Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 3-3/551-1 |
Registreeritud | 12.05.2025 |
Sünkroonitud | 13.05.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 3 Ministeeriumi ja valitsemisala varahaldus ja majandustegevus |
Sari | 3-3 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes |
Toimik | 3-3/2025 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rahandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
Vastutaja | Karin Närep |
Originaal | Ava uues aknas |
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide
täitmise ülevaade 2024. aasta kohta
2
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
Sisukord
1. ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAMINE .............................................................................................4
1.1. Riigi asutatud sihtasutuste nimekiri 30.04.2025 seisuga ..........................................................4 1.2. Muudatused valitsevates sihtasutustes .....................................................................................5 1.3. Sihtasutustes läbi viidud erikontrollid ......................................................................................6 1.4. Asutaja ootuste seadmine .........................................................................................................7 1.5. Kokkuvõtlik hinnang sihtasutuste majandustulemustele .........................................................7
2. SIHTASUTUSTE EESMÄRKIDE TÄITMINE ..............................................................................8 2.1. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ........................................................................................8 2.2. Integratsiooni Sihtasutus ..........................................................................................................9 2.3. Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel .................................................................10 2.4. Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum ........................................................................................... 11 2.5. Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum ..................................................................................12 2.6. Sihtasutus Eesti Draamateater ................................................................................................13 2.7. Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor ..........................................................................14 2.8. Sihtasutus Eesti Filmi Instituut ..............................................................................................15 2.9. Sihtasutus Eesti Kontsert ........................................................................................................17 2.10. Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum ...........................................................................................19 2.11. Sihtasutus Eesti Meremuuseum .............................................................................................20 2.12. Sihtasutus Eesti Noorsooteater ...............................................................................................21 2.13. Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ...........................................................................22 2.14. Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum .......................................................................23 2.15. Sihtasutus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum .................................................................24 2.16. Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum ...................................................................................25 2.17. Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum ........................................................................................26 2.18. Sihtasutus Endla Teater ..........................................................................................................28 2.19. Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid ......................................................................29 2.20. Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid .............................................................................................30 2.21. Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus ..............................................................................31 2.22. Sihtasutus Kultuurileht ...........................................................................................................32 2.23. Sihtasutus Kunstihoone ..........................................................................................................33 2.24. Sihtasutus Kuressaare Teater ..................................................................................................34 2.25. Sihtasutus Narva Muuseum ....................................................................................................35 2.26. Sihtasutus Pärnu Muuseum ....................................................................................................37 2.27. Sihtasutus Rakvere Teatrimaja ...............................................................................................38 2.28. Sihtasutus Saaremaa Muuseum ..............................................................................................39 2.29. Sihtasutus Sakala Teatrimaja ..................................................................................................39 2.30. Sihtasutus Tartu Jaani Kirik ...................................................................................................40 2.31. Sihtasutus Tartu Kunstimuuseum ...........................................................................................41 2.32. Sihtasutus Teater Vanemuine ..................................................................................................42 2.33. Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus .........................................................................................43 2.34. Sihtasutus Ugala Teater ..........................................................................................................44 2.35. Sihtasutus Vene Teater ............................................................................................................45 2.36. Sihtasutus Viljandi Muuseum .................................................................................................46 2.37. Sihtasutus Virumaa Muuseumid .............................................................................................46 2.38. Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus .....................................................................................47
Sissejuhatus
3
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
Käesolev ülevaade on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõigetest 3 ja 5 ning rahandusministri
10. juuni 2022. a määrusest nr 24 „Täpsemad nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste
teostaja seisukohtade ja teabe esitamisele“. Nende kohaselt kujundab sihtasutuse asutajaõiguste teostaja
igal aastal pärast sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamist seisukoha riigi asutatud sihtasutusele
seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta ning esitab vastava teabe
Rahandusministeeriumile.
Ülevaade käsitleb peamiselt 2024. aastal ning osaliselt ka kuni 30.04.2025 toimunud arenguid 38 riigi
asutatud sihtasutuses, mille asutajaõigusi teostab Kultuuriministeerium.
Ülevaade koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis on toodud Kultuuriministeeriumi valitsemisala
riigi sihtasutuste ja riigi osalusel asutatud sihtasutuste loetelu ning ülevaade nendes toimunud
muudatustest (asutamised, ühinemised, jagunemised, lõpetamised ja muud olulised asjaolud või
sündmused) ja sihtasutustes läbi viidud erikontrollidest. Lisaks on esimeses peatükis toodud kokkuvõtlik
hinnang sihtasutuste majandustulemustele.
Teises peatükis analüüsitakse sihtasutusi eraldi, andes ülevaate sihtasutuste tegevusest eelmisel
majandusaastal ja sellele järgnevate aastate olulisematest eesmärkidest. Lisaks on toodud iga sihtasutuse
kohta Kultuuriministeeriumi kui asutajaõiguste teostaja hinnang sihtasutuse eesmärkide saavutamisele
ja seisukoht sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta.
4
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
1. ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAMINE
1.1. Riigi asutatud sihtasutuste nimekiri 30.04.2025 seisuga
30.04.2025. seisuga teostab Kultuuriministeerium asutajaõigusi 38 riigi asutatud sihtasutuses, neist 20
on riigi sihtasutused (sihtasutuse ainus asutaja on riik) ja 18 riigi osalusel asutatud sihtasutused (lisaks
riigile on sihtasutuse asutajaks kohaliku omavalitsuse üksus, valdkondlik MTÜ vms). Valdkondade
lõikes jagunevad sihtasutused järgnevalt: 17 muuseumi, kolm kontsertorganisatsiooni, üheksa teatrit,
kaks spordikeskust ja seitse muud kultuuri- ja spordivaldkonna sihtasutust.
Tabel 1. Kultuuriministeeriumi valitsemisala riigi sihtasutused seisuga 30.04.2025.
Sihtasutuse nimi Asutajate
arv
Vabariigi Valitsuse
korralduse
kuupäev ja
number
Asutamise aeg
(esmakanne
registris)
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 1 - 25.03.1998
Integratsiooni Sihtasutus 1 31.03.1998 nr 263 15.06.1998
Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 1 10.01.2019 nr 13 31.01.2019
Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum 1 04.03.2024 nr 58 20.03.2024
Sihtasutus Eesti Draamateater 1 27.05.2003 nr 335 03.10.2003
Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 1 11.12.2014 nr 542 30.12.2014
Sihtasutus Eesti Filmi Instituut 1 08.05.1997 nr 345 28.08.1997
Sihtasutus Eesti Kontsert 1 28.11.2013 nr 522 03.01.2014
Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 1 19.05.2016 nr 168 13.06.2016
Sihtasutus Eesti Meremuuseum 1 26.01.2017 nr 9 28.02.2017
Sihtasutus Eesti Noorsooteater 1 18.10.2012 nr 443 30.11.2012
Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 1 28.11.2013 nr 521 13.01.2014
Sihtasutus Eesti Tarbekunsti- ja
Disainimuuseum
1 04.03.2024 nr 57 15.03.2024
Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 1 05.12.2013 nr 540 27.12.2013
Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus 1 03.04.2008 nr 168 28.04.2008
Sihtasutus Kultuurileht 1 12.01.1999 nr 23 30.03.1999
Sihtasutus Teater Vanemuine 1 18.10.2012 nr 442 06.11.2012
Sihtasutus Ugala Teater 1 14.12.2006 nr 702 23.01.2007
Sihtasutus Viljandi Muuseum 1 30.01.2025 nr 29 20.02.2025
Sihtasutus Vene Teater 1 23.09.2004 nr 727 30.11.2004
Tabel 2. Kultuuriministeeriumi valitsemisala riigi osalusel asutatud sihtasutused seisuga 30.04.2025.
Sihtasutuse nimi Asutajate
arv
Vabariigi Valitsuse
korralduse
kuupäev ja
number
Asutamise aeg
(esmakanne
registris)
Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum
Vargamäel
2 19.11.2002 nr 750 29.01.2003
Sihtasutus Eesti Spordi- ja
Olümpiamuuseum
2 08.04.2016 nr 120 04.05.2016
Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2 05.12.2013 nr 539 12.12.2013
Sihtasutus Endla Teater 2 26.01.2012 nr 34 01.03.2012
Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa
Muuseumid
2 23.05.2013 nr 240 05.07.2013
Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid 2 28.08.2014 nr 359 20.11.2014
5
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
Sihtasutus Kunstihoone 2 16.11.2017 nr 337 12.12.2017
Sihtasutus Kuressaare Teater 2 11.04.2019 nr 106 13.06.2019
Sihtasutus Narva Muuseum 2 25.10.2012 nr 452 20.12.2012
Sihtasutus Pärnu Muuseum 2 11.06.2015 nr 245 05.08.2015
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2 23.09.2004 nr 726 09.11.2004
Sihtasutus Saaremaa Muuseum 2 20.07.2017 nr 217 18.08.2017
Sihtasutus Sakala Teatrimaja 3 08.10.1997 nr 757 25.02.1998
Sihtasutus Tartu Jaani Kirik 5 25.03.1998 nr 234 25.09.1998
Sihtasutus Tartu Kunstimuuseum 2 21.12.2023 nr 302 06.02.2024
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 3 10.11.2004 nr 806 21.12.2004
Sihtasutus Virumaa Muuseumid 3 23.04.2002 nr 276 11.06.2002
Spordikoolituse- ja Teabe Sihtasutus 2 09.10.2002 nr 669 12.03.2003
1.2. Muudatused valitsevates sihtasutustes
Sihtasutuste ühinemisi, jagunemisi ega lõpetamisi 2024. aastal ei toimunud.
2024. aasta algusest kuni käesoleva aruande koostamiseni on asutatud neli uut sihtasutust:
Vabariigi Valitsuse 21.12.2023. a korraldusega nr 302 volitas Vabariigi Valitsus kultuuriministrit
asutama riigi osalusel asutatavat sihtasutust nimega Sihtasutus Tartu Kunstimuuseum.
Sihtasutuse asutamisel osales lisaks riigile Tartu linn. Sihtasutuse asutamisleping allkirjastati
29.02.2024. a. Kultuuriministeerium andis sihtasutusele asutamisel mitterahalise sissemaksena
vallasvara väärtusega 30 551,25 eurot. Tartu linn tegi sihtasutusele asutamisel rahalise
sissemakse summas 2024 eurot.
Sihtasutus loodi Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Tartu Kunstimuuseum baasil.
Sihtasutus alustas sisulist tegevust 01.03.2024. a, mil likvideeritav riigiasutus andis asutatud
sihtasutusele üle muuseumi asjaajamise, varad ning töötajate töölepingud. Riigiasutus Tartu
Kunstimuuseum lõpetati 01.04.2024. a seisuga.
Vabariigi Valitsuse 04.03.2024. a korraldusega nr 57 volitas Vabariigi Valitsus kultuuriministrit
asutama riigi sihtasutust nimega Sihtasutus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum.
Sihtasutuse asutamisotsus allkirjastati 12.03.2024. a. Kultuuriministeerium andis sihtasutusele
asutamisel mitterahalise sissemaksena vallasvara väärtusega 49 285,32 eurot.
Sihtasutus loodi Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Tarbekunsti- ja
Disainimuuseum baasil. Sihtasutus alustas sisulist tegevust 01.05.2024. a, mil likvideeritav
riigiasutus andis asutatud sihtasutusele üle muuseumi asjaajamise, varad ning töötajate
töölepingud. Riigiasutus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum lõpetati 01.06.2024. a seisuga.
Vabariigi Valitsuse 04.03.2024. a korraldusega nr 58 volitas Vabariigi Valitsus kultuuriministrit
asutama riigi sihtasutust nimega Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum. Sihtasutuse
asutamisotsus allkirjastati 12.03.2024. a. Kultuuriministeerium andis sihtasutusele asutamisel
mitterahalise sissemaksena vallasvara väärtusega 205 339,43 eurot.
Sihtasutus loodi Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum
baasil. Sihtasutus alustas sisulist tegevust 01.06.2024. a, mil likvideeritav riigiasutus andis
asutatud sihtasutusele üle muuseumi asjaajamise, varad ning töötajate töölepingud. Riigiasutus
Eesti Arhitektuurimuuseum lõpetati 01.07.2024. a seisuga.
Vabariigi Valitsuse 30.01.2025. a korraldusega nr 29 volitas Vabariigi Valitsus kultuuriministrit
asutama riigi sihtasutust nimega Sihtasutus Viljandi Muuseum. Sihtasutuse asutamisotsus
allkirjastati 17.02.2025. a. Kultuuriministeerium tegi sihtasutusele asutamisel rahalise
sissemakse summas 100 eurot. Sihtasutus loodi Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse
6
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
Viljandi Muuseum baasil. Sihtasutus alustas sisulist tegevust 01.05.2025. a, mil likvideeritav
riigiasutus andis asutatud sihtasutusele üle muuseumi asjaajamise, varad ning töötajate
töölepingud. Riigiasutus Viljandi Muuseum lõpetatakse 01.06.2025. a seisuga.
1.3. Sihtasutustes läbi viidud erikontrollid
Kultuuriministeerium viis 2024. aastal läbi auditid Sihtasutuses Vene Teater ja Sihtasutuses Rakvere
Teatrimaja hindamaks asutuste sisekontrollisüsteemi toimimist. Teatrite auditid hõlmasid muuhulgas
näitlejate töökoormust ja etendustegevuse korraldamise optimaalsust. Lisaks auditeeriti Integratsiooni
Sihtasutuse sisekontrollisüsteemi toimimist, sh hõlmas audit eesti keele maja toimimist.
Sihtasutuse Vene Teater sisekontrollisüsteem hinnati auditeeritud ulatuses olulist
parendamist vajavaks. Auditi käigus tehti kokku 13 tähelepanekut, millest 1 oli kriitiline, 11
keskmise olulisusega ja 1 positiivne tähelepanek. Kriitilise olulisusega oli detsembris 2020
tehtud siseauditi tähelepanek, mis puudutas teatri trupi suurust, näitlejate töökoormust ja
töölepinguid ning mille osas vahepealsel ajal muutusi ei ole toimunud. Keskmise olulisusega
tähelepanekud puudutasid: dokumendihalduse ja arhiivi korraldust; töökeskkonda ja turvalisust;
teatri efektiivsust; loomenõukogu funktsiooni; arengukava; korruptsiooni ennetamise meetmete
rakendamist; hankekorra täiendamist; turundust ja kommunikatsiooni; finantsarvestust, varade
haldust ja hankeid; personalijuhtimist; infotehnoloogiat. Positiivse praktikana võib välja tuua
sihtasutuse toimiva nõukogu ja struktuuri, nõuetele vastavalt toimiva eelarvestamise ja
finantsarvestuse, kehtestatud teatri töö sisekorra eeskirja ning teatri arvutitöökoha teenuse
haldamise RIT-i poolt.
Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja sisekontrollisüsteem hinnati auditeeritud ulatuses mõjusaks.
Auditi käigus tehti kokku 11 tähelepanekut, millest 1 oli kriitiline, 4 keskmise olulisusega, 4
madala olulisusega ja 2 positiivset tähelepanekut. Kriitilise olulisusega oli detsembris 2020
tehtud siseauditi tähelepanek, mis puudutas näitlejate töökoormust ja töölepinguid ning mille
osas vahepealsel ajal muutusi ei ole toimunud. Keskmise olulisusega tähelepanekud puudutasid:
strateegilist planeerimist; teabehaldust, sh dokumendi- ja infohaldust; korruptsiooni ennetamist;
finantsarvestust ja varade haldust, sh hankeid. Positiivse praktikana võib välja tuua teatri
efektiivsuse võrdluses teiste teatritega ja töökorralduse (toimiv nõukogu ja struktuur,
asutusesisene infovahetus, süsteemne ja korrastatud dokumendihaldus ja arhiivindus, nõuetele
vastavalt toimiv eelarvestamine ja finantsarvestus, toimivad töökorralduse reeglid ja tööohutuse
tagamine).
Integratsiooni Sihtasutuse sisekontrollisüsteem hinnati auditeeritud ulatuses mõjusaks, kuid
teatud parendustegevused on vajalikud. Auditi käigus tehti kokku 14 tähelepanekut, millest
6 olid keskmise olulisusega ja 8 madala olulisusega ning toodi välja ka positiivne praktika.
Keskmise olulisusega tähelepanekud puudutasid: eesti keele majade tegevuskulude jääki; eesti
keele majade avalike teenuste osutamise parendamist; asutaja ootuste seadmist; välisvahendite
eduka rakendamise eelduseks olevat toimivat tugistruktuuri; infoturbe korralduse parendamist;
tuleohutusõppuste läbiviimist. Positiivse praktikana võib välja tuua, et eesti keele majade
teenuse osutamisel arvestatakse keeleõppijate vajadustega ning ollakse paindlikud,
kliendisõbralikud. Samuti on sihtasutusel toimiv nõukogu, uuendatud struktuur, hästi
korraldatud töötajate infovahetus ja dokumendihaldus ning uuendatud sisekorrad ja
töökorralduse reeglid.
7
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
1.4. Asutaja ootuste seadmine
2020. aastal valminud Kultuuriministeeriumi juhtimissüsteemi analüüsi raames töötati muu hulgas välja
asutaja ootuste põhimõtete kontseptsioon, mis tõi välja vajaduse fikseerida asutaja ootuste
kehtestamise ning ootuste täitmise perioodilise hindamise ja uuendamise protsessid, sh aruandlus
eelneva perioodi kohta ehk sisendi andmine asutajaõiguste teostamise aruandesse. Läbi asutaja ootuste
kehtestamise loodab Kultuuriministeerium järgnevatel aastatel parendada sihtasutustele eesmärkide
seadmise ja nende täitmise hindamise protsessi, sh nende kajastamist käesolevas ülevaates.
07.02.2023. a kehtestati Kultuuriministeeriumi haldusala riigi asutatud sihtasutustele asutaja ootuste
koostamise ja täitmise seiramise töökord, millega muuhulgas määrati sihtasutustele asutaja ootusega
seatavad üldised eesmärgid ja tulemusindikaatorid valdkondade kaupa (nt finantseesmärgid,
keskkonnajalajälje vähendamine, arendusprojektide investeerimispoliitika, juhtimiskvaliteet jne),
samuti tööprotsesside kirjeldused ning ka nõukogu liikme enesehindamise ja tagasisidestamise ankeet.
2025. a aprilli seisuga on asutaja ootused kinnitatud 13 sihtasutusele:
Sihtasutus Eesti Meremuuseum (01.12.2022);
Sihtasutus Tartu Kunstimuuseum (19.02.2022);
Sihtasutus Narva Muuseum (25.01.2023);
Sihtasutus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (12.03.2023);
Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum (12.03.2023).
Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum (14.05.2024);
Sihtasutus Saaremaa Muuseum (03.12.2024);
Sihtasutus Eesti Filmi Instituut (28.12.2024);
Sihtasutus Virumaa Muuseumid (06.01.2025);
Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum (17.01.2025);
Sihtasutus Endla Teater (21.01.2025);
Sihtasutus Viljandi Muuseum (17.02.2025);
SA Pärnu Muuseum (10.04.2025).
Asutaja ootuste koostamine on toimumas ka teistele Kultuuriministeeriumi haldusala riigi asutatud
sihtasutustele.
1.5. Kokkuvõtlik hinnang sihtasutuste majandustulemustele
Üldistatult sihtasutuste majandustulemused võrreldes 2023. aastaga oluliselt ei muutunud. Üle poolte
sihtasutustest suutsid omatulu kasvatada, kuid samal ajal kasvasid ka üldisest hinnatõusust ja palgakasvu
survest tulenevalt asutuste kulud, mis tegevustulemite kasvu võrreldes 2023. aastaga valdavalt kaasa ei
toonud. Kuigi majandusaasta tegevustulemite alusel saab öelda, et sihtasutustel läks 2024. aastal üle
ootuste hästi, siis positiivset käekäiku varjutab endiselt töötajate madalate töötasude temaatika.
Vaadeldavate asutuste keskmise palga mahajäämus Eesti keskmisest brutopalgast kasvas võrreldes
2023. aastaga veelgi. Kui 2023. aastal oli mahajäämus ligikaudu 4,5%, siis 2024. aastal oli sihtasutuste
keskmine palk juba ligikaudu 7% väiksem kui Eesti keskmine brutopalk.
8
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
2. SIHTASUTUSTE EESMÄRKIDE TÄITMINE1
2.1. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse põhikirjalised eesmärgid on tagada Eesti laulu- ja tantsupeo ning
noorte laulu- ja tantsupeo kui tsükliliselt kulmineeruvate kultuurisündmuste protsessipõhine ja
jätkusuutlik toimimine ning tagada laulu- ja tantsupidusid ettevalmistava õppeprotsessi süsteemne
toimimine ning laulu- ja tantsupidude kõrge kunstiline tase.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik laulu- ja tantsupidude traditsiooni
jätkamiseks ja edendamiseks. Laulu- ja tantsupidude püsimine ajas vajab tugiorganisatsiooni ja pidevat
protsessipõhist ettevalmistamist. Sihtasutus on sobiv lahendus pidude jätkusuutlikkuse ning laulu- ja
tantsupeo protsessi toimimise tagamisel. Peo planeerimine toimub tihedas sisulises koostöös valdkonna
erialaorganisatsioonidega – Eesti Kooriühinguga ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga.
Riigi osalemine asutajana on antud valdkonnas vajalik ja juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on
põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sobilik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
2024. aastal olid Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (edaspidi sihtasutus) peamised tegevused seotud
2025. aastal toimuva XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma“ ettevalmistustega, mis hõlmas peo
õppematerjalide koostamist ja peo repertuaari õpetamist kollektiividele. Laulu- ja tantsupidu toimub
Tallinnas 3. juulist kuni 6. juulini 2025.
2024. aasta alguses oli töö keskmes peo repertuaar, toimusid nii laulu- kui ka tantsupeo repertuaari
esitlused ja seminarid, sihtrühmaks ennekõike kollektiivijuhid. Teisel poolaastal algasid peo eelproovide
ettevalmistused. Samal ajal toimus õppematerjalide müük kollektiividele. Alates septembrist hakkasid
ilmuma XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo uudiskirjad, et tutvustada peo repertuaari ja tegijaid, kajastada
olulisi korralduslikke uudiseid ning tutvustada valdkonda ja liikumist laiemalt. Samas toimusid
ettevalmistused piletimüügi korraldamiseks 2025. aasta jaanuaris. Koostati meediastrateegia.
Novembrikuus toimus Tallinnas Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsiooni teemal UNESCO
ühiskonverents, mille korraldas sihtasutus. Detsembrikuus kuulutati välja 2028. aastal toimuva suure
ühise laulu- ja tantsupeo kunstilise juhi ja pealavastaja konkurss. 2028. aastal kohtuvad XIV noorte
laulu- ja tantsupidu ning XXIX üldlaulu- ja XXII tantsupidu ühisel peol.
Peo ettevalmistuste toetamisel ja peo tegevuskava elluviimisel on oluline osa ka maakondade kohaliku
tasandi partneritel. Sihtasutusel on igast maakonnast üks partner, lisaks kolmes suuremas linnas
Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Kokku on võrgustikus 18 koostööpartnerit, kelleks on kas omavalitsuste
liidud, arenduskeskused või linnades ka linnaasutused.
2024. aasta läbivaks teemaks oli ka 2028. aastal toimuva suure ühise laulu- ja tantsupeo korraldus. Kuna
sellel peol tulevad kokku nii üld- kui ka noortepeo esinejad, tuli erinevate riskide maandamiseks leida
uued peonädala ülesehituse lahendused. Peamine muudatus seisneb peonädala pikkuses – planeeritav
laulu- ja tantsupidu saab toimuma Tallinnas ühe nädala asemel kaks nädalat – ning kontsertide ja
etenduste formaat vajas ka selgemaid reegleid. Nendest otsustest lähtudes kuulutati detsembrikuus välja
konkurss uue peo kunstiliste juhtide leidmiseks. Tulevane uus toimkond alustab peo ettevalmistustega
2025. aasta aprillikuus.
Märtsis algas suur töö uue rahvakultuuri andmebaasi loomisega kuni 2025. aasta sügiseni. Uue
1 Hinnang sihtasutuse eesmärkide täitmisele on antud läbivalt 4-palli skaalal: „ootustele mittevastav“;
„rahuldav“; „hea“; „väga hea“.
9
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
andmebaasi kaudu peaks 2026. aasta septembris algama registreerimine 2028. aasta laulu- ja
tantsupeole. Hooajaks 2024/2025 jagati toetusteks kokku 998 900 eurot 1818-le laulu- ja tantsupeo
kollektiivile.
Kokkuvõttes oli Eesti Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutuse põhikirjas seatud pikaajaliste eesmärkide ja
aastaste tegevuseesmärkide, mis on vajalikud kogu laulu-ja tantsupeo protsessi järjepidevaks ning
süsteemseks toimimiseks, saavutamine 2024. aastal väga hea.
2025. aastal on peamised tegevused järgmised:
- XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma“ läbiviimine;
- 2028. aastal XIV noorte laulu- ja tantsupeo ning XXIX üldlaulu- ja XXII tantsupeo ettevalmistused.
2.2. Integratsiooni Sihtasutus
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Integratsiooni Sihtasutuse (edaspidi ka INSA) põhikirjalised eesmärgid on erineva keele- ja
kultuuritaustaga inimeste Eestis ja eesti kultuuriruumis lõimumist, sh kohanemist toetavate tegevuste
elluviimine ja Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine. Sihtasutuse
tegevused on suunatud neljale peamisele sihtrühmale: teistest rahvustest Eesti püsielanikud; Eestisse
saabuvad uussisserändajad; väljaspool Eestit elavad rahvuskaaslased; Eestisse tagasipöörduvad
inimesed.
Lõimumisele suunatud tegevuste eesmärgid on pikaajalised. Integratsiooni Sihtasutuse tegevuse
jätkamine on vajalik põhikirjaliste eesmärkidega seotud tegevuste elluviimiseks. Kuna lõimumine on
kahepoolne protsess, on sihtasutuse tegevused suunatud ka eesti emakeelega inimestele ja laiemale
avalikkusele eesmärgiga toetada lõimumist, sh kohanemist soodustavaid hoiakuid ning kõikide
ühiskonnagruppide kaasamisele. Oma tegevustega kaetakse terve Eesti. Eesti keele ja kultuuri õppe
toetamiseks on loodud sihtasutuse struktuuriüksusena eesti keele maja. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse
näol on põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks sobiv.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
2024. aastal toimus Eesti Kultuuririkkuse teema-aasta jooksul ligi 1000 sündmust, mis hoogustas Eesti
erinevate rahvusvähemuste omavahelist suhtlemist ning toetas nende laiemat nähtavust. Aasta
eesmärgiks oli, et Eesti inimesed teadvustaks ja väärtustaks senisest enam Eestit kui traditsiooniliselt
kultuuriliselt mitmekesist ühiskonda.
2024. aastal pakkus Integratsiooni Sihtasutus eesti keele õppeks 12 743 õppekohta, sh 1378 õppekohta
INSA eesti keele majas ja 11 365 õppekohta keeltekoolidest koostööpartnerite juures. 1760 õppekohta
olid mõeldud püsielanikele ja tagasipöördujatele, 9154 kohta kohanemisprogrammi Settle in Estonia
kursustel ning 451 kohta kodanikulepingu raames. Kohanemisprogrammi baas- ja teemamoodulites
osaleti kokku 5422 korral. Aasta jooksul andis INSA enam kui 27 000 korral nõu keeleõppe ja
kohanemise teemal. Sihtasutuse pakutavatele tegevustele registreerimine ja õpperühmade
komplekteerimine toimub järjest rohkem iseteenindus- ja kliendihaldussüsteemi kaudu. Aasta lõpu
seisuga oli seal 29 180 kasutajat.
Eesti keele maja korraldatud keeleõpet toetavates tegevustes osaleti aastas 3485 korral. Tehti väljasõite,
külastati kultuuriasutusi, korraldati filmi- ja lauamänguõhtuid, laulukolmapäevakuid, käsitöötube jpm.
Uutest erikursustest lisandusid näiteks mängustatud keeleõpe, suhtlemis- ja lugemiskursus „Lõpuks
leidsin sind“ ja Riigikogu külastust hõlmanud erikursus „Riik ja inimesed“. Seoses kultuuririkkuse
teema-aastaga loodi erikursus „Euroopa riigid ja rahvad“. Populaarseks osutus Narvas ellu kutsutud uus
vestlusõhtu formaat „Kellaviietee“, kus kohtuti kord kuus kohvikus, et mängida keelemänge, teha teste
10
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
ja improülesandeid. Menukad olid „Mokalaada“ veebikohtumised ja kokkusaamised inspireerivate
inimestega. Kooslaulmist jätkas Narvas mõne aasta eest loodud tandemkoor, kes tegi koostööd
projektiga „ViruLAUL24“ ning esines ka mujal.
Uue tegevusena hakati pakkuma lihtsas eesti keeles haridusprogramme kultuuriasutustes. Selle abil on
osalejatel võimalik tutvuda Eesti kultuuri ja ajalooga ning samal ajal aktiivselt eesti keelt praktiseerida.
Programmidest sai aasta jooksul osa 908 inimest. Teenuse paremaks pakkumiseks valmis praktiline
juhend „Lihtsas keeles haridusprogrammid eesti keele õppijatele“.
2024. aastal toimusid traditsioonilised keelekümbluslaagrid nii noortele kui ka täiskasvanutele. 238
noort ja täiskasvanut õppis keelt laagrikeskkonnas. Eesti keele julgemaks kõnelemiseks toetati
keelekohvikute ning keele ja kultuuri tundmise klubide korraldamist. 180 inimest kasutas seda
võimalust.
Kokkuvõttes on 2024. aasta olnud sihtasutuse vaatest edukas ja tegus ning Integratsiooni Sihtasutus on
oma eesmärke täitnud hästi.
2025. aasta peamised eesmärgid on:
kohanemisprogrammi personaliseeritumaks ja ligipääsetavamaks muutmine;
tervikliku eesti keele õppe teekonna kujundamine, sealhulgas nõustamisteenuse arendamine ja
iseseisvat keeleõpet toetavate võimaluste laiendamine;
romade sotsiaal-majandusliku lõimumise soodustamine.
2.3. Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel (edaspidi ka sihtasutus või muuseum) põhikirjaline
eesmärk on A.H. Tammsaare loomingulise pärandi uurimine ja tutvustamine, tingimuste loomine
kultuuriväärtuste taastamiseks, hoidmiseks, kogumiseks, uurimiseks ja säilitamiseks ning üldsusele
teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel nende vahendamise võimaldamine, samuti
kultuuriürituste korraldamine oma majandustegevuse, investeeringute ja ettevõtluse kaasamise ning
toetuste ja annetuste kaudu ning sihtasutuse kasutuses oleva vara haldamine ja arendamine.
Sihtasutuse asutasid 2002. aastal riik ja Albu vald (praegu Järva vald). Muuseum on Vargamäe
kohavaimu kandja, mille missioon on uurida, koguda, säilitada ja tutvustada kirjanik A.H. Tammsaare
elu ja loominguga seotud vaimset ja füüsilist pärandit. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud
põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
Muuseumi külastajate arv kokku oli 2024. aastal 6463 inimest (2023. aastal 7682 inimest, sh etendusel
osalejate arv 995). Muuseumi üksikkülastajate arv jäi üldiselt samaks, arvestades, et 2024. aastal ei
toimunud muuseumis teatrietendust.
Suurimaks õnnestumiseks 2024. aastal oli INSA riigihanke haridusprogrammide läbiviimise võitmine.
Igal kuul, laupäeval, kokku 11 korda, toimus koostöös Albu Mõisa MTÜ-ga eesti keelt emakeelena
mittekõnelevate inimestele ühisprogramm. Muuseumis tutvustatakse kirjanik Tammsaare sünnikodu ja
„Tõe ja õiguse“ saamislugu. Albu Mõis keskendub eesti pärimuskultuurile viies muuhulgas läbi ka
kandle- ja rahvatantsu töötuba. Programm lõppeb veebruaris 2025.
2024. aastal keskenduti püsiekspositsiooni sisulistele töödele. Valminud on välisraja struktuur,
digitaalne mikrolavastus, tekstid ja nende salvestused ja tehniline lahendus. Toodetud on maamärgid.
Välja on töötatud sise-ekspositsiooni kontseptsioon ja tekstiloome. Valminud on sisearhitektuurne
11
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
projekt remonttöödeks ja sisekujunduseks.
Kokkuvõttes on Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel oma eesmärke 2024. aastal väga
hästi täitnud.
2025. aastal toimuvad olulisemad sündmused:
Eesti kirjanduse pidunädal IV;
Järvamaa laulu- ja tantsupidu 2025;
muuseumiöö;
dokumentaalfilmipäevad Vargamäel;
seminarid, vestlusringid ja töötoad.
2.4. Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum (edaspidi ka sihtasutus või muuseum) põhikirjaline eesmärk on oma
vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada Eesti rahva, maa ja riigi
ajalooga ning teatri, muusika ja filmipärandiga seotud kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja
elamuslikel eesmärkidel.
2019. aastal asutatud sihtasutus võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatavate riigiasutuste Eesti
Ajaloomuuseum funktsioonid Eesti rahva, maa ja riigi ajalooga seotud materjali ning Eesti Teatri- ja
Muusikamuuseum (edaspidi ka ETTM) funktsioonid Eesti teatri- ja muusikaajalooga seotud materjali
kogumisel, säilitamisel, uurimisel ning vahendamisel. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud
põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
Muuseumi külastajate arv aastas oli 76 228, sh oli külastajate rahulolu 10-palli süsteemis 9,5. Oluliseks
tähiseks asutuse tegevuse strateegilisel ja töökorralduslikul planeerimisel sai riigi kui sihtasutuse asutaja
ootuste kinnitamine. Aasta 2024 oli muuseumi jaoks eriline, kuna Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
(ETMM) tähistas enda 100. sünnipäeva ning selleks puhuks avati, peale sealsete kogude kolimist,
külastajatele esimest korda kogu näitusemaja koos ajutise näitusega „Pöörased lood teatrist ja
muusikast“. Lisaks sellele tähistas Eesti Ajaloomuuseum 160. aastapäeva, ning selle raames avati kokku
7 näitust, ning viidi läbi õnnestunud turunduskampaania „Pole sind sada aastat näinud!“. Lisaks toimusid
rekordilise külastajaarvuga avalikud võtmeüritused nii 24.02.2024 kui ka 20.08.2024, ning lisaks Suur
Juubelipidu 19.06.2024. Muuseumis läbi viidud rahulolu-uuringu tavatult kõrge tulemus kinnitab, et
sihtasutuse loomisega seotud organisatoorsed probleemid (ETMM liitumine Eesti Ajaloomuuseumiga)
on põhijoontes lahendatud.
Teadusosakonna tavapäraste tegevuste (uute näituste sisuloome, haridusprogrammide toestamine,
kogude süstematiseerimine, publitsistika jne) kõrval väärib ära märkimist Eesti Ajaloomuuseumi juubeli
raames toimunud „Kuraatorite kuldsarja“ käivitamine, mis terve 2024. aasta vältel tõi avalikkuse ette
nii muuseumi teadurite kui ka koguhoidjate valdkondlikke süvateadmisi. Avati muuseumi raamatukogu
ja uurimiskeskus Maarjamäe tallihoones, mis suurendas märgatavalt uurijate arvu. Läbimurdeks värskelt
loodud hariduskeskuse tegevuses sai kohanemis- ja lõimumispoliitika rakendamine muuseumi
igapäevatöösse, ning selle ilmekaks näiteks Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud uussisserändajate
keele- ja ajalooõppe edendamiseks korraldatud hanke võit, ning programmi käivitamine 2024. aasta
novembris. Märksõnad, mis iseloomustavad Eesti Ajaloomuuseumi majandusliku turbulentsi,
ühiskonnas valitseva mõningase eksistentsiaalse ärevuse, ning tähelepanumajanduse tõusva konkurentsi
foonil on: stabiliseerumine, strateegilise planeerimise tuntav mõju ja alusdokumentidele toetuv selge
12
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
väljavaade edasiseks arenguks.
Jätkusid ETMM arendustegevused ning renoveerimistöödeks vajalike rahastusallikate kaardistamine.
Avati 2024. a renoveeritud Assauwe hoov ning parandati Peeter Süda saali teenindusala. Valmis ka
esimene versioon ETMM tulevase püsinäituse kontseptsioonist, selle valmimiseni keskendutakse uue
ajutise näituse loomisele tänastesse, renoveerimata ruumidesse. Filmimuuseumis alustati samuti
uuendusprotsessiga. See hõlmab endas fuajee remonti, mis võimaldaks luua Filmimuuseumis toimuvate
konverentside korraldamiseks kohandatud ja avarama ruumilahenduse. Sellega seonduvalt liigub
Filmimuuseumi 0-korruse ajutiste näituste saal muuseumi kolmandale korrusele, ka selle muudatuse
tarbeks on planeeritud sisearhitektuursed muudatused.
Kokkuvõttes oli 2024. aasta Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum jaoks edukas, eesmärkide täitmist saab
hinnata väga heaks ning võrreldes aastaga 2023. kasvas nii külastajate arv, teenitud omatulu kui ka
paranesid muuseumi üldised majandusnäitajad.
2025. aastal toimuvad olulisemad sündmused:
tegeletakse avanevate „Hansa hiilguse“ ja „Sulle on pärandus“ näituste teemauuringutega;
jätkuvad tekstiilikogu, fotokogu ja heliplaatide kogu järeltegevused Maarjamäe hoidlates.
Samuti jätkub uute kohakataloogide loomine MuISis ja esemete määramine uutele
püsiasukohtadele.
2.5. Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum põhikirjaline eesmärk on vara valitsemise ja kasutamise kaudu
koguda, säilitada, uurida ja vahendada Eesti arhitektuuriga seotud materjali ning panustada seeläbi
valdkonna arengusse ja professionaalsesse mõtestamisse.
2024. aastal asutatud sihtasutus võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti
Arhitektuurimuuseum ülesanded. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjalise
eesmärgi täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum alustas tööd 01.06.2024. Sihtasutus võttis üle varasema
riigimuuseumi Eesti Arhitektuurimuuseumi kogud, töötajad ja varad täies koosseisus. 2024. aasta oli
organisatsioonile paljuski uute rutiinide ja töökordade rakendamise aasta.
2024. aastal toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis viis näitust: kaks näitust suures saalis, kaks näitust
galeriil ja üks näitus korraga suures saalis ja galeriil. Nendest muuseumi produtseeritud oli neli, ühe
korraldas Eesti Arhitektuurikeskus. Eesti Arhitektuurimuuseum korraldas 2024. aastal 54 publikule
mõeldud sündmust, millest 37 toimus muuseumimajas ja 17 üle Eesti. Kokku sai publikusündmustest
osa 2707 inimest, millest 1713 kohapeal ja 994 veebis. Haridusprogrammide rahastamise oluline
koostööpartner on Tallinna Haridusamet. Veebruaris toimus näidisprogramm Tallinna Haridusameti
töötajatele, tutvustamaks muuseumi haridusprogramme. Augustis osaleti KUMUs toimunud
Muuseumihariduspäeval õpetajatele. Muuseumi haridustegevus on ligipääsetav ka erivajadustega
osalejatele: muuseumi külastas 2 gruppi erivajadusega noori täiskasvanuid Astangu
Rehabilitatsioonikeskusest ja Tallinna Rakendusliku Kolledži koostöös Tallinna Kadaka Põhikooliga.
Külastajate arv alates sihtasutuse tegevuse alustamisest (01.06.2024) oli 12 029 (piletiga külastajaid
8149, tasuta külastajaid 3880).
13
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
2024. aastal koostati kestliku muuseumi tegevuskava ning tegevuspõhimõtted, et esitada taotlus
rohemuuseumi märgise pälvimiseks 2025. aastal. Selle käigus rakendatakse juba mitmeid kestliku
muuseumi põhimõtteid: materjalide taaskasutus näituste ehitamise juures, keskkonnasäästlike
materjalide eelistamine trükitööde tellimises ning prügisorteerimine.
Sihtasutus on alustanud edukalt tegevust, üleminek riigimuuseumilt toimus sujuvalt. Kokkuvõttes on
Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum oma eesmärke 2024. aastal väga hästi täitnud.
2025. aasta olulisim eesmärk on kinnitada sihtasutuse 2025–2030 arengukava, mis lähtuvalt asutaja
ootustest seab fookused ja eesmärgid järgmiseks perioodiks. Seoses vajadusega uuendada muuseumi
ekspositsioonipindasid, on 2025. aastal plaanis korraldada ideekonkurss. 2025. aastal koostatakse
külastaja profiilide ja ligipääsetavuse analüüs ning projekteeritakse välialade lahendus, mis uuendab
muuseumi välisviidandust ning tõstab ligipääsetavust erinevatele külastusgruppidele. Pärast analüüsi
ning projekteerimist on plaanis otsida rahastust projekti teostamiseks. 2025. aastal alustab muuseum
kolmeaastast Erasmus+ rahvusvahelist projekti vähemate võimalustega noortele muuseumisse
ligipääsetavuse tõstmiseks ning läbi parimate praktikate ning uute lahenduste arendamise teevad
koostöös seitsme Euroopa riigi noorte- ja mäluasutused samme muuseumi ligipääsetavuse ning noorte
kaasamise tõstmiseks.
2.6. Sihtasutus Eesti Draamateater
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Eesti Draamateater põhikirjalised eesmärgid on:
eesti rahvuskultuuri rikastamine ja eesti kultuurimõtte ning eesti keele hoidmine ja edendamine
kutselise teatrikunsti viljelemise kaudu;
ühiskonna muutuste ja inimeksistentsi igaveste küsimuste mõtestamine vaataja jaoks;
eri vaatajarühmadele võimaluste loomine kultuurist osasaamiseks;
võimaluste loomine maailma teatrikunsti tutvustamiseks eesti vaatajale, Sihtasutuse Eesti
Draamateater ja eesti teatrikunsti tutvustamine väljaspool Eesti Vabariiki.
Teater täidab eesti kultuuris rahvusteatri missiooni. Eesti teatrikunst ja -kultuur vajavad jätkuvalt
Sihtasutuses Eesti Draamateater töötavate loome- ja muude töötajate ning teatriga koostööd tegevate
näitekirjanike professionaalset panust. Seetõttu on sihtasutuse tegevuse jätkamine vajalik ja teatri
toimimine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on sobilik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
2024. aastat kõrge inflatsioon ja hinnatõus mõjutas teatri tegevust: nagu mitmel eelmisel aastalgi
kasvasid teatri majandamiskulud, kasvas surve omatulu teenimiseks ja piletihindu tõsteti. Keerulisest
majandusolukorrast hoolimata täitis teater jätkuvalt oma olulisi sisulisi eesmärke, nagu uue eesti
dramaturgia, klassika ja kõrgetasemelise kaasaegse maailmadramaturgia lavastamine, erinevate
vaatajagruppide kultuurivajaduste rahuldamine, kõrgetasemelise tänapäevase teatrikunsti loomine
2024. aastal oli repertuaaris 33 lavastust (koos aasta jooksul maha läinud ja esietendunud lavastustega).
Eesti dramaturgia valik on mitmekesine ja uusi algupärandeid lisandub pidevalt, need moodustavad
repertuaarist stabiilselt umbes kolmandiku või enamgi. Pidevalt on repertuaaris vähemalt üks
lastelavastus.
2024. aastal anti 482 etendust ja korraldati lisaks 69 muud üritust. Statsionaaris anti 403 etendust ja
väljaspool teatrimaja 79 etendust. Piletiga külastajaid oli 122 208 (2023. a 132 131). Saalide keskmine
14
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
täituvus oli 94% ja keskmine piletihind 24,77 € (ilma käibemaksuta). Piletitulu kogunes 3 027 625 eurot
(ilma km-ta).
Külalisetendusi anti Eestis Tartus, Viljandis, Kuressaares, Rakveres ja Pärnus. Koolinoortele toimus 20
töötuba, osales kokku 336 inimest.
2024. aasta ehitus- ja remontööde investeeringute plaanid sõltusid suuresti töödeks planeeritavatest
rahadest. Teostatud sai pikalt etteplaneeritud tegevused kui ka avariilise iseloomuga tööd.
Kokkuvõttes oli Sihtasutuse Eesti Draamateater 2024. aasta tegevus edukas ning eesmärkide täitmine
hea.
2.7. Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Eesti Filharmoonia kammerkoor põhikirjaline eesmärk on muusikakultuuri edendamine,
tutvustamine, salvestamine ja propageerimine.
2014. aastal asutatud Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor (edaspidi ka EFK ja sihtasutus) võttis
üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Filharmoonia Kammerkoor funktsioonid
kontsertide, festivalide, seminaride, konkursside ja muude kultuuriürituste korraldaja ning eesti
helikultuuri jäädvustajana. Eesti Filharmoonia Kammerkoori näol on tegemist rahvusvaheliselt
tunnustatud muusikakollektiiviga, kes pakub Eesti publikule võimalust saada osa eesti ja maailma
muusikakultuuri paremikust ning samal ajal on nii eesti heliloojate kui Eesti riigi tutvustaja kogu
maailmas. Koor on tööandjaks professionaalsetele eesti muusikutele. Sihtasutus tegutseb nende
eesmärkide saavutamise nimel ning koori tegevuse jätkumine on vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
EFK andis 2024. aastal kokku 57 kontserti 32 377 külastajale (2023. a 45 kontserti 32 252 külastajale,
2022. a kokku 49 kontserti 29 310 külastajale, 2021. a 45 kontserti (koos striimidega) kokku 22 682
külastajale, 2020. a 31 kontserti 14 486 külastajale). Nendest Eestis toimus 27 kontserti 11 831
külastajale (2023. a 21 kontserti 7922 külastajale, 2022. a 28 kontserti 10 280 külastajale, 2021. a 30
kontserti 6620 külastajale ja 2020. a 23 kontserti 6986 külastajale) ning välisriikides 30 kontserti 20 546
külastajale (2023. a 24 kontserti 24 330 külastajale, 2022. a 21 kontserti 19030 külastajale, 2021. a 15
kontserti 15 150 külastajale, 2020. aastal 8 kontserti 7500 külastajale). Eestis esineti: Tallinnas (14),
Tartus (8), Laulasmaal, Pärnus, Viljandis, Haapsalus ja Alatskivil. Väliskontserdid toimusid 13 riigis:
Läti (1), Leedu (1), USA (3), Kanada (1), Saksamaa (2), Belgia (6), Prantsusmaa (1), Hollandis (6),
Soome (3), Türgi (1), Iirimaa (2), Kreeka (2), Šveits (1).
EFK 2024. aastat iseloomustab koostöö. Palju eriprojekte viidi läbi tänu headele koostööpartneritele nii
Eestis kui välisriikides. Muusika ja loomevaldkonnas valmistati ette kontserdi- ja salvestusprojekte
lisaks Tallinna Kammerorkestrile ja ERSO-le ka mitme väliskoori ja -orkestriga, sh Flandria
Sümfooniaorkester, Concerto Copenhagen, Helsingi Kammerkoor, segakoor Latvija. Lisaks korraldati
Eestis esmakordselt Rhodos-Reval kultuurisündmusi koostöös Prantsuse ja Kreeka partneritega.
Suursündmuseks kujunes koostöö Jaapani multitalendi Ryoji Ikedaga tema esimese heliteose
esiettekandel ning kontserdid koos Concerto Copenhageniga Eestis.
EFK voogedastuskanalis Spotify kontol oli 2024. aastal esituskordade arv 3,32 miljonit (2023. aastal
3,2 kuulamist). Kuulajad oli 178 riigist (sama 2023. aastal). Kuulajate arv oli 652 967 (2023. aastal 664
300 kuulajat). EFK Spotify kanalil oli 2024. aastal jälgijaid 7264 (2023. aastal 6372). Kuulati kokku
177 000 tundi. 2024. aastal oli EPCC.TV lehel külastusi kokku 15 896 (2023. aastal külastusi 7738).
15
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
Unikaalseid vaatajaid oli 7326 inimest (2023. aastal 5212). Külastusi 78 erinevast riigist (kõige enam
USA-st, Hongkongist, Singapurist, Hiinast, Saksamaalt ja Eestist).
Oma kontserttegevuses nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt lähtub EFK järgnevatest põhimõtetest:
- säästvad reisimeetodid;
- kohalik koostöö;
- digitaalne noodimaterjal;
- energia ja ressursside haldamine, jäätmete vähendamine.
Kokkuvõttes oli Sihtasutuse Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2024. a eesmärkide täitmine väga hea.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor keskendub 2025. aastal palju Arvo Pärdi ning Veljo Tormise
repertuaariga seonduva kontserttegevuse läbiviimisele maailma kõige nimekamates kontserdisaalides
nagu Pariisi Filharmoonia, Barbican Centre, Elbphilharmonie, Carnegie Hall jpt. Kontserdid on nii a
cappella kui ka orkestritega: ERSO, TKO, EFO, Flandria Sümfooniaorkester, Concerto Copenhagen ja
Academy of Ancient Music.
2.8. Sihtasutus Eesti Filmi Instituut
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut (edaspidi ka EFI) põhikirjaline eesmärk on Eesti rahvusliku
filmikultuuri säilitamine ja arendamine.
Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut peamised ülesanded on toetada eesti rahvusliku filmi tootmist ja
turundamist ning pärandi haldamist. Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut olemasolu on filmivaldkonna
esmavajadus ja arengule kasulik. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on seatud pikaajalise
põhikirjalise eesmärgi täitmiseks sobilik ja jätkuvalt vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
2024. aastal jagunesid tegevused järgnevalt: filmide tootmise ja eesti filmide publiku kaasamise
toetamine; filmikirjaoskuse ja pärandi propageerimine, EFI ja Filmiarhiivi voogedastusplatvormi
Arkaader haldamine, välisprojektidele suunatud tagasimakse toetuskava Film Estonia
administreerimine, Loov Euroopa Media Eesti ning kino Artis tegevus.
Väljapaistvaim rahvusvaheline saavutus oli režissööride Tushar Prakashi ja Anna Hintsi lühimängufilmi
„Sannapäiv“ maailmaesilinastus Cannesi filmifestivali La Semaine de la Critique’i lühifilmide
eriprogrammis.
2024. aastal vaatas kinodes filme 2,47 miljonit piletiga vaatajat (2023 vaatajate arv 2,82 miljonit) ja
kassatulu oli 18,38 miljonit eurot (2023 kassatulu 20,98 miljonit). Eesti filmide turuosa langes oluliselt,
moodustades 13,11% kogu vaatajate arvust (2023 oli see 21,7%).
2024. aastal oli Eesti kinolevis kokku rohkem filme kui eelmisel aastal – 446 filmi (424 aastal 2023),
millest 285 olid uued. Eesti filme esilinastus rohkem - 64 filmi (54 aastal 2023) ning neist uusi filme oli
29. Eesti filmid kogusid kokku 323 741 vaatajat (613 227 aastal 2023) ja piletitulu oli 2,3 miljonit eurot
(4,2 miljonit aastal 2023). Keskmine piletihind püsis sama 7,4 eurot. Kinokülastusi inimese kohta oli
1,8.
Tootmisosakonna sihttoetuste eelarve 7 067 000 eurot kasvas 2023. aasta eelarvega võrreldes
950 000 euro võrra. Tootmisosakonna antavad toetusliigid on stsenaariumitoetus, arendustoetus ja
16
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
tootmistoetus, dokumentaalsarja puhul järeltootmine:
stsenaariumitoetuse taotlusi esitati 54 (2023. a 27; 2022. a 36) ja toetus eraldati 17 (2023. a 6;
2022. a 15) stsenaariumi kirjutamiseks;
arengutoetustest esitati 19 (2023. a 11; 2022. a 11) mängufilmi arendustoetuse taotlust, millest
toetus anti 7 (2023. a 6; 2022. a 6) filmile;
dokumentaalfilmide arendustoetuse taotlusi esitati 23 (2023. a 21; 2022. a 13) ja toetused anti 9
(2023. a 9; 2022. a 9) filmile;
animafilmide arendustoetuse taotlusi esitati 14 (2023. a. 19; 2022. a 12) ja toetused eraldati 5
(2023. a 8; 2022. a 8) lühianimafilmile;
TV-minisarja toetuse taotlusi esitati 12 (2023. a 8; 2022. a 9), millest toetus eraldati kolmele
(2023. a 4; 2022. a 9);
mängufilmide tootmistoetuste taotlusvooru esitati 15 mängufilmi tootmistoetuse taotlust
(2023. a 15), millest toetused anti kuuele projektile (2023. a 6; 2022. a 15 taotlust ja toetati 4);
dokumentaalfilmide tootmistoetuse taotlusi esitati 18 (2023. a. 16; 2022. a 22), toetuse sai neist
8 (2023. a. 7; 2022. a 10 projekti);
animafilmide tootmistoetuse taotlusi esitati 10 (2023. a 11; 2022. a 12) ning toetused eraldati 7
(2023. a 8; 2022. a 8) filmile;
lühimängufilmide tootmistoetuste taotlusi 15 (2023. a 10; 2022. a 15) ning toetuse sai 3 (2023. a
3; 2022. a 4) filmi;
vähemuskaastootmiste puhul esitati 31 (2023. a 19; 2022. a 23) taotlust ja toetuse said 10
(2023. a 7; 2022. a 7). Filmide peatootjamaad olid Soome, Läti, Leedu, Poola ja Šveits.
Levitoetust eraldati 5 täispikale mängufilmile, 1 täispikale vähemuskaastootmises valminud
mängufilmile, 1 animafilmide lühifilmikassetile ja 8 täispikale dokumentaalfilmile. Lisaks said 7 filmi
toetust ka vaegkuuljate subtiitrite ja kirjeldustõlgete tegemiseks. Euroopa väärtfilmi levitoetused eraldati
kuuele väärtfilmilevitajale – A One Estonia, BestFilm, Estinfilm, Filmstop, MTÜ Otaku ja Secret Film
Club. 2024. aastal eraldas EFI ka toetust väärtfilmikinodele ja toetuse said Elektriteater, Võru kino
Kannel, Thule kino Kuressaares ning kino Sõprus.
2024. aastal taastus tavapärane festivalide ja filmiturgude rutiin. Aasta algas Berliini filmituruga, kus
pärast 2023. aastal toimunud Balti fookust jätkasid Eesti, Läti ja Leedu omavahelist tugevat koostööd.
Cannesi filmiturul oli EFI esindatud oma paviljoniga, mis paigutus esmakordselt kõrvuti Läti ja Leedu
paviljonidega. Korraldati ühine Happy Hour rahvusvahelise filmitööstuse esindajatele ning toimusid
mitmed Eestiga seotud eriüritused. Esmakordselt oli Eesti lühifilm „Sannapäiv“ valitud linastuma
Critics Week programmi. Kaks Eesti noort filmitootjat osalesid Locarno filmifestivali filmitööstuse
programmis Match Me! Samuti osales üks Eesti filmitootja Producer’s Link programmis, mille
korraldajaks on Young Horizons Industry Varssavis ning Cinekid Hollandis. 2024. aastal jätkus Anna
Hintsi dokumentaalfilm „Savvusanna sõsarad“ rahvusvaheline kinolevi, mängufilm „Nähtamatu
võitlus“ jõudis Ameerika kinolevisse (Kino Lorber), lühifilmi „Sannapäiv“ linastus Cannesis andis
jõulise tõuke filmi rahvusvahelisele levile, mida haldab rahvusvaheline müügiagent Salaud Morriset.
2024. aastal toetati järgmisi Eestis toimuvaid filmifestivale: DocPoint Tallinn, Naiste Ööde filmifestival
NÖFF, Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival ehk HÕFF, Valga Hot Shorts lühifilmide festival,
Üleriigiline õpilasja tudengifilmide festival PEFF, soome-ugri filmifestival FUFF, Matsalu
loodusfilmide festival, Pärnu dokumentaal- ja teadusfilmide festival ja mitmeid teisi.
Väga suur läbimurre on seotud pärandifilmide osalemisega festivalidel, eesmärgiga suurendada Eesti
filmi nähtavust rahvusvahelisel tasandil. Eesti filmide, filmipärandi ja filmihariduse kättesaadavuse
suurendamise eesmärgil koostöös Rahvusarhiiviga ellu kutsutud voogedastusplatvorm Arkaader leiab
ka üha laiemat kasutust ja tuntust. Digiteerimise, filmialase uurimistöö ja filmihariduse toetustena anti
välja 130 460 eurot.
Aastal 2024 esitati Film Estoniale 8 taotlust: 7 mängufilmi ja 1 teleseriaal. Taotlusi oli küll eelneva
17
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
aastaga võrreldes vähem, aga projektid olid omakorda palju suuremad ja eelarved kõrgemad. Taotlejate
tootmispartneriteks on Hollandi, Soome, Läti, UK ja USA filmitegijad. Plaanilisi Film Estonia
tagasimakseid tehti 14 projektile. Nendest suurimad olid Soome film „Sisu 2“ ja Hollywoodi stuudio
Warner Bros ja Paramount+ projekt „The Department“ (tööpealkiri). Kokku tehti Film Estonia
väljamakseid 5 932 504 eurot (eelarve 6 mln eurot).
Eesti Eurimages’i telesarjade pilootprojekti raames sai 2024. aastal toetuse Eesti-Itaalia-Läti-Saksamaa
koostööprojekt, ajastudraama „Detektiiv von Fock“ (tootja 360 Meedia ja Jevgeni Supin). MEDIA
programm on jõudnud oma praeguse programmi (2021–2027) keskpaika. Kolme aastaga on Eesti
audiovisuaalvaldkonnale eraldatud märkimisväärne hulk eurotoetusi. 2022. aastal – 1 270 496 eurot,
2023. aastal – 985 047 eurot ja 2024. aastal – 1 505 017 eurot.
Kuigi üldine kinokülastatavus oli Eestis languses, suutis kino Artis võrreldes 2023. aastaga külastajate
arvu 3,6% võrra kasvatada. 2024. aastal toimus Artise kinos tavarepertuaari ja eriprogrammidega kokku
4031 avalikku seanssi (2023. a – 4039) ja näidati 536 erinevat filmi (2023. a – 495), mis meelitasid
kinno 80 359 vaatajat (2023. a – 77 588).
Kokkuvõttes võib Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut 2024. a eesmärkide täitmist hinnata heaks.
Sihtasutus Eesti Filmi Instituut võttis 2024. aastal vastu uue arengukava ja vastavalt sellele toimuvad
struktuuris muudatused alates 2025. aastast. Alates 2025. aastast laienevad Tallinnfilm OÜ
põhikirjalised tegevusalad: lisaks kinofilmide linastamisele, hakkab osaühing tegelema filmi
tootmiskompleksi arendamisega. Seega mõjutab alates 2025. aastast Tallinnfilm OÜ tegevust ja
majandustulemusi filmi tootmiskompleksi ehitus- ja arendusprojekt.
2.9. Sihtasutus Eesti Kontsert
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Eesti Kontsert põhikirjaline eesmärk on eesti muusikakultuuri säilitamine ja arendamine
ning erinevate võimaluste loomine kõrgetasemelisest kultuurielust osasaamiseks.
2014. aastal asutatud Sihtasutus Eesti Kontsert (edaspidi ka Eesti Kontsert ja sihtasutus) võttis üle seni
Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Kontsert funktsioonid muusikakultuuri arendamisel
ja mitmekesistamisel. Eesti Kontsert on kontserdiorganisatsioon, kes haldab unikaalset kontserdisaalide
võrgustikku, mis koosneb Tallinnas, Pärnus, Jõhvis, Tartus ja Peterburis asuvatest kontserdisaalidest.
Samuti kuuluvad Eesti Kontserdi koosseisu nii Eesti Rahvusmeeskoor kui ka vanamuusikaansambel
Hortus Musicus.
Riigi osalemise vajadus Sihtasutuses Eesti Kontsert tuleneb vajadusest tagada kultuurist, sh
kõrgetasemelisest muusikaelust osasaamise võimalus üle Eesti, samuti tagada noore muusikapubliku
pealekasv ning luua siinsetele interpreetidele esinemisvõimalusi nii Eestis kui välismaal ja rikastada
Eesti kultuuripilti rahvusvahelise muusikaelu paremikuga. Sihtasutus tegutseb nende eesmärkide
saavutamise nimel ning kontsertorganisatsiooni tegevuse jätkumine sihtasutuse vormis on vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
Sihtasutus Eesti Kontsert jätkas 2024. aastal oma põhieesmärgi täitmist – kvaliteetse muusikakultuuri
edendamist ja kontserdielu mitmekesistamist nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.
18
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
Eesti Kontsert korraldas 2024. aastal 657 kontserti (2023. a 743 kontserti, sh 417 koolikontserti ja 326
nn tavapärast kontserti). Kontserte külastas 151 116 (2023. aastal 202 037) inimest. Omatulu suudeti
kasvatada kuni 3,8 miljoni euroni (+ 1% võrreldes 2023. aastaga).
Koolikontsertide programm pakkus muusikaelamusi koolinoortele üle Eesti, hõlmates erinevaid žanre
ja hariduslikke elemente, et äratada noortes huvi klassikalise ja nüüdismuusika vastu. Kuigi programm
jõudis endiselt suure hulga noorteni, on viimase aasta jooksul toimunud teatav mahtude korrigeerumine
– kontsertide arv vähenes 12% ning kuulajate hulk 25%.
Eesti Kontsert koos Eesti Rahvusmeeskooriga tellis 2024. aastal kokku 13 uudisteost.
Ekspordi osas jätkas Eesti Rahvusmeeskoor oma rahvusvahelise tuntuse kasvatamist, esinedes
Saksamaal, sealhulgas mainekas Hamburgi Elbphilharmonie’s, kus koor esitas Šostakovitši
13. sümfooniat koostöös maailmakuulsa dirigendi Kent Naganoga. Eesti Rahvusmeeskoor andis 2024.
aastal 48 kontserti (2023. aastal 53), sealhulgas oli mitmeid rahvusvahelisi esinemisi. Varajase muusika
ansambel Hortus Musicus jätkas oma pikaajalist traditsiooni ja tõi publikuni 24 kõrgetasemelist kontserti
(2023. aastal 27), sealhulgas mitmeid unikaalseid kontserdisarju.
2024. aastal oli Saaremaa ooperipäevade peaesineja Kataloonia ooper. Sündmus tõi Saaremaale 1200
välisturisti, peamiselt Soomest ja Saksamaalt, aga ka teistest Euroopa riikidest ning lisaks ka kaugemalt
– USA-st, Lõuna-Koreast ja Indoneesiast. Sellele lisandus paarsada delegaati. Väliskülaliste arv
moodustab märkimisväärse osa Saaremaa ooperipäevasid külastanud ooperihuviliste arvust.
Eesti Kontserdi rahvusvahelist rolli ja kaalu näitas ilmekalt tantsust, videokunstist ja muusikast läbi
põimunud projekt „Dancing Glass“. 2024. aasta kevadel Roomas esietendunud ning seejärel mitmetes
suurlinnades ja ka Tallinnas ja Tartus lavale jõudnud projekt sidus maitsekaks tervikuks legendaarse
Philip Glassi 12 klaverietüüdi, tantsu- ning videoinstallatsioonid.
Eesti Kontsert on esindatud neljas kontserdimajas üle Eesti - Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis - olles
regionaalse kultuurielu üks tugisambaid. Strateegiliselt on sihtasutuse eesmärk mitte ainult hoida ja
arendada nende kontserdimajade kvaliteeti, vaid ka laiendada oma mõju väiksematesse linnadesse ja
maapiirkondadesse, tagades, et kõrgetasemeline muusika ja kultuur jõuaks võimalikult laia publikuni.
Regionaalse kultuurielu mitmekesistamiseks ja kohalike kogukondade kaasamiseks jätkati 2024. aastal
mitmete kontserdisarjade ning eriprojektidega väiksemates paikades. Lisaks koostööle kohalike
omavalitsuste ja kultuuriseltsidega panustas Eesti Kontsert regionaalsesse arengusse
haridusprogrammide ja töötubade kaudu, et tugevdada noorte muusikahuvi ja pakkuda inspiratsiooni
uuele põlvkonnale. Kuna kultuurikoostööd Venemaa Föderatsiooniga ei toimu, siis Peterburi Jaani
kirikus 2024. aastal kontserte ega muid kultuurilisi tegevusi ei toimunud.
2024. aastal jätkati teadlikku suunda keskkonnasäästlikkuse edendamisel, vähendati trükimaterjalide
kasutamist ning laiendati digilahenduste rakendamist nii kontserdikorralduses kui ka publikule suunatud
kommunikatsioonis. Energiatõhususe parandamiseks uuendati kontserdimajade ventilatsiooni- ja
valgustussüsteeme, lisaks on suundumus viia suurem osa valgustusest LED-tehnoloogiale, mis
vähendab elektritarbimist ja pikendab seadmete kasutusiga. 2024. aastal jätkati kontserdimajade
füüsilise ligipääsetavuse arendamist, parandati invatõstukite ja kaldteede süsteeme ning uuendati
publikule suunatud taristut, et muuta külastajakogemus mugavamaks ka liikumispuudega inimestele.
Lisaks füüsilisele ligipääsetavusele keskenduti ka digitaalse ligipääsetavuse parandamisele.
Kokkuvõttes oli Sihtasutuse Eesti Kontsert 2024. a eesmärkide täitmine hea. Vaatamata keerulisele
makromajanduslikule keskkonnale oli tegevus stabiilne, suudeti leida uusi rahastusallikaid ja
optimeerida kulusid ning tagati organisatsiooni jätkusuutlik areng.
2025. aasta peamised tegevussuunad on:
ligipääsetavuse parandamine;
rahvusvaheline koostöö ja nähtavuse suurendamine;
19
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
keskkonnasäästlikkus ja energiatõhususe suurendamine;
haridus ja järelkasvu toetamine.
2.10. Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum (edaspidi ka sihtasutus või EKM või muuseum) põhikirjaline eesmärk
on Eesti professionaalse kunsti ja väliskunsti ning sellega seotud materjali kogumine, säilitamine,
uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel.
2016. aastal asutatud sihtasutus võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti
Kunstimuuseumi funktsioonid Eesti professionaalse kunsti ja väliskunsti kultuuripärandi uurijana,
kogujana, säilitajana ja vahendajana. Muuseum haldab ja täiendab Eesti suurimat kunstikogu alates
keskajast tänapäevani. Väga oluline on seejuures ka Eesti kunsti tutvustamine välismaal ja teiste riikide
kunsti toomine Eestisse. Sihtasutus on ühendav institutsioon, mille alla kuuluvad Kumu
kunstimuuseum, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum, Niguliste muuseum ja Adamson-Ericu
muuseum. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on
sobilik ja jätkuvalt vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
2024. aasta külastajate üldarv oli 352 977 (2023. a 354 032, 2022. a 213 934).
EKMi filiaalides avati kokku 17 uut näitust: Kumu kunstimuuseumis 10 (sh 4 projektiruumi näitust),
Kadrioru kunstimuuseumis 2, Mikkeli muuseumis 2, Adamson-Ericu muuseumis 2, Niguliste
muuseumis 2. Nendest 8 näitust valmisid rahvusvahelises koostöös. Avatud oli 8 püsiekspositsiooni.
Lisaks avati 4 näitust väljaspool Eestit („Värvide tantsud. Eesti ja Soome modernism“ Eesti saatkonnas
Helsingis, „Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė“ Vytautas Kasjulise Kunstimuuseumis Vilniuses,
„España Blanca y Negra. Hispaania maastikud Fortunyst Picassoni“ Läti Rahvuslikus Kunstimuuseumis
ja „Paralleelid. Eesti ja Soome modernistlik kunst“ Nelimarkka muuseumis Alajärvil, Soomes).
Viies filiaalis toimus kokku 1482 haridusprogrammi (muuseumitunnid jm), milles osales 24 040 õpilast
eelkoolist gümnaasiumini. Kaheksas üle-eestiline muuseumihariduse infopäev „Tasakaalus“ toimus
Kumu kunstimuuseumis, osales 22 muuseumi üle Eesti, kontaktsest messist võttis osa üle 260 õpetaja;
toimus 26 töötuba, kus muuseumid tutvustasid oma programme. Aitan Lapsi Fondi toel jõudis EKMi
viide filiaali 3219 õpilast, kes osalesid 180 muuseumitunnis. 2024. aastal olid erilise tähelepanu all
erivajadustega lapsed. 2024. aastal suurenes koolide arv, kes külastavad muuseumi Kultuuriranitsa
toetusega, eriti Lõuna- ja Lääne-Eestist.
Kõikides filiaalides toimus hulgaliselt publikuprogramme. Kumu stuudiotes toimus aasta jooksul 417
programmi/õpituba, kus osales 3170 külastajat. Kumu kunstimuuseumis viidi läbi näitustega seotult 359
üksiküritust 9603 osalejale. Sarjades toimus kokku 95 programmi, kus osales 1452 last, täiskasvanut või
erivajadustega inimest.
Teadustöö keskendub neljale peamisele uurimissuunale ning töös on viis suuremat teadusprojekti ja
mitmed teadustööle põhinevad näitused. Uueks ja laiemapõhjaliseks uurimissuunaks on EKMi kogude
provientsiuuringud, mille fookuses on EKMi kogude kujunemine ja koosseis alates muuseumi loomisest
1919. aastal.
Tervikuna oli muuseumi müügitulu suurem kui 2023. aastal ulatudes 2,78 miljoni euroni. EKMi
poodidele eesmärgiks seatud käibenumbrid saavutati ja ületati. 2024. a käibeks kujunes 333 451 eurot,
20
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
mis jääb samasse suurusjärku kui 2023. aastal. Võib täheldada, et vaatamata väikesele muuseumipiletite
hinna tõusule on külastatavus väga heal tasemel, kuid lisateenuseid ja -tooteid tarbitakse
ettevaatlikumalt.
Kokkuvõtvalt on Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2024. aastal täitnud oma eesmärke väga hästi.
2.11. Sihtasutus Eesti Meremuuseum
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Eesti Meremuuseum (edaspidi ka muuseum või sihtasutus või Meremuuseum) põhikirjaline
eesmärk on Eesti merenduse ajalooga seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning
vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel.
2017. aastal asutatud sihtasutus võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti
Meremuuseumi funktsioonid Eesti merenduse ajalooga seotud kultuuripärandi uurijana, kogujana,
säilitajana ja vahendajana. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide
täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja hinnang sihtasutuse eesmärkide täitmisele lähtudes asutaja
ootustest
Sihtasutus täitis 2024. aastal enamuse asutaja ootustes määratud eesmärkidest. Võtmenäitajatest:
1) omatulu suurenes, moodustades kogutuludest 34% (2023 oli 31%);
2) külastajate rahulolu oli 8,4 (sama, mis 2023). Ootus on saavutada 8,8;
3) töötajate rahulolu kasvas 83% (TRIPODi terviseuuring max 100%, 2023 oli vastavalt 79%).
Kogude hoidmine vastab nõuetele ja läbi viidi 3 uurimis-teadusprojekti. Esmakordselt mõõdeti
Muinsuskaitseameti metoodika alusel hoidla säilitustingimuste vastavust nõuetele:
hoone ja ruum: sobilike tingimustega 36%;
ehitustehniline seisukord: sobilike tingimustega 63%;
füüsiline turvalisus: sobilike tingimustega 100%;
tuleohutus: sobilike tingimustega 100%;
keskkonnatingimused: sobilike tingimustega 16%;
biokahjustused: sobilike tingimustega 19%.
2024. aasta suurimaks projektiks oli Lennusadama püsiekspositsiooni uuendamine. Koos uuenenud
püsiekspositsiooniga avanes Lennusadama näitus „Hävitajad Lennuk ja Wambola. Mitme riigi
teenistuses“. Alates sügisest oli samas väljas näitus „Estonia – ühe laeva lugu“. Ajutistest näitustest
suurim oli hilissügisel avatud „Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine“. Lisaks oli
avatud mitmeid väikenäitusi nii Paks Margareetas, kui ka välikeskkonnas (Naissaarel), samuti partnerite
juures (Sillamäe Muuseumis, Rahvusarhiivis Tartus, Paide kultuurimajas, Harjumaa Muuseumis).
Näitusetegevuse osaks olid ettevalmistused 2025.–2030. aastate näituseprojektideks.
Külastajate arv tervikuna vähenes, kokku 220 833 (2023. a vastavalt 251 156): Lennusadamas (-
39 275), Paks Margareetas (+8952). Võrreldes seatud sihttasemega oli ootus, et tervikuna muuseum
kasvatab külastajate arvu (sihttase 285 000), kuid arvestama peab, et 2024 oli Lennusadam kuni mai
keskpaigani seoses püsiekspositsiooni uuendamisega külastajatele suletud. Seetõttu vähenes ka
haridusprogrammides osalenud õpilaste arv (-4126), samal ajal haridustegevustes osalejate rahulolu
pakutud teenusega on tõusnud (4,8 palli 5st). 2023. a toimus Paksus Margareetas 151 muuseumitundi,
kuid 2024. a üle 220, kuna Lennusadama remonditööde ajaks suunati töö teravik just sinna; samal
21
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
põhjusel toimus 2024. a võrreldes eelneva aastaga rohkem muuseum kohvris külalistunde (5 vs 45
tundi).
Uurimistulemuste publitseerimisel ilmusid eelretsenseeritud artiklid meresõjanduse ja merearheoloogia
suunal, kajastades nii arhiivitööd kui ka arheoloogilisi (sh allveearheoloogilisi) välitöid laevavrakkidel.
Uurimistegevused jätkusid Lootsi tänava vrakil, mis hõlmasid ennekõike laeva puhastamist ja
konserveerimistegevusi.
Muuseum on keskkonnahoidlik ja kasutab „Rohelise võtme“ märgist; küberhügieeni testi läbinute arv
on 90% (varasemalt 70%). Nõukogu tellis 2024. aastal sisse siseauditi ning viis läbi arenguvestluse
juhatuse liikmega.
Nõukogu hinnang muuseumi tööle on hea (4-pallilisel skaalal ootustele mittevastav; rahuldav; hea; väga
hea).
2025. aasta peamised eesmärgid on:
tuua inimesed korduvalt muuseumisse tagasi ja pakkuda neile kvaliteetset külastuskogemust;
saavutada Meremuuseumi teadusasutusena evalveerimine, tõstes seeläbi muuseumi
teadustegevuse rahvusvahelist haaret ja tõsiseltvõetavust;
suurendada Meremuuseumi organisatsioonilist ja majanduslikku efektiivsust ning tagada
muuseumi finantsiline vastupanuvõime kärbete tingimustes.
2.12. Sihtasutus Eesti Noorsooteater
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Eesti Noorsooteater põhikirjalised eesmärgid on:
toetada mitmekülgsete ja kunstiliselt kõrgetasemeliste tegevuste abil õnneliku, terve ja
harmoonilise inimese ning ühiskonna kujunemist Eestis luues ning esitades lastele, noortele ja
täiskasvanutele kunstiväärtuslikke lavastusi ning korraldades muid sündmusi;
hoida, arendada ja levitada nukukunste ning tutvustada nii Eesti kui maailma nukuteatrikunsti
ajalugu (sh erinevaid nukutehnoloogiaid).
2012. aastal asutatud Sihtasutus Eesti Noorsooteater (algselt nimega Sihtasutus NUKU) (edaspidi ka
sihtasutus) võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Riikliku Nukuteatri
funktsioonid teatrikultuuri edendaja ja kandjana. Teatri eesmärk on mitmekülgne ja professionaalne
teatritegevus – omanäoliste, kunstiliselt kõrgel tasemel, harivate ja silmaringi avardavate ning
väärtuslikku elamust pakkuvate nuku- ja visuaalteatri lavastuste loomine erinevatele vanuse- ja
sihtgruppidele. Teatri tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjalise eesmärgi täitmiseks on sobilik
ja jätkuvalt vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
2024. aastal esietendus 8 (2023. a 7, 2022. a 7) uuslavastust. Aasta jooksul anti 508 (2023. a 500, 2022. a
481) etendust, mida külastati 71 943 korda (2023. a 69 292). Saalide täituvus, oli 87,22% (2023. a
86,7%, 2022. a 79,9%).
Aastal 2024 jätkati Nukuteatrimuuseumi püsiekspositsiooni uuendamisega ja valmis nukuteatrit, kui
teatriliiki tutvustav rändnäitus. 2024. aastal kogus muuseum 20 112 külastuskorda (2023. a 19 432,
2022. a 16 523). Rändnäitusele jõudis 13 541 külastajat.
22
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
Aasta 2024 oli TreKil vaheaasta, mis tähendas ettevalmistuste tegemist 2025. aasta festivaliks. Balti
visuaalteatrite esitlusfestival toimus seekord septembrikuus Vilniuses. Teatri jaoks oli tegemist
taasiseseisvumisaja mastaapseima väljasõiduga. Festivalil osaleti kolme lavastusega, millega anti kokku
15 etendust.
Teatrihariduse valdkonnas on sihtasutus üles ehitanud nukuteatrit ja kaasaegsest visuaalteatrit tutvustava
ning arendava hariduspüramiidi. Nii toimuvad nukuteatrimuuseumi teatriringid kahes vanusegrupis (II
-V klass ning VI-VIII klass, kokku 24 osalejat) ning noortestuudio õpe (IXXII klass, 13 osalejaga).
Ligipääsetavuse edendamiseks teostati invalifti hooldusremont, kohendatud on treppe (erimärgistus) ja
lisatud käsipuid. 2024. aastal jätkati muuseumi erilahendusvalguse energiasäästlikumaks ehitamist.
Samuti fassaadivalgustuse uuendamise ettevalmistamist projekti näol. Teostus on planeeritud aastasse
2025. Kaasajastati nukutöökoja värviruum ja Ferdinandi saal sai täiesti uudse stangede
juhtimissüsteemi. Kõikide elektriseadmete puhul eelistatakse soetuste tegemisel võimalikult
energiasäästlikke lahendusi. Suur osa etendustegevusega seotud valgus-lahendusi on maksimaalselt
energiasäästlikud. Ettevalmistamisel on ülejäänud maja energiasäästlikele lahendustele üleviimine
2024. aastat võib lugeda igati kordaläinuks. Seatud sisulised eesmärgid said täidetud ja mõõdetavad
eesmärgid ületatud. Kokkuvõtvalt on hinnang Sihtasutus Eesti Noorsooteater 2024. aastal eesmärkide
täitmisele väga hea.
2025. aasta osas teevad muret madalad töötasud ja konkurentsivõime tööturul ning vähene võimekus
investeerida tehnika- ja töövahenditesse.
2.13. Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester põhikirjaline eesmärk on Eesti rahvusorkestrina eesti
muusikakultuuri ja ennekõike sümfoonilise muusikakultuuri säilitamine ja arendamine.
2014. aastal asutatud Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester võttis üle Kultuuriministeeriumi
hallatava riigiasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester funktsioonid muusikakultuuri arendamisel ja
mitmekesistamisel. Tegemist on vanima ja mainekaima regulaarselt tegutseva sümfooniaorkestriga
Eestis (orkestri ajalugu ulatub 1926. aastasse). Riigi osalemise kaudu sihtasutuses tagatakse muuhulgas
Eesti muusikakultuuri tippkollektiividele kaasaegsed ja konkurentsivõimelised tingimused tööks ja
arenguks. Orkester on tööandjaks suurele hulgale professionaalsetele eesti muusikutele. Sihtasutus
tegutseb nende eesmärkide saavutamise nimel ning orkestri tegevuse jätkumine sihtasutuse vormis on
jätkuvalt vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja asutajaõiguste teostaja seisukoht sihtasutusele seatud
eesmärkide saavutamise kohta
Aastal 2024 andis Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) kokku 101 kontserti (2023. a 119, 2022. a
81 kontserti), kuulajate arv kokku 123 374 (2023. a 102 945, 2022. a 77 806).
2024. aasta kontsertide keskmes olid eesti heliloojad. Paljude kontsertide kavades oli üheks osaks
elamusest eesti helilooja looming. Aasta jooksul esitas orkester kaheteistkümne eesti helilooja 13 uut
teost, millest kuus oli heliloojatelt tellinud ERSO.
23
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
ERSO jaoks on oluline, et jõuaks iga eestlase juurde, ka nendeni, kes asuvad Eesti äärealadel või hoopis
väljaspool meie piiri. Selleks on ERSO jätkanud iganädalaste Klassikaraadio ja ERSO TV ülekannetega
ERSO korraldatud kontsertidest. Statistika näitab, et nende kanalite vahendusel on kuulajaid ja vaatajaid
üle maailma. 2023. aastal loodud kammerkontsertide formaat on end tõestamas ning huvi väiksemate
koosseisude kutsumise vastu väiksematesse Eesti piirkondadesse on kasvamas. Möödunud aastal andsid
ERSO ansamblid (duost kvintetini) erinevates asukohtades kokku 15 kontserti. Kollektiivid külastasid
kaheksat erinevat väikeasulat ning orkestriga anti kontserdid täissaalidele Vändras, Mustjalas ja Orul.
Külastamata ei jäänud ka Pärnu ja Tartu kontserdimajad.
ERSO teeb aktiivset koostööd õppeasutustega laste ja noorte muusikahariduse parendamiseks. Välja on
töötatud haridushommikute formaadi, koole kutsutakse lõunakontsertidele ning 2024. aastal käisid
väiksemad kollektiivid koolides UNESCO koolikontsertide raames.
Selleks, et säilitada teose esmaettekanne ning tagada teosest kõrgetasemeline salvestus on ERSO võtnud
enda südameasjaks rahvuskultuuri säilitamisel eesti heliloojate esmaettekandele tulevate teoste
salvestamise, millega alustati 2024. aastal.
Viimase aastaga on lisaks teistele sotsiaalmeediakanalite jälgijate tõusule oluliselt suurenenud Spotify
kuulajate hulk. Igakuiseid kuulamisi on Spotifys 30 000 ringis. Orkestris toimuvat saab jälgida
erinevates sotsiaalmeediakanalites (Facebook, Instagram, Spotify).
Tähelepanu on pööratud nii keskkonnahoiu kui ka ligipääsetavuse suurendamise tegevustele.
Sihtasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester eesmärkide täitmist aastal 2024 saab hinnata väga heaks.
2025. aastal on plaanis keskenduda omatulude kasvule nii piletimüügi kui ka eratoetuste osas. Kogu
eratoetuste struktuur läbib uuenduse ja täpsustatakse ka toetustega seotud ERSO-poolsed tegevused.
Lisaks on ette näha kaks välissõitu ning fookus on ERSO 100. sünnipäeva ettevalmistavatel tegevustel.
2.14. Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum (edaspidi ka sihtasutus või muuseum) põhikirjaline
eesmärk on Eesti ajalooga seotud kehakultuuri-, spordi- ja olümpiaalase materjali kogumine,
säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning
olümpismi aadete ja sportlike väärtuste hoidmisele ja levitamisele kaasaaitamine.
2016. aastal riigi ning Eesti Olümpiakomitee asutatud sihtasutus võttis üle Kultuuriministeeriumi
hallatava riigiasutuse Eesti Spordimuuseumi funktsioonid Eesti ajalooga seotud kehakultuuri- ja
spordialase materjali kultuuripärandi uurijana, kogujana, säilitajana ja vahendajana. Muuseumi
tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt
vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
2024. aasta oli Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi jaoks järjekordselt kõigi aegade rekordilise
külastatavuse ja omatulude näitajaga, mille taga on lisaks muuseumi atraktiivsuse järjepidevale tõusule
aktiivne töö muuseumi haridustegevuste ja turunduse suunal.
Sihtasutuse külastajate arv oli 2024. aastal 35 351 (2023. a 30 755, 2022. a 22 624, 2021. a 11 540 ja
24
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
2020. a 6389).
Lisaks muuseumi põhitegevuseks olevale tööle spordipärandiga viidi ellu koostööprojekte, valmisid
mitmed väiksemad näitused, toimusid traditsioonilised sündmused muuseumis ning tegevused
koolivaheaegadel. Jätkati aktiivset tegevust Rahvusvahelise Olümpiakomitee ellu kutsutud
Olümpiamuuseumide koostöövõrgustikus.
Suuremate näitustena avati elamuslik võitluskunste tutvustav näitus „Haarete saal“ ning olümpia-aasta
puhul Pariis 1924 suveolümpiamänge meenutav näitus. Spordipärandi valdkonnas valmis lisaks
mahukale tööle muuseumi kogudega ka olümpiaajalugu käsitleva teose „Olümpia lugu“ teine,
täiendatud trükk. Ette valmistati Tallinna lennujaama olümpiavärava jätk – paralümpiavärav, koostöös
Eesti Paralümpiakomitee ja Toyotaga.
Muuseum osales aktiivselt Tartu2024 kultuuripealinna aasta programmis, nii põhiprogrammi osaks
olnud rahvusvahelise Spordi- ja Olümpiafilmide festivaliga kui ka väiksemate turundusprojektidega
(pikendatud suviste lahtiolekuaegadega jms). Väljaspool Tartut oli laiematest koostööprojektidest
mahukaim koostöö Fotografiska keskusega Tallinnas, mille tulemusena valmis 2025. aasta alguseks
esimene Lembit Peegli fotopärandit avav isikunäitus.
2024. aastal viis muuseum ellu erinevaid tegevusi muuseumi jätkusuutlikkuse heaks – regulaarselt käis
koos muuseumi keskkonnaalane töörühm, valmistati ette 2025. aastal avatavat keskkonnanäitust ja tehti
ettevalmistusi „Rohelise võtme“ sertifikaadi taotlemiseks.
Kokkuvõttes oli 2024. aasta sihtasutuse Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi jaoks edukas, hinnang
eesmärkidele saavutamisele on väga hea.
2025. aasta peamised eesmärgid on:
külastajahuvi säilitamine ja kasvatamine;
koostöörohke spordi jätkusuutlikkuse teemalise suurnäituse ning väiksemate näituste loomine;
muuseumide kiirendi rahastusprogrammi toel valmiva jalgpalliteemalise püsiekspositsiooni
ettevalmistamine ja rajamine A. le Coq Arena staadionihoonesse koostöös jalgpalliliidu ja
Sportlandiga.
2.15. Sihtasutus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum põhikirjaline eesmärk on vara valitsemise ja
kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ning vahendada Eesti tarbekunsti ja disaini ning nendega
seotud materjali ning panustada seeläbi valdkondade arengusse ja professionaalsesse mõtestamisse.
2024. aastal asutatud sihtasutus võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti
Tarbekunsti- ja Disainimuuseum ülesanded. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud
põhikirjalise eesmärgi täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
Kokku külastas Sihtasutust Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (edaspidi ETDM) 2024. aastal 16 221
inimest.
2024. aasta vältel viidi ellu varem planeeritud hoiuruumide sisseseadmine põhihoonest väljaspool ning
tänaseks on suurem osa museaale hoiustatud senisest oluliselt sobilikemates ja stabiilsemates tingimustes, 2024. aastal koliti ümber 2780 museaali. Ühtlasi tekib selle kaudu võimalus avada järk-
järgult Lai 17 hoone ruumipotentsiaal otstarbekamaks ja laiemaks avalikuks kasutuseks, sh koosolekute
25
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
ja esitluste korraldamiseks, aga ka kogukondlikult olulisteks tegevusteks, sealhulgas omatulu teenimise
eesmärgil. Selle käigus vabanenud ruumide sisseseadmine tugifunktsioonideks toimub 2025. aasta
vältel.
ETDM on alati tegelenud näitusematerjalide taaskasutusega.
2024. aastal avati ETDMis 6 näitust. Toimus 120 muuseumitundi ja haridusprogrammi, milles osales
2357 last. ETDM peab oluliseks ka oma uurimis- ja näitusetegevuse jõudmist kohapealt kaugemale.
2024. aastal avati ERMis näitus „Vaikelud rahvuslikel motiividel. Jaanus Samma“, mille eest autor
pälvis 2024. aastal ka Riigi kultuuripreemia ning Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Vana Võromaa
kultuurikoja galeriis avati kolme kaasaegse disaineri Mare Kelpmani, Tanel Veenre ja Raili Keivi
ETDMi galeriis toimunud näituste põhjal valminud „Tuba kolme uksega“.
Kokkuvõttes on hinnang sihtasutuse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi eesmärkide saavutamisele
väga hea.
ETDM jätkab 2025. aastal näitusetegevusega samas mahus optimeerides näitustele kuluvaid vahendeid,
et tulla toime 2025. aastal rakenduva -4% eelarvekärpega. Planeeritud on kahe raamatu, „Bruno
Tomberg. Disaini leiutamine“ ja „Kohalik ilu. Tallinna Juveelitehas“ väljaandmine, mille ilmumist on
toetatud nii kultuurkapitali kui kultuurministeeriumi teadustegevuse vahenditest. Aasta esimeses pooles
valmib muuseumi arengukava ning selle tugineb järgmine tegevuskava. 2025. aastal jätkub tegevus
terviklikult toimiva ja hästi seostatud kaasaegse keskkonna loomiseks ning füüsilise ja intellektuaalse
ligipääsu tagamiseks.
2.16. Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum (edaspidi ka sihtasutus või muuseum või Tervisemuuseum)
põhikirjalised eesmärgid on:
pakkuda lastele ja täiskasvanutele elamuslikult anatoomia ja füsioloogia alaseid teadmisi;
korraldada tervishoiu-, tehnika- ja tehnoloogiavaldkonna töötubasid, kursuseid ning muid
üritusi üldhariduskoolide õpilastele ja üliõpilastele;
talletada ja eksponeerida Eesti meditsiini kaasaegset ja ajaloolist pärandit;
kujundada väärtushinnanguid tervislikust eluviisist.
2013. aastal riigi ja Tallinna Tehnikaülikooli asutatud sihtasutus võttis üle Kultuuriministeeriumi
hallatava riigiasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum funktsiooni Eesti meditsiini ja tervishoiuga seotud
materjali kogumisel, säilitamisel, uurimisel ning vahendamisel hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel
eesmärkidel ning tervislikku eluviisi kandvate väärtushinnangute kujundamisel. Muuseumi tegutsemine
sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
2024. aasta lõpus tähistati muuseumi 100. sünnipäeva: 1924. aastal avas Eesti Arstideseltside Liit Tartus
Eesti Tervishoiu Muuseumi esimese näituse. Sada aastat tagasi seatud eesmärk – populariseerida
teaduspõhiselt terviseteadlikkust ning hea vaimse ja füüsilise tervise aluseid – on muuseumi missiooniks
tänaseni. Lõppenud 2024. aasta oli Tervisemuuseumi jaoks väga tugeva tulemusega stabiilne
tegevusaasta.
Teist aastat järjest saab öelda, et Laia tänava muuseumimaja külastas rekordarv inimesi – 51 678
külastajat (2023. a 50 273, 2022. a 46 619). See on väga hea tulemus, arvestades, et muuseumi püsinäitus
on nüüdseks 10 aastat vana. 46% külastajaskonnast käis muuseumis grupiviisiliselt, 54% n-ö
üksikkülastajana. Kõige rohkem käib muuseumis õpilasi – 40% külastajatest, täispileti ostis 19%,
26
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
perepileti pea 7%, tasuta külastab muuseumi üle 20% külastajatest (kuni 8-aastased lapsed, gruppi
saatvad õpetajad jt). Külastuste hulgas oli 3159 külastust muuseumikaardiga (s.o u 6%
kogukülastustest). Selle tulemusega ollakse muuseumikaardiga külastatavuse poolest 10. külastuskoht
Eestis.
Teemanäitus „Uneversum. Näitus unest ja magamisest“ oli eksponeeritud 14.04.2023– 17.11.2024.
Külastajaid oli näituse lahtioleku kohta hinnanguliselt 56 000. Koguti külastajate tagasisidet
struktureeritud küsitluse vormis (206 täitmist), kus soovitusindeks oli 9,04/10.
2024. aastal osales muuseumitundides, töötubades ja -tuuridel kokku 23 289 inimest, sh kooliõpilasi 18
142. Aasta jooksul toimus 906 muuseumitundi ja 190 -tuuri. Õpetajate poolt antud soovitusindeks on
püsinud stabiilselt üle 9 palli 10st, olles 2024. aastal 9,3.
Tervisemuuseumi taskuhääling „Sünaps“ sai aasta jooksul juurde 18 uut episoodi. 2024. aasta lõpu
seisuga on kokku 89 saadet. Aastaga lisandus 10 864 kuulamist, kokku kuulamisi aasta lõpu seisuga on
üle 35 400 korra. Osaleti Arvamusfestivalil, kus toimus avalik salvestus „Ebaravi virvatuled“.
Muuseumi juubeliks anti välja mahukas raamat „Saunast süstlani. Sajandi jagu lugusid eestlaste
tervisest“, mis annab põneva tagasivaate eestlaste terviseloole. 300-leheküljeline raamat on illustreeritud
rikkaliku ja mitmekihilise pildimaterjaliga paljude muuseumide foto-, trüki- ja dokumendikogudest.
Raamat valiti „25 kauneimat Eesti raamatut 2024“ hulka, lisaks sai Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu
preemia ning Eesti Rahvusraamatukogu eriauhinna Kuldraamat. Raamat jätkab konkureerimist
rahvusvahelisel konkursil Milanos.
2024. aasta raames väärib märkimist Rohelise muuseumi märgise kättesaamine, mis tähendab, et
muuseum on viinud oma tegevuse kooskõlla rohelise muuseumi põhimõtete ja tegevuskriteeriumidega.
Lisaks omistati muuseumile töötajakogemuse parendamisel olulised tunnustused – Tervise Arengu
Instituudi märgis „Tervist edendav töökoht“ (taotles 49 organisatsiooni, märgise sai 26) ning Peaasi.ee
omistas Vaimse tervise märgise kuldtaseme (võimalikud variandid olid hõbe- ja pronkstase ning tärkaja).
Kokkuvõttes oli 2024. aasta Tervisemuuseumi jaoks väga edukas ning muuseum täitis oma eesmärgid
väga hästi. Võrreldes aastaga 2023 kasvas nii külastajate arv kui ka teenitud omatulu. Muuseumi aastane
tegevuskava sai suures osas täidetud, muuseum sai mitmete tunnustuste osaliseks ning aasta oli otsustav
edasistele arendusplaanidele konkreetsema fookuse seadmisel.
2025. aasta peamised eesmärgid on:
hoida ja motiveerida suurepärast meeskonda;
avada 10.04.2025 uus teemanäitus „Hüvasti, noorus!“;
asuda looma Tartu filiaali kontseptsiooni, kuulutada välja ideekonkurss koos projekteerimisega;
leida sobilikke strateegilisi partnereid.
2.17. Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu
koguda, säilitada ja vahendada kultuuripärandit, sh:
Eesti maa-arhitektuuri ja -maastike ainevaldkonna muuseumi funktsiooni täitmine;
kõigi mäluasutuste, Kultuuriministeeriumi hallatavate riigimuuseumide ning riigile kuuluvat
muuseumikogu kasutavate muuseumide teenindamine sihtasutuse tegevusvaldkonnas;
Eesti Vabaõhumuuseumi muuseumikogu hoidmine ja täiendamine;
ainelise ja vaimse kultuuripärandi, sh kultuurimälestiste uurimine, kogumine, hindamine,
27
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
konserveerimine, restaureerimine ja digiteerimine, olles nimetatud valdkondade arendaja,
oskusteabe haldaja, vahendaja ja populariseerija ning laiapõhjaliste teenuste osutaja –
kompetentsuskeskus;
Eesti miljööväärtuslike piirkondade turismialase konkurentsivõime tugevdamine.
2013. aastal asutatud sihtasutus võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatavate riigiasutuste Eesti
Vabaõhumuuseumi funktsiooni Eesti maa-arhitektuuri muuseumina ning Ennistuskoja
„Kanut“ funktsioonid kultuuriväärtusega asjade uurimisel, konserveerimisel, restaureerimisel ja
digiteerimisel. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks
on sobilik ja jätkuvalt vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
Sihtasutusele Eesti Vabaõhumuuseum on avaldanud suurt mõju 2022. aasta veebruaris alanud sõda
Ukrainas, mis on mõjutanud eriti tugevalt siinse piirkonna turismi (peamiselt kruiisiturism). Kriisieelsel
ajal 2019. aastal külastas muuseumi enam kui 135 000 külastajat. Koroonapandeemia ajal kukkus
külastatavus 55 000 külastajani ning taastumist on pidurdanud nii turistide oodatust aeglasem naasmine
kui ka ebakindlus terves regioonis. 2024. aastal oli muuseumi külastatavus 82% kriisieelsest tasemest.
Külastuste koguarv 2024. a oli 112 088 (2023. a 113 010, 2022. a 96 331, 2021. a 80 855).
Üheks olulisemaks lähiaastate prioriteediks on külastajate arvu kasvatamise kõrval kohanemine
majanduskriisi ja sellest tulenevate eelarvekärbetega. Olukorras, kus asutuse eelarvet tuleb kärpida ja
järgmiste aastate eelarvetõusu väljavaated on pandud ootele, mõjutavad sihtasutust ka jätkuv inflatsioon,
töötajate palgasurve ning elukalliduse mõju inimeste ja ettevõtete rahakotile. Eriti suur mõju on asutuse
eelarvele maamaksu jätkuv hüppeline tõus.
Muuseumi külastuskeskkonna arendamiseks ja külastatavuse suurendamiseks avati 2024. aastal
Talulapse maailma ekspositsiooniarendus, mis on suunatud lastega peredele. Kuna vabaõhumuuseumis
ei toimi, erinevalt ühes hoones asuvatest muuseumidest, ajutised näitused korduvkülastuse soodustajana
ning vabaõhumuuseum ei saa ka oma ekspositsiooni eripärast lähtuvalt vahetada välja püsinäitust, siis
on eriti oluline korduvkülastuste kasvatamiseks arendada ekspositsiooni ning üritustegevust.
Muuseumi külastuskeskkonna parendamiseks muudeti 2024. aastal liikumispuuetega inimestele
ligipääsetavaks kiigeplatsi varjualune ning kõrtsi tallialune. Valminud on eksponaathoonete interjööride
tutvustamiseks virtuaaltuur ning koostamisel on nägemispuudega külastajatele taktiilne muuseumikaart.
Lõimumisprogramme on läbi viidud erinevatele koolidele ja ettevõtetele ning osaleti edukalt INSA
hankes „Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid“.
Maa-arhitektuuri valdkonnas korraldati 2024. aasta jooksul kokku 15 üritust ning seoses Life IP
BuildEST projektiga toimusid muud majaomanikele ja spetsialistidele suunatud teavitustegevused.
2024. aastal oli töös kaks Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poolt toetatud projekti.
Projektiga „Maaelu muutused ja argielu Eesti külas varasel kolhoosiajal“ valmistati ette 2025. aastal
avatavat Sepa talu ekspositsiooni kontseptsiooni ja varajast nõukogude argielu käsitlevat monograafiat.
Projekti „Rocca al Mare suvemõisa šveitsi maja ekspositsiooni alusuuring“ käigus viidi läbi
koostööpartneritega nii põhjalikud siseinterjööri uuringud kui ajaloolised arhiiviuuringud. Ühtlasi
valmistati koos Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumiga ette ETAGi teadusprojekti „Linlane
maal. Suvila ruumikultuuriline analüüs“.
Sihtasutuse all tegutseb konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut, mis teenindab
Kultuuriministeeriumi valitsemisalas olevaid riigimuuseume ja riiklikku muuseumikogu omavaid
sihtasutusi. Tööde maht on fikseeritud Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja sihtasutuse
vahelises kolmepoolses kokkuleppes. 2024. aastal toimusid tööd vastavalt esialgsele rakenduskavale ja
plaanid said pea maksimaalselt täidetud.
28
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
Kokkuvõttes oli 2024. aasta Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum jaoks endiselt keeruline, kuna
külastatavusele avaldas tugevat mõju Ukrainas toimuv sõda ning elukalliduse mõju inimeste ja
ettevõtete rahakotile. Vaatamata sellele võib siiski öelda, et Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum täitis pea
täies mahus endale 2024. aastaks püstitatud eesmärgid ning hinnang eesmärkide saavutamisele on hea.
2025. aasta peamised eesmärgid on:
külastatavuse säilitamine (soovitavalt kasvatamine);
rohelise muuseumi kriteeriumite järgimine ja ligipääsetavuse parandamine;
Sepa talu kolhoosiaja algust kujutav ekspositsiooni koostamine ja avamine suvehooaja alguses;
suveprogrammi ja Jaanipäeva ürituse sidumine Laulu- ja tantsupeoga “Iseoma”;
Lavakunstikooli 32.lennu suvelavastusega seotud koostööprojekti läbiviimine;
INSA programm: Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid. Läbiviimine kuni 2026. aasta kevad;
suvilaarhitektuuri uurimine ja välitööd koostöös EKA ja ERMiga projekti "Linlane maal. Suvila
ruumikultuuriline analüüs" perioodil 2025-2026;
EVM 70 ettevalmistustöödega alustamine (juubel toimub 2027);
BuildEst renoveerimisprojekti elluviimine;
plaanilised tööd museaalhoonetel;
II viilhalli korrastustööd;
Šveitsi villa ehitushange ja lepingu sõlmimine;
Kanutis digijate ja konservaatorite tööruumide laiendamine ning töötingimuste parandamine;
CAF-metoodikal põhinev juhtimiskvaliteedi uuring.
2.18. Sihtasutus Endla Teater
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Endla Teater põhikirjaline eesmärk on eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuurimõtte
edendamine ja eesti keele hoidmine kunstiväärtuslike professionaalsete lavastuse loomise ja esitamise
kaudu.
2012. aastal riigi, Pärnu linna ja Paikuse valla (2017. aastal ühinenud Pärnu linnaga) asutatud sihtasutus
võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Pärnu Teater „Endla“ funktsioonid
teatrikultuuri edendaja ja kandjana ning riigilt saadud hoonekompleksi haldajana. Endla Teater osaleb
aktiivselt Pärnu linna kultuuriruumis, olles piirkonnas professionaalne kultuuriasutus, huvipakkuva ja
mitmekülgse mängukavaga ning võimalustega erinevateks lisategevusteks. Teatri toimimine sihtasutuse
vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
2024. aasta oli Endla Teatrile külastatavuse hoidmise ja kasvatamise aasta. 2024. aasta I poole
külastatavus oli võrreldes 2023. a IV kvartali aktiivsusega kahjuks küllalt kõikuv ja teatav külastajate
poolne ettevaatlikkus andis pisut tunda kogu aasta jooksul. Suvehooaeg läks õnneks paremini ja aasta
viimases kvartalis pöördus publikuhuvi taas kasvule ning saavutas oodatud taseme. Kokkuvõttes
kujunesid aasta tulemused positiivseks – etenduste arv oli pisut suurem, ka külastajaid võrreldes
eelnevaga samas mahus ja piletimüügi tulu 5% kõrgem.
Kokku toimus 2024. aasta jooksul Endla Teatris 377 sündmust, sh 354 teatrietendust ja 23 muud
sündmust, mida käis vaatamas 87 490 külastajat (s.h. teatrietendustel 85 483, hooaja avapeol 754 ja
jazzklubi kontsertidel 1253 külastajat). 2024. aastal esietendus Endla Teatris kokku 9 uuslavastust
(2023. 9 uuslavastust, 343 etendust ja 26 muud sündmust, mida käis vaatamas 87 173 külastajat).
29
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
Endla Teater viis 2024. a esmakordselt läbi ka publiku-uuringu, kus publiku rahulolu Endla Teatri
lavastuste valikuga oli kõrge 4,37 palli 5-palli skaalal. Eesmärgiks on taset lähiaastatel veidi veelgi tõsta
- 4.5 pallini.
Lisategevustena korraldas teater koolinoortele õpitubasid ja teatrireise Eesti teatrite erinevatele
etendustele. Võimaluste piires jätkus ka Jazzklubi ja Teatrigalerii tegevus.
Külastatavuse üldiseks keskmiseks kogu aasta etenduste lõikes kujunes 76 %. Arvestades
teatrimaastikul toimuvat ja meie piirkondlike eripärasid on see tulemus hea, kuid on võetud kõrgem
eesmärk ja püütakse saavutada tase üle 80 %.
Projekti energiasäästlikud valguslahendused hange õnnestus ja kõik seadmed on tarnitud ning
paigaldatud. Välja ehitada on vaja veel väikese saali lavavalguse signaalvõrk. Üha enam panustatakse
oma tegevustes säästvale arengule ja kestlikkusele, nt on lisatud teatrimajas prügi sorteerid, nii
personali- kui publikualasse; kasutatakse olemasolevaid dekoratsioone osaliselt uuslavastuste
ettevalmistamisel; kasutatakse peamiselt veebaasil värve dekoratsioonide ja rekvisiitide valmistamisel;
on sisse viidud energiasääst nii ventilatsioonis kui valgustites, kasutades ökonoomsemaid seadmeid, ka
lavavalgusseadmed on vahetatud energiasäästlike vastu.
Kokkuvõtteks võib märkida, et 2024. aasta oli Sihtasutusele Endla Teater stabiilsuse ja külastatavuse
kasvatamise aasta. 2024. aasta lõpus said sihtasutusele seatud asutajate ootused. Kokkuvõtlikult täitis
Sihtasutus Endla Teater 2024. aastal oma eesmärke hästi.
2025. a eelarve on võrreldes eelneva majandusaastaga koostatud tulude osas ambitsioonikamalt ja
kulude osas võimalikult optimaalselt. Suurt muret teevad jätkuvalt madalal püsivad töötasud ja
konkurentsivõime haprus tööturul ning vähene võimekus investeerida tehnika- ja töövahenditesse.
2.19. Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (edaspidi ka sihtasutus ja muuseum) põhikirjalised
eesmärgid on:
Läänemaa ja Haapsalu linna kultuuri- ja looduspärandi ning Eesti side ja raudtee ajaloo
tutvustamine ja populariseerimine;
Haapsalu linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine.
2013. aastal riigi ja Haapsalu linna asutatud sihtasutus võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava
riigiasutuse Läänemaa Muuseumi ning Haapsalu linna asutuse Eesti Raudteemuuseumi funktsioonid
kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis
seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
Kokku külastas sihtasutuse muuseume 2024. aastal 56 810 külastajat (2023. a 61 016, 2022. a 54 716).
Tasulisi teenuseid osutati summas 427 878 eurot, mis moodustas 97,25% täitmise plaanist. Omatuludest
summas hõlmas piletimüük 294 925 eurot ehk 69%. Võrreldes 2023. aastaks kavandatud omatulude
eesmärgiga 428 500 eurot saavutati 2024. aastal sama tulemus. Tegelikult saadi 2023. aastal
omavahendite mahuks 439 879 eurot. 2024. aasta teenitud omatulude maht näitas, et 420 000 eurot on
piir, mille juures suudetakse täita kõik kohustused. Kuna sihtasutusel puuduvad täiendavad rahalised
reservid, on omavahendite mahu teenimine vähemalt selles mahus vältimatult vajalik.
30
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
Näitusetegevusest väärib esiletõstmist Ilon Wiklandi pärandi tutvustamine välismaal. Rootsis,
Göteborgi Kunstimuuseumis avatud kunstniku näitus („The visual worlds of Ilon Wikland. Fairytales,
adventures and everyday life“) oli senistest välisnäitustest suurim. Paralleelselt Göteborgi näitusega
alustati uue Wiklandi näituste koostamisega Stockholmis Prins Eugens Waldemarsudde muuseumis,
algasid läbirääkimised näituse koostamiseks Lõuna-Koreas. Koostöö Tallink Grupiga on suure
potentsiaaliga, kuna Ilon Wiklandi 95. juubeliaastat tähistatakse Stockholmi ja Helsingi suundade
reislaevadel. Sihtasutuse eesmärgiks on pakkuda Tallinkile täiendava atraktiivse reisisihtkohana Iloni
Imedemaad ja ühes sellega suurendada välisturistide huvi Haapsalus.
Väga oluline areng toimus muuseumi kogude hoiutingimuste parandamisel. Tänu Kultuuriministeeriumi
toetusele ja Muinsuskaitseameti metoodilisele nõustamisele remonditi Raekoja õuehoidla ruumid ning
tehti vajalikud soetused sisekliima ja museaalide turvaliseks hoidmiseks Raekoja hoidlas. Kokkuvõttes
tehti erinevaid remonttöid summas u 100 000 eurot ning tagati toetusprojektiga sihtasutusele täiendavalt
vahendeid 330 000 euro ulatuses. Tööd muuseumitaristu tehnilise olukorra parandamisel väärivad
2024. aastal eraldi esiletõstmist.
Kokkuvõttes oli 2024. aasta erinev sihtasutuse varasematest tulemustest, kuna omavahendite teenimise
plaan jäi täitmata (97,25%). Vaatamata tulude vähenemisele kõik peamised eesmärgid täideti ning
suurim edasiminek saavutati taristu parendamisel. Seega täitis Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa
Muuseumid oma eesmärgid väga hästi.
2025. aastal on muuseumi eesmärkideks
saavutada tasuliste teenuste mahuks 455 000 eurot suurendades külastatavust 63 000
külastajani;
suunata investeeringud Linnusemuuseumi avariiliste müürilõikude konserveerimiseks,
Raudtee- ja sidemuuseumi jaamahoone ja Iloni Imedemaa avariilise katusekatte remondiks.
2.20. Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Hiiumaa Muuseumid (edaspidi ka sihtasutus või muuseum) põhikirjaline eesmärk on oma
vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada Hiiumaa kultuuripärandit ning
tugevdada Hiiumaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet.
2014. aastal riigi ning Hiiu, Emmaste ja Käina valla (2017. aastal ühinenud Hiiumaa vallaks) asutatud
sihtasutus võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Hiiumaa Muuseumi funktsioonid
Hiiumaa kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana. Hiiumaa Muuseumidest on aastatega
kujunenud hiidlaste peamine mäluasutus. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud
põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
Hiiumaa Muuseumist on aastatega kujunenud hiidlaste peamine mäluasutus. 2024. aastal jätkas
muuseum kultuuripärandi jäädvustamist, uurimist ja eksponeerimist, muuseumikogu hooldamist ja
säilitamist, muuseumi taristu kaasajastamist, hariduslikku ja teavitavat tööd. 2024. aastal pakkus
sihtasutus esmakordselt operaatorina teenust Tahkuna tuletornis.
Seoses 2023. majandusaasta negatiivse tulemi ja üldise majandusolukorraga riigis oli Sihtasutuse
Hiiumaa Muuseumid põhifookuses 2024. aastal majanduslike tulemuste parendamine. Võrreldes
2023. aastaga kasvaski märkimisväärselt nii külastajate arv kui ka teenitud omatulu, mis on seotud
31
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
eelkõige Tahkuna tuletorni opereerimisega ning Hiiumaa kunstiaastasse panustanud sisuka
näituseprogrammiga. Muuseumi kogu aasta tegevusplaan sai suures osas täidetud.
2024. aastal külastas Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid kõiki filiaale ja Tahkuna tuletorni kokku 32 009
inimest, tõus võrreldes eelmise aastaga 236,3% ehk üle 18 400 külastaja. Külastajatest 19 037 (59,5%
kogukülastatavusest; 2023 – 13 543) külastas muuseumi filiaale ja 12 972 (40,5%) Tahkuna tuletorni.
Muuseumi õpilasprogrammidest võttis osa 1045, elamusprogrammides 105, programmides
täiskasvanutele 15 ja töötoas 10 osalejat. Aasta jooksul toimus muuseumi filiaalides 48 sündmust 2519
osalejaga.
2024. aastal lõpu seisuga on muuseumikogu suuruseks 35 417 (+277 museaali) museaali ja neist on
digiteeritud 34 907, mis on 98,56% muuseumikogust. Kogud on nõuetekohaselt hooldatud, kuid
hoiutingimused ei vasta pikaajalist säilimist tagavatele nõuetele.
Kokkuvõttes oli 2024. aasta Sihtasutusele Hiiumaa Muuseumid edukas ning muuseum täitis oma
eesmärgid väga hästi.
2025. aasta peamised eesmärgid on:
uue arengukava koostamine ja kinnitamine;
2025. aasta veebruaris toimus Hiiumaa tuletornide konkurss, kus osales edukalt Sihtasutus
Hiiumaa Muuseumid, et järgmisel viiel aastal hallata Tahkuna tuletorni;
Kassari muuseumimaja maakütte projekteerimise ja paigaldamise tööd ning hoidlaruumide
parendus hoone II korrusel.
2.21. Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus põhikirjaline eesmärk on liikumisharrastus-,
vabaajaveetmis-, harrastus-, treening-, võistlus- ja koolituskeskuse arendamine ning haldamine,
pakkumaks võimalusi loodushariduslikuks tegevuseks, harrastus- ja tippspordiga tegelemiseks ning
aktiivse puhkuse veetmiseks looduses.
Sihtasutuse tegevuse eesmärk on kujundada elanikkonna liikumisaktiivsuse arengut soodustav
keskkond edendamaks sportlikke ja tervislikke eluviise, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea
pikenemist ja eneseteostust ning majanduskasvu. Sihtasutus loob ja hoiab heal tasemel tingimused
liikumisharrastus-, vabaajaveetmis-, treening-, võistlus-, harrastus- ja koolituskeskuse tegutsemiseks.
Keskus on treeninglaagrite, koolituste ja kultuuriürituste läbiviimiseks tugev, jätkusuutlik, tunnustatud,
hinnatud ning arvestatav koostööpartner aidates kaasa keskuses korraldatavate ürituste kõrgel tasemel
läbiviimisele. Loodud on tingimused erinevate valdkondade riigisiseste võistluste sh tiitlivõistluste,
ürituste ettevalmistuseks ja läbiviimiseks ning rahvusvaheliste võistluste ja ürituste ettevalmistamiseks
ning läbiviimiseks.
Keskus on hästi toimiv, kompleksselt väljaarendatud tervisespordikeskus. Riigi osalemine sihtasutuse
asutajana on vajalik sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmise tagamiseks, milleks on tervisesportlikuks
tegevuseks tingimuste loomine ning ühtlasi säilib võimalus taotleda olulisi investeeringuid. Juriidilise
isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks sobilik ja jätkuvalt vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
Jõulumäe Tervisespordikeskusel täitus 2024. aastal 48 tegutsemisaastat. Toimimine komplekssena on
32
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
ennast tõestanud. Olulisemaks väljakutseks ja oodatud sündmuseks osutusid kevadine kaitseväe
suurõppus Kevadtorm 2024, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste suurlaager Spekter, Eesti lasterikaste
perede 28. Suvekool. Jätkusid traditsioonilised suurüritused Pärnumaa kogu pere liikumispäev,
kettagolfifestival, Estonian Cup rattamaratonide sarja etapp jne. Liivahalli valmimine on toonud
madalhooaegadeks rahvusvahelisi ja kohaliku taseme rannajalgpalli-, -tennise- ja -võrkpallilaagreid
ning -turniire.
2024. aasta oli Sihtasutusele Jõulumäe Tervisespordikeskus majanduslikult kõigi aegade edukaim.
2023. aasta sügiseks valminud liivaväljakuga spordihoone, aasta tegevuskavasse planeeritud ja
lisandunud tegevused, laagrid ning üritused tõid keskusesse eelnevast aastast enam külastajaid ning
ettevõtlustulu. 2024. aastaks said eesmärgid seatud kõrgemale kui eelmisel aastatel
(majandustegevustulude prognoos 559 586 eurot) ning isegi aasta jooksul korrigeeritud siht (so 762 000
eurot) täideti 103,4%. 2024. aasta majandustegevuse tuludeks ettevõtlusest kujunes 788 203 eurot,
võrreldes 2023. aastaga kasv 286 161 eurot so 57%.
Keskuse spordirajatisi, treening-, võistlus- ja koolitusvõimalusi kasutasid 2024. aastal väga paljud
üleriigilise alaliidu ja organisatsiooni esindajad, spordi- ja kultuurivaldkonna ala harrastajad lastest
seenioriteni. Jõulumäe Tervisespordikeskust kasutas 2024. aastal kokku 39 912 registreeritud külastajat,
mis on 4642 inimest rohkem kui 2023. aastal. Lapsi oli 15 236 (38%), täiskasvanuid 24 676 (62%).
Kõikidest registreeritud kasutajatest 47% tulid väljapoolt Pärnu maakonda. Majutusteenust kasutas 28%
külastajatest.
Kokkuvõttes oli 2024. aasta sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus jaoks väga edukas ning
eesmärgid täideti väga hästi.
2025. aasta peamised eesmärgid on:
sportimis- ja aktiivse puhkuse võimaluste pakkumine: jätkatakse elanikkonnale mitmekesiste
sportimisvõimaluste ja aktiivse puhkuse teenuste pakkumist, et suurendada liikumisaktiivsust
ja tervislikke eluviise;
klientide paremaks teenindamiseks ja kõrgema kvaliteediga teenuse pakkumiseks peamaja
fuajee, lobby ja administratiivruumidele uue lahenduse leidmine ja rakendamine;
staadionimaja WC soojustamine ja hooneosa remont, duši kasutamise võimaluse loomine
teenuste parendamiseks ning vara säilimise tagamiseks;
digivõimekuse arendamine: sihtasutus keskendub oma digivõimekuse arendamisele, et muuta
teenused ja haldusprotsessid tõhusamaks ning kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi;
arendustegevuste strateegia ja tegevuskava väljatöötamine ning tegevuste elluviimise
kavandamine. Sihtasutuse olemasolevad teenused parendatakse ja uued teenused arendatakse
vastavalt klientide ootustele ja vajadustele. Arendus- ja parendustegevused lähtuvad
tasuvusanalüüsil.
2.22. Sihtasutus Kultuurileht
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Kultuurileht põhikirjaline eesmärk on kultuuriajakirjanduse väljaannete kirjastamine ja
levitamine.
Sihtasutuse kirjastatavad väljaanded omavad olulist rolli Eesti kultuuriruumis. Sihtasutuse tegevuse
jätkamine ning põhikirjalise eesmärgi täitmine on olulised ka järgnevatel aastatel.
33
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
2024. aastal jätkas sihtasutus oma põhitegevust, st 15 kultuuriväljaande kirjastamist (ajakirjad Looming,
Loomingu Raamatukogu, Keel ja Kirjandus, Akadeemia, Teater.Muusika.Kino, Vikerkaar, Värske
Rõhk, Kunst.ee, Muusika, Hea Laps, Täheke; ajalehtede Sirp, Uma Leht, Müürileht ja Õpetajate Leht).
Jätkati Sirbi teaduskülgede ilmutamist.
Peamised sihtasutuse tegevust iseloomustavad näitajad on tellijate arv, üksikmüügi numbrite ja veebis
lugejate arv. 2024. aastal ajakirjade ettetellijate arv kahanes võrreldes 2023. aastaga (13 845) ja
2025. aasta jaanuari algusega oli neid 13 234. E-ajakirjade tellijaid oli enim Loomingu raamatukogul
(32), Loomingul (27) ja Vikerkaarel (24), kokku oli e-ajakirjade tellijaid 120, mis on kogutellijate arvu
suhtes väga väike.
Keskkonnahoiule suunatud tegevustest saab sihtasutus silmas pidada eelkõige täpset planeerimist
väljaannete trükiarvu osas, kus tuleb hoida mõistliku tasakaalu ajakirjade kättesaadavust silmas pidades.
Igapäevases töös lähtub sihtasutus mõistlikust ja keskkonda säästvast majandamisest alates prügi
sorteerimisest kuni energia tarbimiseni.
Jätkuvalt ilmus Loomingu raamatukogu kuldsari 6 teosega ja nimetatud sarjal on püsiv ostjaskond.
Sihtasutus andis 2024 aastal välja ukrainakeelse Tähekese, mida jagati tasuta üle Eesti kõigile koolidele
ja lasteaedadele, kus tegeleti ukraina lastega. Samuti ilmusid Tähekese Võru, Seto ja Mulgi erinumbrid.
2024. aastal jätkas sihtasutus oma väljaannete kodulehtede uuendamisega.
Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et sihtasutus täitis 2024. aastal oma tegevuse eesmärgid ja astus vajalikud
sammud, et 2025. aastal oma põhitegevuses edukalt jätkata. Sihtasutus Kultuurileht täitis oma eesmärgid
väga hästi.
2025. aasta suvel korraldab sihtasutus 2026. aasta väljaannete trükkimise hanke. Kuna kogu
majanduskeskkond on labiilne siis katab hange vaid ühte aastat. Varasemalt end õigustanud kahte aastat
hõlmavad lepingud ei ole hetkel asjakohased.
2.23. Sihtasutus Kunstihoone
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Kunstihoone põhikirjalisteks eesmärkideks on kaasaegse kunsti edendamine Eestis ning
professionaalse näitusetegevuse ja seda toetavate programmide ja tegevuste läbi viimine.
2017. aasta detsembris riigi ja Eesti Kunstnike Liidu asutatud Sihtasutus Kunstihoone täidab talle
põhikirjaga seatud tipptasemel kohalike ja rahvusvaheliste kunstinäituste ja -sündmuste korraldamise
eesmärke hetkel asenduspinnal näitusepaviljonis Lasnamäel – ning Tallinna linnalt renditud
Linnagalerii ruumides. Tallinna esindusväljakul asuvas Eesti vanimas, 1934. aastal Eesti Kultuurkapitali
poolt sihtotstarbeliselt rajatud näitusemajas ja galeriis on tegevus renoveerimise ootel peatatud, hoones
on välja lülitatud vesi ja küte. Ehitustööd on ette valmistatud, aga rahastus hetkeseisuga puudub.
Riigi kaasamine vähemalt ühe kujutava kunsti valdkonna asutuse strateegilisse juhtimisse on oluline
riikliku kultuurikorralduse ühtsuse ja loomevaldkondade võrdsete arenguvõimaluste tagamiseks ning
kannab ka valdkonna stabiilse arengu tagamise eesmärki. Võttes kaasvastutuse kunsti avalikkusele
vahendaval ajaloolise väärtusega esinduspinnal Tallinnas, toob riik valdkonda juurde juhtimispädevust
ja strateegilise planeerimise kogemust. Kunstihoone tegutsemine sihtasutuse vormis seatud
põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik.
34
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
2024. aastal toodi kokku välja 10 näitust (2023. a 10, 2022. a 15, 2021. a 15 ja 2020. a 16) — Lasnamäe
paviljonis 5, Linnagaleriis 4 ja Vilniuses Meduza galeriis ühe. 2024 oli teine aasta, kus tegevus toimus
renoveerimise ootel ainult nendel kahel nimetatud pinnal. Enamikul näitustest on oluline rahvusvaheline
aspekt — osalevad väliskunstnikud või on kaasatud väliskuraator. 2024. aastal leidis aset 6
rahvusvahelist näitust. 2024. aastal oli isikunäituseks Raul Meele ja Krzystof Pietka
„Ülemlaul“ Lasnamäe paviljonis.
2024. aastal kajastati investeeringute all kokku 351 406 eurot. Investeeringud kulusid eelseisva
renoveerimise ettevalmistamiseks, projekteerimistöödeks ja ajutise tegevuspinna Lasnamäe paviljoni
täiendamiseks. Aasta lõpus eraldas Vabariigi Valitsus Kunstihoone renoveerimiseks aastatel 2025-2026
täiendavad 9,9 miljonit eurot.
Haridusprogrammides osales Lasnamäe paviljonis 2740 inimest. Koos virtuaalsetes haridustundides
osalejatega oli Kunstihoone haridusprogrammidest osasaajate arv 3796, mis on 20% rohkem 2023 a.
Kokku võeti vastu 203 laste- ja noortegruppi, milles 23 olid nö üleminekukoolidest, kellele pakutakse
uue lahendusena programmi lihtsustatud eesti keeles. Ülejäänud grupid jagunesid eesti ja vene keele
vahel 50/50.
2024. aasta jooksul korraldas Kunstihoone 51 (2023. a 48) erisündmust publikuprogrammis, 1 (2023. a
sama) kinoõhtu, 4 (2023. a 3) kontserti.
Näituseid külastas kokku 18 364 külastajat (2023. a 23 649, 2022. a 33 146, 2021. a 32 777 ja 2020. a
38 291). 2024. aasta programmis oli mitmeid nõudlikuma sisuga näitusi, millega laiema publikuni
jõudmine osutus keeruliseks.
Kunstihoone on juba aastaid näituste korraldamisel taaskasutanud võimalikult palju materjale.
Kokkuvõttes võib öelda, et Sihtasutus Kunstihoone on oma eesmärkide täitmisega 2024. aastal väga
hästi toime tulnud.
Eelarvekärbe ei mõjuta väga suurelt Kunstihoone 2025. aasta tegevusi, kuna suured kärped tehti juba
2024. aastal ära. Siiski peab olema eelarve järgimisel väga tähelepanelikud, kuna puudub igasugune
puhver võimalike ootamatute kulude katmiseks. Lisaks on oldud sunnitud loobuma igasugusest
rahvusvahelisest kommunikatsioonist ning tugevalt koomale tõmbama Eestis tehtavat
kommunikatsioonitööd. Külastusjuhtide tööaja optimeerimiseks kärbiti veekord galeriide
lahtiolekuaegasid.
2.24. Sihtasutus Kuressaare Teater
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Kuressaare Teater põhikirjalisteks eesmärkideks on:
luua ja esitada professionaalseid lavastusi;
koguda, hoida ja talletada kohapärimust erinevate teatritekstide kujul teatri repertuaaris;
tutvustada valminud lavastusi teistes teatrilinnades ja maakondades;
korraldada mistahes teatrikunsti ja kultuuri populariseerivaid sündmusi lisaks teatrietendustele
(näitused, festivalid, koostööprojektid, seminarid).
2019. aastal riigi ja Saaremaa valla asutatud Sihtasutus Kuressaare Teater võttis üle Saaremaa valla
35
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
munitsipaaletendusasutuse Kuressaare Linnateater funktsioonid piirkondliku etendusasutusena. Riigi
sihtasutuse asutamisel osalemise eesmärk täita sihtasutuse avalikku funktsiooni, milleks on Saaremaa
elanikele parimate võimaluste pakkumine, et nad saaksid osa kvaliteetsest lavakunstist ning et
etendustegevusse oleksid kaasatud kohalik kogukond ja kohapärimus. Samuti teatrivõrgustiku
korrastamise lõpuleviimine ja riigi osalusel etendusasutuste toetamine kõikides Eestimaa piirkondades
(sh saartel). Teatri tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik
ja jätkuvalt vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
Aastal 2024. andis Kuressaare Teater 104 etendust, millel oli kokku 15 747 külastajat (2023. a 100
etendust, külastajaid oli kokku 12 713, 2022. a külastajaid 11 321). Repertuaaris oli 11 lavastust, 4
nendest mõeldud nooremale vaatajale. Uuslavastusi oli 5. Külalisetendusi anti ka muudes
etenduspaikades üle Eesti, mida oli kokku 57, külastajaid 9598. Kokku külastas Kuressaare Teatrimaja
erinevatel sündmustel 25 620 inimest (2023. a 20 485).
Keskkonnahoiule suunatud tegevused olid nt valguspargi uuendamine ja jäätmekäitlus.
Kokkuvõttes on hinnang Sihtasutus Kuressaare Teatri 2024. a eesmärkide saavutamisele väga hea.
Järgnevatel aastatel soovib sihtasutus püüda veelgi rohkem arvestada kohaliku kultuuritarbija ootustega,
samas repertuaari taset hoides.
2.25. Sihtasutus Narva Muuseum
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Narva Muuseum põhikirjalised eesmärgid on:
Narva linna ja piirkonna ajaloo ning arhitektuuri-, kultuuri- ja looduspärandi tutvustamine ja
populariseerimine ning seeläbi Eesti ajaloo tundmise kasvatamine;
Narva linnuse ja bastionide säilimise ja arendamise tagamine;
Narva linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine.
2012. aastal riigi ja Narva linna asutatud Sihtasutus Narva Muuseum (edaspidi ka sihtasutus ja
muuseum) võttis üle varasemalt Narva linna asutusena tegutsenud Narva Muuseumi funktsioonid
kohaliku kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana ning linnalt saadud kinnistute
haldajana. Riigi osalemine sihtasutuses asutajana on vajalik nimetatud avaliku funktsiooni täitmise
tagamiseks, samuti suurendamaks riigi kohalolekut Eesti piirialal, valdavalt mitte-eestikeelses
keskkonnas. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on
sobilik ja jätkuvalt vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja hinnang sihtasutuse eesmärkide täitmisele lähtudes asutajate
ootustest
2024. aastal saavutas Sihtasutus Narva Muuseum sisulise ja tegevusliku mitmekesisuse, hoolimata
keerulisest majanduslikust ja geopoliitilisest keskkonnast. Muuseum jätkas Eesti identiteedi ja Narva
kultuuripärandi tutvustamist läbi omanäituste, haridusprogrammide ja teadusprojektide. Avati 12
näitust, neist kaheksa omaalgatuslikud, mis tõid kaasa avaliku diskussiooni ja märkimisväärse
meediakajastuse. Koostöö laienes nii kohalike koolide, kõrgkoolide kui ka rahvusvaheliste partneritega.
Külastajate arv kasvas 2024. a 71 353-ni (2023. a 59 947 külastajat, 2022. a 82 706).
36
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
Omatulu jäi võrreldes varasemaga stabiilseks. Uute tuluallikate arendamine (nt Maitsepaik, majutus,
meelelahutusprogrammid) osutus edukaks. Näituste ja teenuste toel tugevnes Narva Muuseumi
positsioon kultuuriturismi sihtkohana.
Võrreldes varasemate aastatega toimus areng ligipääsetavuse, keskkonnahoiu ja digitaliseerimise vallas
(nt MuIS 2.0 kasutuselevõtt, e-poe arendus, energiatarbimise vähendamine). Muuseum parandas
sisemisi tööprotsesse ning võttis kasutusele uue broneerimissüsteemi. Samas tõid personalivaldkonnas
väljakutseid töötajate voolavus ja palgakonkurents, samuti kogude halduses ruumide ja
omandiküsimuste lahendamata olek. Sihtasutuse võtmenäitajatest ei mõõdetud töötajate rahulolu
(eesmärk 85%) – piiratud ressursside tõttu ei tellitud rahulolu uuringut.
Asutajate ootuste indikaatoritest täideti ja/või ületati 2023. a tulemus:
1) külastajate rahulolu tõusis kuni 8,7 (eesmärk 8,5);
1) muuseumi omatulu kasvas 37%-ni (2023. oli vastavalt 32%), eesmärgiks on seatud jõuda 50%-
ni, mille saavutamine praegustes oludes on ebarealistlik;
2) muuseumi külastatavus suurenes (+11 406 külastajat võrreldes eelmise aastaga), sihttasemeks
on seatud 80 000 (puudu -8647 külastajat);
3) muuseumi korrasoleva kinnisvara osakaal kogu kinnisvarast on kasvanud tänu EL ja riigi
investeeringuprojektidele, moodustades 54% (varasemalt 22%);
4) Eesti identiteedi ja rahvuskultuuriga seonduvate ürituste osakaal moodustab 97% kõigist
üritustest;
5) uurimisprojekte viidi ellu 10 varasema 9 asemel, kusjuures neist 4 projekti toimus koostöös
muuseumivälise partneritega;
6) museaalide vaatamiste arv avalikus registris MuIS suurenes (+19 999 vaatamist).
Positiivsena saab veel välja tuua, et:
toimus elektri ja kütte tarbimise kokkuhoid võrreldes algtasemega (elekter -71 MWh ja küte -
309 MWh) ja vee kasutus vähenes (-504 m3) aastas võrreldes algtasemega 2021;
rakendati keskkonnahoiu säästmise meetmeid s.o prügi sorteerimine, keskkonnahoidlikud
hanked jmt.
Suuremad langused ja/või kõrvalekaldumised asutajate seatud sihttasemetest:
võrreldes 2023. aastaga suurenes haridustegevusest osa saanud õpilaste arv, kokku 5300 õpilast
(2023 – 4430), mis sihttasemele jääb alla 1700 õpilase võrra);
töötajate eesti keele oskuse tase tervikuna paraneb aeglaselt. Eesmärk on, et aastaks 2025
valdab muuseumis eesti keelt 50% töötajatest tasemel C ja 50% tasemel B. Tegelikkuses eesti
keelt emakeelena ja C1 ja C2 tasemel kõnelejate arv kokku vähenes, moodustades 35%
töötajatest (-3% võrreldes algtasemega, sihttasemest mahajäämus -15%). A1 ja A2 tasemel
kõnelejate osas oli eesmärk, et nad parandavad oma keeleoskust, mis ka toimus. A1 ja A2
kõnelejate arv vähenes võrreldes algtasemega (-3%). B1 ja B tasemel kõnelejate arv tervikuna
suurenes võrreldes algtasemega (+6%, sihttasemest aga puudu -16%). Eesti keelt mittevaldavate
töötajate arv vähenes 1 töötaja võrra ja moodustab täna 8%;
haldusala küberhügieeni e- testis osales üksnes 59 % töötajatest (ootus oli 80%, langus võrreldes
eelmise aastaga -16%).
Nõukogu hindab muuseumi tööd heaks.
2025. aasta peamised eesmärgid juhatuse hinnangul on:
Eesti identiteedi edendamine kogumistöö ja näituste vahendusel;
järjepidev töö Narva noortega, tutvustades neile Eesti kultuuripärandit ja Narva ajalugu Eesti
ajaloo kontekstis;
renoveeritud Läänehoovi ja Kristervalli bastioni uute teenuste arendamine ja müük;
projektitoetuste võimaluste kasutamine muuseumihoonete ja näituste ligipääsetavuse
parandamiseks.
37
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
2.26. Sihtasutus Pärnu Muuseum
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Pärnu Muuseum (edaspidi ka sihtasutus või muuseum või Pärnu muuseum) põhikirjaline
eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada Pärnumaa
kultuuripärandit ning tugevdada Pärnumaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet.
2015. aastal riigi ja Pärnu linna asutatud sihtasutus võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava
riigiasutuse Pärnu Muuseumi funktsioonid kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana.
Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja
jätkuvalt vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
Pärnu muuseumi kolme filiaali külastati 2024. aastal kokku 37 233 korral (2023. a oli 32 688 külastajat).
Külastajatest moodustasid 77% üksikkülastajad ning külastajatest 44% moodustasid välisturistid.
2024. aastal digiteeriti Pärnu muuseumis 29 480 faili ning lisati digihoidlas arhiiviobjekti/museaali
andmetele. Digiteerimine toimub alakogude põhiselt. Nii on Eesti Muuseumide Veebivärava andmetel
arhiivraamatukogus toimingu abil fail näiteks 96% (11 911 museaalil, kokku 12 369 museaali),
numismaatikakogus 77% (7634 museaalil, kokku 9843 museaali) ning fotokogus 73% (38 162
museaalil, kokku 51 694 museaali) museaalidest.
Muuseumi hariduslikes programmides osalejaid oli 2024. aastal kokku 9707, kellest lapsi ja noori oli
5456 ning täiskasvanuid 4251. Neist omakorda muuseumitundides osales lapsi ja noori 4672 ning
täiskasvanuid 3156. Võrreldes möödunud aastaga on märkimisväärselt kasvanud hariduslikest
programmidest osasaanud täiskasvanute arv ning langenud on pisut laste ja noorte arv.
Pärnu muuseum sai 2024. aastal annetusena Mart ja Leida Oru pärandi. 1944. aasta suure
põgenemislaine käigus Rootsi lahkunud ja praegu Stockholmis resideeruv kunstnik Mart Org annetas
muuseumile 124 teost, mille hulgas nii maalid kui graafika. Lisaks annetas Mart Org muuseumile ema
Leida Oru 59 aplikatsioonitehnikas tekstiilipilti.
Erakordse ja teist laadi kogemuse tõi muuseumile 1944. aasta suurpõgenemise 80. aastapäeva
tähistamine koostöös väliseestlaste kogukonnaga.
Valmistati ette ja viidi läbi Eesti muuseumide aastaauhindade konverentsi ja gala „Muuseumirott“ Pärnu
kontserdimajas (02.02.2024). Antud ülesanne oli muuseumile suur vastutus, tulemus nähtav Eesti
muuseumivaldkonna ees.
Uudne, põnev ja ka töömahukas oli uue püsiekspositsiooni ideede ja tööde algatamine ning sellest
tegevusprojekti vormimine, mille tulemus on positiivne ja nüüd on võimalik 2025. aastal alustada 13
aastat muutmatult püsinud püsiekspositsiooni kaasajastamist.
Kokkuvõttes oli 2024. aasta Pärnu Muuseumile taaskord edukas, tegus ja töine ning Sihtasutuse Pärnu
Muuseum eesmärkide saavutamist saab hinnata väga heaks.
2025. aasta peamine eesmärk on uue püsiekspositsiooni loomine muuseumi peahoones.
38
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
2.27. Sihtasutus Rakvere Teatrimaja
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja põhikirjalised eesmärgid on:
luua kunstiliselt väärtuslikke professionaalseid lavastusi;
arendada loomingulist meeskonda läbi novaatorliku teatrikeele kasutamise, rakendades selleks
lavastusmeeskondi nii Eestist kui välismaalt;
omada tasakaalustatud repertuaari, mis on suunatud erinevatele vaatajate sihtgruppidele;
tekitada dialoog publikuga läbi sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise
lavastustes;
jätkata professionaalse teatrikunsti viimist maakondadesse, tehes selleks spetsiaalselt
ringreisitingimustele vastavaid lavastusi;
korraldada mistahes teatrikunsti ja laiemalt kultuuri populariseerivaid üritusi lisaks etendustele:
kino, festivalid, koolitused, rahvusvahelised koostööprojektid, näitused, seminarid, erinevaid
kunstialasid sünteesivad ettevõtmised jms;
renoveerida sihtasutusele kuuluv kinnisvara ja tagada edaspidi selle korrashoid.
Regionaal- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades on Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja tegevuse
jätkamine Lääne-Virumaa ja mitmete ümbritsevate maakondade ainsa professionaalse, väljasõidu-
etendusi andva teatrina ja rahvakultuurile tingimuste loojana (ka Rakvere linna tasandil) vajalik. Teatri
toimimine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
Eesmärkide täitmine oli 2024. a järgmine:
- publikuarv oli 61 000 (2023, 64 432, 2022. a 48 870);
- 9 uuslavastust;
- 326 etendust;
- maapiirkondades anti etenduste koguarvust 32% etendusi.
2024. aastal oli kinol külastajaid 44 264, kellel oli võimalik valida 195 erineva filmi seast.
Baltoscandal toimus 3.–7. juulil. Seekord täitus kolmkümmend aastat esimesest festivalist Rakveres.
Festivalil nägi Eesti ja maailma tippteatrit, mis pakkus intensiivse läbilõike erilaadse teatrikeelega
lavastustest. Etendus 13 lavastust kümnest riigist, lisaks sai publik osa kinoprogrammist ja
raamatuesitlusest. Festivali programm oli peresõbralikum kui tavaliselt, kolm lavastust sobisid ka lastele
vaatamiseks.
Keskkonnategevuse töörühm pidas 2024. aastal kaks töökoosolekut, millega pandi paika
keskkonnasäästlikud tegevused, koostati keskkonnahoidlike ürituste korraldamise ja digiprügi vältimise
meelespea ning soovitused ürituse külastajale, viidi läbi kollektiivis keskkonnaalase küsitluse
selgitamaks, kuidas töötajad hindavad asutuse keskkonnasäästlikke tegevusi ja mida soovitavad
ökoloogilise jalajälje vähendamiseks teha. Ligipääsetavuse parendamiseks viidi 2024. aastal läbi
mitmed tegevused, nt kaardistati olukord ning koostati tegevuskava, renoveeriti suure maja sissepääs.
Kokkuvõtvalt, 2024. aasta repertuaar oli mitmekesine, ületati seatud külastusnumber ja planeeritud
etenduste arv, toimus edukas rahvusvaheline koostöö nii festivali kui uuslavastuse „Reekviem
unistusele“ raames ning sihtasutus on arvestatavalt pööranud tähelepanu keskkonnaalasele ja
ligipääsetavuse edendamise tegevustele.
Seega, on Sihtasutus Rakvere Teatrimaja täitnud väga hästi endale 2024. aastaks seatud eesmärgid.
39
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
2025. tõotab tulla väljakutseid pakkuv nii teatrile kui vaatajatele. Maksu- ja hinnatõusudele lisandub
negatiivne inforuum, kus kõiki hädasid pigem võimendatakse kui positiivseid lahendusi ja väärtusi
otsitakse. Hoolimata finantsilisest survest ollakse täis indu, et hoida Rakvere Teatrit jätkuvalt kindlal
kõrgetasemelisel kursil.
2.28. Sihtasutus Saaremaa Muuseum
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Saaremaa Muuseum (edaspidi ka sihtasutus või muuseum või Saaremaa Muuseum)
põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja
vahendada Saare maakonna kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning
tugevdada Saare maakonna kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet.
2017. aastal riigi ja Kuressaare linna (tänaseks Saaremaa vald) asutatud sihtasutus võttis üle seni
Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Saaremaa Muuseum funktsioonid Saare maakonnaga
seotud kultuuripärandi uurijana, kogujana, säilitajana ja vahendajana. Muuseumi tegutsemine
sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
Muuseumi külastas 2024. a kokku 78 684 külastajat (2023. a 97 651, 2022. a 97 403, 2021. a 80 118,
2020. a 60 933). Haridusprogrammides osales 2024. a kokku 3762 inimest (2023. a 3183, 2022. a 5708).
Olulisemad põhitegevuse sündmused Saaremaa Muuseumis 2024. aastal:
- Avati näitused „Nähtamatud“, „Enne kukke ja koitu – Allimanni Maja kunstilugu“ (erakogul
põhinev), rändnäitus „Teatrinukkude võlumaailm“ (Nukuteatrimuuseum), koostöönäitus
„Kirgede tolm – 50 aastat Saaremaa Rallit“ ja „Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool“ (Eesti
Rahva Muuseum).
- Salme laevmatuste leiud pandi välja Vilniuses Leedu Rahvusmuuseumis rahvusvahelisel
näitusel „Kyivan Rus'. Origins“.
- Korraldati kaks konverentsi: 26. jaanuaril linnuse I korruse taasavamise puhul konverents
„Kuressaare lossi taassünni algus. Kokkuvõte Saaremaa Muuseumi kaasajastamise esimesest
etapist aastatel 2022–2023“ ja 27. septembril ajalookonverents „1944 – sõja ja rahu vahel“, mis
tõid kohale rohkearvuliselt kuulajaid.
- Täiendati kogusid 794 museaali võrra.
Toimusid uuendatud esimese korruse tööle rakendamine koos uute liikumisskeemide ja
tehnosüsteemidega, laululava sanitaarremont, korrastati Mihkli Talumuuseumi rehehoone katus ning
tehti linnuse katuse parandustööd.
Kokkuvõtvalt täitis Sihtasutus Saaremaa Muuseum 2024. aastaks seatud eesmärke hästi.
2025. aasta muuseumi võtmetegevused on „Saaremaa Muuseum 160“ tähistamine näituste,
perepäevade, ettekannetega ja näituse „Viikingid enne viikingeid“ eksponeerimine Rootsis Stockholmi
vrakimuuseumis Vrak.
2.29. Sihtasutus Sakala Teatrimaja
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
40
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
Sihtasutuse Sakala Teatrimaja põhikirjalised eesmärgid on:
sihtasutuse valduses ja kasutuses olevate hoonete remont ja rekonstrueerimine ning valminud
hoonekompleksi haldamine;
Eesti teatrikunsti edendamine ning võimaluste loomine maailma teatrikunsti tutvustamiseks
eesti vaatajatele;
sihtasutuse sissetulekute ja kapitali kasutamine, maksmine või annetamine sihtasutuse
halduskulude ning teatrihoones näidatavate lavastustega seotud kulutuste katteks.
Sihtasutus peamine põhikirjaline eesmärk on sihtasutuse valduses ja kasutuses olevate hoonete remont
ja rekonstrueerimine ning haldamine. Sihtasutuse hoone paikneb Tallinnas Sakala tn 3 kinnistul, mille
omanikuks on Eesti Vabariik ja riigivara valitsejaks Kultuuriministeerium. Sihtasutuse kasuks on seatud
2000. aastal tasuta hoonestusõigus tähtajaga 36 aastat. Pärast Sihtasutuse Teater NO99 tegevuse
lõpetamist Sakala 3 hoones on muutunud ka Sihtasutuse Sakala Teatrimaja roll ja tegevus. Endisest
hoone haldamisega tegelenud sihtasutusest (Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja) on saanud hoone tegevust
sisuliselt juhtiv sihtasutus.
Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, sh hoone
heaperemeheliku kasutamise tagamiseks, ning hoonestusõiguse lepingust tulenevate hoone
omanikupoolsete kohustuste täitmiseks ja kinnisvara hooldamiseks.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
2024. aastal jätkas sihtasutus maja haldamisega. Sihtasutus on võtnud eesmärgiks tagada ning
suurendada võimalusi ruumide rentimiseks etenduskunstidega tegelevatele kollektiividele.
2024. aasta jooksul toimus Sakala 3 Teatrimajas kokku 241 avalikku teatrietendust (muutus eelmise
aastaga võrreldes + 21,7%), millest 117 on VAT Teater MTÜ produktsioonid ning 124 teiste
produktsioonide läbi viidud etendused (muutus eelmise aastaga võrreldes 49,4%). Lisaks VAT Teatrile
andsid 2024. aasta jooksul etendusi: Ekspeditsioon OÜ, SA Fine5, Oliivipuu OÜ, Kuressaare Teater,
Paide Teater, R.A.A.A.M., EMTA Lavakunstikool, Kiseljus Teater, Teater Nuutrum, Must Kast, Vaba
Lava, Ugala Teater, Vana Baskini Teater, 32. Keskkool, Geekest Stuudio. Teatrimaja erinevates saalides
toimus kokku 587 proovipäeva, millest 255 moodustavad VAT Teatri proovipäevad ning 332
proovipäeva teised produktsioonid.
Aastal 2024. jätkati vastavalt võimalustele kammersaali kohandamisega etenduskunstide eripäradest
lähtuvalt. 2024. aastal loodi võimalus kammersaali seinte katmiseks mustade külgkardinatega, mis
parandab oluliselt saali akustikat ning loob senisest suuremaid võimalusi saali kasutamiseks
etenduskunstide lavastamisel samuti täiendati olulisel määral lavavalgustuse riputussüsteemi.
Sihtasutus peab oluliseks keskkonnahoiule suunatud tegevusi. Olulisemate tegevustena väärivad
väljatoomist nt tehnosüsteemide remont ja seadistamine, et tagada senisest säästlikum energiakasutus
hoones.
Kokkuvõtvalt täitis Sihtasutus Sakala Teatrimaja 2024. aastaks seatud eesmärke väga hästi.
2025. aastal jätkab SA Sakala Teatrimaja struktuurselt jätkusuutliku majandustegevusega, milles kulude
katmiseks piisavad vahendid tulevad lisaks riigitoetusele ka rendituludega teenitavast kasumist ja
eelnevate aastate tuludest.
2.30. Sihtasutus Tartu Jaani Kirik
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
41
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
Sihtasutus on asutatud Tartu Jaani kiriku taastamise, selle hilisema kasutamise ja säilitamise projektide
rahastamiseks. Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik, Tartu linn ja EELK Tartu Ülikooli-Jaani Kogudus
Jaani kirik on üks Tartu olulisemaid pühakodasid, kultuuriobjekte ja kodukonnakeskusi. Sihtasutuse
peamise põhikirjalise eesmärgi osas lõppes kiriku taastamine kapitaalehituslikus mõttes 2005. aastal.
Hiljem on tehtud väiksemaid ehituslikke täiendusi ning teostatud garantii- ja remonditöid. Kiriku
taastamine on pooleli peaoreli ehitamise osas. Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik vähemalt seni,
kuni Jaani kirik on täielikult taastatud, s.t soetatud on peaorel ning restaureeritud valdav osa
terrakotaskulptuuridest.
Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sobilik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
2024. aastal väisas kirikut hulgaliselt gruppe ning 48 200 külastajat. Toimusid plaanipärased
jumalateenistused.
Jaani kiriku populaarsus kontsertide ja muude kultuurisündmuste läbiviimise paigana on ligilähedaselt
optimaalsel tasemel – ca 100 õhtust kultuurisündmust aastas. Lisanduvad jumalateenistused ja
mitmesugused näitused. Kontserttegevuse osas on sihtasutuse olulisemateks koostööpartneriteks Eesti
Kontsert, festival Klaaspärlimäng, kontserdisari Tornimuusika, Musica Sacra ning Hingede Öömuusika.
2024. aastal renoveeriti kiriku peaportaal ning Lutsu tänava poolsel küljel asuvad piilarid. Jätkus
vahendite kogumine pikaajalisele arendusprojektile, mis näeb ette Eesti esimese barokkoreli ehitamist
Tartu Jaani kirikusse.
Kokkuvõtlikult on Sihtasutus Tartu Jaani Kirik oma eesmärke saavutanud 2024. aastal hästi.
2.31. Sihtasutus Tartu Kunstimuuseum
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Tartu Kunstimuuseum (edaspidi ka Tartmus) põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise
ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ning vahendada Eesti kultuuriloo seisukohalt olulist kunsti
ja sellega seotud materjali, aidates seeläbi kaasa kunsti väärtustamisele ühiskonnas ning Tartu kui
inspireeriva elukeskkonnaga linna ja atraktiivse reisisihi arengule.
2024. aastal koos Tartu linnaga asutatud sihtasutus võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava
riigiasutuse Tartu Kunstimuuseum ülesanded. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud
põhikirjalise eesmärgi täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
Kokku külastas 2024. aastal Tartu Kunstimuuseumi 18 003 inimest (sh ka ainult poe külastajad, kes
näitustele ei läinud); näituste, haridus- ja publikuprogrammi külastusi oli kokku 17 253.
2024. aastal avanenud näitused kuulusid kõik Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi,
kokku avati 4 uut näitust: „Ilmar Malin. Igaviku Hõõg“, Kris Lemsalu isikunäitus „DONATELLA.
Elukeeris“, „Initsiatiiv altpoolt. Eesti karikatuur 1980ndatel“ ja lastele suuantud kaasaegse kunsti näitus
„Viltuse maja saladused“.
Lisaks korraldas Tartmus Eesti Rahva Muuseum suure rahvusvahelise sürrealismiteemalise näituse
„Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood …“. Tegu oli olulise koostööga Eesti Rahva Muuseumi,
42
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
Praha Rahvusgalerii, Tartu Kunstimuuseumi ja Tartu 2024 vahel. Seda näitust külastas 33 151 inimest.
Seoses näitustega andis Tartmus välja kaks trükist: „Ilmar Malin. Igaviku hõõg“ ja „Sürrealism 100.
Praha, Tartu ja teised lood …“, mis valiti 2024. aasta Eesti kõige kaunimate raamatute hulka. 14. mail
toimus Eesti Rahva Muuseumis rahvusvaheline konverents, mille korraldas Tartu Kunstimuuseum. 8.
augustil toimus Palupera koolis Tartmusi korraldatud rahvusvaheline sümpoosion „Kunst loob
lähedust“, mis kuulus näituse „Viltuse maja saladused publikuprogrammi hulka.
2024. aastal osales Tartmusi haridusprogrammides 3313 last, sh muuseumitundides 2509 last. Toimus
neli lastelaagrit. Tartu kunstimuuseumis toimus 51 publikuprogrammiüritust (tuurid,
kunstnikuvestlused, raamatuesitlused, loengud jms). Populaarseks on kujunenud seeniore reede (1 euro
reedel), mis toimus 5 korral ja millest sai osa 133 seeniorit.
Tartu Kunstimuuseum osaleb ka 2024. aastal ellu kutsutud Tartu kunstiasutuste üleses turundusprojektis
Tartu Kunstinädal. Jätkus töö Tartu kultuurikeskuse Siuru ettevalmistusportsessiga.
Tartu Kunstimuuseumi 2023. aastal avatud e-pood sai 2024. aasta sügisel inglisekeelse versiooni,
võimaldades ligipääsu veebi teel tellimiseks ka eesti keelt mitte oskavatele siinsetele inimestele ning
välismaalastele (saadame tellimusi ka välismaale). Poe käive (piletimüügita) kasvas võrreldes 2023.
aastaga 9 %.
Tartu Kunstimuuseumi kogude juurdekasv oli 204 museaali, neist 107 annetuste ning 97 ostude teel.
Aastal 2024 digiteeriti (trükifailid) 526 tööd.
Kokkuvõtlikult on Sihtasutus Tartu Kunstimuuseum oma eesmärke saavutanud 2024. aastal hästi.
2.32. Sihtasutus Teater Vanemuine
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Teater Vanemuine põhikirjaline eesmärk on Eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti
kultuurimõtte edendamine ja eesti keele hoidmine luues ning esitades kunstiväärtuslikke sõna-,
muusika- ja tantsulavastusi ning korraldades muid etenduskunstisündmusi. Teatri arengukava viitab
eraldi vajadusele tutvustada ja säilitada teatrikunsti kaudu Lõuna-Eesti piirkondlikku pärandit.
2012. aastal asutatud Sihtasutus Teater Vanemuine võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava
riigiasutuse Teater „Vanemuine“ funktsioonid teatrikultuuri edendaja ja kandjana ning riigilt saadud
hoonete kompleksi haldajana eesmärgiga jätkuvalt kanda professionaalse kolmežanrilise (draama,
muusika ja tants) teatri, laia ja mitmekesise repertuaarivalikuga suurima kultuurikeskuse rolli Lõuna-
Eestis. Teatri tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjalise eesmärgi täitmiseks on sobilik ning
rahvuskultuurilist, regionaal- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades jätkuvalt vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
2024. aastal andis Vanemuise teater kokku 515 etendust ja kontserti (2023. a 460), mida külastas 153 365
inimest (2023. a 150 390). Lisaks toimusid noortetöö haridusprojektid ja muud üritused, kokku 316,
mida külastas lisaks 10 474 inimest. Kogu ürituste arv oli seega 831 ja kokku oli külastajaid 163 839.
Etendused ja kontserdid jagunesid: 337 draamaetendust (külastajaid 81 961), 118 muusikaetendust või
kontserti (külastajaid 52 655), 60 tantsuetendust (külastajaid 18 749). 2024. aastal esietendus Vanemuise
teatris 13 uuslavastust, nende seas kaheksa draama-, kaks balleti-, üks ooperilavastus, üks muusikal, üks
lastelavastus.
43
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
Võrreldes viimaste aastatega andis teater rohkem etendusi ja kontserte väljaspool statsionaari.
Mängukohad olid Haapsalus, Paides, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Tallinnas, Viimsis, Viljandis, Vändras.
Noortetöö 316 üritusel osales kokku 10474 inimest.
2024. aastal jätkas Vanemuise teater ligipääsetavate etenduste andmist. Sihtasutus on määratlenud enda
jaoks jätkusuutliku ja vastustundliku tegevuse põhimõtted, sh keskkonnaalaste tegevuste osas.
Kokkuvõtvalt täitis Sihtasutus Teater Vanemuine 2024. aastal seatud eesmärke väga hästi.
2025. a vaates on teater olukorras, kus jätkuvalt tuleb leida kulude kokkuhoiu võimalusi ning võrreldes
2024. aasta eelarvega on planeeritud omatulu kasvu ca 17%. Planeeritud on 13 uuslavastust, sh
suvelavastus. Repertuaarivalikus on ca 60 nimetust teatrietendusi ja kontserte. Tavapäraselt toimuvad
Kassitoome kontsert, hooaja ava- ja lõppkontsert, hingedepäeva kontsert. Mängukavas on ka mitu uut
klassikalise muusika kontserti.
2.33. Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus põhikirjalised eesmärgid on:
rahvusvahelistele nõuetele vastavate komplektsete spordikeskuste (sh olümpiaettevalmistus- ja
koolituskeskuste) väljaarendamine, haldamine ja vastavate teenuste pakkumine;
suve- ja talispordialade ning laskespordi treeninguteks, spordilaagriteks ning riigisiseste ja
rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine;
konverentside ja seminaride korraldamiseks ja koolituseks tingimuste loomine ja vastavate
teenuste pakkumine;
puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine.
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus tegevuse jätkamine on vajalik, kuna keskus on arenev ja omab nii
rahvusvahelist kui riiklikku tuntust. Sihtasutus haldab kolme Lõuna-Eesti spordikeskust: Tehvandi
Spordikeskus (talialade tippspordi treening- ja võistluskeskus), Kääriku Spordikeskus (multispordi- ja
spordilaagrikeskus, sihtasutus haldab alates 2012. aastast) ning Tartumaa Tervisespordikeskus
(laskespordi- ja harrastusspordikeskus, sihtasutuse struktuuriüksus alates 2014. aastast).
Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol seatud pikaajaliste põhikirjalise eesmärkide täitmiseks on sobilik
ja jätkuvalt vajalik. Riigi osalus sihtasutuse asutajana on oluline tagamaks teostatud ja teostatavate
spordi-investeeringute sihipärane kasutus ka tulevikus.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
2024. aastal oli näha sihtasutuse tegevuskeskkonnas, milleks on laias laastus sporditurism (sport,
majutus, toitlustus) mõningast elavnemist võrreldes varasema aastaga. Lisaks elavnenud siseturismile
võis näha ka mõningast kasvu sporditurismile lähiriikidest ning rohkemate spordiürituste toimumist.
2024. aastal korraldati Sihtasutuse keskustes üle 70 erineva mastaabiga võistluse, millest olulisemad oli
FIS MK etapp kahevõistluses; Tartu Maratoni erinevad võistlused; Eesti MV murdmaasuusatamises,
suusahüpetes, kahevõistluses, ja laskesuusatamises; Kekkose raja võistlused, Balti korvapalliliiga
võistlused; Firmaspordi ja Eesti Akadeemilise Spordiliidu erinevad üritused, jalgpalli EMV III liiga
võistlused; Tennis Europe võistlused noortele; erinevad laskespordivõistlused (liikuv märk, Heli Rass,
44
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
EMV jne) ning IBU suurvõistlused (suvised ja talvised).
Sihtasutuste majandustegevuse käive tõusis võrreldes 2023. aastaga 23% võrra. Tehvandi Spordikeskuse
käive kasvas võrreldes 2023. aastaga 34% võrra. Tehvandi Spordikeskuse käibe muutus on suuresti
seotud keskuses toimuvate rahvusvaheliste võistlustega. Tartumaa Tervisespordikeskuse käive langes
võrreldes 2023. aastaga 5%. Kääriku Spordikeskuse käive kasvas võrreldes 2023. aastaga 20% võrra.
Kääriku Spordikeskuse käibe tõusu saab eelkõige seostada Kääriku hotelli, toitlustuse ja
konverentsikeskuse kaasajastamisega. Käibe kasv ja Kääriku Spordikeskuse populaarsus näitab ka
investeeringu olulisust Lõuna-Eestis.
Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskuse spordirajatisi kasutati 2024. aastal 106 556 korral (2023. a 87 198).
Kokkuvõttes oli 2024. aasta sihtasutuse jaoks edukas, eesmärkide täitmist saab hinnata väga heaks ning
võrreldes aastaga 2023 kasvas nii majutuste arv, teenitud omatulu kui ka paranesid asutused üldised
majandusnäitajad.
2025. aasta peamised eesmärgid on:
tõhustada digitaalsete turundus- ja müügikanalite monitoorimist ja kasutamist
turundustegevustes; uuendada keskuste kodulehekülgi ning minna üle uuele platvormile;
Tehvandi Spordikeskuse Tugiteenuste hoone I etapi valmimine ja II etapi ettevalmistus (jõusaali
väljaehitamine) 2026. ja 2027. aastal toimuvate IBU MK ja MM suurüritusteks.
2.34. Sihtasutus Ugala Teater
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutus Ugala Teater põhikirjalised eesmärgid on:
kunstiväärtuslike professionaalsete lavastuste loomine ja esitamine;
eesti rahvuskultuuri rikastamine ja eesti kultuurimõtte ning eesti keele hoidmine ja edendamine;
teatri loomingulise kollektiivi liikmetele võimetekohase ja nende andeid arendava töö
pakkumine;
erinevatele sihtgruppidele suunatud mitmekesise ning vaatajaid vaimselt rikastava
repertuaarivaliku koostamine;
valminud lavastuste tutvustamine teatrihuvilistele üle kogu Eesti;
teatrikunsti ja kultuuri populariseerivate ürituste (festivalid, koolitused, seminarid, erinevaid
kunstialasid sünteesivad ettevõtmised jms) korraldamine;
sihtasutuse lavastuste tutvustamine väljaspool Eesti Vabariiki ja võimaluste loomine maailma
teatrikunsti tutvustamiseks eesti vaatajale;
sihtasutusele kuuluva kinnisvara renoveerimine ja selle korrashoiu tagamine.
Rahvuskultuurist, regionaal- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades on Sihtasutus Ugala Teater
tegevuse jätkamine regiooni kultuurielu elavdajana elukeskkonna kvaliteeti tõstmise eesmärgil vajalik.
Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sobilik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
2024. aastale tagasi vaadates tuleb tõdeda – oli väljakutseid pakkunud aasta. Aasta jooksul anti kokku
337 etendust (2023. a 326, 2022. a 279) 77 775 vaatajale (2023. a 85 000, 2022. a 75 600), neist
väljaspool kodusaale 84 etendust. Esietendus üheksa uuslavastust.
Külastajate arvu vähenemine tõi kaasa ka piletitulu vähenemise, kuid seda tasakaalustas kulude
kokkuhoid, mis tähendab, et aasta suudeti lõpetada positiivse põhitegevuse tulemiga (tulem arvestamata
45
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
amortisatsioonikulu ja intressitulu).
Ligipääsetavuse tegevuskava üheks meetmeks on võimaldada puuetega inimestel ja nende saatjatel
külastada teatrit soodustingimustel. 2024. aastal osteti 735 sooduspiletit puudega külastajale ja lisaks
242 saatja piletit. Erivajaduste inimeste ligipääsetavuse tagamiseks telliti kirjeldustõlge etendusele
„Surmkindlad asjad siin elus“. Lavastusel „Vai-vai vaene Vargamäe“ on ukrainakeelne sünkroontõlge.
Suurim kulude kokkuhoid saavutati eelkõige energiakulude arvelt – energiakulude säästmiseks on
sihipäraselt panustatud mitmel järjestikusel aastal. Keskkonnahoiu tegevustesse panustab teater mitmel
viisil nii läbi oma põhitegevuste (näidendite valikul ja lavastuste kujundamisel ja väljatoomisel), kui ka
rändnäituse ja seminaride kaudu.
Kokkuvõtvalt tuli Sihtasutus Ugala Teater 2024. aastal eesmärkide täitmisega hästi toime.
2025. majandusaastaks on seatud eesmärk anda kokku 320 etendust 83 000-le külastajale ning teenida
piletitulu kokku 1 454 000 eurot. Repertuaari uuendamiseks on 2025. aasta repertuaariplaani kavandatud
9 uuslavastuse väljatoomine; eelnevatest aastatest on jooksvas repertuaaris kokku 20 lavastust.
2.35. Sihtasutus Vene Teater
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Vene Teater põhikirjalised eesmärgid on:
kunstiliselt ja tehniliselt kõrgetasemeliste etenduste loomine ja muude kultuuriürituste
korraldamine vene- ja eestikeelsele elanikkonnale;
omada tasakaalustatud repertuaari, mis on suunatud erinevatele vaatajate sihtgruppidele.
Tutvustada nii klassikalist kui ka nüüdisaegset vene, eesti ja maailma dramaturgiat;
tekitada dialoog publikuga sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise abil;
viia professionaalne teatrikunst Tallinna ja Eesti piirest väljas, tehes selleks
ringreisitingimustele vastavaid lavastusi;
lisaks teatrietendustele korraldada mistahes teatrikunsti ja laiemalt kultuuri populariseerivaid
üritusi: kino, festivalid, koolitused, seminarid, erinevaid kunstialasid sünteesivad ettevõtmised
jms;
arendada ja hoida sihtasutusele kuuluvat kinnisvara, pidades silmas nüüdisaegse
teatrikeskkonna vajadusi.
Sihtasutuse Vene Teater missiooniks on olla venekeelse kõrgetasemelise teatritraditsiooni hoidja ja
arendaja Eestis. Teatri tegevuse eesmärk on olla venekeelse teatrikunsti eestkõneleja, suunanäitaja ning
kvaliteedi kandja, kes on teatud ja tunnustatud Eestis, Venemaal ning mujal maailmas.
Rahvuskultuurilist, regionaal- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades on Sihtasutuse Vene Teater
tegevuse jätkamine ainsa kutselise venekeelse teatrina Eestis põhjendatud ja vajalik. Teatri toimimine
sihtasutuse vormis seatud eesmärkide täitmiseks on sobilik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
2024. aasta oli Sihtasutuse Vene Teater jaoks mõõdukalt edukas, hoolimata paljudest raskendavatest
asjaoludest. Aasta alguses polnud võimalik ette näha, et seoses üleminekuga eestikeelsele õppele
otsustavad mõned venekeelsed koolid Vene Teatri külastusi märkimisväärselt vähendada. Teater pidi
otsima täiendavaid sihtgruppe piletitulu teenimiseks ning korraldama kohtumisi koolijuhtide ja
õpetajatega.
Teatris käis 66 045 vaatajat (2023. a 77 803).
46
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
Uuslavastuste arv vastas kavandatule. Plaanitud 11 uuslavastust viidi ellu, lisaks toimus 3 projekti. Üks
neist oli pühendatud rahvusvahelisele lasteraamatupäevale, 2. aprillil, mil teatri näitlejad ning tuntud
kultuuri-ja haridustegelased lugesid lasteraamatuid erinevates linna avalikes ruumides.
2024. andis teater 137 etendust suurel laval, 150 etendust väikesel laval, 49 etendust RINGlaval (millest
10 moodustas koostööprojekt „Mann ist Mann“), 6 etendust kaminasaalis projekti „Jõulujutud kamina
ääres“ raames ning 9 suveetendust Eesti Vabaõhumuuseumis. Lisaks toimus 9 külalisetendust Riias ja
16 väljasõitu, millest 12 oli Ida-Virumaale. Üks väljasõit hõlmas rahvusvahelist festivali Bulgaarias.
Etenduste sari „Uue aja jooned”, mis põhineb 21. sajandi luulel ja toimub dialoogis publikuga, on juba
teist aastat järjest meelitanud teatrisse uue põlvkonna noori vaatajaid. Kaasaegsete näidendite
ettelugemised pälvisid koolides jätkuvalt suurt tähelepanu. Möödunud aastal RINGlaval alanud projekt
jätkus samas formaadis: aktuaalsete näidendite ühislugemised koos näitlejatega ning arutelud teismelisi
huvitavatel teemadel.
Sihtasutuse juhatus hindas 2024. aastat mõõdukalt edukaks, kuna tulemused olid peaaegu kooskõlas
prognoosidega. Kokkuvõtlikult võib Sihtasutuse Vene Teater tegevust eesmärkide täitmisel 2024. aastal
pidada heaks. 2025. aastaks koostatud kavades on arvesse võetud, et sõda Ukrainas jätkub, elatustase langeb ja
palgakasv on peatunud. Sellest hoolimata on järgmiseks aastaks planeeritud veidi rohkem teatrikülastusi
kui 2024. aastal ja kavas on 10 uuslavastust.
2.36. Sihtasutus Viljandi Muuseum
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Viljandi Muuseum põhikirjaline eesmärk on vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda,
säilitada, uurida ja vahendada ajaloolise Viljandimaa ja kultuuriloolise Mulgimaaga seotud
kultuuripärandit ning tugevdada seeläbi Viljandi ja Viljandimaa kultuuri-, haridus- ja turismialast
konkurentsivõimet.
2025. aastal asutatud sihtasutus võtab üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Viljandi
Muuseum ülesanded.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
Sihtasutus Viljandi Muuseum asutati veebruaris 2025 ning alustab sisulist tegevust maist 2025. Sellest
tulenevalt saab esitada ülevaade sihtasutuse tegevusest ja eesmärkide täitmisest järgmisel aastal.
2.37. Sihtasutus Virumaa Muuseumid
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse Virumaa Muuseumid (edaspidi ka sihtasutus või muuseum) põhikirjalised eesmärgid on
sihtasutuse kasutuses oleva vara haldamine ja arendamine, et luua tingimused kultuuri-, loodus- ja
keskkonnakaitse väärtuste taastamiseks, hoidmiseks, kogumiseks, uurimiseks ja säilimiseks ning
üldsusele vahendamiseks.
Sihtasutus on tegutsenud alates 2002. aastast. Tulenevalt sihtasutuse eesmärkidest – tagada Palmse
47
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
mõisa, Rakvere linnuse, Politseimuuseumi, Rehbinderi maja, Linnakodaniku majamuuseumi, Altja
kõrtsi ja võrgukuuride, Toolse linnuse ning Karepa Kalame Talumuuseumi jätkusuutlik tegevus – on
vajalik sihtasutuse tegevuse jätkamine. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol seatud põhikirjalise
eesmärkide täitmiseks on sobilik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
2024. aastal oli külastuste arv 90 070, mis ületas eelneva aasta tulemuse pea 6500 külastusega.
Külastatavus on nüüdseks taastunud covid-19 eelsele ajale ning seda veidigi ületanud.
28. juunil 2024 avati ajaloolises Rehbinderi majas Mööblimuuseumi esimese püsinäituse „Toolile
nõjatudes. Näituse ja ajaloolise hoone koosmõju pälvis Muinsuskaitseameti Aasta tegu 2024 tiitli ja
Eesti muuseumide aastaauhindadel parima püsinäituse 2024 tiitli. Jätkus Rehbinderi maja soklikorruse
remont. Toimib koostöö Rakvere Ametikooliga, mille õpilased kasutavad soklikorrust oma
praktikabaasina ja teostavad siseviimistlustöid vastavalt Ruumilabori sisearhitektuursele projektile.
Eesmärk on võtta alumine korrus 2026. aastal kasutusele esialgu ajutiste näituste ruumidena.
Rakvere linnuses tänu muuseumide kiirendi toetusele alustati ajalootoa uuendamisega ja näituse „Oli
kole lahing…“ seotud töödega. 2024. aastal valmisid näituse tekstid ja mööbli kavandid. Kuna
eksponeeritakse nii Rakvere linnusest leitud arheoloogilisi esemeid kui ka haruldasi nn hansakausid, siis
osutus töö oluliselt keerukamaks, et tagada museaalide turvalisus ja samas säilitada atraktiivne
kujundus. Näituse avamine toimub 2025. aasta kevadel. Sellega seotult uuendatakse ka
haridusprogrammi keskaegsete linnuste ja ordu ajaloost.
Käsil on Palmse mõisa peahoones külastuskeskkonna arendamine muuseumiteenuste kvaliteedi ja
kättesaadavuse parandamiseks lähtuvalt nn elava mõisa ja tegelusmuuseumi kontseptsioonist.
2024. aastal valmis diginähtavuse analüüs, töötati ärimudeli kallal, valmisid muuseumipoe ja fuajee
mööblikavandid ja viidanduse kujundusidee. Ees seisab teenusekvaliteedi parandamiseks
teenindusstandardite loomine, kuna disainiaudit tõi päevavalgele kitsaskohad.
Toimusid digiteerimisprojektid ning museaalide digiteerimine ja konserveerimine jätkus. Museaale
kogus: 119 636; MuISis kirjeldatud: 117 864 sh veebis kättesaadavate digikujutisega museaalide arv 85
554. Eksponeeritud aasta jooksul: 1603. Arvuliselt suuremad tulmed on fotokogusse ja ajalookogusse.
Aasta jooksul võeti vastu 186 politsei- ja piirivalve teemalist museaali. Vormide kollektsioon täienes
eririietuse näidetega – motopolitsei, kaitsepolitsei, Frontex.
2024. aasta tegevuskava täitmise aluseks olid muuseumi arengukava strateegilised eesmärgid, mis
suuresti ka saavutati. Kokkuvõttes oli 2024. aasta sihtasutusele edukas ning hinnang eesmärkide
saavutamisele on väga hea.
2025. aasta peamised eesmärgid on:
avaldada hiljemalt sügisel Palmse mõisa ajalooraamat;
aprillis avatakse Raamatuaasta näitus „Lugude linnaruum – raamat ja Rakvere“:
alustati Rohelise Muuseumi märgise taotlusprotsessiks vajalike tegemistega. Plaan on
2025. aastal taotleda märgis vähemalt ühele üksusele.
2.38. Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus
Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus
Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk on võimaluste loomine spordi toetamiseks
ja arendamiseks järgmiste tegevuste kaudu:
48
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
heategevuslik hariduse ja spordi toetamine avalikes huvides, toetuste ning stipendiumite
maksmine;
treenerikutse arendamine Eesti Kutsekvalifikatsiooni Raamistikus (EKR), koolituste,
hindamiste ja kutseandmise koordineerimine ning korraldamine, tegutsemine eksami- ja
testikeskusena;
spordiharrastuse ja treenerikutse toetuseks rakendatud treenerite tööjõukulude meetme
elluviimine;
tõenduspõhise ja laiapõhjalise Eesti spordi andmekogu (Eesti Spordiregister) volitatud töötleja
ülesannete täitmine, spordialase teabe kogumine, töötlemine, analüüsimine, haldamine ning
levitamine. Spordialaste trükiste kirjastamine, spordiveebi haldamine ning arendamine,
Euroopa Liidu spordialaste projektide kohta teabe levitamine, asjakohaste teabeürituste
(seminarid, konverentsid, messid jms) korraldamine;
spordi- ja liikumisharrastuse alaste uuringute korraldamine, spordialane nõustamistegevus;
muud toimingud ja tegevused, mis on vajalikud sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks.
Oma tegevuste kaudu on sihtasutus kujunenud kompetentsikeskuseks, kuhu on koondunud
spordivaldkonnaga seotud oskusteave ja info ning tõenduspõhised spordi andmekogud. Juriidilise isiku
vorm sihtasutuse näol seatud eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik.
Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta
Spordiliikumist oluliselt mõjutavaks tegevuseks oli laste ja noortega tegelevate treenerite tööjõukulude
toetuste menetlemine. 2024. aastal treeneritoetusteks täiendavalt raha ei eraldatud. Vaatamata sellele oli
toetuste rakendamise kümnes aasta edukas, tasustati kokku 1 338 465 treeningtundi, toetatavaid
treenereid oli 1 484 kokku 436 spordiorganisatsioonist ja spordikoolist. Nende poolt juhendatud laste ja
noorte arv oli 46 885.
Spordiregistris on 2024. aasta seisuga valimis 2922 organisatsiooni, 4 072 spordiobjekti ning
harrastajate arv spordiorganisatsioonides ja spordikoolides oli 241 895 (neist 19a ja nooremad 127 776).
Olulise mõjuga tegevuseks oli samuti treenerite kutseandmise ja treenerite tasemekoolituste
koordineerimine, panustamine treenerite erialase taseme ja täienduskoolituse valdkonda. 2024. aastal
osales kõrgkoolidelt tellitud treenerite tasemekoolituste üldainete kutsustel 754 õppurit ja osalusarvud
on jätkuvas kasvutrendis. 2024. aastal koordineeriti ja toetati treenerite erialaste tasemekoolituste
kursusi, abi said 37 spordialaliitu, -ühendust ja -asutust, kursused läbisid 1699 treenerit.
Järjekindla treenerikutse väärtustamise, erinevate toetusmeetmete, laiaulatuslikemate koolituste ning
sujuvama administreerimise tulemusel kasvas olulisel määral kutsega treenerite arv. 31.12.2024 seisuga
oli registris 4253 treenerikutset, 2024. aastal anti kutset kokku 1142 korda.
2024. aastal korraldati uuring „Koolide sportimistingimuste kaardistamine“. Partnerid olid SA
Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus, Haridus- ja Teadusministeerium, TÜ Sporditeaduste ja
füsioteraapia instituut, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Eesti Kehalise Kasvatuse Liit. Uuringus osales
416 põhikooli ja gümnaasiumi, kaardistati 1) õppetöös kasutatavad sportimispaigad; 2) spordivahendite
olemasolu ja vajadused; 3) tunniväline tegevus koolide spordiringides; 4) liikumisaktiivsust toetava
koolikeskkonna elemendid; 5) liikumisõpetusele üleminekuga kaasnevad väljakutsed ja
koolitusvajadus; 6) koolide sportimisvõimalused lähtuvalt Liikuma Kutsuva Kooli programmis
osalemisest.
Kokkuvõttes on Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus täitnud kõik 2024. aastaks püstitatud
tegevuseesmärgid ja tulemusindikaatorid. Oma tegevuste kaudu on sihtasutus kujunenud
kompetentsikeskuseks, kuhu on koondunud spordivaldkonnaga seotud oskusteave ja info ning
tõenduspõhised spordi andmekogud. Sihtasutuse tegevust võib hinnata väga heaks.
2025. aasta peamised eesmärgid on:
49
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade
treenerite tööjõukulude toetusmeetme realiseerimine;
treenerite kutseandmise protsessi juhtimine;
Eesti spordiregistri volitatud töötleja ülesannete täitmine;
IT keskkonna arendamine;
spordiuuringute ja -analüüside koostamine;
osalemine Euroopa Liidu ekspertrühmades, spordiprojektides ja rahvusvaheliste
organisatsioonide töös ja Euroopa Liidu Erasmus + spordiprojektides.
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Rahandusministeerium
[email protected] 12.05.2025 nr 3-3/551-1
Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste
teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise
2024. aasta ülevaade
Kultuuriministeerium esitab riigivaraseaduse § 98 lõike 3 alusel enda seisukohad riigi asutatud
sihtasutustele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2024. aasta vaates.
Aruandes on kajastatud sihtasutused, mille asutajaõigusi teostab Kultuuriministeerium.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Alliksaar
kantsler
Lisa: Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise
ülevaade 2024. aasta kohta 50 lehel
Karin Närep 628 2230