Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Andres Niinepuu

Northwind OÜ

[email protected]

Teie 23.04.2025

Meie 12.05.2025 nr 13-3/1694-3

Vastuskiri

Austatud Andres Niinepuu

Täname Teid arvamuse esitamise eest Eesti-Läti neljanda elektriühenduse trassialternatiivide

kohta.

Hetkel oleme Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu koostamise etapis, mille

käigus kaalutakse tulevasele elektriliinile erinevaid võimalikke asukohti. Selleks, et oleks

võimalik asukohti omavahel võrrelda ja tagada kõigile huvitatud isikutele ja laiemale avalikkusele

tõhusad võimalused kaasa rääkida, on esialgsed alternatiivsed asukohad avalikustatud.

Tulenevalt planeeringumenetluse vältel täpsustunud asjaoludest ja trassialternatiivide kohta

esitatud suurest hulgast ettepanekutest planeerida Saaremaale üks õhuliin esitas Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium Elering ASle ettepaneku kaaluda võimalusi Saaremaale kahe

õhuliini asemel ühe rajamiseks.

Elering ASi põhjendatud hinnangust selgub, et arvestades planeeringu eesmärki ja kaaludes

võimalikke riske muuhulgas varustuskindluse tagamisega on võimalik planeeringu eesmärke

saavutada ka ühe 330-kilovoldise liiniga. See tähendab, et Saaremaale ning ranniku uue alajaama

ja Lihula uue alajaama vahele planeeritakse üks 330 kV liinikoridor. Õhuliini trassikoridori

laiuseks planeeringus jääb 140 m, maakaabli trassikoridori laiuseks 20 m ja merekaabli

trassikoridori laiuseks 432 m. Tegelik ruumivajadus saab olema väiksem, sest planeeringu käigus

arvestatakse laiemate koridoridega, et projekteerimisel oleks võimalik asukohta täpsustada.

Täpsustasime ja riiklikus postkastis on Teie teade olemas. Teavitus saadeti 2025-01-30 12:49 Teie

ettevõttele registrikoodiga 11866276.

Ainuüksi asjaolu, et Teile kuuluvat kinnistut kaalutakse ühe võimaliku elektriliini asukohana ning

see teave on tehtud avalikult kättesaadavaks, ei piira Teie õigust oma kinnistut senisel viisil

kasutada või käsutada ning seetõttu ei tohiks omada mõju selle väärtusele. Samas, ka juhul kui

selline mõju peaks esinema, on tegemist õiguspärase omandiõiguse riivega, mis on

möödapääsmatu planeerimismenetluse läbiviimiseks õiguspärasel, avalikkust kaasaval viisil.

2 (3)

Esiteks selgitame, et planeerimismenetluse käigus paika pandava maa- ja merekaabli trassikoridori

ulatus on suurem hilisemast kaabli kaitsevööndist. Sellise lähenemise mõte on anda teatav

paindlikkus kaablite täpse asukoha valikul tulenevalt geoloogilistest teguritest jms asjaoludest,

mida planeeringumenetluses üksikasjalikult välja ei selgitata. Maakaabelliini kaitsevööndi

ulatuseks on 1 meeter äärmistest kaablist, veekaabelliini kaitsevööndi ulatuseks 100 meetrit

äärmistest kaablitest. Seega saab tulevane kaitsevöönd olema väiksema ulatusega kui

planeeringuga määratav trassikoridor.

Teiseks, asukohaalternatiive tutvustavast kaardirakendusest on Teile ilmselt jäänud ekslik mulje,

nagu jääks suurem osa Kütioja kinnistust elektriühenduse kaitsevööndisse. Tegelikkuses piirdub

merekaabli kaitsevöönd merealaga (veeruumiga), Kütioja kinnistul, st maismaal hakkaks selle

trassialternatiivi valikul ja maakaabli rajamisel vaid maakaabli kaitsevöönd. Viimane hõlmab väga

väikest osa kinnistu põhjaosast. Suurem osa kinnistust, sh lõunaosa, kuhu eelduslikult soovite

rajada uut hoonet, jääb elektripaigaldiste kaitsevöönditest välja. Teisisõnu, uus elektriühendus

soovitud hoonete rajamist ei takistaks.

Kolmandaks, mis puudutab Kütioja väikesadamat, siis ei välistaks merekaabli rajamine sadamaga

külgnevale merealale otseselt sadama kasutamist. Elektripaigaldise kaitsevööndis on (üldjuhul)

keelatud vaid teatud tegevused, nt veesõiduki ankurdamine või veesõidukite liiklustähiste ja poide

paigaldamine. Eelduslikult ei oleks sadamat kasutavatel alustel vaja end sadamasse või selle

kõrvale ankurdada (alused kinnitataks kai külge) ning olukorras, kus merre pole vaja paigaldada

liiklustähiseid või poisid, puuduvad sisulised takistused sadama kasutamisele.

Planeeringu tegemisel on äärmiselt oluline koostöö Keskkonnaametiga, kellega koostöös

lahendatakse ka Teie poolt õigustatult välja toodud küsimus, kuidas looduskaitseliselt tundlikul

alal teha ehitustöid võimalikult vähe häiringuid põhjustaval viisil.

Juhul, kui kinnistut läbiv trassialternatiiv osutub valituks, siis liinide all olevaid kinnistuid Elering

AS ei soeta, vaid lepitakse isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisel Eleringi ja maaomaniku

vahel kokku, millised tegevused on vajalikud trassikoridori jaoks maa ettevalmistamiseks.

Maaomanikul on õigus saada ühekordset kompensatsiooni ja lisaks talumistasu. Maaomanikega

kokkulepete sõlmimine toimub pärast planeeringu kehtestamist. Kasutusõiguse seadmisel

kompenseeritakse vastavalt maakasutusele ja turuväärtusele.

Turuväärtus tehakse kindlaks maa hindamise käigus ning kompensatsiooni suurust arvestatakse

järgnevalt:

 Metsamaa puhul hüvitatakse 100% maa turuväärtusest ja täiendavalt puistu eest ühe

raieringi tulu.

 Põllumaa puhul hüvitatakse 33% maa turuväärtusest.

 Elamumaa ja ärimaa puhul hüvitatakse 100% maa turuväärtusest. Planeeringus on

eelistus vältida võimalikult palju elamumaad ja ärimaad.

 Iga masti paigaldamise tasu 500 eur/masti kohta.

Täiendavalt tasutakse iga aastaselt kitsenduse tekkimisel talumistasu. Talumistasu arvestuses

lähtub Elering AS alates 2024. aastast kehtivast asjaõigusseaduse rakendamise seaduse

muudatusest, mille kohaselt on tehnovõrkude talumistasuks 3,5 protsenti rajatise aluse maa

maksustamishinnast. Talumistasu suuruse eesmärk on hüvitada vähemalt maamaksu osa taristu

alla jääva maa osas.

3 (3)

Kompensatsiooni ja talumistasu kohta saab täpsemat teavet maaomanikele koostatud juhendist:

juhendmaterjal maaomanikele.

Ühtlasi juhime tähelepanu, et hetkel on käimas planeerimisprotsess ning täpsustamisel on

visandatud trassikoridoride alternatiivid, mida omavahel võrreldakse ja mille erinevaid mõjusid

hinnatakse (sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja keskkonnamõjud). Trassialternatiivide

valimisel soovime võimalusel vältida metsamaad ning proovime kasutada võimalikult palju

olemasolevaid trasse, et oleks võimalikult väike mõju inimestele, kinnistute väärtusele ja

looduskeskkonnale. Alternatiivide võrdlemisel on sisendiks ka Teie poolt esitatud informatsioon.

Uuringute läbiviimise, alternatiivide võrdlemise ja mõjude hindamise tulemusel selgitavad

eksperdid välja sobivaima trassikoridori alternatiivi, mis selgub eeldatavasti järgmise aasta

alguses. Sobivaima trassikoridori planeeringulahendust tutvustatakse avalikul väljapanekul ja

arutelul, mille toimumisest teavitame nii personaalselt kui ka avalike infokanalite kaudu.

Eesti-Läti neljas elektriühendus loob eeldused Eesti taastuvenergia ekspordiks ja sobivas

turuolukorras soodsa elektrienergia impordiks ning tugevdab riigi energiajulgeolekut. Lisaks loob

see ühendus tugevama seose Saaremaa ning Mandri-Eesti ja Läti võrkude vahel.

Planeeringuala ja trassialternatiividega saab tutvuda kaardirakenduses, mida jooksvalt

täiendatakse.

Lisateave, sh korduma kippuvad küsimused (KKK) ja info selle kohta, kuidas toimitakse

erakinnistut läbiva elektriliini valituks osutamise korral, on selgitatud planeeringu kodulehel:

Eesti-Läti neljas elektriühendus | Riigiplaneering.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivari Rannama

juhataja

Maa- ja ruumipoliitika osakond

Monika Korolkov

+372 5884 7055 [email protected]