Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-2/1726-3 |
Registreeritud | 12.05.2025 |
Sünkroonitud | 13.05.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega |
Toimik | 2-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit |
Vastutaja | Anneli Arro (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Hr Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 28.04.2025 nr 10-1/1726-1 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 12.05.2025 nr 2.1-1/82-1 Arvamus määruse „Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetus“ eelnõu kohta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) analüüsis määruse „Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise“ eelnõud (edaspidi: eelnõu) ning esitab käesolevaga selle kohta oma arvamuse. Võttes arvesse varasemaid sarnaseid toetusmeetmeid ja nende populaarsust, siis kindlasti on tegemist väga positiivse ning vajaliku algatusega, mis toetab ettevõtete rahvusvahelistumist ja võimestab erialaliite ettevõtete koostöö toetajana. ITL-i kommentaarid, küsimused ja ettepanekud eelnõu kohta on järgmised:
1. Peame uue erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetusmeetme tulekut väga positiivseks, see aitab erialaliitudel teha tegevusi, mis sektori eksporti teatud turgudel kollektiivselt tõsta aitaks.
2. Eelnõu § 7 lg 1 on loetletud abikõlbmatud kulud, kuid loetelu abikõlblikest kuludest puudub. Teeme ettepaneku sõnastada selgelt, et kõik § 7 lg 1 mitte loetletud kulud on abikõlblikud.
3. Eelnõu § 7 lõikes 2 on välja toodud, et § 6 lõike 1 punktis 5 sätestatud sündmusega seotud klientide, koostööpartnerite või külaliste võõrustamisega kaasnev kulu on abikõlbmatu. Peame sellist käsitlust äärmiselt kahetsusväärseks, kuna sellega muutuksid abikõlbmatuks näiteks sissetulevate delegatsioonide võõrustamisega ja visiitidel ja messidel korraldatavad võrgustumisüritused (ruumi rent, toitlustus jne.). Teeme ettepaneku määrust muuta selliselt, et oleks tagatud mainitud kulude abikõlblikkus.
4. Eelnõu § 10 kohta esitame kaks omavahel seotud ettepanekut, mis vähendaksid oluliselt bürokraatiat ja lihtsustaksid taotlemist:
a. § 10 lg 1 on toodud, et toetust võib taotleda partnereid sektoripõhiselt esindav ning vähemalt üks aasta enne taotluse esitamise kuupäeva Eestis registreeritud sihtasutus, mittetulundusühing või äriühing.
2
Teeme ettepaneku lihtsustamise huvides uueks sõnastuseks: toetust võib taotleda partnereid sektoripõhiselt esindav ning vähemalt üks aasta enne taotluse esitamise kuupäeva Eestis registreeritud sihtasutus, mittetulundusühing või äriühing, kellel on vähemalt 10 liiget. Pakutav muudatus on seotud järgneva ettepanekuga nimetada ettevõtjatest partnerid kasusaajateks. Samuti tagatakse sellega taotleva organisatsiooni võimekus projekti ellu viia, kuna taotleja peab tõestama, et tal on olemas aktiivsed liikmed organisatsioonis, või äriühingu puhul lepingulised partnerid, kellele teenust osutatakse.
b. § 10 lg 2 on toodud, et partner võib olla Eestis registreeritud äriühing ning et projekti elluviimisel peab osalema vähemalt kümme partnerit. Et vähendada bürokraatiat ja teha projektis osalevate ettevõtete tegevuste tegemine võimalikult lihtsaks, teeme ettepaneku käsitleda projektis osalevaid ettevõtteid kasusaajatena, mitte partneritena. Sellisel juhul erialaliit vastutab kasusaajate kulude ja ühtlasi VTA arvestuse jälgimise eest. Taotlemisel saab erialaliit välja tuua vähemalt 10 ettevõtet, kes on taotlemise hetkel liikmeskonnas valitud sihttur(g)u(de) tegevustest huvitatud, ja kui tekib muudatusi, siis sellest teavitatakse projekti aruandes. Muudatuse tulemusel tõenäoliselt lõplik kasusaavate ettevõtete arv saab olema suurem kui hetkel seletuskirjas toodud väljundnäitaja 130, kuna ettevõtete kaasamine tegevustesse lihtsustub ja ei nõua eraldi vormide täitmist ja menetlusprotsesse.
5. Seonduvalt punktis 4 toodud ettepanekutega teeme ettepaneku kustutada § 11 lg 1 punkt 10, mis nõuab taotlemisel partneri esindusõigusliku isiku allkirjastatud partneri info esitamist rakendusüksuse vormil, kus on märgitud partneri üldandmed ja partneri roll projektis. See on liigne bürokraatia ja ettevõtete käsitlemisel kasusaajatena ei ole see vajalik.
Loodame, et leiate võimaluse vastata meie küsimustele ja arvestada meie tähelepanekuid ning ettepanekuid eelnõu edasises menetluses.
Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/
Doris Põld Tegevjuht Jana Silaskova, [email protected]
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 12.05.2025 kirja nr 2.1-1/82-1 „Arvamus määruse „Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetus“ eelnõu kohta“.
Lugupidamisega
Heleri Vahemäe
Büroojuht
Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
Lõõtsa 2B
11415 Tallinn
Mob 5115521
Tel 6177 145
Hr Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 28.04.2025 nr 10-1/1726-1 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 12.05.2025 nr 2.1-1/82-1 Arvamus määruse „Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetus“ eelnõu kohta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) analüüsis määruse „Erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise“ eelnõud (edaspidi: eelnõu) ning esitab käesolevaga selle kohta oma arvamuse. Võttes arvesse varasemaid sarnaseid toetusmeetmeid ja nende populaarsust, siis kindlasti on tegemist väga positiivse ning vajaliku algatusega, mis toetab ettevõtete rahvusvahelistumist ja võimestab erialaliite ettevõtete koostöö toetajana. ITL-i kommentaarid, küsimused ja ettepanekud eelnõu kohta on järgmised:
1. Peame uue erialaliitude rahvusvahelistumise edendamise toetusmeetme tulekut väga positiivseks, see aitab erialaliitudel teha tegevusi, mis sektori eksporti teatud turgudel kollektiivselt tõsta aitaks.
2. Eelnõu § 7 lg 1 on loetletud abikõlbmatud kulud, kuid loetelu abikõlblikest kuludest puudub. Teeme ettepaneku sõnastada selgelt, et kõik § 7 lg 1 mitte loetletud kulud on abikõlblikud.
3. Eelnõu § 7 lõikes 2 on välja toodud, et § 6 lõike 1 punktis 5 sätestatud sündmusega seotud klientide, koostööpartnerite või külaliste võõrustamisega kaasnev kulu on abikõlbmatu. Peame sellist käsitlust äärmiselt kahetsusväärseks, kuna sellega muutuksid abikõlbmatuks näiteks sissetulevate delegatsioonide võõrustamisega ja visiitidel ja messidel korraldatavad võrgustumisüritused (ruumi rent, toitlustus jne.). Teeme ettepaneku määrust muuta selliselt, et oleks tagatud mainitud kulude abikõlblikkus.
4. Eelnõu § 10 kohta esitame kaks omavahel seotud ettepanekut, mis vähendaksid oluliselt bürokraatiat ja lihtsustaksid taotlemist:
a. § 10 lg 1 on toodud, et toetust võib taotleda partnereid sektoripõhiselt esindav ning vähemalt üks aasta enne taotluse esitamise kuupäeva Eestis registreeritud sihtasutus, mittetulundusühing või äriühing.
2
Teeme ettepaneku lihtsustamise huvides uueks sõnastuseks: toetust võib taotleda partnereid sektoripõhiselt esindav ning vähemalt üks aasta enne taotluse esitamise kuupäeva Eestis registreeritud sihtasutus, mittetulundusühing või äriühing, kellel on vähemalt 10 liiget. Pakutav muudatus on seotud järgneva ettepanekuga nimetada ettevõtjatest partnerid kasusaajateks. Samuti tagatakse sellega taotleva organisatsiooni võimekus projekti ellu viia, kuna taotleja peab tõestama, et tal on olemas aktiivsed liikmed organisatsioonis, või äriühingu puhul lepingulised partnerid, kellele teenust osutatakse.
b. § 10 lg 2 on toodud, et partner võib olla Eestis registreeritud äriühing ning et projekti elluviimisel peab osalema vähemalt kümme partnerit. Et vähendada bürokraatiat ja teha projektis osalevate ettevõtete tegevuste tegemine võimalikult lihtsaks, teeme ettepaneku käsitleda projektis osalevaid ettevõtteid kasusaajatena, mitte partneritena. Sellisel juhul erialaliit vastutab kasusaajate kulude ja ühtlasi VTA arvestuse jälgimise eest. Taotlemisel saab erialaliit välja tuua vähemalt 10 ettevõtet, kes on taotlemise hetkel liikmeskonnas valitud sihttur(g)u(de) tegevustest huvitatud, ja kui tekib muudatusi, siis sellest teavitatakse projekti aruandes. Muudatuse tulemusel tõenäoliselt lõplik kasusaavate ettevõtete arv saab olema suurem kui hetkel seletuskirjas toodud väljundnäitaja 130, kuna ettevõtete kaasamine tegevustesse lihtsustub ja ei nõua eraldi vormide täitmist ja menetlusprotsesse.
5. Seonduvalt punktis 4 toodud ettepanekutega teeme ettepaneku kustutada § 11 lg 1 punkt 10, mis nõuab taotlemisel partneri esindusõigusliku isiku allkirjastatud partneri info esitamist rakendusüksuse vormil, kus on märgitud partneri üldandmed ja partneri roll projektis. See on liigne bürokraatia ja ettevõtete käsitlemisel kasusaajatena ei ole see vajalik.
Loodame, et leiate võimaluse vastata meie küsimustele ja arvestada meie tähelepanekuid ning ettepanekuid eelnõu edasises menetluses.
Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/
Doris Põld Tegevjuht Jana Silaskova, [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|