Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

99-25/291119

Otsuse kuupäev 12.05.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Aktsiaseltsi Datel vaidlustus Muhu Vallavalitsuse

riigihankes „Muhu valla haridusasutustele sülearvutite

soetamine“ (viitenumber 291119) hankija otsustele jätta

Aktsiaselts Datel kvalifitseerimata ning tunnistada

edukaks AS-i Atea pakkumus

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Aktsiaselts Datel, esindaja advokaat Kaspar

Koppel

Hankija, Muhu Vallavalitsus, esindajad vandeadvokaat

Arne Ots ja advokaat Mari Mikson

Kolmas isik, AS Atea, esindaja vandeadvokaat Marko

Mehilane

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel

1. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi Datel vaidlustus Muhu Vallavalitsuse riigihankes „Muhu valla

haridusasutustele sülearvutite soetamine“ (viitenumber 291119).

2. Mõista Aktsiaseltsilt Datel Muhu Vallavalitsuse kasuks välja Muhu Vallavalitsuse

lepinguliste esindajate kulud 864,93 eurot (käibemaksuta).

3. Mõista Aktsiaseltsilt Datel AS-i Atea kasuks välja AS-i Atea lepingulise esindaja kulud 720

eurot (käibemaksuta).

4. Jätta Aktsiaseltsi Datel poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

2 (7)

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 05.03.2025 avaldas Muhu Vallavalitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud

hankemenetlusega riigihanke „Muhu valla haridusasutustele sülearvutite soetamine“ (viite-

number 291119) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke

alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh Hankepass täiendavate selgitustega

(edaspidi Hankepass), Riigihanke alusdokumendid (edaspidi HD), ja Tehniline kirjeldus

(edaspidi TK).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 24.03.2025, esitasid pakkumuse 7 pakkujat, sh Aktsiaselts

Datel ja AS Atea.

2. Muhu Vallavalitsuse 01.04.2025 korraldusega nr 104 „Avatud hankemenetlusega riigihanke

nr 291119 „Muhu valla haridusasutustele sülearvutite soetamine“ tulemuste kinnitamine“ jättis

Hankija mh Aktsiaseltsi Datel kvalifitseerimata ning tunnistas edukaks AS-i Atea pakkumuse.

3. 11.04.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Aktsiaseltsi Datel (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele jätta Aktsiaselts Datel

kvalifitseerimata ning tunnistada edukaks AS-i Atea (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 21.04.2025 kirjaga nr 12.2-10/99 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 24.04.2025 ja neile vastamiseks 29.04.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja ning menetluskulude

nimekirja Vaidlustaja, Hankija ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks täiendavaid seisukohti ei

esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Aktsiaselts Datel, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Hankepassi IV osa Kvalifitseerimistingimused jaotise C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus

kohaselt tuli arvestada RHS § 101 lg 1 p-is 2 ja lg-s 2 sätestatuga.

Kvalifitseerimistingimuste selgituste kohaselt peab pakkuja olema eelneva 36 kuu jooksul

nõuetekohaselt täitnud vähemalt ühe hanke esemega sarnase lepingu ja lepingu maht peab

olema vähemalt 30 arvutit (edaspidi Tingimus).

Vaidlustaja esitas pakkumuse, millele oli Tingimusele vastavuse tõendamiseks lisatud Rae

Vallavalitsusega sõlmitud rendileping, millega tarniti Rae Vallavalitsusele üle 100 komplekti

arvuteid.

01.04.2025 otsusega jättis Hankija Vaidlustaja kvalifitseerimata.

5.2. RHS § 101 lg 1 p-i 2 kohaselt võib hankija pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase

pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuda vastavalt

hankelepingu alusel ostetavate asjade nimekirja hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate

3 (7)

asjade müügi osas, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega

nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta.

Lepingu referentsperioodil „täidetuse“ nõude täitmiseks ei pea leping olema hanke alustamise

ajaks lõplikult täidetud. Lepingu täitmisega seonduvat saab Hankija vajadusel kontrollida

Vaidlustaja lepingupartneri poole pöördumisega.

5.3. Kuna õigusvastane on Hankija otsus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks on

õigusvastased ka selle järgnevad otsused.

5.4. 24.04.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.4.1. Hankija ja Kolmas isik on seisukohal, et Vaidlustaja jäeti kvalifitseerimata, sest

referentslepinguks pidi olema arvutite soetamise leping. See seisukoht on ekslik ja vastuolus

RHS-i, direktiiviga 2014/24/EL (edaspidi Direktiiv) ning Euroopa kohtulahenditega. RHS § 98

lg 1 kohaselt peavad pakkuja tehnilisele ja kutsealasele pädevusele seatud

kvalifitseerimistingimused vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, olemusele, kogusele

ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. RHS § 101 lg 1 p-i 2 kohaselt võib pakkuja

pädevuse hindamiseks nõuda nimekirja asjade müügi või teenuste osutamise lepingutest.

5.4.2. Sülearvutite rendilepingu esitamisel on täidetud RHS-i nõuded Vaidlustaja pädevuse

hindamiseks. Vaidlustaja on esitanud lepingu, mille alusel Vaidlustaja on andnud üle Rae vallale

sadu sülearvuteid ja need kohustused on täidetud. Omandiõiguse üleandmine ei ole oluline

hindamaks Vaidlustaja pädevust teha Hankijale kättesaadavaks ja anda kasutamiseks üle

tehnilistele nõuetele vastavad sülearvutid.

5.4.3. Direktiivi art 58 lg 4 kohaselt Seoses tehnilise ja kutsealase suutlikkusega võib avaliku

sektori hankija kehtestada nõudeid tagamaks, et ettevõtjatel on olemas vajalikud inim- ja

tehnilised ressursid ning kogemused lepingu täitmiseks nõutaval kvaliteeditasemel.

Vaidlustaja leiab, et tema inim- ja tehnilised ressursid ja kogemused on Hankija soovitud

lepingu täitmiseks nõutaval kvaliteedi tasemel, sest sülearvutite müük ja rendile andmine vajab

identset inim- ja tehnilisi ressursse ja kogemusi. Arvuti rentimises ja müümises pole sisulist

erinevust – erinevus on üksnes formaalne ja seondub omandi ülemineku kokkuleppega, mis ei

nõua erinevat kogemust rentimisega võrreldes. Seega ei ole vaidlustatud otsus kooskõlas

Direktiivi art 58 lg-ga 4. Enamgi veel, Direktiivi XII lisa II osa sätestab, et ettevõtja tehnilist

suutlikust tõendavad dokumendid a) ii) kohaselt võib hinnata kolme aasta jooksul tarnitud

asjade loetelu. Direktiivi kohaselt tuleb hinnata tarnimist ja rentimise ning müügi eristamiseks

puudub õiguslik alus. Nii rentimise kui ka müügi korral tuleb sülearvutid tarnida hankijale ja

Vaidlustaja on seda asjaolu piisavalt tõendanud.

5.4.4. Kohtuasjas C-218/11 p-is 29 on leitud, et suutlikkuse miinimumtasemed peavad olema

lepingu objektiga seotud ja proportsionaalsed. Suutlikkuse hindamisel tuleb objektiivselt

hinnata pakkuja suutlikkust ning puudub vajadus minna kaugemale eesmärgi saavutamiseks

vajalikust. Hankija otsus on vastuolus Euroopa Kohtu lahendiga.

5.4.5. Hankija on rikkunud RHS § 3 p-tes 1, 2 ja 3 sätestatud põhimõtteid, pidades sülearvutite

rentimiseks sõlmitud rendilepingut ebasobivaks tõendamaks Vaidlustaja tehnilist ja kutsealast

suutlikkust täita sülearvutite müümisel müügilepingut. Hankija ei ole tegutsenud

proportsionaalselt ega läbipaistavalt, eelistades üht lepinguliiki. Hankija ei kohtle Vaidlustajat

ka võrdselt teiste isikutega, kel on sama tehniline ja kutsealane suutlikkus. Samuti on Hankija

jätnud tagamata konkurentsi efektiivse ärakasutamise.

Müük ja rentimine ei ole olemuslikult erinevad – rendilepinguga ja müügilepinguga saab

Hankija arvutid oma kasutusse. Asjaolu, et omandiõigus antakse müügilepingu korral üle ja

rendilepingu korral on omandiõiguse üleandmine valikuline, ei muuda olematuks Vaidlustaja

4 (7)

tehnilist ja kutsealast suutlikust tarnida sülearvuteid.

5.4.6. Hankija ja Kolmanda isiku seisukoht, et referentsleping pidi olema täidetud, on vastuolus

kohtupraktikaga.

6. Hankija, Muhu Vallavalitsus, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata

järgmistel põhjustel.

6.1. Tingimuse kohaselt pidi pakkuja esitama Riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul

täidetud lepingu, mille sisuks oli arvutite soetamine mahuga vähemalt 30 arvutit. Tegemist on

kehtiva kvalifitseerimise tingimusega. Kui pakkuja Tingimusele ei vasta, on Hankija

kohustatud jätma ta HD p-i 14.3 alusel kvalifitseerimata.

6.2. Vaidlustaja esitas referentslepinguna Rae kVallavalitsusega sõlmitud rendilepingu, mille

kohaselt tarnib Vaidlustaja Rae Vallavalitsusele perioodil 27.06.2022 kuni 19.09.2026 üle 100

komplekti arvuteid. See leping ei vasta Tingimusele. Hankija soovis referentslepinguna arvutite

soetamise lepingut, mis on võlaõigusseaduse mõttes käsitletav müügilepinguna. Selline

referentslepingu nõue seati põhjusel, et Riigihanke tulemiks on Hankijale 61 sülearvuti, 32

arvutitega ühilduva doki ja 32 sobiva arvutikoti soetus (Hankija ostab ja pakkuja müüb, mitte

ei toimu nende seadmete rentimist, mis on üksnes seadmete kasutusse andmine) ning Hankija

soovis saada kindlust, et pakkuja on võimeline kohaselt täitma sõlmitavat hankelepingut

(müüma Hankijale soovitud mahus seadmeid) ja vastutama sellise hankelepingu täitmise eest.

Seadmete rendi võimekus ja kogemus ei ole samastatav seadmete müügi võimekuse ja

kogemusega. Järelikult pakkumuses nimetatud rendileping ei vasta RHAD-is esitatud

soetuslepingu nõudele ning Hankija jättis Vaidlustaja õigesti kvalifitseerimata.

6.3. Referentsleping pidi olema täidetud. Põhjendamatu on vaidlustuses esitatud väide, nagu

võiks Tingimustele vastavaks lugeda ka alles täitmisel oleva rendilepingu. Nagu selgitatud, ei

ole rendileping kestvuslepinguna Riigihankes referentslepinguna sobiv. Samuti nägi Tingimus

üheselt ette, et referentsleping peab olema täidetud. Müügilepingu puhul ei saakski rääkida

jätkuvalt täitmisel oleva müügilepingu võimaldamisest referentslepinguna, sest müügileping ei

ole kestvusleping. Täitmata müügilepingu alusel ei ole kokkulepitud täitmist toimunud ja sellel

ei oleks varasema kogemuse tõendamisel mingit mõtet.

6.4. Eeltoodust lähtuvalt oli Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine õiguspärane, mistõttu on

õiguspärane ka sellele järgnenud Hankija 01.04.2025 otsus Kolmanda isiku pakkumuse

edukaks tunnistamise kohta.

6.5. 24.04.2025 esitas Hankija täiendava seisukoha, milles selgitas, et Riigihankega teostatavat

seadmete ostu rahastatakse osaliselt Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) poolt projekti „Hariduse

IKT keskse juhtimismudeli rakendamine Saaremaa ja Muhu vallas“ (nr 2021-2027.5.02.23-

0143) raames, mistõttu on Riigihanke läbiviimisel Hankija koostööpartneriks RTK. RTK

hinnangul ei ole Vaidlustaja esitatud sülearvutite rentimise leping Tingimusele vastav.

7. Kolmas isik, AS Atea, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata järgmistel

põhjustel.

7.1. Vaidlustuse kohaselt on Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine õigusvastane, kuna Hankija

jättis välja selgitamata, mis ulatuses oli Vaidlustaja poolt hankepassis esitatud referentsleping

(arvutite rentimine Jüri Gümnaasiumile) Riigihankes pakkumuste esitamis ajaks täidetud.

See, kas ja mis ulatuses on Vaidlustaja referentsleping tähtajaga 27.06.2022-19.09.2026

täidetud, ei oma sisulist tähendust, kuna referentsleping ei vasta Tingimusele, mille kohaselt

hanke esemega sarnaseks täidetud lepinguks loetakse lepingut mille sisuks on arvutite

5 (7)

soetamine asutustele/ettevõtetele ja ühe lepingu maht peab olema vähemalt 30 arvutit.

Hankija on vastuses vaidlustusele selgitanud, et Tingimuses nõutud arvutite soetamine all on

silmas peetud arvutite müügilepingut ja Vaidlustaja esitatud arvutite rentimise leping ei vasta

Tingimusele.

7.2. Hanketingimuste tõlgendamisel lähtutakse samas valdkonnas tegutseva mõistliku isiku

arusaamast. RHAD määratlust arvutite soetamine ei ole mõistlikult võimalik käsitleda ja mõista

viisil, et see tähendab arvutite rentimist:

1) vaidlust ei ole, et Riigihanke sisuks ja esemeks on sülearvutite ostmine ning et eduka

pakkujaga sõlmitakse müügileping (mitte rendilepingu);

2) juba Riigihanke nimetuses on arvutite ostmise tähistamisel kasutatud terminit

soetamine ja on üheselt aru saada, et Hankija on kasutanud ostmise tähistamiseks ka terminit

soetamine;

3) Kolmas isik mõistis Tingimuses ja mujalgi RHAD-is kasutatud määratlust arvutite

soetamine üheselt kui arvutite ostu-müüki ehk sellisena nagu on sätestatud ka Hankelepingu

projektis. Arvestades Riigihanke eset ja RHAD-i tingimusi, ei olnud pakkujal mõistlikult

võimalik jõuda käsitlusele, et arvutite soetamine tähendab rentimist;

4) Vaidlustaja hankepassis esitatud referentslepingu (“Sülearvutite ja dokkide rentimine

Jüri Gümnaasiumile“, RH 249256) esemeks oli arvutite rentimine, mitte müük.

Eeltoodust nähtuvalt ei vasta Vaidlustaja referentsleping Tingimusele ja Vaidlustaja

kvalifitseerimata jätmine on õiguspärane.

7.3. Kuivõrd Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine on õiguspärane, on vaidlustus põhjendamatu

ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse osas.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Hankepassis on RHS § 101 lg 1 p-i 2 alusel kehtestatud Tingimus järgmises sõnastuses:

Pakkuja peab olema riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete

registris) vahetult eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt ühe (1) hanke

esemega sarnast lepingut. Sarnaseks lepinguks loeb hankija lepingut, mille sisuks on arvutite

soetamine asutustele/ettevõtetele ja ühe lepingu maht peab olema vähemalt 30 arvutit.

9. RHAD-ist nähtuvalt Riigihanke esemeks on 61 (kuuekümne ühe) sülearvuti (edaspidi arvuti),

32 (kolmekümne kahe) arvutitega ühilduva doki ja 32 (kolmekümne kahe) arvutite jaoks sobiva

arvutikoti soetamine koos transpordiga.

Ostu rahastatakse osaliselt projektist „Hariduse IKT keskse juhtimismudeli rakendamine

Saaremaa ja Muhu vallas“, projekti nr. 2021-2027.5.02.23-0143. (TK p-id 1 ja 2).

Puudub vaidlus, et Riigihanke tulemusena sõlmitakse sülearvutite ja dokkide soetamiseks ostu-

müügileping (RHAD dokumendina kehtestatud Hankelepingu projekt).

Vaidlustuskomisjon leiab, et RHAD-ist, sh eelviidatud TK p-idest 1 ja 2, nähtub ühemõtteliselt,

et Hankija käsitleb arvutite ja dokkide soetamist nende ostuna ostu-müügilepingu alusel, seega

läheb Riigihanke ese üle Hankija omandusse.

Eeltoodust nähtub, et Tingimuse teisest lausest Sarnaseks lepinguks loeb hankija lepingut, mille

sisuks on arvutite soetamine asutustele/ettevõtetele ja ühe lepingu maht peab olema vähemalt

30 arvutit, tulenevalt loetakse Tingimuse mõttes sarnaseks lepinguks niisugust lepingut, mille

sisuks on olnud arvutite üleminek teise asutuse või ettevõtte omandusse.

10. Tõendamaks enda vastavust Tingimusele esitas Vaidlustaja oma pakkumuses sisalduvas

hankepassis referentslepinguna lepingu Sülearvutite ja dokkide rentimine Jüri Gümnaasiumile

(üle 100 sülearvuti) (edaspidi Leping). Lepingu periood 27.06.2022 - 19.09.2026, summa –

143 635,68 eurot, hankija (Lepingus tellija) - Rae Vallavalitsus.

6 (7)

Hankija jättis Vaidlustaja kvalifitseerimata järgmise põhjendusega: Sülearvutite ja dokkide

rentimine ei vasta nõutud tingimusele - sülearvutite soetamine (vt 28.03.2025 riigihangete

registris koostatud Kvalifitseerimise otsus).

11. Vaidlustaja poolt hankepassis referentslepinguna nimetatud Leping on riigihanke

„Sülearvutite ja dokkide rentimine Jüri Gümnaasiumile“ (viitenumber 249256) tulemusena

sõlmitud „Leping Jüri Gümnaasiumile sülearvutite ja dokkide rentimiseks nr 6-4/16“, mille

objektiks oli eelnimetatud riigihanke alusdokumentide kohaselt Jüri Gümnaasiumile 48 kuuks

147 sülearvuti ja 120 doki rentimine.

Ei ole vaidlust, et Leping on rendileping, mitte müügileping. Rendilepingu tulemusel ei toimu

lepingu eseme üleminekut teise isiku omandusse, ehk lepingu eseme soetamist, mistõttu

Vaidlustaja esitatud Lepingu puhul ei ole tegemist Riigihanke esemega sarnase lepinguga nagu

on Tingimuses nõutud. Rendileping ei ole Tingimuse mõttes sarnane ostu-müügilepinguga.

12. Vaidlustuskomisjon märgib, et RHS §-i 101 lg 1 p-ist 2 ei tulene, et asjade ostmisel võiks

pakkuja või taotleja oma tehnilist ja kutsealast pädevust tõendada nii kindlaksmääratud

tunnustele vastavate asjade müügi kui ka teenuse osutamise lepingutega (pakkuja valikul), nagu

näib arvavat Vaidlustaja. RHS § 101 lg 1 p-i 2 tuleb käsitleda koos lõike preambuliga, ning

kõnealustest sätetest koosmõjus nähtub, et asjade ostmisel võib hankija nõuda, vastavalt

hankelepingu alusel ostetavate asjade olemusele, nimekirja kindlaks määratud tunnustele

vastavate asjade müügi lepingutest ning teenuste tellimisel, vastavalt hankelepingu alusel

tellitavate teenuste olemusele, nimekirja kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste

osutamise lepingutest.

Vaidlusaluse Riigihankega soovib Hankija osta asju (arvuteid ja dokke) ning on Tingimuses

kehtestanud õiguspäraselt nõude asjade müügi (soetamine) lepingu esitamiseks.

13. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna Lepingu sisuks ei olnud arvutite soetamine

asutustele/ettevõtetele, ei tõenda Vaidlustaja esitatud Leping Vaidlustaja vastavust Tingimusele.

Vaidlustusmenetluses on Vaidlustaja püüdnud anda Tingimusele sisu, mis ei vasta RHS-ile,

Tingimuse sõnastusele ega RHAD-ile kogumis.

14. 24.04.2025 esitatud täiendavates seisukohtades on Vaidlustaja asunud sisuliselt väitma, et

Tingimus ei vasta Direktiivi ja RHS § 101 lg 1 p-i 2 nõuetele, ehk vaidlustama RHAD-i.

Vaidlustuskomisjon märgib, et tulenevalt RHS § 189 lg 2 p-ist 2 ei ole hankemenetluse

praeguses etapis vaidlus RHAD-i nõuete üle enam võimalik. Vaidlust ei saa olla selles, et

Vaidlustaja ega ükski teine pakkuja ei vaidlustanud Tingimust RHS-iga ettenähtud korras ega

tähtajal ning seega pidid nii Hankija kui ka pakkujad juhinduma tingimusest selliselt nagu see

RHAD-is kehtestati. Hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud

tingimustest (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-19-1501, p 22 ja EKo C-336/12, p-d

36–37, 39–40). Riigikohus on muuhulgas märkinud, et kuna RHAD on olemuselt eelhaldusakt,

siis puuduks hankijal võimalus jätta vaidlustatud RHAD-i punktid hiljem kohaldamata isegi

juhul, kui halduskohus peaks tuvastama nende õigusvastasuse (Riigikohtu halduskolleegiumi

otsus 3-3-1-45-12, p 29).

15. Vaidlustuskomisjon möönab, et Vaidlustajal on põhimõtteliselt õigus sellest, et

referentsperioodil „täidetuse“ nõude täitmiseks ei pea leping olema riigihanke alustamise ajaks

täidetud lõplikult vaid ainult ulatuses, mis on kvalifitseerimise tingimuses nõutud. Samas ei

oma see asjaolu praeguses vaidlustusasjas mingit tähendust, kuna Vaidlustaja on esitanud

Tingimusele vastavuse tõendamiseks Lepingu, mille sisuks ei ole arvutite soetamine, nagu on

nõutud Tingimuses, vaid arvutite rendile andmine.

16. Lähtudes eeltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja

kvalifitseerimata jätmiseks on kooskõlas RHS § 98 lg-ga 51 ja alused selle kehtetuks

7 (7)

tunnistamiseks puuduvad.

Hankija otsuse Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks on Vaidlustaja vaidlustanud

üksnes hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest lähtudes. Kuna vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et Hankija otsus jätta Vaidlustaja kvalifitseerimata on õiguspärane, on järelikult

õiguspärane ka Hankija otsus tunnistada Kolmanda isiku pakkumus edukaks.

17. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

17.1. Hankija on esitanud tähtaegselt taotluse oma lepinguliste esindajate kulude

väljamõistmiseks Vaidlustajalt kogusummas 1 578,50 eurot (käibemaksuta), 7,30 tunni

õigusabi osutamise eest, keskmise tunnihinnaga 216,23 eurot.

Vaidlustuskomisjon leiab, et kuna vaidlustusasi on sisult lihtne ning tavalisest märgatavalt

vähem mahukas (sh on Hankija sisuline vastus vaidlustusele alla lehekülje), on Hankija

lepinguliste esindajate kulud põhjendamatult suured. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on

Hankija põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 864,93 eurot, kokku 4 tunni õigusabi

osutamise eest.

17.2. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude

hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel.

Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotluse oma lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

Vaidlustajalt kogusummas 720 eurot (käibemaksuta), 3 tunni õigusabi osutamise eest keskmise

tunnihinnaga 240 eurot.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku menetluskulud on täies ulatuses vajalikud

ja põhjendatud ning need tuleb Vaidlustajalt välja mõista.

17.3. Vaidlustaja kulud vaidlustusmenetluses jäävad Vaidlustaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik