Tööandjate kaasamine haridusreformidesse
| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 3-4/1879-1 |
| Registreeritud | 12.05.2025 |
| Sünkroonitud | 13.05.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 3 Teabehalduse korraldamine |
| Sari | 3-4 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused |
| Toimik | 3-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Tööandjate Keskliit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Tööandjate Keskliit |
| Vastutaja | Ulla Saar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupeetud peaminister
Eesti Tööandjate Keskliit pöördub Teie poole seoses Haridus- ja Teadusministeeriumi planeeritavate reformidega.
Lisas leiate allkirjastatud pöördumise.
Lugupidamisega
Ilona Pallon
Büroojuht/Office manager
Eesti Tööandjate Keskliit
Kiriku 6, 10130 Tallinn
+372 5265 489
www.employers.ee | facebook/tooandjad | linkedin/tooandjad | twitter/tooandjad
Eesti Tööandjate Keskliit ühendab endas peamisi majandusharuliite ja paljusid Eesti suurettevõtteid.
Kokku esindab liit otse ja läbi haruliitude rohkem kui 2000 Eesti ettevõtet, mis on omakorda tööandjaks 250 000 töötajale. Liit on apoliitiline mitteriiklik organisatsioon
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
VELJO KONNIMOIS
PNOEE-37810174915
2025-05-09 12:29:38
HANDO SUTTER
PNOEE-37004250258
2025-05-09 15:03:43
Kristen Michal
Stenbocki maja
Rahukohtu 3
15161 Tallinn Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/77
Tööandjate kaasamine haridusreformidesse
Austatud peaminister,
Eesti Tööandjate Keskliit pöördub Teie poole seoses Haridus- ja Teadusministeeriumi planeeritavate reformidega. Tunnistame, et Eesti haridussüsteem vajab reforme. Oleme kiiresti vananev ühiskond ja saame konkurentsivõimeline olla vaid väga efektiivse ja nutika rahvastikuga. Keskliidu hariduse töörühma hinnangul ei ole tööandjate arvamust haridusreformides piisavalt arvestatud ja planeeritud kujul ei pruugi reformid Eesti majanduse konkurentsivõimet parandada.
Tööandjad soovivad olla Valitsusele konstruktiivseks koostööpartneriks ja aidata kaasa majanduskasvuks vajalike spetsialistide juurdekasvule. Tööandjate kaasamine on siiani pahatihti olnud pigem vastuvõetud otsuste informeerimise vormis, mis pole vastuvõetav. Tööandjatena oleme haridussüsteemi põhiline klient ja peame olema otsustamise juures. Akadeemilisele haridusele ja üldoskustele lisaks oskuste andmine või hariduse ja teaduse pragmaatilisemaks muutmine tagab, et haridus- ja teadussüsteemil on ka positiivne mõju majandusele.
Esiteks näeme potentsiaalseid probleeme kutseharidusreformide puhul:
1) Üleminek nelja-aastasele kutsekeskharidusele /rakenduslikule keskharidusele: Esiteks on kutsesüsteemi osaliste hinnangul oht, et kolme-aastase kesk- ja kutsehariduse kõrval poleks nelja-aastane kutsekeskharidus põhikoolilõpetajatele piisavalt atraktiivne alternatiiv. Teiseks suurendaks kutsekeskhariduse aasta pikem kestus ning õppurite arvu kasv (osaliselt ka õppimiskohustuse pikendamise tõttu) tõenäoliselt ka hariduskulusid ja õpetajate puudujääki. Teeme ettepaneku mitte kohustada koole kutsekeskhariduse õppekavu planeerima nelja-aastasena, vaid jätta valikuvõimalus 3 kuni 4-aastase õppekava vahel. Edasiõppimiseks luua vajadusel vaheaasta/moodulõppe võimalused koostöös üldhariduskoolide või kõrgkoolidega. IKT erialal võib nelja-aastane skeem olla piisavalt atraktiivne, kuid nt ehituse erialal võib see sisseastujate arvu kahandada. Vanu ja uusi kutsekeskhariduse õppekavu tuleks igas õppekavarühmas vähemalt ühe stuudiumi jooksul rakendada paralleelselt, kuni on võimalik piloodi tulemit ja mõju võrdluses 3 aastase kutsekeskhariduse õppega hinnata. See võimaldab minimeerida riske, et ressurssidest tuleb puudu või uued õppekavad ei ole piisavalt atraktiivsed põhisihtrühmade jaoks (noored, kelle haridustee piirdub täna põhikooliga).
2) Tallinna kutsekoolide võrgustiku konsolideerimine: Mõistame, et reformi eesmärk on muuta kutseharidust paremini juhitavaks ja efektiivsemaks, vähendada selle killustatust ja dubleerimist. Samas on kaheldav, kas reform seda eesmärki täidab, arvestades, et liidetavate koolide tasand jääb planeeritava reformi puhul alles kolledžitena. Kõigi koolide puhul ministeeriumi adresseeritavat probleemi nii tugevalt ka ei eksisteeri, nt Tallinna Ehituskool. Oleme nõus, et koolid, kus liitmisega koolijuhtimise kvaliteeti või efektiivsust annaks parandada, ühendatakse. Ülejäänutes ei välista koostööd efektiivsuse suurendamiseks. Oleme vastu selgelt eristuva spetsiifika ja väljakujunenud ökosüsteemiga Tallinna Ehituskooli tööstuskoolidega liitmisele. Me ei näe selles efektiivsuse kasvu. Juhime ka tähelepanu, et võrgustiku konsolideerimise idee toetuseks ei ole senini esitatud korrektset analüüsi, kust tekib rahaline kokkuhoid (mis on toodud reformi põhjenduseks).
3) Kutsesüsteemi reform: Kutsete andmise süsteem on olnud üks hästi töötavaid tööandjate ja koolide vahelise koostöö ja tööturu tellimuse edastamise vorme. Kahju oleks seda koostöösuhet rikkuda – kaotajaks jääks hariduse kvaliteet, õppejõududega mehitatus ja praktikad. Siin on haridus- ja teadusministeerium kokku kutsunud töörühma, kus mitmed kutseandjad on kaasatud ja loodetavasti leiame kompromissi.
Palume enne nende reformidega jätkamist tööandjaid kindlasti sisuliselt kaasata, mitte piirduda teavitamisega juba vastuvõetud otsustest. Kutsehariduses on koostöö töö- ja haridusasutuste vahel suhteliselt hästi välja kujunenud ja selle koostöö kahjustamisel oleks kindlasti negatiivsed tagajärjed hariduse kvaliteedile.
Teiseks, lisaks kutseharidusreformidele oleme mures koalitsioonileppe sõnastuse osas, mille kohaselt on plaanis arvestada ettevõtete vajadusi kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate järgi vaid „kutse- ja rakendushariduses“. Kui rakendushariduse all on mõeldud vaid rakenduskõrgharidust on see määratlus selgelt liiga kitsas. OSKA uuringute järgi on kõige suurem puudujääk kõigi alade inseneride, IKT ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide järele, kelle väljaõpet pakuvad peamiselt kõrgkoolid. Samuti on küsimus, kas riigirahanduse tänases olukorras saame üldse lubada, et maksumaksja kulul pakutakse haridust või teadust, mida praktikas ei kasutata. Meie hinnangul on Eesti kõrghariduse rahastusmudelit kindlasti vaja muuta. Suurenema peab kas üliõpilaste omaosalus, mis paneks neile erialavaliku eest suurema vastutuse, või muutuma tasuliseks õpe erialadel või mahus, mille järele tööturul/innovatsiooniks vajadust ei ole. Võime olla ükskõik kui haritud - kui meie haritus ei jõua majandustegevusse, ei paranda see toimetulekut ega ole jätkusuutlik. Riik on samaaegselt võtnud eesmärgiks riigi hariduskulusid vähendada, kõrgharidusega inimeste osakaalu tõsta ja kutsekeskhariduse kestust pikendada. Ilma selgete fookuste seadmise ja haridus- ning teaduspoliitika pragmaatilisemaks muutmiseta ei ole nende eesmärkide samaaegne saavutamine realistlik. Samas kui õnnestub haridus- ja teaduspakkumine muuta võimalikult rakenduslikuks, suudavad tööandjad ka rohkem lisandväärtust toota ja makse maksta, et oleks võimalik haridusinvesteeringuid edaspidi suurendada.
Kolmandaks oleme murelikud seoses plaaniga muuta vabatahtlikuks põhikooli lõpueksamite lävendid. Lõpueksamid nii põhikoolis kui gümnaasiumis annavad õpilastele fookuse ja motivatsiooni aineid õppida. Oleme mures, kas eksamilävendite kaotamine veelgi ei vähenda lastes motivatsiooni õppida reaalaineid. Loodusteaduste mõistmine on absoluutne eeldus, et juhtida tehnoloogia arengut. Näeme nõrkade eksamitulemuste probleemi lahendusena reaalainete kvaliteedi parandamist põhikooliastmes – ennekõike tehnoloogiaõppe atraktiivsemaks muutmine, tehnoloogiaõpetajate paremat ettevalmistamist ja „kitsa matemaatika“ õpetamise lõpetamine – see takistab noori edaspidi tasuvamatel erialadel õppimast.
Kokkuvõttes soovime, et viiksite tööandjate ja majandusarengu vaate haridusele selgemalt valitsusse, nagu olete selge fookuse pannud halduskoormuse vähendamisele ja konkurentsivõime parandamisele. Usume, et haridus on tegelikult Eesti konkurentsivõime võtmeteema, mille täpsustamine koalitsioonilepingus on tööturu ja majandusarengu seisukohast oluline.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Hando Sutter Veljo Konnimois
Tegevjuht Hariduse töörühma juht
Koopia:
Haridus- ja teadusminister
Majandus- ja tööstusminister
Kristen Michal
Stenbocki maja
Rahukohtu 3
15161 Tallinn Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/77
Tööandjate kaasamine haridusreformidesse
Austatud peaminister,
Eesti Tööandjate Keskliit pöördub Teie poole seoses Haridus- ja Teadusministeeriumi planeeritavate reformidega. Tunnistame, et Eesti haridussüsteem vajab reforme. Oleme kiiresti vananev ühiskond ja saame konkurentsivõimeline olla vaid väga efektiivse ja nutika rahvastikuga. Keskliidu hariduse töörühma hinnangul ei ole tööandjate arvamust haridusreformides piisavalt arvestatud ja planeeritud kujul ei pruugi reformid Eesti majanduse konkurentsivõimet parandada.
Tööandjad soovivad olla Valitsusele konstruktiivseks koostööpartneriks ja aidata kaasa majanduskasvuks vajalike spetsialistide juurdekasvule. Tööandjate kaasamine on siiani pahatihti olnud pigem vastuvõetud otsuste informeerimise vormis, mis pole vastuvõetav. Tööandjatena oleme haridussüsteemi põhiline klient ja peame olema otsustamise juures. Akadeemilisele haridusele ja üldoskustele lisaks oskuste andmine või hariduse ja teaduse pragmaatilisemaks muutmine tagab, et haridus- ja teadussüsteemil on ka positiivne mõju majandusele.
Esiteks näeme potentsiaalseid probleeme kutseharidusreformide puhul:
1) Üleminek nelja-aastasele kutsekeskharidusele /rakenduslikule keskharidusele: Esiteks on kutsesüsteemi osaliste hinnangul oht, et kolme-aastase kesk- ja kutsehariduse kõrval poleks nelja-aastane kutsekeskharidus põhikoolilõpetajatele piisavalt atraktiivne alternatiiv. Teiseks suurendaks kutsekeskhariduse aasta pikem kestus ning õppurite arvu kasv (osaliselt ka õppimiskohustuse pikendamise tõttu) tõenäoliselt ka hariduskulusid ja õpetajate puudujääki. Teeme ettepaneku mitte kohustada koole kutsekeskhariduse õppekavu planeerima nelja-aastasena, vaid jätta valikuvõimalus 3 kuni 4-aastase õppekava vahel. Edasiõppimiseks luua vajadusel vaheaasta/moodulõppe võimalused koostöös üldhariduskoolide või kõrgkoolidega. IKT erialal võib nelja-aastane skeem olla piisavalt atraktiivne, kuid nt ehituse erialal võib see sisseastujate arvu kahandada. Vanu ja uusi kutsekeskhariduse õppekavu tuleks igas õppekavarühmas vähemalt ühe stuudiumi jooksul rakendada paralleelselt, kuni on võimalik piloodi tulemit ja mõju võrdluses 3 aastase kutsekeskhariduse õppega hinnata. See võimaldab minimeerida riske, et ressurssidest tuleb puudu või uued õppekavad ei ole piisavalt atraktiivsed põhisihtrühmade jaoks (noored, kelle haridustee piirdub täna põhikooliga).
2) Tallinna kutsekoolide võrgustiku konsolideerimine: Mõistame, et reformi eesmärk on muuta kutseharidust paremini juhitavaks ja efektiivsemaks, vähendada selle killustatust ja dubleerimist. Samas on kaheldav, kas reform seda eesmärki täidab, arvestades, et liidetavate koolide tasand jääb planeeritava reformi puhul alles kolledžitena. Kõigi koolide puhul ministeeriumi adresseeritavat probleemi nii tugevalt ka ei eksisteeri, nt Tallinna Ehituskool. Oleme nõus, et koolid, kus liitmisega koolijuhtimise kvaliteeti või efektiivsust annaks parandada, ühendatakse. Ülejäänutes ei välista koostööd efektiivsuse suurendamiseks. Oleme vastu selgelt eristuva spetsiifika ja väljakujunenud ökosüsteemiga Tallinna Ehituskooli tööstuskoolidega liitmisele. Me ei näe selles efektiivsuse kasvu. Juhime ka tähelepanu, et võrgustiku konsolideerimise idee toetuseks ei ole senini esitatud korrektset analüüsi, kust tekib rahaline kokkuhoid (mis on toodud reformi põhjenduseks).
3) Kutsesüsteemi reform: Kutsete andmise süsteem on olnud üks hästi töötavaid tööandjate ja koolide vahelise koostöö ja tööturu tellimuse edastamise vorme. Kahju oleks seda koostöösuhet rikkuda – kaotajaks jääks hariduse kvaliteet, õppejõududega mehitatus ja praktikad. Siin on haridus- ja teadusministeerium kokku kutsunud töörühma, kus mitmed kutseandjad on kaasatud ja loodetavasti leiame kompromissi.
Palume enne nende reformidega jätkamist tööandjaid kindlasti sisuliselt kaasata, mitte piirduda teavitamisega juba vastuvõetud otsustest. Kutsehariduses on koostöö töö- ja haridusasutuste vahel suhteliselt hästi välja kujunenud ja selle koostöö kahjustamisel oleks kindlasti negatiivsed tagajärjed hariduse kvaliteedile.
Teiseks, lisaks kutseharidusreformidele oleme mures koalitsioonileppe sõnastuse osas, mille kohaselt on plaanis arvestada ettevõtete vajadusi kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate järgi vaid „kutse- ja rakendushariduses“. Kui rakendushariduse all on mõeldud vaid rakenduskõrgharidust on see määratlus selgelt liiga kitsas. OSKA uuringute järgi on kõige suurem puudujääk kõigi alade inseneride, IKT ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide järele, kelle väljaõpet pakuvad peamiselt kõrgkoolid. Samuti on küsimus, kas riigirahanduse tänases olukorras saame üldse lubada, et maksumaksja kulul pakutakse haridust või teadust, mida praktikas ei kasutata. Meie hinnangul on Eesti kõrghariduse rahastusmudelit kindlasti vaja muuta. Suurenema peab kas üliõpilaste omaosalus, mis paneks neile erialavaliku eest suurema vastutuse, või muutuma tasuliseks õpe erialadel või mahus, mille järele tööturul/innovatsiooniks vajadust ei ole. Võime olla ükskõik kui haritud - kui meie haritus ei jõua majandustegevusse, ei paranda see toimetulekut ega ole jätkusuutlik. Riik on samaaegselt võtnud eesmärgiks riigi hariduskulusid vähendada, kõrgharidusega inimeste osakaalu tõsta ja kutsekeskhariduse kestust pikendada. Ilma selgete fookuste seadmise ja haridus- ning teaduspoliitika pragmaatilisemaks muutmiseta ei ole nende eesmärkide samaaegne saavutamine realistlik. Samas kui õnnestub haridus- ja teaduspakkumine muuta võimalikult rakenduslikuks, suudavad tööandjad ka rohkem lisandväärtust toota ja makse maksta, et oleks võimalik haridusinvesteeringuid edaspidi suurendada.
Kolmandaks oleme murelikud seoses plaaniga muuta vabatahtlikuks põhikooli lõpueksamite lävendid. Lõpueksamid nii põhikoolis kui gümnaasiumis annavad õpilastele fookuse ja motivatsiooni aineid õppida. Oleme mures, kas eksamilävendite kaotamine veelgi ei vähenda lastes motivatsiooni õppida reaalaineid. Loodusteaduste mõistmine on absoluutne eeldus, et juhtida tehnoloogia arengut. Näeme nõrkade eksamitulemuste probleemi lahendusena reaalainete kvaliteedi parandamist põhikooliastmes – ennekõike tehnoloogiaõppe atraktiivsemaks muutmine, tehnoloogiaõpetajate paremat ettevalmistamist ja „kitsa matemaatika“ õpetamise lõpetamine – see takistab noori edaspidi tasuvamatel erialadel õppimast.
Kokkuvõttes soovime, et viiksite tööandjate ja majandusarengu vaate haridusele selgemalt valitsusse, nagu olete selge fookuse pannud halduskoormuse vähendamisele ja konkurentsivõime parandamisele. Usume, et haridus on tegelikult Eesti konkurentsivõime võtmeteema, mille täpsustamine koalitsioonilepingus on tööturu ja majandusarengu seisukohast oluline.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Hando Sutter Veljo Konnimois
Tegevjuht Hariduse töörühma juht
Koopia:
Haridus- ja teadusminister
Majandus- ja tööstusminister
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
VELJO KONNIMOIS
PNOEE-37810174915
2025-05-09 12:29:38
HANDO SUTTER
PNOEE-37004250258
2025-05-09 15:03:43
Kristen Michal
Stenbocki maja
Rahukohtu 3
15161 Tallinn Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/77
Tööandjate kaasamine haridusreformidesse
Austatud peaminister,
Eesti Tööandjate Keskliit pöördub Teie poole seoses Haridus- ja Teadusministeeriumi planeeritavate reformidega. Tunnistame, et Eesti haridussüsteem vajab reforme. Oleme kiiresti vananev ühiskond ja saame konkurentsivõimeline olla vaid väga efektiivse ja nutika rahvastikuga. Keskliidu hariduse töörühma hinnangul ei ole tööandjate arvamust haridusreformides piisavalt arvestatud ja planeeritud kujul ei pruugi reformid Eesti majanduse konkurentsivõimet parandada.
Tööandjad soovivad olla Valitsusele konstruktiivseks koostööpartneriks ja aidata kaasa majanduskasvuks vajalike spetsialistide juurdekasvule. Tööandjate kaasamine on siiani pahatihti olnud pigem vastuvõetud otsuste informeerimise vormis, mis pole vastuvõetav. Tööandjatena oleme haridussüsteemi põhiline klient ja peame olema otsustamise juures. Akadeemilisele haridusele ja üldoskustele lisaks oskuste andmine või hariduse ja teaduse pragmaatilisemaks muutmine tagab, et haridus- ja teadussüsteemil on ka positiivne mõju majandusele.
Esiteks näeme potentsiaalseid probleeme kutseharidusreformide puhul:
1) Üleminek nelja-aastasele kutsekeskharidusele /rakenduslikule keskharidusele: Esiteks on kutsesüsteemi osaliste hinnangul oht, et kolme-aastase kesk- ja kutsehariduse kõrval poleks nelja-aastane kutsekeskharidus põhikoolilõpetajatele piisavalt atraktiivne alternatiiv. Teiseks suurendaks kutsekeskhariduse aasta pikem kestus ning õppurite arvu kasv (osaliselt ka õppimiskohustuse pikendamise tõttu) tõenäoliselt ka hariduskulusid ja õpetajate puudujääki. Teeme ettepaneku mitte kohustada koole kutsekeskhariduse õppekavu planeerima nelja-aastasena, vaid jätta valikuvõimalus 3 kuni 4-aastase õppekava vahel. Edasiõppimiseks luua vajadusel vaheaasta/moodulõppe võimalused koostöös üldhariduskoolide või kõrgkoolidega. IKT erialal võib nelja-aastane skeem olla piisavalt atraktiivne, kuid nt ehituse erialal võib see sisseastujate arvu kahandada. Vanu ja uusi kutsekeskhariduse õppekavu tuleks igas õppekavarühmas vähemalt ühe stuudiumi jooksul rakendada paralleelselt, kuni on võimalik piloodi tulemit ja mõju võrdluses 3 aastase kutsekeskhariduse õppega hinnata. See võimaldab minimeerida riske, et ressurssidest tuleb puudu või uued õppekavad ei ole piisavalt atraktiivsed põhisihtrühmade jaoks (noored, kelle haridustee piirdub täna põhikooliga).
2) Tallinna kutsekoolide võrgustiku konsolideerimine: Mõistame, et reformi eesmärk on muuta kutseharidust paremini juhitavaks ja efektiivsemaks, vähendada selle killustatust ja dubleerimist. Samas on kaheldav, kas reform seda eesmärki täidab, arvestades, et liidetavate koolide tasand jääb planeeritava reformi puhul alles kolledžitena. Kõigi koolide puhul ministeeriumi adresseeritavat probleemi nii tugevalt ka ei eksisteeri, nt Tallinna Ehituskool. Oleme nõus, et koolid, kus liitmisega koolijuhtimise kvaliteeti või efektiivsust annaks parandada, ühendatakse. Ülejäänutes ei välista koostööd efektiivsuse suurendamiseks. Oleme vastu selgelt eristuva spetsiifika ja väljakujunenud ökosüsteemiga Tallinna Ehituskooli tööstuskoolidega liitmisele. Me ei näe selles efektiivsuse kasvu. Juhime ka tähelepanu, et võrgustiku konsolideerimise idee toetuseks ei ole senini esitatud korrektset analüüsi, kust tekib rahaline kokkuhoid (mis on toodud reformi põhjenduseks).
3) Kutsesüsteemi reform: Kutsete andmise süsteem on olnud üks hästi töötavaid tööandjate ja koolide vahelise koostöö ja tööturu tellimuse edastamise vorme. Kahju oleks seda koostöösuhet rikkuda – kaotajaks jääks hariduse kvaliteet, õppejõududega mehitatus ja praktikad. Siin on haridus- ja teadusministeerium kokku kutsunud töörühma, kus mitmed kutseandjad on kaasatud ja loodetavasti leiame kompromissi.
Palume enne nende reformidega jätkamist tööandjaid kindlasti sisuliselt kaasata, mitte piirduda teavitamisega juba vastuvõetud otsustest. Kutsehariduses on koostöö töö- ja haridusasutuste vahel suhteliselt hästi välja kujunenud ja selle koostöö kahjustamisel oleks kindlasti negatiivsed tagajärjed hariduse kvaliteedile.
Teiseks, lisaks kutseharidusreformidele oleme mures koalitsioonileppe sõnastuse osas, mille kohaselt on plaanis arvestada ettevõtete vajadusi kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate järgi vaid „kutse- ja rakendushariduses“. Kui rakendushariduse all on mõeldud vaid rakenduskõrgharidust on see määratlus selgelt liiga kitsas. OSKA uuringute järgi on kõige suurem puudujääk kõigi alade inseneride, IKT ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide järele, kelle väljaõpet pakuvad peamiselt kõrgkoolid. Samuti on küsimus, kas riigirahanduse tänases olukorras saame üldse lubada, et maksumaksja kulul pakutakse haridust või teadust, mida praktikas ei kasutata. Meie hinnangul on Eesti kõrghariduse rahastusmudelit kindlasti vaja muuta. Suurenema peab kas üliõpilaste omaosalus, mis paneks neile erialavaliku eest suurema vastutuse, või muutuma tasuliseks õpe erialadel või mahus, mille järele tööturul/innovatsiooniks vajadust ei ole. Võime olla ükskõik kui haritud - kui meie haritus ei jõua majandustegevusse, ei paranda see toimetulekut ega ole jätkusuutlik. Riik on samaaegselt võtnud eesmärgiks riigi hariduskulusid vähendada, kõrgharidusega inimeste osakaalu tõsta ja kutsekeskhariduse kestust pikendada. Ilma selgete fookuste seadmise ja haridus- ning teaduspoliitika pragmaatilisemaks muutmiseta ei ole nende eesmärkide samaaegne saavutamine realistlik. Samas kui õnnestub haridus- ja teaduspakkumine muuta võimalikult rakenduslikuks, suudavad tööandjad ka rohkem lisandväärtust toota ja makse maksta, et oleks võimalik haridusinvesteeringuid edaspidi suurendada.
Kolmandaks oleme murelikud seoses plaaniga muuta vabatahtlikuks põhikooli lõpueksamite lävendid. Lõpueksamid nii põhikoolis kui gümnaasiumis annavad õpilastele fookuse ja motivatsiooni aineid õppida. Oleme mures, kas eksamilävendite kaotamine veelgi ei vähenda lastes motivatsiooni õppida reaalaineid. Loodusteaduste mõistmine on absoluutne eeldus, et juhtida tehnoloogia arengut. Näeme nõrkade eksamitulemuste probleemi lahendusena reaalainete kvaliteedi parandamist põhikooliastmes – ennekõike tehnoloogiaõppe atraktiivsemaks muutmine, tehnoloogiaõpetajate paremat ettevalmistamist ja „kitsa matemaatika“ õpetamise lõpetamine – see takistab noori edaspidi tasuvamatel erialadel õppimast.
Kokkuvõttes soovime, et viiksite tööandjate ja majandusarengu vaate haridusele selgemalt valitsusse, nagu olete selge fookuse pannud halduskoormuse vähendamisele ja konkurentsivõime parandamisele. Usume, et haridus on tegelikult Eesti konkurentsivõime võtmeteema, mille täpsustamine koalitsioonilepingus on tööturu ja majandusarengu seisukohast oluline.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Hando Sutter Veljo Konnimois
Tegevjuht Hariduse töörühma juht
Koopia:
Haridus- ja teadusminister
Majandus- ja tööstusminister
Kristen Michal
Stenbocki maja
Rahukohtu 3
15161 Tallinn Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/77
Tööandjate kaasamine haridusreformidesse
Austatud peaminister,
Eesti Tööandjate Keskliit pöördub Teie poole seoses Haridus- ja Teadusministeeriumi planeeritavate reformidega. Tunnistame, et Eesti haridussüsteem vajab reforme. Oleme kiiresti vananev ühiskond ja saame konkurentsivõimeline olla vaid väga efektiivse ja nutika rahvastikuga. Keskliidu hariduse töörühma hinnangul ei ole tööandjate arvamust haridusreformides piisavalt arvestatud ja planeeritud kujul ei pruugi reformid Eesti majanduse konkurentsivõimet parandada.
Tööandjad soovivad olla Valitsusele konstruktiivseks koostööpartneriks ja aidata kaasa majanduskasvuks vajalike spetsialistide juurdekasvule. Tööandjate kaasamine on siiani pahatihti olnud pigem vastuvõetud otsuste informeerimise vormis, mis pole vastuvõetav. Tööandjatena oleme haridussüsteemi põhiline klient ja peame olema otsustamise juures. Akadeemilisele haridusele ja üldoskustele lisaks oskuste andmine või hariduse ja teaduse pragmaatilisemaks muutmine tagab, et haridus- ja teadussüsteemil on ka positiivne mõju majandusele.
Esiteks näeme potentsiaalseid probleeme kutseharidusreformide puhul:
1) Üleminek nelja-aastasele kutsekeskharidusele /rakenduslikule keskharidusele: Esiteks on kutsesüsteemi osaliste hinnangul oht, et kolme-aastase kesk- ja kutsehariduse kõrval poleks nelja-aastane kutsekeskharidus põhikoolilõpetajatele piisavalt atraktiivne alternatiiv. Teiseks suurendaks kutsekeskhariduse aasta pikem kestus ning õppurite arvu kasv (osaliselt ka õppimiskohustuse pikendamise tõttu) tõenäoliselt ka hariduskulusid ja õpetajate puudujääki. Teeme ettepaneku mitte kohustada koole kutsekeskhariduse õppekavu planeerima nelja-aastasena, vaid jätta valikuvõimalus 3 kuni 4-aastase õppekava vahel. Edasiõppimiseks luua vajadusel vaheaasta/moodulõppe võimalused koostöös üldhariduskoolide või kõrgkoolidega. IKT erialal võib nelja-aastane skeem olla piisavalt atraktiivne, kuid nt ehituse erialal võib see sisseastujate arvu kahandada. Vanu ja uusi kutsekeskhariduse õppekavu tuleks igas õppekavarühmas vähemalt ühe stuudiumi jooksul rakendada paralleelselt, kuni on võimalik piloodi tulemit ja mõju võrdluses 3 aastase kutsekeskhariduse õppega hinnata. See võimaldab minimeerida riske, et ressurssidest tuleb puudu või uued õppekavad ei ole piisavalt atraktiivsed põhisihtrühmade jaoks (noored, kelle haridustee piirdub täna põhikooliga).
2) Tallinna kutsekoolide võrgustiku konsolideerimine: Mõistame, et reformi eesmärk on muuta kutseharidust paremini juhitavaks ja efektiivsemaks, vähendada selle killustatust ja dubleerimist. Samas on kaheldav, kas reform seda eesmärki täidab, arvestades, et liidetavate koolide tasand jääb planeeritava reformi puhul alles kolledžitena. Kõigi koolide puhul ministeeriumi adresseeritavat probleemi nii tugevalt ka ei eksisteeri, nt Tallinna Ehituskool. Oleme nõus, et koolid, kus liitmisega koolijuhtimise kvaliteeti või efektiivsust annaks parandada, ühendatakse. Ülejäänutes ei välista koostööd efektiivsuse suurendamiseks. Oleme vastu selgelt eristuva spetsiifika ja väljakujunenud ökosüsteemiga Tallinna Ehituskooli tööstuskoolidega liitmisele. Me ei näe selles efektiivsuse kasvu. Juhime ka tähelepanu, et võrgustiku konsolideerimise idee toetuseks ei ole senini esitatud korrektset analüüsi, kust tekib rahaline kokkuhoid (mis on toodud reformi põhjenduseks).
3) Kutsesüsteemi reform: Kutsete andmise süsteem on olnud üks hästi töötavaid tööandjate ja koolide vahelise koostöö ja tööturu tellimuse edastamise vorme. Kahju oleks seda koostöösuhet rikkuda – kaotajaks jääks hariduse kvaliteet, õppejõududega mehitatus ja praktikad. Siin on haridus- ja teadusministeerium kokku kutsunud töörühma, kus mitmed kutseandjad on kaasatud ja loodetavasti leiame kompromissi.
Palume enne nende reformidega jätkamist tööandjaid kindlasti sisuliselt kaasata, mitte piirduda teavitamisega juba vastuvõetud otsustest. Kutsehariduses on koostöö töö- ja haridusasutuste vahel suhteliselt hästi välja kujunenud ja selle koostöö kahjustamisel oleks kindlasti negatiivsed tagajärjed hariduse kvaliteedile.
Teiseks, lisaks kutseharidusreformidele oleme mures koalitsioonileppe sõnastuse osas, mille kohaselt on plaanis arvestada ettevõtete vajadusi kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate järgi vaid „kutse- ja rakendushariduses“. Kui rakendushariduse all on mõeldud vaid rakenduskõrgharidust on see määratlus selgelt liiga kitsas. OSKA uuringute järgi on kõige suurem puudujääk kõigi alade inseneride, IKT ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide järele, kelle väljaõpet pakuvad peamiselt kõrgkoolid. Samuti on küsimus, kas riigirahanduse tänases olukorras saame üldse lubada, et maksumaksja kulul pakutakse haridust või teadust, mida praktikas ei kasutata. Meie hinnangul on Eesti kõrghariduse rahastusmudelit kindlasti vaja muuta. Suurenema peab kas üliõpilaste omaosalus, mis paneks neile erialavaliku eest suurema vastutuse, või muutuma tasuliseks õpe erialadel või mahus, mille järele tööturul/innovatsiooniks vajadust ei ole. Võime olla ükskõik kui haritud - kui meie haritus ei jõua majandustegevusse, ei paranda see toimetulekut ega ole jätkusuutlik. Riik on samaaegselt võtnud eesmärgiks riigi hariduskulusid vähendada, kõrgharidusega inimeste osakaalu tõsta ja kutsekeskhariduse kestust pikendada. Ilma selgete fookuste seadmise ja haridus- ning teaduspoliitika pragmaatilisemaks muutmiseta ei ole nende eesmärkide samaaegne saavutamine realistlik. Samas kui õnnestub haridus- ja teaduspakkumine muuta võimalikult rakenduslikuks, suudavad tööandjad ka rohkem lisandväärtust toota ja makse maksta, et oleks võimalik haridusinvesteeringuid edaspidi suurendada.
Kolmandaks oleme murelikud seoses plaaniga muuta vabatahtlikuks põhikooli lõpueksamite lävendid. Lõpueksamid nii põhikoolis kui gümnaasiumis annavad õpilastele fookuse ja motivatsiooni aineid õppida. Oleme mures, kas eksamilävendite kaotamine veelgi ei vähenda lastes motivatsiooni õppida reaalaineid. Loodusteaduste mõistmine on absoluutne eeldus, et juhtida tehnoloogia arengut. Näeme nõrkade eksamitulemuste probleemi lahendusena reaalainete kvaliteedi parandamist põhikooliastmes – ennekõike tehnoloogiaõppe atraktiivsemaks muutmine, tehnoloogiaõpetajate paremat ettevalmistamist ja „kitsa matemaatika“ õpetamise lõpetamine – see takistab noori edaspidi tasuvamatel erialadel õppimast.
Kokkuvõttes soovime, et viiksite tööandjate ja majandusarengu vaate haridusele selgemalt valitsusse, nagu olete selge fookuse pannud halduskoormuse vähendamisele ja konkurentsivõime parandamisele. Usume, et haridus on tegelikult Eesti konkurentsivõime võtmeteema, mille täpsustamine koalitsioonilepingus on tööturu ja majandusarengu seisukohast oluline.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Hando Sutter Veljo Konnimois
Tegevjuht Hariduse töörühma juht
Koopia:
Haridus- ja teadusminister
Majandus- ja tööstusminister