Keskkonnaameti arvamus riigitee 4 Päädeva-Haimre lõigu 2. etapi ehitusprojekti kohta

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Selektor Projekt OÜ

[email protected]

Teie 11.04.2025

Meie 12.05.2025 nr 6-2/25/6318-4

Arvamus riigitee 4 Päädeva-Haimre lõigu 2.

etapi ehitusprojekti kohta

Esitasite Keskkonnaametile1 kooskõlastamiseks riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-

70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekti 2. etapi2. 2. etapp käsitleb

km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu ehitusprojekti. Projekt tugineb riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla

(E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõjude hindamise

(KMH) aruande tulemustele.

EELIS3 andmetel asuvad projekteeritud tööd osaliselt Märjamaa järtade maastikukaitsealal ja

Märjamaa looduskaitsealal. Looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg-s 1 ei sätestata projekti

kooskõlastamise vajadust Keskkonnaametiga. Eelöeldust lähtuvalt loobub Keskkonnaamet

ehitusprojekti kooskõlastamisest.

Projektmaterjalidele on lisatud juurde ka KMH eelhinnang4, mille eesmärgiks on muuhulgas

otsustajale (Transpordiamet) anda täiendav ülevaade Päädeva-Konuvere KMH aruandes

esitatud meetmete ja tingimuste aja- ja asjakohasusest olulise ja/või ebasoodsa mõju

vältimiseks. Paralleelselt käesoleva tööga koostab Alkranel OÜ Päädeva-Orgita lõigule

keskkonnajuhtimiskava, mis sisaldab täiendavaid meetmeid keskkonnameetmeid

ehitustegevuse ajaks.

Käesoleva projektile eelprojektile on koostatud eelmainitud KMH5. Keskkonnaamet on

eelnevalt oma pädevusvaldkonda kuuluvad märkused ja seisukohad valdavalt edastanud KMH

menetluse jooksul. Põhiprojektis on KMH tulemustega arvestatud (põhiprojekti seletuskirja

Keskkonnakaitse ptk-s 2.12 on loetletud KMH aruande ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise

ja vähendamise meetmed). Loetletud on ka leevendusmeetmed ebasoodsate mõjude

minimeerimiseks ja ärahoidmiseks. Palume projektmaterjalide täiendamisel arvestada

järgnevaga:

Põhiprojekti seletuskiri ja joonised

1. Ptk-s 2.12.2 (lk 34) on loetelus nimetatud uus liigi leiukoht (kantud EELIS-sse PlutoF

andmestiku alusel märtsis 2025) - II kaitsekategooria liigi punane tolmpea (Cephalanthera

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.04.2025 nr 6-2/25/6318-2 all. 2 Koostaja: Selektor Projekt OÜ (töö nr MA17446). 3 Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur. 4 Koostaja: Alkranel OÜ (töö nr P24007). 5 Transpordiameti poolt 08.08.2023 otsusega nr 1.1-2/23/130 nõuetele vastavaks tunnistatud.

2 (3)

rubra) leiukoht KLO9350852 koos lisainfoga: piirneb eelprojektiga kavandatud

põhitrassiga. EELIS-s on selle kohta kirjas: 2 taime maanteetrassi äärsel rohumaal, teest

u. 5-6 meetrit metsapiiril. Seega on vajalik ka nende taimede ümberasustamine tee-ehituse

mõjualast välja.

2. Ptk-s 2.12.2 (lk 34) (ka KMH eelhinnangu lk 15 ja 35 on seda liiki käsitletud) on punase

tolmpea kohta kirjas: Lisandunud liigi punane tolmpea leiuala piirneb eelprojektiga

kavandatud põhitrassiga, mistõttu jääb selle liigi leiuala osaliselt ehitusalasse (käsitletud

täpsemalt eelhinnangu ptk 3.9). Eelhinnangus on käsitletud väikest kattumist punase

tolmpea elupaigaga, mis on puhver ümber PlutoF andmebaasi kantud leiupunkti, kuid

tegelikku isendite asukohta kirjeldab vaatlusele lisatud tekst, mis täpsustab, et isendid on

metsaäärsel rohumaal (teest 5-6 m). Ekspert peab punase tolmpea taimed juunikuus üles

otsima ja kui taimed jäävad tee-ehitusele ette või selle otsesesse mõjualasse, tuleb ka need

ümber asustada, sest II kaitsekategooria liigi isendite kahjustamine on seadusega keelatud.

Praegu lähtub analüüs liigi valest asukohast ja seepärast ei ole eelhinnangus soovitatud

meetmed piisavad.

3. Ptk-s 2.12.3 (lk 35) (ka KMH eelhinnangu lk 16) on kirjas: Hävivad taimekooslused

(väärtusklass I, vt KMH aruande lisa A4) tee ehitusalalt teisaldada. Hoolikalt kooritud

taimekamarat kasutada uute teeäärte haljastamisel või lähedaloleva inimtegevuse tõttu

tugevalt kahjustada saanud alade (nt ammenduvate paekarjääride) korrastamisel. Teeääre

haljastamiseks kasutatavat kamarat ladustada ühes kihis ning mitte üle aasta.

Teisaldamiseks tellida eraldi projekt (metoodika nt vt „Paevälja alvarikoosluse

esinduslikkuse ja ümberasustamisvõimaluste uuring”, OÜ Nordic Botanical 2019).

Sarnane mõte oli käsitletud ka KMH aruandes (lk 123).

Elupaigatüübilt 6210 niidukamar tuleks teisaldada samale alale, kuhu paigutatakse püst-

linalehikuga niidukamar (vähemalt nii palju kui sinna mahub). Teeäärte haljastuses võib

kasutada vaid seda osa, mis linalehiku alale ei mahu. Õige on need ribad paigutada teest

kaugemale, et teehoolduses kasutatavate kemikaalide mõju oleks minimaalne ja ala

niidetakse harvemini

4. Ptk-s 2.12.2 (lk 37) on väljavõtted harivesiliku uuringust6: Kuival maal toitub ja viibib

harivesilik harva, mistõttu on eksperthinnangut kirjutanu seisukohal, et konkreetses

asukohas, kolmest küljest piiratud (järta põhja- ja lõunakallas on suhteliselt järskude

servadega metsamaa ja idakallas on järsunõlvaline olemasoleva tee muldkeha), suhteliselt

kõrgete kallastega Märjamaa järta madalikku ümbritsev metsamaa pole kõnealustele

loomadele sobiv kooslus, et nad neid aktiivselt asustaksid. Keskkonnaameti hinnangul on

tegu eksitava väitega, sest liigi vana kaitsetegevuskava järgi siirduvad vesilikud peale

sigimise lõppu maismaale toituma, et talvitumiseks valmis olla. Ka talvitumine toimub

maismaal sigimisveekogu lähiümbruse lehtmetsades. Samas ei liigu liik üldjuhul

sigimisveekogust kaugemale kui 500 m. Seega ei saa kuidagi väita, et sigimisveekogude

ümbrus ei ole liigile oluline ja liik peamiselt vees viibib.

5. Projekti seletuskirja ptk-s 2.12.2 (lk 33) ja KMH eelhinnangus (ptk 1.3.4 (lk 12)) on kirjas,

et projektala piirneb Märjamaa järtade maastikukaitseala ja Märjamaa looduskaitsealaga.

Joonistelt ilmneb, et kavandatavad tegevused osaliselt kattuvad kaitstavate

loodusobjektidega (sh nt raadamine - ptk-s 2.12.3 (lk 36) on kirjeldatud Märjamaa

kaitsealadel raadamise tingimusi). Palume dokumentides seda faktiviga korrigeerida.

6 Koostaja: Keskkonnaagentuur Viridis OÜ.

3 (3)

6. Põhiprojekti jooniste tingmärkide joonisel (AP-0) ei ole kujutatud

looduskaitseala/kaitstava loodusobjekti tingmärki (ristuvad rohelised jooned nt piirangute

skeemil - MA17446-2_PP_TL_PS-1_Piirangute-skeem.pdf). Palume täiendada.

Harivesiliku eksperthinnang (Keskkonnaagentuur Viridis OÜ)

7. Lk-l 4 esimeses lõigus on kirjas: …lõpptulemusena paraneb kahepaiksete sh ka

harivesiliku ja teiste roomajate läbipääs muldkehast. Eelnevast tekstist ei jää muljet, et

ekspert peaks harivesilikku roomajaks, kuid antud lause tuleks parandada, et kahepaikseid

ei peetaks roomajate hulka kuuluvaks.

8. Lk-l 4 on kirjutatud: …kahepaiksete elu- ja kasvukoha… Korrektsem oleks siiski

kahepaiksete elu- ja sigimispaik, kasvukoht öeldakse pigem taimede ja seente puhul. Ulukite ja kahepaiksete läbipääsude eksperthinnang (Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) 9. Lk-l 6 on ekslikult kirjutatud: Eksperthinnang vesihariliku osas.

10. Lk-l 8 on kirjas: Kuival maal toitub ja viibib harivesilik harva… Tegu on siiski eksitava

väitega, sest liigi vana kaitsetegevuskava järgi siirduvad vesilikud peale sigimise lõppu

maismaale toituma, et talveks valmis olla. Ka talvitumine toimub maismaal. Samas ei liigu

liik üldjuhul sigimisveekogust kaugemale kui 500 m.

KMH eelhinnang

11. KMH eelhinnangu tiitellehel on töö osana kirjeldatud ekslikult Päädeva-Haimre 1. etappi.

Palume parandada, et eelhinnang käsitleb 2. etappi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Teadmiseks: Transpordiamet

Olavi Randver 525 4935 (looduskasutus)

[email protected]

Rita Miller 5301 1496 (loodushoiutööd)

[email protected]

Karl Markus Wahlberg 5885 7049 (keskkonnakorraldus)

[email protected]