Arvamuse edastamine

Jus%its- ja Digiministeerium Ees% Andmekaitse Liit

[email protected]

Teie: 10.04.2025 nr 8-3/3312-1

Meie: 12.05.2025

Lp Liisa-Ly Pakosta

Täname Jus%its- ja Digiministeeriumit Ees% Andmekaitse Liidu kaasamise eest. Esitame siinkohal meie

tagasiside isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele.

Esmalt peame vajalikuks märkida, et tegemist on oluliste muudatustega, millel on sõltuvalt eelnõu

tasemel tehtud valikutest oluline mõju kõikidele andmesubjek%dele. Peame oluliseks, et tehtavad

muudatused on kaalutud, selged ning kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega.1

Jus%its- ja Digiministeerium on isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsuses lisaks kenas% esile tõstnud andmehalduse määrusest tulenevad nõuded

isikuandmete taaskasutamiseks. Ees% Andmekaitse Liidu selge ootus on, et lisaks isikuandmete kaitse

seaduse muutmisele võtab Jus%its- ja Digiministeerium eQe avaliku teabe seaduse muutmise ning loob

selgema andmete taaskasutamise regulatsiooni avaliku teabe seaduses – jätkuvalt on avalikus sektoris

asutused, mis ei tee vahet avalikul teabel ja avaandmetel ning et isikuandmed ei ole avaandmed.

Arvestades riigi eesmärke rakendada ja arendada erinevaid tehisintellek% tehnoloogiaid, mis on sh

kajastatud käesolevas väljatöötamiskavatsuses, on äärmiselt oluline selliste eksimuste välistamine ja et

avaliku teabe seadus ja isikuandmete kaitse seadus oleksid omavahel kooskõlas ja üheselt arusaadavad

kõikidele seaduse rakendajatele.

1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direkIivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)

Järgnevalt on aga esitatud Ees% Andmekaitse Liidu tagasiside isikuandmete kaitse seaduse muutmise

seaduse väljatöötamiskavatsusele:

1) Esiteks palume Jus%its- ja Digiministeeriumilt selgitust, mille tõQu peetakse tehisaru

arendamist teadusuuringuks isikuandmete kaitse üldmääruse mõistes? Eelnõus ei ole esitatud

vastavaid argumente. Tegemist on väga laialdase tõlgendusega, mida ei saa pidada praegu

põhjendatuks. Eri% arvestades seda, et teadusuuringu tegemiseks isikuandmete töötlemisel

piiratakse andmesubjek%de põhiõigusi, sh õigust teada, kuidas nende isikuandmeid

töödeldakse ning kellega neid jagatud on, tundub tõlgendus, et tehisaru arendamine on

teadusuuring ebaproportsionaalselt andmesubjek%de põhiõigusi riivav. Lisaks on

väljatöötamiskavatsuses selgitatud mh seda, et kui ‘’asutus või isik, kes soovib tehisaru

arendada ei oma selleks tehnilist kompetentsi, võib eesmärkide täitmiseks kasutada ka

volitatud töötlejat.’’ Ka sellisel juhul piirata andmesubjek% õigust esitada päring oma

isikuandmete töötlemise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus ar%kkel 15 kohane päring),

võib see olla andmesubjek%de õigusi ning vabadusi liialt piirav.

2) Isikuandmete kaitse üldmäärus ar%kkel 89 kohaselt võib liikmesriik sätestada kaitsemeetmed

ja erandid seoses isikuandmete töötlemisega avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus-

ja ajaloouuringute või sta%s%lisel eesmärgil. Isikuandmete kaitse üldmääruse ar%kkel 89

kohaselt võib erinevaid teadusuuringuid, sta%s%kat ning arhiveerimist läbi viia sama ar%kli

erisustega, kui need uuringud viiakse läbi ‘’avalikes huvides’’. Välja pakutud IKS § 6 (VTK, lisa 1)

avalikku huvi õigusliku alusena ei sisalda.

EQepanek: Viia IKS § 6 (Lisa 1) kooskõlla isikuandmete kaitse üldmäärusega ning täpsustada, et

isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku sta%s%ka tarvis saab olla ainult

avalikes huvides.

3) Jus%its- ja Digiministeerium pakkus välja kolm võimalikku lahendust, kuidas KOV-ide õigus

analüüside ja uuringute tarbeks andmete töötlemiseks IKS-is sätestada. Liidu poolt on

eQepanek, kasutada varian% nr 3:

„3.variant – laiendada teadusuuringu tegemise õigus (VTK lisa 1 lahendus) KOV-idele.“

Soovime aga täiendada, et KOV-d peavad antud õigust kasutades järgima samamoodi kõiki

isikuandmete töötlemise nõudeid isikuandmete kaitse üldmäärusest ning turvameetmeid, mis

on kooskõlas vähemalt E-ITS nõuetega ning see peab olema avalikes huvides.

4) Peame posi%ivseks, et eelnõus on sätestatud kohustus avaldada detailne teavitus täidesaatva

riigivõimu asutuse analüüsi ja uuringu eesmärgil (Lisa 3, IKS § 61 lg 6 ja 7). Tegemist on

asjakohase ning väärtust loova eQepanekuga, et nõuda uuringu läbiviijalt uuringu eesmärgi

ning isikuandmete töötlemise viisi avalikustamist ka oma veebilehel. Selline nõue aitab kaasa

isikuandmete töötlemise läbipaistvuse tagamisele ning seeläbi usaldusväärsusele avaliku

sektori osas. Antud kohustus peaks olema aga ka KOV-del ja sõltumata sellest, kas KOV-d

kasutavad teise andmetöötleja andmekogu, et läbi viia polii%ka kujundamise analüüse ja

uuringuid.

EQepanek: sätestada Lisa 2, IKS § 62 „Isikuandmete töötlemine kohaliku omavalitsuse või tema

hallatava asutuse analüüsi ja uuringu eesmärgil“ kohustus teavitada enne isikuandmete

töötlemise alustamist vastavast uuringust või analüüsist, uuringu ja analüüsi eesmärkidest,

töödeldavatest andmetest ja käesolevas paragrahvis sätestatud %ngimuste täitmisest

Andmekaitse Inspektsiooni ning avaldada eelnimetatud teave vastava asutuse veebilehel.

Lisaks palume arvestada, et igasugune polii%ka kujundamine/uuringu läbiviimine saab olla vaid

avalikes huvides tulenevalt isikuandmete kaitse üldmäärusest.

5) Eelnõus on esitatud järgmine lahendus: „Võimalik lahendus oleks luua õiguslik alus erinevate

andmekogude andmete kokku panemiseks ning kehtestada nõue viia andmed enne riigi

andmekogudes olevate andmete edastamist teadusuuringu läbiviijale tuvastamist

mittevõimaldavale kujule. Võimalikud lahendused andmete kokkupanemisel võivad olla

järgmised: Andmed paneb kokku selle andmekogu vastutav töötleja, kelle andmekogust

soovitakse saada kõige tundlikuma sisuga andmed. Siinkohal tuleb ka sisustada kriteeriumid,

mille alusel andmete tundlikkust tuvastada. Andmed paneb kokku üks seadusega kindlaks

määratud asutus, kes omale selle ülesande saab.“

Kommentaar: Andmekaitse Liidu poolt jääb pakutud lahendus arusaamatuks. Iga

andmetöötleja vastutab oma andmetöötluse eest nagunii, sh et on õigus andmeid välja anda

ja kui see õigus on, et siis on rakendatud kõik vajalikud kaitsemeetmed, sh minimaalsus ning

muud privaatsust kaitsvad tehnoloogiad. Kui lisada juurde veel kolmas asutus, kes peaks

hakkama andmeid kokku panema, siis saavad suureneda andmekaitse riskid, sest toimub

andmete ülemäärane edastamine ning vastutus andmete turvalisuse ja õiguspärase kasutuse

üle jaguneb veel rohkem laiali.

6) Palume selgitada (VTK lk 18) § 61 teise lõike eesmärki:

„(2) Kui täidesaatva riigivõimu asutus töötleb käesolevas paragrahvis sätestatud eesmärkidel

isikuandmeid ühe andmekogu raames, mille vastutavaks töötlejaks ta on, siis ei pea ta järgima

käesoleva paragrahvis lõike 3 punkEdes 1–4 ja lõikes 6 sätestatud nõudeid.“

Mille tõQu on plaanis teha selline eristus, et riigivõimu täidesaatva asutuse uuringute korral,

mis tehakse vaid tema enda vastutusalas oleva andmekogu ulatuses, ei ole kohustust järgida

tavapäraseid nõudeid (sh turvameetmed ja teavitamiskohustus)?

7) Juhime tähelepanu, et VTK lehekülje 19 esimeses reas on kirjaviga. § 61 lõike 7 sõnastus on

järgmine: ‘’kontrollib Andmekaitse Inspektsioon enne isikuandmete või eriliiki isikuandmete

töötlemise algust 30 jooksul taotluse saamisest arvates isikuandmete töötlemise Engimuste ja

eesmärkide vastavust’’. Ilmselt on mõeldud, et AKI peab kontrollima vastavust 30 päeva

jooksul.

8) Polii%lised uuringud ja andmesubjek%de õiguste piiramine. VTK sõnastusest võib tõlgendada,

et ka polii%ka kujundamise eesmärgil läbiviidavete uuringute puhul võib piirata

andmesubjek%de õigusi. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunk% 73 järgi võib

andmesubjek%de õigusi piirata liikmesriigi õigusega, kui see on proportsionaalne. Üldmääruse

ar%kkel 89, mis reguleerib teadusuuringute tarbeks isikuandmete töötlemist ei hõlma endas

selliseid uuringuid, mille eesmärgiks on polii%ka kujundamine. Tuleb kaaluda, kas on

proportsionaalne kehtestada liikmesriigi õigusega andmesubjek%de õiguste piirang juhuks kui

töödeldakse isikuandmeid polii%ka kujundamise eesmärgil läbiviidavatel uuringutel.

9) Eelnõu LISA 3 IKS § 61 lg 5 on sätestatud: „Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkEs 1 sätestatud

süsteemi ülesehituse täpsemad nõuded, andmete töötlemise sh andmete edastamise ja

säilitamise täpsemad Engimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“

Palume täiendavat infot, kui kaugel on antud määruse eQevalmistamine ja millal saab sellega

tutvuda?

10) Eelnõu LISA 1, IKS § 6 lg 4: „(4) Kui teadus- või ajaloouuringus kasutatakse isiku tuvastamist

võimaldavaid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, siis kontrollib asjaomase valdkonna

eeEkakomitee enne teadusuuringu läbiviimist käesolevas paragrahvis sätestatud Engimuste

täitmist. Kui teadusvaldkonnas puudub eeEkakomitee, siis kontrollib nõuete täitmist

Andmekaitse Inspektsioon. Rahvusarhiivis säilitatavate isikuandmete suhtes on eeEkakomitee

õigused Rahvusarhiivil.“

Eelnõu LISA 4 „IKS § 6 muudatuseQepanekud TAIKS menetluse raames

(4) Kui teadus- või ajaloouuringus kasutataks eriliiki isikuandmeid, kontrollib seadusega või

selle alusel moodustatud asjaomase valdkonna eeEkakomitee enne uuringu tegemist

käesolevas paragrahvis sätestatud Engimuste täitmist. Kui teadusvaldkonnas puudub

eeEkakomitee, kontrollib nõuete täitmist Andmekaitse Inspektsioon. Rahvusarhiivis

säilitatavate isikuandmete suhtes on eeEkakomitee õigused Rahvusarhiivil. „Isikuandmete

töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku staEsEka eesmärgil.“

Palume selgitada, miks antud lõigete 4 sõnastuse eQepanekute kohaselt ei ole tarvis uuringus

isikuandmete, sh eriliiki isikuandmete kasutamisel AKI nõusolekut/kooskõlastust, kui uuringu

valdkonnas on olemas ee%kakomitee? Kuidas tagatakse uuringu vastavus isikuandmete kaitse

nõuetele, kui sellele annab hinnangu vaid ee%kakomitee? Eeldusel, et ee%kakomitees on

vähemalt 1 pädev isik, kes suudab anda hinnangu uuringu isikuandmete kaitse nõuetele

vastavusele, võiks kaaluda varian%, et ee%kakomitee annab uuringu isikuandmete kaitse

nõuetele vastavusele hinnangu, kuid uuringust ja ee%kakomitee hinnangust peab igal juhul

Andmekaitse Inspektsiooni teavitama.

11) Lisa 2, IKS § 6 2 „Isikuandmete töötlemine kohaliku omavalitsuse või tema hallatava asutuse

analüüsi ja uuringu eesmärgil“ lg 1 sõnastus tekitab olulisi küsitavusi. Kas on eQe nähtud, et

kui KOV teeb polii%ka kujundamise eesmärgil uuringuid ainult enda andmebaaside põhiselt,

siis ei ole enne uuringu tegemist vajalik küsida arvamust Andmekaitse Inspektsioonilt? Kui jah,

siis mille tõQu selline eristus tehtud on? Arvatavas% on KOV-idel üsna suured andmekogud, mis

on tõenäoliselt saadud ka teiste andmekogude varasemate päringute põhjal. Selle tõQu teeme

eQepaneku, et Andmekaitse Inspektsioon peab igal juhul andma hinnangu, kas plaanitav

uuring on isikuandmete kaitse nõuetega kooskõlas, olenemata sellest, kas KOV kasutab uuringu

läbiviimiseks enda andmebaasist pärit isikuandmeid või pärib neid mitmest erinevast ja muu

vastutava töötleja andmekogust. Samu% jääb eQepaneku sõnastusest selgusetuks, kas ka KOV

võib piirata andmesubjek%de õiguste realiseerimist nagu on eQe nähtud muude asutuste

polii%ka kujundamise eesmärgil tehtud uuringute puhul? Kui KOV-ile on plaanitud samu% anda

õigus piirata andmesubjek%de õiguste realiseerimist, tuleks sellise piirangu proportsionaalsust

kaaluda, kuivõrd isikuandmete kaitse üldmääruse ar%kkel 89 ei näe eQe polii%ka

kujundamiseks uuringute läbiviimist, mis võimaldaks andmesubjek%de õigusi piirata.

Oleme seisukohal, et KOV analüüsi ja uuringut läbi viies peab samu% Andmekaitse

Inspektsiooni teavitama ja sh hindama avaliku huvi olemasolu, andmete töötlemise eesmärki,

andmekoosseisu minimaalsust ja andmete säilitamise vajadust. Eraldi analüüsi nõuab, kas

andmesubjek% õiguste piiramine sellisel juhul on üldse proportsionaalne.

Oleme valmis kõiki eeltoodud punkte Ees% Andmekaitse liidu poolt täiendavalt selgitama.

Lugupidamisega

Marit Saaretalu Triin Kihuoja

Ees% Andmekaitse Liit Ees% Andmekaitse Liit

Juhatuse liige Juhatuse liige

Jus%its- ja Digiministeerium Ees% Andmekaitse Liit

[email protected]

Teie: 10.04.2025 nr 8-3/3312-1

Meie: 12.05.2025

Lp Liisa-Ly Pakosta

Täname Jus%its- ja Digiministeeriumit Ees% Andmekaitse Liidu kaasamise eest. Esitame siinkohal meie

tagasiside isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele.

Esmalt peame vajalikuks märkida, et tegemist on oluliste muudatustega, millel on sõltuvalt eelnõu

tasemel tehtud valikutest oluline mõju kõikidele andmesubjek%dele. Peame oluliseks, et tehtavad

muudatused on kaalutud, selged ning kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega.1

Jus%its- ja Digiministeerium on isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsuses lisaks kenas% esile tõstnud andmehalduse määrusest tulenevad nõuded

isikuandmete taaskasutamiseks. Ees% Andmekaitse Liidu selge ootus on, et lisaks isikuandmete kaitse

seaduse muutmisele võtab Jus%its- ja Digiministeerium eQe avaliku teabe seaduse muutmise ning loob

selgema andmete taaskasutamise regulatsiooni avaliku teabe seaduses – jätkuvalt on avalikus sektoris

asutused, mis ei tee vahet avalikul teabel ja avaandmetel ning et isikuandmed ei ole avaandmed.

Arvestades riigi eesmärke rakendada ja arendada erinevaid tehisintellek% tehnoloogiaid, mis on sh

kajastatud käesolevas väljatöötamiskavatsuses, on äärmiselt oluline selliste eksimuste välistamine ja et

avaliku teabe seadus ja isikuandmete kaitse seadus oleksid omavahel kooskõlas ja üheselt arusaadavad

kõikidele seaduse rakendajatele.

1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direkIivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)

Järgnevalt on aga esitatud Ees% Andmekaitse Liidu tagasiside isikuandmete kaitse seaduse muutmise

seaduse väljatöötamiskavatsusele:

1) Esiteks palume Jus%its- ja Digiministeeriumilt selgitust, mille tõQu peetakse tehisaru

arendamist teadusuuringuks isikuandmete kaitse üldmääruse mõistes? Eelnõus ei ole esitatud

vastavaid argumente. Tegemist on väga laialdase tõlgendusega, mida ei saa pidada praegu

põhjendatuks. Eri% arvestades seda, et teadusuuringu tegemiseks isikuandmete töötlemisel

piiratakse andmesubjek%de põhiõigusi, sh õigust teada, kuidas nende isikuandmeid

töödeldakse ning kellega neid jagatud on, tundub tõlgendus, et tehisaru arendamine on

teadusuuring ebaproportsionaalselt andmesubjek%de põhiõigusi riivav. Lisaks on

väljatöötamiskavatsuses selgitatud mh seda, et kui ‘’asutus või isik, kes soovib tehisaru

arendada ei oma selleks tehnilist kompetentsi, võib eesmärkide täitmiseks kasutada ka

volitatud töötlejat.’’ Ka sellisel juhul piirata andmesubjek% õigust esitada päring oma

isikuandmete töötlemise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus ar%kkel 15 kohane päring),

võib see olla andmesubjek%de õigusi ning vabadusi liialt piirav.

2) Isikuandmete kaitse üldmäärus ar%kkel 89 kohaselt võib liikmesriik sätestada kaitsemeetmed

ja erandid seoses isikuandmete töötlemisega avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus-

ja ajaloouuringute või sta%s%lisel eesmärgil. Isikuandmete kaitse üldmääruse ar%kkel 89

kohaselt võib erinevaid teadusuuringuid, sta%s%kat ning arhiveerimist läbi viia sama ar%kli

erisustega, kui need uuringud viiakse läbi ‘’avalikes huvides’’. Välja pakutud IKS § 6 (VTK, lisa 1)

avalikku huvi õigusliku alusena ei sisalda.

EQepanek: Viia IKS § 6 (Lisa 1) kooskõlla isikuandmete kaitse üldmäärusega ning täpsustada, et

isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku sta%s%ka tarvis saab olla ainult

avalikes huvides.

3) Jus%its- ja Digiministeerium pakkus välja kolm võimalikku lahendust, kuidas KOV-ide õigus

analüüside ja uuringute tarbeks andmete töötlemiseks IKS-is sätestada. Liidu poolt on

eQepanek, kasutada varian% nr 3:

„3.variant – laiendada teadusuuringu tegemise õigus (VTK lisa 1 lahendus) KOV-idele.“

Soovime aga täiendada, et KOV-d peavad antud õigust kasutades järgima samamoodi kõiki

isikuandmete töötlemise nõudeid isikuandmete kaitse üldmäärusest ning turvameetmeid, mis

on kooskõlas vähemalt E-ITS nõuetega ning see peab olema avalikes huvides.

4) Peame posi%ivseks, et eelnõus on sätestatud kohustus avaldada detailne teavitus täidesaatva

riigivõimu asutuse analüüsi ja uuringu eesmärgil (Lisa 3, IKS § 61 lg 6 ja 7). Tegemist on

asjakohase ning väärtust loova eQepanekuga, et nõuda uuringu läbiviijalt uuringu eesmärgi

ning isikuandmete töötlemise viisi avalikustamist ka oma veebilehel. Selline nõue aitab kaasa

isikuandmete töötlemise läbipaistvuse tagamisele ning seeläbi usaldusväärsusele avaliku

sektori osas. Antud kohustus peaks olema aga ka KOV-del ja sõltumata sellest, kas KOV-d

kasutavad teise andmetöötleja andmekogu, et läbi viia polii%ka kujundamise analüüse ja

uuringuid.

EQepanek: sätestada Lisa 2, IKS § 62 „Isikuandmete töötlemine kohaliku omavalitsuse või tema

hallatava asutuse analüüsi ja uuringu eesmärgil“ kohustus teavitada enne isikuandmete

töötlemise alustamist vastavast uuringust või analüüsist, uuringu ja analüüsi eesmärkidest,

töödeldavatest andmetest ja käesolevas paragrahvis sätestatud %ngimuste täitmisest

Andmekaitse Inspektsiooni ning avaldada eelnimetatud teave vastava asutuse veebilehel.

Lisaks palume arvestada, et igasugune polii%ka kujundamine/uuringu läbiviimine saab olla vaid

avalikes huvides tulenevalt isikuandmete kaitse üldmäärusest.

5) Eelnõus on esitatud järgmine lahendus: „Võimalik lahendus oleks luua õiguslik alus erinevate

andmekogude andmete kokku panemiseks ning kehtestada nõue viia andmed enne riigi

andmekogudes olevate andmete edastamist teadusuuringu läbiviijale tuvastamist

mittevõimaldavale kujule. Võimalikud lahendused andmete kokkupanemisel võivad olla

järgmised: Andmed paneb kokku selle andmekogu vastutav töötleja, kelle andmekogust

soovitakse saada kõige tundlikuma sisuga andmed. Siinkohal tuleb ka sisustada kriteeriumid,

mille alusel andmete tundlikkust tuvastada. Andmed paneb kokku üks seadusega kindlaks

määratud asutus, kes omale selle ülesande saab.“

Kommentaar: Andmekaitse Liidu poolt jääb pakutud lahendus arusaamatuks. Iga

andmetöötleja vastutab oma andmetöötluse eest nagunii, sh et on õigus andmeid välja anda

ja kui see õigus on, et siis on rakendatud kõik vajalikud kaitsemeetmed, sh minimaalsus ning

muud privaatsust kaitsvad tehnoloogiad. Kui lisada juurde veel kolmas asutus, kes peaks

hakkama andmeid kokku panema, siis saavad suureneda andmekaitse riskid, sest toimub

andmete ülemäärane edastamine ning vastutus andmete turvalisuse ja õiguspärase kasutuse

üle jaguneb veel rohkem laiali.

6) Palume selgitada (VTK lk 18) § 61 teise lõike eesmärki:

„(2) Kui täidesaatva riigivõimu asutus töötleb käesolevas paragrahvis sätestatud eesmärkidel

isikuandmeid ühe andmekogu raames, mille vastutavaks töötlejaks ta on, siis ei pea ta järgima

käesoleva paragrahvis lõike 3 punkEdes 1–4 ja lõikes 6 sätestatud nõudeid.“

Mille tõQu on plaanis teha selline eristus, et riigivõimu täidesaatva asutuse uuringute korral,

mis tehakse vaid tema enda vastutusalas oleva andmekogu ulatuses, ei ole kohustust järgida

tavapäraseid nõudeid (sh turvameetmed ja teavitamiskohustus)?

7) Juhime tähelepanu, et VTK lehekülje 19 esimeses reas on kirjaviga. § 61 lõike 7 sõnastus on

järgmine: ‘’kontrollib Andmekaitse Inspektsioon enne isikuandmete või eriliiki isikuandmete

töötlemise algust 30 jooksul taotluse saamisest arvates isikuandmete töötlemise Engimuste ja

eesmärkide vastavust’’. Ilmselt on mõeldud, et AKI peab kontrollima vastavust 30 päeva

jooksul.

8) Polii%lised uuringud ja andmesubjek%de õiguste piiramine. VTK sõnastusest võib tõlgendada,

et ka polii%ka kujundamise eesmärgil läbiviidavete uuringute puhul võib piirata

andmesubjek%de õigusi. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunk% 73 järgi võib

andmesubjek%de õigusi piirata liikmesriigi õigusega, kui see on proportsionaalne. Üldmääruse

ar%kkel 89, mis reguleerib teadusuuringute tarbeks isikuandmete töötlemist ei hõlma endas

selliseid uuringuid, mille eesmärgiks on polii%ka kujundamine. Tuleb kaaluda, kas on

proportsionaalne kehtestada liikmesriigi õigusega andmesubjek%de õiguste piirang juhuks kui

töödeldakse isikuandmeid polii%ka kujundamise eesmärgil läbiviidavatel uuringutel.

9) Eelnõu LISA 3 IKS § 61 lg 5 on sätestatud: „Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkEs 1 sätestatud

süsteemi ülesehituse täpsemad nõuded, andmete töötlemise sh andmete edastamise ja

säilitamise täpsemad Engimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“

Palume täiendavat infot, kui kaugel on antud määruse eQevalmistamine ja millal saab sellega

tutvuda?

10) Eelnõu LISA 1, IKS § 6 lg 4: „(4) Kui teadus- või ajaloouuringus kasutatakse isiku tuvastamist

võimaldavaid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, siis kontrollib asjaomase valdkonna

eeEkakomitee enne teadusuuringu läbiviimist käesolevas paragrahvis sätestatud Engimuste

täitmist. Kui teadusvaldkonnas puudub eeEkakomitee, siis kontrollib nõuete täitmist

Andmekaitse Inspektsioon. Rahvusarhiivis säilitatavate isikuandmete suhtes on eeEkakomitee

õigused Rahvusarhiivil.“

Eelnõu LISA 4 „IKS § 6 muudatuseQepanekud TAIKS menetluse raames

(4) Kui teadus- või ajaloouuringus kasutataks eriliiki isikuandmeid, kontrollib seadusega või

selle alusel moodustatud asjaomase valdkonna eeEkakomitee enne uuringu tegemist

käesolevas paragrahvis sätestatud Engimuste täitmist. Kui teadusvaldkonnas puudub

eeEkakomitee, kontrollib nõuete täitmist Andmekaitse Inspektsioon. Rahvusarhiivis

säilitatavate isikuandmete suhtes on eeEkakomitee õigused Rahvusarhiivil. „Isikuandmete

töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku staEsEka eesmärgil.“

Palume selgitada, miks antud lõigete 4 sõnastuse eQepanekute kohaselt ei ole tarvis uuringus

isikuandmete, sh eriliiki isikuandmete kasutamisel AKI nõusolekut/kooskõlastust, kui uuringu

valdkonnas on olemas ee%kakomitee? Kuidas tagatakse uuringu vastavus isikuandmete kaitse

nõuetele, kui sellele annab hinnangu vaid ee%kakomitee? Eeldusel, et ee%kakomitees on

vähemalt 1 pädev isik, kes suudab anda hinnangu uuringu isikuandmete kaitse nõuetele

vastavusele, võiks kaaluda varian%, et ee%kakomitee annab uuringu isikuandmete kaitse

nõuetele vastavusele hinnangu, kuid uuringust ja ee%kakomitee hinnangust peab igal juhul

Andmekaitse Inspektsiooni teavitama.

11) Lisa 2, IKS § 6 2 „Isikuandmete töötlemine kohaliku omavalitsuse või tema hallatava asutuse

analüüsi ja uuringu eesmärgil“ lg 1 sõnastus tekitab olulisi küsitavusi. Kas on eQe nähtud, et

kui KOV teeb polii%ka kujundamise eesmärgil uuringuid ainult enda andmebaaside põhiselt,

siis ei ole enne uuringu tegemist vajalik küsida arvamust Andmekaitse Inspektsioonilt? Kui jah,

siis mille tõQu selline eristus tehtud on? Arvatavas% on KOV-idel üsna suured andmekogud, mis

on tõenäoliselt saadud ka teiste andmekogude varasemate päringute põhjal. Selle tõQu teeme

eQepaneku, et Andmekaitse Inspektsioon peab igal juhul andma hinnangu, kas plaanitav

uuring on isikuandmete kaitse nõuetega kooskõlas, olenemata sellest, kas KOV kasutab uuringu

läbiviimiseks enda andmebaasist pärit isikuandmeid või pärib neid mitmest erinevast ja muu

vastutava töötleja andmekogust. Samu% jääb eQepaneku sõnastusest selgusetuks, kas ka KOV

võib piirata andmesubjek%de õiguste realiseerimist nagu on eQe nähtud muude asutuste

polii%ka kujundamise eesmärgil tehtud uuringute puhul? Kui KOV-ile on plaanitud samu% anda

õigus piirata andmesubjek%de õiguste realiseerimist, tuleks sellise piirangu proportsionaalsust

kaaluda, kuivõrd isikuandmete kaitse üldmääruse ar%kkel 89 ei näe eQe polii%ka

kujundamiseks uuringute läbiviimist, mis võimaldaks andmesubjek%de õigusi piirata.

Oleme seisukohal, et KOV analüüsi ja uuringut läbi viies peab samu% Andmekaitse

Inspektsiooni teavitama ja sh hindama avaliku huvi olemasolu, andmete töötlemise eesmärki,

andmekoosseisu minimaalsust ja andmete säilitamise vajadust. Eraldi analüüsi nõuab, kas

andmesubjek% õiguste piiramine sellisel juhul on üldse proportsionaalne.

Oleme valmis kõiki eeltoodud punkte Ees% Andmekaitse liidu poolt täiendavalt selgitama.

Lugupidamisega

Marit Saaretalu Triin Kihuoja

Ees% Andmekaitse Liit Ees% Andmekaitse Liit

Juhatuse liige Juhatuse liige