Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine (Tade külas asuva Märdi katastriüksuse detailplaneering)

Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine (Tade kül.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

RAUL SIEM PNOEE-37306050308 2025-04-04 10:41:56

Kooskõlastamine ja arvamuse küsimine, Tade küla, Märdi katastriüksuse detailplaneering.pdf

KOSE VALLAVALITSUS

___________________________________________________ Hariduse tn 1, 75101 Kose alevik Telefon + 372 54 620 123 E-post: [email protected]

Kose vald, Harjumaa Veebileht www.kosevald.ee

Registrikood 75011547 Konto EE872200001120132608

Lp koostöö tegija ja kaasatav

(vastavalt nimekirjale) Meie /kuupäev digiallkirjas/ nr 7-1.2/653-1

Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine

(Tade külas asuva Märdi katastriüksuse detailplaneering)

Menetlemisel on Tade külas asuva Märdi katastriüksuse detailplaneering (Paabor Projekt OÜ töö

nr DP-06-2024), mis algatati Kose Vallavalitsuse 09.04.2024 korraldusega nr 116.

Detailplaneeringu algatamisest teavitati 16.04.2024 kirjaga nr 7-1.2/653.

Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusele nr 133

„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3

punktidele 2 (hoiuala) ja 10 (tuleohutusnõuded) esitame kõnealuse detailplaneeringu Teile

kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks.

Planeeritava ala pindala on ca 1 ha ning see hõlmab Märdi (33801:001:1849) katastriüksust ning

tagamaks nõuetekohast juurdepääsu ja tehnovõrkudega liitumist ka Sepa tee L2 (33801:001:1783),

Sepa tee L3 (33801:001:1850) ning osaliselt ka Saare tee (33701:002:0784) katastriüksust.

Detailplaneeringu eesmärk on Märdi katastriüksusele ehitusõiguse määramine ühe üksikelamu ja

abihoonete püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala

haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Palume planeering kooskõlastada või planeeringule arvamus esitada 30 päeva jooksul.

Planeerimisseaduse § 133 lõike 2 kohaselt kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva

jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud

ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi

kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui

seadus ei sätesta teisiti.

Detailplaneeringu projekt asub kirjale lisatud digikonteineris „Tade külas Märdi katastriüksuse

detailplaneering.asice“.

Detailplaneeringu muude dokumentidega on võimalik tutvuda

https://www.kosevald.ee/dokumendiregister ja

https://evald.ee/kosevald/#/planeeringud/planeeringud/446 .

Küsimused ja täiendav info: Kose Vallavalitsuse majandusosakond, arhitekt-planeerija Siiri Hunt,

[email protected], tel 54700707.

Lugupidamisega

2

/allkirjastatud digitaalselt/

Raul Siem

vallavanem

Lisa: Detailplaneeringu projekt digikonteineris „ Tade külas Märdi katastriüksuse

detailplaneering.asice “

Siiri Hunt, [email protected], tel 54700707

Tade külas Märdi katastriüksuse detailplaneering.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MARLEN PAABOR PNOEE-49111216536 2025-04-03 10:24:39

GERLY TOOMEOJA PNOEE-49104240281 2025-04-03 11:23:33

Joonis 1 - Situatsiooniskeem.pdf

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-6-2024

Aadress Märdi, Tade küla, Kose vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Martti Roomet

Tade külas asuva Märdi katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat

11. märts 2025 1:5000

SITUATSIOONISKEEM

1

Leppemärgid:

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

3371080 Sepa tee

A4

S

N

3370132 Kose-Uuemõisa - S

aula tee

3370691 R ahula tee (Saare tee)

3370690 N ugise tee (H

ärm a tee)

Kose-Uuemõisa alevik

Tade küla

Joonis 2 - Kontaktvööndi ala plaan.pdf

3370132 KOSE-UUEMÕISA-SAULA TEE

M L

L

E

KOSE-UUEMÕISA ALEVIK

3370691 R ahula tee (SAAR

E TEE)

Märdi

Jussi

Loopere

Saare tee 11

Härma tee 22

Härma tee 18 Härma põik 3

Härma põik 5Saare tee 9a

Vilja

Sooba

Härma tee 15

TADE KÜLA 3370690 N

ugise tee (H ÄR

M A TEE)

SEPA TEE

Taga-Härma

Härma põik 1

Märdi 33801:001:1849

Tuletõrjeveevõtukoht

E

M

M M M

M

E

E E E

E

E EE

E

E E

EE

E

E E

E E E

E

E E

E E E

E E

E

Üm

T

L

L L

T

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-6-2024

Aadress Märdi, Tade küla, Kose vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Martti Roomet

Tade külas asuva Märdi katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat

26. märts 2025 1:2000

KONTAKTVÖÖNDI ALA PLAAN

2 A2

S

N

Lähiala (r=200 m) katastriüksuste ehituslik ülevaade

Katastriüksuse lähiaadress

Katastriüksuse pindala

orient. ol.ol hoonetealune pind

(ja täisehitusprotsent)

Detailplaneeringuga määratud suurim

lubatud ehitistealune pind (ja

täisehitusprotsent)

Hoonete arv katastriüksusel

(detailplaneeringus määratud suurim

lubatud hoonete arv)

Detailplaneeringus määratud lubatud

katusekalded

Märdi (33801:001:1849) 8952 m2 114 m2 (1,3%) - 3 -

Jussi (33801:001:1848) 10035 m2 398 m2 (3,9%) - 2

-

Loopere (33701:002:0305) 22518 m2 102 m2 (0,5%) - 1

-

Saare tee 11 (33701:002:0734 28414 m2 244 m2 (0,9%) - 3

-

Härma tee 22 (33801:001:1781) 8408 m2 474 m2 (5,6%) - 5

-

Härma tee 18 (33801:001:1391) 2655 m2 107 m2 (4%) - 1

-

Taga-Härma (33701:002:0819) 6774 m2 - 555 m2 (8,2%) - (4) 0 - 45°

Härma põik 1 (33701:002:0523) 3026 m2 281 m2 (9,3%) 200 m2 (7%) 2 (2) ei määratud

Härma põik 3 (33701:002:0524) 3938 m2 245 m2 (6,2%) 200 m2 (5%) 3 (2) ei määratud

Härma põik 5 (33701:002:0525) 3561 m2 154,4 m2 (4,3%) 200 m2 (6%) 1 (2) ei määratud

Härma tee 15 (33701:002:0804) 2055 m2 160 m2 (7,8%) 250 m2 (12,2%) 2 (2) eelistada 45°

Saare tee 9a (33701:002:0674) 3503 m2 150 m2 (4,3%) - 1

-

Vilja (33701:002:0302) 39349 m2 366,5 m2 (0,9%) - 2

-

Sooba (33701:002:0433) 19931 m2 106 m2 (0,5%) - 1

-

Leppemärgid:

Olemasolev hoone

Planeeringuala piir

Varemplaneeritud/olemasolev hoonestusala

Olemasolev puurkaev

Katastriüksuse piir

Keskvälja katastriüksuse detailplaneeringu ala piir

Saare tee 1,3,5 detailplaneeringu ala piir / samale alale on koostamisel Saare tee maaüksuste DP

Härma ja Rahula kinnistute detailplaneeringu ala piir

Uus-Härma kinnistu detailplaneeringu ala piir

Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus

M Transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusL

Elamumaa sihtotstarbega katastriüksus

E

Tootmismaa sihtotstarbega katastriüksus

T Üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus

Üm

Katastriüksuste sihtotstarbed

Taga-Härma kinnistu detailplaneeringu ala piir

Joonis 3 - Tugiplaan.pdf

Kalda piiranguvöönd 100 m Kuivajõgi

Kalda veekaitsevöönd 10 m Kuivajõgi

Kalda ehituskeeluvöönd 50 m Kuivaõgi

22,9

Veekogu kallasrada 4 m Kuivajõgi

Tuletõrje veevõtukoht

Kuivajõe hoiuala KLO2000347 hoiuala

Kose-Uuemõisa mõisa park KLO1200563 kaitsealune park

Kuivajõgi

Leppemärgid:

Olemasolev tee (asfaltkattega)

Juurdepääs kinnistule

Olemasolev kõrghaljastus/metsatukk

Veekogu

Teeservituudi ala

Olemasolev hoone

Katastriüksuse piir

Olemasolev elektriõhuliin

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev veetorustik

Planeeringuala piir

Olemasolev kanalisatsioonitorustik

Kuivajõe veekaitsevöönd 10m

Kuivajõe piiranguvöönd 100m

Kuivajõe ehituskeeluvöönd 50-100m

Tehnovõrgu kaitsevöönd

Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on Radiaan OÜ juuli 2024.a. Töö nr. 2306G24. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes katastriüksuse piirist kaugemale viidud. 4 Looduskaitseseaduse alusel ulatub rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.

INFO PLANEERINGUALA KOHTA

Katastriüksuse lähiaadress Märdi Sepa tee L2 Sepa tee L3 Saare tee

Katastriüksuse tunnus 33801:001:1849 33801:001:1783 33801:001:1850 33701:002:0784

Katastriüksuse pindala/ planeeringualasse jääv pindala 8952 m2 565 m2 387 m2 194 m2

Olemasolev katastriüksuse sihtotstarve Maatulundusmaa 100% Transpordimaa 100% Transpordimaa 100% Transpordimaa 100%

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-6-2024

Aadress Märdi, Tade küla, Kose vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Martti Roomet

Tade külas asuva Märdi katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat

11. märts 2025 1:500

TUGIPLAAN

3 A2

Olemasolev tee (killustikkattega)

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev drenaažitorustik/sademeveetorustik

Põhikaardijärgne metsamaa kõlvik

S

N

Väljavõte põhikaardil veekogude kitsendustest (Maa-amet sept. 2024)

Katastriüksusel asuv ehituskeeluvööndi piir

Kallasrada 4 m

Olemasolev sideõhuliin

Olemasolev truup

Looduskaitse ala

Joonis 4 - Põhijoonis koos tehnovõrkudega.pdf

Kalda piiranguvöönd 100 m Kuivajõgi

Kalda veekaitsevöönd 10 m Kuivajõgi

Kalda ehituskeeluvöönd 50 m Kuivaõgi

Kuivajõgi

4

13,8

P3

22,9

23

47

POS 1 EP100%

9m/ 6m 400 4

(1/3) 2 8952

3,5

Veekogu kallasrada 4 m Kuivajõgi

Tuletõrje veevõtukoht

4,0

4,9

40

40 40

40

4040

40 4

Kuivajõe hoiuala KLO2000347 hoiuala

Kose-Uuemõisa mõisa park KLO1200563 kaitsealune park

Leppemärgid: Olemasolev tee (asfaltkattega)

Juurdepääs kinnistule

Olemasolev kõrghaljastus/metsatukk

Veekogu

Teeservituudi ala

Olemasolev hooneKatastriüksuse piir

Olemasolev elektriõhuliin

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev veetorustik

Planeeringuala piir

Olemasolev kanalisatsioonitorustik

Kuivajõe veekaitsevöönd 10m

Kuivajõe piiranguvöönd 100m

Kuivajõe ehituskeeluvöönd 50-100m

Tehnovõrgu kaitsevöönd

Märkused: * illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis.

1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on Radiaan OÜ juuli 2024.a. Töö nr. 2306G24. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes katastriüksuse piirist kaugemale viidud. 4 Looduskaitseseaduse alusel ulatub rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal (metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses) ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. 5. Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimisel. 6. Tehnovõrkude täpsed asukohad täpsustatakse projekteerimisel.

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

4 DP-6-2024

Aadress Märdi, Tade küla, Kose vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Martti Roomet

Tade külas asuva Märdi katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Kose Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat

11. märts 2025 1:500

PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA

4 A2

Olemasolev tee (killustikkattega)

Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev drenaažitorustik/sademeveetorustik

Looduskaitse ala

S

N

Katastriüksusel asuv ehituskeeluvööndi piir

TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE

Krundi positsiooni nr//Lähiaadress Pos 1//Märdi

Hoonete soovituslikud välisviimistluse materjalid

kaasaegsed, looduslikud (puit, kivi, krohv jne)

Lubatud katusekalded** 0 - 45°

Lubatud piirete maksimaalne kõrgus 1,5 m

Soovituslik piirete materjal puit, kivi, metall, taimestik

TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED

Krundi positsiooni nr// Lähiaadress Pos 1//Märdi

Katastriüksuse sihtotstarve Elamumaa 100%

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed Üksikelamu maa (EP) 100%

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal 4 (1 põhihoone + 3 abihoonet)

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind 400 m2

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus elamul 9 m ja abihoonel 6 m

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus -

P3 Parkimiskohtade arvPlaneeritud hoonestusala piir

Soovituslik hoone asukoht*

Parkimiskoht*

Positsiooni number / Sihtotstarve % planeeringu liikides

Kõrgus meetrites maapinnast

(põhihoone/abi- hoone)

Ehitisealune/rajati stealune pindala

(m2) Ehitiste arv krundil (põhihoone/abi-

hoone)

Korruste arv Krundi suurus

(m2)

Määratud ehitusõiguse aken

Kallasrada 4 m

Olemasolev sideõhuliin Olemasolev truup

Sõidutee laiendus*

Võimalik maaküttetorustiku väliskontuuri asukoht*

Prügiauto pöörderaadius*

Tuleohutuse 40 m kuja hoonest*

Põhikaardijärgne metsamaa kõlvik

Märdi - Seletuskiri.pdf

Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Malli tn 3

Lombi küla, Tartu vald

Tel: +372 5358 6223

E-mail: [email protected]

Detailplaneeringu nr: DP-6-2024

HARJU MAAKOND, KOSE VALD

TADE KÜLAS ASUVA MÄRDI

KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeringu algataja: Kose Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isikud: Martti Roomet

Detailplaneeringu koostas: PAABOR PROJEKT OÜ

Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)

/allkirjastatud digitaalselt/

TARTU 2024

TADE KÜLAS ASUVA MÄRDI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 2

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3

2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3

3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3

4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 3

5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4

6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused ....................................................................... 4

6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 5

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 9

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused .................................................... 10

7. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................................... 11

7.1. Krundi hoonestusala määramine ............................................................................... 11

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine ................................................................................. 11

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ............................................................... 12

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 13

7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 13

7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 14

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 16

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 17

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 19

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 20

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate

võimalike kahjude hüvitaja ............................................................................................... 21

8. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE……………………….…………..……..22

Detailplaneeringu koosseis

● Detailplaneeringu seletuskiri

● Joonis 1 – Situatsiooniskeem A4 M 1:5000

● Joonis 2 – Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed A2 M 1:2000

● Joonis 3 – Tugiplaan A2 M 1:500

● Joonis 4 – Põhijoonis koos tehnovõrkudega A2 M 1:500

TADE KÜLAS ASUVA MÄRDI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 3

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

● Detailplaneeringust huvitatud isiku, Martti Roomet, poolt 08.03.2024 esitatud taotlus

Kose Vallavalitsusele Tade külas asuva Märdi katastriüksusel detailplaneeringu

koostamise algatamiseks (registreeritud dokumendiregistris 08.03.2024, dokumendi nr

7-1.2/412 all).

● Kose Vallavalitsuse 9. aprill 2024 korraldus nr 116 koos lisaga (lähteseisukohad) Tade

külas asuva Märdi katastriüksuse detailplaneeringu algatamise kohta.

2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta

Planeeringuala asub Harju maakonnas Kose vallas Tade külas (skeem 1). Planeeritava ala

pindala on ca 1 ha ning see hõlmab Märdi (33801:001:1849) katastriüksust ning tagamaks

nõuetekohast juurdepääsu ja tehnovõrkudega liitumist ka Sepa tee L2 (33801:001:1783), Sepa

tee L3 (33801:001:1850) ning osaliselt ka Saare tee (33701:002:0784) katastriüksust. Täpsem

asukoht on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.

Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)

3. Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu eesmärk on Märdi katastriüksusele ehitusõiguse määramine 1 üksikelamu ja

abihoonete püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala

haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid

● Kose Vallavalitsuse 9. aprill 2024 korraldus nr 116 „Tade külas Märdi katastriüksuse

detailplaneeringu algatamine“

● Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;

● Kose valla arengukava 2023-2035

● Kose valla üldplaneering (Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsus nr 284);

● Kose valla jäätmehoolduseeskiri (Kose Vallavolikogu 31.05.2022 määrus nr 11);

TADE KÜLAS ASUVA MÄRDI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 4

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

● Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks ja vastavate kulude kandmises

kokkuleppimise kord (Kose Vallavolikogu 31.01.2023 määrus nr 30);

● Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid

(Planeerimisseadus; veeseadus; looduskaitseseadus, riigihalduse ministri 17.10.2019

määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;

siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“; EVS 843:2016

„Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus.

Osa 6: Tuletõrje veevarustus“);

● Maa-ameti kaardimaterjal.

NB! Kui mistahes käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal kehtiv seadus või ministri

määrus detailplaneeringu elluviimise hetkel on kehtetuks muutunud või on seda muudetud mõne

muu seaduse raames, siis tuleb lähtuda elluviimise hetkel kehtivastest asjakohastest seadustest

ja nende alusel kehtestatud ministri määrustest.

5. Geodeetiline alusplaan

Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostanud Radiaan OÜ juuli 2024.a. Töö nr.

2306G24. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused Kose valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala puhul tegemist tiheasustusega alaga, kus

on ehitusloakohustusliku hoone püstitamisel detailplaneeringu koostamise kohustus.

Katastriüksusel on maakasutuse juhtotstarveteks väikeelamu maa-ala (EV) ja looduslik

haljasmaa (HL). Väikeelamu maa-ala (EV) on üksikelamu, kaksikelamu, suvila või aiamaja,

kahe korteriga elamu ehitamiseks ette nähtud maa-ala ning arhitektuurselt ja ehituslikult

elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega

maa-ala. Looduslik haljasmaa (HL) on loodusliku või poolloodusliku ilme ja kooslusega metsa-

, rohumaa või taimestikuga ala tiheasustusega alal, kus inimese mõju on vähene. Loodusliku

haljasmaa määramise eesmärk eelkõige on säilitada maa-alad poollooduslikuna või

looduslikuna. Alade hoonestamist ei planeerita, kuid lubatud on piirkonda teenindavate rajatiste

(teede, jalgratta- ja jalgteede, tehnovõrkude, puhkerajatiste vms) rajamine. Katastriüksus asub

täielikult rohelise võrgustiku tugialas. Rohelise võrgustikuna käsitletakse üldplaneeringus

looduslike ja poollooduslike alade ning muude keskkonnaelementide strateegiliselt kavandatud

ja ökoloogiliselt toimivat võrgustikku, mis on loodud ja mida hallatakse eesmärgiga tagada

looduslike protsesside toimimine, pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid ning

leevendada kliimamuutuste mõju. Igal juhul tuleb arvestada, et roheline võrgustik jääks

toimima. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialal langeda

alla 90%.

Üldplaneeringu järgi peab hoonestuse kavandamisel väikeelamu maa-alal lähtuma järgnevast:

uute elamumaa kruntide vähim suurus on Tade külas 1800 m2; hoonete suurim ehitisealune

pind kuni 25% krundi pindalast; eluhoone suurim lubatud kõrgus kuni 9 m, abihoonel kuni 6

m; krundile on lubatud ehitada üks põhihoone ja kuni 3 abihoonet; haljastatav/looduslikuna

säiliv osa 30% krundi pindalast; metsastel kruntidel tuleb säilitada iseloomulik looduslik

(kõrg)haljastus; piirete maksimaalne lubatud kõrgus on 1,5 m. Läbipaistmatud piirdeaiad ei ole

lubatud; tuleohutuse tagamiseks peab naaberkinnistute hoonete ja rajatiste vaheline kuja olema

8 m. Hoone või rajatise ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik

kinnistuomaniku kirjalik nõusolek.

TADE KÜLAS ASUVA MÄRDI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 5

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Detailplaneering ei ole vastuolus Kose valla üldplaneeringuga. Kuna üldplaneeringu mõistes

tähendab juhtotstarve, et üldplaneeringuga kavandatu elluviimisel peab maakasutusel ja

täpsemal planeerimisel vähemalt 70% maa-alast vastama kasutusotstarbelt üldplaneeringus

esitatud juhtotstarbele. Planeeringus on arvestatud loodusliku haljasala juhtotstarbega ala 70%

ulatuses säilimisega.

Skeem 2. Väljavõte Kose valla üldplaneeringust

6.2 Olemasolev olukord

Katastriüksusel kehtiv detailplaneering puudub. Juurdepääs Märdi kinnistule valla teelt

(3370132 Kose-Uuemõisa - Saula tee) eraomandis Sepa tee L2, Sepa tee L3, Saare tee

katastriüksuste kaudu. Sepa tee L2, Sepa tee L3 kuuluvad Märdi katastriüksuse omanikule.

Saare tee kinnistule on seatud servituut Märdi katastriüksuse kasuks.

Märdi katastriüksusel asuvad üksikelamu ja abihoone ning üks teisaldatav torusaun (vt fotod 2-

3), rajatud hoonete kohta tuleb Ehitisregistris vastavad toimingud (ehitusloa/ehitisteatise

taotlus, kasutusloa taotlus jne) tagant järgi teha. Märdi katastriüksusel on 43% ulatuses

kõrghaljastus, ülejäänud osas on tegemist õuealaga. Lisaks asub katastriüksusel ka tiik, mis on

ühine Härma tee 22 katastriüksusega (vt foto 4). Katastriüksus on korrastatud. Katastriüksuse

sihtotstarve on maatulundusmaa. Sepa tee L2, Sepa tee L3 ja Saare tee katastriüksustel asub tee

koos tehnovõrkudega. Sepa tee ääres ja all asuvad ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustik ning

side- ja elektrikaablid.

TADE KÜLAS ASUVA MÄRDI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 6

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 1. Vaade planeeringualale (Foto: Maa-amet, mai 2024.a)

Foto 2. Vaade Märdi katastriüksuse olemasolevatele hoonetele (august 2024.a)

TADE KÜLAS ASUVA MÄRDI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 7

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Fotod 3 ja 4. Vaade olemasolevale tiigile ja torusaunale (august 2024.a)

Foto 5. Vaade Märdi katastriüksuse olemasolevale juurdepääsuteele (august 2024.a)

TADE KÜLAS ASUVA MÄRDI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 8

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Fotod 4 ja 6. Vaated planeeringuala ehituskeeluvööndis olevale osale (august 2024.a)

Planeeringualale ulatuvad kitsendused (vt skeem 3):

Skeem 3. Maa-amet kitsenduste kaart

TADE KÜLAS ASUVA MÄRDI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 9

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Planeeringualale ulatuvad kitsendused:

• Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd 2 m

• Elektrikaabli kaitsevöönd 1 m

• Sidekaabli kaitsevöönd 1 m

• Kuivajõe kallasrada 4 m

• Kuivajõe kalda veekaitsevöönd 10 m

• Kuivajõe kalda ehituskeeluvöönd 50 m

• Kuivajõe kalda piiranguvöönd 100 m

• Kuivajõe hoiuala (KLO2000347)

Looduskaitseseaduse § 38 lõike 2 kohaselt ulatub järve kaldal metsamaal metsaseaduse § 3

lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Täpsemad

veekaitsevööndis, ehituskeeluvööndis ja piiranguvööndis lubatud ning keelatud tegevused on

toodud Looduskaitseseaduses. Kallasrajal peab olema tagatud selle hooldus ja inimeste vaba

liikumine.

Planeeringualal asub ka Kuivajõgi (ca 15 m lõik) koos hoiualaga (KLO2000347), mis on ka

Natura 2000 alana Kuivajõe loodusala (EE0010148). Kuivajõgi on kõnealuses lõigus veel lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluv jõgi. Selles asukohas

on Keskkonnaregistrisse kantud III kategooria kaitsealuse liigi võldas (KLO9102654) elupaik

ja Natura elupaigatüüp jõed ja ojad (3260). Võldas ja elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) on nii

hoiuala kui ka loodusala kaitse-eesmärgiks.

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringualaga piirnevad maatulundusmaa, elamumaa ja transpordimaa sihtotstarbega

katastriüksused. Planeeringuala jääb tiheasustatud piirkonda.

Planeeringuala lähipiirkonna katastriüksuste ehituslik ülevaade on antud joonisel 2. Lähiala

(r = 200m Märdi katastriüksuse piirist) katastriüksuste pindalad jäävad vahemikku 2055 – 39

349 m2, hoonete arv katastriüksustel on 1 – 5, ehitusalused pinnad jäävad vahemikku 102 –

474 m2. Olemasolevate kehtivate detailplaneeringute alusel on lähipiirkonda määratud

suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks 200 – 555 m2, kuid nende kruntide puhul tähendab

see 5 - 12,2% täisehitusprotsenti. Olemasolevad hooned lähipiirkonnas on kuni

kahekorruselised, üldiselt on tegemist viilkatusega või kelpkatusega hoonetega (Jussi

katastriüksusel on kaldkatusega (pultkatusega) hoone), ning välisfassaadis on kasutatud

peamiselt puitu, kivi ja krohvi.

Planeeringuala kontaktvööndis asub elektrivõrk, ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud ja

sidekaablid. Jussi katastriüksusel, millel on ühine piir Märdi katastriüksusega on tiik, millel on

tuletõrje veevõtukoht rajatud. Planeeringuala kontaktvööndis paiknevate hoonete asukohad ja

muu asjakohane info on kajastatud joonisel 2 „Kontaktvööndi ala plaan“.

TADE KÜLAS ASUVA MÄRDI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 10

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 5. Kontaktvööndis asuvad hooned (Maa-amet aprill 2023)

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse üldplaneeringu nõuetega. Planeeringuala asub

Kose valla üldplaneeringukohaselt tiheasustusalas, seega lisanduva hoonestuse kavandamine

juba hoonestatud piirkonnas ei too endaga kaasa suuri muudatusi asustusmustris. Märdi

katastriüksusel olemasolevate hoonete puhul on täisehitus protsent vaid 1,3% - sealjuures

naaberkatastriüksustel Jussi on see 3,9% ja Härma tee 22 katastriüksusel on täisehitusprotsent

5,6%. Planeeringuga määratud ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramisel on

aluseks võetud lisaks Kose valla poolt väljastatud lähteseisukohtadele ka planeeringuala

kontaktvööndis asuvatel katastriüksustel asuvate hoonete arvud ja ehitusalused pindalad

katastriüksuse kohta, et oleks tagatud uushoonestuse sobivus ümbritsevasse keskkonda.

Olemasolev keskkond ja elektrivõrk on võimeline lisanduvate hoonete rajamisega kaasneva

koormusega toime tulema.

Loodusliku haljasala määramisel on üldplaneeringu raames kasutatud mitte väga täpseid

aluskaarte ja seetõttu on loodusliku haljasala alla jäänud ka olemasolev õueala (vt põhikaarti

joonisel 3), mida tõendavad ka Maa-ameti fotolao 2020.a aerofotod. Kuivõrd õueala on

olemuselt juba inimtekkeline siis planeeringus näidatud hoonestusala ulatuses ei ole tegemist

loodusliku ala ulatusliku vähendamisega, sh ei ole planeeritud kõrghaljastuse likvideerimist.

Üldplaneeringu mõistes tähendab juhtotstarve, et üldplaneeringuga kavandatu elluviimisel peab

maakasutusel ja täpsemal planeerimisel vähemalt 70% maa-alast vastama kasutusotstarbelt

üldplaneeringus esitatud juhtotstarbele. Märdi katastriüksusel on praegune loodusliku haljasala

juhtotstarbega ala pindala ca 6240 m2, detailplaneeringu realiseerimisel väheneks see ala 4575

m2 suuruseks, mis tähendab ala vähenemist -26,7% ning seetõttu jääb see lubatud suurusjärku

kuna looduliku haljasala osakaal säilib 73,3% ulatuses.

Lisaks on detailplaneeringus arvestatud asjaoluga, et looduskaitseseaduse § 38 lõike 1 punktist

3 ja lõikest 2 lähtudes peab Märdi katastriüksusel jääma jõekallas looduslikku seisu vähemalt

ehituskeeluvööndi ulatuses.

TADE KÜLAS ASUVA MÄRDI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 11

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7. Planeeringulahendus

Detailplaneeringuga katastriüksuste jagamist ei kavandata. Detailplaneeringuga määratakse

ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete rajamiseks ning Märdi katastriüksuse sihtotstarveks

elamumaa (krundi kasutamise sihtotstarve üksikelamu maa).

7.1. Krundi hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga on Märdi katastriüksusele määratud hoonestusala. Hoonestusala on ala,

kuhu on lubatud ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta hoonete rajamine,

hoonestusala on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“. Hoonestusalast välja

on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnovõrke ja tehnorajatisi,

parkimisala, juurdepääsuteed ja haljastust.

Hoonestusala on planeeritud Sepa tee poolt 23 m kaugusele, põhja poolt 4 – 13,8 m kaugusele

jälgides olemasolevat haljastust, ida poolt ca 47 m kaugusele katastriüksuse piirist ja lõuna pool

4 m kaugusele katastriüksuse piirist või vastavalt olemasolevale kõrghaljastuse kulgemisele.

Hoonestusala ei ulatu ehituskeeluvööndisse.

Rajatiste kavandamisel tuleb jälgida Kose valla üldplaneeringus toodud nõudeid, mille alusel

rajatise ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik kinnistuomaniku kirjalik

nõusolek. Soovitused taastuvenergia rajatiste (väiketuulikud, päikseenergia ja

maasoojussüsteemid) rajamise ja sh vahekauguste osas on toodud Kose valla üldplaneeringu

seletuskirjas ptk 5.10.

Täpne lahendus rajatavate hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse iga krundi puhul

ehitusprojekteerimise käigus.

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine

Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lõike 4 kohaselt:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine

maa-alal;

3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;

4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;

5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on näidatud tabelis 1 ja joonisel 4 „Põhijoonis

koos tehnovõrkudega“ asuvas tabelis 1 ning kruntide ehitusõiguse akendes. Ehitusõiguse

määramisel on lähtutud eelkõige Kose valla poolt väljastatud lähteseisukohtadest ja

kontaktvööndis asuvate olemasolevate hoonete ehituslikest näitajatest.

TADE KÜLAS ASUVA MÄRDI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 12

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei

määrata.

Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, st selle alla

lähevad on kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised (sh ka alla 20 m2

suurused väikeehitised). Planeeringuga on lubatud rajada planeeritud kruntidele hooneid, mille

maksimaalne ehitisealune pind on krundi kohta 400 m2. Täpne lahendus rajatavate hoonete

asukohtade ja suuruste kohta määratakse ehitusprojekteerimise käigus. Detailplaneeringuga on

määratud hoonestusõigusega krundil hoonete suurimaks lubatud arvuks 4 (1 põhihoone ja kuni

3 abihoonet) krundi kohta, mis sisaldab nii ehitusloakohustuslike kui ka ehitusloakohustuseta

hoonete arvu. Detailplaneeringuga on lubatud lisaks paigaldada ka teisaldatavaid nn

väikeobjekte (alla 20 m2) nagu laste mängumajad, koerakuudid, torusaunad vms, mille saab

vajadusel lihtsalt asukohast ära viia – nende ehitiste arvu ei määrata, kuid nende ehitisealused

pinnad peavad samuti jääma suurima lubatud pinna sisse.

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:

1. Hoone soovituslikud välisviimistluse materjalid

2. Lubatud katusekalded

3. Maksimaalne hoonete korruselisus

Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele

Hoonete soovituslikud välisviimistluse

materjalid Kaasaegsed, looduslikud (puit, kivi, krohv jms)

Lubatud katusekalded 0 – 45°

Maksimaalne hoonete korruselisus 2

Arhitektuursed tingimused on esitatud tabelis 2 ja joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“

asuvas tabelis 2 „Arhitektuursed nõuded hoonetele“. Arhitektuurseid tingimusi määrates on

arvesse võetud kontaktvööndis olemasoleva hoonestuse arhitektuurset välisilmet ja Kose

vallavalitsuse poolt väljastatud lähteseisukohti detailplaneeringule. Arhitektuurseid tingimusi

ei piiritleta kitsamalt, kuna kontaktvööndis ei ole välja kujunenud ühtset arhitektuurset stiili

ning väga kitsalt piiritletud arhitektuursed tingimused võivad piirata hea ja kena hoonestuse

rajamist. Katuse tüüpe ja katusekattematerjale detailplaneeringuga ei määrata. Seda seetõttu, et

Pos

nr

Krundi kasutamise

sihtotstarve või

sihtotstarbed

Hoonete või olulise

avaliku huviga

rajatiste suurim

lubatud arv või nende

puudumine maa-alal

(põhihoone/abihoone)

Hoonete või

olulise avaliku

huviga

rajatiste

suurim

lubatud

ehitisealune

pind

Hoonete või olulise

avaliku huviga

rajatiste lubatud

maksimaalne kõrgus

(põhihoone/abihoone)

1 Üksikelamu maa

(EP) 100% 4 (1/3) 400 m2 9 m / 6 m

TADE KÜLAS ASUVA MÄRDI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 13

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

kaasaegne arhitektuur ja ehitusmaterjalid on ajas muutuvad. Selleks, et oleks tulevikus võimalik

kaasaegseid hooneid rajada ei ole mõistlik väga täpselt määrata katuse ja välisviimistluse

materjale ja toone.

Planeeringuga ei keelata rajada maa-aluseid korruseid. Kui soovitakse rajada keldrikorruseid,

siis maa-aluse korruse kavandamisel tuleb ehitusprojekti koostamisel lähtuda

ehitusgeoloogilistest tingimustest (eelprojektis piisab kui anda ülevaade maa-ameti

geoloogiliste kaartide või puurkaevude passide põhjal või selgitada välja, kas piirkonda on

keldreid ehitatud; põhiprojekt peab sisaldama eksperthinnangut).

Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga ja omavahel harmoneeruma.

Hoonete arhitektuur peab olema planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat

elukeskkonda väärtustav. Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone

arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Looduse üle domineerivaid hooneid pole soovituslik

rajada – nt erkpunase fassaadiga hoonet.

Piirded

Lubatud on rajada piirdeid, et luua turvaline keskkond. Piiretena kasutada läbipaistvaid puit-

ja/või metallpiirdeid. Lubatud maksimaalne kõrgus piirdeaedadele on 1,5 m. Läbipaistmatute

piirdeaedade rajamine on keelatud. Rajatavad piirded peavad tüübilt, värvitoonilt ja

välisviimistluselt sobima rajatava hoonestusega. Piirded kavandatakse ja täpne lahendus

määratakse ehitusprojekteerimise käigus. Piirdeid pole lubatud rajada ehituskeeluvööndisse.

Samuti ei tohi planeeringuga piirata Kuivajõe kallasrajale avalikku juurdepääsu, ega vaba

liikumise võimalust kaldal.

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeritavale alale juurdepääs toimub Saare teelt ja Sepa teelt (katastriüksused Sepa tee L2 ja

Sepa tee L3). Sepa tee L2 ja Sepa tee L3 on detailplaneeringust huvitatud isiku omandis ja Saare

teele on seatud teeservituut Märdi katastriüksuse kasuks. Detailplaneeringuga liikluskorraldust

ei muudeta ning säilib olemasolev olukord.

Olemasolev Sepa tee on käesoleval hetkel suures osas ca 3 m laiune ja kaetud asfaltkattega.

Linnatänavate standardi EVS 843 järgselt peab olema sõidutee (juurdepääsutee) minimaalseks

laiuseks 3,5 m. Lisaks peab olema võimalus teenindusliikusel (lumelükkamistehnika,

päästetehnika, prügivedu) ümber pöörata. Nõuete tagamiseks tuleb Sepa tee L2 ja Sepa tee L3

asuvat Sepa sõiduteed laiendada vähemalt 3,5 m laiuseks ning Sepa tee L3 osas, kus Märdi

katastriüksuse teeotsas ümberpöörde võimalus on (kuna puudub piirdeaed ja saab tagurdada

teeotsast sisse) tuleks sõiduteed laiendada ca 4 m laiuseks, et oleks tagatud teenindusautode

pöörderaadius. Joonisel 4 on näidatud üks võimalik lahendus sõidutee laiendamiseks, täpsem

lahendus määratakse projekteerimisel.

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate standardis

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade

minimaalne arv ühe krundi kohta on standardi järgselt 3, millest osa võivad olla rajatud ka

hoonesiseselt, näiteks garaažis. Külaliste parkimine tuleb lahendada samuti krundisiseselt ja

selleks juhuks tuleb rajada piisavalt suur parkimisala. Parkimisala on soovituslik rajada

kõvakattega. Parkimisala täpne asukoht leitakse hoone projekteerimise käigus.

7.5 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

TADE KÜLAS ASUVA MÄRDI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 14

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse

§-i 22 lõikele 2 kaheksa meetrit. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib lõikes 2 nimetatud kuja

arvestamisel ühe katastriüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised

hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete

puhul suurem kui 400 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs

tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojekteerimisel.

7.6 Tehnovõrkude lahendus

7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Sepa tee L3, Sepa tee L2 ja Saare tee katastriüksustel asuvad ühisveevärgi- ja

-kanalisatsioonitorustikud, mis kuuluvad ettevõttele Melrosten OÜ ja on pikemas perspektiivis

planeeritud liita OÜ Kose Vesi vee- ja kanalisatsioonivõrku. Planeeringualale rajatavate

hoonete vee- ja kanalisatsiooniga liitumine on seega ette nähtud olemasolevast ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni liitumispunktidest.

Rajatava üksikelamu veevarustuse tagamiseks ja reovee ärajuhtimiseks on juba rajatud

olemasolevast ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustiku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Märdi

katastriüksusele. Vee liitumispunktiks on maakraan. Arvestuslik vee kogus on ühepereelamul,

arvestades keskmist ühiktarbimist ja keskmiselt pere suurust, ca 0,4 m3/ööpäevas. Arvestuslik

tekkiv reovee kogus on samuti ühe pere puhul ca 0,4 m3/ööpäevas.

Ühisvee- ja kanalisatsioonitorustikele on seadusest tulenevad kaitsevööndid 2 m toru teljest

mõlemale poole.

7.6.2 Sademevesi

Märdi katastriüksusel on võimalik lahendada sademevesi krundi siseselt juhtides see

vertikaalplaneerimise ja/või drenaaži-/sademeveetorustikega (või truupide abil) kas

katastriüksusel olemasolevasse tiiki või Kuivajõkke.

Projekteerimisel on soovitatav kasutada sademeveelahendusi, mille peamine eesmärk on

pikendada sademevee äravoolu aega. Viibeaega suurendavad looduslähedased

sademeveelahendused nagu näiteks vett läbilaskev katend (kõnniteede/parklate rajamisel

paigaldada vahedega sillutuskivid, kruus või killustik). Sademevee lahenduse projekteerimisel

on soovituslik arvesse võtta juhendis „Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse

sobivad sademeveelahendused“ toodut (koostajad Balti Keskkonnafoorum, Eesti Maaülikool ja

Viimsi Vallavalitsus).

7.6.3 Tuletõrje veevarustus

Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 lõige 51 punkti 2

alusel võib ehitise veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui

erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad

üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Olemasolev hoonete asukoht ja planeeritud hoonete

soovituslikud asukohad võimaldavad nimetatud erisust kasutada kuni Jussi või Härma tee 22

katastriüksustele ei rajata tuletõrje mõjuala 40 m (vt asukohta joonis 4) sisse hooneid. Lähimad

tuletõrje veevõtukohad on näidatud joonisel 2.

Kui peaks tulevaste hoonete paigutus osutuma selliseks, et 40 m tuleohutuse mõjuala pole

tagatud, siis on tuletõrjevee saamise võimalus planeeritud tagada Jussi katastriüksusel asuvast

TADE KÜLAS ASUVA MÄRDI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 15

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

tuletõrje veevõtukohast, mis jääb planeeringualast ca 20 m kaugusele Sepa tee äärde (vt

asukoht joonis 2, 3 ja 4).

Märkida tuleb aga, et olemasolevale tuletõrje veevõtukohale Jussi katastriüksusel on küll

paigaldatud imitoru tiiki ja kuivhüdrandi maa-alune osa, kui veel tuleb paigaldada maapealne

osa, ning seda tuleb teha esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui esitatakse sellele hoonetele

kasutusloa taotlus, mis nõuab tuletõrje veevõtukoha olemasolu 200 m läheduses.

Foto 6. Olemasolev tuletõrje veevõtukoht Jussi katastriüksusel Sepa tee ääres. Puuduolev maapealne

kuivhüdrandi osa tuleb paigaldada (veebruar 2025)

TADE KÜLAS ASUVA MÄRDI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 16

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Siseministri määruse § 7 lõike 6 alusel loetakse I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel

veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Kehtiva määruse järgselt on

sõltuvalt kasutusviisist vajalik tagada veevooluhulk 10 l/s. Tuletõrje veevõtukoha nõuetele

vastavuse ja korrashoiu eest hoolitsevad edaspidi tuletõrje veevõtukoha kasutajad ühiselt.

7.6.4 Elektrivarustus

Detailplaneeringu alal asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektriliinid ning Märdi

katastriüksusel on olemasolev elektriliitumine. Lisanduvaid liitumisi ei planeerita. Uute

hoonete elektrivarustus tuleb lahendada krundisiseselt.

Lisaks on lubatud paigaldada päiksepaneele hoonete katustele ja/või fassaadile. Lubatud on

kasutada päikseenergia tootmisseadmeid elektri tootmiseks peamiselt oma majapidamise või

ettevõtte tarbeks. Rajatiste kavandamisel tuleb jälgida Kose valla üldplaneeringus toodud

nõudeid. Nõuded taastuvenergia rajatiste (päikeseenergia ja maasoojussüsteemid) rajamise ja

sh vahekauguste osas on toodud Kose valla üldplaneeringu seletuskirjas ptk 5.10.

7.6.5 Soojusvarustus

Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Rajatiste kavandamisel tuleb jälgida Kose valla

üldplaneeringus toodud nõudeid, mille alusel rajatise ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale

kui 4 m on vajalik kinnistuomaniku kirjalik nõusolek. Nõuded taastuvenergia rajatiste

(päikeseenergia ja maasoojussüsteemid) rajamise ja sh vahekauguste osas on toodud Kose valla

üldplaneeringu seletuskirjas ptk 5.10. Üldplaneeringu järgi on soovituslik maaküttekontuuri

kaugus krundi piirist minimaalselt 5 m.

Päiksepaneele on lubatud rajada vaid hoonete katustele ja/või fassaadile. Maaküttetorustikku ei

ole lubatud rajada kõrghaljastusega aladele. Ehituskeeluvööndisse on lubatud rajada maakütet

vaid haljasalale (LKS §38 lg 5 p 8 alusel).

Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid järgnevaid kütteliike: põlevkivi, raskeõlid ja

kivisüsi. Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel

peab silmas pidama energiatõhususe nõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“). Hoone

energiasäästlikus aitab kokku hoida küttekulusid ja säästa looduskeskkonda.

7.6.6 Sidevarustus

Märdi katastriüksusel on olemasolev sidevarustus. Lisanduvaid liitumisi ei planeerita.

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.7.1 Haljastuse põhimõtted

Planeeringualal asub umbes pooles ulatuses kõrghaljastus (vt fotod eespool). Planeeringualal

asuvat kõrghaljastust tuleb nii suures osas kui võimalik säilitada. Lubatud on likvideerida

ohtlikud ja haiged puud ning vajadusel puhastada metsaalune võsast ja väheväärtuslikust

kõrghaljastusest. Põhieesmärk haljastamisel peaks olema säilitada maksimaalselt elujõulised

puud. Krunt peab olema esteetiline ja heakorrastatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 1 punktist

3 ja lõikest 2 lähtudes peab Märdi katastriüksusel jääma jõekallas looduslikku seisu vähemalt

ehituskeeluvööndi ulatuses.

Kruntide haljastuse planeerimisel tuleb arvestada Kose üldplaneeringus toodud asjakohaste

nõuetega:

● väikeelamu maal tuleb tagada haljastatav/looduslikuna säiliv osa 30% krundi pindalast,

sh metsastel kruntidel tuleb säilitada iseloomulik looduslik (kõrg)haljastus;

TADE KÜLAS ASUVA MÄRDI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 17

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

● säilitada tuleb olemasolev terve ja elujõuline (liigile omase kasvukuju ja tunnustega)

kõrghaljastus;

● rajada mitmekülgne ja rikkalik haljastus elamualadel, sh võimalusel kõrghaljastus

(kõrghaljastuse olemasolu tagab looduslähedase ja ökoloogiliselt mitmekesise

keskkonna);

● haljasalade kujundamisel kasutada muuhulgas looduspõhiseid lahendusi (nt

niidutaimestik);

● puittaimestiku istutades arvestada maa-aluse tehnovõrkude paiknemisega ning

nähtavuskoridoridega.

7.7.2 Vertikaalplaneerimine

Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus määratakse ehitusprojekteerimisel. Sademevee

ärajuhtimise lahenduse projekteerimisel tuleb tagada krundisisese vertikaalplaneerimisega.

Vertikaalplaneerimise põhimõtteks peab olema, et sademevesi tuleb juhtida kas olemasolevasse

tiiki või Kuivajõkke. Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine planeeringualal on keelatud.

7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.

Ebaturvalist keskkonda võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,

pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.

Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks:

1) Sõidukite parkimine hoone läheduses;

2) Välisvalgustuse rajamine parkimisalal ja hoonete vahetus läheduses;

3) Kasutada kvaliteetset ja vastupidavat välisvalgustust;

4) Kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale (uksed, aknad, lukud, klaasid);

5) Kasutada järelvalvesüsteeme (kaamerad, turvafirma vms);

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine

Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval alal ehitatakse välja tehnosüsteemid ning tagatakse

nende funktsioneerimine. Ehitustööde ajal peab jälgima looduskaitseseadusest ja veeseadusest

tulenevaid nõudeid.

7.8.1 Keskkonnakaitse nõuete tagamine

Planeeringuala piirneb põhja suunal Kuivajõega. Ehituse ajal peab ehitaja olema äärmiselt

tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku

negatiivset mõju veekogule ja loodusele. Kõik ehitustööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas,

ehituspraht jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta.

Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid

keskkonda, millesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete

töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja

paigaldistele. Võimalusel kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid

ehitusmasinaid ja –seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust.

Säilitatavad puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta.

Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et

see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada

spetsiaalseid abivahendeid.

Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga

vältida ehitusmaterjalide levikut veehoidlasse, taimkattesse ja pinnasesse.

TADE KÜLAS ASUVA MÄRDI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 18

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla

reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate masinate

ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (näit. õlid, kütus jms) vältimiseks

piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete objektile

tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja

ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid

ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja Kuivajõele lähemal kui 50 meetrit. Masinate

kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud.

Ehitusplatsil peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.

Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab ehitaja koheselt rakendama meetmeid

reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit.

7.8.2 Kuivajõe hoiualal tegutsemine

Kuivajõe loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava kinnitati Keskkonnaameti 15.12.2023 korral-

dusega nr 1- 3/23/665. Kaitsekorralduskava kohaselt on Kuivajõe loodusala (hoiuala) kaitse-

väärtused: jõed ja ojad (3260), nõrglubjalasundit moodustavad allikad (7220*) ja harilik võldas

(Cottus gobio).

Jõgede ja ojade (Kuivajõe) elupaigatüübi mõjutegurid on põllumajandusest tulenev hajureostus,

kaldajoone muutmine ja ehitustegevus kallastel. Märdi katastriüksuse detailplaneeringuga ei

kavandata ühtegi nimetatud tegevust. Nõrglubja-allikate (7220*) elupaigatüübi levikust ja sei-

sundist puudub täpne ülevaade, mistõttu ei seata kaitsekorralduskavaga elupaigale täpsemaid

kaitse-eesmärke.

Hariliku võldase (Cottus gobio) mõjutegurite kohta on kaitsekorralduskavas märgitud, et liigi

elupaiga seisundi info on vananenud ja 2033. aastaks on vajalik tellida hariliku võldase inven-

tuur. EELISe infolehe kohaselt on võldase ohuteguriteks mh Veekogu füüsilise kvaliteedi hal-

venemine, hüdroloogilise režiimi halvenemine, levikutõkked ja veekvaliteedi halvenemine.

Võldase sigimisperiood kestab 15.04–15.06, mille ajal tuleb vältida liigset müra ja vibratsiooni

tekitavaid tegevusi vahetult Kuivajões ja Kuivajõe kaldavööndis. Samuti tuleb vältida veekogu

vee kvaliteedi kahjustamist, sh veekogu antropogeenset eutrofeerumist ja reostust antropogeen-

set päritolu ohtlike ainetega.

Kuivajõgi Kose-Uuemõisa karstiala väljavoolust suubumiseni Pirita jõkke on lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluv jõgi (Lõhe, jõeforelli, merifo-

relli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu–Riigi Teataja). Tagamaks lõhe, jõeforelli, meri-

forelli ja harjuse populatsiooni säilimine jões ei tohi ehitustööde käigus kahjustada jõe kaldaid.

Kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks ei tohi kahjustada olemasolevat kõrghaljastust, mis

vähendab erosiooni tekke ohtu nõlval. Ehitustegevuse kavandamisel arvestada kallaste

looduslikkuse säilitamisega. Nõlvadele külvata vajadusel muru. Pinnase sidumiseks on

soovitatud istutada kanarbikulisi ja põõsasmaranaid (vajavad viljakat pinnast ja valgusrikast

kasvukohta).

Hinnaguliselt liigub käesoleva planeeringuga rajataval kallasrajal vähem inimesi võrreldes

Kose-Uuemõisa pargi kaudu pääseva kallasrajaga, mis on märksa tuntum ning avalikum

külastuskoht.

TADE KÜLAS ASUVA MÄRDI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 19

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.8.3 Jäätmehooldus

Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Kose valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid tuleb

paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele ligipääs. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

jäätmete liigiti kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada

tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on

jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.

7.8.4 Radooni levik

Eesti radoonikaardi 2023. aasta andmetel jääb planeeringuala kõrge või väga kõrge radooni(Rn)

sisaldusega alale.

Radooniohu vältimiseks tuleb ehitustegevuse kavandamisel rakendada ehituslikke meetmeid

järgmiselt:

• vajadusel rakendada standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitsemeetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ esitatud radoonikaitse meetmeid;

• tuleb rajada korralik ventilatsioonisüsteem ja põranda konstruktsioon (sulgeda maja alt

tulevate torude ja juhtmete ümbrus vms);

• kui radoonisisalduse tase on kõrge ja/või normaalne, tuleb elamute, ühiskondlike, olme-

jt samaotstarbeliste hoonete projekteerimisel, kus inimesed viibivad pikemat aega,

siseruumide õhu radoonisisaldust ehituslike võtetega vähendada (paigaldada hoone alla

radooni kogumise torud või võimaldada välisõhu juurdepääs hoone alla; paigaldada

ventilatsioonisüsteem vms meetmed).

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse“ §6 lõigete 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Ulatuslikud majanduslikud mõjud puuduvad.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetus läheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende

kaitsevööndeid. Lähiümbruses asub kaitseala Kose-Uuemõisa mõisa park, kuid kavandatav

tegevus eeldatavalt mõju kaitsealale ei avalda. Detailplaneeringuga on määratud kruntidele

sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada,

et hoonete rajamisel pikaajaline negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne

mõju väljendub tiheasustusala tihendamises mitte laiendamises. Kuritegevuse ennetamiseks

soovitatud välisvalgustuse rajamisel kaasneb positiivne mõju lähiümbruse elanikele turvalisuse

suurendamise näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige

ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning

liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju

sotsiaalsele keskkonnale puudub.

TADE KÜLAS ASUVA MÄRDI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 20

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on

juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal asuvad

küll kaitsealused loomaliigid ja Natura2000 ala, kuid planeeritud tegevus jääb Kuivajõest, kus

antud kaitsealused asuvad, kaugemale. Kalda veekaitsevööndis ehitustegevust ei toimu ja

ehituskeeluvööndis ei toimu samuti ulatuslikku ehitustegevust (lubatud vaid vajadusel maakütte

kontuuri paigaldamine), mis võiks kaitsealuste elukeskkonda halvendada. Tegevusega

kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt

planeeritud hoonestusalaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse

ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest

valgusreostust võib tekkida välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta

eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi

kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme

suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja

õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes

eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Ettevõtte Melrosten OÜ ei ole ühisveevärgi-

ja -kanalisatsioonitorustikele notariaalset servituuti seadnud Sepa tee L2 ja Sepa tee L3

katastriüksustele, mis kuuluvad detailplaneeringust huvitatud isikule. Kui torustikud üle

antakse tulevikus ettevõttele OÜ Kose Vesi, siis tuleb seada korrektsed notariaalsed isiklikud

kasutusõigused maa omaniku ja vee-ettevõtja vahel.

Tabel 3. Servituutide seadmine

Teeniv

kinnisasi/isik

Servituut /kasutusvaldus (valitsev kinnisasi/isik)

Saare tee

33701:002:0784

*Olemasolev reaalservituut (tähtajatu teeservituut) kinnistu nr 7022602

(Loopere) igakordse omaniku kasuks.

*Olemasolevad isiklikud kasutusõigused tehnovõrkude või rajatiste

seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Isiklik

kasutusõigus elektrivõrgu majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi

ulatuses.

*Olemasolev reaalservituut (tasuta ja tähtajatu teeservituut) kinnistute

nr 13643602 (Saare tee 6), 13644002 (Saare tee 14), 7300202 (Härma

tee 22), 17154350 (Härma tee 18), 13643502 (Saare tee 4), 13643802

(Saare tee 10) igakordse omaniku kasuks.

*Olemasolev isiklik kasutusõigus Radionet OÜ (registrikood

12611884) kasuks. Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitiste

ehitamiseks, kasutamiseks, korrashoiuks, ümberehitamiseks ja

lammutamiseks

Jussi

33801:001:1848

*Planeeritud reaalservituut tuletõrje veevõtukohale Märdi

katastriüksuse kasuks.

Sepa tee L2 *Olemasolev reaalservituut (tähtajatu teeservituut) kinnistu nr 7022602

(Loopere) igakordse omaniku kasuks.

*Olemasolev isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks

Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Isiklik kasutusõigus

elektrivõrgu majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses.

*Olemasolev reaalservituut (teeservituut) kinnistute nr 13560802

(Jussi), 13560902 (Märdi) igakordsete omanike kasuks.

TADE KÜLAS ASUVA MÄRDI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 21

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

*Olemasolev isiklik kasutusõigus Radionet OÜ (registrikood

12611884) kasuks. Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitiste

ehitamiseks, kasutamiseks, korrashoiuks, ümberehitamiseks ja

lammutamiseks.

Sepa tee L3 *Olemasolev reaalservituut (tähtajatu teeservituut) kinnistu nr 7022602

(Loopere) igakordse omaniku kasuks. Kaaskoormatud kinnistud nr

13560802, 13560902, 13643302, 13643502, 13643602, 13643702,

13643802, 13643902, 13644002, 13644102, 13644202, 17459250,

17459350, 18877250, 18877350, 19430750, 19430850, 22937750.

*Olemasolev isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks

Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Isiklik kasutusõigus

elektrivõrgu majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses.

*Olemasolev reaalservituut (tähtajatu teeservituut) kinnistute nr

13560802 (Jussi), 11332150 (Loopere juurdelõige) igakordsete

omanike kasuks.

*Olemasolev isiklik kasutusõigus Radionet OÜ (registrikood

12611884) kasuks. Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitiste

ehitamiseks, kasutamiseks, korrashoiuks, ümberehitamiseks ja

lammutamiseks

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku

huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei

kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise

võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Kose vallale kohustust detailplaneeringukohaste

teede ja sellega seonduvate rajatiste ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude

kandmiseks. Kose Vallavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik sõlmivad enne

detailplaneeringu kehtestamist halduslepingu, millega lepitakse kokku

detailplaneeringukohaste rajatiste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning

sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamise kohustused ja kasutamise tingimused.

Märdi katastriüksusel asuvatele hoonetele ei väljastata enne kasutuslubasid, kui on Sepa tee

sõidutee laiendatud minimaalselt 3,5 m laiuseks ja paigaldatud Jussi katastriüksusele

kuivhüdrandi maapealne osa.

Planeeringuga seatud ehitusõigused realiseerib krundi omanik. Krundi omanik on kohustatud

ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb leida

sobilikud hoonete asukohad, juurdepääsud koos parkimisaladega, lahendada haljastus ning

määrata tehnovõrkude täpne paiknemine. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi

omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele

paigutusele hoonestusalas ühendused tehnovõrkudega. Planeeringu elluviimiseks peavad kõik

planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis

kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

Planeering viiakse ellu ühes etapis.

E-kiri.eml

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere!

Edastan Kose Vallavalitsuse kirja.

Lugupidamisega

Liina Kriisa
Kose Vallavalitsus
sekretär-asjaajaja
54620123