EHRL kommentaarid ja küsimused

Tere

Edastan Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu nimel küsimused ja kommentaarid erialaliitude eksporditoetuse eelnõule:

• Kas meetmest on võimalik saada toetust ka sellisteks uuringuteks ja analüüsideks, mis on vajalikud Eesti kui turismisihtkoha ekspordivõimekuse analüüsimiseks (st turismi puhul on eksportiva turu osas veidi vastupidine olukord – turismiettevõtjad ei vii oma teenuseid või tooteid välisturule vaid panus eksporti tuleb sellest, kui meie tooted ja teenused on rahvusvaheliselt atraktiivsed väliskülastajatele, kes oma tarbimisega siin toovad välisriikide raha meile Eestisse)?

• Teiseks palume selgitust turismisektorit arvesse võttes seletuskirjas lk 2 punktis 1.4. olevale tekstile: „Oluliseks kriteeriumiks on, et taotleja mõtleks hästi läbi ja kirjeldaks, kuidas toetatava tegevuse toetus koosmõjus muude tegevustega võimaldab prioriteetturgudel ekspordi kasvu tuua. Enim hinnatakse loodavat lisandväärtust, sektori mahtu ning sektori teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekust.“

EHRL kommentaar: Selgitame, et kõiki sektoreid ei saa hinnata ühtsete kriteeriumide alusel, kuna iga sektoril on oma eripärad. Eesti majandusedu saavutamiseks on oluline, et ka madalama lisandväärtusega sektorid suudaksid kasvada ja panustada majandusse. Toetuse mõju hindamisel tuleb arvestada mitte ainult lisandväärtuse kasvu, sektori mahu ja teadus- ning innovatsioonivõimekuse arengut, vaid ka tegevuste koosmõju. Turismisektori teenused, nagu restoranid ja hotellid, peavad olema kõrgtasemel horisontaalselt teisi sektoreid toetavana. Kui turismi infrastruktuur on tasemel, mõjutab see ka teiste sektorite arengut ja vastupidi turismi edu sõltub teiste sektorite edust – keegi ei taha investeerida riiki, kus pole korralikke hotelle ja rahvusvaheliselt tunnustatud restorane. Kas on võimalik sellest tulenevalt ka toetuse sisu muuta?

• Seletuskirjas lk 6: Eestis tegutseb üle saja erialaliidu. Selle toetuse fookuses on ühendused, mis tegutsevad järgmistes valdkondades: 1) IKT (sh elektroonika); 2) tervisetehnoloogiad; 3) rohetehnoloogiad (sh energia); 4) toidu- ja joogisektor; 5) puittooted, sh mööbel ja puidukeemia; 6) masina- ja metallitööstus (omatooted, tehnoloogiad, insener-tehnilised teenused); 7) kaitsetööstuse innovaatilised lahendused; 8) merendussektori innovaatilised lahendused (laevaehitus, seadmed, tehnoloogiad, varustus); 9) transpordisektori innovaatilised lahendused.

EHRL küsimus: Mis põhjusel on välja jäetud hotellinduse sektori liidud? Kas Restoranide sektor läheb toidu- ja joogisektori alla? Miks on välja jäetud Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL)? EHRL esindab üle 200 liikme, mis on oluline osa Eesti turismisektorist, mis omakorda moodustab olulise osa Eesti teenuste eksporti panustavast osast.

• Peatükk 3 § 10: Lõike 1 kohaselt võib toetust taotleda ettevõtjaid sektoripõhiselt esindav sihtasutus, mittetulundusühing või äriühing, kes esindab sektoripõhiselt vähemalt kümmet partnerit. Lõige 2 kehtestab, et taotletavasse projekti peab olema kaasatud vähemalt kümme Eestis registreeritud äriühingut, kes on ka projekti lõppkasusaajad ning kelle vahel jagatakse võrdselt ära vähese tähtsusega abi.

EHRL küsimus: Millest tuleneb vähemalt 10 partneri nõue? Kuidas lahendada neid probleeme, mis puudutavad kogu liikmeskonda? Et tagada toetuse õiglane jaotamine kõigi liidu liikmete vahel, soovitame muuta meetme tingimusi nii, et toetus ei sõltuks üksnes projektis osalevate 10 partneri olemasolust, peaks olema võimalus viia läbi ka analüüse, mis mõjutavad kogu sektorit. St toetuse jaotamine võiks põhineda analüüsil, mis hindab tegevuste mõju kõigile liikmetele, arvestades sektoripõhist kasu, teadus- ja arendustegevuse toetamist ning koostöövõimaluste loomist. Kuidas saaks laiem huvitatud liikmeskond osaleda ja kasu saada?

• Peatükk 4 §15 ja üldse kogu toetusskeem: Hotelli- ja restoranisektor vajab toetust, et luua ettevõtetes võimalusi, mis aitavad neil olla võimelised pakkuma rahvusvaheliselt konkurentsvõimelisi teenuseid külalistele välisturgudelt (nt Eesti järgmise eesistumise raames), luua uusi teadmisi ja tehnoloogiaid (täna toimub nii hotelli- kui ka restoranisektoris kiire digitaliseerimise võimaluste areng, kestlikkuse osas edasi liikumine ning innovatsiooni otsimine, kuid paraku ei pruugi see olla kõikidele kättesaadav) ning tugevdada Eesti toidu ja hotellinduse positsiooni globaalses konkurentsis (võttes siin eeskujuks näiteks Taani kui toiduturismi eesvedaja maa vms). Eesti hotellide ja restoranide ekspordivõimekuse hoidmiseks ja tõstmiseks on vajalikud mitmed analüüsid, et luua eeldusi uuteks investeeringuteks ja koostöö tekkimiseks ning meelitada siia rohkem külastajaid.

EHRL küsimus: Praegusest eelnõust ei tule selgelt välja, kas näiteks Eesti restoranituru ekspordivõimekuse kasvuks vajalike kitsaskohtade uuring oleks abikõlblik, st et saaksime tagada, et ka 10. aasta pärast on Michelini giidil huvi meie turu vastu, st siin on piisavalt restorane, mis on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ja pakuvad huvi välituristidele vms?

Oleme valmis ka kohtuma, et meie seisukohti teile selgitada.

Tervitades

Külli

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht
Kiriku 6, 10130 Tallinn, Estonia

E-mail: [email protected], +372 5322 5988

[email protected]

www.ehrl.ee

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Pressiteade
29. aprill 2025

Riik suunab 2 miljonit eurot erialaliitude eksporditoetusesse

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo saatis kooskõlastamisele erialaliitude eksporditoetuse tingimused.  Toetus on mõeldud erialaliitudele, et valmistada ette uutele turgudele laienemist või edasi arendada tegevusi juba sissetöötatud turgudel.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul aitab eksporditoetus ettevõtetel erialaliitude kaudu teha selliseid eeltöid, mis ettevõtetele eraldi käivad üle jõu.

„Kasvavatel välisturgudel on oluline kohal olla, sest  80 protsenti meie majandusest on eksport ja kui soovime majandust kasvatada, siis selleks tuleb suurendada meie ettevõtete ekspordivõimekust.  Ka kevadine äridelegatsiooni visiit Hannoveri tööstusmessile näitas selgelt, et Saksamaa on meie ettevõtete jaoks oluline turg ning selleks, et oma tegevust laiendada või uuele turule siseneda saame riigi poolt ettevõtjaid toetada turu-uuringute, messidel osalemise ja seeläbi kontaktvõrgustiku kasvatamisele suunatud meetmetega, mida on hõlpsam teha üheskoos, kasutades selleks erialaliidu või EIS-i abi. Praegune toetusmeede on pikalt oodatud ning vajalik selleks, et ettevõtjad saaksid panna seljad kokku uutele turgudele minekul.“

Toetust on võimalik kasutada sihtturu- või sektoripõhise äriarenduse kompetentsiga ekspordinõunike värbamiseks, kaardistuste, uuringute ja analüüside tegemiseks; teekaartide, kontseptsioonide ja väärtuspakkumiste arendamiseks; eksperditeabe, nõustamise ning turundus- ja kommunikatsioonialase toe tellimiseks ning  ürituste, messide ja teiste sarnaste sündmuste korraldamiseks ja nendel osalemiseks.

Toetuse maksimaalne suurus on150 000 eurot ühe projekti kohta, millele lisandub vähemalt samas summas omafinantseering. Projektide elluviimiseks on aega 24-36 kuud, kõik tegevused peavad olema tehtud 31. oktoobriks 2029.

Toetuste taotlemine hakkab toimuma voorupõhiselt, uute voorude avamisest teavitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus enne vooru avanemist.

Tagasisidet ettepanekute kohta oodatakse 13. maini 2025.

Lugupidamisega