Pr. Ülle Madise
Õiguskantsler
KIRJALIK KÜSIMUS
15. veebruar 2024
Parlamentaarse demokraatia põhimõtetest ja parlamendipraktika heast tavast
Lugupeetud õiguskantsler Ülle Madise
Pöördume Teie poole küsimusega, mis puudutab Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindatust Riigikogu komisjonides. Meie hinnangul kahjustab tänane olukord parlamentaarse demokraatia põhimõtteid ja piirab meie fraktsiooni saadikute vaba mandaadi teostamist seadusega ettenähtud määral.
Esiteks, meie fraktsioon ei ole täna esindatud sotsiaalkomisjonis. Juba rohkem kui kuu aega keeldub Riigikogu juhatus rahuldamast meie taotlust, et viia üks meie fraktsiooni saadik antud komisjoni üle, tuues argumendiks, et kõik kohad antud komisjonis on hõivatud. See asjaolu piirab tõsiselt meie võimalusi sotsiaalvaldkonna teemadel kaasa rääkida ning osaleda jooksvate eelnõude menetlusprotsessis. Meie kõrvalejätmine sellest komisjonist toimub olukorras, kus ülejäänud saadikutele on võimaldatud vaba liikumine erinevate komisjonide vahel. See loob ebavõrdse olukorra ja annab seejuures koalitsioonile ebaproportsionaalse ülekaalu komisjonides.
Seejuures on Riigikohus välja toonud, et PS §-st 62 koostoimes PS § 12 lg 1 esimese lausega tuleneb mandaadi teostamise võimaluste võrdsuse nõue ehk Riigikogu liikmete ebavõrdse kohtlemise keeld neile kuuluva mandaadi teostamisel. Käesolev tähendab, et põhimõtteliselt peavad rahvaesindajad saama osaleda Riigikogu tegevuses võrdsetel tingimustel.1 Mõistame, et teatud juhtudel on õigustatud Riigikogu saadikute vaba mandaadi piiramine, kuid kuna mandaadi vaba teostamine on demokraatia seisukohalt üks olulisemaid poliitilisi õigusi, tuleb Riigikogu liikmete ebavõrdne kohtlemine vaba mandaadi teostamisel allutada rangele põhiseaduslikkuse kontrollile. Riigikohus on sätestanud, et piirang peab olema põhiseadusega kooskõlas, st sellel peab olema legitiimne eesmärk ja see peab olema taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja proportsionaalne taotletava eesmärgiga.2
Teiseks, rahanduskomisjonis on tekkinud olukord, kus nii esimees kui aseesimees esindavad de facto koalitsiooni. See on eriti murettekitav, arvestades, et Riigikogu istungil 12. veebruaril 2024. tunnistas esimees Lauri Hussar, et tegemist on probleemse olukorraga ja lubas leida lahenduse. Siiski pole Riigikogu juhatus seni astunud ühtegi sammu olukorra parandamiseks. Mõistame, et Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ei sätesta otseselt, et esimees ning aseesimees peaksid esindama vastavalt koalitsiooni ja opositsiooni, kuid selline praktika on kujunenud heaks tavaks, mis aitab tagada poliitilise tasakaalu ja erinevate huvide esindatuse komisjonides.
Küsimus pole siinkohal isegi mitte nn jokk-skeemi tekkimises või kellegi õiguses, vaid Riigikogus ajalooliselt kujunenud hea tava reeglite tähtsuse ja nende järgimise vajaduse kohta. Arvame, et tugeva demokraatliku ühiskonna aluseks on ka enesereguleerimise oskus ja heade tavade järgimine vajaduseta uute seaduste järele. Praegune olukord aga ilmestab jällegi seda, et me järjest rohkem kaugeneme Riigikogu töökorra heast praktikast ja tavast. On mõistetav, et koalitsioonil on seaduslikult rohkem instrumente ning võimalusi oma poliitiliste vaadete ning programmi teostamiseks, kuid tekkinud olukorra tõttu võime seista silmitsi pretsedendiga, kus opositsioonile jääb ebaproportsionaalselt veel vähem võimalusi jooksvates poliitilistes teemades kaasarääkimiseks ning menetlusprotsessides osalemiseks, rääkimata oma poliitilise agenda elluviimiseks.
Seega palume Teil, austatud õiguskantsler, vaadata läbi antud olukord ja anda hinnang, kas ja mil määral on Keskerakonna fraktsiooni ja saadikute õigusi Riigikogus piiratud. Samuti soovime Teie arvamust selle kohta, kuidas tugevdada parlamendipraktika heade tavade järgimist ja tagada, et kõik fraktsioonid saaksid võrdselt oma mandaati teostada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Anastassia Kovalenko-Kõlvart
Riigikogu liige
Eesti Keskerakonna fraktsioon