Vabariigi Valitsuse määruse „Sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate õigusaktide tundmise eksami korraldaja, ulatus, tingimused ja läbiviimise kord“ eelnõu

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei Ministeeriumid

09.05.2025 nr 5-3/25/5

Vabariigi Valitsuse määruse „Sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate õigusaktide tundmise eksami korraldaja, ulatus, tingimused ja läbiviimise kord“ eelnõu Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate õigusaktide tundmise eksami korraldaja, ulatus, tingimused ja läbiviimise kord“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada või selle kohta arvamus avaldada hiljemalt 23.05.2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: 1) määruse eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri. Koopia: Kaitsepolitseiamet; Kaitsevägi; Politsei- ja Piirivalveamet. Sander Põllumäe [email protected]

EELNÕU

02.05.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist

reguleerivate õigusaktide tundmise

eksami korraldaja, ulatus, tingimused

ning läbiviimise kord

Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 8325 lõike 41 alusel.

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määruses reguleeritakse sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate õigusaktide

tundmise eksami (edaspidi eksam) korraldaja, ulatus, tingimused ning läbiviimise kord.

(2) Määrust kohaldatakse relvaseaduse § 8325 lõikes 4 sätestatud sõjarelva ja relvasüsteemi

käitlemist reguleerivate õigusaktide tundmise hindamisel.

(3) Määrust ei kohaldata relvaseaduse § 8325 lõikes 5 sätestatud laskemoona või lahingumoona

käitlemisega seotud kvalifikatsiooni hindamisel.

§ 2. Eksami korraldaja

Eksami ja sellega seotud haldusmenetluse korraldamine on Politsei- ja Piirivalveameti

pädevuses.

§ 3. Eksamile lubamine

(1) Eksamile lubatakse füüsiline isik, kes töötab või asub tööle sõjarelva ja relvasüsteemi

käitleva ettevõtja ettevõttes või osutab võlaõigusliku lepingu alusel sõjarelva ja relvasüsteemi

käitlevale ettevõtjale vastutava isiku ülesannetele vastavat teenust ning vastab relvaseaduse

§ 8325 lõikes 2 sätestatud tingimustele (edaspidi eksamineeritav).

(2) Eksamile lubamiseks esitab sõjarelva ja relvasüsteemi käitlev ettevõtja (edaspidi taotleja)

kirjalikus vormis taotluse Politsei- ja Piirivalveametile.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluses esitatakse järgmised andmed:

1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud andmed;

2) eksamineeritava nimi ja isikukood, ülesannete kirjeldus ning kontaktandmed;

3) riigilõivu tasumist tõendav dokument.

2

(4) Politsei- ja Piirivalveamet lahendab taotluse kümne tööpäeva jooksul ning teatab taotlejale

ja eksamineeritavale eksami toimumise aja või toimetab kätte keeldumise.

§ 4. Eksami ulatus

Eksam hõlmab teadmisi sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivatest õigusaktidest.

§ 5. Eksami korraldus

(1) Eksami ettevalmistamiseks moodustatakse Politsei- ja Piirivalveametis komisjon (edaspidi

komisjon).

(2) Komisjoni kuuluvad vähemalt järgmiste asutuste esindajad:

1) Politsei- ja Piirivalveamet;

2) Kaitsevägi;

3) Kaitsepolitseiamet.

(3) Komisjon koostab eksamiülesanded ja -vastused ning hindamisjuhendi. Komisjon vaatab

igal aastal eksamiülesanded ja -vastused ning hindamisjuhendi üle.

(4) Käesoleva paragrahv lõigetes 1 ja 2 nimetatud komisjoni koosseis, eksami hindamisjuhend

ning muud eksamiga seotud dokumendid avaldatakse Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel.

(5) Politsei- ja Piirivalveamet määrab kindlaks eksami toimumise ajad. Eksami toimumise ajad

tehakse teatavaks eksamile lubatud eksamineeritavale ja taotlejale.

(6) Eksamit korraldab, tehnilise toe tagab ja eksamiga seotud asjaajamist korraldab Politsei- ja

Piirivalveamet või prefektuur. Politsei- ja Piirivalveamet või prefekt võib määrata teenistujad,

kes osalevad eksami läbiviimisel asjaajamise, tehnilise toe, taotlejate järelevalve ja muudes

toetavates küsimustes (edaspidi eksamikomisjon). Eksamikomisjoni koosseisu kuuluvad

esimees ja vähemalt kolm liiget.

§ 6. Eksami läbiviimine

(1) Eksam on kirjalik test. Eksamineeritava põhjendatud taotlusel võib eksamikomisjoni

esimehe otsusel võtta eksami vastu suuliselt. Eksami vastuvõtmisel osalevad komisjoni esimees

ja vähemalt kaks komisjoni liiget. Eksamikomisjon võtab eksami vastu selleks kohandatud

ruumis.

(2) Eksamil võib kasutada eksamikomisjoni määratud või lubatud seadmeid ja abimaterjale.

(3) Testis on kümme kuni kakskümmend valikvastustega küsimust. Eksami sooritamiseks on

aega 30–60 minutit.

(4) Eksam loetakse sooritatuks, kui eksamineeritav on vastanud õigesti vähemalt 80 protsendile

küsimustest. Ettenähtud aja jooksul vastamata jäänud küsimused loetakse valesti vastatuks.

3

(5) Kui eksamineeritaval ei ole kaasas isikut tõendavat dokumenti, ta on ilmselgelt joobes või

esineb muu mõjuv põhjus, mis takistab eksamineeritava lubamist eksamile, siis ei lubata

eksamineeritavat eksamile. Kui eksamineeritav ei pea kinni eksamikorrast, võib

eksamikomisjon keelata eksamineeritaval eksami jätkamise ning eksam loetakse mitte

sooritatuks (edaspidi eksamilt kõrvaldamine). Eksamile mitte lubamise või eksamilt

kõrvaldamise otsustab eksamikomisjoni liige.

(6) Kui eksamineeritavat ei lubatud eksamile, eksamineeritav kõrvaldati eksamilt või ta ei

sooritanud eksamit positiivsele tulemusele (edaspidi eksami mittesooritamine), võib ta taotleda

korduseksamile lubamist. Korduseksami toimumise aja määrab eksamikomisjoni esimees.

Korduseksam ei või toimuda varem kui viis tööpäeva pärast eksami mittesooritamist.

(7) Eksamitulemusest teatatakse eksamineeritavale suuliselt kohe pärast vastuste kontrollimist

ja see fikseeritakse eksamiprotokollis. Eksami mittesooritamine vormistatakse vajaduse korral

kirjalikult ja see tehakse eksamineeritavale teatavaks haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras.

(8) Kui eksamineeritaval on vastuväiteid eksamiküsimuste või -vastuste või hindamisjuhendi

kohta, siis võib ta esitada kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti moodustatud komisjonile.

Komisjon vaatab eksamiküsimused ja -vastused või hindamisjuhendi kaebuse alusel läbi.

Komisjon vaatab läbi ka kaebuse esitanud eksamineeritava eksamitöö osas, mis puudutab

kaebuses vaidlustatud eksamiküsimusi ja -vastuseid või hindamisjuhendit.

(9) Eksamikomisjon koostab eksamil osalenud eksamineeritavate kohta eksamiprotokolli.

Eksamiprotokolli märgitakse eksamineeritava osalemine eksamil, eksamineeritava

kõrvaldamine eksamilt ja eksamitulemus, samuti põhjendused ulatuses, mis võimaldavad

hindamisotsust kontrollida.

§ 7. Eksami vaidlustamine

Kui taotleja või eksamineeritav leiab, et eksami läbiviimise käigus või eksamiprotokollis

määratud hindamisotsusega rikutakse tema õigusi, siis võib ta esitada vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 8. Eksami tõend

(1) Politsei- ja Piirivalveamet väljastab eksamiprotokolli alusel eksami positiivsele tulemusele

sooritanud eksamineeritavale tõendi.

(2) Tõendile kantakse vähemalt järgmised andmed:

1) eksamineeritava nimi ja isikukood;

2) eksamitulemus;

3) eksami sooritamise kuupäev;

4) eksamikomisjoni esimehe allkiri.

(3) Tõend saadetakse e-posti teel eksamineeritavale ja taotlejale.

§ 9. Määruse rakendamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet korraldab esimese eksami hiljemalt kuue kuu jooksul alates

määruse jõustumisest.

4

(2) Käesoleva määruse jõustumise ajal sõjarelva ja relvasüsteemi käitleva ettevõtja ettevõttes

töötav või võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav vastutav isik peab sooritama eksami ühe

aasta jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Kui vastutav isik ei saanud mõjuval põhjusel

käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul eksamit sooritada, siis võib Politsei-

ja Piirivalveamet eksami sooritamise tähtaega pikendada.

Kristen Michal

Peaminister

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

02.05.2025

Vabariigi Valitsuse määruse „Sõjarelva ja

relvasüsteemi käitlemist reguleerivate õigusaktide

tundmise eksami korraldaja, ulatus, tingimused ning

läbiviimise kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega reguleeritakse sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate

õigusaktide tundmise eksami korraldajat, ulatust, tingimusi ning läbiviimise korda. Eksamil

hinnatakse vastutava isiku õigusteadmisi sõjarelvade ning laske- ja lahingumoonaga seotud

nõuete valdkonnas. Eksami positiivsele hindele sooritamine on vastutava isikuna tegutsemise

õiguslik eeldus. Eksam tuleb sooritada iga viie aasta järel. Eksamit korraldab Politsei- ja

Piirivalveamet, kes moodustab selle ettevalmistamiseks puudutatud asutuste esindajatest

koosneva komisjoni ja eksami läbiviimiseks eksamikomisjoni.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakond koostöös

Siseministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste ja Kaitseväega. Eelnõu normitehnilise

kontrolli on teinud Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Sander Põllumäe

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on koostatud Riigikogus 20. novembril 2024. aastal vastu võetud relvaseaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse1 § 1 punktides 19–22

tehtavatest muudatustest lähtuvalt. Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu nr 468 SE2 teise lugemise käitus täiendati eelnõu punktidega 19–22,

mis reguleerivad sõjarelva ja relvasüsteemi, sõjarelva käitlemise eest vastutavale isikule

esitatavaid nõudeid, sealhulgas eksami sooritamise kohustust. Muudatuse kohta on antud

järgmine selgitus: „Vastutava isiku tegevus ei eeldada kvalifikatsiooni (vt KutS § 3 p 5), vaid

oluline on tagada, et enne tööülesannete täitmisele asumist ning perioodiliselt viie aasta järel

hinnatakse vastutava isiku teadmisi sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemise õigusaktide tundmise

ning, kui ettevõtja tegeleb sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega, siis

laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud õigusaktidest. Tegemist on ühe teadmise

hindamisega, mitte tervikliku kutsealal nõutava kutseoskuse tõendamise ehk kvalifikatsiooniga.

Sellest tulenevalt on sätet muudetud tervikuna ja jäetud välja kvalifikatsiooni nõue, samuti

loobutud varasemas ettepanekus sisaldunud pädevustunnistuse nõudest. Vastutava isiku

õigusteadmisi sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemise õigusaktide tundmisel kontrollitakse

eksami käigus.“ (vt eelnõu teise lugemise seletuskiri, muudatusettepanek nr 2)

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/112122024001. 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6af5a052-2757-4a32-8048-7cc285580339/relvaseaduse-

muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/.

2

Eelnõu ei ole seotud koalitsioonilepingu ega Vabariigi Valitsuse tegevuskavas sätestatud

eesmärkidega.

Eelnõus ei muudeta kehtivat määrust.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist.

Eelnõu § 1.

Eelnõukohases määruses reguleeritakse sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate

õigusaktide tundmise eksami korraldaja, ulatus, tingimused ning läbiviimise kord. Määrus on

antud relvaseaduse 1. jaanuaril 2025. aastal jõustunud redaktsiooni § 8325 lõike 41 alusel, mille

kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist

reguleerivate õigusaktide tundmise eksami korraldaja, ulatuse, tingimused ning läbiviimise

korra. Tegemist on kohustusliku volitusnormiga, mille kohaselt on Vabariigi Valitsus

kohustatud määruse andma. Tegemist on praeter legem määrusega, sest seaduses ei ole kindlaks

määratud eksami korraldajat, ulatust, sisu ega korraldust.

Volitusnormi kohaselt tuleb määruses reguleerida: 1) eksami ulatus, st milliste õigusteadmiste

kohta eksam tuleb sooritada; 2) eksami korraldaja, st milline asutus vastutab eksami toimumise

ja läbiviimise eest; 3) eksami tingimused, st kuidas sisuliselt toimub eksamineeritava

õigusteadmiste hindamine, ning 4) eksami kord, st kuidas eksam menetluslikult läbi viiakse.

Määrusega reguleeritakse eksami läbiviimine ulatuses, mis puudutab taotleja õigusi ja

kohustusi. Eksami ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud töökorralduslikud küsimused

lahendatakse eksamikomisjoni koostatavate dokumentidega. Eksamiga seotud

haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

Eelnõu § 1 lõikes 1 kehtestatakse volitusnormi kohaselt määruse reguleerimisala (vt eespool).

Riigikohus on korduvalt rõhutanud määruste reguleerimisala täpse määratlemise vajadust.

„Volitusnormiga luuakse materiaalõiguslik alus isiku põhiõiguste riivamiseks. Seetõttu,

tulenevalt seadusereservatsiooni nõudest, peab volitusnormi reguleerimisala olema täpselt

määratletud ning sellest peab nähtuma haldustegevuse sisu, ulatus ja maht“ (RKHKo

13.11.2009, 3-3-1-63-09, p 14). Seega on määruse reguleerimisala sõnastamisel lähtutud

volitusnormi sõnastusest.

Eelnõu § 1 lõikes 2 sätestatakse, et määrust kohaldatakse relvaseaduse § 8325 lõikes 4

sätestatud sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate õigusaktide tundmise hindamisel.

Selle sättega kitsendatakse määruse isikulist ja sisulist kohaldamisala, määrates, et määrust

kohaldatakse üksnes relvaseaduse § 8325 lõikes 4 nimetatud teadmiste hindamisel. See säte seob

määruse sisuliselt seadusliku alusega ja takistab selle laiendamist isikutele, keda ei ole seaduses

nimetatud. Rakendamisel tuleb kontrollida, kas taotleja puhul esineb just see õiguslik alus,

millest eksami kohustus tuleneb.

Eelnõu § 1 lõikes 3 sätestatakse, et määrust ei kohaldata relvaseaduse § 8325 lõikes 5 sätestatud

laskemoona või lahingumoona käitlemisega seotud kvalifikatsiooni hindamisel. Tegemist on

selgelt sõnastatud negatiivse normiga, mis välistab topeltreguleerimise ja õigusselgusetuse.

3

Selle lõike kohaldamisel tuleb Politsei- ja Piirivalveametil veenduda, kas taotleja kuulub

relvaseaduse § 8325 lõike 5 reguleerimisalasse.

Lõhkematerjaliseaduse §-de 22 ja 23 kohaselt kasutatakse isiku pädevuse tõendamiseks

kutsetunnistust või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti antud pädevustunnistust.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet korraldab vajadusel ka eksami või hindab väljaõppe

ja kogemuse põhjal pädevust ilma eksamita. Välisriigis omandatud pädevust tunnustab samuti

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Pädevustunnistus kehtib kuni viis aastat ning seda saab pikendada, kui kompetentsus on

säilinud ja on läbitud nõutav täiendusõpe. Tunnistus võib kehtetuks muutuda, kui isik ei tööta

valdkonnas, rikub nõudeid või põhjustab tõsiseid rikkumisi. Teatud juhtudel kehtib taotlemise

keeld ühe aasta jooksul.

Eelnõu § 2.

Eelnõu § 2 kohaselt on eksami ja sellega seotud haldusmenetluse korraldamine Politsei- ja

Piirivalveameti pädevuses. See säte tagab, et eksami korraldamise eest vastutav pädev

haldusorgan on selgelt kindlaks määratud. Politsei- ja Piirivalveamet teeb riiklikku järelevalvet

relvaseaduse rakendamise üle ning seetõttu on ka vastutava isiku teadmiste kontroll Politsei- ja

Piirivalveameti ülesanne.

Eelnõu § 3.

Eelnõu §-s 3 reguleeritakse eksamile lubamise tingimusi ja korda.

Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse, et eksamile lubatakse füüsiline isik, kes töötab või asub tööle

sõjarelva ja relvasüsteemi käitleva ettevõtja ettevõttes või osutab võlaõigusliku lepingu alusel

sõjarelva ja relvasüsteemi käitlevale ettevõtjale vastutava isiku ülesannetele vastavat teenust

ning vastab relvaseaduse § 8325 lõikes 2 sätestatud tingimustele (edaspidi eksamineeritav).

Sätte eesmärk on lubada eksamile ainult need isikud, kes on ka tegelikult seotud vastutava isiku

rolliga. See tähendab, et eksamit ei saa sooritada iga soovija, vaid ainult need, kes on töö- või

teenussuhtes või muus lepingulises suhtes sõjarelva või relvasüsteemi käitleva ettevõtjaga.

Rakendamisel tuleb Politsei- ja Piirivalveametil hinnata töö- või teenussuhet või muud

lepingulist suhet ja selle seotust vastutava isiku ülesannetega taotluse andmete alusel.

Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et eksamile lubamiseks esitab sõjarelva ja relvasüsteemi

käitlev ettevõtja (edaspidi taotleja) kirjalikus vormis taotluse Politsei- ja Piirivalveametile.

Menetluse kord on reguleeritud selliselt, et taotluse esitab sõjarelva ja relvasüsteemi käitlev

ettevõtja, kellel on töö- või muu võlaõiguslik suhe vastutava isikuga. See tagab, et eksamile

saadetakse üksnes need inimesed, kellega sõjarelva ja relvasüsteemi käitlev ettevõtja on

sõlminud või kavatseb sõlmida töölepingu või võlaõigusliku lepingu vastutava isiku ülesannete

täitmiseks. Isiku enda nõusolekut Politsei- ja Piirivalveamet eraldi ei küsi, vaid see nõusolek

tuleneb temaga sõlmitud töö- või võlaõiguslikust lepingust. Isiku vastavust vastutava isiku

nõuetele hindab ettevõtja väljaspool eksamile lubamise haldusmenetlust või tehakse seda tema

majandustegevuse suhtes toimuvas riikliku järelevalve meetme kohaldamise haldusmenetluses.

Sättes on kehtestatud taotluse esitamise kohustus ning taotlusele esitatav vorminõue: taotlus

tuleb esitada kirjalikus vormis. See tagab haldusmenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse.

Politsei- ja Piirivalveamet peab taotluse registreerima ja säilitama eksamiga seotud

haldusmenetluse materjalides.

4

Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt tuleb vastutava isiku eksamile lubamiseks esitatavas taotluses

esitada 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud andmed; 2) eksamineeritava nimi

ja isikukood, ülesannete kirjeldus ning kontaktandmed; 3) riigilõivu tasumist tõendav

dokument. Haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 kohaselt peab kirjalik taotlus sisaldama

1) esitaja nime; 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu; 3) taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja

allkirja; 4) haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitavat viisi ning selleks

vajalikke kontaktandmeid; 5) muid õigusaktidega ettenähtud andmeid. Lisaks on vaja taotluses

esitada eksamineeritava nimi ja isikukood, ülesannete kirjeldus ning kontaktandmed.

Eksamineeritava isikukoodi on vaja selleks, et eksamile ilmunud isik oleks võimalik üheselt

tuvastada ja väljastada eksami kohta tunnistus. Eksamineeritava ülesannete kirjeldust on vaja

selleks, et hinnata, kas ülesanded vastavad vastutava isiku ülesannetele ja kas on alus isik

eksamile lubada. Eksamineeritava kontaktandmed on eelkõige telefoninumber ja e-posti

aadress, et eksamikomisjon saaks vajaduse korral eksamineeritavaga ühendust võtta, kui

eksami korraldusega seoses midagi muutub. Samuti on kontaktandmeid vaja Politsei- ja

Piirivalveametil, et edastada isikule teade eksamile lubamise ja selle aja või keeldumise kohta,

samuti saata eksami positiivse läbimise korral tunnistus. Et kiirendada riigilõivu tasumise

kontrollimist, on vaja esitada ka maksekorraldus või muu tõend riigilõivu tasumise kohta.

Eelnõu § 3 lõikes 4 sätestatakse, et Politsei- ja Piirivalveamet lahendab taotluse kümne

tööpäeva jooksul ning teatab taotlejale ja eksamineeritavale eksami toimumise aja või toimetab

kätte keeldumise. Eksamile lubamise kohta eraldi haldusakti välja ei anta, vaid

eksamineeritavale ja taotlejale tehakse teatavaks eksami toimumise aeg. Kui eksamineeritav ei

vasta eksamile lubamise tingimustele, siis otsustab Politsei- ja Piirivalveamet jätta taotluse

rahuldamata. Haldusmenetluse seaduse § 43 lõike 2 kohaselt tuleb taotluse rahuldamata jätmise

korral anda keeldumine, mis vastab haldusakti tunnustele. Haldusmenetluse seaduse § 62

lõike 5 kohaselt tehakse isikule, kelle taotlus haldusakti andmiseks jäetakse rahuldamata,

kättetoimetamisega teatavaks haldusakti andmisest keeldumine. Määruses täpsustatakse, et

peale taotleja tehakse keeldumine teatavaks ka eksamineeritavale.

Eelnõu § 4.

Eelnõu §-s 4 reguleeritakse eksami ulatust. Eksami ulatus määrab kindlaks, milliseid küsimusi

eksami käigus hinnatakse. Eksam peab hõlmama teadmisi sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist

reguleerivatest õigusaktidest. Sätte rakendamisel peab komisjon koostama küsimused nii, et

need hõlmaksid ainult sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivaid õigusakte, tagaksid

adekvaatse ja ajakohase teadmiste hindamise ning küsimuste põhjal oleksid eksamineeritava

teadmised hinnatavad.

Hinnatavas valdkonnas on Bloomi taksonoomia3 tasemeks teadmise tase. Seda tuleb eksami

ettevalmistamisel arvestada ja eksamiküsimused ei või hinnata sellest kõrgemaid tasemeid

(näiteks ei hinnata nende õigusaktide rakendamise oskust või õigusliku regulatsiooni mõistmise

ja analüüsimise oskust).

Eelnõu § 5.

Eelnõu §-s 5 reguleeritakse eksami korraldamist. Eksami korraldamise all mõeldakse Politsei-

ja Piirivalveameti komisjoni ja eksamikomisjoni moodustamist, eksami aegade määramist,

eksamiga seotud haldusmenetluste läbiviimist ning haldusaktide andmist, samuti tõendite

väljastamist.

3 https://et.wikipedia.org/wiki/Bloomi_taksonoomia.

5

Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt moodustatakse eksami ettevalmistamiseks Politsei- ja

Piirivalveametis komisjon. Komisjon vastutab eksami sisulise ettevalmistamise ja eksamiga

seotud vaidluste lahendamise eest.

Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt kuuluvad komisjoni vähemalt järgmiste asutuste esindajad:

1) Politsei- ja Piirivalveamet; 2) Kaitsevägi; 3) Kaitsepolitseiamet. Komisjoni kuuluvad kõigi

eksamiga seotud ametkondade esindajad. Nii on võimalik kõigi puudutatud ametkondade

huvidega arvestada ja eksamitöös kontrollitakse vajalikke teadmisi kõigi puudutatud

ametkondade seisukohast. Eksamikomisjoni moodustamine on Politsei- ja Piirivalveameti kui

eksami korraldaja ülesanne. Määruses on antud juhtnöörid, millest lähtudes Politsei- ja

Piirivalveamet eksamikomisjoni moodustab. Sealjuures on Politsei- ja Piirivalveametil

ulatuslik kaalutlusruum.

Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt koostab komisjon eksamiülesanded ja -vastused ning

hindamisjuhendi. Komisjon vaatab igal aastal eksamiülesanded ja -vastused ning

hindamisjuhendi üle. Komisjon on Politsei- ja Piirivalveameti tööorgan, kelle ülesanne on

eksami sisuline ettevalmistamine ja hindamisega seotud vaidluste ametisisene lahendamine.

Komisjon ei ole haldusorgan ja ta ei võta iseseisvalt vastu ühtegi haldusakti, vaid tema tegevus

on Politsei- ja Piirivalveameti sisene tegevus, mille tulemusena annab haldusakti Politsei- ja

Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik.

Eelnõu § 5 lõike 4 kohaselt avaldatakse komisjoni koosseis, eksami hindamisjuhend ja muud

eksamiga seotud dokumendid Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel. Dokumentide avaldamine

veebilehel vähendab vajadust teha neid taotlejatele ja eksamineeritavatele eraldi teatavaks ning

võimaldab neid ka jooksvalt ajakohastada. Vajaduse korral saab edastada taotlejale,

eksamineeritavale või muule isikule, kes soovib dokumentidega tutvuda, viite veebilehele, kus

dokumendid on avaldatud. Eksamikomisjoni koosseisu avaldamine tagab läbipaistvuse, et

avalikkusele oleks teada, kes on need isikud, kes eksamiküsimused ja hindamismetoodika on

koostanud. See tagab ka eksami kvaliteedi, et komisjoni määrataks üksnes oma valdkonnas

tunnustatud asjatundjad. Eksami hindamismetoodika avaldamine on oluline selleks, et

kontrollida eksamitööde õiget hindamist. Arvestades, et eelnõukohase määruse § 6 lõigetes 3–

5 on määratud kindlaks eksamitöö ja selle hindamise olulised kriteeriumid, siis saab

eksamikomisjon vajaduse korral neid kriteeriumeid üksnes täpsustada (nt kuidas hinnatakse

mitme valikvastusega töö puhul osaliselt õigeid vastuseid vms). Eksamit puudutavad muud

dokumendid võivad olla kordamisküsimused, näidisülesanded või -testid, õppematerjalid jms,

mis toetavad eksamiks valmistumist ja selle edukat läbimist. Nende koostamise otsustab

komisjon kaalutlusõiguse alusel.

Eelnõu § 5 lõike 5 kohaselt määrab Politsei- ja Piirivalveamet kindlaks eksami toimumise ajad.

Eksami toimumise ajad tehakse teatavaks eksamile lubatud eksamineeritavale ja taotlejale.

Eksami toimumise ajad määrab Politsei- ja Piirivalveamet kindlaks kaalutlusõiguse alusel,

arvestades eksamineeritavate hulka ning töökorraldusest tulenevaid võimalusi. Praktikas on

võimalik korraldada eksamit isegi igal nädalal koos relvaloa eksamiga või näha ette muu eksami

toimumise ajavahemik. Eksamile lubatud eksamineeritavale ja taotlejale saadetakse eksami

ajakava, et nad saaksid eksamil osalemist planeerida. Määruses ei reguleerita konkreetsele

eksamile registreerimist ega muid töökorralduslikke üksikasju.

Eelnõu § 5 lõike 6 kohaselt korraldab eksamit, tagab tehnilise toe ja korraldab eksamiga seotud

asjaajamist Politsei- ja Piirivalveamet või prefektuur. Politsei- ja Piirivalveamet või prefekt

võib määrata teenistujad, kes osalevad eksami läbiviimisel asjaajamise, tehnilise toe, taotlejate

järelevalve ja muudes toetavates küsimustes (edaspidi eksamikomisjon). Eksamikomisjoni

koosseisu kuuluvad esimees ja vähemalt kolm liiget. Erinevalt eksami sisulisest

6

ettevalmistamisest ja eksamiküsimuste ettevalmistamisest on eksami läbiviimine Politsei- ja

Piirivalveameti või prefektuuri selline ülesanne, mis ei eelda asutustevahelist koostööd ega

eriteadmisi sõjarelvade ja relvasüsteemide õigusliku reguleerimise valdkonnas. Selleks määrab

Politsei- ja Piirivalveamet kindlaks teenistujad, kelle ülesanne on valmistada ette

eksamiruumid, kontrollida eksamineeritavaid eksami ajal ning kontrollida eksamineeritavate

antud vastuste vastavust komisjoni väljatöötatud vastuste maatriksile.

Eelnõu § 6.

Eelnõu §-ga 6 reguleeritakse eksami läbiviimist ja eksamineeritava teadmiste hindamist.

Täpsema hindamissüsteemi määrab kindlaks Politsei- ja Piirivalveameti moodustatav

komisjon.

Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt on eksam kirjalik test. Eksamineeritava põhjendatud taotlusel võib

eksamikomisjoni esimehe otsusel võtta eksami vastu suuliselt. Eksami vastuvõtmisel osalevad

komisjoni esimees ja vähemalt kaks komisjoni liiget. Eksamikomisjon võtab eksami vastu

selleks kohandatud ruumis. Sõjarelva ja relvasüsteemi käitleva ettevõtja vastutava isiku eksam

korraldatakse sarnaselt relvaeksamiga. See võimaldab neid eksameid vajaduse korral läbi viia

samal ajal ja kasutada politsei ressurssi tõhusalt. Seetõttu on määruse tasemel määratud

kindlaks, et eksam on kirjalik test, mille vastuvõtmisel osalevad vähemalt eksamikomisjoni

esimees ja kaks liiget. Mõnel juhul võib olla vaja eksam vastu võtta suuliselt või muus vormis,

kui isiku vigastuse vms mõjuvate asjaolude tõttu ei ole võimalik eksamit vastu võtta kirjaliku

testi vormis.

Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt võib eksamil kasutada eksamikomisjoni määratud või lubatud

seadmeid ja abimaterjale. Eelkõige puudutab see arvuti või paberi kasutamist, Riigi Teataja või

teiste veebilehtede kasutamist jms. Eksamikomisjon võib jõuda järeldusele, et eksamil ei või

kasutada muid abivahendeid peale paberi ja pliiatsi, kui eeldatakse, et eksamineeritav peab

oskama vastata küsimustele peast. Eksamikomisjon lähtub otsuse tegemisel Politsei- ja

Piirivalveameti moodustatud komisjoni määratud hindamissüsteemist, st kui küsimused on

koostatud lähtuvalt sellest, et osaleja saab kasutada relvaseaduse teksti, siis otsustab

eksamikomisjon, kas eksamineeritavatele antakse väljatrükk, võimaldatakse kasutada arvutisse

salvestatud faili või kasutada veebi kaudu Riigi Teatajat. Kui hindamissüsteemi kohaselt on aga

ette nähtud, et testi küsimustele vastatakse peast, siis tagab eksamikomisjon, et isikul ei ole

võimalik kasutada muid asju peale paberi ja pliiatsi.

Eelnõu § 6 lõike 3 kohaselt on testis kümme kuni kakskümmend valikvastustega küsimust.

Eksami sooritamiseks on aega 30–60 minutit. Eelnõus kavandatakse eksam valikvastustega

küsimustega testi vormis teooriaeksamina. Määruses on antud küsimuste hulga vahemik ja

ajavahemik, mille jooksul tuleb eksam sooritada. Konkreetse küsimuste hulga ja eksami täpse

ajalise kestuse määrab Politsei- ja Piirivalveameti moodustatav komisjon eksami

hindamisjuhendis. Test peaks andma piisava ülevaate, kas isikul on vastutava isikuna

töötamiseks vajalikud teadmised sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivatest

õigusaktidest.

Eelnõu § 6 lõike 4 kohaselt loetakse eksam sooritatuks, kui eksamineeritav on vastanud õigesti

vähemalt 80 protsendile küsimustest. Ettenähtud aja jooksul vastamata jäänud küsimused

loetakse valesti vastatuks. Eksami hindamine kavandatakse sisendipõhisena selliselt, et eksam

on sooritatud, kui eksamiks ettenähtud aja jooksul on õigesti vastatud 80 protsendile

küsimustest. Olenevalt eksami hindamisjuhendist võib see tähendada, et osaliselt valesti

vastatud küsimuste eest saab samuti punkte (nt kui mitme õige vastuse korral on enamik

variante õigesti vastatud, siis võib ka selle vastuse eest punkte saada). Politsei- ja

7

Piirivalveameti moodustatud komisjon määrab täpselt kindlaks, kuidas eksamiküsimusi

hinnatakse ja kui palju punkte iga osaliselt või täielikult õigesti vastatud küsimuse eest on

võimalik saada või kas osaliselt õigesti vastatud küsimused loetakse õigeks või valeks.

Eelnõu § 6 lõikes 5 sätestatakse, et kui eksamineeritaval ei ole kaasas isikut tõendavat

dokumenti, ta on ilmselgelt joobes või esineb muu mõjuv põhjus, mis takistab eksamineeritava

eksamile lubamist, siis ei lubata eksamineeritavat eksamile. Kui eksamineeritav ei pea kinni

eksamikorrast, võib eksamikomisjon keelata eksamineeritaval eksami jätkamise ning eksam

loetakse mitte sooritatuks (edaspidi eksamilt kõrvaldamine). Eksamilt kõrvaldamine on

formaalne otsus, mille kohaselt ei võimaldata eksamineeritaval sellel päeval eksamitööd

kirjutada. Eksamineeritava teadmisi seetõttu eksamilt kõrvaldamise korral ei hinnata.

Eelnõu § 6 lõikes 6 sätestatakse, et kui eksamineeritavat ei lubatud eksamile, eksamineeritav

kõrvaldati eksamilt või ta ei sooritanud eksamit positiivsele tulemusele (edaspidi eksami

mittesooritamine), võib ta taotleda korduseksamile lubamist. Korduseksami toimumise aja

määrab eksamikomisjoni esimees. Korduseksam ei või toimuda varem kui viis tööpäeva pärast

eksami mittesooritamist.

Eelnõu § 6 lõike 7 kohaselt teatatakse eksamitulemusest eksamineeritavale suuliselt kohe

pärast vastuste kontrollimist ja see fikseeritakse eksamiprotokollis. Eksami mittesooritamine

vormistatakse vajaduse korral kirjalikult ning see tehakse eksamineeritavale teatavaks

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Eelnõu § 6 lõikes 8 sätestatakse, et kui eksamineeritaval on vastuväiteid eksamiküsimuste

või -vastuste või hindamisjuhendi kohta, siis võib ta esitada kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti

moodustatud komisjonile. Komisjon vaatab eksamiküsimused ja -vastused või hindamisjuhendi

kaebuse alusel läbi. Komisjon vaatab läbi ka kaebuse esitanud eksamineeritava eksamitöö osas,

mis puudutab kaebuses vaidlustatud eksamiküsimusi ja -vastuseid või hindamisjuhendit.

Tegemist on asutusesisese kaebekorraga, mis puudutab üksnes eksamiküsimusi ja -vastuseid

või hindamisjuhendit. See võimaldab lahendada vaidlusi, kui eksamiküsimuse sõnastus on

ebaselge, vastusevariandid on vaieldavad või hindamisjuhendis on vale vastusevariant märgitud

õigeks. Teisisõnu kõik eksamitöö sisu puudutavad küsimused, mida eksamikomisjon ei saa

lahendada ja mida Politsei- ja Piirivalveameti moodustatud komisjon peab sisuliselt

analüüsima, enne kui eksamitulemus kinnitatakse.

Eelnõu § 6 lõike 9 kohaselt koostab eksamikomisjon eksamil osalenud eksamineeritavate

kohta eksamiprotokolli. Eksamiprotokolli märgitakse eksamineeritava osalemine eksamil,

eksamineeritava kõrvaldamine eksamilt ja eksamitulemus, samuti põhjendused ulatuses, mis

võimaldavad hindamisotsust kontrollida.

Eelnõu § 7.

Haldusakt, mis reguleerib eksamineeritava õigusi, on eksamiprotokollis määratud

hindamistulemus. Kui taotleja või eksamineeritav leiab, et eksami läbiviimise käigus või

eksamiprotokollis määratud hindamisotsusega rikutakse tema õigusi, siis võib ta esitada vaide

haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Vaie esitatakse ja lahendatakse

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ning käesolev säte üksnes viitab sellele korrale.

Säte on vajalik, et seostada eksami läbiviimine ja hindamine õigesti haldusmenetluse seaduse

üldise regulatsiooniga, kuid ei loo erandit üldisest vaide esitamise korrast.

Eelnõu § 8.

8

Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt väljastab Politsei- ja Piirivalveamet eksamiprotokolli alusel eksami

positiivsele tulemusele sooritanud eksamineeritavale tõendi. Politsei- ja Piirivalveamet

väljastab tõendi üksnes eksami positiivsele tulemusele sooritanud eksamineeritavale. Tõend ei

ole haldusakt, vaid haldusdokument, mis tõendab haldusakti andmist. Haldusakt, mis isiku

õigusi reguleerib, on eksamiprotokolli kantud eksamitulemus.

Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt peavad tõendil olema eksamineeritava nimi ja isikukood,

eksamitulemus, eksami sooritamise kuupäev ja eksamikomisjoni esimehe allkiri.

Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt saadetakse tõend e-posti teel eksamineeritavale ja taotlejale.

Üldjuhul tehakse eksamineeritavale eksamitulemus teatavaks kohe pärast eksamitöö

kontrollimist. Eksamiprotokolli koostamine ja tõendi vormistamine võtavad mõned päevad

aega. Seetõttu on lihtsam saata eksamineeritavale ja taotlejale tõend e-posti teel.

Eelnõu § 9.

Eelnõu § 9 reguleeritakse määruse rakendamist. Politsei- ja Piirivalveamet korraldab esimese

eksami hiljemalt kuue kuu jooksul alates eelnõukohase määruse jõustumisest. Suhteliselt pikk

rakendamise aeg võimaldab Politsei- ja Piirivalveametil valmistada ette eksamiküsimused ja –

vastused ning hindamisjuhendi ning eksamiks ettevalmistamiseks muud abimaterjalid, nt

kordamisküsimused või –ülesanded jms. Samuti on pikem jõustumise aeg vajalik selleks, et

vastutavad isikud saaksid eksamiks valmistuda.

Eelnõukohase määruse jõustumise ajal sõjarelva ja relvasüsteemi käitleva ettevõtja ettevõttes

töötav või võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav vastutav isik peab saama mõistliku aja

eksamiks valmistumiseks enda põhitöö kõrvalt. Selleks on määruse eelnõus nähtud ette, et

hetkel töötav vastutav isik peab sooritama eksami ühe aasta jooksul eelnõukohase määruse

jõustumisest. Kui vastutav isik ei saanud mõjuval põhjusel käesoleva lõike esimeses lauses

nimetatud tähtaja jooksul eksamit sooritada, siis võib Politsei- ja Piirivalveamet eksami

sooritamise tähtaega pikendada. Selle tähtaja jooksul ei loeta vastutavat isikut, kes ei ole

eksamit sooritanud, nõuetele mitte-vastavaks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

4.1. Ühtne ja siduv eksamikord sõjarelvade käitlemise eest vastutavatele isikutele

Kirjeldus. Määrusega kehtestatakse selge kord, mille alusel hinnatakse isikute teadmisi ja

pädevust seoses sõjarelvade ja relvasüsteemide regulatsiooniga. See muudab senise praktika

ühtlasemaks ja tagab, et kõik vastutavad isikud läbivad standardiseeritud teadmiste kontrolli.

Mõju sisu. Kavandatav muudatus loob õigusselge ja ühtlustatud aluse teadmiste hindamiseks

ning välistab senise ebaühtlase tõlgenduse või praktika. Kõik isikud peavad läbima

standardiseeritud teadmiste kontrolli, mis vähendab halduslikku meelevaldsust ning parandab

siseturvalisust.

9

Sihtrühm. Vastutavad isikud (nt ettevõtjate töötajad, kes käitlevad relvasüsteeme või

laskemoona).

Mõju olulisus. Mõju ei ole oluline, kuna ei pane lisateadmiste omandamise kohustust, vaid

enne tööle asumist üksnes kontrollitakse nende teadmiste omandamist, mis tööülesannete

täitmiseks peavad olemas olema.

Järeldus. Muudatus tagab riikliku julgeoleku ja avaliku korra huvides nõuetekohase teadmiste

kontrolli ning ettevõtjate tegevuse õiguspärasuse isikuid kõige vähem koormaval tõhusal viisil.

4.2. Politsei- ja Piirivalveameti kui eksami korraldaja täpsustamine

Kirjeldus. Määruses sätestatakse sõnaselgelt, et eksamit korraldab ja eksamiga seotud

haldusmenetluse viib läbi Politsei- ja Piirivalveamet. See loob õigusliku aluse ametile eksamite

tehniliseks ja sisuliseks korraldamiseks, komisjoni ja eksamikomisjoni moodustamiseks,

samuti tunnistuste väljastamiseks.

Mõju sisu. Politsei- ja Piirivalveameti määramine keskseks korraldavaks asutuseks välistab

vastutuse killustatuse, tagab haldusmenetluse läbipaistvuse ja loob selge institutsionaalse

raamistiku.

Sihtrühm. Politsei- ja Piirivalveamet (rakendaja).

Mõju olulisus. Olulisus on keskmine, kuid mõju halduspraktikale on positiivne. Riskiks võib

olla täiendav töökoormus Politsei- ja Piirivalveametile, ent see on maandatav

organisatsioonisisese ressursside planeerimisega.

Järeldus. Muutusega määratakse selgelt vastutav haldusorgan, kelle pädevuses on lahendada

kõiki eksami korraldamisega seotud küsimusi.

4.3. Eksamiprotsessi läbipaistvus ja isiku õiguste tagamine

Kirjeldus. Määrus toob kaasa selged nõuded eksami ülesehitusele, hindamiskriteeriumide

avaldamisele ja dokumenteerimisele. Samuti sätestatakse selles eksamile pääsemise, eksami

mittesooritamise, eksamilt kõrvaldamise ja tunnistuse väljastamise tingimused. Selline

regulatsioon suurendab läbipaistvust, kaitseb taotleja õigusi ja võimaldab vajaduse korral

eksamitulemusi vaidlustada.

Mõju sisu. Eksamite korraldus muutub selgemaks, arusaadavamaks ja vaidlustatavaks.

Sihtrühma õigusi tugevdavad sätestatud eksamiteade, dokumenteerimine ja põhjendatud

otsused. See tagab õiguspärase ootuse ja haldusmenetluse õiguskaitse tagatised.

Sihtrühm. Eksamil osalevad isikud.

Mõju olulisus. Mõju eksamil osalevate isikute õigustele on keskmine. Eksamil osalev isik saab

ette näha, kuidas teda hinnatakse ja kuidas hinne kujuneb. Sellest lähtuvalt oskab ta paremini

eksamiks valmistuda ning mõistab paremini hinnangut oma sooritusele.

Järeldus. Muudatus tugevdab õigusselgust, läbipaistvust ja usaldust eksami läbiviimise ja

hindamise suhtes.

10

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine eeldab järgmisi tegevusi:

• eksamikorralduse süsteemi loomine ja juurutamine Politsei- ja Piirivalveametis,

sealhulgas eksamite planeerimine, komisjoni ja eksamikomisjoni moodustamine ja

menetlustoimingute tegemine;

• eksami hindamismetoodika, eksamikorra ja vajalike dokumentide (vormid, teated,

protokollid) koostamine, mida teeb Politsei- ja Piirivalveamet koostöös

Siseministeeriumiga;

• eksami korralduslike toimingute tegemine vähemalt kaks korda aastas, sealhulgas

logistika, eksamiruumi tagamine ja järelevalve;

• eksamitulemuste haldamine, dokumenteerimine ja tunnistuste väljastamine;

• infovahetuse ja juhendmaterjalide koostamine sihtrühmale (nt kodulehe info, korduma

kippuvad küsimused, taotluse juhend).

Määruse rakendamine toob Politsei- ja Piirivalveametile kaasa töökoormuse kasvu, mis avaldub

selles, et eksamite ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks kulub rohkem tööaega ja on vaja rohkem

personali.

Määruse rakendamisel kaasnev tulu on eksamitunnistuse andmise, kehtivuse pikendamise ja

duplikaadi väljastamise eest makstav riigilõiv. Määruse rakendamisega kaasnev kulu on

eelkõige eksami korraldamise ja läbiviimisega seotud personalikulu, mis kaetakse eelduslikult

riigilõivu laekumisest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt hakkab määrus

kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või

määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Eelnõu

saadetakse arvamuse avaldamiseks Kaitseväele, Kaitsepolitseiametile ning Politsei- ja

Piirivalveametile.

EELNÕU

02.05.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist

reguleerivate õigusaktide tundmise

eksami korraldaja, ulatus, tingimused

ning läbiviimise kord

Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 8325 lõike 41 alusel.

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määruses reguleeritakse sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate õigusaktide

tundmise eksami (edaspidi eksam) korraldaja, ulatus, tingimused ning läbiviimise kord.

(2) Määrust kohaldatakse relvaseaduse § 8325 lõikes 4 sätestatud sõjarelva ja relvasüsteemi

käitlemist reguleerivate õigusaktide tundmise hindamisel.

(3) Määrust ei kohaldata relvaseaduse § 8325 lõikes 5 sätestatud laskemoona või lahingumoona

käitlemisega seotud kvalifikatsiooni hindamisel.

§ 2. Eksami korraldaja

Eksami ja sellega seotud haldusmenetluse korraldamine on Politsei- ja Piirivalveameti

pädevuses.

§ 3. Eksamile lubamine

(1) Eksamile lubatakse füüsiline isik, kes töötab või asub tööle sõjarelva ja relvasüsteemi

käitleva ettevõtja ettevõttes või osutab võlaõigusliku lepingu alusel sõjarelva ja relvasüsteemi

käitlevale ettevõtjale vastutava isiku ülesannetele vastavat teenust ning vastab relvaseaduse

§ 8325 lõikes 2 sätestatud tingimustele (edaspidi eksamineeritav).

(2) Eksamile lubamiseks esitab sõjarelva ja relvasüsteemi käitlev ettevõtja (edaspidi taotleja)

kirjalikus vormis taotluse Politsei- ja Piirivalveametile.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluses esitatakse järgmised andmed:

1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud andmed;

2) eksamineeritava nimi ja isikukood, ülesannete kirjeldus ning kontaktandmed;

3) riigilõivu tasumist tõendav dokument.

2

(4) Politsei- ja Piirivalveamet lahendab taotluse kümne tööpäeva jooksul ning teatab taotlejale

ja eksamineeritavale eksami toimumise aja või toimetab kätte keeldumise.

§ 4. Eksami ulatus

Eksam hõlmab teadmisi sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivatest õigusaktidest.

§ 5. Eksami korraldus

(1) Eksami ettevalmistamiseks moodustatakse Politsei- ja Piirivalveametis komisjon (edaspidi

komisjon).

(2) Komisjoni kuuluvad vähemalt järgmiste asutuste esindajad:

1) Politsei- ja Piirivalveamet;

2) Kaitsevägi;

3) Kaitsepolitseiamet.

(3) Komisjon koostab eksamiülesanded ja -vastused ning hindamisjuhendi. Komisjon vaatab

igal aastal eksamiülesanded ja -vastused ning hindamisjuhendi üle.

(4) Käesoleva paragrahv lõigetes 1 ja 2 nimetatud komisjoni koosseis, eksami hindamisjuhend

ning muud eksamiga seotud dokumendid avaldatakse Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel.

(5) Politsei- ja Piirivalveamet määrab kindlaks eksami toimumise ajad. Eksami toimumise ajad

tehakse teatavaks eksamile lubatud eksamineeritavale ja taotlejale.

(6) Eksamit korraldab, tehnilise toe tagab ja eksamiga seotud asjaajamist korraldab Politsei- ja

Piirivalveamet või prefektuur. Politsei- ja Piirivalveamet või prefekt võib määrata teenistujad,

kes osalevad eksami läbiviimisel asjaajamise, tehnilise toe, taotlejate järelevalve ja muudes

toetavates küsimustes (edaspidi eksamikomisjon). Eksamikomisjoni koosseisu kuuluvad

esimees ja vähemalt kolm liiget.

§ 6. Eksami läbiviimine

(1) Eksam on kirjalik test. Eksamineeritava põhjendatud taotlusel võib eksamikomisjoni

esimehe otsusel võtta eksami vastu suuliselt. Eksami vastuvõtmisel osalevad komisjoni esimees

ja vähemalt kaks komisjoni liiget. Eksamikomisjon võtab eksami vastu selleks kohandatud

ruumis.

(2) Eksamil võib kasutada eksamikomisjoni määratud või lubatud seadmeid ja abimaterjale.

(3) Testis on kümme kuni kakskümmend valikvastustega küsimust. Eksami sooritamiseks on

aega 30–60 minutit.

(4) Eksam loetakse sooritatuks, kui eksamineeritav on vastanud õigesti vähemalt 80 protsendile

küsimustest. Ettenähtud aja jooksul vastamata jäänud küsimused loetakse valesti vastatuks.

3

(5) Kui eksamineeritaval ei ole kaasas isikut tõendavat dokumenti, ta on ilmselgelt joobes või

esineb muu mõjuv põhjus, mis takistab eksamineeritava lubamist eksamile, siis ei lubata

eksamineeritavat eksamile. Kui eksamineeritav ei pea kinni eksamikorrast, võib

eksamikomisjon keelata eksamineeritaval eksami jätkamise ning eksam loetakse mitte

sooritatuks (edaspidi eksamilt kõrvaldamine). Eksamile mitte lubamise või eksamilt

kõrvaldamise otsustab eksamikomisjoni liige.

(6) Kui eksamineeritavat ei lubatud eksamile, eksamineeritav kõrvaldati eksamilt või ta ei

sooritanud eksamit positiivsele tulemusele (edaspidi eksami mittesooritamine), võib ta taotleda

korduseksamile lubamist. Korduseksami toimumise aja määrab eksamikomisjoni esimees.

Korduseksam ei või toimuda varem kui viis tööpäeva pärast eksami mittesooritamist.

(7) Eksamitulemusest teatatakse eksamineeritavale suuliselt kohe pärast vastuste kontrollimist

ja see fikseeritakse eksamiprotokollis. Eksami mittesooritamine vormistatakse vajaduse korral

kirjalikult ja see tehakse eksamineeritavale teatavaks haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras.

(8) Kui eksamineeritaval on vastuväiteid eksamiküsimuste või -vastuste või hindamisjuhendi

kohta, siis võib ta esitada kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti moodustatud komisjonile.

Komisjon vaatab eksamiküsimused ja -vastused või hindamisjuhendi kaebuse alusel läbi.

Komisjon vaatab läbi ka kaebuse esitanud eksamineeritava eksamitöö osas, mis puudutab

kaebuses vaidlustatud eksamiküsimusi ja -vastuseid või hindamisjuhendit.

(9) Eksamikomisjon koostab eksamil osalenud eksamineeritavate kohta eksamiprotokolli.

Eksamiprotokolli märgitakse eksamineeritava osalemine eksamil, eksamineeritava

kõrvaldamine eksamilt ja eksamitulemus, samuti põhjendused ulatuses, mis võimaldavad

hindamisotsust kontrollida.

§ 7. Eksami vaidlustamine

Kui taotleja või eksamineeritav leiab, et eksami läbiviimise käigus või eksamiprotokollis

määratud hindamisotsusega rikutakse tema õigusi, siis võib ta esitada vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 8. Eksami tõend

(1) Politsei- ja Piirivalveamet väljastab eksamiprotokolli alusel eksami positiivsele tulemusele

sooritanud eksamineeritavale tõendi.

(2) Tõendile kantakse vähemalt järgmised andmed:

1) eksamineeritava nimi ja isikukood;

2) eksamitulemus;

3) eksami sooritamise kuupäev;

4) eksamikomisjoni esimehe allkiri.

(3) Tõend saadetakse e-posti teel eksamineeritavale ja taotlejale.

§ 9. Määruse rakendamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet korraldab esimese eksami hiljemalt kuue kuu jooksul alates

määruse jõustumisest.

4

(2) Käesoleva määruse jõustumise ajal sõjarelva ja relvasüsteemi käitleva ettevõtja ettevõttes

töötav või võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav vastutav isik peab sooritama eksami ühe

aasta jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Kui vastutav isik ei saanud mõjuval põhjusel

käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul eksamit sooritada, siis võib Politsei-

ja Piirivalveamet eksami sooritamise tähtaega pikendada.

Kristen Michal

Peaminister

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

02.05.2025

Vabariigi Valitsuse määruse „Sõjarelva ja

relvasüsteemi käitlemist reguleerivate õigusaktide

tundmise eksami korraldaja, ulatus, tingimused ning

läbiviimise kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega reguleeritakse sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate

õigusaktide tundmise eksami korraldajat, ulatust, tingimusi ning läbiviimise korda. Eksamil

hinnatakse vastutava isiku õigusteadmisi sõjarelvade ning laske- ja lahingumoonaga seotud

nõuete valdkonnas. Eksami positiivsele hindele sooritamine on vastutava isikuna tegutsemise

õiguslik eeldus. Eksam tuleb sooritada iga viie aasta järel. Eksamit korraldab Politsei- ja

Piirivalveamet, kes moodustab selle ettevalmistamiseks puudutatud asutuste esindajatest

koosneva komisjoni ja eksami läbiviimiseks eksamikomisjoni.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakond koostöös

Siseministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste ja Kaitseväega. Eelnõu normitehnilise

kontrolli on teinud Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Sander Põllumäe

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on koostatud Riigikogus 20. novembril 2024. aastal vastu võetud relvaseaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse1 § 1 punktides 19–22

tehtavatest muudatustest lähtuvalt. Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu nr 468 SE2 teise lugemise käitus täiendati eelnõu punktidega 19–22,

mis reguleerivad sõjarelva ja relvasüsteemi, sõjarelva käitlemise eest vastutavale isikule

esitatavaid nõudeid, sealhulgas eksami sooritamise kohustust. Muudatuse kohta on antud

järgmine selgitus: „Vastutava isiku tegevus ei eeldada kvalifikatsiooni (vt KutS § 3 p 5), vaid

oluline on tagada, et enne tööülesannete täitmisele asumist ning perioodiliselt viie aasta järel

hinnatakse vastutava isiku teadmisi sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemise õigusaktide tundmise

ning, kui ettevõtja tegeleb sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega, siis

laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud õigusaktidest. Tegemist on ühe teadmise

hindamisega, mitte tervikliku kutsealal nõutava kutseoskuse tõendamise ehk kvalifikatsiooniga.

Sellest tulenevalt on sätet muudetud tervikuna ja jäetud välja kvalifikatsiooni nõue, samuti

loobutud varasemas ettepanekus sisaldunud pädevustunnistuse nõudest. Vastutava isiku

õigusteadmisi sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemise õigusaktide tundmisel kontrollitakse

eksami käigus.“ (vt eelnõu teise lugemise seletuskiri, muudatusettepanek nr 2)

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/112122024001. 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6af5a052-2757-4a32-8048-7cc285580339/relvaseaduse-

muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/.

2

Eelnõu ei ole seotud koalitsioonilepingu ega Vabariigi Valitsuse tegevuskavas sätestatud

eesmärkidega.

Eelnõus ei muudeta kehtivat määrust.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist.

Eelnõu § 1.

Eelnõukohases määruses reguleeritakse sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate

õigusaktide tundmise eksami korraldaja, ulatus, tingimused ning läbiviimise kord. Määrus on

antud relvaseaduse 1. jaanuaril 2025. aastal jõustunud redaktsiooni § 8325 lõike 41 alusel, mille

kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist

reguleerivate õigusaktide tundmise eksami korraldaja, ulatuse, tingimused ning läbiviimise

korra. Tegemist on kohustusliku volitusnormiga, mille kohaselt on Vabariigi Valitsus

kohustatud määruse andma. Tegemist on praeter legem määrusega, sest seaduses ei ole kindlaks

määratud eksami korraldajat, ulatust, sisu ega korraldust.

Volitusnormi kohaselt tuleb määruses reguleerida: 1) eksami ulatus, st milliste õigusteadmiste

kohta eksam tuleb sooritada; 2) eksami korraldaja, st milline asutus vastutab eksami toimumise

ja läbiviimise eest; 3) eksami tingimused, st kuidas sisuliselt toimub eksamineeritava

õigusteadmiste hindamine, ning 4) eksami kord, st kuidas eksam menetluslikult läbi viiakse.

Määrusega reguleeritakse eksami läbiviimine ulatuses, mis puudutab taotleja õigusi ja

kohustusi. Eksami ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud töökorralduslikud küsimused

lahendatakse eksamikomisjoni koostatavate dokumentidega. Eksamiga seotud

haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

Eelnõu § 1 lõikes 1 kehtestatakse volitusnormi kohaselt määruse reguleerimisala (vt eespool).

Riigikohus on korduvalt rõhutanud määruste reguleerimisala täpse määratlemise vajadust.

„Volitusnormiga luuakse materiaalõiguslik alus isiku põhiõiguste riivamiseks. Seetõttu,

tulenevalt seadusereservatsiooni nõudest, peab volitusnormi reguleerimisala olema täpselt

määratletud ning sellest peab nähtuma haldustegevuse sisu, ulatus ja maht“ (RKHKo

13.11.2009, 3-3-1-63-09, p 14). Seega on määruse reguleerimisala sõnastamisel lähtutud

volitusnormi sõnastusest.

Eelnõu § 1 lõikes 2 sätestatakse, et määrust kohaldatakse relvaseaduse § 8325 lõikes 4

sätestatud sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivate õigusaktide tundmise hindamisel.

Selle sättega kitsendatakse määruse isikulist ja sisulist kohaldamisala, määrates, et määrust

kohaldatakse üksnes relvaseaduse § 8325 lõikes 4 nimetatud teadmiste hindamisel. See säte seob

määruse sisuliselt seadusliku alusega ja takistab selle laiendamist isikutele, keda ei ole seaduses

nimetatud. Rakendamisel tuleb kontrollida, kas taotleja puhul esineb just see õiguslik alus,

millest eksami kohustus tuleneb.

Eelnõu § 1 lõikes 3 sätestatakse, et määrust ei kohaldata relvaseaduse § 8325 lõikes 5 sätestatud

laskemoona või lahingumoona käitlemisega seotud kvalifikatsiooni hindamisel. Tegemist on

selgelt sõnastatud negatiivse normiga, mis välistab topeltreguleerimise ja õigusselgusetuse.

3

Selle lõike kohaldamisel tuleb Politsei- ja Piirivalveametil veenduda, kas taotleja kuulub

relvaseaduse § 8325 lõike 5 reguleerimisalasse.

Lõhkematerjaliseaduse §-de 22 ja 23 kohaselt kasutatakse isiku pädevuse tõendamiseks

kutsetunnistust või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti antud pädevustunnistust.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet korraldab vajadusel ka eksami või hindab väljaõppe

ja kogemuse põhjal pädevust ilma eksamita. Välisriigis omandatud pädevust tunnustab samuti

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Pädevustunnistus kehtib kuni viis aastat ning seda saab pikendada, kui kompetentsus on

säilinud ja on läbitud nõutav täiendusõpe. Tunnistus võib kehtetuks muutuda, kui isik ei tööta

valdkonnas, rikub nõudeid või põhjustab tõsiseid rikkumisi. Teatud juhtudel kehtib taotlemise

keeld ühe aasta jooksul.

Eelnõu § 2.

Eelnõu § 2 kohaselt on eksami ja sellega seotud haldusmenetluse korraldamine Politsei- ja

Piirivalveameti pädevuses. See säte tagab, et eksami korraldamise eest vastutav pädev

haldusorgan on selgelt kindlaks määratud. Politsei- ja Piirivalveamet teeb riiklikku järelevalvet

relvaseaduse rakendamise üle ning seetõttu on ka vastutava isiku teadmiste kontroll Politsei- ja

Piirivalveameti ülesanne.

Eelnõu § 3.

Eelnõu §-s 3 reguleeritakse eksamile lubamise tingimusi ja korda.

Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse, et eksamile lubatakse füüsiline isik, kes töötab või asub tööle

sõjarelva ja relvasüsteemi käitleva ettevõtja ettevõttes või osutab võlaõigusliku lepingu alusel

sõjarelva ja relvasüsteemi käitlevale ettevõtjale vastutava isiku ülesannetele vastavat teenust

ning vastab relvaseaduse § 8325 lõikes 2 sätestatud tingimustele (edaspidi eksamineeritav).

Sätte eesmärk on lubada eksamile ainult need isikud, kes on ka tegelikult seotud vastutava isiku

rolliga. See tähendab, et eksamit ei saa sooritada iga soovija, vaid ainult need, kes on töö- või

teenussuhtes või muus lepingulises suhtes sõjarelva või relvasüsteemi käitleva ettevõtjaga.

Rakendamisel tuleb Politsei- ja Piirivalveametil hinnata töö- või teenussuhet või muud

lepingulist suhet ja selle seotust vastutava isiku ülesannetega taotluse andmete alusel.

Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et eksamile lubamiseks esitab sõjarelva ja relvasüsteemi

käitlev ettevõtja (edaspidi taotleja) kirjalikus vormis taotluse Politsei- ja Piirivalveametile.

Menetluse kord on reguleeritud selliselt, et taotluse esitab sõjarelva ja relvasüsteemi käitlev

ettevõtja, kellel on töö- või muu võlaõiguslik suhe vastutava isikuga. See tagab, et eksamile

saadetakse üksnes need inimesed, kellega sõjarelva ja relvasüsteemi käitlev ettevõtja on

sõlminud või kavatseb sõlmida töölepingu või võlaõigusliku lepingu vastutava isiku ülesannete

täitmiseks. Isiku enda nõusolekut Politsei- ja Piirivalveamet eraldi ei küsi, vaid see nõusolek

tuleneb temaga sõlmitud töö- või võlaõiguslikust lepingust. Isiku vastavust vastutava isiku

nõuetele hindab ettevõtja väljaspool eksamile lubamise haldusmenetlust või tehakse seda tema

majandustegevuse suhtes toimuvas riikliku järelevalve meetme kohaldamise haldusmenetluses.

Sättes on kehtestatud taotluse esitamise kohustus ning taotlusele esitatav vorminõue: taotlus

tuleb esitada kirjalikus vormis. See tagab haldusmenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse.

Politsei- ja Piirivalveamet peab taotluse registreerima ja säilitama eksamiga seotud

haldusmenetluse materjalides.

4

Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt tuleb vastutava isiku eksamile lubamiseks esitatavas taotluses

esitada 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud andmed; 2) eksamineeritava nimi

ja isikukood, ülesannete kirjeldus ning kontaktandmed; 3) riigilõivu tasumist tõendav

dokument. Haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 kohaselt peab kirjalik taotlus sisaldama

1) esitaja nime; 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu; 3) taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja

allkirja; 4) haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitavat viisi ning selleks

vajalikke kontaktandmeid; 5) muid õigusaktidega ettenähtud andmeid. Lisaks on vaja taotluses

esitada eksamineeritava nimi ja isikukood, ülesannete kirjeldus ning kontaktandmed.

Eksamineeritava isikukoodi on vaja selleks, et eksamile ilmunud isik oleks võimalik üheselt

tuvastada ja väljastada eksami kohta tunnistus. Eksamineeritava ülesannete kirjeldust on vaja

selleks, et hinnata, kas ülesanded vastavad vastutava isiku ülesannetele ja kas on alus isik

eksamile lubada. Eksamineeritava kontaktandmed on eelkõige telefoninumber ja e-posti

aadress, et eksamikomisjon saaks vajaduse korral eksamineeritavaga ühendust võtta, kui

eksami korraldusega seoses midagi muutub. Samuti on kontaktandmeid vaja Politsei- ja

Piirivalveametil, et edastada isikule teade eksamile lubamise ja selle aja või keeldumise kohta,

samuti saata eksami positiivse läbimise korral tunnistus. Et kiirendada riigilõivu tasumise

kontrollimist, on vaja esitada ka maksekorraldus või muu tõend riigilõivu tasumise kohta.

Eelnõu § 3 lõikes 4 sätestatakse, et Politsei- ja Piirivalveamet lahendab taotluse kümne

tööpäeva jooksul ning teatab taotlejale ja eksamineeritavale eksami toimumise aja või toimetab

kätte keeldumise. Eksamile lubamise kohta eraldi haldusakti välja ei anta, vaid

eksamineeritavale ja taotlejale tehakse teatavaks eksami toimumise aeg. Kui eksamineeritav ei

vasta eksamile lubamise tingimustele, siis otsustab Politsei- ja Piirivalveamet jätta taotluse

rahuldamata. Haldusmenetluse seaduse § 43 lõike 2 kohaselt tuleb taotluse rahuldamata jätmise

korral anda keeldumine, mis vastab haldusakti tunnustele. Haldusmenetluse seaduse § 62

lõike 5 kohaselt tehakse isikule, kelle taotlus haldusakti andmiseks jäetakse rahuldamata,

kättetoimetamisega teatavaks haldusakti andmisest keeldumine. Määruses täpsustatakse, et

peale taotleja tehakse keeldumine teatavaks ka eksamineeritavale.

Eelnõu § 4.

Eelnõu §-s 4 reguleeritakse eksami ulatust. Eksami ulatus määrab kindlaks, milliseid küsimusi

eksami käigus hinnatakse. Eksam peab hõlmama teadmisi sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist

reguleerivatest õigusaktidest. Sätte rakendamisel peab komisjon koostama küsimused nii, et

need hõlmaksid ainult sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivaid õigusakte, tagaksid

adekvaatse ja ajakohase teadmiste hindamise ning küsimuste põhjal oleksid eksamineeritava

teadmised hinnatavad.

Hinnatavas valdkonnas on Bloomi taksonoomia3 tasemeks teadmise tase. Seda tuleb eksami

ettevalmistamisel arvestada ja eksamiküsimused ei või hinnata sellest kõrgemaid tasemeid

(näiteks ei hinnata nende õigusaktide rakendamise oskust või õigusliku regulatsiooni mõistmise

ja analüüsimise oskust).

Eelnõu § 5.

Eelnõu §-s 5 reguleeritakse eksami korraldamist. Eksami korraldamise all mõeldakse Politsei-

ja Piirivalveameti komisjoni ja eksamikomisjoni moodustamist, eksami aegade määramist,

eksamiga seotud haldusmenetluste läbiviimist ning haldusaktide andmist, samuti tõendite

väljastamist.

3 https://et.wikipedia.org/wiki/Bloomi_taksonoomia.

5

Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt moodustatakse eksami ettevalmistamiseks Politsei- ja

Piirivalveametis komisjon. Komisjon vastutab eksami sisulise ettevalmistamise ja eksamiga

seotud vaidluste lahendamise eest.

Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt kuuluvad komisjoni vähemalt järgmiste asutuste esindajad:

1) Politsei- ja Piirivalveamet; 2) Kaitsevägi; 3) Kaitsepolitseiamet. Komisjoni kuuluvad kõigi

eksamiga seotud ametkondade esindajad. Nii on võimalik kõigi puudutatud ametkondade

huvidega arvestada ja eksamitöös kontrollitakse vajalikke teadmisi kõigi puudutatud

ametkondade seisukohast. Eksamikomisjoni moodustamine on Politsei- ja Piirivalveameti kui

eksami korraldaja ülesanne. Määruses on antud juhtnöörid, millest lähtudes Politsei- ja

Piirivalveamet eksamikomisjoni moodustab. Sealjuures on Politsei- ja Piirivalveametil

ulatuslik kaalutlusruum.

Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt koostab komisjon eksamiülesanded ja -vastused ning

hindamisjuhendi. Komisjon vaatab igal aastal eksamiülesanded ja -vastused ning

hindamisjuhendi üle. Komisjon on Politsei- ja Piirivalveameti tööorgan, kelle ülesanne on

eksami sisuline ettevalmistamine ja hindamisega seotud vaidluste ametisisene lahendamine.

Komisjon ei ole haldusorgan ja ta ei võta iseseisvalt vastu ühtegi haldusakti, vaid tema tegevus

on Politsei- ja Piirivalveameti sisene tegevus, mille tulemusena annab haldusakti Politsei- ja

Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik.

Eelnõu § 5 lõike 4 kohaselt avaldatakse komisjoni koosseis, eksami hindamisjuhend ja muud

eksamiga seotud dokumendid Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel. Dokumentide avaldamine

veebilehel vähendab vajadust teha neid taotlejatele ja eksamineeritavatele eraldi teatavaks ning

võimaldab neid ka jooksvalt ajakohastada. Vajaduse korral saab edastada taotlejale,

eksamineeritavale või muule isikule, kes soovib dokumentidega tutvuda, viite veebilehele, kus

dokumendid on avaldatud. Eksamikomisjoni koosseisu avaldamine tagab läbipaistvuse, et

avalikkusele oleks teada, kes on need isikud, kes eksamiküsimused ja hindamismetoodika on

koostanud. See tagab ka eksami kvaliteedi, et komisjoni määrataks üksnes oma valdkonnas

tunnustatud asjatundjad. Eksami hindamismetoodika avaldamine on oluline selleks, et

kontrollida eksamitööde õiget hindamist. Arvestades, et eelnõukohase määruse § 6 lõigetes 3–

5 on määratud kindlaks eksamitöö ja selle hindamise olulised kriteeriumid, siis saab

eksamikomisjon vajaduse korral neid kriteeriumeid üksnes täpsustada (nt kuidas hinnatakse

mitme valikvastusega töö puhul osaliselt õigeid vastuseid vms). Eksamit puudutavad muud

dokumendid võivad olla kordamisküsimused, näidisülesanded või -testid, õppematerjalid jms,

mis toetavad eksamiks valmistumist ja selle edukat läbimist. Nende koostamise otsustab

komisjon kaalutlusõiguse alusel.

Eelnõu § 5 lõike 5 kohaselt määrab Politsei- ja Piirivalveamet kindlaks eksami toimumise ajad.

Eksami toimumise ajad tehakse teatavaks eksamile lubatud eksamineeritavale ja taotlejale.

Eksami toimumise ajad määrab Politsei- ja Piirivalveamet kindlaks kaalutlusõiguse alusel,

arvestades eksamineeritavate hulka ning töökorraldusest tulenevaid võimalusi. Praktikas on

võimalik korraldada eksamit isegi igal nädalal koos relvaloa eksamiga või näha ette muu eksami

toimumise ajavahemik. Eksamile lubatud eksamineeritavale ja taotlejale saadetakse eksami

ajakava, et nad saaksid eksamil osalemist planeerida. Määruses ei reguleerita konkreetsele

eksamile registreerimist ega muid töökorralduslikke üksikasju.

Eelnõu § 5 lõike 6 kohaselt korraldab eksamit, tagab tehnilise toe ja korraldab eksamiga seotud

asjaajamist Politsei- ja Piirivalveamet või prefektuur. Politsei- ja Piirivalveamet või prefekt

võib määrata teenistujad, kes osalevad eksami läbiviimisel asjaajamise, tehnilise toe, taotlejate

järelevalve ja muudes toetavates küsimustes (edaspidi eksamikomisjon). Eksamikomisjoni

koosseisu kuuluvad esimees ja vähemalt kolm liiget. Erinevalt eksami sisulisest

6

ettevalmistamisest ja eksamiküsimuste ettevalmistamisest on eksami läbiviimine Politsei- ja

Piirivalveameti või prefektuuri selline ülesanne, mis ei eelda asutustevahelist koostööd ega

eriteadmisi sõjarelvade ja relvasüsteemide õigusliku reguleerimise valdkonnas. Selleks määrab

Politsei- ja Piirivalveamet kindlaks teenistujad, kelle ülesanne on valmistada ette

eksamiruumid, kontrollida eksamineeritavaid eksami ajal ning kontrollida eksamineeritavate

antud vastuste vastavust komisjoni väljatöötatud vastuste maatriksile.

Eelnõu § 6.

Eelnõu §-ga 6 reguleeritakse eksami läbiviimist ja eksamineeritava teadmiste hindamist.

Täpsema hindamissüsteemi määrab kindlaks Politsei- ja Piirivalveameti moodustatav

komisjon.

Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt on eksam kirjalik test. Eksamineeritava põhjendatud taotlusel võib

eksamikomisjoni esimehe otsusel võtta eksami vastu suuliselt. Eksami vastuvõtmisel osalevad

komisjoni esimees ja vähemalt kaks komisjoni liiget. Eksamikomisjon võtab eksami vastu

selleks kohandatud ruumis. Sõjarelva ja relvasüsteemi käitleva ettevõtja vastutava isiku eksam

korraldatakse sarnaselt relvaeksamiga. See võimaldab neid eksameid vajaduse korral läbi viia

samal ajal ja kasutada politsei ressurssi tõhusalt. Seetõttu on määruse tasemel määratud

kindlaks, et eksam on kirjalik test, mille vastuvõtmisel osalevad vähemalt eksamikomisjoni

esimees ja kaks liiget. Mõnel juhul võib olla vaja eksam vastu võtta suuliselt või muus vormis,

kui isiku vigastuse vms mõjuvate asjaolude tõttu ei ole võimalik eksamit vastu võtta kirjaliku

testi vormis.

Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt võib eksamil kasutada eksamikomisjoni määratud või lubatud

seadmeid ja abimaterjale. Eelkõige puudutab see arvuti või paberi kasutamist, Riigi Teataja või

teiste veebilehtede kasutamist jms. Eksamikomisjon võib jõuda järeldusele, et eksamil ei või

kasutada muid abivahendeid peale paberi ja pliiatsi, kui eeldatakse, et eksamineeritav peab

oskama vastata küsimustele peast. Eksamikomisjon lähtub otsuse tegemisel Politsei- ja

Piirivalveameti moodustatud komisjoni määratud hindamissüsteemist, st kui küsimused on

koostatud lähtuvalt sellest, et osaleja saab kasutada relvaseaduse teksti, siis otsustab

eksamikomisjon, kas eksamineeritavatele antakse väljatrükk, võimaldatakse kasutada arvutisse

salvestatud faili või kasutada veebi kaudu Riigi Teatajat. Kui hindamissüsteemi kohaselt on aga

ette nähtud, et testi küsimustele vastatakse peast, siis tagab eksamikomisjon, et isikul ei ole

võimalik kasutada muid asju peale paberi ja pliiatsi.

Eelnõu § 6 lõike 3 kohaselt on testis kümme kuni kakskümmend valikvastustega küsimust.

Eksami sooritamiseks on aega 30–60 minutit. Eelnõus kavandatakse eksam valikvastustega

küsimustega testi vormis teooriaeksamina. Määruses on antud küsimuste hulga vahemik ja

ajavahemik, mille jooksul tuleb eksam sooritada. Konkreetse küsimuste hulga ja eksami täpse

ajalise kestuse määrab Politsei- ja Piirivalveameti moodustatav komisjon eksami

hindamisjuhendis. Test peaks andma piisava ülevaate, kas isikul on vastutava isikuna

töötamiseks vajalikud teadmised sõjarelva ja relvasüsteemi käitlemist reguleerivatest

õigusaktidest.

Eelnõu § 6 lõike 4 kohaselt loetakse eksam sooritatuks, kui eksamineeritav on vastanud õigesti

vähemalt 80 protsendile küsimustest. Ettenähtud aja jooksul vastamata jäänud küsimused

loetakse valesti vastatuks. Eksami hindamine kavandatakse sisendipõhisena selliselt, et eksam

on sooritatud, kui eksamiks ettenähtud aja jooksul on õigesti vastatud 80 protsendile

küsimustest. Olenevalt eksami hindamisjuhendist võib see tähendada, et osaliselt valesti

vastatud küsimuste eest saab samuti punkte (nt kui mitme õige vastuse korral on enamik

variante õigesti vastatud, siis võib ka selle vastuse eest punkte saada). Politsei- ja

7

Piirivalveameti moodustatud komisjon määrab täpselt kindlaks, kuidas eksamiküsimusi

hinnatakse ja kui palju punkte iga osaliselt või täielikult õigesti vastatud küsimuse eest on

võimalik saada või kas osaliselt õigesti vastatud küsimused loetakse õigeks või valeks.

Eelnõu § 6 lõikes 5 sätestatakse, et kui eksamineeritaval ei ole kaasas isikut tõendavat

dokumenti, ta on ilmselgelt joobes või esineb muu mõjuv põhjus, mis takistab eksamineeritava

eksamile lubamist, siis ei lubata eksamineeritavat eksamile. Kui eksamineeritav ei pea kinni

eksamikorrast, võib eksamikomisjon keelata eksamineeritaval eksami jätkamise ning eksam

loetakse mitte sooritatuks (edaspidi eksamilt kõrvaldamine). Eksamilt kõrvaldamine on

formaalne otsus, mille kohaselt ei võimaldata eksamineeritaval sellel päeval eksamitööd

kirjutada. Eksamineeritava teadmisi seetõttu eksamilt kõrvaldamise korral ei hinnata.

Eelnõu § 6 lõikes 6 sätestatakse, et kui eksamineeritavat ei lubatud eksamile, eksamineeritav

kõrvaldati eksamilt või ta ei sooritanud eksamit positiivsele tulemusele (edaspidi eksami

mittesooritamine), võib ta taotleda korduseksamile lubamist. Korduseksami toimumise aja

määrab eksamikomisjoni esimees. Korduseksam ei või toimuda varem kui viis tööpäeva pärast

eksami mittesooritamist.

Eelnõu § 6 lõike 7 kohaselt teatatakse eksamitulemusest eksamineeritavale suuliselt kohe

pärast vastuste kontrollimist ja see fikseeritakse eksamiprotokollis. Eksami mittesooritamine

vormistatakse vajaduse korral kirjalikult ning see tehakse eksamineeritavale teatavaks

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Eelnõu § 6 lõikes 8 sätestatakse, et kui eksamineeritaval on vastuväiteid eksamiküsimuste

või -vastuste või hindamisjuhendi kohta, siis võib ta esitada kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti

moodustatud komisjonile. Komisjon vaatab eksamiküsimused ja -vastused või hindamisjuhendi

kaebuse alusel läbi. Komisjon vaatab läbi ka kaebuse esitanud eksamineeritava eksamitöö osas,

mis puudutab kaebuses vaidlustatud eksamiküsimusi ja -vastuseid või hindamisjuhendit.

Tegemist on asutusesisese kaebekorraga, mis puudutab üksnes eksamiküsimusi ja -vastuseid

või hindamisjuhendit. See võimaldab lahendada vaidlusi, kui eksamiküsimuse sõnastus on

ebaselge, vastusevariandid on vaieldavad või hindamisjuhendis on vale vastusevariant märgitud

õigeks. Teisisõnu kõik eksamitöö sisu puudutavad küsimused, mida eksamikomisjon ei saa

lahendada ja mida Politsei- ja Piirivalveameti moodustatud komisjon peab sisuliselt

analüüsima, enne kui eksamitulemus kinnitatakse.

Eelnõu § 6 lõike 9 kohaselt koostab eksamikomisjon eksamil osalenud eksamineeritavate

kohta eksamiprotokolli. Eksamiprotokolli märgitakse eksamineeritava osalemine eksamil,

eksamineeritava kõrvaldamine eksamilt ja eksamitulemus, samuti põhjendused ulatuses, mis

võimaldavad hindamisotsust kontrollida.

Eelnõu § 7.

Haldusakt, mis reguleerib eksamineeritava õigusi, on eksamiprotokollis määratud

hindamistulemus. Kui taotleja või eksamineeritav leiab, et eksami läbiviimise käigus või

eksamiprotokollis määratud hindamisotsusega rikutakse tema õigusi, siis võib ta esitada vaide

haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Vaie esitatakse ja lahendatakse

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ning käesolev säte üksnes viitab sellele korrale.

Säte on vajalik, et seostada eksami läbiviimine ja hindamine õigesti haldusmenetluse seaduse

üldise regulatsiooniga, kuid ei loo erandit üldisest vaide esitamise korrast.

Eelnõu § 8.

8

Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt väljastab Politsei- ja Piirivalveamet eksamiprotokolli alusel eksami

positiivsele tulemusele sooritanud eksamineeritavale tõendi. Politsei- ja Piirivalveamet

väljastab tõendi üksnes eksami positiivsele tulemusele sooritanud eksamineeritavale. Tõend ei

ole haldusakt, vaid haldusdokument, mis tõendab haldusakti andmist. Haldusakt, mis isiku

õigusi reguleerib, on eksamiprotokolli kantud eksamitulemus.

Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt peavad tõendil olema eksamineeritava nimi ja isikukood,

eksamitulemus, eksami sooritamise kuupäev ja eksamikomisjoni esimehe allkiri.

Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt saadetakse tõend e-posti teel eksamineeritavale ja taotlejale.

Üldjuhul tehakse eksamineeritavale eksamitulemus teatavaks kohe pärast eksamitöö

kontrollimist. Eksamiprotokolli koostamine ja tõendi vormistamine võtavad mõned päevad

aega. Seetõttu on lihtsam saata eksamineeritavale ja taotlejale tõend e-posti teel.

Eelnõu § 9.

Eelnõu § 9 reguleeritakse määruse rakendamist. Politsei- ja Piirivalveamet korraldab esimese

eksami hiljemalt kuue kuu jooksul alates eelnõukohase määruse jõustumisest. Suhteliselt pikk

rakendamise aeg võimaldab Politsei- ja Piirivalveametil valmistada ette eksamiküsimused ja –

vastused ning hindamisjuhendi ning eksamiks ettevalmistamiseks muud abimaterjalid, nt

kordamisküsimused või –ülesanded jms. Samuti on pikem jõustumise aeg vajalik selleks, et

vastutavad isikud saaksid eksamiks valmistuda.

Eelnõukohase määruse jõustumise ajal sõjarelva ja relvasüsteemi käitleva ettevõtja ettevõttes

töötav või võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav vastutav isik peab saama mõistliku aja

eksamiks valmistumiseks enda põhitöö kõrvalt. Selleks on määruse eelnõus nähtud ette, et

hetkel töötav vastutav isik peab sooritama eksami ühe aasta jooksul eelnõukohase määruse

jõustumisest. Kui vastutav isik ei saanud mõjuval põhjusel käesoleva lõike esimeses lauses

nimetatud tähtaja jooksul eksamit sooritada, siis võib Politsei- ja Piirivalveamet eksami

sooritamise tähtaega pikendada. Selle tähtaja jooksul ei loeta vastutavat isikut, kes ei ole

eksamit sooritanud, nõuetele mitte-vastavaks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

4.1. Ühtne ja siduv eksamikord sõjarelvade käitlemise eest vastutavatele isikutele

Kirjeldus. Määrusega kehtestatakse selge kord, mille alusel hinnatakse isikute teadmisi ja

pädevust seoses sõjarelvade ja relvasüsteemide regulatsiooniga. See muudab senise praktika

ühtlasemaks ja tagab, et kõik vastutavad isikud läbivad standardiseeritud teadmiste kontrolli.

Mõju sisu. Kavandatav muudatus loob õigusselge ja ühtlustatud aluse teadmiste hindamiseks

ning välistab senise ebaühtlase tõlgenduse või praktika. Kõik isikud peavad läbima

standardiseeritud teadmiste kontrolli, mis vähendab halduslikku meelevaldsust ning parandab

siseturvalisust.

9

Sihtrühm. Vastutavad isikud (nt ettevõtjate töötajad, kes käitlevad relvasüsteeme või

laskemoona).

Mõju olulisus. Mõju ei ole oluline, kuna ei pane lisateadmiste omandamise kohustust, vaid

enne tööle asumist üksnes kontrollitakse nende teadmiste omandamist, mis tööülesannete

täitmiseks peavad olemas olema.

Järeldus. Muudatus tagab riikliku julgeoleku ja avaliku korra huvides nõuetekohase teadmiste

kontrolli ning ettevõtjate tegevuse õiguspärasuse isikuid kõige vähem koormaval tõhusal viisil.

4.2. Politsei- ja Piirivalveameti kui eksami korraldaja täpsustamine

Kirjeldus. Määruses sätestatakse sõnaselgelt, et eksamit korraldab ja eksamiga seotud

haldusmenetluse viib läbi Politsei- ja Piirivalveamet. See loob õigusliku aluse ametile eksamite

tehniliseks ja sisuliseks korraldamiseks, komisjoni ja eksamikomisjoni moodustamiseks,

samuti tunnistuste väljastamiseks.

Mõju sisu. Politsei- ja Piirivalveameti määramine keskseks korraldavaks asutuseks välistab

vastutuse killustatuse, tagab haldusmenetluse läbipaistvuse ja loob selge institutsionaalse

raamistiku.

Sihtrühm. Politsei- ja Piirivalveamet (rakendaja).

Mõju olulisus. Olulisus on keskmine, kuid mõju halduspraktikale on positiivne. Riskiks võib

olla täiendav töökoormus Politsei- ja Piirivalveametile, ent see on maandatav

organisatsioonisisese ressursside planeerimisega.

Järeldus. Muutusega määratakse selgelt vastutav haldusorgan, kelle pädevuses on lahendada

kõiki eksami korraldamisega seotud küsimusi.

4.3. Eksamiprotsessi läbipaistvus ja isiku õiguste tagamine

Kirjeldus. Määrus toob kaasa selged nõuded eksami ülesehitusele, hindamiskriteeriumide

avaldamisele ja dokumenteerimisele. Samuti sätestatakse selles eksamile pääsemise, eksami

mittesooritamise, eksamilt kõrvaldamise ja tunnistuse väljastamise tingimused. Selline

regulatsioon suurendab läbipaistvust, kaitseb taotleja õigusi ja võimaldab vajaduse korral

eksamitulemusi vaidlustada.

Mõju sisu. Eksamite korraldus muutub selgemaks, arusaadavamaks ja vaidlustatavaks.

Sihtrühma õigusi tugevdavad sätestatud eksamiteade, dokumenteerimine ja põhjendatud

otsused. See tagab õiguspärase ootuse ja haldusmenetluse õiguskaitse tagatised.

Sihtrühm. Eksamil osalevad isikud.

Mõju olulisus. Mõju eksamil osalevate isikute õigustele on keskmine. Eksamil osalev isik saab

ette näha, kuidas teda hinnatakse ja kuidas hinne kujuneb. Sellest lähtuvalt oskab ta paremini

eksamiks valmistuda ning mõistab paremini hinnangut oma sooritusele.

Järeldus. Muudatus tugevdab õigusselgust, läbipaistvust ja usaldust eksami läbiviimise ja

hindamise suhtes.

10

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine eeldab järgmisi tegevusi:

• eksamikorralduse süsteemi loomine ja juurutamine Politsei- ja Piirivalveametis,

sealhulgas eksamite planeerimine, komisjoni ja eksamikomisjoni moodustamine ja

menetlustoimingute tegemine;

• eksami hindamismetoodika, eksamikorra ja vajalike dokumentide (vormid, teated,

protokollid) koostamine, mida teeb Politsei- ja Piirivalveamet koostöös

Siseministeeriumiga;

• eksami korralduslike toimingute tegemine vähemalt kaks korda aastas, sealhulgas

logistika, eksamiruumi tagamine ja järelevalve;

• eksamitulemuste haldamine, dokumenteerimine ja tunnistuste väljastamine;

• infovahetuse ja juhendmaterjalide koostamine sihtrühmale (nt kodulehe info, korduma

kippuvad küsimused, taotluse juhend).

Määruse rakendamine toob Politsei- ja Piirivalveametile kaasa töökoormuse kasvu, mis avaldub

selles, et eksamite ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks kulub rohkem tööaega ja on vaja rohkem

personali.

Määruse rakendamisel kaasnev tulu on eksamitunnistuse andmise, kehtivuse pikendamise ja

duplikaadi väljastamise eest makstav riigilõiv. Määruse rakendamisega kaasnev kulu on

eelkõige eksami korraldamise ja läbiviimisega seotud personalikulu, mis kaetakse eelduslikult

riigilõivu laekumisest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt hakkab määrus

kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või

määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Eelnõu

saadetakse arvamuse avaldamiseks Kaitseväele, Kaitsepolitseiametile ning Politsei- ja

Piirivalveametile.