Teine lugemine
XX.XX.2025
554 SE II
Muudatusettepanekute loetelu
teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu teiseks lugemiseks
1. Muuta eelnõu § 2 lõiget 5 ja sõnastada see järgmiselt:
„(5) Innovatsioon on teadus- ja arendustegevusel põhinev uus või senisega võrreldes oluliselt täiustatud toode, teenus või protsess, mis on kättesaadavaks tehtud või kasutusele võetud ning mille eesmärk on luua väärtust ja/või saavutada konkurentsieelis ning aidata kaasa ettevõtja, organisatsiooni või laiemalt ühiskonna arengule ja suurendada tootlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust, soodustades üldist majanduse ja heaolu kasvu.“
Selgitus: Tulenevalt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ettepanekust soovitakse muudatusettepanekuga sõnastust täpsustada selliselt, et oleks üheselt mõistetav, et innovatsiooniks loetakse olukorda, kus nimetatud uuendus on valmis, ehk turule toodud, kättesaadavaks tehtud või kasutusele võetud, mitte sellesuunalisi käimasolevaid protsesse, nagu võimaldab tõlgendada praegune sõnastus.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
2. Muuta eelnõu § 2 lõiget 6 ja sõnastada see järgmiselt:
„(6) Teadmussiire on teadmiste, võimete, tehnoloogia ja intellektuaalomandi jagamine teadus- ja arendustegevuse osaliste ning ühiskonna teiste sektorite vahel eesmärgiga arendada uusi või täiustatud tooteid, protsesse ja teenuseid, mis toovad ühiskondlikku ja majanduslikku kasu.
Selgitus: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus soovitas võtta arvesse Euroopa Liidu Nõukogu soovitust (EL) 2022/2415, 2. detsembrist 2022, mis käsitleb teadmiste väärindamise juhtpõhimõtteid ning asendada eelnõus “teadmussiire" läbivalt "teadmist e väärindamisega". Nõukogu soovituses on märgitud järgmist: „Teadmiste väärindamine“ on teadmistest sotsiaalse ja majandusliku väärtuse loomine, ühendades erinevaid valdkondi ja sektoreid ning muutes andmed ja teadusuuringute tulemused kestlikeks toodeteks, teenusteks, lahendusteks ja teadmistepõhisteks poliitikameetmeteks, mis toovad ühiskonnale tulu. Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) selgitas, et eelnõus, nagu ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegilistes dokumentides räägitakse teadmussiirdest, mis tingib ka vajaduse seda seaduses defineerida. Kultuurikomisjoni 6. mai arutelul toodi välja, et eelnõus sisalduv definitsioon on keeruliselt sõnastatud ja raskesti mõistetav ning soovitas mõiste ümber sõnastada. Eelnõus kasutatud definitsioon pärines riigiabi õigusaktidest. Kultuurikomisjonis toimunud arutelust lähtuvalt sõnastas HTM eelnõu § 2 lõike 6 selguse huvides ümber.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
3. Muuta eelnõu § 3 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt:
„(2) Teadlane on spetsialist, kes loob teaduslike meetoditega uusi teadmisi, täiustab ja arendab kontseptsioone, teooriaid, mudeleid, instrumente ja tehnoloogiaid, tarkvara ja töömeetodeid ning suurendab inimest, kultuuri, ühiskonda või loodust käsitlevate teadmiste hulka. Ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või riigi- ja avalik-õiguslikus teadus- ja arendusasutuses akadeemilise töötaja ametikohal töötavale teadlasele kohaldatakse kõrgharidusseaduses akadeemiliste töötajate kohta sätestatut, välja arvatud § 34 lõiked 6 ja 7.“.
Selgitus: Teadlase mõistet täiendatakse, ning lisatakse, et teadlaseks loetakse spetsialisti, kes loob uusi teadmisi ning täiustab ja arendab kontseptsioone jne teaduslike meetoditega, mis on tagatud hindamismehhanismidega nagu eelretsenseerimine ja granditaotluste hindamine, avalik kriitikavõimalus jne. Sõna „tehnikaid“ asendatakse sõnaga „tehnoloogiaid“, mis on laiem mõiste. Lause lõppu lisatakse täiendus, mille kohaselt teadlase töö suurendab teadmiste hulka, mis puudutavad inimest, kultuuri, ühiskonda või loodust. Antud täiendus on kooskõlas vastava käsitlusega Frascati käsiraamatus.
Tulenevalt huvipoolte tagasisidest lisatakse lõikesse teine lause, millega täpsustatakse akadeemilise töötaja ametikohal töötavatele teadlastele kohaldatavaid Kõrgharidusseaduse sätteid. Tartu Ülikool tõi muuhulgas oma tagasisides välja, et eelnõus olev teadlase definitsioon viitab paralleelsete akadeemiliste ametikohtade loomisele või teadlasele topelt staatuse loomisele. Ka teised huvipooled on oma tagasisides välja toonud, et eelnõus puudus säte, mis viitaks Kõrgharidusseadusele, kus on sätestatud akadeemiliste ametikohtadega seonduv. Lisatav lause selgitab, et riigi- ja avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste puhul kohaldatakse akadeemilistele ametikohtadele kõrgharidusseaduses sätestatut. Sättega ei ole kavas öelda, et kõik riigi või avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused peavad looma akadeemilise töötaja ametikohad. Kui need ametikohad on loodud, kohaldatakse neile kõrgharidusseaduses akadeemilise töötaja kohta sätestatut. Erasektori teadus- ja arendusasutuste puhul ei ole põhjust rääkida akadeemilistest töötajatest.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
4. Asendada eelnõu § 9 lõike 2 punktis 5, § 26 lõikes 1, § 28 lõigetes 2 ja 4 sõna „uuring“ sõnaga „teadusuuring“ vastavas käändes.
Selgitus: Muudatusega ühtlustatakse seaduses kasutatavaid mõisteid. Muudatusettepanek tuleneb Tartu Ülikooli ettepanekust.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
5. Muuta eelnõu § 4 ja sõnastada see järgmiselt:
„(1) Teaduseetika määrab üldtunnustatud teaduseetika normid ja teaduseetilised väärtused, mille järgimine on kohustuslik kogu teadus- ja arendustegevuse vältel, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse kavandamisel, meetodite valikul, läbiviimisel ja tulemuste avaldamisel. Teaduseetilised väärtused on teadus- ja arendustegevust suunavad põhiväärtused, mis on üldtunnustatud teaduseetika normide aluseks, kujundades nii teadlaste isiklikku käitumist kui ka asutuse eetilist kultuuri. Teaduseetika eesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse usaldusväärus, läbipaistvus ja osapoolte vastutus.
(2) Üldtunnustatud teaduseetika normid on kokkuleppelised tegevuspõhimõtted, tavad, reeglid ja juhised, mis on sõnastatud teaduse heas tavas. Need normid suunavad teadlaste tegevust, omavahelisi suhteid ning teadlaste suhet ühiskonnaga laiemalt.“
(3) Teaduse hea tava on üldnimetus teadus- ja arendustegevuse osaliste erialastele või valdkondlikele kokkulepetele, milles sõnastatakse teadustööd suunavad põhimõtted, mida kõik teadus- ja arendustegevuse osalised ühiselt tunnustavad ja järgivad.“.
Selgitus: Lõigete sõnastusi täpsustatakse tulenevalt huvipoolte tagasisidest ja kultuurikomisjoni 6. mai arutelust.
Paragrahvi 4 lõike 1 mõiste täpsustamisel on lähtutud Eesti hea teadustava lähenemisest, mille puhul teaduseetika aluseks on kokkulepitud teaduseetilised väärtused ning normid, millest lähtutakse teadus- ja arendustegevuse läbiviimisel.
Paragrahvis muudetakse üldtunnustatud teaduseetika normide ja teaduse hea tava mõisteid. Nimetatud kaks mõistet on omavahel seotud. Üldtunnustatud teaduseetika normid lepitakse kokku teaduse heas tavas. Teaduse hea tava all ei mõelda ühte konkreetset dokumenti (näiteks Eesti hea teadustava), vaid tegemist on üldnimetusega teaduseetika raamdokumentide kohta. Seetõttu on teaduse hea tava all mõeldud ka näiteks Maailma Arstide Liidu Helsingi deklaratsiooni või Euroopa teaduse eetikakoodeksit.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
6. Muuta eelnõu § 5 punkt 3 ja sõnastada see järgmiselt:
„3) põhimõttest, et avalikest vahenditest rahastatud teadus- ja arendustegevuse tulemused ja andmed on kättesaadavad avalikkusele, välja arvatud kui avalikustamata jätmine on kooskõlas teiste õigusaktidega.“.
Selgitus: Eelnõu sätte sõnastust muudetakse ning sätestatakse selgemalt, et teadus- ja arendustegevuse tulemuste avalikustamata jätmine on lubatud, kui see on kooskõlas teiste õigusaktidega. Tartu Ülikool on teinud ettepaneku sõnastust muuta ning sätestada, et teadus- ja arendustegevuse tulemused ei pea olema avalikkusele kättesaadavaks tehtud üksnes juhul, kui seda piiravad õigusaktid. Teatud juhtudel ei ole tegemist õigusaktist tuleneva otsese piiranguga, vaid asutusel on õigus ning võimalus jätta teadus- ja arendustegevuse tulemused avalikustamata (näiteks kui toetust antakse Euroopa Komisjoni grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 alusel või kui tegemist on ärisaladusega).
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
7. Muuta eelnõu § 6 lõige 2 punkt 4 ja sõnastada see järgmiselt:
„4) määrab silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest riiklikke teaduspreemiaid.“
Selgitus: Sõnastust täpsustatakse tulenevalt huvipoolte tagasisidest. Tartu Ülikooli ettepanekul asendatakse eelnõu § 6 lg 2 p 4 sõnastus, mille kohaselt antakse riiklikke teaduspreemiaid silmapaistvate töösaavutuste eest seni kasutusel oleva sõnastusega, mille kohaselt antakse teaduspreemiaid silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
8. Teha eelnõus järgmised muudatused:
8.1. Muuta eelnõu § 8 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„(1) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjon nõustab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni_ valdkonna eest vastutavaid ministreid poliitika ning valdkonna arengukava kavandamisel ja elluviimisel.“
8.2. Muuta eelnõu § 18 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„(1) Teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutaval ministril on õigus algatada iseseisvalt, teiste ministeeriumite, teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide või evalveeritud rakenduskõrgkoolide ettepanekul teadus- ja arendustegevuse taseme ja korralduslike aspektide temaatilisi hindamisi, et valmistada ette teaduspoliitilisi otsuseid ja meetmeid või hinnata nende mõju ja rakendamist ning anda teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele tagasisidet.“
8.3. Muuta eelnõu § 18 lõiget 3 ja sõnastada see järgmiselt:
„(3) Temaatilise hindamise kulud katab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav ministeerium, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut.“
Selgitus: Muudatusega tagatakse ministrite ja ministeeriumite nimetamine eelnõus ühetaoliselt lähtuvalt Tartu Ülikooli tagasisidest.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
9. Muuta § 8 lõige 4 ja sõnastada see järgmiselt:
„(4) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni liikmed on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi ning ettevõtlus- ja avaliku sektori esindajad.
Selgitus: Muudatusega tagatakse mõiste „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteem“ järjepidev kasutamine seaduses. Nimelt asendatakse Tartu Ülikooli ettepanekul § 8 lõikes 4 sõna „teadussüsteem“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteem“, mis on tavamõistena kasutatav ja arusaadav. TAI süsteem on näiteks defineeritud TAIE arengukavas kui terviklik süsteem, mis hõlmab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni organisatsioonistruktuuri ja toimimispõhimõtteid, sh riiklikku valitsemismudelit, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga tegelevaid asutusi ja inimesi ning rahastamissüsteemi.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
10. Täiendada eelnõu § 9 lõiget 3 uue punktiga 3 (muutes järgnevate punkide numeratsiooni) järgmises sõnastuses:
„3) koordineerib ministeeriumite teadus- ja arendustegevust, lähtudes riigi strateegilistest eesmärkidest;“
Selgitus: HTM-i poolt ministeeriumitele ja Riigikantseleile kooskõlastusele saadetud eelnõu versioonis oli ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse koordineerijaks määratud HTM, kuid Riigikokku jõudnud eelnõus nimetatud punkti enam ei olnud. Teadus- ja arendustegevuse (TA) ministeeriumiteülese koordineerimise vajadus tuleneb eelkõige avaliku sektori TA vajaduse ja mahtude suurenemisest, millest võib tekkida oht TA süsteemi killustumiseks ja tegevuste dubleerimiseks. Koordineerimise eesmärk ongi tagada TA süsteemi terviklik toimimine ja areng, siduda ministeeriumite TA tugevamalt riigi strateegiliste sihtidega, tõhustada ministeeriumite koostööd TA kavandamisel ja rakendamisel ning parandada ametnike oskust kaasata poliitikakujundamisse teadust ja teadlasi. Varasemalt on arutatud, kas anda ministeeriumite valdkondliku TA koordineerimise ülesanne Riigikantseleile, seda ettepanekut on käesoleva eelnõu menetluses riigikogus toetanud Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool, kuid kuna Riigikantseleil ei ole võimalik üle võtta kõiki valdkondliku TA koordineerimisega kaasnevaid ülesandeid, on arutelu koht, et see funktsioon jääks siiski teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutavale ministeeriumile.
Samas Vabariigi Valitsuse seadus § 58 sätestab, et teaduspoliitika kavandamine ning teadus- ja arendustegevuse valdkonna korraldamine kuuluvad tervikuna HTMi vastutusalasse. HTM ei ole selle eelnõusse uuesti lisamise vastu. HTM-i eesmärk oleks ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse korralduse, sealhulgas taotlejale ja taotlusele pandavate nõuete ühtlustamine, taotlusvoorude planeerimise ja ajastamise koordineerimine, samuti dubleerimise vältimisele kaasaaitamine, mitte ministeeriumite poolt tehtava või tellitava teadus- ja arendustegevuse sisu korraldamine.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
11. Muuta § 9 lõiget 5 ja sõnastada see järgmiselt:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 9 sätestatud ülesande täitmiseks kehtestab teadus- ja arendustegevuse osaliste, välja arvatud teadus- ja arendusasutuse, ülikooli ja evalveeritud rakenduskõrgkooli, õigused, kohustused ja ülesanded teaduseetika valdkonnas teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Selgitus: Tulenevalt huvipoolte tagasisidest jäetakse sättest välja viide institutsionaalsele eetikakomiteele. Täpsustatakse, et valdkonna eest vastutava ministri määrusega ei kehtestata teaduseetikaga seotud kohustusi ja ülesandeid teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele, kuna need tulenevad §-st 19. Tartu Ülikool viitas oma tagasisides Põhiseaduse sättele, et teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja evalveeritud rakenduskõrgkoolid on oma tegevuses autonoomsed ning neile saab kohustusi ja ülesandeid anda üksnes seadusega, mitte rakendusaktiga. Seetõttu on sättest eemaldatud viide nimetatud asutustele kohustuste ja ülesannete panemise kohta ministri määrusega ning täiendatud §-i 19, lisades sinna teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele pandava uue ülesandena ülesande tagada töötajate pädevus teaduseetika alal.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
12. Muuta § 14 lõike 1 punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt:
„4) tagada teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide ning teadus- ja arendustegevusega tegelevate isikute tegevuse ning rahastamistaotluste hindamiseks vajalikud andmed ja töökeskkond“.
Selgitus: Sõnastust täpsustatakse tulenevalt Tartu Ülikooli tagasisidest. Teadus- ja arendustegevuses osalevate isikute all ei peeta silmas üksnes teadlasi, vaid ka insenere, tehnikuid jne, kes TA protsessis osalevad.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
13. Muuta § 14 lõike 1 punkti 5 ja sõnastada see järgmiselt:
„5) avalikustada teavet riigi rahastatud teadus- ja arendustegevuse kohta.“
Selgitus: Sõnastust täpsustatakse tulenevalt Tartu Ülikooli tagasisidest. Eelnõus on viidatud üksnes teadus- ja arendustegevuse toetustele, mõeldud on aga teavet riigi poolt rahastatud teadus- ja arendustegevuse kohta ning seetõttu on ka vaja sätet vastavalt muuta.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
14. Muuta § 14 lõike 2 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„1) teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ning rakenduskõrgkoolide ja teadus- ja arendustegevusega tegelevate isikute ning nende tegevuse kohta;“
Selgitus: Sõnastust täpsustatakse tulenevalt huvipoolte tagasisidest. Muudatusettepanekuga kasutatakse eelnõu § 14 lg 2 p-is 1 sõna „kõrgkool“ asemel sõnu „ülikool ja rakenduskõrgkool“, nagu kogu TAIKSi tekstis läbivalt kasutatakse.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
15. Asendada § 14 lõikes 2 punktis 6 ja lõikes 3 punktis 8 sõnad „teaduseetika komitee“ sõnaga „eetikakomitee“ vastavas käändes.
Selgitus: Sõnastust täpsustatakse, kuna lisaks käesoleva seaduse alusel loodud teaduseetika komiteele saavad Eesti Teadusinfosüsteemi teenuseid kasutada ka kõik teised eetikakomiteed..
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
16. Teha eelnõus järgmised muudatused:
17.1 Muuta § 15 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt:
„(2) Evalveerimise tulemusena antakse hinnang juriidilise isiku või asutuse teadus- ja arendustegevuse valdkonna tasemele võrrelduna rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumitega, võttes arvesse juriidilise isiku või asutuse asutaja seatud eesmärke teadus- ja arendustegevuse valdkonnas.“
17.2. Muuta § 15 lõiget 5 ja sõnastada see järgmiselt:
„(5) Ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli teadus- ja arendustegevuse välishindamine toimub institutsionaalse akrediteerimise käigus kõrgharidusseaduse §-de 37 ja 38 kohaselt.“
Selgitus: Sõnastust täpsustatakse tulenevalt huvipoolte tagasisidest. Muudatusega aidatakse kaasa mõistetes selguse loomisele ning kõrvaldatakse normitehniline segadus. Tartu Ülikool juhtis oma tagasisides tähelepanu normitehnilisele segadusele seoses kasutatavate mõistetega. Esitatud eelnõus toodud lõike 1 sõnastuse kohaselt toimub välishindamine evalveerimise käigus, lõike 2 kohaselt aga on evalveerimine välishindamine. Sisulise poole pealt ei ole Tartu Ülikooli hinnangul korrektne reserveerida terminit „välishindamine“ üksnes evalveerimise tarvis, kuna ka temaatilise hindamise (§ 18) näol on tegemist välishindamisega. Ettepanekust tulenevalt on muudetud § 15 lõigete 2 ja 5 sõnastusi normitehnilise segaduse vältimiseks, muutmata sealjuures sätete sisu ja mõtet.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
17. Muuta § 19 lõike 5 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„1) tagama, et asutuse teadus- ja arendustegevus vastab üldtunnustatud teaduseetika normidele ning teaduse heale tavale ning asutuses töötavad teadlased omavad teaduseetika-alast pädevust.“
Selgitus: Muudatus tehakse tulenevalt Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli tagasisidest ning sellega lisatakse teaduseetikaga seotud kohustused teadus- ja arendusasutuse, ülikooli ning evalveeritud rakenduskõrgkooli muude kohustuste hulka seaduse eelnõus. Teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja evalveeritud rakenduskõrgkoolid on teaduseetika korraldamisel autonoomsed, neil on õigus otsustada, kuidas teaduseetika põhimõtete järgimist korraldada ja milliseid mehhanisme selleks rakendada. Teaduseetika põhimõtete tagamine võib toimuda näiteks asutuse sisemiste kordade ja regulatsioonide kaudu. Sättesse lisatakse täiendus, mille kohaselt vastutab asutus oma teadus- ja arendustegevusega tegelevate töötajate teaduseetika-alase pädevuse eest.
Muudatus on kooskõlas Põhiseadusega, mille kohaselt on ülikoolid ja teadusasutused seaduses ettenähtud piires autonoomsed ning neile ei saa selliseid kohustusi panna ministri määrusega. Muudatuse tulemusena ei reguleerita teadus- ja arendusasutuse, ülikooli ning evalveeritud rakenduskõrgkooli õigusi, kohustusi ja ülesandeid eelnõu paragrahv 9 lõike 5 alusel kehtestatava ministri määrusega.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
18. Täiendada eelnõu § 19 lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud kohustuse täitmiseks võib teadus- ja arendusasutus, ülikool ja evalveeritud rakenduskõrgkool moodustada institutsionaalse eetikakomitee, mille ülesanne on anda hinnang eetikakomitee moodustanud asutuses läbiviidava teadus- ja arendustegevuse eetilisuse kohta, vajaduse korral täita isikuandmete kaitse seaduse paragrahv 6 lõikes 4 sätestatud ülesannet ning täita teisi asutuse poolt antud ülesandeid.
Selgitus: Muudatusega lisatakse teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele seadusesse võimalus luua asutuse institutsionaalne eetikakomitee, mille pädevuses on hinnata asutuse teadus- ja arendustegevuse eetilisust ning vajaduse korral andmete kasutamist uuringutes lähtuvalt isikuandmete kaitse seaduses sätestatust. Sätte oluline mõte on, et institutsionaalne eetikakomitee saab hinnangu anda vaid komitee moodustanud asutuse teadus- ja arendustegevusele ning institutsionaalsed eetikakomiteed ei saa täita regionaalse või keskse eetikakomitee rolli, mida edaspidi täidab Eesti Teadusagentuuri juurde moodustatav teaduseetika komitee. Sealjuures on asutustel õigus otsustada, kuidas teadusuuringute eetilisuse hindamine oma asutuses korraldada, asutus võib moodustada oma institutsionaalse eetikakomitee või kasutada teaduseetika komitee teenuseid. Samuti on asutusel võimalik toodud lahendusi kombineerida, hinnates osasid teadusuuringuid institutsionaalses eetikakomitees ning suunata osad teadusuuringud teaduseetika komiteesse hindamisele.
Vastavalt huvirühmade tagasisidele otsustati, et institutsionaalse eetikakomitee tegevust ei reguleerita valdkonna eest vastutava ministri poolt, tingimusel, et teadus- ja arendussüsteemi osapooled lepivad ühiselt kokku institutsionaalse eetikakomitee tegevuse kvaliteedi tagamise põhimõtted ning järgivad neid.
Sätte lõppu on Kultuurikomisjoni ettepanekul lisatud täiendus, mille kohaselt võib institutsionaalne eetikakomitee täita ka teisi asutuse poolt antud ülesandeid. Näiteks võib institutsionaalne eetikakomitee tegeleda teadlaste nõustamisega, viia läbi teaduseetika alaseid koolitusi, koguda ja jagada asutuses teaduseetikaga seotud informatsiooni.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
19. Muuta § 21 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt:
„(2) Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eelarve jaguneb vähemalt 70 protsendi ulatuses baasrahastuseks ja kuni 30 protsendi ulatuses tulemusrahastuseks.“
Selgitus: Tulenevalt huvipoolte (ülikoolid, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Teaduste Akadeemia, KBFI) tagasisidest lisatakse eelnõusse asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse baas- ja tulemusosa proportsioonid. Kuivõrd põhiseaduse kohaselt võib teadusasutuse autonoomiat piirata vaid seadusega ning arvestades sealjuures riigieelarvelise tegevustoetuse mõju teadusasutuste toimimisele ja seeläbi riivet teadusasutuste autonoomiale, peab tegevustoetuse regulatsioon olema lahti kirjutatud seaduse tasemel. HTM on selgitanud, et baas- ja tulemusrahastuse vahekord on põhiõiguste riive seisukohast olulise kaaluga ning kõrgharidusseaduses on vastav regulatsioon kehtestatud (KHaS § 41 lg 2).
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
20. Muuta § 21 lõiget 4 ja sõnastada see järgmiselt:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tulemusrahastamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusnäitajaid:“
Selgitus: Tulenevalt huvipoolte tagasisidest jäetakse eelnõu § 21 lõikest 4 välja viide asutuse seniste kohustuste täitmisele. Tegevustoetus määratakse asutustele vastavalt kokkulepitud kriteeriumitele ning asutustele ei panda seoses tegevustoetusega kohustusi. Seetõttu tuleb vastavat sätet muuta.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
21. Muuta § 21 lõike 4 punkte 1-3 ja sõnastada need järgmiselt:
„1) teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ning tulemuslikkuse näitajad, sealhulgas avaldatud eelretsenseeritud publikatsioonide ning intellektuaalomandiga seotud näitajad;
2) teadlaste järelkasvu näitajad, sealhulgas kaitstud doktorikraadide näitajad;
3) ühiskonna arengu toetamise ja teadmussiirde näitajad, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse teenuste osutamise eest ja toetustena saadud tuludega seotud näitajad.“
Selgitus: Tulenevalt huvipoolte (ülikoolid, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Teaduste Akadeemia, KBFI) tagasisidest lisatakse antud punktidesse tulemusnäitajate loetelu. Tulemusnäitajad on aluseks teadusasutustele tulemusrahastamise suuruse määramisel, mistõttu tuleb arvesse võetavad näitajad reguleerida seaduse tasandil.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
22. Muuta § 22 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„(1) Riiklik uurimistoetus on konkurentsipõhine toetus teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis töötava doktorikraadiga isiku juhitud kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks.
Selgitus: Tulenevalt Tartu Ülikooli tagasisidest muudetakse sättes sõnade järjekorda, et tagada ühtlane sõnastus kogu eelnõus.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
23. § 22 lisatakse uus lõige 3 järgmises sõnastuses (muutes järgneva lõike numeratsiooni):
„(3) Riikliku uurimistoetuste teadus- ja arendustegevuse projektide valik toimub rahvusvaheliselt tunnustatud hindamiskriteeriumite alusel, tagades kõigi teadusvaldkondade ligipääsu ja võrdse kohtlemise ja ning otsustusprotsessi sõltumatuse.“
Selgitus: Seadusesse lisatakse säte, mis piirab võimalikku poliitilist sekkumist akadeemilisse vabadusse ja teadusasutuste autonoomiasse. Sätestatakse üldised põhimõtted, millest riikliku uurimistoetuse projektide valikul tuleb lähtuda. Säte lisatakse tulenevalt huvipoolte (ETAG, ülikoolid) tagasisidest, mille kohaselt võib uurimistoetuste tingimuste kehtestamise senise praktika, kus uurimistoetuste tingimused kehtestati ETAG poolt, muutmine kahjustada akadeemilist vabadust ja ka asutuste autonoomiat. Uue korra kohaselt kehtestatakse uurimistoetuste tingimused ministri määrusega, mis huvipoolte sõnul võib viia olukorrani, kus poliitilisel tasandil sekkutakse teadlaste akadeemilisse vabadusse, kehtestades näiteks piirangud teadusvaldkondade või -teemade rahastamisele või seades muid tingimusi. Sellise olukorra vältimiseks sätestatakse seaduses, et uurimistoetuse projektide valiku aluseks on mitte poliitiline surve, vaid rahvusvaheliselt tunnustatud hindamiskriteeriumid, samuti peab olema tagatud kõikide teadusvaldkondade võrdne ligipääs teadusrahastusele ja nende võrdne kohtlemine. Samuti sätestatakse uue lõikega otsustusprotsessi sõltumatus, mis tähendab, et taotluste hindamine korraldatakse ETAG hindamiskomisjoni poolt ning otsused kinnitatakse ETAG poolt.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
24. Muuta § 24 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„(1) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemitoetus on juriidilistele isikutele ja asutustele teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi institutsionaalseks ja tehniliseks toimimiseks ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni mõju kasvatamiseks antav toetus.
Selgitus: Tegemist on sõnastusliku täpsustusega, mis eelnõu sisu ei muuda.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
25. Muuta § 26 lõiget 7 ja sõnastada see järgmiselt:
„(7) Teaduseetika komitee moodustamise korra ja taotluste menetlemise tingimused, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tasuliste teenuste loetelu, tasude suuruse ning tasu küsimise korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Selgitus: Muudatus on tehtud tulenevalt Eesti Teadusagentuuri tagasisidest. Eesti Teadusagentuuri hinnangul pole mõistlik tehnilist ja detailset töökorda kehtestada määruse tasandil, otstarbekam on, et see kinnitatakse koos komitee või komisjoni moodustamisega. Volitusnormist eemaldatakse viide teaduseetika komitee töökorrale, kuna selle kehtestab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
26. Teha eelnõus järgmised muudatused:
26.1.Täiendada eelnõu §-i 27 kahe uue lõikega 3 ja 4 muutes järgnevate lõigete numeratsiooni:
„(3) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon võib algatada põhjendatud juhtudel teaduseetika rikkumiskahtlusele hinnangu andmise menetluse teavitades sellest osapooli. Menetluse algatamisel on komisjonil õigus küsida osapooltelt juhtumiga seotud dokumente ja teavet.
(4) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon annab teaduseetika rikkumiskahtluse osas hinnangu ning teeb selle osapooltele teatavaks. Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjonil on teaduseetika väärkäitumisjuhtumi tuvastamisel õigus teha teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ettepanek järelevalve algatamiseks käesoleva seaduse §-is 29 sätestatud tingimustel, teavitades sellest osapooli.“
26.2. Muuta § 27 lõiget 5 (uues numeratsioonis lõige 7) ja sõnastada see järgmiselt:
„(7) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustamise korra ja hinnangute andmise korra, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tasuliste teenuste loetelu, tasude suuruse ning tasu küsimise korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.“
Selgitus: Eelnõu § 27 alla lisatakse kaks täiendavat lõiget (lõiked 3 ja 4) ja muudetakse sellega § lõigete numeratsiooni. Lõikega 3 antakse teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjonile õigus menetluse algatamiseks ning sellega seoses informatsiooni kogumiseks. Vastavalt Kultuurikomisjoni ettepanekule täpsustatakse, et menetluse algatamisel peab komisjon teavitama sellest juhtumiga seotud osapooli.
Lõikega 4 täpsustatakse komisjoni tegevuse tulemusi, sealjuures võib komisjon teha Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku järelevalve algatamiseks. Muudatus on tehtud vastavalt huvipoolte (Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool) tagasisidele. Kuna mõlemas punktis esinev põhiõiguste ja autonoomia riive on piisavalt oluline, teeme ettepaneku neid küsimusi reguleerida seaduse tasandil.
Muudatusega täpsustatakse § 27 lõike 7 (varasema lõike 5) sõnastust, lähtudes huvipoolte tagasisidest. Volitusnormist eemaldatakse viide teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni töökorrale, kuna selle kehtestab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
27. Muuta § 30 ja sõnastada see järgmiselt:
㤠30. 2025. aasta evalveerimise positiivse otsuse kehtivus
2025. aasta korralise evalveerimise positiivne otsus kehtib kuni otsuses nimetatud tähtajani või kuni asutuse järgmise evalveerimisotsuse tulemuste kinnitamiseni.“
Selgitus: Säte sõnastatakse ümber selguse huvides ning muudatusega viidatakse vooru läbiviimise aja asemel evalveerimise otsuste tegemise ajale. Viimane korralise evalveerimise voor viidi läbi 2024. aastal, kuid otsused tehakse aastal 2025. 2025. aastal tehtud evalveerimise positiivsed otsused kehtivad kuni otsuses nimetatud tähtajani, kuid mitte kauem kui seitse aastat või kuni asutuse kohta uue evalveerimisotsuse langetamiseni.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
28. Muuta § 31 ja sõnastada see järgmiselt:
„§ 31. Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse baasrahastuse arvestamine aastatel 2026–2028
Käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse baasrahastuse arvestamisel aastateks 2026–2028 võetakse aluseks teadus- ja arendusasutusele, ülikoolile või evalveeritud rakenduskõrgkoolile asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise kalendriaastale eelneva kolme kalendriaasta jooksul sama liiki toetust ja baasfinantseerimist osakaaluna samal perioodil teadus- ja arendusasutusele, ülikoolile või evalveeritud rakenduskõrgkoolile eraldatud asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse ja baasfinantseerimise kogumahust.“
Selgitus: Muudatusettepanekuga muudetakse paragrahvis aastad 2025-2027 ning asendatakse need aastatega 2026-2028. Eelnõus toodud aastaarvud viiakse vastavusse üleminekuperioodi tegeliku ajavahemikuga, kuna asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust antakse esmakordselt välja aastal 2026 ning üleminekuperiood kestab kuni aastani 2028.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
29. Täiendada eelnõu uue paragrahviga 33 (muutes järgmiste paragrahvide numeratsiooni):
„§ 33. Enne 2025. aasta 1. oktoobrit määratud uurimistoetus
Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud uurimistoetuse taotlusele ja määratud uurimistoetusele kohaldatakse toetuse taotlemise ajal kehtinud tingimusi ja korda kuni otsuses määratud uurimistoetuse perioodi lõpuni.“
Selgitus: Seoses riiklike uurimistoetuste väljaandmise korralduse muutumisega täpsustatakse uues rakendussättes, et enne uue korra jõustumist välja antud uurimistoetustele kohaldatakse toetuse määramise ajal kehtinud uurimistoetuste tingimusi ja kordi.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
30. Täiendada eelnõu uue paragrahviga 34 (muutes järgmiste paragrahvide numeratsiooni):
„§ 34. Enne 2025. aasta 1. oktoobrit moodustatud hindamisnõukogu volitused
Enne 2025. aasta 1. oktoobrit moodustatud hindamisnõukogu volitused lõpevad 04. veebruaril 2026. aastal.“
Selgitus: haridus- ja teadusministri 13. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 10 moodustatud SA Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu volitused kehtivad kolm aastat kuni 4. veebruarini 2026. a. Rakendussättega võimaldatakse hindamisnõukogul oma tegevust jätkata kuni volituste perioodi lõpuni.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
31. Muuta § 46 (uues numeratsioonis § 48) ja sõnastada see järgmiselt:
㤠48. Meditsiiniseadme seaduse muutmine
Meditsiiniseadme seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 211 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „sõltumatule eetikakomiteele ja“;
2) paragrahvi 213 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 213. Kliiniliste uuringute eetikakomitee“;
3) paragrahvi 213 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kliiniliste uuringute eetikakomitee (edaspidi eetikakomitee) on meditsiiniseadme kliinilisi uuringuid- ja toimivusuuringuid (edaspidi uuring) hindav sõltumatu kogu, koosnedes teadlastest ja eri elualade esindajatest, eesmärgiga hinnata uuringus osalejate ohutuse, heaolu ja õiguste kaitse tagamist.“;
4) paragrahvi 213 lõiget 2 täiendatakse peale sõna „kohta“ sõnaga „Ravimiametile“;
5) paragrahvi 213 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:
„(51) Eetikakomitee tegutseb Ravimiameti juures.
(52) Ravimiamet määrab eetikakomitee liikmete koosseisu, arvestades liikme kvalifikatsiooni ja kogemust meditsiiniseadmete kliiniliste uuringute hindamisel.“;
6) paragrahvi 213 lõikes 6 asendatakse sõna „eetikakomitee“ sõnaga „Ravimiameti“;
7) paragrahvi 213 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Ravimiamet, eetikakomitee liikmed ja eetikakomitee töösse kaasatud isikud tagavad meditsiiniseadme kliinilise uuringu- ja toimivusuuringu arvamusega seoses saadud teabe konfidentsiaalsuse ning välistavad selle kättesaadavuse kolmandatele isikutele.“;
8) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sponsor esitab uuringu tegemiseks ja selles olulise muudatuse tegemiseks taotluse Ravimiametile, arvestades käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/745 või (EL) 2017/746 sätestatud nõudeid.“;
9) paragrahvi 22 lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 22 lõike 5 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) uuringu erialase hindamise tasu, mis sisaldab eetikakomitee hindamist, Ravimiametile käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud määruse kohaselt;
3) uuringu olulise muudatuse erialase hindamise tasu, mis sisaldab eetikakomitee hindamist, Ravimiametile käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud määruse kohaselt.“;
11) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tervishoiuteenuse osutaja või ülikool, evalveeritud rakenduskõrgkool või teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 3 lõigete 2, 3 ja 4 tähenduses, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 artikli 5 lõike 5 kohaselt või määruse (EL) 2017/746 artikli 5 lõike 5 kohaselt valmistab asutusesiseselt meditsiiniseadmeid (edaspidi asutusesisene valmistaja), avalikustab nende meditsiiniseadmete loetelu oma veebilehel ja esitab loetelu Ravimiametile kümne tööpäeva jooksul veebilehel avaldamisest arvates.“.
Selgitus:
Selgitused punktide 1–10 osas.
Ravimi kliinilise uuringu taotluse esitamisel viiakse läbi ka eetiline hindamine ja taotleja tasub ühe tasu, millest kaetakse taotluse läbivaatamine ja tasustatakse eetikakomitee liikmeid käsunduslepingu alusel. Ravimiameti roll on ravimi kliinilise uuringu eetikakomiteele pakkuda nii öelda sekretariaaditeenust. Samas meditsiiniseadme seaduse kohaselt peab taotleja enne uuringu taotluse esitamist saama eetikakomitee hinnangu ja tasuma selle eest. Seejärel esitama uuringu taotluse ametile ja tasuma ka selle eest. Selline killustatud tegevus on taotleja vaatest ebamõistlik ja ka Ravimiameti hinnangul põhjendamatult bürokraatlik olukorras, kus täna on ravimite valdkonna ja meditsiiniseadme valdkonna pädevus viidud kokku ühte asutusse.
Muudatuste eesmärk on reguleerida meditsiiniseadme uuringu taotluse menetlemine sarnaselt ravimi kliinilise uuringu taotluse menetlemisega. Kuna mõlema valdkonna pädevused on Ravimiametis ja sageli on tegemist ühishindamisega, siis ei ole uuringu taotleja jaoks tegevuste killustatus erinevate asutuste vahel mõistlik ega põhjendatud. Seega on otstarbekas need protsessid ühtlustada. Nii esitab meditsiiniseadme uuringu loa taotleja uuringu läbiviimiseks loa saamise taotluse ametile ja tasub ühe tasu. Edasi tegeleb sellega amet ja sponsor ei pea täiendavalt eetikakomitee poole pöörduma. Amet kontrollib, kas vajalik teave uuringu kohta on menetlemiseks olemas. Seejärel teeb amet materjalid nähtavaks eetikakomiteele, kes esitab oma hinnangu ametile ning millest omakorda saab amet oma otsuse tegemisel lähtuda.
Edaspidi on menetlus taotlejate jaoks sarnane nii ravimite kliiniliste uuringute puhul kui meditsiiniseadmete kliiniliste uuringute puhul. Muudatuste järgselt tekib taotlejale üks kontaktpunkt ja üks tasu, mille käigus saadakse nii Ravimiameti kui eetikakomitee hinnang ja otsus uuringu lubatavusele. Protsess on taotlejale lihtsam ja aega säästvam.
Täpsemalt:
• § 46 punkt 1 vajab muutmist, sest edaspidi toimub teabevahetus ühe kontaktpunkti kaudu, seetõttu ei ole eetikakomiteele vaja enam viidata.
• § 46 punkt 2 vajab muutmist õigusselguse tagamiseks, sest edaspidi annab arvamusi sama komitee, kes hindab ka ravimi kliinilisi uuringuid ning seetõttu on õigusselgem, kui komitee nimetused kahes seaduses oleksid samad.
• § 46 punktiga 3 jäetakse välja viide, nagu asuks komitee teadus- arendusasutuse juures, sest edaspidi asub see Ravimiameti juures, sarnaselt ravimite kliinilise uuringu eetikakomiteega. Sätte sisu ei muutu.
• § 46 punktiga 4 muudetakse taas eetikakomitee protsessi õigusselgemaks lisades, et eetikakomitee annab arvamuse Ravimiametile. See võimaldab taaskord ühtlustada komitee töö senise ravimite kliiniliste uuringute protsessiga ja on taotleja jaoks lihtsam ja kiirem.
• § 46 punktiga 5 täpsustatakse taas eetikakomitee tööga seotud protsesse ja viidatakse selgelt, et komitee asub ameti juures ning amet määrab seega komitee koosseisu. Amet tasustab eetikakomitee liikmete tööd käsunduslepingu alusel (vt nt sarnaselt RavS § 992 lg 2 või näiteks § 164 lg 2). Edaspidi tagatakse taotleja jaoks üks kontaktpunkt ja taotleja maksab ühe tasu, mille käigus saadakse nii Ravimiameti kui eetikakomitee hinnang ja otsus uuringu lubatavusele (meditsiiniseadme seaduse § 22 lg 6 sätestab kogu menetluse taotluse ja muutmise ülempiiri).
• § 46 punktiga 6 muudetakse eeltoodud muudatuste tõttu ära ka see, et Ravimiameti ekspertide liikmete nimekiri avaldatakse Ravimiameti veebilehel, mitte eetikakomitee veebilehel.
• § 46 punkt 7 nähakse ette eetikakomitee liikmete konfidentsiaalsuskohustus.
• § 46 punkt 8 ei muuda kehtiva normi sisu, pigem täpsustab, et sponsor esitab taotluse uuringu tegemiseks ja uuringus olulise muudatuse tegemiseks Ravimiametile, mitte eetikakomiteele eraldi. Ravimiamet tagab juba ise eetikute kaasatuse.
• § 46 punktiga 9 tunnistatakse § 22 lõiked 2–4 kehtetuks, kuna edaspidi ei jää kahte paralleelset menetlust, mistõttu ei ole seni kehtinud eetikakomitee sellekohaseid norme vaja. Muudatus on seotud punktiga 10, mis täpsustab omakorda, et eetikakomitee kaasamine ja tema tasu sisaldub Ravimiameti menetluses ja ametile makstavas tasus.
• § 46 punktis 10 täpsustatakse, et sponsor tasub uuringu erialase hindamise tasu Ravimiametile, mis sisaldab eetikakomitee hindamist. Nii on see ka muutmise korral. Tasumäärad ei muutu ning taotleja jaoks muutub menetlus oluliselt selgemaks ja vähemkoormavamaks.
Selgitused punkti 11 osas. Punkt on sama, nagu see on esitatud Riigikogu menetluse eelnõu § 46 muudatuses (punkt 4). Tegemist on teadus- ja arendusasutuse mõistete muutmisega ja seda käesoleva muudatusettepaneku raames ei muudeta.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
32. Muuta eelnõu §-i 52 (uues numeratsioonis § 54) (välismaalaste seaduse muutmine) punktis 1 esitatud § 182 lõike 1 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„1) teadus- ja arendustegevuse eest vastutavalt ministeeriumilt teadus- ja arendusasutuse või evalveeritud rakenduskõrgkooli staatuse saanud asutus või ülikool või“.
Selgitus: Sõnastust täpsustatakse tulenevalt huvipoolte tagasisidest. Muudatusega asendatakse koma sõnade „teadus- ja arendusasutuse“ järel sõna „või“ vastu. Tegemist on Tartu Ülikooli tehnilist laadi ettepanekuga.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
33. Muuta § 54 (uues numeratsioonis § 56) ja sõnastada see järgmiselt:
„§ 56. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. oktoobril.“
Selgitus: Kuna seaduse vastuvõtmine toimub eeldatavalt juunis 2025, on rakendusaktide väljatöötamiseks ja kooskõlastamiseks vaja piisavalt aega. Kui seaduse jõustumine toimuks 1. septembril 2025. a, jääks rakendusaktide kooskõlastamine suveperioodi, mis huvirühmi arvestades ei ole sobiv aeg. Seaduse jõustumise edasilükkamist hilisemaks (peale 1.oktoobrit 2025) ei pea HTM otstarbekaks, kuna sel juhul ei toimu üleminek baasfinantseerimiselt tegevustoetusele aastal 2026 ja see lükkub veel aasta võrra edasi. Kehtiva seaduse kohaselt on baasfinantseerimise alusandmete esitamise tähtaeg 1.oktoobril.
Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjon: ……
Esitab kultuurikomisjon XX.XX.2025.
(kinnitatud digitaalselt)
Liina Kersna
Kultuurikomisjoni esimees