrgus nihkub koos teetasapinna nihkumisega.

Vibratsioon – eelprojekti KMH raames projekteeritava maanteelõiguga parandatakse liikluse

sujuvust ning uuendatakse (või rajatakse täielikult uus) tee konstruktsiooni, sh teekate, mis

võib aidata kaasa maantee kasutusega kaasneva vibratsiooni leviku vähenemisele. Arvestades

eelnevaid asjaolusid ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid maanteele lähimate majapidamiste

elanikele seoses maantee kasutamise aegse võimaliku vibratsiooniga.

Õhukvaliteet – õhukvaliteedi muutuste kaardistamiseks koostati õhusaaste hajuvusuuring

(KMH aruande lisa A5). Modelleerimise ja KMH tulemused näitasid, et olulise negatiivse mõju

eelduseid õhusaastest ei tulene.

19 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Maakasutuse muutused ja liikumisvõimalused – eelprojekti KMH aruandes toodi välja

järgmised võimalikud järeldused (sh positiivsetes aspektides):

 Projekti eesmärgiks on tõsta liiklusohutust ja parendada ühendust suuremate keskuste

vahel, sh pole näha ette negatiivset mõju päästevõimekusele, kuna tagatakse ehituse

ajal operatiivsõidukitele liiklemise võimalikkus ja lahenduse valmimisel on võimalik

taristut kasutada senise reageerimiskiirusega võrreldes kiiremalt.

 Uue teekoridori rajamisega või seniste laiendamisega kaasneb teatav barjääriefekt

inimeste liikumisele. Samas tagatakse jätkuvalt kõik olulisemad ühendused,

juurdepääsud kõikidele kinnistutele läbi mahasõitude, kogujateede ja sõlmede ning

piirkonna elanike liikumine muudetakse ohutumaks (sh eritasandilised liiklussõlmed).

Parendatakse kergliiklusteede võimalusi.

 Teede ehitamiseks vajalike maade võõrandamise ebasoodne (lokaalne ja lühiajaline)

mõju on leevendatav õiglase hüvitise tasumisega. Printsiip on kooskõlas

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 (ülekaaluka huviga tegevus).

 Teekoridor piirneb Rapla maakonnaplaneeringu järgi väärtusliku põllumajandusmaaga,

kuid maakasutuse muutus ei too kaasa olulist ebasoodsat mõju põllumassiividele.

Tehnovõrgud – eelprojekti KMH aruandes tuuakse välja, et projektlahendus ristub mitmete

eriliiki tehnovõrkudega ja nende kaitsevöönditega. Eelprojekti raames toimus

tehnovõrguhaldajatelt tehniliste tingimuste hankimine ning nendes seatud põhimõtete

arvestamine. Põhiprojekti faasis ajakohastati vajadusel tehnovõrkudega seonduvat teavet, mida

ka projekti koostamisel arvestati.

Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas) –

eelprojekti KMH aruandes järeldati, et olulisi ebasoodsaid mõjusid seoses kavandatava

tegevuse ellu viimisega (sh müra uuringus sätestatud müraseinte rajamisel) pole ette näha,

kuivõrd rakendatakse leevendusmeetmeid. KMH aruandest kokkuvõte müra mõjule ning

leevendusmeetmed:

 KMH aruandest järeldati, et nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras ületatakse

piirväärtusi, mistõttu kavandati müratõkked kohtadesse, mis vajasid leevendamist.

Mürakaitsemeetmete kavandamisel võeti aluseks nö halvim olukord ehk suurima

müratasemega modelleeritud olukord (antud juhul 2047. a päevane aeg), mille puhul

tuli tagada piirväärtuste kohane müratase töö käigus fikseeritud majapidamiste juures.

 Lisaks seati tingimus ehitusaegse müra leevendamiseks: Mürarikaste ehitustööde

tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00 – 7.00) vähemalt lähemal kui 300 m

elamutest. Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja

piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei

jääks perioodi 23.00 – 7.00. Eelnev suunis tuleneb ka keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse § 10, mille alusel tuleb keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut taluda,

kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja

keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud tarvitusele

vajalikud meetmed.

KMH aruandest kokkuvõte vibratsiooni mõjule ning leevendusmeede:

 Ehitusaegse (kasutusel töökorras ja nõuetele vastavad ehitusmasinad) vibratsiooniga

seotud võimalike riskide maandamiseks ja hilisemate vaidluste vältimiseks enne

20 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

ehitustööde algust fikseerida vahetult ehitusalade lähialal (kuni 25 m) paiknevate

kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste (nt salvkaevud) tehniline seisukord.

1.3.7. Ressursside säästlik kasutamine (sh jäätmeteke) ning kliimategurid

Eelprojekti KMH aruandes käsitleti ressursside säästlikku kasutamist (sh jäätmeteket) ja

kliimategureid puudutavat infot ptk 5.7.

Ressursside säästlik kasutamine (sh jäätmeteke) – eelprojekti KMH aruandes viidatakse

omakorda KMH programmile, kus tuuakse välja järgmine eeldus: materjalide kasutamisel

lähtutakse optimaalsest kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole näha.

Jäätmetest tekivad tegevuse käigus peamiselt ehitusjäätmed, mille nõuetekohasel käitlemisel

ei ole olulist mõju ette näha. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 20.03.2025 seisuga

toimunud muudatusi teadaoleva info kohta.

Kliimategurid – eelprojekti KMH aruandes tuuakse välja, et üheks tähtsaimaks

kasvuhoonegaaside allikaks teeprojektide juures on maakasutuse muutusest (raadamine)

tulenev CO2 heide. Eelprojekti järgselt oli kavas raadata kokku (Päädeva-Konuvere lõigul) u

29,1 ha ala.

Lisaks KMH aruandes väljatoodule, koostas Skepast&Puhkim OÜ kliimakindluse analüüsi

Päädeva-Konuvere lõigule, milles analüüsiti nii sõidukite transpordiheitmeid kui ka

kliimamuutustega kohanemise aspekte. Töös leiti, et sõidukite transpordiheitmed projekti

realiseerumise stsenaariumi järgi on aastal 2030 18 570 t CO2 ekv, mis ei ületa Euroopa

Komisjoni teatises 2021/C 373/01 sätestatud 20 000 t CO2 piirmäära. Samuti järeldati, et

kavandatava taristuobjekti kliima suhtes haavatavus praeguse ja tulevase kliima puhul on

väike, st kliimamuutustega kohanemise seisukohast on antud projektidega tagatud

kliimakindlus.

Lisaks koostas Alkranel OÜ (2025) Päädeva-Haimre (sh Orgita-Haimre) lõigule katendi CO2

analüüsi, milles arvutati eri katendi variantide ehitus- ning remonditegevusest tuleneva CO2

jalajälg. Tulemusi saab projekteerija ja Transpordiamet kasutada katendi alternatiivi valimisel.

Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas) –

KMH aruandes järeldati, et võimalikud ebasoodsad ja vähesed mõjud võivad avalduda ehituse

ajal, kuid mida on võimalik leevendada kasutades alljärgnevaid meetmeid:

 Ressursid – tee ehitusel (väljakaevatav) pinnas (ülejääv) võimalusel realiseerida

tekkekoha läheduses, nt täitmisel, haljastustöödel jms (pinnasvallide rajamine

(maaomaniku ja Transpordiameti / tee ehitaja vahelisel kokkuleppel)). Kui tekkivat

pinnast ei ole võimalik vastava projekti ehitamisel ära kasutada, siis kaaluda selle

kasutamist ajutiste ja kohalike teede rajamisel või teistes, eelkõige tee-ehituse

projektides.

 Kliimategurid (meede suunav, ei rakendu vaid käesoleva projekti tõttu) –

Transpordiameti haldusalas välja töötada raadatavate metsaalade asendusalade loomise

või kompenseerimise metoodikad, koostöös riigi teiste ametkondadega ja võimalusel

ka eraalgatusel põhinevate projektide teostajatega (vt näiteid KMH aruande ptk 5.7).

Metoodikad võiksid olla tulevikuks osaks nt riigiteede teehoiukavast või siis seda eraldi

ehk täiendavalt toetada.

21 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

2. Natura 2000 alade eelhindamine

Käesolev peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info käsitlemist. Natura

2000 alade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest „Juhised Natura hindamise

läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar jt 2019) ning

„Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon

2021). Samuti on järgitud „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva-

Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine“ (2023), „Märjamaa järtade

loodusala kaitsekorralduskava 2021–2030“ (Keskkonnaamet (2021)) ning muid asjakohaseid

materjale. Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 2.1. Käesolevas

dokumendis keskendutakse eelhindamise tasandile.

Joonis 2.1 Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem (Euroopa Komisjon 2021).

22 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

2.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada

Käesoleva KMH eelhinnangu objektiks on riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2

Orgita-Haimre teelõigu 2+2 rekonstrueerimise põhiprojekt (eelnevalt on teostatud eelprojekt,

koos KMH protsessiga). Kavandatavast tegevusest annab täpsema ülevaate ptk 1, siinkohal

saab esile tuua, et projekt ei ole seotud Natura 2000 alade kaitse eesmärkidega.

Orgita-Haimre lõigu asupaik seondub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Märjamaa järtade

loodusalaga (RAH0000335, pindala kokku10 119,48 ha; Keskkonnaportaal, 2025), joonis 2.2.

Märjamaa järtade loodusala ja sellega seotud Märjamaa järtade maastikukaitseala (Märjamaa

järtade loodusala kaitset tagav siseriiklik kaitseala) puudutav info kajastati eelprojekti KMH

aruande ptk 3.3.1, 4, 5.1 ja 5.3 (kokkuvõtvalt esitatud ka käesoleva dokumendi ptk 1.3.4).

Joonis 2.2. Natura 2000 ala Märjamaa järtade loodusala (märgitud lillade aladena) ja Orgita-Haimre

põhiprojekt (märgitud punaste joontena). Alus: Selektor Projekt OÜ (PP: 2025), EELIS (20.03.2025),

Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Märjamaa järtade loodusala kaitse-eesmärkide11 alla kuuluvad:

 I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: karstijärved ja -järvikud (*3180), kuivad

niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal (*6270), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (*6530), vanad

loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050);

 II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaika kaitstakse, on harivesilik (Triturus

cristatus) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum).

10 Pindala summa võtab arvesse juba Päädeva-Haimre eelprojekti KMH-s sätestatud hüvitusmeedet ehk 0,15 ha

vanade loodusmetsade raadamise kompenseerimiseks mõeldud 5,7 ha vanade loodusmetsade alade liitumist

Märjamaa järtade loodusalaga. 11 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri. Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 17.01.2025.

23 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Eelprojekti KMH aruandes tuuakse välja, projektala mõjueeldustega alasse (kuni 500 m)

jäävad järgmised Märjamaa järtade loodusala kaitse-eesmärkideks olevad elupaigatüübid/liigi

isendid (* tähistab Euroopa tasandil esmatähtsust):

 sinihelmikakooslused (6410);

 karstijärved ja -järvikud (3180*) – seondub mh (alates 17.01.2025) kaitse-eesmärkides

nimetatud harivesiliku (Triturus cristatus) elupaigaga;

 vanad loodusmetsad (9010*);

 kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210);

 püst-linalehik (Thesium ebracteatum).

KMH aruandes järeldati, et projekti elluviimisel puudub ebasoodne mõju Märjamaa järtade

loodusala terviklikkusele, kui rakendatakse järgmisi leevendavaid meetmeid (KMH ptk 4.5.3)

(seonduvad elupaigatüüpidega 6410, 3180*, 6210 ja liigiga püst-linalehik (seondub elupaigaga

6210):

 Märjamaa järtade loodusala, elupaigatüüpide sinihelmikakooslused (6410) ning

karstijärved ja -järvikud (3180*) ehitusaegne meede, elupaikade soodsa seisundi

tagamiseks (tallamisohu vältimine).

o Meede: Enne ehitamist tähistatakse Märjamaa järtade loodusala piir, sh maantee

ääres olevad kaitse-eesmärkides olevad elupaigatüübid (6410 ja 3180*,

kattuvad omavahel). Välditakse ehitusmasinate liikumist Natura alal.

Taimestiku ja pinnase eemaldamisel, kaevetöödel jms tegevuste käigus

tekkivad ehitusjäätmed ladestatakse väljaspool kaitstavat ala.

 Märjamaa järtade loodusala, elupaigatüübi kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised

orhideede kasvualad – 6210) ja liigi püst-linalehik ehitusaegsed ja hooldusmeetmed,

elupaiga soodsa seisundi tagamiseks (ohustatuse vältimine).

o Meede nr 1: Ehitusala sisse jääva elupaigatüübi 6210 ja püst-linalehiku liigi alal

olev pinnas ja sellega seonduvad taimekooslused teisaldatakse ehitusalalt

(hoolikalt koorides), võimaldamaks selle kasutamist uute teeäärte haljastamisel.

Kamarat ladustada ühes kihis ning mitte üle aasta (vastavalt sellele tingimusele

seada ka ehitusetappe). Tööde detailid (sh võimalik metoodika) sätestada eraldi

projektis, koostada enne ehitamist (projekti näide vt „Paevälja alvarikoosluse

esinduslikkuse ja ümberasustamisvõimaluste uuring“ (OÜ Nordic Botanical

2019)). Projekti järgse, elupaiga ja liigiga seonduva kamara paigaldamine

tellida eraldi tööna, vastava valdkondliku pädevuse sätestab eelnev projekt.

o Meede nr 2: Tähistada loodusalal elupaigatüübi ja liigi piir, mis jääb välja

meetmest nr 1 ja/või tarastatavast alast, millele on lisaks arvestatud 2 m

liikumisruumi. Vastaval 2 m alal kasutada pinnasekaitse matte (nt

https://www.rubex.ee/ tooted/pinnasekaitse-matid ja-plaadid), kaasates ka

vastava koosluse niidueksperti (ehitustegevuse ettevalmistamisel ja läbiviimisel

(mattide eemaldamisel elupaiga(tüübi) ja liigi seisundi hindamine ja tööala

korrastamistingimuste seadmine)). Tähistamist ja sellega kaasnevat teostada

enne ehitamist, rekonstrueeritava maantee ääres, et elupaigatüübile/liigi

elupaigale ei satuks tee kehandi ehitusel kasutatavat rasketehnikat või jäätmeid

ning tööde aegsel liiklemisalal ei tekiks rööpaid (liigi) elupaigale.

o Meede nr 3: Taastatud alade ja nende äärealade hooldusel kasutada uuringu

„Riigiteede niidetavate pindade ja hekkide korrashoid” (OÜ Nordic Botanical

2020) soovitusi.

24 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Samas leiti eelprojekti KMH aruandes, et projekti elluviimisel esineb mitte leevendatav

negatiivne mõju Märjamaa järtade loodusala elupaigatüübile vanad loodusmetsad (9010*)

tulenevalt vajadusest raadata maantee ääres ala, kuhu tuleb teekatendi mulle ja tara (võrkaed),

hõlmates sellega vastava elupaiga puhul alasid 0,15 ha ulatuses (esinduslikkus C kuni B).

Seetõttu viidi läbi KMH aruandes eraldi mõju analüüs Märjamaa järtade loodusala

elupaigatüübi vanad loodusmetsad (9010*) terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide saavutamisele

tuginedes loodusdirektiivi artiklis 6 lg 4 sätestatule. Hüvitus- ehk asendusmeetmeks loeti

hävinevale elupaigale asendusala määramist ehk 5,7 ha ulatuses asendusala (riigimaal), mis

liideti Märjamaa järtade maastikukaitseala ja Märjamaa järtade loodusalaga (st kaitseala

ja Natura 2000 alade piire laiendati, vt ka joonis 2.3) ning tsoneeriti sihtkaitsevööndisse

vältimaks loodusala väärtusi kahjustavaid tegevusi. Ebasoodsa keskkonnamõju reaalne

hüvitusmeede (LKS § 701 mõistes) loeti tõhusaks/piisavaks (Keskkonnaameti 08.11.2022. a

kiri nr 7-9/22/19833-2) ning seda asuti rakendama juba KMH protsessi ajal. Kokkuvõtvalt

tuvastati Natura 2000 ala hindamise tulemusel, et Natura 2000 ala seisukohast (mh Natura 2000

ala terviklikkus ja kaitse-eesmärgid) võib edasist hindamist jätkata kavandatava alternatiiviga

ehk tegevusega.

Võrreldes KMH koostamise ajaga on 14.03.2025 seisuga tulnud Euroopa Komisjoni arvamus

(14.01.2025) dokumendi nimega „Euroopa Komisjoni arvamus 14.01.2025, mis on esitatud

Eesti taotlusel vastavalt nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) artikli 6 lõike 4 teisele

lõigule projekti „Tallinna-Pärnu-Ikla riigimaantee nr 4 (E67) 62,2–78,8 km“ (Eesti) kohta.“

Euroopa Komisjoni arvamus oli kokkuvõtvalt järgnev: „Eesti ametiasutuste esitatud teabe

põhjal leiab komisjon, et üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) osaks oleva Tallinna-

Pärnu-Ikla riigimaantee nr 4 (E67) 62,2–78,8 km arendamise kahjulik mõju Natura 2000

ala, s.o Märjamaa järtade maastikukaitseala (EE0020408) terviklusele, sealhulgas

esmatähtsale elupaigatüübile *9010 (vanad loodusmetsad), on õigustatud ülekaalukatel

avaliku huviga seotud põhjustel. Otsus sisaldas varasemalt vaid vastavas kohas

siseriikliku kaitse all olnud liigi kaitsestaatuse tõstmist loodusala kaitse-eesmärkide

hulka. Selle tõttu esitati ka lisa tingimus, et pädevad asutused peavad kehtestama meetmed

maanteega eraldatud alade taasühendamiseks. Eluslooduse kaitseks kavandatud tara peab

kaitsma liiki Triturus cristatus maanteele sattumise eest.

Joonis 2.3. Loodusala maantee ääres, peale asendusala liitmist. Alus: EELIS (20.03.2025).

Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamise (Euroopa Komisjon, 2021) juhisest nähtub, et hinnangud tuleb üle vaadata, kui kava

või projekti selle edasise ettevalmistamise käigus (enne tegevuse realiseerimist) muudetakse või täiendatakse. Nt senisega võrreldes suureneb

projektiga hõlmatav ala Natura 2000 ala väärtuste ja eesmärkide mõjutamise eelduste kontekstis. Võrreldes eelprojektiga ei ole põhiprojekti

lahendused muutunud mõjueeldustega alasse jäävate Natura 2000 elupaigatüüpide sinihelmikakooslused (6410) ning karstijärved- ja järvikud

(3180*) puhul, st saab lähtuda KMH aruande järeldusest, et mõju elupaigatüüpidele puudub kui rakendatakse leevendusmeetmeid.

Elupaigatüübi vanad loodusmetsad (9010*) ja kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210; seostub ka püst-linalehikuga) puhul rakenduvad samuti juba

eelprojekti KMH aruandes sätestatud hüvitus- ja leevendusmeetmed, kuid põhiprojektis Nõmmeotsa riste piirkonnas kavandatavate teenindusteede

lahenduste muudatuste tõttu kontrollitakse mõjude puudumise eeldused üle. Lisaks on võrreldes eelprojekti KMH aruande koostamise perioodiga

lisandunud Märjamaa järtade loodusala kaitse-eesmärkidesse harivesilik. Võttes arvesse eelpool nimetatut on järgnevas tabelis 2.1 välja toodud

vastavad elupaigatüübid (2 tk) ja liigid (2 tk).

Tabel 2.1. Märjamaa järtade loodusala mõjueeldustega elupaikade/liikide ülevaade – kaitse-eesmärgid (lühiajaline 10 a / pikaajaline 30 a) jm.

Elupaigatüüp või liik ja taustandmed Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad) Lühi- ja pikaajalised eesmärgid

Vanad loodusmetsad (9010*) – KMH aruandest: „EL

infosüsteemis elupaika fikseeritud 3 ha (esinduslikkus C).

Kaitsekorralduskavas fikseeritud 61 ha, sellest 51 ha

(esinduslikkus B), 4 ha (esinduslikkus A) ning 6 ha

(esinduslikkus C). Metsaruum OÜ (2021) fikseeris, et B

esinduslikkusega alast on 2,9 ha C esinduslikkusega

(hooldustunnusutega ala).“ EELIS (20.03.2025) andmete

järgi on elupaigatüüpi fikseeritud 67,0 ha, millest 3,7

(esinduslikkus A), 50,3 ha (esinduslikkus B) ning 13,1

(esinduslikkus C). EL infosüsteemis pole veel andmeid

uuendatud.

Ohutegurid – KMH aruandest: „raied“.

Meetmed – KMH aruandest: „administratiivsed

(raiete vältimiseks)“. KMH-s määratud

asendusmeede elupaigatüübile refereeritud ka

käesoleva tabeli eelselt.

Võrreldes KMH koostamise ajaga pole

21.03.2025 seisuga toimunud muudatusi.

Lühiajaline (kaitsekorraldus perioodi

lõpuks) – 51 ha (esinduslikkus B), 4 ha

(esinduslikkus A) ning 6 ha (esinduslikkus

C).“ Pikaajaline (30 a periood) – KMH

aruandest: „55 ha (esinduslikkus A) ning 6 ha

(esinduslikkus B).“

Võrreldes KMH koostamise ajaga pole

21.03.2025 seisuga toimunud muudatusi ega

täiendusi teadaoleva info kohta.

Kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede

kasvualad - 6210) – KMH aruandest: „EL infosüsteemis

elupaika fikseeritud 13 ha (esinduslikkus A).

Kaitsekorralduskavas fikseeritud tekstiliselt 8,5 ha

(esinduslikkuse koondhinnang B), loodusala sees

elupaigatüübi pindala ca 8,5 ha (kaitsekorralduskava joonis

2 esitatud elupaiga ala).“. EELIS (20.03.2025) andmete

järgi on elupaigatüüpi fikseeritud 6,6 ha, millest 0,5

(esinduslikkus A), 5,6 ha (esinduslikkus B) ning 0,5

(esinduslikkus C). Elupaigatüübi pindala muudatuste

Ohutegurid – KMH aruandest: „võsastumine,

kulustumine ja ehitustegevus“.

Meetmed – KMH aruandest: „sobilikud

hooldusvõtted, järelevalve ja ehitustegevuse

vältimine“. KMH-s määratud meetmeid

elupaigatüübile refereeritud ka käesoleva tabeli

eelselt.

Võrreldes KMH koostamise ajaga pole

21.03.2025 seisuga toimunud muudatusi.

Lühiajaline (kaitsekorraldus perioodi

lõpuks) – kaitsekorralduskava joonis 2 piiride

alusel loodusalal ca 8,5 ha (kava tabelis 1

märgitud 8,5 ha), esinduslikkus B.

Pikaajaline (30 a periood) – KMH aruandest:

„kaitsekorralduskava joonis 2 piiride alusel

loodusalal ca 8,5 ha (kava tabelis 1 märgitud

8,5 ha), esinduslikkus B.“

26 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee

rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Elupaigatüüp või liik ja taustandmed Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad) Lühi- ja pikaajalised eesmärgid

peamiseks põhjuseks on loodusala lääneosas elupaigatüübi

kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ümberhindamine

puisniitude (6530*) elupaigatüüpideks.

Võrreldes KMH koostamise ajaga pole

21.03.2025 seisuga toimunud muudatusi ega

täiendusi teadaoleva info kohta.

Püst-linalehik (Thesium ebracteatum) – KMH aruandest:

„EL infosüsteemis fikseeritud populatsiooni hea seisund.

Kaitsekorralduskavas fikseeritud, et populatsiooni

loendatud ca 2561 taime (sh loodusala piirist osaliselt

väljapoole jäävate aladega (KLO9300495 ja KLO9336096)

kokku). Seondub enam elupaigatüübiga 6210. Metsaruum

OÜ (2021) kordas omakorda, et loodusalal on laialehiste

metsade (1 ha) elupaik, mis võib olla käsitletav ka

puisniiduna (elupaigaks ka püst-linalehikule), kui ala

hooldus (10 a jooksul) prioriteediks seada. Kasvukohad,

mis on eelnevalt nimetatud, kuid jäävad loodusalale vaid

osaliselt:

 KLO9300495 – 0,3 ha (1100 taime), millest

loodusalas 0,23 ha ehk ca 843 taime. Loodusalast

väljas ca 257 taime.

 KLO9336096 – 0,3 ha (700 taime), millest

loodusalas 0,15 ha ehk ca 350 taime. Loodusalast

väljas ca 350 taime.

Eelnevalt kirjeldatud kasvupaikadest siis loodusalal kokku

ca 1193 taime ja sellest väljas ca 607 taime.“ Seega taimi

loodusala sees ca 1954.“ Võrreldes KMH koostamise ajaga

on 20.03.2025 EELIS andmetes toimunud järgmised

muudatused (tuginedes Rewild OÜ tööle, sisend ka KMH-

le): minimaalselt korrigeeriti leiualade KLO9300495 ja

KLO9336096 asetust ning lisandus leiuala KLO9343091

(loodusalal, u 350 m kaugusele põhitrassist).

Ohutegurid – KMH aruandest: „võsastumine,

kulustumine ja ehitustegevus“.

Meetmed – KMH aruandest: „sobilikud

hooldusvõtted, järelevalve ja ehitustegevuse

vältimine“. KMH-s määratud meetmeid liigile

refereeritud ka käesoleva tabeli eelselt.

Võrreldes KMH koostamise ajaga pole

21.03.2025 seisuga toimunud muudatusi.

Lühiajaline (kaitsekorraldus perioodi

lõpuks) - soodsas seisundis vähemalt 2500

isendiga (kaitsekorralduskava tabelist 1), kuid

eesmärk ei saa hõlmata loodusala piiridest

väljapoole jäävaid alasid, seega saab

eesmärgiks loodusalal lugeda 1900 isendit.

2500 isendiga seonduv eesmärk on reaalne

juhul kui laialehiste metsade (1 ha) elupaiga

hoolduse kaudu oleks see käsitletav

puisniiduna (elupaigaks ka püst linalehikule).

Pikaajaline (30 a periood) – KMH aruandest:

„heas seisundis, esindatud > 2500 isendi

(kaitsekorralduskava tabelist 1), kuid eesmärk

ei saa hõlmata loodusala piiridest väljapoole

jäävaid alasid, seega saab eesmärgiks

loodusalal lugeda > 1900 isendi (vt ka

käesoleva tabeli rea nr 5 teine veerg). > 2500

isendiga seonduv eesmärk on reaalne juhul kui

laialehiste metsade (1 ha) elupaiga hoolduse

kaudu oleks see käsitletav puisniiduna

(elupaigaks ka püst linalehikule).

Võrreldes KMH koostamise ajaga pole

21.03.2025 seisuga toimunud muudatusi ega

täiendusi teadaoleva info kohta.

Harivesilik (Triturus cristatus) – KMH aruande Natura

ptk all ei käsitletud, kuna KMH koostamise ajal ei olnud

liiki nimetatud loodusala kaitse-eesmärkides. Elupaik

Ohutegurid – ehitustegevus, võsastumine,

reostus maanteelt, elupaikade eraldatus ja

hukkumine maanteedel.

Lühiajaline (kaitsekorraldus perioodi

lõpuks) – elupaigad on säilinud ning liik

asustab ala. Pikaajaline (30 a periood) –

27 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee

rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Elupaigatüüp või liik ja taustandmed Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad) Lühi- ja pikaajalised eesmärgid

seondub karstijärved ja -järvikud (3180*), elupaika

käsitleti ka eelprojekti KMH-s ning täiendavaid

muutusi vastava elupaigaga põhiprojektis ei esinenud. .

Meetmed – elupaika kahjustavatest

ehitustöödest hoidumine, vajadusel koosluse

hooldamine, kemikaalide jms ainete järtade

juurest ärajuhtimine. Euroopa Komisjoni

arvamuse (14.01.2025) refereering - liigile

sobivate läbipääsude (maanteede alt) tagamine ja

maanteele sattumise ohu minimeerimine.

elupaigad on heas seisundis, alal vähemalt 30

muna.

2.2.Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale

Kavandatava tegevuse mõjuala eeldusi näitas tabel 2.1 (ptk 2.1), kus olid esile toodud asjakohased Natura 2000 ala (Märjamaa järtade loodusala)

elupaigatüübid ja liigid, mis seostusid käsitletava tegevuse ülevaatusega (peale eelprojekti, põhiprojekti tasandil). Järgnevas tabelis 2.2 on välja

toodud mõju hinnang elupaigatüüpidele ja liikidele seoses kavandatava tegevusega.

Tabel 2.2. Mõju prognoosimine Natura 2000 alade asjakohastele (vt tabel 3.1) elupaigatüüpidele ning liikidele seoses projekteeritava tegevusega.

Elupaigatüüp või liik Mõju eelduste kirjeldus / prognoosimine Mõju

Vanad loodusmetsad

(9010*)

Eelprojektis sätestatud asendusmeetmed on rakendunud ja Euroopa Komisjoni arvamus (14.01.2025) oli

positiivne. Arvamus esitati Eesti Vabariigi taotluse (asendus ehk hüvitusmeetme sobivuse hindamiseks)

vastavalt nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku

ja taimestiku kaitse kohta) artikli 6 lõike 4 teisele lõigule projekti „Tallinna-Pärnu-Ikla riigimaantee nr 4 (E67)

62,2–78,8 km“ kohta.

21.03.2025 seisuga pole toimunud muudatusi ega täiendusi teadaoleva info kohta (mh ohutegurid, vt eelhinnangu

tabel 2.1), sh põhiprojektis ei ole muutunud Orgita-Haimre põhitrassi lahendus (raadatava metsa vajadus ei ole

suurenenud, projektlahendust minimaalselt veelgi optimeeritud). Põhiprojektiga on muutunud vähesel määral

Nõmmeotsa riste teenindusteede lahendused. Täpsemalt kavandatakse Nõmmeotsa ristest lääne suunas

teenindustee Natura elupaigatüüpide 9010* ja 6210 vahele, st tee piirneb mõlema elupaigatüübiga (nii eel- kui

ka põhiprojekti järgi). Põhiprojektis ilmnes vajadus teenindustee pikendamiseks, mistõttu on seos elupaigatüübi

9010* ala piirialaga. Sellegipoolest jääb kogu projektiga määratud raadatava metsa maht eelprojekti KMH

aruandes seatud 0,15 ha piiridesse, mistõttu täiendavat mõju elupaigatüübile 9010* ei ole ette näha. Seega pole

toimunud muudatusi käesoleva elupaigatüübi mõjude hindamises, st fikseeritud oli kahjulik mõju

elupaigatüübile 9010* (vanad loodusmetsad) juba eelprojekti staadiumis ning määratud hüvitusmeetmed

juba ka rakendatud (sobivust kinnitatud ka Euroopa Komisjoni arvamusega (14.01.2025)).

Puudub.

28 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee

rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Elupaigatüüp või liik Mõju eelduste kirjeldus / prognoosimine Mõju

Kuivad niidud lubjarikkal

mullal (olulised orhideede

kasvualad - 6210) ja püst-

linalehik (Thesium

ebracteatum) Elupaigatüüp ja liik seotud,

seega käsitlus ühine.

Põhiprojektis ei ole muutunud Orgita-Haimre põhitrassi lahendus ning võetakse arvesse KMH aruandes seatud

leevendusmeetmeid. Eelprojektiga oli kavandatud Nõmmeotsa riste piirkonnas põhitrassist ida suunas

teenindustee, jäädes elupaigatüübi 6210 vahetusse lähedusse. Põhiprojekti koostamisel otsustati teenindustee

juurdepääs sinna asukohta mitte projekteerida, kuna hooldusvajaduse jaoks tagatakse ligipääs idasuunal asuva

Tagajärta (50201:001:0163) maaüksuse juurest, ilma elupaigatüüpe mõjutamata, kasutades mh senist taristut.

Nõmmeotsa ristest lääne suunas paikneks teenindustee Natura elupaigatüüpide 9010* ja 6210 vahele, st tee

piirneb mõlema elupaigatüübiga (nii eel- kui ka põhiprojekti järgi). Rakenduvad samad ehitustegevust suunavad

meetmed, mis on seatud eelprojektis (võimaldamaks ehituspiirkonda hõlmatud elupaiga taastumist, mida toetab

ülejäänud ehitustegevuse piiriga mitte seotud elupaiga osa). Seega pole toimunud muudatusi käesoleva

elupaigatüübi ja sellega seotud liigi mõjude hindamises, st projekti elluviimisel puudub ebasoodne mõju

elupaigatüübile ja sellega seotud liigile.

Puudub.

Harivesilik (Triturus

cristatus)

Eelprojekti tasandil toimunud töödes oli liiki arvestatud ja käsitletud siseriiklikust kaitse-eesmärgist lähtuvalt, st

liigi soodsuse eesmärke ei vaadeldud Natura 2000 alade tasandil. Samas juba toona oli oluline, et tagatud on liigi

püsivus vastava liigi jaoks sobivatel elupaigatüüpidel. Nimetatud elupaigatüüp (3180*) olid käsitletud ka

eelprojekt KMH Natura 2000 asjakohases hindamises (määrati meede – „Tähistada loodusala piiri enne

ehitamist, rekonstrueeritava maantee ääres, et elupaigatüüpidele (6410 ja 3180*) ei satuks tee kehandi ehitusel

kasutatavat rasketehnikat või jäätmeid.“). Elupaikade negatiivset mõjutamist ei tuvastatud ja see ei ole

põhiprojekti tasandil muutunud. Eraldi pööratakse siinkohal tähelepanu Euroopa Komisjoni arvamuse

(14.01.2025) refereeringule - liigile sobivate läbipääsude (maanteede alt) tagamine ja maanteele sattumise ohu

minimeerimine.

Selleks koostas Keskkonnaagentuur Viridis OÜ (osales ka eelprojektis elustiku vaba liikumist puudutavate

analüüside teostamisel) hinnangu-ekspertarvamuse juba varasemalt kavandatud meetmete tõhususe osas

harivesiliku teemal Orgita-Haimre lõigul, Märjamaa järtade maastikukaitseala piirkonnas. Analüüsist nähtub, et

kuna negatiivseid mõjusid seoses ehitustegevusega ning sademevee lahendustega harivesilikuga seonduvale

elupaigatüübile karstijärved -ja järvikud (3180*) ei ole ette näha, siis ei ole ette näha ka negatiivseid mõjusid

harivesilikule vastavate ohuteguritega seoses. Kuna põhiprojektis ei ole muutunud Orgita-Haimre põhitrassi

lahendus ning võetakse arvesse KMH aruandes ja Ulukiuuringus seatud leevendusmeetmeid, siis pole ette näha

negatiivseid mõjusid, tingimusel, et rakendatakse eelprojekti KMH aruandes sätestatud leevendusmeetmeid

elupaigatüübi 3180* ning kahepaiksete sh harivesiliku kui ka roomajate läbipääsude osas. Vastav tingimus on

ka põhiprojektis tagatud. Seega pole ette näha negatiivseid mõjusid harivesilikule.

Puudub.

2.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus

Ptk 2.1 ja 2.2 alusel ei fikseeritud täiendavaid negatiivseid ohtusid Natura 2000 loodusalal

(Märjamaa loodusala) kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura

täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel alustel negatiivse (ebasoodsa)

mõju eeldusi analüüsitud loodusala eesmärkide täitmisele ei ole. Seega on kavandatava

tegevuse elluviimisel, põhiprojektis määratud viisil (vt eelhinnangu ptk 1, koos eelprojekti

KMH Natura 2000 hindamise meetmetega), ebasoodne mõju Natura 2000 Märjamaa

loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele välistatud ning puudub vajadus edasi liikuda

asjakohase hindamise etappi. Täiendavalt lisatakse, et eelprojekti KMH Natura 2000

alade asjakohaseid meetmeid on refereeritud ka eelnevalt, käesoleva eelhinnangu ptk 2.1.

Siiski toob töö koostaja siinkohal välja järgnevat - Natura 2000 aladega seotud kavade ja

projektide hindamise (Euroopa Komisjon, 2021) juhisest nähtub, et hinnangud tuleb üle

vaadata, kui kava või projekti selle edasise ettevalmistamise käigus (enne tegevuse

realiseerimist) muudetakse või täiendatakse. Nt senisega võrreldes suureneb projektiga

hõlmatav ala Natura 2000 ala väärtuste ja eesmärkide mõjutamise eelduste kontekstis.

30 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkus määramine

Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne)

suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning

võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja

koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab tegevuse elluviimisega seotud

olulisi keskkonnaprobleeme ehk negatiivseid mõjusid (mh koos muude mõjualas toimuvate

ja/või planeeritavate tegevustega, vt ptk 1) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise,

vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi (määratakse vajadusel).

Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal):

1) maa ja maakasutus;

2) märgalad;

3) jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;

4) veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale;

5) muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);

6) maavarade kasutus;

7) ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;

8) maastik (sh pinnavormid);

9) looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);

10) elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

11) suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide

kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1.1–1.3 ja 2 toodud teavet, sh

arvestatakse juba KMH aruandes sätestatud leevendusmeetmetega.

3.1. Maa ja maakasutus

Orgita-Haimre lõigu rekonstrueerimine hõlmab suures osas olemasoleva tee laiendamist, seega

olulist maastikumuutust tee rekonstrueerimine kaasa ei too, sh võrdluses eelprojekt ja

põhiprojekti lahenduste võtmes. Ptk 1.3.6 käsitleti maakasutuse muutusi, sh toodi välja

tuginedes KMH aruandele peamised võimalikud positiivsed ja negatiivsed mõjud

(liiklusohutuse tõstmine, teekoridori rajamise ja laiendamisega võimalik barjääriefekt, maade

võõrandamine) ning asjakohased leevendusmeetmed (ühenduste ja juurdepääsude tagamine,

kergliiklusteede võimaluste parendamine, õiglase hüvitise tasumine maade võõrandamisel).

Eelprojekti KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset

mõju käsitletavatele valdkondadele. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta

käesoleva teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Orgita-Haimre

lõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes arvesse sh juba eelprojekti KMH-

s seatud leevendusmeetmeid.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning

puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

31 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

3.2. Märgalad

Kavandatud tegevusega hõlmatud alal ei ole otsest seotust märgalade ega

kuivendustegevusega. EELIS 20.03.2025 andmete järgi ei esine Orgita-Haimre lõigu vahetus

läheduses märgalasid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse

(ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava

valdkonna osas ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

3.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad

Ptk 1.3.3 kirjeldatakse, et rekonstrueeritava teelõigu vahetus läheduses ei asu ühtegi avalikult

kasutatavat veekogu. Sademeveed on teekattelt ära juhitud põikkalletega projekteeritud

haljasaladele, kraavidesse, ning võimalusel edasi eesvoolude suunas. Põhimaantee

eraldusribalt on kavandatud sademevee ärajuhtimine sademeveekaevudesse, mille kaudu on

sademeveed juhitud edasi projekteeritud sademeveetorude ja rennide kaudu külgkraavidesse.

Vete juhtimiseks, uutelt teedelt, on ette nähtud rajada uued kraavid ja truubid. Võrreldes

eelprojektiga on põhiprojekti mahus muudetud (suurendatud) truupide läbimõõtusid, võttes

arvesse uusi nõudeid teede projekteerimisnormides, sh järgides standardi EVS-848-2021

nõudeid.

Maantee kasutamisel sademeveest vooluveekogumi kvaliteedile ohtu ei tulene, arvestades mh

prognoositavat liikluskoormust. AS Maves (2013) alusel tuleb liiklusega kaasneva

keskkonnariski vähendamiseks sademevett (peamine probleem heljum) käidelda alates

liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas ning käitlemise vajadust analüüsida alates 15 000

autost ööpäevas. Käesoleva projektiga maantee sademevett ei koondata ega ka juhita otse

vooluveekogumitesse, vaid kavandatud on asjakohane sademevee taristu (vähendamaks mh ka

minimaalset heljuvaine jõudmist vooluveekogumitesse). Seega projektis tagatakse sademevete

süsteemne äravool rajatistelt viisil, mis ei kahjusta loodus- ja sotsiaalkeskkonda. St sademevee

tekkega on arvestatud ja see juhitakse ära mööda selleks projekteeritud rajatisi, tagades, et

teerajatistel ei esineks ohtlikku liigvett ja sademevesi jõuaks veekogusse, ilma mh kalda

erosiooni ja täiendavat reostuskoormust tekitamata. Vaadeldavate teede liiklussagedus

vastavate (> 15 000) määrangute alla ei lähe (vt ka ptk 1.1 ja 1.3.6). Seega juba vastavatest

tingimustest lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika (sademevee

koondamine ja suublasse juhtimine) käesoleva objekti puhul olulisi mõjueeldusi põhjustav.

2013. a järeldused peegeldavad mh Alkranel OÜ 2005. a dokumendi „Alternatiivsete

sademevee äravoolu- ja kogumissüsteemide uurimistöö“ järeldusi. Mh nähtus sealt, et USA

uuringutest tulenevalt on ca 9000 sõidukiga päevakoormusega maanteedelt nt heljuvaineid teelt

koondatud veest fikseeritud vaid 19 mg/l (heljumisisaldus ei tohi > 40 mg/l (Keskkonnaministri

08.11.19. a. määrus nr 61)). Transpordiamet on mitmeid aastaid teostanud omaseiret suure

liiklussagedusega maanteelõikude (liiklussagedusega nii alla kui üle 10000 sõiduki/ööp)

lähedases pinnases, sademeveekraavides (maanteelõigud u 15000 sõiduk/ööp) kui ka

sademevee settebasseinides esinevate saasteainete osas. Omaseire tulemused on kokkuvõtlikult

esitatud mh Maves OÜ (2019) töös „Eksperthinnang Maanteeameti sademevee väljalaskudele

võttes aluseks omaseire andmed ja tellitud veeseire uuringud“. Maves OÜ (2019) alusel:

 perioodil 2016-2018 võetud kõikide pinnaseproovide tulemused vastasid pinnase

piirarvule elamumaal. Enamike saasteainete sisaldused jäid ka vastavatest sihtarvudest

madalamaks, üksikutel kordadel esines sihtarvu ületamisi Zn, Pb ja Cd korral. Eelneva

alusel on maanteede ümbruse pinnas valdavalt heas seisundis.

32 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

 perioodil 2013-2019 sademeveekraavide proovide tulemused näitasid, et aasta keskmisi

sademevee saasteainete piirväärtusi maanteelt ärajuhitavas vees ei ületatud.

Prioriteetsete ohtlike ainete aasta keskmisi piirväärtusi pinnavees ületasid üksikud

proovid, suurima lubatud sisalduse ületamist ei esinenud. Näiteks tsingi puhul esines

aasta keskmise piirväärtuse (10 μg/l) ületamist üksikproovides 10% suurusjärgus, vase

puhul üksikjuhtudel. 2018. a seire alusel ületas tsingi keskmine sisaldus sademete vees

10 μg/l kümnes seirejaamas 18-st. Seega on suurem tsingi sisaldus maanteede läheduses

tingitud ka sademete koormusest, sest tsink ei ole veel jõudnud keskkonnas neelduda.

Naftasaaduste sisaldus pinnavees ja maanteelt ärajuhitavas sademevees viimastel

aastatel probleemiks ei ole olnud.

 2018. a maantee settebasseide seire alusel vastas Kukruse-Jõhvi sademeveesüsteemide,

Kroodi ja Pirita sademeveesüsteemide ning Kurna, Kurna-Luige ja Luige

sademeveesüsteemide vesi raskmetallide osas pinnaveekogude vee kvaliteedi aasta

keskmistele piirväärtustele, va Kurna II settebassein, kus tsingi sisaldus vees oli 15 μg/l

(Eestis piirväärtus 10 μg/l; Soome uuringutes on tsingi ohutu sisaldus heitvees 52 μg/l).

Heljumi ja naftasaaduste osas vastas sademeveesüsteemide vesi vastavatele

heitveelaskude piirväärtustele.

Maves OÜ (2019) toob välja, et Eesti maanteedelt ei juhita saasteaineid suublasse koguses, mis

võiks põhjustada veekogude saastatuse riski. St, et maanteede liikluskoormus ei ole

üldprintsiibis nii suur, et võiks põhjustada prognoositavas tulevikus veekogumite keemilise või

ökoloogilise seisundi halvenemist, seda ka koosmõjus muude koormustega. See on tõendatud

seniste uurimistööde, seireandmete ja naabermaade (Soome ja Rootsi) uurimistulemustega, kus

liikluskoormus on kordades Eesti omast suurem.

Lisaks on koos raskmetallide heidete vähenemisega atmosfääri käesoleval ajal oluliselt

vähenenud ka raskmetallide sisaldus sademetes. Tulevikuprognoosid näitavad raskmetallide

heidete edasist vähenemist, seda eelkõige põlevkivi põletamise vähenemise mõjul.

Liiklussageduse suurenemiseset tulenevaid tegureid kompenseerivad ka transpordisektoris

karmistuvad nõuded autode mootoritele ning eeldatav elektriautode osatähtsuse tõus (Maves

OÜ, 2019).

Eeltoodust lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika käesoleva objekti puhul

mõjueeldusi põhjustav ega ka vastuolus õiguskorraga (mh VeeS) ja ei tekita ohtu ka tarbevee

kvaliteedile (mh paikkonnas valdavalt kasutuses ka ühisveevarustus). Eelprojekti KMH

aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju käsitletavatele

valdkondadele. Maanteelt ära juhitavad saasteainete kogused pole piisavalt suured, et

põhjustada eelkõige (vastavas lõigus ehk projekti etapp 2-s) pinnase keemilise või ökoloogilise

seisundi halvenemist. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta käesoleva teema all

käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Orgita-Haimre lõigu

rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes arvesse sh juba eelprojekti KMH-s

seatud leevendusmeetmeid.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

3.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale

Ptk 1.3.3 kirjeldatakse, et rekonstrueeritava teelõigu vahetus läheduses ei asu ühtegi avalikult

kasutatavat veekogu. Veestiku mõjueeldusi (sademeevee temaatika kaudu) on kirjeldatud juba

33 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

ka ptk 2.4, st seal toodut käesolevasse ptk ei dubleerita. Tegevus ei oma sisulisi seoseid

merekeskkonnaga, lähtuvalt mh tegevuse asupaigast. Põhjavee, sh veeressursi teemat käsitleti

ptk 1.3.2, millest selgus, et piirkonna põhjaveekaitstus varieerub (lõigul domineerivad

kaitsmata põhjaveega alad). Tegevus ei eelda põhjaveevarude vähendamist vms vastavat

valdkonda ohustavat tegevuse elluviimist. Veeressursiga peamiselt seotud puurkaevud ning

nende hooldus- või sanitaarkaitsevööndid (VeeS alusel) ei ulatu teemaani ning asuvad teemaast

rohkem kui 25 m kaugusel (mõjueeldustega (vibratsioon) ala vastavas valdkonnas). Eelnevalt

ptk 1.3.2 ja 1.3.6 sätestatud tingimused KMH aruandes tagavad ka väheste võimalike

keskkonnaohtlike olukordade või häiringute tekke vältimise/piisava minimeerimise.

KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju

käsitletavatele valdkondadele. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta käesoleva

teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Orgita-Haimre lõigu

rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes arvesse sh juba eelprojekti KMH-s

seatud leevendusmeetmeid.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning

puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

3.5. Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Mulla ja pinnase teemat käsitleti ptk 1.3.2, õhukvaliteediga seonduvat teemat käsitleti ptk 1.3.6,

kliimaga seotud teemat käsitleti ptk 1.3.7. Vastavates ptk-s ehk eelpool kirjeldati võimalikke

mõjusid pinnasele (pinnase eemaldamine), õhukvaliteedile (õhusaaste), kliimale (raadamine,

transpordiheitmed, katendi ehitamine ja rekonstrueerimine) ning asjakohaseid

leevendusmeetmeid.

KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju

käsitletavatele valdkondadele. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta käesoleva

teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Orgita-Haimre lõigu

rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes arvesse sh juba eelprojekti KMH-s

seatud leevendusmeetmeid.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning

puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

3.6. Maavarade kasutus

Maavarade teemat käsitleti ptk 1.3.2. Ehitusprojekti ala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt

maavararessurssidel, mistõttu pole ette näha võimalikku (sh negatiivset) mõju maavaradele.

Maavarade ressursside (nt ehitusmaavarad) kasutamist kavandatav tegevus ei kitsenda,

maavarasid kavandatakse kasutada eesmärgi päraselt ja säästlikult. St ei looda materjali

defitsiiti ning seega ei kitsenda maavaravarude üldist kasutust neile, kes vastavaid maavarasid

täiendavalt tarbida võiksid ja sooviksid.

KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju

käsitletavale valdkonnale. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta käesoleva

teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Orgita-Haimre lõigu

34 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval

projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid ning puudub ka KMH protsessi

algatamisvajadus.

3.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Ressusikasutuse teemat käsitleti ptk 1.3.7, milles selgus, et Orgita-Haimre lõigu

rekonstrueerimine ei mõjuta oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt ressursikasutuse (sh

energiakasutuse), jääkide, heidete ning jäätmetekke aspekte.

KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju

käsitletavatele valdkondadele. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta käesoleva

teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Orgita-Haimre lõigu

rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes arvesse sh juba eelprojekti KMH-s

seatud leevendusmeetmeid.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning

puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

3.8. Maastik (sh pinnavormid)

Maastiku, sh maakasutuse muutuseid puudutavat, teemat käsitleti ptk 1.3.1., 1.3.4. 1.3.5 ja

1.3.6, milles selgus, et Orgita-Haimre lõigu rekonstrueerimine ei mõjuta oluliselt ebasoodsalt

ehk negatiivselt maastike ega põhjusta nende muudatusi.

KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju

käsitletavale valdkonnale. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta käesoleva

teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Orgita-Haimre lõigu

rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning

puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

3.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Käesoleva eelhinnangu raames tuvastati muudatusi EELIS andmetes (vt ka ptk 1.3.4).

Siinkohal oluliseks saab pidada kahe kaitsealuse liigi lisandumist projektalasse (arvestatud ka

põhiprojekti koostamisel), sh mõjutatavasse tsooni:

o Rewild OÜ 2021 töö järgi lisandusid järgmised III kaitsekategooria liigi

musträhn (Dryocopus martius) leiualad: KLO9129853, KLO9129856.

KLO9129853 leiuala läbib kavandatav K4.1 juurdepääsutee 5041985 Järta

majatee, leiuala jääb osaliselt Märjamaa järtade maastikukaitsealast välja;

o Sõltumata Rewild OÜ 2021 tulemustest lisandus II kaitsekategooria liigi

punane tolmpea (Cephalanthera rubra, KLO9350852) leiuala – piirneb

eelprojektiga kavandatud põhitrassiga.

Musträhn (Dryocopus martius) on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus, kuid kes

on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina

35 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Musträhn eelistab elupaigana suuri okasmetsi, männi-

segametsi, kõrgetüvelisi hõredaid männikuid, raiesmikke ja põlendikke. Musträhni ohustavad

tegurid on sobilike elupaikade pindala vähenemine, sh vanade metsade pindala vähenemine ja

pesitsemiseks sobivate puude eemaldamine metsaraie käigus. Samas on tegu liigiga, kes saab

väga hästi hakkama ka raiesmikel.

Käesolev tegevus, täpsemalt kavandatava K4.1 juurdepääsutee 5041985 Järta majatee

rajamine, seondub peamiselt ohuteguritest elupaikade pindala vähenemisega, kuna tee

rajamiseks on vajalik kõrghaljastuse raadamine. Võttes arvesse, et tegemist on eelprojekti

(millele koostatud ka KMH aruanne) järgse tee rajamisega, ei ole näha ette olulisi negatiivseid

mõjusid. Eelprojekti KMH aruande faasis viis Rewild OÜ liikide inventuuri, kus musträhni

tuvastati kavandatava K4.1 juurdepääsuteest lääne suunas, mis võib indikeerida liigi peamist

elupaika. EELIS andmebaasis määratud piirid võivad aga indikeerida liigile põhimõtteliselt

sobivaid leiualasid. Võttes arvesse kavandatava tegevuse iseloomu ei ole ette näha olulist

negatiivset mõju. Siiski on siinkohal asjakohane tuua välja, et liigi isendite häirimise

vältimiseks, eelkõige pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, tuleb rakendada liigi

musträhn leiuala KLO9129853 puhul Märjamaa kaitsealadele määratud metsaraie ja raadamise

keeldu (01.02-31.07) kogu leiuala ulatuses (sh kogu K4.1 juurdepääsutee 5041985 Järta

majatee ulatuses), mh leiuala osas, mis jääb Märjamaa järtade maastikukaitsealast osaliselt

välja. Eelnev on juba kirjeldatud ka Päädeva-Haimre etapp II keskkonnajuhtimiskavas

ehitusaegse meetmena, mistõttu täiendavate (käesoleva dokumendi raames) meetmete

määramine pole siinkohal vajalik.

Punane tolmpea (Cephalanthera rubra) on Eestis üks haruldasemaid käpaliseliike, mis

eelistab lubjarikaste muldadega poolvarjulist kasvukohta loometsades, -niitudel, vahel ka

klibustel teeservadel, sh maanteekraavide nõlvadel. Punane tolmpea on II kaitsekategooria liik,

mille seisundit on Eesti punase nimestiku järgi hinnatud ohualtiks (VU), kuna liig arvukuse

suundumise trend on selgelt kahanev. Punane tolmpea on pikaealine mükoriisne taim, mis

sobilikes oludes elab kaua, kuid on aeg-ajalt dormantne (soikeperiood kestab enamasti 1-2

aastat, kuid registreeritud on ka pikemaid puhkepause). Liigi peamisteks ohuteguriteks on

sugukond käpalised (Orchidaceae) kaitse tegevuskava eelnõu 2024. a tööversiooni järgi

niitude kadumine, elupaikade killustumine, ehitustegevus ning metsamajandus. Täpsemalt

ohustab liiki elupaikade kinnikasvamine nii võsastumise kui ka metsa järelkasvu või teise rinde

tihenemise tõttu, lageraie (ka muud raie liigid, kui järgneb võsastumine), ehitustegevus (sh

elupaikade hävimine, tallamine).

Käesolev tegevus, täpsemalt Orgita-Haimre põhitrassi rajamine, seondub peamiselt

ohuteguritest elupaikade pindala vähenemisega, ehitustegevus, st ehitustegevuse tõttu liigi

leiualal ehitusmasinatega liikumine, liigi isendite tallamine, kõrghaljastuse eemaldamine, sh

valgustingimuste muutmine. Projektiga on kavandatud liigi punase tolmpea leiualal

KLO9350852 ja selle vahetus läheduses metsa raadamine, mulde nõlva ehitamine ning

ulukitara (võrkaed) paigaldamine. Nõlva ehitamisega hõivatakse umbes 1% liigi leiualast,

metsa raadamisel kuni 11% liigi leiualast. St säilib enamus liigi leiualast ning eeldused liigi

vastava leiupaiga soodusese ohustamiseks ei ole olulised.

Mõjutuste alla jääva leiuala osas kohanduvad juba eelprojekti KMH meetmed (rakenduvad ka

uute leiukohtade osas). Võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks liigi isenditele on vajalik

ehitustegevuse teadlik suunamine, et ehituspiirkonda hõlmatud liigi elupaik saaks taastuda ning

ülejäänud elupaiga osa toetaks vastavat taastumist. Lisaks saab tuua välja, et maantee rajatiste

juurde kuuluv tara (võrkaed) ei halvenda punase tolmpea leiuala ja selle lähipiirkonnas

36 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

hooldusvõimalusi (võsastumise vältimiseks) ega vähenda (mh selle paigaldamisel) elupaiga

soodsust (mh esinduslikku pindala) ega takista ka elupaika kasutavate liikide levikut.

Rewild OÜ 2021 töös on punase tolmpea leiuala ümbrus määratud teise väärtusklassi. Rewild

OÜ tööst selgub, et teisaldamiseks/ümberistutamiseks on ette nähtud vaid nn esimesse

väärtusklassi kuuluvad taimed (hästisäilinud liigirikkad niidualad, kus suur osa on ka

kaitsealuste taimede kasvukohtadeks). Siinkohal saab märkida, et vaatamata Rewild OÜ tööle,

kus käsitletav ala määrati teise väärtusklassi, siis kaitsealuse liigi teke vastavasse alasse

muudab selle automaatselt I väärtusklassi alaks (kaitsealuste taimede kasvukoht, mida teised

väärtusklassid ei käsitle). Eelnevat toetab ka looduskaitseseadus § 55 lg 7 (isendikaitse

põhimõtted), millest tulenevalt kaitsealuste liikide ümberasustamist reguleerib Vabariigi

Valitsuse määrus nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ Seetõttu rakendub

punase tolmpea leiuala puhul kaitsealuste taimede ümberistutamise meede. Lisaks on

Keskkonnaamet oma kirjaga nr 6-2/25/2804-2 (10.03.2025; vt ka eelhinnangu ptk 1.3.4)

andnud suunised kaitsealuste liikide tuvastamiseks ja käsitlemiseks tulenevalt mh LKS § 55 lg

7 ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“.

Meetmed on juba kirjeldatud ka Päädeva-Haimre etapp II keskkonnajuhtimiskavas

ehitusaegse meetmetena, mistõttu täiendavate (käesoleva dokumendi raames) meetmete

määramine pole vajalik.

Kogu põhiprojekti vastava etapi loodusliku mitmekesisuse (loomastik, taimestik, metsad) ja

kaitstavaid loodusobjekte (sh Natura 2000 võrgustiku alad) käsitleti peamiselt ptk 1.3.4, 1.3.5,

2, milles nähtub, et juba eelprojekti KMH-s tuvastati võimalikud mõjud (elupaiga ja liigi

seisundi halvenemine, raadamine) ning toodi välja võimalikud leevendusmeetmed KMH-s ja

põhiprojektiga seotud dokumentatsioonis (sh keskkonnajuhtimise kavas, ehitustööde

korraldamiseks). Loomastiku liikumist tagavate rajatistega seonduvad muudatused on

põhiprojektis üle konsulteeritud varasema ulukiuuringu teostajaga ning vastava järgselt ei

suurenda toimunud muudatused olulise negatiivse mõju avaldumise eelduseid.

Eelprojekti KMH aruandes sätestatud leevendusmeetmete põhimõtted (vt ka käesoleva töö ptk

1.3.4) ja rakendatavuse areaal tagavad ka põhiprojekti tasandil kaitsealuste liikide soodsa

seisundi hoidmise eeldused. Võrreldes KMH koostamise ajaga ei ole põhiprojekti staadiumis

muutunud põhitrassi lahendused lõigul Orgita-Haimre, samas ilmnes vajadus muuta

Nõmmeotsa riste teenindusteede lahendusi. Vastavat on puudutatud ka ptk 2.3, koos Märjamaa

järtade loodusala kaitse-eesmärkidesse lisandunud liigiga harivesilik (Triturus cristatus).

Mõjusid Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele ei tuvastatud. Rakenduvad eelprojekti KMH-

s määratud kohustuslikud meetmed. Hüvitusmeede (elupaigatüübile 9010*) on juba

rakendunud.

Eelneva põhjal saab järeldada, et Orgita-Haimre lõigu rekonstrueerimine ei too olulist

negatiivset mõju, võttes arvesse eelprojekti KMH-s seatud leevendusmeetmeid. Siinkohal võib

üle rõhutada, et juhul kui nt ehitamise käigus tuvastatakse uued kaitsealuste liikide leiukohad,

on projektis ja selle keskkonnajuhtimiskavas määratud meetmed (sh taimede ümberistutamise,

hilisem hooldamine, raierahu, sh ornitoloogi kaasamise osas) piisavad, et tagada kaitsealuste

liikide säilimine ning tekitades vaid häiringuid, mis ei sea ohtu erinevate liikide või nende

elupaikade soodsat seisundit.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

37 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

2.10. Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Elanikonnaga seonduvad kõik ptk 1 all esitatud alamvaldkonnad, kuid elanikkonna, sh inimese

tervis, heaolu ja vara teemat spetsiifilisemalt käsitleti ptk 1.3.6, milles selgus, et Orgita-Haimre

lõigu rekonstrueerimine võib tuua peamiselt mõju liiklusohutusele (selle tõstmisele),

barjääriefekti tekitamisele ning maade võõrandamisele. Samas leiti, et lõigu rekonstrueerimine

ei mõjuta oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt inimeste heaolu, tervise ja vara aspekte, kuivõrd

rakendatakse (leevendus-)meetmeid (kinnistutele juurdepääsude tagamine, kergliiklusteede

võimaluste parendamine, õiglase hüvitise tasumine, karjatunneli projekteerimine).

Kultuuripärandi ja arheoloogiliste väärtuste teemat käsitleti ptk 1.3.1, milles selgus, et vastava

lõigu rekonstrueerimine ei oma sisulisi seoseid pärand- ja/või kultuuriobjektidega.

Müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna teemasid käsitleti asjakohases mahus

eelhinnangu ptk 1.3.6, milles selgus, et lõigu rekonstrueerimisel ületatakse nii ehitusjärgses kui

ka perspektiivses olukorras mürataseme piirväärtusi, mistõttu kavandatakse müratõkked

kohtadesse, mis vajavad leevendamist, võttes arvesse nö halvim olukord (ehk suurima

müratasemega modelleeritud olukord). Samas nähtus ptk 1.3.6, et põhiprojekti lahendused või

liiklusprognoosid ei ole muutunud määral, mis muudaks eelnevalt eelprojekti tasandil

määratud tingimusi. Vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna teemadel järeldati KMH

aruandes, et oluline mõju puudub. Vibratsiooni väheste mõjude eelduste tarbeks seati aga ka

täiendavad seiretingimused, mis on edasi kandunud ka põhiprojekti tasandi dokumentatsiooni

(sh ehitustööde keskkonnajuhtimiskavasse).

Eelprojekti KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset

mõju käsitletavatele valdkondadele, kui võetakse kasutusele eelprojekti KMH

leevendusmeetmed, mida on ka teadaolevalt tehtud. Seega käsitletavate teemade osas ei mõjuta

põhiprojekti lahenduste muudatused käsitlevaid aspekte, mistõttu eelneva põhjal saab

järeldada, et Orgita-Haimre lõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes

arvesse sh juba eelprojekti KMH-s seatud leevendusmeetmeid.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning

puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

2.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh ka tegevuse mastaabiga.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning

puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

38 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-2: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte

Käesoleva töö objektiks oli põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,8 Päädeva-

Orgita lõigu 2+2 rekonstrueerimise põhiprojekt, mis on ühtlasi Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-

70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekti etapp-2 (vt ptk

„Sissejuhatus“). Põhiprojekti (ptk 1.1) käigus soovitakse teostada senise 1+1 sõidurajaga tee

laiendamist 2+2 sõidurajaga I klassi teeks tagamaks liiklusohutus. Kavandatava tegevusega

hõlmatav ehk projekteeritav teelõik asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas (vt ka ptk 1.2 ja

1.3). Põhiprojekti koostamisele eelnes eelprojekti teostamine, millega paralleelselt viidi läbi ka

KMH protsess (tunnistatud nõuetele vastavaks Transpordiameti 08.08.2023 otsusega nr 1.1-

2/23/130).

Käesoleva töö põhieesmärgiks (projektala etapp 2 osas) on koguda otsustajale eelhinnangu

andmise vajalikkuse ning vajalikkuse tuvastamisel eelhinnangu otsuse (KMH algatamine/mitte

algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestikku. Tööd, mida tehakse eelhinnangu

andmise vajaduse tuvastamiseks, nimetati lühendatult ka eelhinnanguks. Käesolev

dokument on koostatud siiski vaid eelhinnangu andmise vajaduse fikseerimiseks ning kui

vastav vajadus fikseeritakse, siis on tegemist ka eelhinnangu otsuse (KMH

algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestikuga.

Kokkuvõtvalt – lähtudes ptk 2 ja 3.1 – 3.11 esitatud infost, ei ole Orgita-Haimre lõigu

rekonstrueerimisega (analüüsitud projekt - põhiprojekt) olulise negatiivse ehk ebasoodsa

keskkonnamõju avaldumist ette näha. St projektiga ei muudeta eelprojekti ja selle KMH

põhimõttelisi järeldusi (sh varem seatud asjakohaste meetmete rakendamise osas) ning ka

projektala ei ole muutunud määral, mis ei võimaldaks rakendada tõhusalt juba eelprojekti KMH

menetluses seatud tingimusi ja seire põhimõtteid. Kohustuslikke lisa tingimusi või seire

parameetreid käesolevast tööst põhiprojekti tasandisse ei lisandunud.

Eeltoodu alusel asub dokumendi teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi

vajadust tuvastava eelhinnangu vormistamist ning sellega seotud otsustusprotsessi

menetluse tarbeks vajadus puudub. Käesolev dokument on vastavas

projekteerimismenetluses otsustajale (Transpordiamet) siiski vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks. Edasine otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine

on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Keskkonnaamet

Kliimaministeerium

Märjamaa Vallavalitsus

Terviseamet

Päästeamet

Meie 09.05.2025 nr 8-1/24-028/7681-1

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km

64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2

sõidurajaga maantee ehitusloa menetlusse

kaasamine

Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km

64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigul 2+2 sõidurajaga maantee ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi

EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel.

Tee ehitusloa andmise aluseks on Selektor Projekt OÜ töö nr MA17446 „Riigitee 4 (E67) Tallinn-

Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt.

Põhiprojekt“ töö osa „Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu

2+2 maantee ehitusprojekt (Etapp-2)“. Tee ehitustööd on kavandatud 2025-2028.a.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/fvJC0uDEbgeEnKv

Käesolevale kirja lisas 3 on esitatud Alkranel OÜ koostatud töö: „ Töö osa (etapp 2) nimi: Riigitee

4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise

põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine“.

Töö eesmärgiks on riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 64,8-68,2 lõigu ümberehitus 2+2

sõidurajaga maanteeks koos eritasandilise ristete ja tee toimimiseks vajalikke teede ning

rajatistega.

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks

ehitusloa ja korralduse eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 19.05.2025 e-posti

aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

2 (2)

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Marge Kelgo poole (tel +372 5349 9226, e-post [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marge Kelgo

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisad: 1. Korraldus_ eelnõu

2. Riigitee 4 km 64,8-68,2 Orgita-Haimre tee ehitusluba_eelnõu

3. Orgita-Haimre KMHEH 23.04.2025