14 Vana-Narva mnt 18 kinnistu ja lähiala detailplaneering
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I tere@plannum.ee
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
SV ala planeeritavale alale reoveetorustikule, koridoris laiusega 4 m, võrguvaldaja kasuks.
SV ala planeeritavale keskpingekaablile, koridoris laiusega 2 m, võrguvaldaja kasuks.
3.8. Planeeringu elluviimine
3.8.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine
Kuna planeeritav alal paikneb täna toimiv tootmishoone ja tankla, siis planeeringu realiseerudes olulist
liikluskoormuse kasvu võrreldes olemasolevaga ei lisandu. Planeeringu elluviimisel tiheneb olemasolev
tootmis- ja äripiirkond, mis suurendab turvalisust. Piirkonna tihendamine võimaldab taristut kasutada
tõhusamalt ja heakorraks kasutatavate ressursside kasutus on optimaalsem. Üldise positiivse sotsiaalse
mõjuna võib välja tuua Vana-Narva mnt äärse perspektiivse kergliiklustee, mis arendab tulevikus piirkonna
liikuvust ja suurendab kergliiklejate turvalisust.
Käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei avalda kultuurilist mõju, sest alal ja selle mõjualas puuduvad
väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud maastikud.
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale.
Keskkonnaregistri Keskkonnateabe Keskuse EELIS andmebaasi kohaselt ei paikne planeeringualal kaitstavaid
loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida
planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.
Planeeritav ala põhjavesi on kaitsmata ja reostusohtlikkuse tase on väga kõrge. Kuna täna on alal olemasolev
tootmine ja tankla, siis on sellega juba täna arvestatud. Uue kaasaegse hoone rajamine ja tankla asukoha
muutmine ning kaasajastamine ei too endaga kaasa suurenevat ohtu põhjaveele. Mõju põhja- ja pinnaveele
võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus kemikaalide või kütuste ladustamisel ning käitlemisel
ja leke jõuab põhjavette. Seetõttu tuleb ehitusplatsil pöörata tavapärasest suuremat tähelepanu nende ainete
või kemikaalidega töötamisele, mis võivad põhjustata otsest reostusohtu pinnasele või põhjaveele.
Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud põhjaveekogumite keemilise ja koguselise
seisundi halvenemine (veeseadus § 35 lg 1). Tööohutusreegleid järgides on sellise õnnetuse toimumise
tõenäosus minimaalne. Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning
ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste
vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest.
Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb kohaselt
hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekete tekkimist). Töötajad peavad olema spetsiaalse
hariduse ja teadmistega.
Kavandatava tegevuse negatiivne mõju on peamiselt ehitusaegne ja piirneb planeeringuala ja selle
lähiümbrusega. Ehitusaegse tegevusega kaasneb ajutine müra, vibratsioon ja liikluskoormuse kasv, mis on
lühiajaline ja mööduv.
3.8.2. Planeeringu elluviimise kokkulepped
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb
tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata
naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju
kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele
maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad
ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.
Planeeritava krundi omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel.
Projekteerimise käigus tuleb täpsustada hoone asukoht, parkimisala, haljastuslahendus ning tehnovõrkude
täpne paiknemine. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. Kokkuleppel tehnovõrke
haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele paigutusele hoonestusalas ühendused
tehnovõrkudega.
3.8.3. Planeeringu elluviimiskava
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele
maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Ehitusõigus realiseeritakse maaüksuse omaniku