Dokumendiregister | Päästeamet |
Viit | 7.2-2.2/2841 |
Registreeritud | 12.05.2025 |
Sünkroonitud | 13.05.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
Sari | 7.2-2 Päästekeskuste ohutuskontrolli alane kirjavahetus |
Toimik | 7.2-2.2 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tartu Kristlik Noortekodu |
Saabumis/saatmisviis | Tartu Kristlik Noortekodu |
Vastutaja | Marek Kärsin (Lõuna päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tere
Päästeameti ettekirjutuse 7.2-6-2025-206-1 täpsustavad selgitused.
Ettekirjutusega antud kohustused tulenevad seadusest. Ametnik hindab paikvaatlusel hoones viibivate inimeste turvalisuse tagamise meetmeid. Ettekirjutus 7.2-6-2025-206-1 nõue 1 kohustab paigaldama pesumasinatega sisustatud pesuruumidesse automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi andurid, et oleks tagatud varajane tulekahju avastamine.
Tuleohutuskontrollil tuvastati, et pesuruumides, kus asuvad pesumasinad, puuduvad tulekahju avastamise andurid. Ametnik hindas hetkeolukorda ja tuvastas võimaliku ohuallika. Võimaliku elektriseadme rikke korral võib tekkida tulekahju. Tulekahju ei avastata algstaadiumis, sest ruumis puuduvad tulekahjuandurid. Tegemist on hoones viibivate inimestele turvalisuse tagamise meetmega, sest tulekahju tuleb avastada võimalikult kiiresti ja anda sellest märku hoones viibivatele inimestele.
Vastavalt tuleohutusnõuetele automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi poolt kontrollitavas hoones võib vastavalt asjakohastele juhistele jätta anduritega varustamata hoone osa, mis oma väikese pindala, kasutamistingimuste või väikese tulekahjuohu tõttu ei ohusta inimeste turvalisust.
Tulekahjude statistika kohaselt on elekter ja elektriseadmed kõige sagedasem tulekahjude põhjustaja. 2024. aastal sai 26% hoone tulekahjudest alguse just elektrist, elektriseadmetest ja nende kasutamisest. Seega ruume, kus on kasutusel elektriseadmed, ei saa lugeda väikese tuleohuga ruumideks ning need tuleb kaitsta tulekahjusignalisatsiooniga.
Ametniku hinnangul on ohu realiseerumine võimalik ja selle hinnangu alusel esitati ettekirjutus automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi andurite paigaldamise nõue. Ettekirjutuses on ametnik põhjendanud andurite paigaldamise vajaduse. Lisaks tuleohutuse seaduse § 32 lõike 4 ja § 36 lõike 6 alusel kehtestatud siseministri 07.01.2013 määruse nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ kehtiva redaktsiooni § 25 lõike 2 punkt 1 alusel on automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omaniku ülesandeks tagada automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi vastavus käesolevale määrusele ja tootja juhistele Lisaks sama määruse sama paragrahvi sama lõike punkt 6 alusel on automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omaniku kohustuseks tagada automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi sobivuse kohandamine, kui muutub ehitise kasutamisotstarve või märkimisväärselt planeering. Ehitise kasutusotstarve võib muutuda ka ruumide kaupa.
Vastavalt siseministri 07.01.2013 määrus nr 1 § 6 lõige 3 Tuletõkkesektsioon tuleb varustada anduritega täielikult. Sama määruse sama paragrahvi lõike 4 alusel Kontrollitavas hoones võib vastavalt asjakohastele juhistele jätta anduritega varustamata hoone osa, mis oma väikese pindala, kasutamistingimuste või väikese tulekahjuohu tõttu ei ohusta inimeste turvalisust.
Sanitaarruumina saab käsitleda ruume (wc, vannituba, duširuum ja muu sarnane), milles ei ole elektripaigaldisi ja põlevmaterjali. Elektripaigaldistena ei arvestata ruumi valgustust, mis väikese elektritarbe juures ja statistilisest ei põhjusta tulekahjusid. Kui tegemist on niiske ruumiga, siis peab valgusti ja paigaldis vastama nõutud keskkonnatingimustele ja omama vajalikku kaitseklassi ja IP kaitseklassi. Samuti on selgitatud ettekirjutuse selgitavas osas kodumasinate sh pesumasinate osakaal tulekahjude tekkimises. Elektriseadmete tulekahjude algfaasis tekib palju suitsu, mis on mürgine ja elule ohtlik.
Samuti hindas ametnik väljumisteede kasutamise võimalusi ohuolukorras.
Ettekirjutus 7.2-6-2025-206-1 nõue 2 kohustab paigaldama tänavapoolse hooneosa tuulekotta ja evakuatsioonitrepikoja trepikäigu ülaosasse evakuatsioonivalgustuse, et inimestel oleks võimalik ehitisest ohutult evakueeruda.
Tuleohutuskontrolli teostaja hindab väljumisteedel liikumise turvalisust olukordades, kus hoones puudub elekter ning pimedal ajal on tarvis võimaliku tulekahju olukorras kiiresti ja turvaliselt lahkuda. Sellises olukorras on oluline, et väljumistee on valgustatud (väljumistee on valgustatud akutoitega valgustitega). Nii on hoones viibivatel inimestel võimalik ehitisest ohutult evakueeruda. Ametnik on ettekirjutuses väga hästi välja toonud ohutuse osa ja viidanud nõude põhjenduse osas asjakohasele standardile. Nõue on põhjendatud siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 55 lõige 2 kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 34¹ ning 6. peatükis sätestatud nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. Eelmises lauses nimetatud nõuet ei kohaldata § 12 lõike 6 punkti 3 kohta. Olemasolevasse ehitisse enne käesoleva määruse jõustumist paigaldatud ja käesolevas lõikes nimetamata tuleohutuspaigaldis peab vastama selle paigaldamise ajal kehtinud tuleohutusnõuetele ja olema nõuetekohaselt hooldatud. Asjakohased paragrahvid on 32-34 ja 34¹, mis puudutavad evakuatsiooni ja liikumist ohuolukorras. Liikudes trepil, mis ei ole valgustatud võib tekkida olukord, kus kasutaja kukub ja põhjustab sellega lisaks ohuolukorra. Lisaks võib valgustamata ruumis sh trepil liikumine tekitada paanikat, mis võib pikendada evakuatsiooniaega.
Lisaks sama määruse § 45 lõige 1 selgitab, et evakuatsioonitee piiritletakse nii, et evakuatsiooniteed oleks võimalik ohutult kasutada kogu evakuatsiooniaja jooksul. Lisaks lõike 2 punkt 1 selgitab, et evakuatsioonitee peab olema kergesti tuvastatav, tähistatud vastava märgistusega, lihtsalt juurdepääsetav ja kasutatav.
Tartu Kristlik Noortekodu on 24 tundi ööpäevas kasutatav hoone. Sellest tulenevalt peab olema tagatud evakuatsiooniteel ohutu liikumine. Töökorras evakuatsioonivalgustus ja piisavalt valgustatud evakuatsioonitee või väljumistee tagab ohutu liikumise kogu hoone kasutamise ajal. On ohuolukorraks tulekahju või mõni muu olukord, mis nõuab liikumist hoones või hoonest välja.
Ametnik ei tee asju oma suva järgi. Tuleohutuskontrolli eesmärk on ohutuse tagamine hoones viibivatele inimestele. Lisaks muutuvad riiklikud nõuded, tehnilised normid ja ka ametnike teadmised ja kogemused ohutuse tagamisel.
Ettekirjutuse nõuete täitmine tagab hoones viibivatele inimestele turvalisema keskkonna.
Lugupidamisega
Marek Kärsin
Ohutusjärelevalve büroo
nõunik
mob: +372 514 5768
tel: +372 733 7329
PÄÄSTEAMET
Saatja: Tartu Kristlik Noortekodu <[email protected]>
Saadetud: 12.05.2025 12:11
Adressaat: Päästeamet <[email protected]>; Margo Klaos <[email protected]>;
<[email protected]>; Marek Kärsin <[email protected]>
Teema: Fwd: Päästeameti ettekirjutuse 7.2-6-2025-206-1 täpsustavad selgitused
Manused: image001.png; image002.png; Kiri Päästeametile 12.05.2025.a..asice
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!
Tere!
Kuna oma oma 9. aprillil saadetud kirjale vastust ei saanud, saadan Teile oma kirja uuesti
ametlikult ja digiallkirjastatult. Lisasin kirja saajate hulka ka Lõuna regiooni
ohutusjärelvalve juhi Alar Nuuma ja Päästeameti pealiku Margo Klaose. Ma soovin oma
küsimustele vastuseid saada.
Kristjan Pallav
Tartu Kristlik Noortekodu
juhataja
5279280
---------- Forwarded message ---------
Saatja: Tartu Kristlik Noortekodu <[email protected]>
Date: K, 9. aprill 2025 kell 13:12
Subject: Re: Päästeameti ettekirjutuse 7.2-6-2025-206-1 täpsustavad selgitused
To: Marek Kärsin < [email protected]>
Tere!
Esmalt tänan ma teid põhjaliku selgituse eest!
Aga mu põhilised küsimused jäid vastuseta. Ma küsisin, et kuidas on võimalik, et Päästeamet
on andnud meile kõikide nende määruste jõustumise järgselt(kuupäevadele viitate ka oma
vastuses) kinnituse, et ehitis ja ohutussüsteemid ja vajalikud paigaldised vastavad nõuetele,
aga siis hakkavad käima ametnikud ettekirjutusi tegemas? Kuidas teisiti saan ma seda
nimetada, kui mitte “ametniku suva”? Meil on ju olemas Päästeameti kinnitus ruumide
vastavuse kohta teenuse osutamiseks ja majas elamiseks - ilma selleta ei oleks me saanud ei
kasutusluba ega tegevusluba.
Teine teema on evakueeritavate arv ja bürokraatia. Terves tänavapoolses majas on kokku kuus
last pluss töötaja, kes nende eest vastutab. Ehk siis seal ei liigu suuri rahvamasse ja lastele on
see igapäevaseks koduks - võõraid seal naljalt ei liigu, liiati veel öisel ajal. Ja seal liikuvad
inimesed tunnevad maja, teavad treppe ja nurki ja eripärasid. Lisaks toimuvad regulaarselt
evakuatsioonikoolitused. Kas ei oleks mõistlik hinnata ohtusid, meetmeid ja asjaolusid
kogumis? Kas selline lähenemine poleks mõistuspärane ja loogiline? Lisaks hoiaks see ära
bürokraatiat ja hoiaks kokku rahalisi vahendeid, mida võiks lastega vahetuks töötamiseks
kasutada?
Mulle meenub, et mitmed nõuded olid varasemalt seotud nö ohus olevate inimeste arvuga.
Kui õigesti mäletan, siis nii see kunagi oli. Kas täna need asjad enam pole sellega seotud? Või
mäletan ma valesti?
Kokkuvõtteks: meil on ju lihtne probleemi vannitoas lahendada: tõstame sealt pesumasina
lihtsalt välja teise koha peale ja ongi korras, aga see pole ju sisuliselt normaalne.
Ja lõpetuseks: kuidas korraldada nii, et kui regulatsioonid, nõuded ja seadusandlus pole
muutunud, siis edaspidi ei saabu majja keegi uus ametnik, kes leiab, et tema arvamus on
eelmise ametniku omast parem, targem või kõrgem, et tagada meie asutuse põhimõtteline
normaalne elu ja töörahu?
Kõike kena!
Kristjan Pallav
Tartu Kristlik Noortekodu
juhataja
5279280
On Wed, 9. Apr 2025 at 15:33, Marek Kärsin < [email protected]> wrote:
Tere
Päästeameti ettekirjutuse 7.2-6-2025-206-1 täpsustavad selgitused.
Ettekirjutusega antud kohustused tulenevad seadusest. Ametnik hindab paikvaatlusel hoones
viibivate inimeste turvalisuse tagamise meetmeid. Ettekirjutus 7.2-6-2025-206-1 nõue 1
kohustab paigaldama pesumasinatega sisustatud pesuruumidesse automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi andurid, et oleks tagatud varajane tulekahju avastamine.
Tuleohutuskontrollil tuvastati, et pesuruumides, kus asuvad pesumasinad, puuduvad
tulekahju avastamise andurid. Ametnik hindas hetkeolukorda ja tuvastas võimaliku
ohuallika. Võimaliku elektriseadme rikke korral võib tekkida tulekahju. Tulekahju ei
avastata algstaadiumis, sest ruumis puuduvad tulekahjuandurid. Tegemist on hoones
viibivate inimestele turvalisuse tagamise meetmega, sest tulekahju tuleb avastada võimalikult
kiiresti ja anda sellest märku hoones viibivatele inimestele.
Vastavalt tuleohutusnõuetele automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi poolt
kontrollitavas hoones võib vastavalt asjakohastele juhistele jätta anduritega varustamata
hoone osa, mis oma väikese pindala, kasutamistingimuste või väikese tulekahjuohu tõttu ei
ohusta inimeste turvalisust.
Tulekahjude statistika kohaselt on elekter ja elektriseadmed kõige sagedasem tulekahjude
põhjustaja. 2024. aastal sai 26% hoone tulekahjudest alguse just elektrist, elektriseadmetest
ja nende kasutamisest. Seega ruume, kus on kasutusel elektriseadmed, ei saa lugeda väikese
tuleohuga ruumideks ning need tuleb kaitsta tulekahjusignalisatsiooniga.
Ametniku hinnangul on ohu realiseerumine võimalik ja selle hinnangu alusel esitati
ettekirjutus automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi andurite paigaldamise nõue.
Ettekirjutuses on ametnik põhjendanud andurite paigaldamise vajaduse. Lisaks tuleohutuse
seaduse § 32 lõike 4 ja § 36 lõike 6 alusel kehtestatud siseministri 07.01.2013 määruse nr 1
„Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning
tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ kehtiva redaktsiooni § 25 lõike 2 punkt
1 alusel on automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omaniku ülesandeks
tagada automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi vastavus käesolevale määrusele ja
tootja juhistele Lisaks sama määruse sama paragrahvi sama lõike punkt 6 alusel on
automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omaniku kohustuseks tagada automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi sobivuse kohandamine, kui muutub ehitise
kasutamisotstarve või märkimisväärselt planeering. Ehitise kasutusotstarve võib muutuda ka
ruumide kaupa.
Vastavalt siseministri 07.01.2013 määrus nr 1 § 6 lõige 3 Tuletõkkesektsioon tuleb varustada
anduritega täielikult. Sama määruse sama paragrahvi lõike 4 alusel Kontrollitavas hoones
võib vastavalt asjakohastele juhistele jätta anduritega varustamata hoone osa, mis oma
väikese pindala, kasutamistingimuste või väikese tulekahjuohu tõttu ei ohusta inimeste
turvalisust.
Sanitaarruumina saab käsitleda ruume (wc, vannituba, duširuum ja muu sarnane), milles ei
ole elektripaigaldisi ja põlevmaterjali. Elektripaigaldistena ei arvestata ruumi valgustust, mis
väikese elektritarbe juures ja statistilisest ei põhjusta tulekahjusid. Kui tegemist on niiske
ruumiga, siis peab valgusti ja paigaldis vastama nõutud keskkonnatingimustele ja omama
vajalikku kaitseklassi ja IP kaitseklassi. Samuti on selgitatud ettekirjutuse selgitavas osas
kodumasinate sh pesumasinate osakaal tulekahjude tekkimises. Elektriseadmete tulekahjude
algfaasis tekib palju suitsu, mis on mürgine ja elule ohtlik.
Samuti hindas ametnik väljumisteede kasutamise võimalusi ohuolukorras.
Ettekirjutus 7.2-6-2025-206-1 nõue 2 kohustab paigaldama tänavapoolse hooneosa
tuulekotta ja evakuatsioonitrepikoja trepikäigu ülaosasse evakuatsioonivalgustuse, et
inimestel oleks võimalik ehitisest ohutult evakueeruda.
Tuleohutuskontrolli teostaja hindab väljumisteedel liikumise turvalisust olukordades, kus
hoones puudub elekter ning pimedal ajal on tarvis võimaliku tulekahju olukorras kiiresti ja
turvaliselt lahkuda. Sellises olukorras on oluline, et väljumistee on valgustatud (väljumistee
on valgustatud akutoitega valgustitega). Nii on hoones viibivatel inimestel võimalik ehitisest
ohutult evakueeruda. Ametnik on ettekirjutuses väga hästi välja toonud ohutuse osa ja
viidanud nõude põhjenduse osas asjakohasele standardile. Nõue on põhjendatud siseministri
30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 55 lõige 2 kohaselt enne
käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse ehitisele
ettenähtud kasutamisotstarbe kohaselt, peab evakuatsioonile kehtestatud nõuete poolest
vastama käesoleva määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 34¹ ning 6. peatükis sätestatud
nõuetele, arvestades § 3 lõikes 4 sätestatut. Eelmises lauses nimetatud nõuet ei kohaldata §
12 lõike 6 punkti 3 kohta. Olemasolevasse ehitisse enne käesoleva määruse jõustumist
paigaldatud ja käesolevas lõikes nimetamata tuleohutuspaigaldis peab vastama selle
paigaldamise ajal kehtinud tuleohutusnõuetele ja olema nõuetekohaselt hooldatud.
Asjakohased paragrahvid on 32-34 ja 34¹, mis puudutavad evakuatsiooni ja liikumist
ohuolukorras. Liikudes trepil, mis ei ole valgustatud võib tekkida olukord, kus kasutaja
kukub ja põhjustab sellega lisaks ohuolukorra. Lisaks võib valgustamata ruumis sh trepil
liikumine tekitada paanikat, mis võib pikendada evakuatsiooniaega.
Lisaks sama määruse § 45 lõige 1 selgitab, et evakuatsioonitee piiritletakse nii, et
evakuatsiooniteed oleks võimalik ohutult kasutada kogu evakuatsiooniaja jooksul. Lisaks
lõike 2 punkt 1 selgitab, et evakuatsioonitee peab olema kergesti tuvastatav, tähistatud
vastava märgistusega, lihtsalt juurdepääsetav ja kasutatav.
Tartu Kristlik Noortekodu on 24 tundi ööpäevas kasutatav hoone. Sellest tulenevalt peab
olema tagatud evakuatsiooniteel ohutu liikumine. Töökorras evakuatsioonivalgustus ja
piisavalt valgustatud evakuatsioonitee või väljumistee tagab ohutu liikumise kogu hoone
kasutamise ajal. On ohuolukorraks tulekahju või mõni muu olukord, mis nõuab liikumist
hoones või hoonest välja.
Ametnik ei tee asju oma suva järgi. Tuleohutuskontrolli eesmärk on ohutuse tagamine
hoones viibivatele inimestele. Lisaks muutuvad riiklikud nõuded, tehnilised normid ja ka
ametnike teadmised ja kogemused ohutuse tagamisel.
Ettekirjutuse nõuete täitmine tagab hoones viibivatele inimestele turvalisema keskkonna.
Lugupidamisega
Marek Kärsin
Ohutusjärelevalve büroo
nõunik
mob: +372 514 5768
tel: +372 733 7329
PÄÄSTEAMET
Jaama 207 | 50705 Tartu
paasteamet.ee
ohutusportaal.paasteamet.ee