Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 1-11/467-10 |
Registreeritud | 13.05.2025 |
Sünkroonitud | 14.05.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
Sari | 1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid |
Toimik | 1-11/2025 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Linnade ja Valdade Liit |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Linnade ja Valdade Liit |
Vastutaja | Siiri Pelisaar (KULTUURIMINISTEERIUM, Õigus- ja haldusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
_____________________________________________________________________________________________________ Lõkke 4 Reg.nr 80185947 + 372 60 43 001 10122 Tallinn www.elvl.ee [email protected] Estonia
Kultuuriministeerium Teie: 17.04.2025 nr 1-11/467-1
Meie: 12.05.2025 nr 2-3/11-1
Eesti Linnade ja Valdade Liit ei pea võimalikuks kooskõlastada eelnõu, mille tegelik
mõju omavalitsustele jääb arusaamatuks.
Esitasite kooskõlastamiseks Meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja
tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on võtta üle
Euroopa meediavabaduse määruse normid ettevõtjatele ja riigile minimaalset haldus- ja
töökoormust tekitades. Eelnõus täpsustatakse, esitaja sõnul, õigusselguse huvides
meediateenuse mõistet, et oleks arusaadav, millised normid kehtivad üksnes
audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist tulenevalt audiovisuaalmeedia teenustele ja
raadioteenusele ning nende osutajatele ning millised normid teistele Euroopa meediavabaduse
määruses toodud meediateenustele osutajatele. Eelnõuga püütakse eraldada erinevaid
meediume (nimetades meediateenuse ümber „audiovisuaalmeedia teenusteks ja
raadioteenuseks“), aga sealsamas antakse teada, et „Meediateenus on ka käesoleva paragrahvi
lõigetes 1–2 nimetamata muu Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud
meediateenus.“. Mis tähendab, et kogu ajakirjandus kuulub siis, sh kohaliku omavalitsuse
infolehed? (art 2 p 1:teenus ELi toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses,
kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja
toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke
saateid või ajakirjandusväljaandeid).
Audiovisuaalmeedia- ja raadioteenuste väljavõtmine ning eristamine meediateenuste hulgast
pigem tekitab segadust, kui parandab arusaadavust. Õigusnormi parema arusaadavuse huvides
saaks eristuvad nõuded (loamenetlus, lisatingimused programmile jm) audiovisuaalmeedia
teenuste osas esitada eraldi peatükis.
Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 6 kohustab liikmesriikide regulaatorasutusi looma
meediaomandi andmebaasid, kust oleks leitav teave meediateenuste osutajate kohta. Eelnõu
väljatöötaja soovib vastavat nõuet täita äriseadustiku andmete põhjal ning eelnõus luuakse
täiendav regulatsioon, kuidas kajastada riiklikuks reklaamiks eraldatud summade kajastamist.
Seletuskirjast:
Kuigi AVMSD ei reguleeri raadioteenuseid, loob Euroopa meediavabaduse määrus
regulatiivse raamistiku kogu (!) meediale. Seetõttu on mõistlik ka Eesti meediateenuste
regulatsioonis minna üle ühtsele lähenemisele. Muutes TTJA ka raadiolubade
kõrvaltingimuste määrajaks, laiendatakse tema kui sõltumatu meediaregulaatori volitusi
tervele ringhäälinguturule. Seni killustunud ja eri regulatsioonide alla kuuluvad
meediasektorid saavad ühetaolise regulatsiooni ning selle regulatsiooni üle teostab
järelevalvet üks institutsioon. Märgime siinjuures, et seaduse tasandil sätestatakse Eesti
autorite loodud muusikateoste osakaal, mis jäi varem kultuuriministri määrata. Seega on
kultuuripoliitilised suunad ja miinimumnõuded seaduses kirjas.
Eelnõu § 16² lõike 1 kohaselt teevad avaliku sektori asutused igal aastal elektrooniliselt ja
kasutajasõbralikul viisil avalikult kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25
lõikes 2 nimetatud teabe. Teave, mida soovitakse, on esitatud alljärgnevalt.
Meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõus on mõjud kohalikule omavalitsusele
jäänud hindamata. Hinnatud on vaid raamatupidamislikke erisusi.
„Raamatupidamist reguleeriv avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend kehtib
praegu 2275 avaliku sektori üksusele, kellest 1899 on kohalike omavalitsuste üksused (KOV-
id, nende allüksused ja nende otsese või kaudse mõju all olevad üksused). 376 üksust on
avaliku sektori üksused, kes ei kuulu KOV-ide gruppi. 1899 KOV-i üksusest kuuluvad
Tallinna linnale 280 üksust, ülejäänud oleks vabastatud Euroopa meediavabaduse määruse art
25 lõike 2 punktis b toodud info esitamisest (nende kontsernide ametlikud nimed, kuhu
sellised punktis a osutatud meediateenuse osutajad või digiplatvormide pakkujad kuuluvad).
Artikli 25 lõike 2 punktides a ja c toodud info tuleb siiski avalikustada ka nendel KOV-idel.
376 üksusest, kes ei ole KOV-ide grupis, on käesoleval ajal RTK teenindamisel 214 üksust
ning 162 peavad iseseivat raamatupidamist. Nende iseseisva raamatupidamisega üksuste
hulgas on ka äriühingud ja muud avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, kes makseandmikke ei
esita, sest neid ei loeta valitsussektorisse. Niisuguseid ühinguid on 92, kelle kohta
makseandmikest infot täna ei saada. Suurimad neist on Eesti Pank, Eesti Energia, Riigimetsa
Majandamise Keskus, Elering, Tallinn Sadam. Rahandusministri määrusega “Avaliku sektori
finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” kehtestatakse ka neile nõue esitada makseandmik,
milles on andmed riikliku reklaamiraha kulude kohta.“.
Kohalike omavalitsuste infolehed avaldavad riiklikku reklaami tasuta või tasu eest. Riiklik
reklaam on määruse kohaselt edendamise või eneseedendamise sõnumi või avaliku teate või
teabekampaania paigutamine, reklaam, avaldamine või levitamine meediateenuses või
digiplatvormil, tavaliselt makse või muu tasu eest, kui seda teeb avaliku sektori asutus või
üksus või seda tehakse sellise asutuse või üksuse heaks või selle nimel.
Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2
nimetatud meediateenuse osutaja esitab äriregistrile koos majandusaasta aruandega info
riiklikuks reklaamiks eraldatud aastase kogusumma kohta. Nimetatud summa kantakse
äriregistri avalikku toimikusse.
Kui riiklik teabekampaania vm reklaam avaldatakse kohalikus infolehes tasuta, kas sellisel
juhul on tegemist keelatud soodustusega ja kas seda peab majandusaasta aruandes
deklareerima.
Kindlust ei ole, et seaduse tasemel toimetuse töösse sekkumine mõjub audiovisuaalsele
meediale positiivselt (raadio- ja teleprogrammide sisule protsendi, ajaraami, sõltuvuse
rahastajast jm kehtestamine).
Palume esitada eelnõu mõjud kohalikule omavalitsusele infolehtede väljaandjana,
kohaliku teabe edastajana ja riikliku reklaami edastajana kohalikus infolehes.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Veikko Luhalaid
tegevdirektor
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Anne Läns
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|