Vastus

Pronksi 12 / 10117 Tallinn / 696 0500 / [email protected] / www.fiu.ee

Registrikood 77001412

Heidy Purga

Kultuuriministeerium

[email protected]

Rahapesu Andmebüroo arvamus

meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse

seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta

Lugupeetud kultuuriminister

Täname võimaluse eest avaldada arvamust meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse

seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kohta.

Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) kooskõlastab eelnõu märkustega.

Eelkõige palume jätta eelnõu § 1 punktiga 21 muudetava meediateenuste seaduse (edaspidi

MeeTS) § 40 lõike 9 kavandatavas sõnastuses (RAB-i puudutavas osas) kehtestamata, kuna see

hakkaks dubleerima olemasolevat regulatsiooni.

1. Palume kavandatavast MeeTS § 40 lõikest 9 välja jätta osa, mis puudutab enne

tegevusloa väljaandmist RAB-iga konsulteerimist.

Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse mh MeeTS § 40 lõiget 9 järgnevalt: „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametil on õigus konsulteerida enne tegevusloa väljaandmist julgeolekuasutustega ning

Rahapesu Andmebürooga, et saada teavet selle kohta, kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja

või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib olla

Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt, või selle

kohta, kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või

raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi

julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele.“

RAB ei toeta eelnõu § 1 punktiga 21 muudetavat MeeTS § 40 lõiget 9 kavandatavas sõnastuses ja

palub sellest välja jätta osa, mis puudutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi

TTJA) õigust enne tegevusloa väljaandmist RAB-iga konsulteerida. Nimetatud säte dubleerib

rahvusvahelise sanktsiooni seaduses (edaspidi RSanS) juba olemasolevat regulatsiooni.

Eriregulatsiooni kehtestamine MeeTS-is ei ole vajalik, põhjustades tarbetut segadust ja tekitades

lisaks väärarusaama RAB-i rollist finantssanktsiooni rakendamisel. Nimelt on RAB-i poole

pöördumine finantssanktsiooni kohaldamisel, samuti finantssanktsiooni kohaldamise kohustuse

kahtluse korral iga füüsilise ja juriidilise isiku kohustus. Kõnealune kohustus on juba kehtestatud

RSanS-i §-s 19, mille lõike 1 kohaselt juhul, kui füüsiline või juriidiline isik tuvastab, et temaga

Teie 17.04.2025 nr 1-11/467-1

Meie 12.05.2025 nr 1.2-3/39-1

2 (3)

ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt või tema poolt kavandatav või

tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni, kohaldab ta finantssanktsiooni ja teavitab

sellest viivitamata RAB-i. Seadusandja on pidanud vajalikuks rõhutada, et teavitamiskohustust

RSanS-i kohaselt täitavad nii riigiasutuste teenistujad kui ka registripidajad, aga ka ärisuhetes

olevad või neid kavandavad füüsilised ja juriidilised isikud (RSanS §-d 19 ja 21).1

Ühtlasi on RSanS-i § 19 lõike 2 järgi igal füüsilisel ja juriidilisel isikul (mis laieneb ülalkirjeldatud

põhjustel seega tegelikult ka TTJA-le) hoolsuskohustus selle tuvastamisel, kas kavandatav või

tehtav tehing või toiming rikub sanktsiooni, kusjuures isik on kahtluse korral kohustatud ise

hankima lisainformatsiooni. Nimelt näeb viidatud säte ette, et kui füüsiline või juriidiline isik

kahtleb, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt või tema

poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni, kohaldab ta

finantssanktsiooni ja hangib lisateavet asjaolude kohta, mis võimaldavad kindlaks teha, kas

kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni. Sama paragrahvi lõike 3

kohaselt, kui füüsiline või juriidiline isik tuvastab lisateabe põhjal finantssanktsiooni subjekti või

et tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni või lisateave ei

võimalda seda kindlaks teha, kohaldab isik finantssanktsiooni ja teavitab sellest viivitamata

RAB-i. Selgitame, et praktikas hästi välja kujunenud süsteemi kohaselt toimub RAB-i teavitamine

teate esitamisega RAB-i kodulehel olevat vormi2 kasutades. Kõnealust vormi kasutavad ka kõik

teised riigiasutused RAB-i poole finantssanktsiooni kohaldamise või selle kohaldamise kahtluse

korral pöördudes. RSanS-i alusel toimub RAB-i koostöö vajadusel kõigi teiste riigiasutustega, sh

näiteks eriti tihedalt Maksu- ja Tolliametiga. Ka eelnõu juurde koostatud seletuskirjast järeldub, et

RAB-ile ei ole eelnõuga ilmselt soovitud anda suuremat rolli koostööks TTJA-ga, kui seda

võimaldab RSanS juba täna.

Kokkuvõtlikult oleme seega seisukohal, et puudub vajadus sätestada MeeTS-is täiendavalt TTJA

õigus RAB-iga konsulteerida, kuivõrd RSanS-is on juba kehtestatud RAB-i poole seoses

finantssanktsiooni kohaldamisega pöördumise õiguslik raamistik, mis võimaldab TTJA-l seda

teha. MeeTS § 40 lõike 9 täiendamise tagajärjel tekiks kaks paralleelset regulatsiooni, mis võib

halvimal juhul tekitada segadust ja tõsta nii TTJA kui RAB-i koormust.

2. Muud tähelepanekud:

Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse MeeTS § 44 lõikega 3 järgmises sõnastuses: „Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib tegevusloa andmisest keelduda, kui televisiooni- või

raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik

kasusaaja on toime pannud karistusseadustiku 8. või 15. peatükis sätestatud süüteo, on Vabariigi

Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt või võib kahjustada

ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist

ohtu ühiskonna turvalisusele.“

Palume kaaluda võimalusi viidatud sätte (õigus)selgemalt sõnastamiseks. Nimelt on TTJA sellistes

olukordades, kus televisiooni- või raadioteenuse osutajale tegevusloa andmine rikuks sanktsiooni

(nt meediateenustega seotud piirangut, finantssanktsiooni vm sanktsiooni), kohustatud sanktsiooni

kehtestava õigusakti alusel sanktsiooni kohaldama, mis sisuliselt tähendab, et teatud juhtudel

tegevusluba anda ei tohi. Eelnõuga kavandatavat sõnastust, mille kohaselt „peadirektor võib

tegevusloa andmisest keelduda“, saaks tõlgendada ka nii, nagu oleks TTJA-l sanktsiooni

1 Vt: Seletuskiri rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(332 SE) juurde, lk 10: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d2665559-f09b-43ec-9c69-5fdb5fd1cdae/. 2 Kättesaadav: https://fiu.ee/saada-teade.

3 (3)

kohaldamise olukorras igal juhul alati kaalutlusõigus otsustada, kas anda tegevusluba või mitte.

Soovitame selguse huvides eristada olukorda, kus tegevusloa taotleja suhtes sanktsiooni

kohaldamine on kohustuslik, mistõttu on tegevusloa andmine seega imperatiivselt välistatud,

olukordadest, kus on põhjendatud jätta TTJA-le kaalutlusõigus. Mööname, et näiteks juhul, kui

tegemist on ettevõttega või kanaliga, kus üks osanik on sanktsiooni subjekt, aga ei kontrolli või ei

oma vähemalt 50%-list osalust (ehk otseselt ei ole sanktsiooni kohaldamise olukord), võiks TTJA-l

olla kaalutlusõigus loa andmise või selle ära võtmise osas.

Analoogne tähelepanek on asjakohane ka puudutavalt eelnõu § 1 punkti 25, millega täiendatakse

MeeTS § 51 lõikega 61 (punktide 2 ja 3 sõnastuse osas).

***

Täname veelkord võimaluse eest arvamust avaldada ja oleme valmis täiendavate küsimuste korral

neile vastama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Matis Mäeker

Rahapesu Andmebüroo juht