Keskkonnaamet_päring

Keskkonnaamet

[email protected]

Meie 09.02.2024 nr 7-4/240219/2400839

Austatud peadirektor

Õiguskantsler sai avalduse murelikult maaomanikult, kes on keelanud oma maal jahipidamise, aga

tema maal peetakse väidetavalt maaomaniku keelust hoolimata jahti, s.h mootorsõidukitega.

Maaomanik ei tunne end oma maal turvaliselt, lisaks saavad kahjustada tema põllud.

Väidetavalt on maaomanik palunud algatada Keskkonnaametil ka järelevalve kohaliku jahiseltsi üle

põhjusel, et maaomaniku keelust on üle astutud. Keskkonnaamet on põhjendanud maaomanikule

saadetud vastuses, et järelevalvet ei algatata, sest maaomanik ei või keelata jahipidamist uluki

kaudu leviva haiguse tõkestamiseks (JahiS § 25 lg 3 punkt 3) ja on palunud maaomanikul pöörduda

murega kohaliku jahiseltsi poole.

Õiguskantsler on oma varasemates seisukohtades Keskkonnaametile selgitanud, miks on inimeste

tervise, elu ja vara kaitseks oluline teha jahipidamise üle riiklikku järelevalvet maadel, kus

maaomanikud on jahi keelanud. Ühtlasi on õiguskantsler oma varasemas seisukohas selgitanud, et

kui maaomanikele pole keelule vaatamata nende maal peetavast jahist teatatud, siis jahti pidada ei

tohi, sest see võib olla inimestele ohtlik (vt JahiS § 24 lg 4 p 1).

Jahipidamist korraldab Eestis maakonna tasandil jahindusnõukogu jahiseaduse ((JahiS) § 9 lg 1) ja

konkreetses jahipiirkonnas selle piirkonna kasutusõiguse loa omanik (JahiS §-d 13 ja 40) ehk

jahiselts. Maaomanik võib üldjuhul igal ajal oma maal jahipidamise keelata või lubada oma

maatükil pidada jahti temale sobivatel tingimustel.

Maaomanikel tuleb arvestada, et nende keelust hoolimata võib nende maatükil jahti pidada, kui see

on vajalik uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks ja kui Keskkonnaamet on sellise korra

kehtestanud.

Riigikogu on andnud Keskkonnaametile volituse korraldada jahipidamist uluki kaudu leviva

haiguse tõkestamiseks (JahiS § 23 lg 4 punkt 5). Jahipidamiseks loetakse jahiseaduse § 23 lõike 1

kohaselt uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist. Niisiis on Keskkonnaametile antud

volitus korraldada ulukite jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist selleks, et tõkestada uluki

kaudu levivat haigust. Sisuliselt tuleb Keskkonnaametil võtta JahiS § 23 lõikes 4 toodud juhtumitel

(muu hulgas uluki kaudu leviva haiguse tõkestamisel) üle jahindusnõukogu ja osaliselt

jahipiirkonna kasutusõiguse loa omaja ülesanded.

2

Oleme kursis, et Keskkonnaameti peadirektor on andnud 06.05.2023 käskkirja nr 1-1/23/60

„Metssigade küttimise korraldamine sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade asurkonnas

Eesti Vabariigi territooriumil“, aga vajame täpsustavat infot, mida nimetatud käskkiri ei sisalda.

Palun selgitage ja vastake järgmistele küsimustele:

1) Milline Keskkonnaameti kehtestatud kord kehtib jahipidamiseks (millises korras ulukeid

jälitatakse, püütakse, tabatakse või surmatakse) eramaadel, kus maaomanikud on jahi

keelanud?

2) Kuidas on korra kehtestamisel hinnatud maaomanike jahikeeluga eramaadel jahikeelust

üleastumise eesmärgipärasust ja proportsionaalsust? Kuna sigade Aafrika katk ei ole uus

haigus, see on levinud aastaid, siis palun hinnake ja tooge välja, kuidas on just maaomanike

jahikeelust üleastumine osutunud siiani tulemuslikuks või otstarbekaks.

3) Millistel põhjustel on maaomanike jahikeelust üleastumine haiguse tõkestamiseks praegu

vajalik, arvestades, et paljudel eelnevatel aastatel on maaomanike jahikeelust hoolimata

ilmselt eramaadel jahti peetud?

4) Millised võiksid olla maaomanike jahikeelust üleastumise alternatiivsed või tulemuslikumad

ja maaomanikke vähempiiravamad meetmed uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks?

5) Kas, millal ja kuidas on Keskkonnaamet jahipidamise korrast teavitanud neid

maaomanikke, kes on oma maal jahi keelanud? Kuidas on kord avalikult ja hõlpsalt kõigile

maaomanikele kättesaadav?

6) Hinnake, kas ja kuidas Keskkonnaameti peadirektori jahipidamise kord tagab inimeste

tervise ja elu kõigil maadel, kus maaomanikud on jahi keelanud.

7) Kas ja kuidas on Keskkonnaameti jahipidamise kord maaomanikele kättesaadav ja

vaidlustatav?

Ootan Teie vastust hiljemalt 23. veebruariks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Evelin Lopman

ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Teadmiseks: avaldaja (isikuandmeteta)

Marje Kask 6 93 8427

[email protected]