Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-10.1/2258-1 |
Registreeritud | 12.05.2025 |
Sünkroonitud | 14.05.2025 |
Liik | Õigusakti eelnõu |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
Sari | 1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 1.1-10.1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Anastasia Nõmmik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU
MAI 2025
Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine
Hoiu-laenuühistu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesolev seadus määrab kindlaks hoiu-laenuühistu õigusliku seisundi, tegevuse alused,
asutamise ja lõpetamise korra ning teabe avalikustamise nõuded.“;
2) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõna „ühistute“ sõnaga „tulundusühistute“;
3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kui hoiu-laenuühistu tegevus ei vasta käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 või 5 sätestatule,
käsitatakse seda avalikkuselt hoiuste kaasamisena krediidiasutuste seaduse § 4 lõigete 1, 2 ja 3
tähenduses.“;
4) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hoiu-laenuühistu on tulundusühistu vormis tegutsev finantseerimisasutus, kelle
tegevuseks on üksnes käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud teenuste osutamine ja tehingute
tegemine.“;
5) paragrahvi 3 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 5 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 5. Hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise põhimõtted ning asukoht ja
tegevuskoht „(1) Hoiu-laenuühistu tegutseb liikmesuse alusel ja ta moodustatakse, arvestades käesoleva
seaduse §-s 17 sätestatut.“;
7) paragrahvi 5 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Hoiu-laenuühistu asukoht ja tegevuskoht peavad olema Eestis.“;
9) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 6. Hoiu-laenuühistu osutatavad teenused ja lubatud tehingud
(1) Hoiu-laenuühistu peamine ja püsiv tegevus on oma liikmetele finantsteenuste osutamine,
mis seisneb järgmiste tehingute tegemises:
1) hoiustamistehingud hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja muud äriühingute
finantseerimise tehingud;
3) tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad
tehingud;
4) liisingutehingud.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib hoiu-laenuühistu oma liikmetele
osutada järgmisi teenuseid:
2
1) Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik)
asutatud sihtasutuse, struktuurifondi, makseagentuuri või teise sellise isiku pakutavate tagatiste,
garantiide, toetuste ja sihtotstarbeliste tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamine ja nende
vahendamine;
2) nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes.
(3) Hoiu-laenuühistu võib liikmetele ja muudele isikutele osutada:
1) valuutavahetusteenuseid;
2) rahasiiret ning teisi makseteenuseid vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3
lõikes 1 sätestatule.
(4) Hoiu-laenuühistu võib teha käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetamata tehinguid ja
toiminguid üksnes juhul, kui need abistavad või täiendavad hoiu-laenuühistu osutatavaid
teenuseid.
(5) Hoiu-laenuühistu ei või osutada käesolevas paragrahvis nimetatud teenuseid välisriigis
piiriüleselt ega filiaali kaudu.“;
10) paragrahvi 7 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „tegevuspiirkond,“;
11) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) revisjonikomisjoni liikmete nimed, isikukoodid ja kontaktandmed.“;
12) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise põhimõte ja vastavalt sellele liikmeskonna
moodustamise aluseks olev tegevus- või kutseala või ühine majandustegevus, milles liikmed
osalevad ja millega hoiu-laenuühistu teenib oma liikmete ühiseid majanduslikke huve;“;
13) paragrahvis 11 asendatakse sõnad „Eesti krediidiasutuses“ sõnadega „Eestis tegevusloa
saanud krediidiasutuses või makseasutuses“;
14) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus avalduse, milles näidatakse lisaks
tulundusühistuseaduse § 7 lõikes 1 sätestatule:
1) osakapitali suurus;
2) revisjonikomisjoni liikmete nimed, isikukoodid ja kontaktandmed;
3) märkus üldkoosoleku pädevuse täielikult või osaliselt volinike koosolekule üleandmise
kohta, kui hoiu-laenuühistu põhikirjaga on selline volitus antud;
4) käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud krediidiasutuse või makseasutuse teatis osakapitali
sissemaksmise kohta.“;
15) paragrahvi 15 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Lisaks tulundusühistuseaduses sätestatule kantakse äriregistrisse hoiu-laenuühistu kohta
käesoleva seaduse § 14 punktides 1–3 nimetatud andmed.“;
16) paragrahvi 16 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „6 eurot“ tekstiosaga „40 eurot“;
17) paragrahvi 17 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 17 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Hoiu-laenuühistu liikmeks võivad astuda:“;
19) paragrahvi 17 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa ,,, kelle aasta netokäive või bilansi
maht on kuni 2 miljonit eurot ning kellel ei ole üle kümne töötaja;“;
3
20) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
,,5) sihtasutused, mille asutajateks on käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isikud.“;
21) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute hoiu-laenuühistusse liikmena
vastuvõtmist on juhatus kohustatud välja selgitama isikute põhjendatud huvi hoiu-laenuühistu
liikmeks saamise vastu ja viisi, kuidas liige osaleb ühistu majandustegevuses.“;
22) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Hoiu-laenuühistu liikmeks ei tohi olla äriühing, kelles samal hoiu-laenuühistul on otsene
või kaudne osalus või keda kontrollib otseselt või kaudselt hoiu-laenuühistu juhatuse või
nõukogu liige. Erandina eelnimetatust võib hoiu-laenuühistu tütarettevõtja olla hoiu-
laenuühistu liikmeks üksnes tingimusel, et tütarettevõtjate kogu osalus hoiu-laenuühistus ei
ületa kümmet protsenti hoiu-laenuühistu osakapitalist ja hääleõigusest.“;
23) paragrahvi 18 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 18. Hoiu-laenuühistu liikmete arv ja liikmete nimekiri“;
24) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:
„(4) Lisaks tulundusühistu seaduse §-s 15 nimetatud andmetele kantakse hoiu-laenuühistu
liikmete nimekirja iga liikme kohta tema kontaktandmed (telefoninumber ja e-posti aadress).
Nimetatud kontaktandmeid ei esitata äriregistrile.
(5) Hoiu-laenuühistu juhatus peab liikmete nimekirja viisil ja vormis, mis lubab teabe
kasutamist masinloetaval kujul.
(6) Hoiu-laenuühistu juhatus kohustub liikmete nimekirja hoidma ajakohasena ja kandma
muudatuse liikmete nimekirja 30 päeva jooksul selle teadasaamisest arvates.“;
26) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Tulundusühistu seaduse §-s 33 nimetatud osamaks või hüvitis tuleb välja maksta kolme
aasta jooksul liikmesuse lõppemisest arvates, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat
tähtaega. Hoiu-laenuühistu juhatus võib osamaksu või hüvitise maksmise tähtaega võrreldes
seaduses või põhikirjas sätestatuga mõistlikus ulatuses pikendada, kuid maksimaalselt kuni viie
aastani, kui väljamakse tegemine põhjustaks vastavalt asjaoludele ühistule olulist kahju või
seaks kahtluse alla ühistu tegevuse jätkumise.”;
27) paragrahvi 22 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „31 950 eurot“ tekstiosaga
„125 000 eurot“;
28) paragrahvi 22 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
29) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Hoiu-laenuühistu liikmed või volinikud otsustavad osakapitali suuruse muutmise 12 kuu
jooksul osakapitali suuruse muutmise aluseks oleva asjaolu ilmnemisest arvates. Hoiu-
laenuühistu juhatus esitab äriregistrile viivitamata üldkoosoleku või volinike koosoleku otsuse,
millega otsustatakse hoiu-laenuühistu osakapitali suuruse muutmine.“;
30) paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „30 eurot“ tekstiosaga „50 eurot“;
4
31) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) hoiu-laenuühistu peab paigutama vähemalt kümme protsenti oma liikmete hoiuste summast
nõudmiseni hoiusena Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutusse või muudesse likviidsetesse
varadesse vastavalt käesoleva seaduse § 271 lõikes 5 sätestatule;“;
32) paragrahvi 27 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) hoiu-laenuühistul on keelatud omada üle 20-protsendilist otsest või kaudset osalust
krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, välja arvatud ühistupangas, krediidiandjas,
krediidivahendajas ja makseasutuses;“;
33) paragrahvi 27 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa ,,, sealhulgas finantspõhivarasse“;
34) seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:
„§ 271. Nõuded likviidsusele
(1) Hoiu-laenuühistu peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajal, sealhulgas stressiolukorras,
oleks tagatud vara likviidsus, mis võimaldaks liikmete õigustatud nõuete rahuldamise.
(2) Stressiolukorrana käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses käsitatakse olukorda, kus hoiu-
laenuühistu on kohustatud oma liikmetele välja maksma vastavalt lepingutingimustele
vähemalt viis protsenti liikmetelt kaasatud hoiuste kogusummast 30 päeva jooksul alates
vastava avalduse saamisest või tagastama liikmetele vähemalt 25 protsenti osamaksude
summast ühe majandusaasta jooksul.
(3) Hoiu-laenuühistu on kohustatud oma äritegevuse korraldama nii, et hoiu-laenuühistu
finantseerimine ei tugineks liiga lühikestele tähtaegadele või vähestele allikatele. Hoiu-
laenuühistu juhatus on kohustatud pidevalt jälgima nõuete ja kohustuste tähtaegu. Hoiu-
laenuühistu kohustuste täitmise tähtaegade saabumine ei või ohustada hoiu-laenuühistu
jätkusuutlikku tegevust.
(4) Hoiu-laenuühistul peavad olema iga 30-päevase ajavahemiku kohta strateegia, poliitika,
protseduurid ja süsteemid likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja
jälgimiseks, et tagada toimetulekuperioodi kestel piisav likviidsuspuhvri olemasolu.
Likviidsuspuhvrina käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses raha ja muud koormamata
likviidset vara, mis võimaldab hoiu-laenuühistul täita tavapäraseid kohustusi vähemalt
toimetulekuperioodi kestel, mis ei või olla lühem kui 30 päeva.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud koormamata likviidse varana käsitatakse vara,
sealhulgas sularaha, arvelduskontol olevaid rahalisi vahendeid ja muud vara, mida on võimalik
realiseerida tavapärastel turutingimustel 30 päeva jooksul. Likviidne vara on muu hulgas:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja
investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr
648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 26.06.2013, lk 1–337) artikli 336 tabelis 1 nimetatud
võlainstrumendid, mille suhtes kohaldatav spetsiifilise riski kapitalinõue ei ole suurem kui 1,6
protsenti;
2) eurofondide osakud või aktsiad, kui selle eurofondi vara investeeritakse üksnes käesoleva
lõike punktis 1 nimetatud võlainstrumentidesse.
(6) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada hoiu-laenuühistute
likviidsusriski maandamise täpsema korra.“;
35) paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hoiu-laenuühistu on kohustatud laenude andmisel järgima krediteerimise häid tavasid ja
vastutustundliku laenamise põhimõtet, sealhulgas kontrollima kooskõlas hoiu-laenuühistu
üldkoosoleku poolt heaks kiidetud sise-eeskirjaga ajakohase teabe alusel laenusaaja
krediidivõimelisust ja piisava tagatise olemasolu.“;
36) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
5
„(11) Füüsilisest isikust liikmele, kes taotleb laenu, mis ei seondu iseseisva laenuvõtmisega
majandus- või kutsetegevuses, kohaldatakse laenu andmisel võlaõigusseaduse §-des 402–421
tarbijakrediidilepingute kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Eelnimetatud liikmele laenu andmisel ei tohi laenu andes tema krediidivõimelisuse hindamisel
tugineda üksnes asjaolule, et tagatiseks oleva kinnisvara väärtus ületab krediidi summat, või
eeldusele, et kinnisvara väärtus tõuseb, välja arvatud juhul, kui laenu kasutamise eesmärk on
kinnisvara ehitamine või renoveerimine.“;
37) paragrahvi 28 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Nimetatud isikutele või nimetatud isikutega seotud isikutele antud laenude jääkide summa või
muude käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tehingute jääkide koguväärtus
ei tohi ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui viiekordselt ega viit protsenti hoiu-
laenuühistu netovarast.“;
38) paragrahvi 28 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetamata hoiu-laenuühistu liikmele antud laenude puhul
ei tohi laenude jääkide summa või muude käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 3 ja 4
nimetatud tehingute jääkide koguväärtus kokku ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem
kui 20-kordselt ega 20 protsenti hoiu-laenuühistu netovarast.“;
39) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Hoiu-laenuühistul on lubatud anda laenu krediidiasutusele, finantseerimisasutusele ja
endaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale juriidilisele isikule või teha eelnimetatud
isikutega muid käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tehinguid, kui selliste
laenude ja tehingute jääk ei ületa kogumis 20 protsenti hoiu-laenuühistu viimase kolme
majandusaasta laenude ja tehingute jääkide keskmist kogumahtu.“;
40) seadust täiendatakse §-dega 281 ja 282 järgmises sõnastuses:
„§ 281. Liikme krediidivõimelisuse hindamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud nõuete täitmiseks peab hoiu-laenuühistu sise-eeskirjaga
kehtestama laenu taotlevate liikmete krediidivõimelisuse hindamiseks ja esitatud andmete
kontrollimiseks metoodika, võttes selle väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmisi näitajaid
füüsilise või juriidilisest isikust liikme kohta:
1) varaline seisund, regulaarse sissetuleku või tulude või rahavoogude suurus ja hoiu-
laenuühistusse tehtud osamaksete kogusumma;
2) võetud varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse
korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, samuti panditud varad ja tingimuslikud
kohustused;
3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmise ajalugu;
5) hoiu-laenuühistule teada olevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus liikme
krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada liikme kohustuste nõuetekohast
täitmist;
6) sõlmitava teenuse osutamise lepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse
suurus.
(2) Juhul, kui laenu taotleb füüsilisest isikust hoiu-laenuühistu liige ja see ei seondu iseseisva
laenuvõtmisega majandus- või kutsetegevuses, peab tema krediidivõimelisuse hindamisel
lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele võtma arvesse muid hinnatavaid
regulaarseid majapidamiskulusid kogumina või asjakohasel juhul üldkohaldavate määradena.
(3) Juhul, kui laenu taotleb äriühingust hoiu-laenuühistu liige, peab tema krediidivõimelisuse
hindamisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele võtma arvesse:
1) liikme teenuse osutamisest tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju ja
varasemate maksekohustuste täitmist, kui need seonduvad liikme igapäevase äritegevusega;
6
2) laenu eesmärki ja äriplaane koos finantsprognoosidega;
3) liikme ärimudelit ja tema struktuuri;
4) tagatislaenu korral tagatisvara ja selle omadusi nagu näiteks asukoht, väärtus, omadused,
koormatised;
5) muid krediidiriski tõstvaid või maandavaid tegureid.
(4) Krediidivõimelisuse hindamiseks peab hoiu-laenuühistu sise-eeskirjas olema krediidi
andmise kohta sätestatud:
1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning liikme
sissetuleku suhe;
2) krediidi maksimaalne tähtaeg;
3) metoodika, mille põhjal analüüsida liikme võimet täita krediidilepingust tulenevaid
kohustusi intressi muutumise korral.
(5) Tagatisvara käesoleva seaduse tähenduses on krediidilepingu tagatiseks olev vara.
(6) Hoiu-laenuühistul tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud liikme regulaarse
sissetuleku hindamisel:
1) arvesse võtta, millised on liikme sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension,
investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,
üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on liikme sissetulekute laekumise regulaarsus
sõltuvalt liikme töölepingu või muu lepingu vormist;
2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades liikme sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise
regulaarsust ja muid eelnimetatud tingimusi;
3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite
õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus liikme regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.
(7) Hoiu-laenuühistu liikme krediidivõimelisuse hindamiseks tuleb vajalikku teavet saada
liikmelt, asjakohastest siseallikatest ja andmekogudest. Siseallikad on hoiu-laenuühistu enda
kasutuses olevad teabe saamise allikad.
(8) Hoiu-laenuühistu kontrollib liikme esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,
tuginedes võimaluse korral liikme esitatud maksekonto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei
ole piisav liikme krediidivõimelisuse hindamiseks.
(9) Hoiu-laenuühistu võib anda liikmele laenu, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks
olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et laenulepingust tulenevad
kohustused täidetakse lepingus kokku lepitud tingimustel.
(10) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsemad nõuded liikme
krediidivõimelisuse hindamiseks, sealhulgas miinimumnõuded krediidisumma ja krediidi
tagatisvara suhtele ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning liikme sissetuleku suhtele.
§ 282. Krediiditoimiku pidamine
(1) Hoiu-laenuühistu peab liikme krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil kogutud vajalike
andmete ja dokumentide kohta krediiditoimikut. Krediiditoimikut peetakse krediidiperioodi
kohta ja seda tuleb pidada iga laenu taotleva liikme kohta eraldi.
(2) Krediiditoimik on käesoleva seaduse tähenduses lepingute, õiendite, otsuste, analüüside ja
muude krediidi andmise ja teenindamisega seotud andmete kogum.
(3) Hoiu-laenuühistu peab tagama kogu krediidiperioodi jooksul liikme krediidivõimelisuse
analüüsiks vajalike andmete ja dokumentide olemasolu krediiditoimikus.
(4) Krediiditoimik peab andma piisavalt informatsiooni krediidi andmise eest vastutavale
isikule või revisjonikomisjonile liikme krediidivõimelisuse hindamiseks, samuti audiitorile.
(5) Krediiditoimik peab sisaldama krediidi andmise, jälgimise ja hindamise kohta järgmist
teavet ja järgmisi dokumente:
1) andmed liikme kohta, füüsilisest isikust liikme puhul tema nimi, isikukood või selle
puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukoht, juriidilisest isikust liikme puhul tema ärinimi,
registrikood ja asukoht;
2) krediiditaotlused;
7
3) krediidi andmise või krediidi andmisest keeldumise otsused;
4) krediidi taotlemise ja krediidiperioodi jooksul krediidilepingu täitmisega seotud
dokumendid;
5) liikme krediidivõimelisuse hindamise analüüsi tulemused;
6) liikmega sõlmitud krediidi- ja tagatislepingud;
7) liikmega peetud krediidi andmise või krediidilepingu täitmisega seotud kirjavahetus;
8) dokumendid liikme krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kontrollimise
kohta;
9) hüpoteekkrediidi puhul dokumendid tagatiseks oleva kinnisvara kontrollimise,
kindlustamise ja hindamise kohta, sealhulgas asjakohasel juhul kinnisvara hindaja hinnang
tagatise maksumuse kohta.
(6) Hoiu-laenuühistu peab täitma krediiditoimiku täitmise kohustust sõltumatu toimiku mahu
suurusest.
(7) Krediiditoimikus sisalduv informatsioon võib info- ja dokumendihaldussüsteemis paikneda
jagatult, kuid hoiu-laenuühistu peab tagama selle kättesaadavuse igal ajahetkel käesoleva
paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikutele ja üksustele.“;
41) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hoiu-laenuühistul peab olema laenukomitee, kui hoiu-laenuühistus on vähemalt 50 liiget.
Kui hoiu-laenuühistus on vähem kui 50 liiget, võib põhikirjaga ette näha, et hoiu-laenuühistul
on laenukomitee.“;
42) paragrahvi 31 lõiget 2 täiendatakse punktidega 5–8 järgmises sõnastuses:
„5) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud
rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise sisekontrollieeskirjad;
6) hoiu-laenuühistu liikmete nimel ja arvel tehingute ja toimingute tegemise ning
nõustamisteenuse osutamise korra, sealhulgas liikmele laenu andmisel tema
krediidivõimelisuse hindamise ja laenulepingu tagatiseks oleva vara hindamise korra;
7) liikmega vaidluste lahendamise üldise korra;
8) hoiu-laenuühistu juhatuse ja nõukogu liikmete sobivuse hindamise korra.”;
43) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) audiitori ja revisjonikomisjoni liikme nimetamine ning nende tasustamise aluste ja korra
kehtestamine;“;
44) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„(51) tegevusloa, sealhulgas krediidiasutuse, krediidiandja või makseasutuse tegevusloa
taotluse esitamise otsustamine;“;
45) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;
46) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Hoiu-laenuühistu üldkoosoleku pädevuse võib täielikult või osaliselt üle anda volinike
koosolekule üksnes kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 324.“;
47) seadust täiendatakse §-dega 321–325 järgmises sõnastuses:
„§ 321. Üldkoosoleku kokkukutsumine ja päevakord
(1) Üldkoosoleku kokkukutsumisele ja päevakorrale kohaldatakse tulundusühistuseaduse §-des
40 ja 401 sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui:
8
1) ilmneb, et hoiu-laenuühistu netovara suurus ei vasta käesoleva seaduse § 22 lõike 3 teises
lauses sätestatule;
2) ilmneb, et hoiu-laenuühistu ei suuda täita käesoleva seaduse §-s 271 sätestatud nõudeid;
3) seda nõuab vähemalt üks kümnendik liikmetest või volinikest;
4) seda nõuab nõukogu;
5) seda nõuab revisjonikomisjoni liige või audiitor.
(3) Vähemalt kümme hoiu-laenuühistu liiget võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist
üldkoosoleku päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus.
§ 322. Erakorraline üldkoosolek vara vähenemise korral
(1) Käesoleva seaduse § 321 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud juhul peavad liikmed erakorralisel
üldkoosolekul otsustama:
1) osakapitali suurendamise, tingimusel et netovara suurus vastaks tegutsemise igal ajahetkel
vähemalt osakapitalile;
2) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena hoiu-laenuühistu netovara suurus
vastaks käesoleva seaduse § 22 lõike 3 teises lauses ning §-des 27 ja 271 sätestatud nõuetele;
3) hoiu-laenuühistu lõpetamise või ühinemise;
4) pankrotiavalduse esitamise.
(2) Hoiu-laenuühistu suhtes ei kohaldata tulundusühistuseaduse §-s 49 sätestatut.
§ 323. Erikontroll
(1) Hoiu-laenuühistu erikontrolli korraldamisele kohaldatakse tulundusühistuseaduse §-s 71
sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Vähemalt kümme hoiu-laenuühistu liiget võivad nõuda hoiu-laenuühistu juhtimise või
varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli
läbiviija määramist üldkoosoleku poolt.
(3) Kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta, võib vähemalt üks kümnendik ühistu
liikmetest nõuda erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu
poolt.
§ 324. Volinike valimine (1) Hoiu-laenuühistu volinike valimisele kohaldatakse tulundusühistuseaduse §-s 54 sätestatut,
kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Ühe voliniku võib valida kuni 25 liikme kohta.
(3) Hoiu-laenuühistu volinik peab olema hoiu-laenuühistu liige, kes ei tohi olla hoiu-
laenuühistu juhatuse liige, nõukogu liige, laenukomitee liige, audiitor, pankrotivõlgnik ega isik,
kelle varasem tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti või
sundlikvideerimise või tegevusloa tühistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus
olla ettevõtja.
(4) Põhikirja säte või tehing, mis on vastuolus käesolevas paragrahvis sätestatuga, on tühine.
§ 325. Hoiu-laenuühistu nõukogu
(1) Hoiu-laenuühistu nõukogu planeerib hoiu-laenuühistu tegevust, korraldab juhtimist ja teeb
kontrolli juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule või
volinike koosolekule selle olemasolu korral.
(2) Hoiu-laenuühistu nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.
Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
(3) Nõukogu liige peab olema hoiu-laenuühistu liige.
(4) Nõukogu liikmeks ei või olla hoiu-laenuühistu juhatuse liige, volinik, prokurist, audiitor ega
laenukomitee liige, samuti krediidiasutuse ega teise finantseerimisasutuse, välja arvatud
ühistupanga, juhatuse või nõukogu liige. Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla
nõukogu liikmeks.
9
(5) Nõukogu pädevusse kuulub laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine,
kui põhikirjaga ei ole seda antud üldkoosoleku või volinike koosoleku pädevusse.
(6) Nõukogu nõusolek on vajalik hoiu-laenuühistu nimel selliste tehingute tegemiseks, mis
väljuvad igapäevasest majandustegevusest, sealhulgas tehingud, millega kaasneb:
1) osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes;
2) tütarettevõtja asutamine või lõpetamine;
3) ettevõtte üleminek, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;
4) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine.
(7) Põhikirjaga võib ette näha, et käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tehingute tegemiseks
ei ole nõukogu nõusolekut vaja või on see vajalik ainult põhikirjas nimetatud juhtudel.
Põhikirjaga võib nõukogule anda õiguse otsustada ka muid küsimusi, mille otsustamine ei kuulu
vastavalt seadusele või põhikirjale juhatuse või üldkoosoleku pädevusse.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõusolekut ei ole tehingu tegemiseks vaja, kui
tehinguga viivitamisega kaasneks hoiu-laenuühistule oluline kahju.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõusolek ei kehti kolmandate isikute suhtes.“;
48) paragrahvi 34 lõikes 1 asendatakse sõnad „kolm liiget“ sõnadega „kaks liiget“;
49) seadust täiendatakse §-ga 341 järgmises sõnastuses:
„§ 341. Juhatuse liikme kohustused ja vastutus
(1) Hoiu-laenuühistu juhatus on muu hulgas kohustatud:
1) tagama, et kõik hoiu-laenuühistu töötajad oleksid teadlikud nende töökohustustega seotud
õigusaktide sätetest, mis tulenevad käesolevast seadusest, tulundusühistuseadusest,
äriseadustikust, muudest asjakohastest õigusaktidest, hoiu-laenuühistu juhtimisorganite
kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest ning ühistu majandustegevuses levinud
tavadest ja praktikatest;
2) tagama kontrolli selle üle, et hoiu-laenuühistu ja tema töötajate tegevus oleks kooskõlas
käesoleva seaduses, tulundusühistuseaduses ja muudes asjakohastes õigusaktides sätestatuga
ning hoiu-laenuühistu juhtimisorganite kinnitatud dokumentide ja heade tavadega;
3) töötama välja äriplaani nõukogu kinnitatud strateegia elluviimiseks;
4) kehtestama ja regulaarselt üle vaatama hoiu-laenuühistu riskide võtmise, juhtimise, jälgimise
ning maandamise põhimõtted ja protseduurid ning sise-eeskirjad, mis hõlmavad nii
olemasolevaid kui ka potentsiaalseid riske;
5) täitma muid käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi.
(2) Juhatus esitab nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate hoiu-laenuühistu
tegevusest ja majanduslikust olukorrast.
(3) Juhatus teavitab viivitamata nõukogu liikmeid hoiu-laenuühistu majandusliku seisundi
halvenemisest, selle ohust või käesoleva seaduse 5. peatüki sätetest kõrvalekaldumisest.
(4) Juhatus annab hoiu-laenuühistu üldkoosolekul ülevaate käesoleva seaduse § 41 lõike 4
alusel tuvastatud rikkumistest ning esitama plaani, millal ja mis viisil need rikkumised
kõrvaldatakse.”;
50) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 36. Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmetele ja töötajatele esitatavad nõuded
(1) Hoiu-laenuühistu juhatuse, nõukogu (edaspidi koos juhtorgan) või laenukomitee liikmeks
ega revisjonikomisjoni liikmeks ei tohi olla isik:
1) kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
2) kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle varasem tegevus äriühingu
juhtorgani liikmena on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt,
et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid
10
küllaldaselt kaitstud, või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole
sobiv äriühingut juhtima.
(2) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kellel on
laitmatu ärialane maine ning hoiu-laenuühistu juhtorganis osalemiseks vajalik haridus,
teadmised ja kutsealane sobivus. Isiku maine ei ole laitmatu muu hulgas, kui:
1) ta on süüdi mõistetud esimese astme kuriteo eest või teda on karistatud varavastase,
majandusalase, ametialase, avaliku usalduse, isikuvastase süüteo või terrorikuriteo või selle
toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest või tarbijakrediidi
väljastamisega seotud süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt
karistusregistrist kustutatud;
2) ta tegeleb või on tegelenud liigkasuvõtmisega krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 39
lõikes 4 tähenduses;
3) tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni;
4) tema suhtes on käimas maksejõuetusmenetlus või välja on kuulutatud tema pankrot, välja
arvatud juhul, kui kohus on isiku vabastanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest;
5) tema tegevus või tegevusetus on kaasa toonud krediidiandja, krediidivahendaja,
krediidiasutuse, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või
tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel;
6) tema suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeeldu või
§-le 491 ettevõtluskeeldu, samuti juhul, kui tema suhtes on kohaldatud seaduses või
kohtulahendis ette nähtud ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise keeldu või
teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest.
(3) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks valitaval isikul peab olema vajalikus mahus aega oma
tööülesannete täitmiseks sellel ametikohal ning ta peab teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest
sobituma juhtorgani koosseisu.
(4) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikme valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik
nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud
nõuetele vastavuse kontrollimiseks ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses
osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et puuduvad
käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla hoiu-laenuühistu juhtorgani
liige.
(5) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei tohi olla hoiu-laenuühistu nõukogu liige ega audiitor ega
nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik.
(6) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei või sõlmida teiste isikutega lepinguid, mille kohaselt on
tema ülesandeks investeerimine, laenu- ja investeerimisprojektide koostamine või vahendamine
või muu selline tegevus. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata pedagoogilise ega
teadustegevuse suhtes.
(7) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei või tegutseda töötajana, juhtorgani liikmena ega
audiitorina krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, sealhulgas teises hoiu-
laenuühistus, välja arvatud sellises finantseerimisasutuses, mille üle hoiu-laenuühistu omab
otseselt või kaudselt kontrolli.
(8) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liige ja töötaja, laenukomitee liige ja revisjonikomisjoni liige
on kohustatud seadma hoiu-laenuühistu ning selle liikmete majanduslikud huvid kõrgemale
oma isiklikest majanduslikest huvidest.“;
51) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses:
„§ 361. Juhtorgani liikmete ja töötajate kohustused ning ülesanded
(1) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmed ja töötajad tegutsevad nende puhul eeldatava
ettenägelikkuse ja hoolsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele. Hoiu-
laenuühistu juhid peavad olema suutelised korraldama ühistu tegevust selliselt, et eelkõige
liikmete huvid oleksid piisavalt kaitstud.
11
(2) Hoiu-laenuühistu töötajad on kohustatud osutama teenuseid õiguspäraselt, piisava
asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega.
(3) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmed tagavad, et ühistu organisatsiooniline struktuur on
läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning kehtestatud riskide tuvastamise, mõõtmise,
juhtimise, pideva jälgimise ja nendest teavitamise protseduurid, mis on hoiu-laenuühistu laadi,
ulatust ning keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed.
(4) Hoiu-laenuühistu juhatus on kohustatud veenduma, et käesoleva seaduse alusel kehtestatud
eeskirjad ja muud protseduurireeglid oleksid ajakohased, hindama nende tulemuslikkust ning
rakendama asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks.”;
52) paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Revisjonikomisjoni liikmel on õigus ja kohustus kontrollida hoiu-laenuühistu vara, makse-
ja väärtpaberikontosid, raamatupidamisdokumente ning laenukomitee tegevust kajastavaid
dokumente.“;
53) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Hoiu-laenuühistu juhatus võimaldab revisjonikomisjonile käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud õiguste kasutamise ja kohustuste täitmise ning tagab kõik revisjonikomisjoni
ülesannete täitmiseks vajalikud töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet hoiu-
laenuühistu juhtorganite liikmetelt ja töötajatelt ning võimaluse jälgida avastatud puuduste
kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.“;
54) paragrahvi 39 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Revisjonikomisjon revideerib hoiu-laenuühistu tegevust, sealhulgas:
1) kontrollib hoiu-laenuühistu ning tema juhtorganite liikmete ja nende tegevuse vastavust
käesolevas seaduses ja tulundusühistuseaduses sätestatule, juhtorganite otsustele, sise-
eeskirjadele, hoiu-laenuühistu sõlmitud lepingutele ja heale tavale;
2) kontrollib käesoleva seaduse §-des 5 ja 6 ettenähtud tegevuse aluste järgimist ning sise-
eeskirjade ja hoiu-laenuühistu kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud
meetmete asjakohasuse ja tulemuslikkust ning hindab neid regulaarselt;
3) nõustab hoiu-laenuühistu teenuste osutamise eest vastutavaid töötajaid ja juhtorgani liikmeid
käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes;
4) esitab käesoleva seaduse kohaselt ette nähtud aruandeid.
(2) Revisjonikomisjon on kohustatud talle hoiu-laenuühistu kohta teatavaks saanud teabe, mis
osutab käesoleva seaduse nõuetele mittevastavusele või liikme huvide olulisele kahjustamisele,
viivitamata edastama hoiu-laenuühistu nõukogule ja üldkoosolekule ning hoiu-laenuühistu
volinikele nende olemasolu korral.“;
55) paragrahvi 40 pealkiri ning lõikes 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 40. Hoiu-laenuühistu revisjonikomisjoni tegevus riskide tuvastamisel ja nõuete
rikkumise korral (1) Revisjonikomisjon esitab hoiu-laenuühistu juhatusele ja nõukogule vähemalt kord aastas
ülevaate tuvastatud riskide, läbiviidud analüüside ja kontrollide tulemuste ning muude
käesoleva seaduse §-s 39 nimetatud ülesannete täitmisel tuvastatud asjaolude kohta nende
olemasolu korral. Ülevaade peab sisaldama hinnangut ka õigusaktidest tulenevate kohustuste
täitmata jätmise õigusriskide ning nendega seonduvate muude riskide ja potentsiaalsete riskide
kohta.
(2) Kui hoiu-laenuühistu juhatus ei ole võtnud kasutusele abinõusid käesoleva seaduse § 39
lõikes 2 nimetatud rikkumiste kõrvaldamiseks kahe kuu jooksul nendest teadasaamisest arvates,
nõuab revisjonikomisjon vastavalt käesoleva seaduse § 321 lõike 2 punktile 5 juhatuselt hoiu-
laenuühistu erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist.“;
12
56) paragrahvi 40 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
57) seaduse 7. peatükki täiendatakse lõikega 401 järgmises sõnastuses:
,,§ 401. Aruannete ja muude dokumentide esitamine revisjonikomisjonile
(1) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab revisjonikomisjonile aruanded ja ülevaated käesolevas
seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.
(2) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab revisjonikomisjonile üks kord kolme kuu jooksul hoiu-
laenuühistu bilansi, kasumiaruande ja andmed liikmete arvu kohta.
(3) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab revisjonikomisjonile majandusaasta aruande, audiitori
aruande ärakirja, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku
protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta
kahe nädala jooksul pärast üldkoosoleku toimumist.
(4) Revisjonikomisjoni liige võib nõuda hoiu-laenuühistu juhatuselt muid käesolevas
paragrahvis nimetamata andmeid ja dokumente, mis võimaldavad revisjonikomisjonil täita
käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud ülesandeid.”;
58) paragrahvi 41 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 41. Audiitorikontroll
(1) Hoiu-laenuühistu raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik.“;
59) paragrahvi 41 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Lisaks raamatupidamise aastaaruande auditeerimisele korraldab hoiu-laenuühistu
järgmiste nõuete täitmise audiitorkontrolli (edaspidi eritöö):
1) käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatud piisava osakapitali olemasolu;
2) käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 1 ja punktides 3–5 ning lõikes 3 sätestatud nõuete
kontrollimise;
3) käesoleva seaduse § 271 lõigetes 4 ja 5 ettenähtud likviidsuspuhvri olemasolu ja selle
koosseisu kontrollimise;
4) käesoleva seaduse § 28 lõigetes 7–10 nimetatud nõuete täitmise kontrollimise, välja arvatud
samaväärset majanduslikku huvi omavate isikute puhul;
5) käesoleva seaduse § 471 lõikes 2 sätestatud nõuete kontrollimise.“;
60) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:
„(5) Eritöö käesoleva seaduse tähenduses on kindlustandev audiitorteenus ning sellele
kohaldatakse audiitortegevuse seaduses sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eritöö tulemusi käsitlevas audiitori aruandes esitab
audiitor hoiu-laenuühistu juhatusele, nõukogule ja olemasolu korral volinikele aruande, milles
avaldab arvamust käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõuete järgimise kohta. Käesoleva
paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõuete rikkumise tuvastamise korral tuleb lisada viide
käesolevast seadusest tulenevale nõudele, millele hoiu-laenuühistu tegevus ei vasta, ning
selgitus, milles seisneb rikkumine.
(7) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsemad tingimused
käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud eritöö läbiviimisele.“;
61) seadust täiendatakse 71. peatükiga järgmises sõnastuses:
„71. peatükk
RAAMATUPIDAMINE, ARUANDLUS JA AVALIKUSTATAV TEAVE
§ 411. Raamatupidamise korraldamine
13
(1) Hoiu-laenuühistu lähtub raamatupidamisarvestuse korraldamisel käesolevast seadusest,
raamatupidamise seadusest, tulundusühistuseadusest, äriseadustikust ning hoiu-laenuühistu
põhikirjast ja raamatupidamise sise-eeskirjast.
(2) Raamatupidamisega tagatakse tõese teabe saamine hoiu-laenuühistu finantsseisundi ja
majandustegevuse kohta.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded hoiu-
laenuühistute raamatupidamisarvestusele ja aruandluse korraldamisele.
§ 412. Liikme ja liikmeks saada sooviva isiku õigus saada teavet ning hoiu-laenuühistu
kohta avalikustatav teave
(1) Hoiu-laenuühistu juhatus esitab hoiu-laenuühistu liikmele elektroonilises vormis
auditeeritud majandusaasta aruande hiljemalt kümme päeva enne majandusaasta aruande
kinnitamist otsustava üldkoosoleku toimumist.
(2) Hoiu-laenuühistu liikme nõudmisel esitab hoiu-laenuühistu juhatus liikmele 30 päeva
jooksul sellekohase nõude saamisest arvates järgmised andmed ja dokumendid:
1) viimane auditeeritud majandusaasta aruanne;
2) liikme hoiu-laenuühistusse hoiustatud rahaliste vahendite koguväärtus, sealhulgas liikme
osamaksude ja kogunenud intresside summa teabe küsimise aja seisuga;
3) viimati koostatud audiitori arvamus ja eritöö tulemusi käsitlev audiitori aruanne vastavalt
käesoleva seaduse §-le 41;
4) info selle kohta, kuidas tagatakse piisava likviidsuspuhvri olemasolu vastavalt käesoleva
seaduse § 271 lõikes 4 sätestatule;
5) käesoleva seaduse § 36 lõike 2 esimeses lauses nimetatud andmed hoiu-laenuühistu
juhtorganite liikmete kohta ning juhtorganite liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete
kontaktandmed (telefoninumber ja e-posti aadress);
6) ühistu liikmete nimekiri ja kontaktandmed viimase seisuga;
7) teave väljastatud laenude kohta laenusaajate tegevusala sektori põhiselt viimase kuu lõpu
seisuga;
8) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa viimase kuu seisuga;
9) Eesti Pangale esitatud hoiu-laenuühistu bilanss ja kasumiaruanne viimase aruandlusperioodi
kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui hoiu-laenuühistu on nimetatud
teabe ja dokumendid teinud liikmetele kättesaadavaks elektroonilise süsteemi kaudu või
edastanud muul viisil.
(4) Hoiu-laenuühistu liikmeks saada sooviva isiku nõudmisel esitab hoiu-laenuühistu juhatus
isikule 30 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest arvates järgmised andmed ja
dokumendid:
1) viimane auditeeritud majandusaasta aruanne;
2) käesoleva seaduse § 36 lõike 2 esimeses lauses nimetatud andmed hoiu-laenuühistu
juhtorganite liikmete kohta ning juhtorganite liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete
kontaktandmed (telefoninumber ja e-posti aadress);
3) Eesti Pangale esitatud hoiu-laenuühistu bilanss ja kasumiaruanne viimase aruandlusperioodi
kohta.
(5) Hoiu-laenuühistu viimase kolme aasta majandusaasta aruanded ja põhikiri peavad olema
kättesaadavad hoiu-laenuühistu asukohas ja veebilehel selle olemasolu korral.
(6) Hoiu-laenuühistu juhatus peab liikme nõudmisel edastama käesolevas paragrahvis
nimetatud teabe paberkandjal ja võib selle eest küsida mõistlikku tasu.
§ 413. Teabe esitamine Eesti Pangale
Hoiu-laenuühistu esitab Eesti Pangale perioodiliselt statistilisi andmeid riikliku statistika
seaduses, Eesti Panga seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
14
§ 414. Isikuandmete töötlemine ja säilitamine
(1) Käesolevas seaduses nimetatud isikuandmeid töötleb hoiu-laenuühistu seadusest tulenevate
kohustuste täitmiseks.
(2) Hoiu-laenuühistu säilitab käesoleva seaduse § 36 lõike 4 alusel esitatud juhtorganite
liikmete isikuandmeid kaks aastat pärast töösuhte lõppemist.
(3) Käesolevas seaduses sätestatud juhtorgani ja revisjonikomisjoni liikmete kontaktandmeid
säilitab hoiu-laenuühistu kaks aastat pärast juhtorgani või revisjonikomisjoni liikme
tagasikutsumist või tema volituste lõppemist. Käesolevas seaduses sätestatud isikuandmeid
hoiu-laenuühistu liikmete kohta säilitab hoiu-laenuühistu kaks aastat pärast liikmesuse
lõppemist.“;
62) paragrahvi 45 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) üldkoosoleku otsuse alusel (vabatahtlik lõpetamine);
2) kohtumääruse alusel (sundlõpetamine);“;
63) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses:
„81. peatükk
HOIU-LAENUÜHISTU PANKROT
§ 451. Pankrotiseaduse kohaldamine hoiu-laenuühistu pankroti korral
Hoiu-laenuühistu pankrotiavalduse esitamisele, pankroti väljakuulutamisele ja
pankrotimenetlusele kohaldatakse pankrotiseaduses sätestatut, kui käesolevas peatükis ei ole
sätestatud teisiti.
§ 452. Pankrotiavaldus ja ajutise halduri nimetamine
Kui kohus on võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otsustab ta kolme päeva jooksul ajutise
halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine otsustatakse
eelistungil, otsustab kohus seitsme päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest arvates istungi
toimumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhul otsustab kohus ajutise halduri nimetamise kümne
päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest arvates.
§ 453. Pankroti väljakuulutamine ja hoiu-laenuühistust võlgniku maksejõuetuse
eeldamine Lisaks pankrotiseaduse § 31 lõikes 11 sätestatule eeldatakse hoiu-laenuühistust võlgniku
maksejõuetust, kui hoiu-laenuühistu netovara on alla käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 sätestatud
määra.
§ 454. Hoiu-laenuühistu pankrotimäärusest teavitamine
(1) Haldur teavitab kõiki hoiustajaid ja teisi teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning
võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Hoiu-laenuühistu teadaolevate
võlausaldajate teavitamise suhtes ei kohaldata pankrotiseaduse § 34 lõiget 2.
(2) Haldur teavitab kõiki isikuid, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, võlgniku pankroti
väljakuulutamisest ja esitab andmed oma kutsealase maksekonto kohta, millele tasutakse hoiu-
laenuühistule võlgnetavad summad.
§ 455. Nõuete rahuldamisjärgud
Pärast pankrotiseaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse
võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes:
1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded pankrotiseaduse § 153 lõikes 2 sätestatud ulatuses;
2) hoiuse lepingutest tulenevad tunnustatud nõuded;
3) muud tähtajaks esitatud tunnustatud nõuded;
15
4) muud tähtajaks esitamata, kuid tunnustatud nõuded.”;
65) seadust täiendatakse §-dega 471–473 järgmises sõnastuses:
„§ 471. Hoiu-laenuühistute moodustamine ja edasine tegevus pärast 2025. aasta 1.
novembril jõustunud redaktsiooni
(1) Pärast 2025. aasta 1. novembrit ei või hoiu-laenuühistut moodustada ega teda sellisel kujul
tulundusühistuna äriregistrisse kanda.
(2) Hoiu-laenuühistu ei või alates 2026. aasta 1. juulist uusi hoiuselepinguid sõlmida ega
väljastada laene füüsilistest isikustest liikmetele käesoleva seaduse § 28 lõike 11 tähenduses,
samuti ei või hoiu-laenuühistu olemasolevate hoiuselepingute või eelnimetatud laenulepingute
kehtivust pikendada.
§ 472. Tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2025. aasta 1. novembril jõustunud
redaktsiooni nõuetega
(1) Enne 2025. aasta 1. novembrit asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu peab oma tegevuse
ning dokumendid viima vastavusse käesoleva seaduse 2025. aasta 1. novembril jõustunud
redaktsiooni § 3 lõikes 1, § 5 lõigetes 1 ja 3, §-s 6, § 7 lõike 2 punktis 5, § 10 lõike 1 punktis 1,
§-des 14 ja 15, § 17 lõikes 5, § 18 lõigetes 4 ja 5, § 22 lõikes 3, § 27 lõike 1 punktides 1 ja 31,
§-s 271, § 28 lõigetes 1, 11, 7, 9 ja 10, § 31 lõike 2 punktides 5–8, §-s 341, § 36 lõigetes 1–7 ja
§-s 401 sätestatud nõuetega hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks.
(2) Nende liikmete suhtes, kes on astunud hoiu-laenuühistu liikmeks enne 2025. aasta 1.
novembrit, ei kohaldata käesoleva seaduse 2025. aasta 1. novembril jõustunud redaktsiooni §
16 lõikes 1 sätestatud sisseastumismaksu määra ja § 23 lõikes 1 sätestatud osamaksu suurust.
(3) Käesoleva seaduse 2025. aasta 1. novembril jõustunud redaktsiooni §-s 41 sätestatud
nõudeid audiitorkontrolli kohta kohaldatakse 2025. aasta majandusaasta ja järgmiste
majandusaastate kohta.
(4) Käesoleva seaduse 2025. aasta 1. novembril jõustunud redaktsiooni §-des 39 ja 40 sätestatud
ülesandeid ning nõudeid revisjonikomisjoni kohta kohaldatakse 2025. aasta majandusaasta ja
sellele järgnevate majandusaastate kohta.
§ 473. Tegevusloa taotlemine ja hoiu-laenuühistute tegevuse lõpetamine
(1) Enne 2025. aasta 1. novembrit asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu võib alates 2029.
aasta 1. jaanuarist tegutseda edasi üksnes krediidiasutuse, sealhulgas ühistupanga vormis, juhul
kui ta soovib jätkata hoiuste kaasamisega. Eelnimetamata juhul võib hoiu-laenuühistu oma
tegevust alates 2029. aasta 1. jaanuarist jätkata tulundusühistuna, sealhulgas makseasutuse või
krediidiandja tegevusloa alusel, ilma et teda käsitataks hoiu-laenuühistuna ja tingimusel, et ta
on lõpetanud hoiuste kaasamise.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kui hoiu-laenuühistu soovib jätkata
krediidiasutuse, makseasutuse või krediidiandjana, esitab ta Finantsinspektsioonile hiljemalt
2027. aasta 1. jaanuariks vastava tegevusloa taotluse. Kui hoiu-laenuühistu ei ole vastavat
tegevusloa taotlust hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks esitanud või Finantsinspektsioon on
keeldunud talle käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajaks tegevusluba andmast, peab
ta olemasolevatele liikmetele hoiustamistehingute, makseteenuste osutamise või tarbijakrediidi
väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele lõpetama.
(3) Hoiu-laenuühistu, kes ei esita tegevusloa taotlust käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt,
kuid otsustab jätkata oma tegevust tulundusühistuna, peab teavitama Finantsinspektsiooni oma
sellekohasest otsusest kirjalikult hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks.
(4) Kui hoiu-laenuühistu on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt tegevusloa taotluse esitanud,
kuid Finantsinspektsioon ei ole 2028. aasta 31. detsembriks tegevusloa andmist või sellest
keeldumist otsustanud, ei loeta hoiu-laenuühistu tegevust tegevusloata tegevuseks
karistusseadustiku tähenduses. Sellel juhul ei ole hoiu-laenuühistul lubatud alates 2029. aasta
1. jaanuarist kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni uusi lepinguid
16
käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks sõlmida, enne 2029. aasta 1. jaanuari
sõlmitud lepinguid nimetatud teenuste osutamiseks pikendada ega uusi liikmeid vastu võtta.
(5) Kui hoiu-laenuühistu ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt hiljemalt 2027. aasta 1.
jaanuariks Finantsinspektsioonile tegevusloa taotlust esitanud või Finantsinspektsioon on
tegevusloa andmisest keeldunud ning 2028. aasta 31. detsembriks ei ole hoiu-laenuühistu
esitanud Finantsinspektsioonile teavitust käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt
tulundusühistuna jätkamisest, esitab Finantsinspektsioon kohtule nõude hoiu-laenuühistu
sundlõpetamiseks hiljemalt 2029. aasta 1. märtsiks. Sundlõpetamise nõude esitab
Finantsinspektsioon ka juhul kui hoiu-laenuühistu on küll käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase
teavituse esitanud, kuid jätkab sellest hoolimata hoiustamistehinguid, makseteenuste osutamist
või tarbijakrediidi väljastamist. Sundlõpetamise nõude esitamisel lähtub Finantsinspektsioon
tulundusühistuseaduses ja tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatust.“;
64) seadust täiendatakse §-ga 49 järgmises sõnastuses:
,,§ 49. Seaduse kehtivus
Käesolev seadus kehtib kuni 2029. aasta 1. märtsini.“.
§ 2. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine
Krediidiandjate ja -vahendajate seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „vastavalt hoiu-laenuühistu seadusele“;
2) paragrahvi 28 lõikes 1 asendatakse sõna „äriühingus“ sõnadega „äriühingus või
tulundusühistu puhul liikme osamaksust“;
3) paragrahvi 114 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Käesoleva seaduse § 2 lõige 6 kehtib kuni 2029. aasta 31. märtsini.“.
§ 3. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse tekstiosa ,,823–832,“ tekstiosaga ,,823–824, 826, 829–83,
832,“;
2) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või tulundusühistuna ja temale kohaldatakse
vastavalt kas aktsiaseltsi või tulundusühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene
teisiti.“;
3) paragrahvi 131 lõike 1 punktis 10 asendatakse tekstiosa ,, ,siseauditiüksuse juhi või
revisjonikomisjoni esimehe“ tekstiosa „ning siseauditi üksuse juhi“;
4) paragrahvi 131 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kui ühistupanga tegevusloa taotleja on laenuportfelli omav äriühing, kes soovib osutada
käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teenuseid, tuleb tegevusloa saamiseks
17
lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele esitada ka
audiitorettevõtja koostatud varade kvaliteedi hindamise aruanne. Nimetatud aruanne peab
sisaldama audiitorettevõtja arvamust krediidiasutuse tegevusloa taotleja laenuportfellile
kehtestatud nõuete täitmise kohta.”;
6) paragrahvi 29 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 38 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ühistupanga asutamisel, tegutsemisel ja lõpetamisel kohaldatakse käesolevas seaduses
krediidiasutuse kohta sätestatut käesolevas peatükis toodud erisustega.“;
8) paragrahvi 39 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 42 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „lisaks hoiu-
laenuühistu seaduses sätestatule“;
11) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6–11 järgmises sõnastuses:
„6) ühistupanga liikmeks vastuvõtmise tingimused ja liikmetele kohaldatavad nõuded;
7) sisseastumismaksu suurus ja tasumise kord;
8) osamaksu suurus ja tasumise kord, kui see on ette nähtud;
9) osakapitali suurus;
10) reservkapitali ja muude kapitalide suurus ning moodustamise kord;
11) muud käesolevas seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused.“;
13) paragrahvi 42 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 421 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 421 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab isiku avalduse alusel
ühistupanga juhatus 30 päeva jooksul asjaomase avalduse saamisest arvates. Põhikirjaga võib
eelnimetatud õiguse anda nõukogule. Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise
otsuse tegemisel tuleb kontrollida liikme vastavust käesoleva seaduse ja põhikirja nõuetele.“;
16) paragrahvi 421 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Nõukogu võib erandkorras määrata osamaksu väljamaksmiseks eelsätestatust pikema tähtaja,
mis ei või olla pikem kui viis aastat, kui pärast väljamakse tegemist ei oleks ühistupanga
omavahendid piisavad käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnormatiivide ja muude
käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.“;
17) seadust täiendatakse §-ga 422 järgmises sõnastuses:
„§ 422. Ühistupanga juhatuse liikmed
(1) Ühistupanga juhatuses on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu või kui
käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Ühistupanga juhatuses võib olla kaks liiget, kui ühistupanga osakapital on alla viie miljoni
euro vastavalt käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 sätestatule.
(3) Ühistupanga juhatuse liige ei pea olema ühistupanga liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud
teisiti.“;
18
18) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 44. Ühistupanga alg- ja osakapital
(1) Ühistupanga algkapital koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013
artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud kapitalist ja reservidest.
(2) Kui ühistupank ei osuta väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud
investeerimisteenuseid ega käesoleva seaduse kohaselt piiriüleseid teenuseid, võib tema
osakapitali suurus olla väiksem käesoleva seaduse § 35 lõigetes 1 ja 2 sätestatust, kuid peab
olema vähemalt üks miljon eurot.
(3) Ühistupanga liikmed otsustavad osakapitali suuruse muutmise 12 kuu jooksul arvates
osakapitali suuruse muutmise aluseks oleva olukorra tekkimisest.
(4) Lisaks käesoleva seaduse §-s 51 sätestatule kutsub ühistupanga juhatus kokku erakorralise
üldkoosoleku ühistupanga osakapitali muutmiseks, kui ühistupanga osakapital väheneb rohkem
kui viie protsendi võrra.
(5) Ühistupanga juhatus esitab äriregistrile viivitamata üldkoosoleku otsuse, millega
otsustatakse ühistupanga osakapitali suuruse muutmine.“;
19) seadust täiendatakse §-dega 441 ja 442 järgmises sõnastuses:
„§ 441. Ühistupanga poolt investeerimisteenuste ja välisriigis teenuste osutamine
(1) Ühistupangal on õigus osutada väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud
investeerimisteenuseid ja käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis
tegevusloas sätestatud ulatuses, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid, kui
ühistupanga osakapital on vähemalt viis miljonit eurot.
(2) Ühistupank teavitab Finantsinspektsiooni, kui ta soovib alustada käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuste osutamist või käesoleva seaduse § 6 lõikes 1
nimetatud teenuste osutamist välisriigis, arvestades käesoleva seaduse § 2 lõikes 4 ja §-s 191
sätestatut.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus keelata ühistupangal investeerimisteenuste osutamine või
teenuste osutamine välisriigis, kui ühistupanga osakapital langeb alla viie miljoni euro.
§ 442. Oluline osalus ühistupangas
(1) Ühistupanga puhul võetakse liikme olulise osaluse määramisel täiendavalt arvesse liikme
rahalist ja mitterahalist panust ühistupanka, muu hulgas tema antud laene või tehtud
sissemakseid ühistupanka või muul viisil ühistupanga tegevuse arvestatavat toetamist. Samuti
tuleb olulise osaluse määramisel kaaluda liikme mõju ühistupanga juhtimisele tervikuna, mis
võib tuleneda liikme rollist, ühiskondlikust kuvandist või muudest sarnastest asjaoludest.
(2) Ühistupank peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olulise osaluse määramisel
viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni kõikidest asjaoludest, mis võivad tuua kaasa liikme
olulise osaluse või kontrolli ühistupanga üle.
(3) Ühistupank peab põhikirjas määratlema täpsemad liikme olulise osaluse hindamise
tingimused ja korra.“;
20) paragrahv 47 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahvi 49 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) teise äriühingu prokurist ega audiitor.“;
22) paragrahvi 51 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
,,(21) Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku kümne päeva jooksul aktsionäride,
liikmete, nõukogu või audiitori nõude või Finantsinspektsiooni ettekirjutuse saamisest arvates
või juhatus ei kutsu seda kokku muudel seaduses sätestatud juhtudel, on nii aktsionäridel,
19
liikmetel, nõukogul, audiitoril kui ka Finantsinspektsioonil õigus üldkoosolek ise kokku
kutsuda.“;
23) paragrahvi 51 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ja ühistupangale ei kohaldata hoiu-
laenuühistu seaduse §-s 40 sätestatut“;
24) paragrahvi 53 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „revisjonikomisjoni liige,“;
25) paragrahvi 54 lõigetest 2 ja 3 jäetakse välja sõnad „või revisjonikomisjoni esimees“;
26) paragrahvi 56 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „revisjonikomisjoni liige, revident,“;
27) paragrahvi 59 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
28) paragrahvi 60 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Krediidiasutuse siseauditi üksuse juhiks võib olla isik, kellel lisaks käesolevas seaduses
võtmeisiku kohta sätestatule on kõrgharidus ning siseauditi üksuse juhtimiseks vajalikud
teadmised ja kogemused.”;
29) paragrahvi 60 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ja revisjonikomisjoni liige“;
30) paragrahvi 60 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
31) paragrahvi 60 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „või revisjonikomisjoni liikmete“;
32) paragrahvi 60 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ja revisjonikomisjoni liikmed“;
33) paragrahvi 68 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) dokumendid krediidiasutuse juhtide ja siseauditi üksuse juhi kohta, mis kinnitavad nende
isikute usaldusväärsust ja vastavust käesoleva seaduse nõuetele;”;
34) paragrahvi 99 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) saada informatsiooni ja teha koostööd krediidiasutuse siseauditi üksusega.“;
35) paragrahvi 116 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) kui krediidiasutus on asutatud ühistupangana ja ühistupangal on vähem kui 50 liiget ning
liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud.“;
36) paragrahvi 116 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Finantsinspektsioonil õigus nõuda kohtu kaudu ühistupanga sundlõpetamist, kui esinevad
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alused ja ühistupanka ei ole vabatahtlikult
kuue kuu jooksul lõpetatud alates vastava olukorra saabumisest.“.
§ 4. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõike 1 ja lõike 7 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 5 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
20
3) paragrahvi 37 lõikes 1 asendatakse sõna „äriühingus“ sõnadega „äriühingus või
tulundusühistu puhul liikme osamaksust“.
§ 5. Maksualase teabevahetuse seadus
Maksualase teabevahetuse seaduse § 10 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Pandkirjaseaduse muutmine
Pandikirjaseaduse § 37 lõikest 2 jäetakse välja lauseosa „, revisjonikomisjoni liige, revident“.
§ 7. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
,,(21) Hoiu-laenuühistu juhtide sobivuse hindamisel peab Rahapesu Andmebüroo arvestama
hoiu-laenuühistu seaduse §-s 36 sätestatuga.“;
3) paragrahvi 72 lõige 2¹ tunnistatakse kehtetuks;
4) seadust täiendatakse §-ga 1186 järgmises sõnastuses:
,,§ 1186. Hoiu-laenuühistu tegevusluba
(1) Hoiu-laenuühistu ei saa käesoleva seaduse alusel taotleda tegevusluba alates 2025. aasta
1. novembrist.
(2) Käesoleva seaduse alusel hoiu-laenuühistule antud tegevusluba muutub kehtetuks käesoleva
seaduse § 75 lõike 1 punkti 1 alusel, kui hoiu-laenuühistu on saanud Finantsinspektsioonilt
krediidiasutuse, krediidiandja või makseasutuse tegevusloa või hiljemalt 2028. aasta 31.
detsembril, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Hoiu-laenuühistu, kellel ei ole
Finantsinspektsiooni tegevusluba, kuid jätkab oma tegevust tulundusühistu vormis ja on teinud
õigeaegselt vastava teavituse hoiu-laenuühistu seaduse § 473 lõike 3 kohaselt ning kelle tegevus
on käsitatav finantseerimisasutusena käesoleva seaduse tähenduses, peab olema Rahapesu
Andmebüroo tegevusluba.“.
§ 8. Reklaamiseaduse muutmine
Reklaamiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 37 järgmises sõnastuses:
„(37) Hoiu-laenuühistu reklaam ei tohi sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“;
2) paragrahvi 29 lõige 37 tunnistatakse kehtetuks.
§ 9. Tulundusühistu seaduse muutmine
21
Tulundusühistu seaduse § 17 lõikes 2, § 18 lõikes 2, § 20 lõikes 5, § 21 lõikes 1, §-s 33 läbivalt
ja § 50 lõikes 2 asendatakse sõna ,,hüvitus“ sõnaga ,,hüvitis“ vastavas käändes.
§ 10. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. novembril.
(2) Käesoleva seaduse § 2 punkt 1, § 3 punkt 9, § 4 punkt 2, § 5, § 7 punktid 1 ja 3 ning § 8
punkt 2 jõustuvad 2029. aasta 31. märtsil.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, …
Algatab Vabariigi Valitsus [kuupäeval]. a nr […]
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigikantselei
Hoiu-laenuühistu seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise eelnõu
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu koos seletuskirja ja märkuste tabeliga, mis
on lisatud käesolevale kirjale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
3. Märkuste tabel
Anastasia Nõmmik 5854 5096
Meie 12.05.2025 nr 1.1-10.1/2258-1
1
Lisa 1
MÄRKUSTE TABELID
Sisukord:
I kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel – lk 1
II kooskõlastusring kohta koostatud märkuste tabel - lk 26
III kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel - lk 59
IV kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel - lk 81
V kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel - lk 125
I kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel
Nr Ettepaneku sisu
Arvestatud,
mitte
arvestatud,
selgitatud,
teadmiseks
võetud
Rahandusministeeriumi
kommentaarid
FINANTSINSPEKTSIOON
1 Üldine
Ettepanek kehtestada seadusega regulatsioon, mille kohaselt
Finantsinspektsiooni järelevalve alla tulevad hoiu-laenuühistud
(HLÜ), kes peavad saama krediidiasutuse tegevusloa, läbivad
vahetult enne varade põhjaliku hindamise (Asset Quality Review).
Hindamine tehti ka 2014. aastal krediidiasutustele, kes läksid
Euroopa Keskpanga järelevalve alla. Hindamise eesmärk on saada
ülevaade, milline on varade kvaliteet ning kvaliteedi mõju
krediidiasutuse omavahendite tasemele ja kapitaliseeritusele.
Varade hindamist viisid läbi audiitorettevõtted ning protsessi
korraldas finants-inspektsioon.
Selgitatud Krediidiasutuste seaduse § 131 lõike 1
punkti 4 alusel tuleb tegutseval
äriühingul krediidiasutuse tegevusluba
taotledes esitada omavahendite suurust
tõendavad dokumendid koos
vandeaudiitori aruandega. Samuti
rakendatakse üldiseid krediidiasutuse
tegevusloa taotlemise nõudeid (sh
varade kvaliteedi hindamist) kõikidele
HLÜ-dele, kes viidatud luba taotlevad.
2 Üldine
Tuleks täiendavalt hinnata HLÜ mõistet, eelkõige tulenevalt
asjaolust, et eelnõuga kaotatakse territoriaalsuse piirang. Kaasneb
arvestatav risk, et eelnõu definitsiooni rakendamise korral oleks
HLÜ käsitatav krediidiasutusena CRR tähenduses.
Selgitatud RM hinnangul on eelnõus nimetatud
muudatuste järgselt krediidiasutused ja
HLÜ-d piisavalt eristatavad, et vältida
nende segamini ajamist.
Territoriaalsuse piirang kaotatakse Eesti
piires, kuid teenuste osutamine jääb
jätkuvalt Eestiga piiratuks (vt EN § 1 p
9). RM ei soovi laiendada liikmete ringi
väljaspool Eestit, sest siis sotsiaalne
kontroll kaoks ära – ka kehtivas
seaduses on HLÜ liikmete ring
tegelikkuses HLÜ registrijärgse- ning
selle naabervaldadega piiratud.
3 Üldine
Eelnõus puudub analüüs selle kohta, kas HLÜS alusel asutatud
HLÜ omakapital vastab CRR-is sätestatud omavahendite nõuetele.
Küsimus tõusetub eelkõige juhul, kui HLÜ liige tahab HLÜ-st välja
astuda, sest liikme osamaksed on omavahendite osa.
Selgitatud Nimetatud küsimus CRR omavahendite
nõude kohta tõusetub eelduslikult juhul,
kui ühistupanga tegevusloa saanud
HLÜ liige soovib ühistust välja astuda
ning seeläbi väheneb ühistupanga
omakapital alla CRR-s sätestatud
miinimummäära. Nimetatud olukorra
esinemise vältimise peaks tagama
kehtiva krediidiasutuste seaduse § 421 lg
2
4, mis lubab ühistupangal määrata uue
tähtaja ühistupanga lahkunud liikmele
osamaksu väljamaksmiseks, kui pärast
väljamakse tegemist ei oleks
ühistupanga omavahendid piisavad
krediidiasutuste seaduses sätestatud
usaldatavusnormatiivide ja muude
krediidiasutuste seaduse ning selle
alusle kehtestatud nõuete täitmiseks.
4 Üldine
Eelnõus puudub analüüs selle kohta, kuidas kohaldatakse olulise
osaluse regulatsiooni HLÜ liikmetele.1 Tulundusühistute eripära
tõttu on olulise osaluse määratlemine keerulisem kui OÜ või AS
puhul ning seda enam vajab eraldi analüüsi ja lahendust see, et keda
loetakse olulise osaluse omajaks või kontrollivaks isikuks.
Pankadele kohaldub KAS § 29 ja CRR art 4 lg 1 p 35-38. Pole
välistatud kaaluda võimalusena aktsiaseltsi vormi kohustuslikkust
HLÜ-dele, mis muutuvad HLÜ-st pangaks.
KAS § 29 lõike 6 kohaselt kohaldatakse
sama seaduse § 29-33 (st olulise osaluse
regulatsiooni) ka ühistupanga suhtes.
Olulise osaluse regulatsioon on
kehtestatud eeskätt aktsiapankade jaoks,
millel võivad olla erinevat klassi aktsiad
või osaluse teostamise õigused.
Seevastu ühistupank on ühistulise
põhimõttega, mistõttu ükski isik ei saa
suuremat kontrolli ühistupangas teistest
liikmetest suurema rahalise panuse läbi.
Samas märgime, et tegevusloa
taotlemisel tuleb HLÜ-l tõendada
selliste liikmete varanduslikku seisu,
kelle puhul tema osamaksu summa
ületab 2 protsenti taotleja osakapitalist
(KAS § 131 lg 1 p 13), mis on palju
madalam künnis kui olulise osaluse
peatükis sätestatud määrad.
5 Üldine
Eelnõust ei ole üheselt selge, mis saab juhul, kui HLÜ esimesel
korral ei läbi tegevusloa menetluse protsessi, st Euroopa Keskpank
teeb keelduva otsuse. Meie hinnangul tuleks vastav olustik
täiendavalt läbi mõelda ja vajadusel ka reguleerida, nt anda
täiendav aeg jagunemiseks, HLÜ tegevuse ümberkujundamiseks
jms.
Arvestatud Täiendatud eelnõus rakendussätteid (§ 1
p 58).
6 Üldine Eelnõust ei selgu, mis saab juhul, kui HLÜ oma tegevuse
lõpetamise/loamenetluse/krediidiasutuse loa saanuna jõuab alla
seaduses sätestatud künnise (3000 liiget või 5 000 000 eurot
kaasatud hoiuseid). Sellest tulenevalt võib tekkida olukord, kus
HLÜ langetab hoiuste mahu nt 4,99 miljoni euro juurde ja liikmete
arvu 2999 peale ja tegutseb samamoodi edasi ilma krediidiasutuse
tegevusluba taotlemata. Tegevuse jätkamist võimaldab seejuures
tulundusühistu seaduse § 92 lõige 1 lause 1, mille kohaselt võib
üldkoosolek kuni vara jagamise alustamiseni otsustada mh ühistu
tegevuse jätkamise.
Arvestatud Vt eelmine kommentaar.
7 Üldine Eelnõust ei selgu, millise aja jooksul peab HLÜ taotlema
krediidiasutuse/ühistupanga tegevusloa, kui pärast seaduse
jõustumist ületab seaduses sätestatud künnise. Näiteks juhul kui
HLÜ jõuab seaduses sätestatud künniseni 2022. aastal, siis kas
tegevusloa taotluse esitamise kohustus tekib kohe või kehtib
sarnaselt nn 9 kuune ülemineku tähtaeg. Kui kohustus tekib kohe,
võib tekkida küsimus ka võrdsest kohtlemisest, kuivõrd teistel
Arvestatud Vt eelmine kommentaar.
1 Näiteks kehtiva krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 12 lõike 3 kohaselt ei kohaldata HLÜ-le olulise osaluse omandamise
kohta sätestatut. Taotlusele tuleb üksnes lisada andmed ja dokumendid nende rahaliste vahendite päritolu kohta, millega tasutakse
või on tasutud osamaks, mis on 5000 eurot või rohkem
3
HLÜ-del oli üleminekuaeg ning võimalus oma tegevust vastavalt
kujundada.
8 Üldine
Võiks kaaluda HLÜ-de jagunemise keelu leevendamist, et HLÜ-
dele jääks suurem ettevõtlusvabadus oma äri korraldamiseks.
Mitte-
arvestatud
Pigem looks eelnõu koostajate
hinnangul jagunemise keelu
leevendamine võimaluse korraldada
oma äri selliselt, et varad ja kohustused
oleksid ebavõrdselt jaotunud ning
liikmete huvid ei oleks seetõttu võrdselt
kaitstud.
9 Eelnõu § 1 p 30
Seletuskirja viide likviidsusele ei ole asjakohane ning eelkõige
peaks keskenduma vastutustundlikule laenamisele.
Kui kõigi põhimõtete järgimisel ja riskipõhise hinnangu
tulemusena on mõislikum anda suurem laen mõnele liikmele, siis
sisult võib see HLÜ-le parem olla nii krediidiriski kui ka kaudselt
likviidsuse seisukohalt.
Teadmiseks
võetud
Teoreetiliselt on küll ühele liikmele
suure(ma) laenu andmine parem
krediidiriski kui ka likviidsuse
seisukohalt, aga see toimib ainult
ideaalse stsenaariumi korral.
Tavapärase äritegevuse korral ei ole
võimalik hinnata adekvaatselt kõiki
laenusaajaga seotud riske ning ära hoida
nende realiseerumist.
10 Eelnõu § 1 p 31
Seletuskirjast ei selgu, miks on sellise piirangu kehtestamisel
lubatud laenu andmine ja teenuste pakkumine ühistupangale, võttes
arvesse eeltoodud välistuse eesmärki. Lisaks ei ole
Finantsinspektsiooni hinnangul seletuskirjas viide hoiuste pealt
intressi teenimise kohta kirjutatud piisavalt selgelt ning võiks olla
sõnastatud pigem intressi maksmisena kui teenimisena. Vastasel
juhul võib tekkida arusaam nagu räägitaks HLÜ poolt paigutatud
hoiustelt laekuvast intressitulust.
HLÜS § 28 lg 11 sõnastuse puhul tuleb HLÜ-l valida, kas juhtida
hästi oma likviidust või järgida HLÜS § 28 lõikes 11 sätestatut, sest
laenude tähtaegade juhtimisel peaks eelkõige arvestama hoiuste
tähtaegu, ehk siis tasakaalus peavad olema varade ja kohustuste
tähtajad. Kui näiteks hoiuste tähtajad on üldjuhul pikaajalised,
näiteks viis aastat, siis ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul
põhjendatud seada paindumatut tähtaja piirangut laenudele. Selline
piirang võib olla ebamõistlik just pika-ajalise tähtajaga hoiustega
HLÜ-dele. Rõhk peaks olema likviidsuse juhtimisel, sh varade ja
kohustuste tähtaegade tasakaalu osas.
Osaliselt
arvestatud,
selgitatud
Eelnõu seletuskirja on muudetud § 1
punkti 36 (§ 28 lg 10) osas, mis
puudutab intressi maksmist.
§ 28 lg 11 on eelnõust kustutatud.
11 Eelnõu § 1 p 34 Piiratud peaks olema ka kõigi teise kaitseliini esindajate, sh
riskikontrolli ja vastavuskontrolli eest vastutaja, osalemine
laenukomitees. Samuti ei tohiks laenukomitees osaleda juhatuse
liige, kes vastutab teise kaitseliini toimimise eest. Lisaks eeltoodule
oleme seisukohal, et juhatuse liikmete osaluse piiramise osas tuleks
kaaluda vastavate KAS-i sätetega analoogset nõuete kehtestamist.
Seejuures pöörame tähelepanu, et kehtivas HLÜS-i § 29 lõikes 6 on
krediidiasutuste seadusele sarnane regulatsioon juba olemas.
Osaliselt
arvestatud,
selgitatud
Eelnõu § 1 punkti 39 kohaselt ei või
laenukomitee liikmeks olla HLÜ
juhatuse või nõukogu liige või audiitor
või revisjonikomisjoni liige.
Mis puudutab juhatuse liikme osalemist
laenukomitee töös, siis juhime
tähelepanu sama punkti juures toodud
eelnevale kommentaarile.
12 Eelnõu § 1 p 44
Eelnõus on kasutatud terminit vastavuskontroll teatud
kontrollitoimingute kohta, mis teiste õigusaktide kohaselt on
osaliselt küll seostatavad vastavuskontrolliga, kuid
Finantsinspektsiooni hinnangul on osaliselt tegemist väga selgelt
siseauditi funktsiooni klassikalise kirjeldusega. Kuivõrd
vastavuskontroll ja siseaudit on ka EL tasemel selgelt defineeritud
funktsioonid, siis on Finantsinspektsiooni hinnangul eksitav luua
HLÜS-i funktsioon, mida nimetatakse vastavuskontrolliks, kuid
mille ülesanded on pigem siseauditi omad.
Arvestatud Eelnõu uues sõnastuses teostab seaduse
nõuete vastavuse kontrolli
revisjonikomisjon (ja osaliselt audiitor).
4
Seejuures pöörame tähelepanu, et KAS-i muudatus-ettepanekutes
on vastavuskontrolli funktsiooni uued sätted olemas, mis on
kooskõlas juba investeerimisühingutele läbi otsekohalduvate EL-i
õigusaktide kehtivate sätetega ning EBA seotud suunistega
(kehtestatud FI soovitusliku juhendina).
13 Eelnõu § 1 p 47
Arvestades muudes õigusaktides vastavuskontrolli teostajale
pandud ülesandeid, ei ole selliste aruannete esitamine
vastavuskontrollile asjakohane. Selles ning eeltoodus punktis
toodut arvestades on Finantsinspektsioon seisukohal, et kui HLÜ-
dele on vajalik kehtestada kontrolli vorm, mis ei ole oma sisult ei
vastavuskontroll ega siseaudit, siis tuleks seda nimetada muu
terminiga.
Arvestatud Vt eelmine kommentaar.
14 Eelnõu § 1 p 50
Oluliselt detailsemalt tuleks läbi mõelda HLÜ-de likvideerimise
protsess, kuna see võib teatud juhtudel saada oluliseks. Seda mh ka
liikmete varade kaitsevajadusest tuleneva aspekti kaudu, kui ka
HLÜ-de klientide aspektist.
Samuti ei nähtu eelnõust, et millised riskid ja võimalikud
kuritarvitused loodava raamistikuga võivad aktiviseeruda ning
kuidas neid mõistlikult ette ära reguleerida. Näiteks ei tohi HLÜ
sõlmida uute klientidega lepinguid, kuid eelnõust nähtuvalt ei ole
keelatud olemasolevate klientidega lepingute pikendamine.
Vastava näite välistamiseks teeme ettepaneku täiendada lõiget 5
keeluga pikendada ka olemasolevate klientide lepinguid.
Arvestatud Nõustume vajadusega keelata
olemasolevate lepingute pikendamine,
kui uute klientidega lepingute
sõlmimine on keelatud.
Muudetud on eelnõu § 1 punkti 58 (§
471 lg 5-6).
15 Eelnõu § 1 p 50
HLÜ-dele tuleks anda pikem üleminekuaeg, mistõttu teeb
Finantsinspektsioon ettepaneku, et üheksa kuu asemel peaksid
HLÜ-d kaheteist kuu jooksul redaktsiooni jõustumisest arvates
esitama Finantsinspektsioonile tegevusloa taotluse.
Arvestatud Eelnõus toodud üleminekuajad on
jagatud kolmeks vastavalt eeldatavale
halduskoormuse kasvule HLÜ-de jaoks.
Kõige vähemkoormavamad meetmed
hakkaksid kehtima 2023. aasta 1. juulil,
enamik nõudeid rakenduvad 2024. aasta
1. jaanuaril; § 471 lg 1) ning
krediidiasutuse tegevusloa taotlemiseks
on HLÜ-del aega kuni 2028. aasta 31.
detsembrini, Muudetud on eelnõu § 1
punkti 58 (§ 471 lg 1, 3-4).
16 Tehnilised kommentaarid
1) Eelnõu § 41.3 lõikest 2 puudub sõna „kuu“;
2) Eelnõu § 32.2 lõike 7 lause 2 ja lõige 8 on sama sisuga, mistõttu
teeb Finantsinspektsioon ettepaneku sõnastada § 32.2 lõige 8
järgnevalt: „„Põhikirjaga võib nõukogule anda õiguse
otsustada ka muid küsimusi, mille otsustamine ei kuulu
vastavalt seadusele või põhikirjale juhatuse või üldkoosoleku
pädevusse.“
3) Seletuskiri ja eelnõu ei ole mitmel juhul omavahel kooskõlas,
sh § 3 lõige 1 seletuskiri ja eelnõu § 1 p 5 sõnastus, ning § 6
pealkirja seletus ja eelnõu tekst.
Arvestatud Viidatud punkti täiendatud sõnaga
„kuu“. Nõustume, et § 32.5 lõige 7 ja
lõige 8 on sarnase sisuga, mistõttu ei ole
vältimatult vajalik lõike 8 lisamine
pakutud sõnastuses; seetõttu on varasem
lõige 8 kustutatud.
Seletuskiri ja eelnõu on omavahel
paremini sobitatud.
MTÜ FINANCEESTONIA
1 Üldine FinanceEstonia toetab ja tervitab kavatsust hoiu-laenuühistuid
(HLÜ) paremini reguleerida, et tagada HLÜ-de tegevuse suurem
läbipaistvus ja HLÜ-de liikmete tõhusam kaitse. FinanceEstonia
eesmärk on esindada oma liikmete huve selleks vajaliku
ärikeskkonna ja seadusloome parandamisega. Seda arvesse võttes
peame vajalikuks märkida, et HLÜ struktuuri varjus on turul
tegutsemas ka ettevõtjaid, kes klassikalise HLÜ põhimõtteid ei
järgi ning on võrreldes muude turuosalistega, näiteks
Teadmiseks
võetud
5
krediidiandjatega, saanud põhjendamatu konkurentsieelise. Uus
regulatsioon peaks olema proportsionaalne ja ei tohiks tekitada
ebaproportsionaalselt suuri kohustusi, mida nõue muutuda pangaks
tekitab.
2 Üldine HLÜ-d, olenemata suurusest, peaksid kuuluma Finants-
inspektsiooni järelevalve alla ning omama tegevusluba.
Arvestatud RM hinnangul on ühistupanga vorm
ainuke ettevõtlusvorm, mis annaks
võimaluse säilitada ühistulise tegevuse
vormi, sh liikmete endi kontrolli ühistu
tegevuse üle.
Seevastu muude finantsjärelevalve
vormide puhul, sh krediidiandja
tegevusloa taotlemise puhul, jääks
ühistuline tegevus pigem tagaplaanile.
3 Eelnõu § 1 p 5
Eelnõu kohaselt eeldatakse hoiuste tasemelt alates 5 mio EUR
pangalitsentsi taotlemist, mis on ebaproportsionaalne tänaste
pangareeglitega, mille kohaselt minimaalne omakapitali nõue on 5
mio EUR. Arusaadavalt ei ole võimalik 5 mio EUR hoiuste mahu
pealt lisada samaväärses mahus omakapitali või katta pangana
tegutsemise kulusid (regulatsioon, vastavuskontroll jms). Nõue
taotleda teatud suuruse puhul Finantsinspektsioonilt panga
tegevusluba võiks olla üks võimalus, kuid kohustuslikuks
muutmisele seatud hoiuste maht või liikmete arv peaksid olema
oluliselt kõrgemad kui praeguses eelnõu kavandis viidatud.
Selgitatud
4 Eelnõu § 1 p 5
Alternatiivina [krediidiasutuse tegevusloa taotlemisest] võiks olla
HLÜ-del võimalus taotleda Finantsinspektsioonilt KAVS-ist
tulenevatest põhimõtetest lähtuvat tegevusluba. Eesti võiks võtta
eeskuju Leedust, kus on olemas nn spetsiaalpanga litsents
omakapitali nõudega 1 mio EUR ja mille üks eesmärke on olnud
samuti HLÜ sektori korrastamine (oleme teadlikud, et vastav
krediidiasutuste seaduse muutmise eelnõu on hetkel samuti
kooskõlastusringil). Kokkuvõttes on FinanceEstonia arvamusel, et
eelnõus tuleks tõsta piirmäära, millest alates peab HLÜ hankima
kas spetsiaalpanga või täiemahulise krediidiasutuse litsentsi, kuid
olenemata suurusest peaksid HLÜ-d kuuluma Finantsinspektsiooni
järelevalve alla ning omama tegevusluba.
Selgitatud Käesoleva eelnõuga võimaldaks
asutada ühistupanka ka 1-miljoni eurose
algkapitaliga. Eelnõu koostajate
hinnangul on see kõige mõistlikum
üleminekuvorm hoiu-laenuühistust, st
ühistu tegevus säiliks eeskätt ühistuline
element.
Nn spetsiaalpanga loomine (mille
omakapitali nõue on 1 mio EUR) on
olnud kavas ka käesoleva eelnõuga.
5 Eelnõu § 1 p 42
FinanceEstonia toetab ka meetmete rakendamist juhtorganite
liikmete sõltumatuse kindlustamiseks. Peame põhjendatuks
reguleerida probleemi, kus pahasoovlikud HLÜ-d sõlmivad
liikmetega lepingud, mille kohaselt juhatus võib esindada liikmeid
üldkoosolekul ja sisuliselt võtta vastu üldkoosoleku pädevuses
olevaid otsuseid juhatusele antud volikirjadega ehk sisuliselt vaid
paari inimesega.
Selgitatud Nõustume toodud seisukohaga ning
märgime, et eelnõuga on täpsustatud
liikmete esindajate ehk volinike
regulatsiooni. Eelnõu § 1 punkti 45 (§
324 lg 3) kohaselt ei või hoiu-
laenuühistu volinik olla juhatuse või
nõukogu liige, ning sama paragrahvi
lõike 1 teise lause kohaselt saab
volinikke valida ja tagasi kutsuda
üldkoosolek. Viimati mainitu peaks
hoidma ära seda, et näiteks juhatus valib
iseenda hulgast isikuid HLÜ liikmeid
üldkoosolekul esindama.
6 Eelnõu § 1 p 50
Üheksakuuline üleminekuperiood on põhjendamatult lühike;
pangalitsentsi taotlemise jaoks kokkupandavate dokumentide
protsess on väga mahukas protsess ja võtab minimaalselt 6-9 kuud,
aga veelgi rohkem võib võtta aega vajaliku omakapitali
kokkusaamine. KAS järgi võib krediidiasutuse tegevusloa
menetlemine kesta kuni 12 kuud.
Arvestatud Pikendatud on üleminekuperioodi
krediidiasutuse tegevusloa
taotlemiseks.
6
Lisaks nõuab taotluse koostamine erinevate nõustajate kaasamist:
õigusnõustajad, ärinõustajad, IT nõustajad, kelle leidmine võib olla
keeruline. Võtmetöötajate leidmine võib olla keeruline või võimatu
lühikese aja kestel. Krediidiasutustele kehtestatud detailsete nõuete
täitmine võib osutuda raskendatuks. Võib tekkida probleem, et kas
Finantsinspektsioon suudab loa taotlused nõutud aja jooksul ära
menetleda.
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA
1 Üldine HLÜ-de regulatsioon ei vaja nii ulatuslikke muudatusi. Nõuete
põhjalik muutmine ning liigne riigipoolne reguleerimine tekitab
HLÜ-dele suure halduskoormuse, mis piirab nende
ettevõtlusvabadust ning tegevusi.
Teadmiseks
võetud
2 Eelnõu § 1 p 5
Eelnõuga sätestatud künnised (5 mio EUR ja 3000 liiget) on
olemuselt HLÜ-dele koormav. Tagasisidet andnud Kaubanduskoja
liikmed märkisid, et HLÜ-d ei ole tavapärased Finantsinspektsiooni
järelevalve all olevad teenuseosutajad, sest nende liikmed on ka
samal ajal HLÜ omanikud ning neil on võimalik kontrollida ühistu
tegevust ja valikuid. Seetõttu ei ole vajalik teatud tingimuste
saabumisel rakendada HLÜ-dele krediidiasutustele kohaldatavaid
nõudeid. Lisaks sellele toodi esile, et muudatuse puhul kaotaks
ühistu kui liikmeline asutus oma mõtte ning see suurendaks HLÜ-
de halduskoormust.
Osaliselt
arvestatud
Märgime, et kõikidel äriühingutel, mis
kuuluvad Finantsinspektsiooni
järelevalve alla, sealhulgas osaühingutel
ja aktsiaseltsidel on samamoodi
omanikud, kes tarbivad vastava
teenusepakkuja teenuseid. Samas on
üks krediidiasutuse vorme ka
ühistupank, kus HLÜ-ga sarnane
omanikusüsteem ja ühistuline tegevus
säilib.
3 Eelnõu § 1 p 30
HLÜ-d märkisid tagasisides, et HLÜ liikmetele laenamise osas
suuremate piirangute seadmine, mille puhul laenamine HLÜ
liikmetele ei tohi olla üle kümne korra suurem osamaksust ega üle
kümne protsendi HLÜ omakapitalist (Eelnõu § 28 lg 9), on liialt
suur ülemmäärade vähendamine ning sellega piiratakse HLÜ-de
ettevõtlusvabadust. Seega ei soovi tagasisidet andnud HLÜ-d
kehtivaid ülemmäärasid muuta.
Arvestatud Liikmetele antavate laenude ülemmäär
(§ 28 lg 9) on tõstetud tagasi täna
kehtivate ülemmääradeni.
4 Eelnõu § 1 p 32
Kaubanduskojale tagasisidet andnud HLÜ-d märkisid, et vajalik
pole kehtestada detailsemaid nõudeid isiku (eelkõige füüsilisest
isikust laenuvõtja) krediidivõimelisuse hindamisele (Eelnõu § 281).
Selgitusena toodi välja, et liikmest laenaja puhul ei ole tegemist
tavalise tarbijaga, vaid ühistu liikmega, kes on ka HLÜ omanik.
Krediidivõime hindamist ei tohiks muuta liialt jäigaks, sest see
piiraks HLÜ-de paindlikkust.
Selgitatud Liikmed ei otsusta iga liikmeks
astumise avalduse rahuldamise või
keeldumise üle, seda teeb HLÜ juhatus
igapäevase majandus-tegevuse raames.
Sellest tulenevalt on ka küsitav, kui
teadlikud on liikmed sellest, kellele
nende hoiustatud raha laenatakse.
Krediidivõimelisuse hindamine on
hoiustamisel ja laenudel põhineva
finantsteenuse keskne osa, ning
eelnõuga muudetakse lihtsalt
täpsemaks, st HLÜ-le ei panda
täiendavaid piiranguid selle
otsustamisele, kas konkreetsele isikule
võib laenu anda. Ka § 28.1 lõige 3 -
mille kohaselt võib HLÜ anda liikmele
laenu, kui HLÜ on hindamise
tulemusena leidnud, et laenulepingust
tulenevad kohustused täidetakse
lepingus kokkulepitud tingimustel –
peaks olema iseenesest mõistetav
juhatuse kohustus teha iga liikme puhul
ennetavalt läbi, ja eriti sellise ärimudeli
puhul, kus äriühingu juhatus kasutab
7
ühingule mittekuuluvat raha
finantsteenuse osutamiseks.
EESTI PANK
1 Üldine
Eesti Pank on juba pikemat aega (viimati eelnõu välja-
töötamiskavatsuse tagasisides) pooldanud hoiu-laenuühistute
(edaspidi „HLÜ“) suhtes kehtivate normide täiendamist, arvestades
et sotsiaalse kontrolli põhimõte ei ole küllalt efektiivne ning
sisuliselt toimivad HLÜ’d sarnaselt avalikkuselt hoiuseid kaasavate
finantsasutustega. Peame kavandatud muudatusi vajalikuks ja
põhimõtteliselt toetame eelnõu vastuvõtmist.
Teadmiseks
võetud.
2 Üldine Krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustuse kehtestamisel
tuleb arvestada ka võimalusega, et kohustuse vältimiseks asutavad
samad isikud mitu hoiu-laenuühistut, mille majanduslikud huvid on
seotud. Vajadusel tuleb eelnõud täiendada kohaste piirangutega.
Selgitatud EN § 1 p 47 (täpsemalt § 36 lg 5) keelab
HLÜ juhatuse liikmel tegutseda
juhtorgani liikmena krediidiasutuses või
teises finant-seerimisasutuses, sh teises
HLÜ-s. Samamoodi on ette nähtud ka
piirangud teistele finantseerimis-
asutustele laenu andmisele (EN § 1 p
36). Muus osas leiame, et täien-davad
piirangud ei ole vajalikud.
3 Eelnõu § 1 p 5 Ettepanek kaaluda viie miljoni euro piirmäära suurendamist näiteks
kaheksa miljoni euroni ning liikmete arvu piirmäära vähendamist
järgmistel kaalutlustel:
a) Eelnõu järgi peab ühistupanga algkapital olema vähemalt üks
miljon eurot (KAS § 44). Hoiu-laenuühistu seaduse § 27 lõike 1
punkti 5 järgi ei tohi HLÜ bilansiliste nõuete summa klientide vastu
ja bilansiväliste kohustuste summa kokku ületada kümnekordset
omakapitali summat. Kaheksa miljoni euro piirmäär
krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustusele oleks paremini
kooskõlas kahe eelnevas osundatud tingimusega, võimaldades
ühtlasi täita seaduse nõuded teatava varuga.
b) Krediidiasutuse tegevusloa taotlemise kohustus peaks olema
HLÜ-del, kelle tegevusel on ühiskonnale ja majandusele suurem
mõju.
c) Tasakaalustavalt võiks kaaluda liikmete arvu nõude karmistamist
(ehk numbrilist vähendamist), kuna see kriteerium iseloomustab
sotsiaalse kontrolli toimimist. Sotsiaalne kontroll HLÜ tegevuse
üle on tõenäoliselt tugevam, kui HLÜ hoiuste kogumaht on suur,
aga liikmete arv väike ning nõrgem siis kui HLÜ hoiuste kogumaht
on tagasihoidlik, aga hoiustajaid palju. Seega on tugevam
järelevalve vajalik eelkõige HLÜ-de üle kes on suured liikmete
arvult, mitte niivõrd varade mahult.
Selgitatud Krediidiasutuse tegevusloa taotlemise
kohustust ning selle ajendeid on
selgitatud seletuskirjas.
4 Eelnõu § 1 p 25 Teeme ettepaneku, et hoiu-laenuühistu peaks vähemalt kümme
protsenti oma liikmete hoiustest hoidma likviidsetes varades.
Vajadusel võib näha ette nõude paindlikuma täitmise, näiteks nii et
lühiajaliselt võiks likviidseid varasid hoida ka vähem, kuid mitte
alla viie protsendi.
Hoiustest viie protsendi likviidsetes varades hoidmise nõue ei
pruugi olla piisav hoiu-laenuühistu usaldusväärsuse tagamiseks.
Käesoleva aasta majanduskriisis on Eesti Panga statistika andmeil
hoiu-laenuühistute likviidsete varade osakaal koguvaradest
vähenenud jaanuari 11% kuni 6% mais ehk juhul kui neil oleks
käesoleva aasta alguses olnud vähem likviidseid varasid, oleks
Arvestatud
8
majanduskeskkonna muudatused võinud kaasa tuua
likviidsusprobleemid. (Nt valuutakomitee perioodil nõudis Eesti
Pank pankadelt kohustusliku reservi hoidmist 10 kuni 15 protsenti
kohustustest.)
5 Eelnõu § 2
Teeme ettepaneku krediidiandjate- ja vahendajate seaduse § 2 lõige
6 tühistada või vähemalt kohaldada hoiu-laenuühistutele
krediidiandjate ja –vahendajate seaduse peatükke 6 ja 7.
Hoiu-laenuühistud peaks täitma krediidiandjate ja –vahendajate
seaduses sätestatud nõudeid sõltumata intressitasemest. Hoiu-
laenuühistust laenu võtja on samasugune laenuklient kui teiste
finantseerimisasutuste kliendid ning seega peaks tema suhteid
laenuandjaga reguleerima võrdsetel alustel. Sarnasel seisukohal on
eelnõu seletuskirja järgi ka Justiitsministeerium ja
Tarbijakaitseamet.
Selgitatud Osaliselt on eelnõu koostamisel
lähtutud ka krediidiandjate ja –
vahendajate seaduse peatükkides 6 ja 7
sätestatut, kuivõrd see on HLÜ eripära
arvestades kohane (nt eelnõuga lisatav §
281).
EESTI HOIU-LAENUÜHISTUTE LIIT
1 Üldine
Eelnõu ei sobi esitatud kujul seadusena vastu võtmiseks ja Hoiu-
Laenuühistute Liit (HLÜL) soovitab menetluse lõpetada. Eelnõu
seletuskirjas välja toodud eeldused ei ole kooskõlas tänase
tegelikkusega. Samuti kaugenevad kavandatud muudatused
rahvusvahelisest heast tavast ja üldlevinud ühistulistest
põhimõtetest ning ei aita kuidagi kaasa seaduste muutmise peamise
eesmärgi saavutamisele, et tagada HLÜ tegevuse suurem
läbipaistvus ja HLÜ liikmete tõhusam kaitse.
Teadmiseks
võetud.
2 Üldine Eelnõu seletuskirjas viidatakse eelnõu koostamise kaaluka
põhjendusena justkui oleks kehtiv hoiu-laenuühistu seadus
vastuolus Euroopa Liidu pangandusdirektiiviga. See põhjendus on
aga vale, kuna EL direktiivi 2013/36/EL kohaselt ei kohaldata seda
direktiivi Eestis HLÜdele. Seega, muutes täna HLÜ regulatsiooni
ja sundides neist suuremad võtma endale samad halduskohustused
nagu pankadel, läheb rahandusministeerium ise vastuollu direktiivi
põhimõttega, mille kohaselt HLÜd selle direktiivi mõttega ei
kohaldu.
Selgitatud Viidatud pangandusdirektiivi tõepoolest
ei kohaldata selles sisalduvate välistuste
tõttu HLÜ-dele. Samas märgime, et
nimetatud välistus tuleneb sellest, et nii
viidatud pangandusdirektiivi artikli 9
punkti 1 kui ka krediidiasutuste seaduse
§ 4 lg 1 kohaselt on ainult pankadel
kaasata avalikkuselt hoiuseid.
Nimetatud direktiivi välistuse puhul on
arvesse võetud väga piiratud HLÜ
asutamise ja liikmelisuse kriteeriume,
mis tulenevad ühisest kutsest või
elukohast (vt HLÜS § 17 lg 1-2), samas
lähtudes praktikast on selge, et neid
kriteeriume tihtipeale ei kohaldata –
HLÜ-de liikmeks astumisele suunatud
reklaam on pigem suunatud
kindlaksmääramata isikute ringile
(KAS § 4 lg 3).
Eelnevast tulenevalt nõustume, et
pangandusdirektiivi ei tohiks põhimõtte
poolest HLÜ-dele kohaldada, kuid kui
viimaste tegevus praktikas läheb
vastuollu pangandusdirektiiviga, siis ei
ole viide nimetatud erandile alati
põhjendatud.
3 Üldine
Alates HLÜ-de regulatsiooni jõustumisest 1999. aastal ei ole
HLÜde ega kehtiva seadusega probleeme olnud, mistõttu on
arusaamatu ulatuslike piirangute sisseviimine seadusesse, mis seni
Selgitatud Kui jätta kõrvale viimase aasta jooksul
ilmnenud juhtumid, siis on
samalaadseid juhtumeid (kus tegemist
võib olla pahatahtliku juhtimise või
kontrolli funktsiooni ebapiisava
9
on põhijoontes hästi töötanud ja taganud HLÜde ja nende liikmete
õigused ja kohustused proportsionaalselt.
täitmisega) olnud veelgi, sh Võru HLÜ
möödunud kümnendil. Lisaks esitatakse
nii TTJA-le kui ka esimese astme
kohtutele igal aastal mitmeid kaebusi
raha mittetagastamise kohta, ning
uudistekünnise on ületanud mitmed
juhud, kus liikmed kas ei tea piisavalt
palju ühistu tegemistest või napib neil
teadmisi ja vahendeid, et kuidas ühistu
tegevus seadusele vastavaks muuta.
Ülaltoodud probleemid on juba väga
tõsised, mille saabumist ei tasuks oodata
selleks, et muuta õiguslikku
regulatsiooni, mis selgelt ei vasta
tegelikule turuolukorrale.
4 Üldine
Eelnõu puhul on tegemist ettevõtlusvabaduse oluliste piirangutega
ühe ettevõtlusvormi – HLÜde – ja selle ettevõtlusvormi alla
vabatahtlikult ühinenud omanike suhtes.
Teadmiseks
võetud
Ettevõtlusvabaduse riivet on käsitletud
käesoleva seletuskirja 5. osas.
5 Üldine
Usaldusnormatiivide karmistamine on ebaproportsionaalne ning ei
taga HLÜde toimimist ja jätkusuutlikku arendamist. Näiteks
saaksid HLÜd eelnõu kehtestamise järel küll ulatuslikud tegevus-
ja järelevalvelised piirangud, mis kohati on karmimad kui need, mis
on ette nähtud ühistu- või aktsiapankadele krediidiasutuste
seadusega, ent ei saaks juurde ühtegi õigust, nt HLÜde hoiuste
riiklikku tagatist.
Selgitatud Seletuskirja on lisatud tabel koos
selgitustega, milles on võrreldud HLÜ-
dele ja krediidiasutustele kohaldatavaid
nõudeid.
6 Eelnõu § 1 p 41.4
Arusaamatu on liikmete kohustuslik informeerimine juba niigi
avaliku ja kättesaadava infoga.
Selgitatud Siin tuleks eristada kohustuslikku
informeerimist ning liikmele teabe
andmist tema soovi alusel. Mis
puudutab viimatimainitut, siis EN p-s
55 (§ 41.3) märgitud teabe küsimise
õigus liikmel on põhjendatud, kui liige
soovib teada konkreetselt tema
rahaasjade seisu HLÜ juhatuse
toimetamise all.
Seoses aga kohustusliku teavitamisega,
siis lisaks majandusaasta aruande
heakskiitmisele üldkoosolekul tuleb
nõukogu liikmeid (kes omakorda
teavitavad liikmeid) teavitada
revisjonikomisjonil, kui HLÜ tegevus ei
vasta seadusele, mis on RM hinnangul
põhjendatud, et hoida ära HLÜ juhatuse
ja/või muude juhtorgani liikmete
pahatahtlik käitumine.
7 Eelnõu § 1 p 44
Vastavuskontrolli kohustuslik korraldamine on arusaamatu ja
ühistuliste põhimõtetega vastuoluline tegevus.
Arvestatud,
selgitatud
HLÜ sektori praktikast nähtav, et teatav
järelevalve peab HLÜ-del olema, et
tagada HLÜ-de tegevuse vastavus
õigusaktidele ning seeläbi hoiustajate
vara säilimine. Eelnõus on valitud
selleks jätkuvalt revisjonikomisjon,
kuid võrreldes kehtiva seadusega on
revisjonikomisjoni ülesandeid ja
revisjonikomisjoni liikmetele
kohalduvaid nõudeid täiendatud ja
täpsustatud.
10
Novembris 2020 esitas Hoiu-Laenuühistute Liit enda poolt
koostatud eelnõu kavandi, milles esitati järgmised punktid
kehtiva HLÜS muutmiseks:
Teadmiseks
võetud
8 Tunnistada kehtetuks § 2 lg 3 Selgitatud Kattub RM eelnõus pakutuga.
9 Tunnistada kehtetuks § 5 Osaliselt
arvestatud
EN seletuskirjas on põhjendatud § 5
kehtetuks tunnistamist vajadusega
tunnistada kehtetuks selgelt vananenud
säte; lisaks puudub alus ja mõte eristada
HLÜ-sid nende eesmärke silmas
pidades.
Oleme osaliselt nõus esitatud
seisukohaga, st ka RM poolt koostatud
eelnõus on ette nähtud § 5 lõike 2
kehtetuks tunnistamine. Samas leiame,
et lõike 1 sõnastus eelnõus pakutud
kujul, st viitamine §-le 17 teenib
paremini õigusselguse eesmärki
võrreldes sätte kehtetuks
tunnistamisega.
Mis puudutab aga RM eelnõusse lisatud
lõiget 3, mille kohaselt peab HLÜ
asukoht olema Eestis ja HLÜ võib
tegutseda üksnes Eestis, siis jääme
eelnõu seletuskirjas esitatud seisukoha
juurde, mille järgi peaks HLÜ olema
kohaliku tähtsusega
finantseerimisasutus, kes peaks oma
teenuseid pakkuma just riigis sees –
seda enam, et HLÜ-dele ei kohaldu
finantsjärelevalve.
10 Muuta § 6 lg 1 p 2 ning see sõnastada järgmiselt:
„2) laenutehingud, sealhulgas hüpoteeklaenud ja faktooring;“
Arvestatud
11 Tunnistada kehtetuks § 10 lg 1 p 2. Mitte-
arvestatud
Nimetatud muudatus käsitleb HLÜ
põhikirjas sisseastumismaksu suuruse ja
tasumise korra kehtestamise kohustuse
kehtetuks tunnistamist.
Nimetatud muudatusettepanek on
mittearvestatud, sest RM hinnangul
loob see esiteks võimaluse liikmete
ebavõrdseks kohtlemiseks. Kui
sisseastumismaks kehtestatakse
juhatuse otsuse alusel, siis oleks
põhimõtteliselt juhatusel igakordselt ja
iga konkreetse liikme liitumisel
võimalik otsustada selle liikme
sisseastumismaksu suurus ja tasumise
kord. Sisseastumismaks on aga rahaline
kohustus ühistu ees, mille täitmise kord,
suurus ja eeltoodu muutmine peaks
olema liikmete otsustada.
12 Tunnistada kehtetuks § 16. Mitte-
arvestatud
Mittearvestatud ülaltoodud p 11 juures
toodud põhjendustel.
13 Muuta § 17 ning see sõnastada järgmiselt:
Osaliselt
arvestatud.
Lõike 1 punkti 1 osas ei ole mõistlik
eristada HLÜ liikmelisuse juures
11
(1) Hoiu-laenuühistu liikmeks võib astuda:
1) Eesti kodanik;
2) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kelle peamine elukoht või
püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht on Eestis või
kes omab Eestis kinnisasja;
2) eraõiguslik juriidiline isik, kelle asukoht või tegevuskoht on
Eestis.
(2) Hoiu-laenuühistu liikmeks ei saa olla riik, kohaliku
omavalitsuse üksus ega avalik-õiguslik juriidiline isik.“;
kodanikku ja Eestis alaliselt elavat
isikut.
Lõike 1 punkti 2 puhul lähtume
ülaltoodud p 9 juures toodud
põhjendustest. Mis puudutab aga
kinnisasja omamist HLÜ liikmelisuse
eeldusena, siis just kinnisvarast
lähtumine on pigem iganenud. Lisaks,
kinnisvara hinnad Eestis algavad
kinnisvara portaalide andmetel 250-
1000 eurost; lähtudes kinnisvarast
selline alus loob ka eeldused
skeemitamiseks. Kinnisasja omanikul
oleks põhimõtteliselt võimalik
kinnisasja „tükeldada“ ja neid tükke
müüa.
Lõike 1 punktis 3 toodud lähenemine
kattub enamjaolt RM eelnõus esitatuga.
Pakutud lõige 2 on juba EN-s sellisel
kujul.
14 Tunnistada kehtetuks § 18 lg 2 Arvestatud Kattub RM eelnõus pakutuga.
15 Tunnistada kehtetuks § 20 Mitte-
arvestatud
Eelnõu koostajad eelistaks näha ühtset
lähenemist HLÜ-de puhul, ka selles
osas, mis puudutab HLÜ-st
väljaastunud liikme õigust
dividendidele.
16 Muuta § 22 lg 3 esimest lauset, milles „31 950 eurot“
asendatakse tekstiosaga „50 000 eurot“
Arvestatud Kattub RM eelnõus pakutuga.
17 Muuta § 27 lg 1 p 1 ning see sõnastada järgmiselt:
„1) hoiu-laenuühistu peab paigutama vähemalt 5 protsenti oma
liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena Eesti Panka, Eesti
või teise lepinguriigi krediidiasutusse või finantseerimisasutusse,
väärismetallidesse või nendega samaväärsetesse likviidsetesse
varadesse;“;
Osaliselt
arvestatud
RM poolt koostatud EN kavandis on
laiendatud § 27 lg 1 p 1 selliselt, et HLÜ
võib 10% hoiuste summast paigutada
lisaks Eesti krediidiasutusele ka mõne
teise lepinguriigi krediidiasutusse või
muudesse likviidsetesse varadesse.
Likviidsed varad EN tähenduses on
madala riskiga võlakirjad ja
eurofondide osakud või aktsiad, mille
vara investeeritakse üksnes eelviidatud
võlakirjadesse.
Eelnõuga sooviti arvesse võtta
turuosalistelt saadud ettepanekut, et
kohustusliku reservi nõuded peaksid
olema leebemad (ning et HLÜ-l oleks
võimalik teenida nimetatud reservi pealt
tootlust), kuid teiselt poolt ära hoida
olukorda, kus HLÜ juhatus hakkaks
sisuliselt tegutsema tegevusloata
fondivalitsejana ning tegema
spekulatiivse iseloomuga tehinguid
hoiustajate raha arvelt – suuremate
HLÜ-de puhul ulatuks sellise „portfelli“
maht sadadesse tuhandetesse eurodesse.
Mis puudutab väärismetalle, siis lühi- ja
keskmise aja perspektiivis on nende
12
näol tegemist keskmisest volatiilsema
varaklassiga, mille puhul võib ka
praktikast tuua näiteid, kus
väärismetalli börsihind tõuseb või
alaneb 10% võrra ja enamgi ühe
börsipäeva jooksul. Sellist riski ei oleks
paslik võtta hoiustajate rahaga, kellele
täna lubatakse HLÜ-sse raha hoiustades
garanteeritud tootlust.
18 Täiendada § 17 lg 1 punktiga 1.1 järgmises sõnastuses:
„11) hoiu-laenuühistu võib paigutada mitte rohkem kui ühe
protsendi oma liikmete hoiuste summast börsil kaubeldavatesse
väärtpaberitesse“;
Mitte-
arvestatud
Põhjendused on toodud ülaloleva punkti
(p 17) selgituste juures.
Seletuskirjas on vastava punkti lisamist
põhjendatud ka vajadusega „piirata
tulevikus võimalusi kuritarvitusteks,
kus mõni „HLÜ“ hakkaks looma selleks
eraldi investeerimisettevõtteid“.
19 Täiendada § 27 lg-ga 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Hoiu-laenuühistul on õigus saada Maaelu Edendamise
Sihtasutuselt likviidsuslaenu tähtajaga kuni viis aastat. Hoiu-
laenuühistu likviidsuslaenu põhiosa kogujääk igal ajahetkel ei või
olla suurem kui 10% hoiu-laenuühistu omakapitalist eelmise
majandusaasta lõpu seisuga.“;
Mitte-
arvestatud
Seadusega ei ole mõistlik nimetada
konkreetseid eraõiguslikke juriidilisi
isikuid või panna nimetatud isikutele
kohustust anda HLÜ-dele laenu
sealjuures ette nägemata (täiendavaid)
tingimusi.
Sealjuures ei ole esitatud seletuskirjas
märgitud, miks viidatud muudatus
oleks vajalik; st miks HLÜS-is
olemasolevad likviidsusnõuded ei
lahenda nimetatud potentsiaalset
likviidsusprobleemi.
20 Täiendada § 28 lõikega 1.1 järgmises sõnastuses:
„(11) Hoiu-laenuühistu poolt oma liikmele antud laenu ei loeta
tarbijakrediidiks.“;
Mitte-
arvestatud
HLÜ võib anda laenu ka juriidilisest
isikust liikmele, mida ei saaks lugeda
tarbijakrediidiks, seetõttu ei saaks
välistada HLÜ laenu andmise mõistmist
kui tarbijakrediiti kõikide liikmete osas.
21 Tunnistada kehtetuks § 28 lg 8 Mitte-
arvestatud
Pakutud sätte seletuskirjas on märgitud
järgnevat: “Laenude tähtaja sätestamine
seaduses on täiesti ebamõistlik. Just
pikaajaliste laenude andmine (eriti, kui
need on tagatud hüpoteegiga)
võimaldab lahendada probleemi, mille
lahendamise ees Rahandusministeerium
täna seisab – kiirlaenukontorite tekke
HLÜ nime all! Surudes HLÜ-d laenu
andmise tähtaegadega raamidesse
suunatakse neid liikuma just n-ö
kiirlaenukontorite teed. HLÜ-de üks
mõte on pakkuda just pikemaajalisi
investeerimislaene oma liikmetele ning
seda ei ole võimalik teha lühiajaliselt.”
Leiame, et probleem ei ole mitte ainult
selles, et HLÜ-d võivad muutuda
kiirlaenukontoriteks, vaid ka selles, et
suur osa HLÜ-des hoiustatud rahadest
on seotud pikaajaliste
investeeringutega, sh kinnisvaraga, ning
HLÜ-l ei ole piisavalt likviidsust, et
13
tagada liikmete õigustatud nõuete
rahuldamine.
22 Täiendada § 28 lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Hoiu-laenuühistu ei või anda laenu finantseerimisasutusele,
välja arvatud juhul kui finantseerimisasutus on hoiu-laenuühistu
ainuomandis olev tütarettevõtja või teine hoiu-laenuühistu“;
Mitte-
arvestatud
HLÜS mõtte kohaselt (mida ka
konkretiseeritakse käesoleva eelnõu § 6
muudatustega) saab HLÜ osutada
teenuseid, sh anda laenu, ainult oma
liikmetele. Seevastu liikmeks
(nimetatud ka kui ühistu omanikuks) ei
saaks õigusteoreetilise käsitluse järgi
võtta isikut, mille osalus kuulub HLÜ-
le. Selliselt tekib nn ring-
omanikstruktuur. Eelnevast tulenevalt
ei ole ka põhjendatud tütarettevõtjale
viitava erandi sissetoomine viidatud
sättesse, isegi, kui see on „igati
loomulik“ (vt ka HLÜL eelnõu
seletuskirja p 14, lk 6).
Mis puudutab ühe HLÜ poolt teisele
HLÜ-le laenu andmist, siis leiame, et
HLÜ peaks olema iseseisev
majandusüksus, mis saab oma vahendid
liikmete hoiustest ja osa- ning
sisseastumismaksudest, ning laenab
neid oma liikmetele.
23 Tunnistada kehtetuks § 32 lg 1 p 5 Mitte-
arvestatud
Lähtudes käesolevas märkuste tabelis ja
eelnõus toodud selgitustest ning
motivatsioonidest anda liikmetele
rohkem otsustusõigust leiavad eelnõu
koostajad, et laenukomitee liikmete
valimine peaks toimuma üldkoosoleku
poolt või volinike koosoleku poolt.
Volinike koosoleku sätete eraldi sisse
toomisega HLÜS-i soovitakse tekitada
ühtne raamistik volinike koosolekule,
sh selle määramisele, pädevusele ning
volinikele seatud nõuetele.
24 paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Revisjonikomisjon võib teha nõukogule ettepaneku:
1) ühistu osakapitali suurendamiseks liikmete täiendavate
osamaksude sissemaksmise näol;
2) Maaelu Edendamise Sihtasutuselt võetud likviidsuslaenu
maksepuhkuse taotlemiseks;
3) juhatuse liikmete tagasikutsumiseks;
4) laenukomitee liikmete tagasikutsumiseks;
5) põhikirja muutmiseks;
6) hoiu-laenuühistu ühinemiseks teise hoiu-laenuühistuga;
7) hoiu-laenuühistu lõpetamiseks seaduses ja põhikirjas ettenähtud
korras.“;
Mitte-
arvestatud
EN seletuskirjas on märgitud, et sättega
on “laiendatud revisjonikomisjoni
pädevust, aga ühtlasi muudetud nõue,
kellele revisjonikomisjon ettepanekuid
võib teha. Kui revisjonikomisjonil on
võimalus teha ettepanekuid vaid
erakorralisele üldkoosolekule, muudab
see HLÜ efektiivse juhtimise palju
keerulisemaks, sest erakorralise
üldkoosoleku korraldamine on
keerulisim kõigist võimalustest. Palju
efektiivsem on ettepanekud esitada
nõukogule, kes saab enamikul juhtudest
reageerida kiiresti ise.”
Vastuseks märgime, et esiteks võib
revisjonikomisjon juba kehtiva HLÜS-i
alusel teha nõukogule (mittesiduvaid)
ettepanekuid samamoodi nagu ta võib
14
seda teha erakorralisele üldkoosolekule
vastavalt § 40 lg 4.
Teiseks, revisjonikomisjon ei saaks teha
nõukogule ettepanekuid otsuste
vastuvõtmiseks, mis ei kuulu nõukogu
pädevusse (sh põhikirja muutmine,
HLÜ ühinemise otsuse vastuvõtmine ja
HLÜ lõpetamine).
25 paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Revisjonikomisjon võib teha üldkoosolekule ettepaneku
nõukogu liikmete tagasikutsumiseks.“.
Mitte-
arvestatud
Selle kohta vt ülaltoodud p 24 selgitusi.
26 Krediidiandjate ja -vahendajate seaduses tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Krediidiandja võib tegutseda aktsiaseltsina või
osaühinguna.“;
3) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 28 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesolevas peatükis aktsiakapitali ja aktsiate suhtes sätestatut
kohaldatakse ka osakapitali ja osade kohta. Käesolevas peatükis
aktsionäri kohta sätestatut kohaldatakse ka osaniku kohta.“.
Mitte-
arvestatud
Eelnõu koostajate hinnangul ei ole
põhjendatud KAVS-i (ja seeläbi ka
finantsjärelevalve) mitte kohaldamine
HLÜ-dele, kui HLÜ täidab KAVS § 2
lõikes 6 nimetatud tingimusi.
27 Reklaamiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Finantsteenus käesoleva seaduse tähenduses on
krediidiasutuse või finantseerimisasutuse poolt klientidele
osutatud finantsteenus krediidiasutuste seaduse tähenduses.“;
2) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 37 järgmises sõnastuses:
(37) Reklaam, millega teavitatakse soovist hoiuste või muude
tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks, ei tohi ühelgi
kujul sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“.
Osaliselt
arvestatud.
Reklaamiseaduse muutmise ettepaneku
esimene punkt võib kaasa tuua parimal
juhul õigusselguse suurenemise väiksel
määral, kuid sama mõtet kannab endas
kehtiva RekS § 29 lg 1 tekst, mistõttu
vastava sätte muutmise järgi ei ole
tungivat vajadust.
Teine punkt on eelnõus arvestatud, st
reklaamiseaduse §-i 29 on lisatud lõige
3.7 (§ 5).
Vastuseks HLÜL eelnõu seletuskirja §-
le 3, mis toob välja inimeste eksitamise
ilmselgelt ebareaalsete intresside
pakkumisele märgime, et kui
reklaamitakse kindlat hoiuseintressi
summat või protsenti, ja seda
hoiustajale ei maksta, siis on tegemist
eksitava reklaamiga (reklaamiseaduse §
4 jj).
AUDIITORKOGU
1 Üldine
Audiitorkogu analüüsis eelnõus nimetatud õigusnorme eelkõige
audiitorteenuse osutamise seisukohast.
Teadmiseks
võetud
15
2 Eelnõu § 1 p 45
Juhime tähelepanu, et § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud nõuete
kontrolli puhul on tegemist HLÜ raamatupidamise aastaaruande
audiitorkontrolli töövõtust eraldiseisva töövõtuga, mille
tulemusena esitatakse raamatupidamise aastaaruande
audiitorkontrollist eraldiseisev aruanne
HLÜ seaduse § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud nõuete
audiitorkontrolli kohta, kuivõrd AudS § 50 lg 2 ja § 51 lg 2 näeb
ette, et auditi ja ülevaatuse objekt on kliendi vastutava organi poolt
sobivate kriteeriumide alusel koostatud möödunud perioodide
rahandus-informatsioon. Eelnõu § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud
nõuete kontrollimisel ei ole tegemist ainult
rahandusinformatsiooniga, vaid ka muu informatsiooniga. Lisaks
teostatakse audit ja ülevaatus AudS § 46 alusel kehtestatud auditi ja
ülevaatuse standardite alusel ning need konkreetsed standardid
näevad ette, et audiitorkontrolli objektiks on finantsaruanne.
Tulenevalt AudS regulatsioonis sätestatud auditi ja ülevaatuse ning
vandeaudiitori kutsestandardite nõuetest ei ole eelnõu § 27, 27.1,
28 ja 28.1 sätestatud nõuete kontroll auditi ja ülevaatuse objekt.
HLÜS § 27, 27.1, 28 ja 28.1 nõuete täitmise kontrollil juhindub
audiitor vandeaudiitori kutsetegevuse standardist ISAE (EE) 3000
(muudetud) „Kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui
möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või
ülevaatused“. Eelnevast tulenevalt juhime tähelepanu, et HLÜS
nõuete täitmise kontrollimisel on tegemist eritööga, mille
tulemusena esitab audiitor aruande eelnõus nimetatud sätete nõuete
täitmise kohta sõltumatult auditi või ülevaatuse vandeaudiitori
aruandest.
Osaliselt
arvestatud.
Kehtiva HLÜS kohaselt tuleb audiitoril
hinnata HLÜ tegevuse vastavust HLÜS
§-des 27 ja 28 sätestatud nõuetele, ehk
käesoleva EN kontekstis on küsimus
ainult selles, kas audiitor saab
(usaldusväärselt) hinnata §-des 27 ja 28
pakutud muudatustega kaasnevate
nõuete ja §-des 27.1 ja 28.1 sedastatud
nõuete täitmist.
Kavandatava EN uues versioonis on
audiitori kontrolliobjektist eemaldatud
§ 28.1 sedastatud nõuete kontroll – seda
kontrolli teostab revisjonikomisjon.
Seoses § 27.1 sätestatud likviidsus-
nõuete täitmise kontrolliga leiavad EN
koostajad, et selleks, et saada
adekvaatset ülevaadet HLÜ varalisest
seisust, on audiitoril tahes tahtmata
vajalik üle vaadata, kuidas on
paigutatud HLÜ liikmete hoiused (sh §
27.1 lg 5 nimetatud nõude järgimise
osas).
3 Eelnõu § 1 p 45
Mõned audiitorid on arvamusel, et eelnõu § 27, 27.1, 28 ja 28.1
sätestatud nõuete audiitorkontroll maksumus võib osutuda
suuremaks kui HLÜ raamatupidamise aastaaruande
audiitorkontroll. Nimetatust tulenevalt on võimalik, et väiksemad
HLÜ-d eraldi audiitorteenust § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud
nõuete kontrollimiseks ei telligi. Analüüsimist vajab, mis on sellise
HLÜ poolse võimaliku käitumise õiguslik tagajärg ja võimalik
mõju. Sanktsioone eelnõu ja seadus väiksematele HLÜ-le ja nende
juhtorganite liikmetele ette ei näe, seega järeldame, et tagajärg ja
võimalik mõju on see, et liikmed teevad vandeaudiitori aruande
põhjal informeeritud otsuseid HLÜ tegevuses osalemise kohta. Kas
sellisel juhul ei võikski olla liikmete enda otsustada, kas
audiitorkontroll tellida või mitte?
Audiitorkontrolli töövõtu tellimisel tuleks arvestada, et teatud
nõuete kontrollimisel saab audiitor anda vaid piiratud kindlustunnet
(selgitame eraldi allpool), muude nõuete puhul tuleks sellisel juhul
jätta liikmete otsustada, kas nad soovivad põhjendatud või piiratud
kindlust. Samas ei pruugi ühistu enda liikmete sotsiaalne kontroll
seaduse nõuete täitmise üle olla parim lahendus. Kaitseta jäävad
füüsilisest isikutest liikmed, kui tarbijad, kelle tarbija õigusi
soovitakse täiendavate nõuete kehtestamisega suurendada, kuid
samal ajal puuduvad eelnõus piisavad
õigusnormid, sh sanktsioonid HLÜ ja juhatuse liikmete
õiguskuuleka käitumise tagamiseks ja liikmete õiguste kaitseks.
Selgitatud Märgime selgituseks, et eelnõus ei ole
tõepoolest sedastatud sanktsioone
väiksematele HLÜ-dele, kes ei telli
sisse audititeenust. Kui nimetatud
audiitorkontroll jääb teostamata, siis
tuleks revisjonikomisjonil oma
tegevuse käigus juhtida sellekohast
tähelepanu nii HLÜ juhtorganite kui ka
üldkoosoleku liikmetele, kes sellisel
juhul oleksid vähemalt teadlikud HLÜ
tegevuse seadusele mittevastavusest.
Seejärel saaksid liikmed kas HLÜS ja
TÜS sätestatud õigusi kasutades
survestada juhatust auditikontrolli
teostama või leppima olukorraga, kus
konkreetselt liikmete kaitseks
väljatöötatud hoolsusmeetmeid HLÜ-s
ei järgita.
HLÜ välise kontrolli suurendamine, sh
HLÜ ja juhatuse õiguskuuleka
tagamiseks kehtestatavad sanktsioonid
olid EN väljatöötamisel üks
alternatiividest, kuid seeläbi väheneks
ühistu sotsiaalse kontrolli aspekt;
teiseks puudub täna asutus, kes sellist
järelevalvet saaks teostada.
4 Eelnõu § 1 p 45 (koosmõjus p 27) Arvestatud
16
Audiitori kontroll peaks olema kindlustandev audiitorteenus, kuid
mõnel juhul (sh eelnõu § 1 p 27 nõude täitmisel) saab audiitor anda
piiratud kindlustunnet.
5 Eelnõu § 1 p 45 Eelnõu § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud nõuete osas tuleks
täpsustada, et kas nõuded peavad olema täidetud igal ajahetkel
kogu aruandeperioodi jooksul või majandusaasta lõpu seisuga, ja
kas audiitorilt oodatakse, et ta kontrollib nõuete täitmist aruande
perioodi jooksul või bilansipäeval. Kui nõude täitmise tingimused
on määratlemata, siis on ka audiitorkontrolli ulatus ebaselge.
Selgitatud Vt selgitusi allpool p 8 juures.
6 Eelnõu § 1 p 45 Eelnõu § 27, 27.1, 28 ja 28.1 sätestatud mõisted tuleb täpselt
defineerida, vastasel juhul sõltub kriteeriumide valik audiitori
kutsealasest otsustusest ja seega võivad kriteeriumid olla
tõenäoliselt erinevate HLÜ-de puhul erinevad, samuti võivad
erinevad audiitorid oma kutsealase otsustuse kohaselt pidada
asjakohaseks erinevaid kriteeriume (nt ebaausad kauplemisvõtted).
Nii HLÜ-le kui ka audiitorile peaks olema arusaadav, missugune
HLÜ tegevus on käsitletav ebaausa kauplemisvõttena.
Osaliselt
arvestatud
Varasemas eelnõu versioonis kasutatud
uued mõisted on eelnõust kustutatud,
v.a stressiolukord, mis on defineeritud
HLÜS § 27.1 lõikes 2.
7 Eelnõu § 1 p 26
§ 27 lg 1 p 3 nimetatud nõude täitmise kontrollimisel saab audiitor
anda vaid piiratud kindlust tehtud järelpärimiste alusel. Nõude
kontrollimine on raskendatud välisriikide puhul, kui õigusnormi
koostamisel on mõeldud ka osalusi väljaspool Eestit.
Arvestatud Nõustume Audiitorkoguga selles osas,
et arvepidamine HLÜ poolt omatavate
osaluste üle teistes juriidilistes isikutes
peaks olema revisjonikomisjoni
korraldada.
8 HLÜS § 27 lg 1 p 4 ja 5
Audiitorite arvates tuleb analüüsida ja täpsustada, kas audiitoril on
kohustus kontrollida nimetatud nõuete täitmist igal ajahetkel terve
aruandlusperioodi jooksul või aruandlusperioodi lõppkuupäeva
seisuga. Eriti peame silmas, kas HLÜ bilansiliste nõuete summa
klientide vastu ja bilansiväliste kohustuste summa ei või ületada
kümnekordset omakapitali summat. Sellega seoses tuleks ka
analüüsida, kas HLÜ-d on võimelised sisse seadma sisekontrolli
süsteemi tagamaks selle nõude täitmist igal ajahetkel ning kas
täitmise jaoks vajalikud andmed on igal ajahetkel kättesaadavad.
Selgitatud Audiitori ülesandeks peaks olema
hinnata nõuete täitmist
aruandlusperioodi lõppkuupäeva
seisuga – kui nõuetele mittevastavus on
rikkumise seisuga heastatud, siis suure
tõenäosusega on sellele eelnev
rikkumise tuvastamine mõnel
konkreetsel ajavahemikul audiitori
jaoks asjatu ressursikulu ja liikmetele
väheoluline teadmine.
9 Eelnõu § 1 p 27 (lg 1)
§ 27.1 lg 1 sätestatud nõude täitmiseks on vaja defineerida, mida
tähendab stressiolukord, ja kas selle mõiste määratleb seadusandja
või HLÜ ise. Audiitoril peavad olema kriteeriumid, mida
kontrollida. Samuti peab olema reguleeritud, mis juhul on taolises
olukorras tagatud vara likviidsus, mis võimaldab liikmete
õigustatud nõuete rahuldamise.
Arvestatud Stressiolukorra all mõeldakse HLÜS
kontekstis seda, kui HLÜ liikmetel
kollektiivselt on HLÜ vastu õigustatud
osamaksu tagasinõue vähemalt
neljandiku HLÜ-sse tasutud osamaksu
summast ühistust lahkudes vastavalt
HLÜS § 19 lõikele 2, või kui HLÜ on
kohustatud oma liikmetele välja
maksma 10% hoiuste kogusummast 30
päeva jooksul.
Nimetatud täpsustus on tehtud lõikesse
2.
10 Eelnõu § 1 p 27 (lg 2)
Lõikes 2 nimetatud nõude puhul leiame, et õigusnorm vajab
oluliselt täpsustamist. Jääb ebaselgeks, mida on nimetatud nõude
puhul silmas peetud. Lisaks leiame, et selline nõue ei saaks olla
audiitorkontrolli objektiks.
Arvestatud Säte on eelnõust kustutatud.
11 Eelnõu § 1 p 27 (lg 3)
Sama tähelepanek, mis sama § lg 2 kohta (p 10 ülal). Ebaselge ja
defineerimata, mis on liiga lühiajaline või vähesed allikad.
Arvestatud,
selgitatud
Seaduse tasandil ei ole võimalik üheselt
defineerida, mida nimetatud
kriteeriumid tähendavad, sest see sõltub
suuresti iga HLÜ eripärast.
17
12 Eelnõu § 1 p 27 (lg 6)
Audiitor ei saa teostada kontrolli delegatsiooninormi üle. Samas
määrus on vajalik HLÜ-de likviidsusriski maandamiseks ja
audiitorteenuse objekti täpsemaks määratlemiseks. Teeme
ettepaneku nimetatud norm audiitorkontrolli objektist välja jätta.
Arvestatud Audiitori kontrolli alast on välistatud §
27.1 sätestatud nõuete kontrollimine,
v.a § 27.1 lg 4 (eelnõu § 1 p 51).
13 Eelnõu § 1 p 28
Vajab täpsemat sisustamist, mida mõeldakse lg-s nimetatud
põhimõtete, sh ebaausate kauplemisvõtete all, viidates vajadusel
asjakohastele seadustele. Näiteks tarbijakaitseseadus defineerib
ebaausa kauplemisvõtte ja vastutustundliku laenamise põhimõtte,
kuid seadus kohaldub vaid tarbijale kauba või teenuse müümisel.
Samuti jääb ebaselgeks, kas „krediteerimise hea tava“ all
mõeldakse vaid krediidivõimelisuse hindamist laenude puhul või
sisaldab mõiste ka täiendavaid nõudeid. Juhul, kui krediteerimise
hea tava all mõeldakse krediidivõimelisuse hindamist nagu on
selgitatud eelnõu selgituskirjas, tuleks selguse huvides ka seaduses
kasutada läbivalt sama mõistet.
Arvestatud Vt ka ülaltoodud Audiitorkogu
kommentaar nr 6.
14 Eelnõu § 1 p 29
Lg-s 7 teises lauses toodud nõude puhul on audiitorid leidnud, et
täpsustamist vajab, kas laenude summa või teenuste koguväärtuse
nõude puhul peetaks silmas summa või teenuse koguväärtust
näiteks ühele juhatuse liikmega samaväärset huvi omavale isikule
või kõigile temaga seotud isikutele. Näiteks kui juhatuse liikmel on
seotus kümne ettevõttega, kas siis võib igale ettevõttele anda laenu
kuni 5% omakapitalist?
Arvestatud Siinkohal on silmas peetud ühe ja sama
juhatuse liikmele ja temaga seotud
ettevõtjatele. Teisisõnu ei võiks igale
ettevõtjale, mis on seotud juhatuse
liikmega, anda laenu kokku kuni 5%
omakapitalist. Selles osas on eelnõu
seletuskirja täiendatud.
15 Eelnõu § 1 p 31 (lg 11)
Ka lg-s 11 nimetatud nõude puhul on oluline õigusselgus - kas
mõeldud on laenude kogusummat või ainult seda summat, mis tuleb
tagastada 3 aasta pärast või hiljem? Kui on tegemist laenuga, mille
põhiosa maksed tasutakse laenu perioodi lõpus (nn bullet laen), siis
on nõue arusaadav, aga kui on tegemist annuiteet laenuga? Samuti
on nimetatud paragrahvis nimetatud nõuete puhul oluline
määratleda, kas nõuded kehtivad HLÜ-le, ja audiitor kontrollib
nimetatud nõuete täimist, aruandeperioodi lõppkuupäeva seisuga
või terve perioodi jooksul.
Selgitatud Selles sättes on mõeldud kogu laenu
tagasimakse tähtaega. Audiitor
kontrollib nimetatud nõude täitmist
aruandeperioodi lõppkuupäeva seisuga.
16 Eelnõu § 1 p 32 (lg 1 ja 2)
Lg-tes 1- 2 nimetatud õigusnormide puhul on oluline aru saada,
mida audiitorilt oodatakse. Täpsustamist vajab, kas eeldatakse, et
audiitor kontrollib korrektse metoodika olemasolu, selle
efektiivsust ja/või rakendamist.
Selgitatud § 28.1 on eemaldatud audiitori
kontrollinormidest (eelnõu § 1 p 53).
17 Eelnõu § 1 p 32 (lg 3)
Audiitorid leiavad, et lg-s 3 nimetatud krediidivõimelisuse nõude
täitmise kontrollimine ei peaks olema audiitori ülesanne. Ilma
veendumuseta, et laenaja lepingus kokkulepitud kohustused täidab,
ei tohiks laenu anda.
Selgitatud Vt ülal Audiitorkogu kommentaar nr 16.
TARTU HOIU-LAENUÜHISTU
1 Üldine
Ei nõustu tervikuna esitatud eelnõuga.
Teadmiseks
võetud
2 Üldine
Muutes täna hoiu-laenuühistute regulatsiooni ja sundides neist
suuremad võtma endale samad halduskohustused nagu pangad,
minnakse ise vastuollu [CRD] põhimõttega, mille kohaselt hoiu-
laenuühistud selle direktiivi mõttega ei kohaldu.
Selgitatud Nõustume, et pangandusdirektiivi ei
tohiks põhimõtte poolest HLÜ-dele
kohaldada, kuid kui viimaste tegevus
praktikas läheb vastuollu
pangandusdirektiiviga, siis ei ole viide
nimetatud erandile alati põhjendatud. Vt
ka käesoleva märkuste tabeli lisa lk 8,
18
kommentaar nr 2 juures olevaid
selgitusi.
3 Eelnõu § 1 p 5 Väikestelt HLÜ-delt ei ole võimalik nõuda samasugust
haldussuutlikkust nagu pankadelt. Seletuskirjas sätestatud kulud on
äärmiselt allahinnatud.
Eelnõus nimetatud hoiuste maht ja liikmete arv on liiga madal ning
EL kontekstis olematu. 3000 liikme kriteerium tuleneb KAVS-ist
ning sai sinna omal ajal lisatud Tartu HLÜ arengu pidurdamise
eesmärgil.
Arvestatud Eelnõust on kustutatud künnised, mille
ületades HLÜ-d peaksid taotlema
krediidiasutuste tegevusloa.
4 Eelnõu § 1 p 8
Eelnõuga ei tohiks välistada mujal EL-is elavate Eesti kodanike
õigust astuda Eesti HLÜ liikmeks.
Mitte-
arvestatud
HLÜ-d on mõeldud kogukondlike ja
teataval määral selleks, et kaasata oma
kogukonna ja/või tegevusala inimesi.
Me ei nõustu nimetatud ettepanekuga
kahel põhjusel. Esiteks me leiame, et
võimaldades väljaspool Eestit elavatel
isikutel HLÜ liikmeks saada, väheneb
HLÜ sotsiaalse kontrolli aspekt veelgi.
Teiseks ei ole põhjendatud alust, miks
peaks lubama HLÜ liikmeks astuda
ainult Eesti kodanikel, kes elavad
väljapool Eestit, kui Eestis elavad mitte-
kodanikud põhimõtteliselt võivad HLÜ
liikmeks astuda.
5 Eelnõu § 1 p 19
Põhjendatud huvi mõiste on määratlemata. Lisaks on arusaamatu,
miks peaks äriühingus osalemiseks olema mingi muu huvi kui tulu
teenimine. Tulundusühistu mõiste, määratlus ja mõte on tulu
teenimine.
Selgitatud Selgitame, et põhjendatud huvi ei saagi
olla konkretiseeritud seaduses, vaid see
peaks olema juhtumipõhine ning
sõltuma konkreetsest liikmest.
6 Eelnõu § 1 p-d 26 ja 31
Jääb arusaamatuks, miks HLÜ-le seatakse piiranguid teistes
ettevõtjates osalemise kohta. Mõne üksiku HLÜ tegevus ei peaks
kohustama kõiki HLÜ-sid oma tegevust ümber seadma.
Selgitatud Nagu ka eelnõu seletuskirjas (§ 1 p 31)
märgitud, siis HLÜ peaks olema
iseseisev majandusüksus, mis ei tohiks
olla juriidiline keha raha kaasamiseks,
vaid mis peaks ise korraldama oma
tegevust oma liikmete huvides.
Seevastu eelnõu § 1 p 26 tingib enam
vastutuse välistamise ja riskide
vähendamise aspekti, st et ei tekiks
olukorda, kus HLÜ liikmed peaksid
oma varaga vastutama kohustuste eest,
mis HLÜ on võtnud läbi osaluste
omandamise teistes juriidilistes isikutes.
7 Eelnõu § 1 p 27
HLÜ-dele sätestatud nõuded likviidsusele on rangelt ja
paindumatult paika pandud seadusega. Pole ette nähtud riiklikke
tagatisi force majeure tekitatud kõrvalekallete kõrvaldamiseks, nt
likviidsuslaen keskpangalt või rahvusvaheliselt pankadevaheliselt
rahaturult.
Selgitatud Laenu saamine keskpangalt ja
rahvusvaheliselt rahaturult on sätestatud
EL õigusaktidega.
Väga vähestel eraõiguslikel juriidilistel
isikutel on õigus saada keskpangast
laenu, nt pankadel, kellel on väga
ranged tegevusnõuded.
Likviidsusnõuded on mõeldud selle
jaoks, et vältida või vähendada sh force
majeure tekitatud kõrvalekaldeid.
8 Eelnõu § 1 p 29 ja 30
Laenu andmise tingimused seotud isikutele on rangemad kui pangal
(KAS § 84). Võib tähendada, et juhtkonda valitud isikud võib olla
vajalik tagasi kutsuda või ei ole praegu juhtkonnas tegutsevaid
isikuid võimalik enam ametisse valida.
Selgitatud Sarnaselt nimetatud sätetele on
mõnevõrra rangem ka näiteks HLÜ
liikmete kriteeriumid võrreldes panga
klientidega, mis tuleneb HLÜ-de üle
finantsjärelevalve puudumisest.
19
Mis puudutab tagasikutsumise
kohustust, siis käesolevat eelnõud ei
kohaldata tagasiulatuvalt, seega näiteks
juhatuse liikmega, kellele HLÜ on
laenanud üle 5% HLÜ omakapitalist,
sõlmitud laenulepingule kohaldub
lepingu sõlmimise ajal kehtinud HLÜS
redaktsioon.
9 Eelnõu § 1 p 31
Konsolideerimisgrupi sisene laenamine on keelatud; aga pankadel
on see lubatud (KAS § 82 jm). Pigem tuleks ajalist piirangud üldse
mitte kohaldada, kui laen on tagatud hüpoteegiga või likviidse
varaga (deposiidid, kuld, vms). Uute nõuete kehtima hakkamisel
tähendaks praegune HLÜ tegevus automaatselt
usaldusnormatiivide rikkumist.
Selgitatud Konsolideerimisgrupi sisene laenamine
on keelatud käesoleva tagasiside
punktides 4 ja 8 toodud kaalutlustel.
10 Eelnõu § 1 p 32 (§ 281)
Eelnõuga seatakse rangemad reeglid HLÜ liikme
krediidivõimelisuse hindamisele kui panga kliendile hoiuse
avamisel. Samalaadsed reeglid ei kehti ühegi muu äriühingu
asutamisel või osaluse omandamisel (v.a isikule, kelle suhtes kohus
on kohaldanud ärikeeldu).
Selgitatud Kindlasti ei saa nõus olla väitega, et
pankadel on leebemad krediidi-
võimelisuse hindamise nõuded kui
HLÜ-dele eelnõuga ette nähtaks.
11 Eelnõu § 1 p 40
Vajab selgitamist, miks volinike koosoleku liige ei või olla juhatuse
või nõukogu liige. Ka juhatuse või nõukogu liige on eelkõige ühistu
liige, kes on õigustatud osalema hääleõigusega üldkoosolekul, aga
ei saaks eelnõu kohaselt osaleda volinike koosolekul. Tegemist on
samade funktsioonide juhtorganitega, mistõttu ei ole põhjendatud
neist ühele täiendavate piirangute seadmine.
Selgitatud Volinike koosoleku sõltumatus teistest
juhtorganite liikmetest peaks tagama
huvide konflikti vältimise või vähemalt
vähenemise. Ei ole põhjendatud
olukord, kus üks HLÜ liige vastutab
juhatuse liikmena HLÜ igapäevase
äritegevuse toimimise eest ning samal
ajal ka esindab teisi liikmeid
üldkoosolekul.
12 Eelnõu § 1 p 44 jm
Vastavuskontrolli teostaja valimine, ülesanded ja õigused on
rangelt seaduses sätestatud; pangal sätestatakse see põhikirjas ja
sisekorra-eeskirjas.
Ei ole põhjendatud revisjonikomisjoni asendamine
vastavuskontrolli teostajaga, kes ei tohi olla HLÜ liige ning kes
seetõttu ei saa kontrollida HLÜ sisemisi protsesse ega
tegevusloogikat.
Osaliselt
arvestatud,
selgitatud
Panga põhikiri põhineb suuremas osas
EL õigusel, st pangal ei ole tegelikult
lubatud iseseisvalt korraldada
sisekontrolli teostaja funktsiooni, sh
valimist, ülesandeid ja õigusi. Muude
sama teema kohta seotud märkuste
kohta märgime, et tagasisides on toodud
mitmeid aspekte pankade ja HLÜ-de
võrdluses, kuid teatud juhtudel ongi ette
nähtud HLÜ-dele põhjalikum
regulatsioon, kuivõrd HLÜ-del pole nii
rangeid muid järelevalvealaseid
kohustusi.
13 Eelnõu § 1 p 47 (§ 41.4)
Miks HLÜ-de puhul tekitatakse detailne ja ülemäärane aruandmise
kohustus, mis tõstab kordades HLÜ halduskoormust?
Selgitatud Eelnõu § 1 punktis 55 (§ 41.3),
täpsemalt lõikes 2 sedastatud teabe
andmise kohustused tuginevad läbivalt
liikme põhjendatud huvile saada
nimetatud andmetega tutvuda; vastavad
ajendid konkreetsetele punktidele on
järgnevad:
Punktis 1 on toodud välja, et liige võib
nõuda HLÜ-lt viimast auditeeritud
majandusaasta aruannet. Nimetatud
dokumendis sisalduvad andmetega on
liikmed majandusaasta aruannet
kinnitades tutvunud, need andmed on
HLÜ-l olemas ning aruande edastamine
20
liikmele ei nõua arvestatavat ressurssi.
Ka isikutele, kes on huvitatud ühistu
liikmeks astumisest, peaks iseenesest
olema võimalus tutvuda HLÜ
majandusandmetega, mistõttu oleks
soovitav lahendus see, et HLÜ-d
avalikustaksid viimased aruanded oma
kodulehel (vt ka sama eelnõu punkti
lõiget 3). Samal põhjusel on samasse
lõikesse lisatud punkt 5.
Punkti 2 osas on samuti liikmetel huvi
teada saada oma rahaline seis HLÜ-sse
hoiustatud rahaliste vahendite suhtes,
eriti pikaajaliste lepingute puhul.
Punkt 3 on peaasjalikult lisatud selleks,
et eelnõu koostajateni on jõudnud teated
juhtumitest, kus audiitor küll koostab
oma arvamuse, kuid see ei ole lisatud
majandusaasta aruandele, mistõttu ei
ole see ka liikmetele kättesaadav. See
viib aga selleni, et HLÜ liige
kokkuvõttes ei tea, kas HLÜ üldse jälgib
piisaval määral oma tegevuses §-des 27
ja 28 sätestatut.
Punkt 4 on lisatud peamiselt selleks, et
liikmed tunneksid huvi nimetatud
eeskirjade olemasolu suhtes ning et
HLÜ-l oleks motivatsiooni koostada
eeskirjad, mis ka praktikas tegelikult
tagaksid likviidsusriski vältimist ja
maandamist.
Punkti 6 järgi tuleb HLÜ juhatusel anda
liikme nõudmisel talle liikmete nimekiri
koos liikmete kontaktandmetega, et
liikmetel oleks võimalik koonduda
ühiste eesmärkide teostamiseks (sh
saada kokku kvoorum küsimuste
panemiseks üldkoosoleku päevakorda).
Punkti 7 kohaselt on liikmel õigus
nõuda teavet väljastatud laenude kohta
laenusaajate lõikes. Nimetatu on
vajalik, et liikmel oleks võimalus teada
saada, kellele ja mis tingimustel on
HLÜ laenu andnud, kaudselt tema
rahaliste vahendite arvel.
Punktis 8 ja 9 on toodud andmed, mida
HLÜ on perioodiliselt kohustatud
edastama Eesti Pangale kehtivate
normide alusel, kuid liikmele
tavapäraselt kättesaadavaks tehtud ei
ole, kuigi liikmel võiks olla nimetatud
21
andmetega tutvumise suhtes äratuntav
huvi.
KAMBJA HOIU-LAENUÜHISTU
1 Eelnõu § 1 p 5
Liikmete arvu künnis (3000 liiget) tuleks maha võtta.
Ühistupangaks hakkamine peaks olema vabatahtlik ning sõltuma
liikmete otsusest.
Finantsinspektsiooni kontroll võiks olla väiksematele vabatahtlik
ning alates 5000 liikmest toimida teatud erisustega (mitte
krediidiasutusena) ning kontrolli maht peaks kasvama vastavalt
ühistu varade suurusele.
Selgitatud Krediidiasutuse tegevusloa taotlemise
kohustust ning selle ajendeid on
selgitatud seletuskirjas.
2 Eelnõu § 1 p 8
Sobib, kui HLÜ saab teenuseid osutada üksnes Eestis, sh ei saa
asutada filiaali teises riigis ega osutada teenuseid piiriüleselt.
Teadmiseks
võetud.
3 Eelnõu § 1 p 17 ja 24
Sisseastumismaksu ja osamaksu tõstmine ei ole kuidagi
põhjendatud. Muudatused ei too midagi mõistlikku kaasa.
Põhikirjaga peaks HLÜ saama sätestada omad tingimused ja
summa suurused.
Mitte-
arvestatud
RM jääb nimetatud punktide osas
eelnõu seletuskirjas toodud
seisukohtade juurde.
4 Eelnõu § 1 p 19
Põhjendatud huvi ongi olla ühistu liige, et saada finantsteenuseid.
See ei vaja veel rohkemat määratlust.
Teadmiseks
võetud.
5 Eelnõu § 1 p 26
Ei ole vastu osaluse omandamise piiramisele (10%)
krediidiasutustes ja teistes finantseerimisasutustes.
Teadmiseks
võetud
6 Eelnõu § 1 p 29 ja 30
Liikmete laenamise ülemmäärade vähendamine on liiga suur ning
ei vaja muutmist. Juhatuse liikmetele laenamine peaks jääma 10%
juurde.
Osaliselt
arvestatud
Liikmete laenamise ülemmäära on
tõstetud tagasi kehtivate määradeni.
Juhatuse liikmetele laenamise puhul
leiavad eelnõu koostajad, et sellisel
juhul tekib oluline huvide konflikt,
mistõttu eelnõus sätestatud madalam
määr on põhjendatud.
7 Eelnõu § 1 p 21 ja 23
Nõus osakapitali määra tõstmise ja äriregistri teavitamise
muudatustega
Teadmiseks
võetud
8 Eelnõu § 1 p 25 ja 27
Nõus võimalusega hoida HLÜ vara muus likviidses varas ning
eelnõuga ette nähtud täiendavate nõuetega likviidsuse tagamiseks.
Teadmiseks
võetud.
9 Eelnõu § 1 p 28
Liikmest laenaja puhul ei ole tegemist tavalise tarbijaga ning HLÜ
poolt krediidivõime hindamine ei tohiks olla liiga jäik. Laenaja on
siiski ühistu liige mitte tavatarbija. Ühistud on tunduvalt
konservatiivsemad laenamise suhtes ja lisaregulatsioone ei vaja,
sest tänasel päeval ei ole ühistutest eraisikutest laenajatega
probleeme olnud tarbijakaitsel.
Selgitatud Nõustume, et eraisikutest laenajaid ehk
füüsilistest isikutest HLÜ liikmeid ei
käsitata kehtiva seaduse järgi
tarbijatena. Sellest, et tarbijakaitse ei
lahenda HLÜ ja selle füüsilisest isikust
liikme vahelisi vaidlusi tekitabki
olukorra, et tarbijakaitsel ei ole
eraisikutest laenajatega probleeme
olnud,
10 Eelnõu § 1 p 31
50% on ebamõistlikult piirav ettepanek. Kolme või enama aasta
piirang tuleks täielikult maha võtta. Juurde tuleks lisada, et
hüpoteegiga tagatud laenude andmise periood on kuni 20 aastat.
Mitte-
arvestatud
HLÜ-de hoiused üldiselt ei ole
pikaajalised. Pikaajaliste laenude puhul
on vaja aga väga head
likviidsusjuhtimist, et see sobitada
hoiuste tähtaegadega.
11 Eelnõu § 1 p 40
Volinike koosoleku regulatsiooniga ei kaasne sisulisi muudatusi,
seega pole vajadust midagi muuta.
Selgitatud Nimetatud punktiga kaasneb mitu
olulist ja sisulist muudatust võrreldes
kehtiva seadusega. Nimelt, kuigi § 324
lõike 1 lause 1 sõnastus kattub sisuliselt
22
TÜS § 54 lõikega 1 (kuigi viidatud
HLÜS punkt on laiem ja lubab volinike
koosolekut määrata iga liikmete arvu
puhul), siis sama lõike lausega 2
täpsustatakse, et volinikud valib ja
kutsub tagasi üldkoosolek (erinevalt
TÜS § 54 lg 2, mis lubab volinike
valimise korra kindlaks määrata
põhikirjaga). Samuti on suurendatud
volinike sõltumatust HLÜ juhtorgani
liikmetest.
12 Eelnõu § 1 p 41 ja 42
Juhatuse liikmete arv ja nõuded juhtorgani liikmetele ei vaja
muutmist.
Teadmiseks
võetud
13 Eelnõu § 1 p 44
Vastavuskontrolli liige peaks olema ka ühistu liige. Ühistu liikmel
on kindlasti suuremad teadmised ühistu toimimisest ning huvi ka
selle tegevuse vastavuses olemisest. Ei pruugi ühistu väliselt leida
vastavat inimest või ettevõtet, kes oskab kontrollida ning teab
ühistute erisusi. Vajaks täiendavat arutelu; sellisel kujul
vastavuskontrolli ei ole vaja.
Osaliselt
arvestatud
Sarnaselt kehtiva seadusega jääb HLÜ-
de tegevuse vastavust seadusele
hindama revisjonikomisjon (osaliselt
laiendatakse ka audiitorettevõtja
ülesandeid). Võrreldes kehtiva
seadusega on revisjonikomisjoni
ülesandeid ja revisjonikomisjoni
liikmetele kohalduvaid nõudeid
täiendatud ja täpsustatud.
14 Eelnõu § 1 p 47 (§ 41.3)
Ka praegu võib iga liige saada infot, seega midagi sisulist ei
muudeta. Ei ole vaja uut sõnastust.
Selgitatud Kehtivas seaduses ei ole piisavalt
selgeid aluseid, mis võimaldaksid HLÜ
liikmel tutvuda esmatähtsate ja HLÜ
majandustegevusega seotud andmete
kohta – selles osas jääb üldsõnaliseks
mh ka TÜS § 28. Nimetatud säte on
ühelt poolt õigusselguse eesmärki
teeniv, teisalt aga annab liikmele õiguse
oma õiguste teostamiseks vajalikke
andmeid küsida.
KODUMAA KAPITALI HOIU-LAENUÜHISTU
1 Üldine
HLÜS vajab ajakohastamist – regulatsioon on vananenud ning
vajab tänapäeva majanduseluga vastavusse viimist. Kasvanud
tähelepanu HLÜ-de tegevuse suhtes toob kaasa mure, et tuleb
juurde isikuid, kes asutavad HLÜ valedel alustel, st teenida kitsale
ringile tulu, mitte aga selleks, et toetada ja soodustada kõikide
liikmete majanduslikke huve läbi ühistegevuse.
Kokkuvõttes nõus kõikide muudatustega, mis põhjendatud ulatuses
aitavad võidelda kahe HLÜ-dega seotud ohukohaga: (1) vormiline
ja näilik HLÜ-na tegutsemine, (2) HLÜ tegutsemine ainult kitsa
ringi (seotud isikute) huvides, mitte kogu liikmeskonna huvides.
Teadmiseks
võetud
2 Eelnõu § 1 p 5
Ei tohiks panna kohustust end ümber kujundada HLÜ-lt
ühistupangaks, sest see piirab ettevõtlusvabadust (liikmed on
ühinemisel HLÜ kui ettevõtlusvormi juba valinud). Eestis ei ole
väljastatud ühtki tegevusluba ühistupangana tegutsemiseks ning
põhjendatud ei ole olukord, kus sellesse vormi hakatakse isikuid
kohustuslikult suruma.
Olemasoleva ettevõtluskeskkonna ning ettevõtlust reguleerivate
õigusaktidega oleks kõige enam kooskõlas sama ühinguvormi
jätkamine, kuid teatud mahu täitumisel tekib kohustus saada
Finantsinspektsioonilt tegevusluba või kohustus tegutseda FI
Selgitatud Ka RM ei soovi muuta olemasolevate
ettevõtjate ühinguvormi. Täna
tulundusühistu vormis tegutsevatel
HLÜ-del on võimalik taotleda
krediidiasutuse tegevusluba ilma oma
juriidilist vormi muutmata (vt ka
krediidiasutuste seaduse § 3 lg 1).
23
teavitamise alusel. Oleme nõus aktsepteerima olukorda, kus
ühistupanga vormi suunatakse HLÜ-d, kelle maht vastabki panga
eelduslikule suurusele. Kaasatud hoiuste maht peaks ületama 15
mio EUR. FI teavitamise kohustus võiks kehtida HLÜ-dele, kelle
poolt kaasatud hoiuste maht on vahemikus 5 miljonit eurot kuni 15
miljonit eurot. Kodumaa Kapitalil on hoiuseid 4,5 mio EUR
ulatuses, 390 hoiustajat ja 4 töötajat (1 osalise ajaga). Tundub
ülemäärane (ebaproportsionaalne) kohaldada panga nõudeid.
3 Eelnõu § 1 p 8 ja 19
Pooldame territoriaalse põhimõtte kaotamist Eesti piires ja liikmeks
astuva isiku huvi põhjendamise kohustust. Iga liikmeks astuda
sooviv isik peakski mõtlema, mis on HLÜ eesmärk ja kuidas see
ühtib tema kui liikme eesmärgiga. Peaks ka ära hoidma liikmete
näiliku kaasamise (seaduses sätestatud minimaalse liikmete arvu
kaasamine asutamise jaoks).
Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside:
Eelnõus sõnastatud põhjendatud huvi kohustus on üldsõnaline,
mistõttu ei kaasne sellise täiendava kohustuse sätestamisega
praktikas ühtegi muutust. Ebaselgeks jääb ka see, mille alusel ja
kuidas tuleks põhjendatud huvi välja selgitada, samuti vastutus
olukorras, kus põhjendatud huvi välja ei selgitata.
Selgitatud. Põhjendatud huvi kohustuse
kontrollimine peaks olema nii HLÜ
juhtorganite kui ka liikmete huvides,
jälgimaks, et kõik sama HLÜ liikmed
tegutsevad samade eesmärkide nimel.
Mis puudutab aga vastutust põhjendatud
huvi välja selgitamata jätmise eest, siis
eelnõuga ei ole ette nähtud välist
vastutust (sh nt Finants-inspektsiooni
õigus teha trahvi või rakendada
sunniraha), et säiliks ühistulise tegevuse
põhimõtted.
4 Eelnõu § 1 p 17, 23 ja 24
Nõus osamaksu ja sisseastumismaksu määra tõstmisega, sest
suurem rahaline väljaminek võiks kaasa tuua liikmeks astuda
sooviva isiku põhjalikuma analüüsi ja informeeritud otsuse
tegemise. Nõus äriregistri teavitamise paindlikkuse
suurendamisega HLÜ osakapitali määra korrigeerimisel; kehtiv
õiguslik regulatsioon HLÜ kapitali kaasamise protsessi ei toeta,
mistõttu iga HLÜ on pidanud looma oma tegeliku toimimise korra.
Teadmiseks
võetud.
5 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside:
Eelnõu § 1 p 26
Mõistame nõude vajalikkust ja ei ole põhimõtteliselt nõude
rakendamise vastu. Samas tuleb arvestada, et kuna kehtivas õiguses
vastav piirang puudub, siis praktikas on tõenäoliselt valdaval
enamustel HLÜ-dest osalused teistes finantseerimisasutustes.
Seetõttu tuleks sätestada nõudega vastavusse viimiseks vähemalt
12-kuuline tähtaeg, et seni seaduskuulekalt tegutsenud HLÜ-d ei
satu olukorda, kus nende tegevus ei ole seadusega kooskõlas.
Arvestama peab asjaoluga, et osaluse võõrandamine ei pruugi
sõltuda ainult HLÜ enda otsusest, vaid võõrandataval osalusel peab
olema ka ostja, kes on valmis osaluse omandamise eest maksma
õiglast hinda.
Arvestatud ja
selgitatud.
Selgitame, et eelnõu jõustumisel on
vältimatult vajalik ülemineku-periood,
kus kõikidele HLÜ-dele jäetakse
piisavalt aega, et oma tegevus viia
vastavusse eelnõus sätestatud nõuetega.
Üleminekuajad on eelnõus jaotatud
kolmeks vastavalt halduskoormuse
kasvule HLÜ-de jaoks (HLÜS § 47.1).
6 Eelnõu § 1 p 27, 28, 40, 41, 44, 47 (§ 41.3)
Pooldame likviidsusnõuete muutmist, täpsemate nõuete
kehtestamist krediidivõimelisuse hindamiseks, juhatuse liikmete
arvu nõude alandamist, volinikega seonduva reguleerimist,
kontrolli nõuete muutmist (s.h vastavuskontrolli kehtestamist),
samuti liikmetele teabe andmist.
Teadmiseks
võetud
7 Eelnõu § 1 p 29
Toetame seotud isikutele antavate laenude piiramist, mis eelnõus
on piiratud 5%-ga osamaksust või HLÜ omakapitalist. Oleksime
nõus ka suurema piiranguga.
Teadmiseks
võetud
8 Eelnõu § 1 p 30
Liikmetele laenu andmise täiendav piiramine 50% võrra võrreldes
kehtiva regulatsiooniga ei ole põhjendatud. Kehtiva regulatsiooni
kohaselt ei tohi HLÜ anda liikmele laenu, mis on suurem kui üle 20
Mitte-
arvestatud
Eelnõu koostajatele teadaolevalt ei anna
pangad (vähemalt viidatud summades)
laenu ilma sissemakse või tagatiseta,
mistõttu ei ole viidatud seisukoht
24
korra liikme osamaksust või 20% HLÜ omakapitalist. Ehk kui liige
soovib saada laenu summas 200 000 eurot, siis peab ta kehtiva
regulatsiooni kohaselt tasuma osakaptiali osamakse summas 10 000
eurot, eelnõu kohaselt aga 20 000 eurot. Võrreldes pangaga (kus
sellist sissemakset ei nõuta) on tingimus ettevõtlusvabadust piirav
ning kitsendab HLÜ võimalust pangaga konkureerida.
kuidagi põhjendatav. Lisaks märgime,
et HLÜ-d on täna juba teatavas
konkurentsieelises võrreldes
pankadega, sest HLÜ-dele kohalduvad
oluliselt madalamad tegevusnõuded
(laenusaaja krediidivõimelisuse
hindamine, likviidsusnõuded, jne), neile
ei kohaldata finantsjärelevalvet (v.a
makseteenuseid osutavatele HLÜ-dele
makseteenuste osutamise osas) ning
oluliselt madalamad usaldatavusnõuded
(juhtorgani liikmete arv ja neile
kohaldatavad nõuded, aktsia/osakapitali
ja omavahendite suurus, jne).
9 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside:
Eelnõu § 1 p 31
§ 28 lg 10:
Kodumaa Kapitali mõistab põhjust, miks on vaja piirata ja
täiendavalt reguleerida finantseerimisasutustele ja samasse
konsolideerimisgruppi kuuluvatele isikutele laenu andmist ja
teenuste osutamist. Samas peab arvestama, et kehtiva seaduse
kohaselt vastavaid piiranguid ei eksisteeri, millest tulenevalt oli
hoiu-laenuühistutel õigus anda laene nii teistele
finantseerimisasutustele kui ka samasse konsolideerimis-gruppi
kuuluvatele juriidilistele isikutele. Selliste laenude lõpetamine ei
saa toimuda ühepoolselt, vaid ranges vastavuses sõlmitud
laenulepingutega. Põhjendamatu on olukord, kus hoiu-laenuühistu
peaks laenulepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel kandma kahju
(võimalike nõuete ja ennetähtaegse ülesütlemise leppetrahvide vms
näol). Eeltoodust tulenevalt pooldab Kodumaa Kapitali lähenemist,
kus senised laenulepingud võiksid edasi kehtida kuni laenulepingu
kehtivuse lõppemiseni ja keelatud on uute laenulepingute
sõlmimine. Võimalik on ka täiendavalt olemasolevate
laenulepingute kehtivust piirata 3 aastaga alates Eelnõu
jõustumisest.
Selgitatud Eelnõuga ei soovita reguleerida
laenulepinguid, mis on sõlmitud enne
eelnõu jõustumist, kuivõrd nimetatud
laenulepingud oleksid sõlmitud kehtiva
õiguse alusel ning sellest tulenevalt ka
õiguspärased. Piirangu kohaldamine
tagasiulatuvalt läheks vastuollu
õiguskindluse printsiibiga.
10 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside:
Eelnõu § 1 p 31
§ 28 lg 11:
Kodumaa Kapitali mõistab soovi tagada likviidsuse olemasolu.
Samas tuleb arvestada, et Eelnõuga pannakse hoiu-laenuühistutele
likviidsuse hoidmisel suured nõuded ja kohustused. Samuti tuleb
kaaluda, kas lühiajaliste laenudega menetlemiseks kuluv täiendav
ajaressurss ja võimalikud riskid kaaluvad üles likviidsusele
kehtestatud täiendavaid nõudeid. Igal juhul tuleks arvesse võtta ka
olukorda, kus pikaajaline laen on väga hästi tagatud (nt kinnisvara
tagatis).
Selgitatud Eelnõu koostajate hinnangul tingivad
täiendavad likviidsusnõuded HLÜ-de
maksevõimelisuse ja jätkusuutlikkuse
eesmärke. Pikaajaliste laenude puhul
tuleb arvestada, et kui HLÜ annab välja
olulises osas pikaajalisi laene, siis
sellega väheneb oluliselt HLÜ-de
likviidsus, samuti võime tulla toime nt
stressiolukordadega.
11 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside:
Eelnõu § 1 p 46
Kodumaa Kapitali ei poolda muudatust. Liikmetes võib tekitada
pigem segadust ja arusaamatust audiitori hinnang, mis osaliselt
baseerub audiitori subjektiivsel hinnangul. Audiitori aruande saab
ka nõukogu, kellel on järelevalve kohustus juhatuse üle ning seeläbi
ka tegevuse nõuetega vastavusse viimise üle.
Selgitatud Selgitame, et eelnõu § 1 punkti 53 on
võrreldes eelnõu esialgse kavandiga
muudetud selliselt, et audiitor teostaks
kontrolli lisaks kehtivale seadusele
ainult § 271 lõikes 4 sätestatud nõude üle
– ehk audiitor peaks kontrollima (lisaks
kehtivatele seadusesätetele), kas HLÜ-l
on olemas piisavalt likviidset vara, mille
arvel oleks võimalik täita HLÜ
25
tavapäraseid kohustusi vähemalt 30-
päevase toimetulekuperioodi kestel.
12 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside:
Eelnõu § 1 p 47
Peatükk 71:
Kodumaa Kapitali pooldab muudatust. Soovime aga välja tuua
vastuolu Eesti Panga presidendi määruse nr 8 (Hoiu-laenuühistu
bilansi ja kasumiaruande koostamise nõuded ning aruannete Eesti
Pangale esitamise kord) ja majandusaasta aruande taksonoomia
põhimõtte vahel. Viidatud nõuded kohustavad hoiu-laenuühistut
kasutama Eesti Panga presidendi määruses toodud bilansiskeemi,
mis aga ei vasta RIK-is olevatele bilansiskeemidele. Tasuks
kaaluda õiguse andmist hoiu-laenuühistule kasutada aastaaruande
koostamisel raamatupidamise seadusest tulenevat bilansiskeemi.
Teadmiseks
võetud
Eelnõu koostajad analüüsivad viidatud
vastuolu ning Eesti Panga määruse
muutmise vajadust ning peavad selles
osas nõu Eesti Pangaga.
13 Pärast 18.11.2020 ümarlauda edastatud tagasiside:
Eelnõu § 1 p 50
Kodumaa Kapital loomulikult pooldab põhimõtet, et peab olema
määratud tähtaeg, mille jooksul peavad hoiu-laenuühistud viima
oma tegevuse jõustunud seadusega vastavusse. Samas tuleb
kindlasti arvestada sellega, et vastav tähtaeg peab olema reaalne ja
võtma arvesse muudatuste tegelikku ulatust.
Arvestatud Nõustume, et HLÜ-dele peab jääma
piisav aeg, et oma tegevuse eelnõus
sätestatud nõuetega kooskõlla viia.
Üleminekuajad on eelnõus jaotatud
kolmeks vastavalt halduskoormuse
kasvule HLÜ-de jaoks (HLÜS § 47.1).
26
II kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel
Nr Ettepaneku sisu
Arvestatud,
mitte arvestatud,
selgitatud,
teadmiseks
võetud
Rahandusministeeriumi
kommentaarid
FINANTSINSPEKTSIOON
1 Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse HLÜS-i § 2 lõikega 5.
Raskesti on mõistetav ja mitmeti tõlgendatav säte, mille
kohaselt „Hoiu-laenuühistu tegevus, mis läheb vastuollu
käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 või 5 sätestatuga, … .“ Viidatud
sätte eesmärk vajab selgemat sõnastust, kuna KAS § 4 lõige 3
määratleb üksnes avalikkuse mõiste ja sedalaadi „tegevus“ ei
pruugi kuidagi seonduda avalikkuse mõistega.
Arvestatud Viidatud sätte sõnastust on eelnõus
muudetud.
2 Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse HLÜS §-i 6 lõikega 5,
mille kohaselt ei või hoiu-laenuühistu (edaspidi HLÜ) osutada
selles paragrahvis nimetatud teenuseid väljaspool oma
tegevuskohta ega välisriigis filiaali kaudu. Teeme ettepaneku
täpsustada, et ei või osutada teenuseid „… välisriigis piiriüleselt
või filiaali kaudu“.
Arvestatud
3 Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse HLÜS §-i 6 sõnastust.
HLÜS § 6 lõike 1 kohaselt on HLÜ peamine ja püsiv tegevus
oma liikmetele finantsteenuste osutamine, mis seisneb mh
laenutehingute, sealhulgas tarbijakrediidi, hüpoteeklaenude,
faktooringu ja muude äriühingute finantseerimise tehingute
tegemises. Eelnõu seletuskirja 3. leheküljel on nenditud, et
„muudatused, mis rakenduvad teises etapis (2024. a. 1.
jaanuaril) ja mis suurendavad hoiu-laenuühistute läbipaistvust
või maandavad senisest rohkem võimalikke huvide konflikte on
eelkõige järgmised (see on ka nn ettevalmistav ja
üleminekuperiood panga või ühistupanga tegevusloa
taotlemiseks): piiratakse laenu andmist teatud kolmandatele
isikutele, sh juhtorganite liikmetele või nendega seotud
isikutele, krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele.“ HLÜS
§ 6 lõike 1 kohaselt on hoiu-laenuühistu peamine ja püsiv
tegevus oma liikmetega sama lõike punktides 1-7 loetletud
tehingute tegemine.
Kuivõrd HLÜ peamine ja püsiv tegevus HLÜS-i kohaselt on
oma liikmega tehingute tegemine, tekitab küsitavusi, mida on
Eelnõu seletuskirjas silmas peetud laenu andmise piiramise all
kolmandatele isikutele. Kehtiva õiguse kohaselt saab HLÜ
(laenu)tehinguid teha ainult oma liikmetega.
Finantsinspektsiooni hinnangul ei peaks HLÜ-dele olema
lubatud laenu andmine kolmandatele isikutele, st isikutele, kes
ei ole HLÜ liikmed.
Arvestatud HLÜ ei tohiks anda laenu
kolmandatele isikutele. Eelnõu
seletuskirja muudetud.
4 Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse HLÜS-i § 7 lõike 2 punkti
1. Vastav lause, et seda mõista, vajab peale sõna
„tegevuspiirkond“ väljajätmist täiendavat ümbersõnastamist.
Mitte-arvestatud Eelnõu koostajate hinnangul on sätte
mõte arusaadav ka ilma täiendava
ümbersõnastuseta.
27
5 Eelnõu § 1 punktiga 12 lisatakse HLÜS-i § 7 lõike 2 punkti 6.
Juhime tähelepanu, et kehtivast sõnastusest võib välja lugeda,
et revisjonikomisjoni liikmete elukohad tuleb edastada vaid
isikukoodi puudumise korral.
Arvestatud Viidatud eelnõu punkti sõnastust on
muudetud.
6 Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse HLÜS-i § 17 lõikega 5.
Palume kaaluda asendada sõna „/…/ ei saa /…/“ sõnaga „/… /
ei tohi /…/“. Palume vastavat normi täiendada ka osaga, mis
keelab HLÜ liikmeks saada juriidilisel isikul, mille omanik on
või mida kontrollib HLÜ juhatuse või nõukogu liige.
Arvestatud Viidatud eelnõu punkti sõnastust on
muudetud.
7 Eelnõu § 1 punkti 33 kohaselt täiendatakse HLÜS §-i 28 lõikega
11 järgmises sõnastuses: „Füüsilisest isikust liikmele laenu
andmisel peab hoiu-laenuühistu järgima hoiu-laenuühistu
sisekorras ning käesoleva seaduse §-s 281 sätestatud
krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale piisavate selgituste ja
teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku laenamise
nõudeid, samuti kohaldama füüsilisest isikust hoiu-laenuühistu
liikmele laenu andmisel võlaõigusseaduse §-des 409, 411 ja 412
sätestatut.“
Finantsinspektsioon teeb ettepaneku muuta eelnõu § 28 lõike 11
sõnastust järgmiselt ning eemaldada Eelnõu punktiga 37
pakutud HLÜS § 281:„Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse
oma majandus- ja kutsetegevuses, laenu andmisel peab hoiu-
laenuühistu järgima hoiu-laenuühistu sise-eeskirjas ning
krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 47–531
sätestatud krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale piisavate
selgituste ja teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku
laenamise nõudeid, samuti kohaldama sellisele hoiu-
laenuühistu liikmele laenu andmisel võlaõigusseaduse §-des
409, 411 ja 412 sätestatut.“
Finantsinspektsiooni hinnangul ei anna vastavalt HLÜ-de
äritegevusele ja pakutavatele teenustele mugandatud
krediidivõimelisuse hindamise sätted lisaväärtust täpsema
krediidivõimelisuse hindamise tulemuse saavutamiseks. HLÜ-
dele peaks kohaldama samalaadselt krediidivõimelisuse
hindamise sätteid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet,
mida kohaldatakse teistele tarbijakrediiti väljastavatele
finantsasutustele. See tagab õigusselguse, ühetaolise
kohtlemise ning võimaldab HLÜ-del, kes soovivad tulevikus
saada ühistupangaks tutvuda ja harjuda nõuetega, mis
kohalduvad kogu tarbijakrediiditurule. Seejuures ei koorma
eeltoodu HLÜ-sid rohkem, kui Eelnõu § 1 punktis 33
väljatoodud nõuded.
Selgitatud Eelnõus on ette nähtud sätted, mis
kohustavad HLÜ-sid (sarnaselt
krediidiandjatega) kohaldama
vastutustundliku laenamise
põhimõtet; samuti on eraldi ette
nähtud krediidivõimelisuse hindamise
sätted (vt § 28 lg 1).
8 Eelnõu § 1 punkti 33 kohaselt kohaldatakse HLÜ-dele
võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-des 409, 411, 412
sätestatut. Kas Rahandusministeerium on kaalunud kohaldada
HLÜ-dele ka teisi VÕS-s sätestatud tarbijakrediidilepingule
sätestatud nõudeid? Näiteks VÕS §-is 4031 lepingueelse teabe
esitamisele kehtestatud nõudeid või VÕS §-ga 404 sätestatud
nõudeid tarbija poolt esitatud avaldusele lepingu sõlmimiseks.
Finantsinspektsiooni hinnangul võib HLÜ-dele eelnevalt
viidatud täiendavate nõuete kohaldamine tagada efektiivsema
kaitse füüsilisest isikust laenusaaja poolt maksejõuetusse
sattumise vastu.
Selgitatud Eelnõu koostajate hinnangul
võimaldavad eelnõuga ette nähtavad
HLÜS § 28 muudatused piisavalt
liikme krediidivõimelisuse hindamise
kontrollimist. Kõikide
tarbijakrediidilepingute sätete ette
nägemine HLÜS-is ei ole mõistlik,
arvestades ka tarbijakrediidi ja
ühistulise tegevusvormi erisusi.
9 Eelnõu § 1 punktiga 3 mh lisatakse HLÜS § 6 lõige 4, mille
kohaselt “Hoiu-laenuühistud võivad teha käesoleva paragrahvi
lõigetes 1–3 nimetamata tehinguid ja toiminguid üksnes juhul,
Arvestatud Viidatud eelnõu punkti sõnastust on
muudetud.
28
kui need on abiks eelnimetatud teenuste osutamisel või
täiendavad neid.” Tegemist on KAS § 6 lõike 2 esimeses lauses
sätestatuga sarnase sõnastusega: “krediidiasutused võivad teha
käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tehinguid ja
toiminguid, kui need abistavad või täiendavad vahetult
põhitegevust”. Eeltoodust tulenevalt võiks muuta Eelnõu § 6
lõike 4 sõnastust selliselt, et see oleks sarnane KAS § 6 lõikele
3: “(4) Hoiu-laenuühistud võivad teha käesoleva paragrahvi
lõigetes 1-3 nimetamata tehinguid ja toiminguid, kui need
abistavad või täiendavad hoiu-laenuühistu poolt osutatavaid
teenuseid”
10 Eelnõu § 1 punktiga 40 lisatakse HLÜS § 31 lõikesse 2 uued
punktid 5–7. Punkti 5 kohaselt peavad HLÜ sise-eeskirjad ja
protseduurireeglid muu hulgas kindlaks määrama
rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise ning rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise korra ja nimetatud korra
täitmise kontrollimise. Teeme ettepaneku täpsustada
õigusselguse eesmärgil vastava sätte sõnastust viidetega
rahvusvahelise sanktsiooni seadusele ning rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele, milliste
õigusaktide nõuetele peavad HLÜ-de vastavad
protseduurireeglid ja sise-eeskirjad vastama. Sellist sõnastust
järgivad ka muud eriseadused, sh krediidiasutuste seadus,
krediidiandjate ja – vahendajate seadus jt. Lisaks,
rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 19 lõike 1 järgi kohaldab,
mitte rakendab, erikohustustega isik finantssanktsiooni. Sellest
tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada HLÜS § 31 lõike 2
punkti 5 järgmiselt: „5) sisemised protseduurireeglid
rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud
rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamiseks ning rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning
nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad;“.
Arvestatud Viidatud eelnõu punkti sõnastust on
muudetud.
11 Samuti teeme ettepaneku, et HLÜ-l peaksid olema kehtestatud
sisemised juhtide (juhatuse ja nõukogu liikmete) sobivuse
nõuded ja nende täitmise kontrolli kord. Nimetatu tagaks ühiste
arusaamiste seadmise juhtidele ja selle üle kontrollimehhanismi
loomise.
Selgitatud Viidatud sobivuse nõudeid kontrollib
revisjonikomisjon HLÜS § 39 lõikes
1 sätestatud ülesannete raames.
12 Hoiu-laenuühistu seaduse üleminekusätted
Eelnõu § 1 punktiga 58 kehtestatakse üleminekusätted. HLÜS
§ 471 lõike 4 teise lause kohaselt ei ole HLÜ-l lubatud alates
2028. aasta 1. jaanuarist kuni tegevusloa andmise või sellest
keeldumise otsustamiseni sõlmida uusi lepinguid HLÜS §-s 6
nimetatud teenuste osutamiseks, pikendada enne 2028. aasta 1.
jaanuari sõlmitud lepinguid nimetatud teenuste osutamiseks ega
võtta HLÜ-sse vastu uusi liikmeid. HLÜS § 471 lõike 5
kohaselt ei ole enne HLÜS-i jõustumist asutatud HLÜ-del
lubatud alates 2026. aasta 1. jaanuarist kuni krediidiasutuse
tegevusloa andmise otsustamiseni võtta vastu uusi liikmeid,
sõlmida uusi hoiuselepinguid, tarbijakrediidilepinguid ega
pikendada olemasolevate hoiuse-või tarbijakrediidilepingute
kehtivust. Kui uute hoiuselepingute sõlmimine ja uute liikmete
vastuvõtmine ei ole HLÜS § 471 lõike 5 kohaselt lubatud alates
01.01.2026, siis tekitab küsitavusi hilisema sarnase piirangu
kehtestamine HLÜS § 471 lõike 4 teise lausega (s.o uute
lepingute sõlmimine ja uute liikmete vastuvõtmine) alates
01.01.2028.
Teadmiseks
võetud
13 HLÜS § 471 lõike 6 kohaselt kui HLÜ ei ole krediidiasutuse
tegevusloa taotlust hiljemalt 2027 [2026]. aasta 31. detsembriks
Teadmiseks
võetud
29
esitanud või Finantsinspektsioon on keeldunud talle
tegevusluba andmast, siis peab ta olemasolevatele liikmetele
hoiustamistehingute ja makseteenuste osutamise ning
tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud
tähtaegadele lõpetama, välja arvatud juhul kui vastav
tulundusühistu omab makseasutuse või krediidiandja
tegevusluba. Juhime tähelepanu, et makseasutuse tegevusluba
ei võimalda tarbijakrediidi väljastamist. HLÜS § 471 lõike 6
pakutud sõnastustest võib aga järeldada, et tarbijakrediidi
väljastamist ei peaks lõpetama, kui tulundusühistu omab
makseasutuse tegevusluba.
14 Krediidiasutuste seaduse muutmine
Eelnõuga tuleb selgemalt reguleerida aktsiaseltsina asutatud
krediidiasutuse ja ühistuna asutatud krediidiasutuse erisused.
Kehtiv krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) ülesehitus ja
sõnastus võib tekitada erinevaid tõlgendusi nimetatus. Näiteks,
olulise osaluse puhul KAS § 29 lõikega 6 on kehtestatud, et
KAS §-des 29-33 kohaldatakse ka ühistupanga suhtes. Eelnevat
võiks justkui tõlgendada, et ühistupangale kehtivad vaid need
sätted, millistele on KAS-s endas sõnaselgelt viide tehtud.
Samas näiteks seletuskirja lehekülje 37 punktis 7 on märgitud,
et muud KAS-s sätestatud nõuded krediidiasutuse juhatuse
liikmetele, sh §-d 56 ja 57 jäävad kehtima ka ühistupankade
suhtes.
Selgitatud Ühistupankadele kohaldatakse kogu
krediidiasutuste seadust nende
erisustega, mis on ette nähtud
ühistupanga tegevust reguleerivas
peatükis.
Samas mööname, et teatud aspektid
ühistupanga tegevuses vajavad
täiendavat reguleerimist. Need
lahendatakse tulevikus mõne teise
krediidiasutuste seadust muutva
seaduseelnõuga.
15 Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse KAS § 3 lõiget 1. Vastav
norm vajab täpsemalt sõnastamist, et mõista paremini KAS-i
normide rakendumist. Teeme ettepaneku sõnastada vastav
norm alljärgnevalt:
„(1) Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või
tulundusühistu vormis ja temale kohaldatakse vastavalt kas
aktsiaseltsi või tulundusühistu kohta sätestatut ulatuses, mis ei
ole reguleeritud käesoleva seadusega teisiti.“
Arvestatud Muudetud KAS § 3 lg 1 sõnastust
eelnõus.
16 Eelnõu § 3 punktiga 4 muudetakse KAS §-i 38. Teeme
ettepaneku muuta KAS § 38 alljärgnevalt:
„(1) Ühistupank on krediidiasutus ja talle kohaldub
krediidiasutuste seadus käesolevas peatükis toodud erisustega.
(2) Ühistupank ei või tegutseda aktsiaseltsi vormis. Ühistupank
võib tegutseda ka hoiu-laenuühistu vormis hoiu-laenuühistu
seaduse § 3 tähenduses, kui ta vastab ühistupanga nõuetele ja
omab vastavat luba.
(3) Ühistupanga asutamise, liikmete, vara ja üldkoosoleku
suhtes kohaldatakse hoiu-laenuühistu seaduse §-des 7-25 ja 32
sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.“
Mitte-arvestatud Pakutud täiendused KAS §-i 38 ei ole
eelnõu koostajate hinnangul vajalikud
või päris korrektsed (nt pakutud lõike
2 lause 1).
17 Ühistupanga puhul, tulenevalt tema õiguslikust vormist, on vaja
täiendavaid norme, mis aitaks nii turuosalistel kui järelevalvel
paremini mõista ja sisustada olulise osaluse regulatsiooni.
Eeltoodud valguses teeme alljärgnevad ettepanekud:
1) Tühistada KAS § 29 lõige 6. Viidatud norm tekitab pigem
ebaselgust, kuna eespool oleme teinud ettepaneku KAS § 38
lõikega 1 raamistada ühistupangale KAS-i rakendus selgelt ja
ühemõtteliselt. Seega on vaja tühistada KAS § 29 lõige 6.
2) Lisada KAS-i § 44.1 pealkirjaga „Osalus ühistupangas“
alljärgnevas sõnastuses:
„(1) Ühistupanga puhul võetakse liikme olulise osaluse
määratlemisel täiendavalt arvesse liikme panust ühistupanka,
muuhulgas tema poolt antud laene või tehtud sissemakseid
ühistupanka või muul viisil ühistupanga tegevuse arvestatavat
toetamist. Samuti tuleb kaaluda liikme mõju tervikuna
Selgitatud Vt kommentaar märkuse juures 14
ülal.
30
ühistupanga juhtimisele, mis võib seonduda nii tema rolli,
ühiskondliku kuvandi kui muude asjaolude hindamisel läbi
mõju ühistupanga juhtimisele.
(2) Ühistupank peab enne sellise olukorra tekkimist või sellest
teada saamisel või teada saama pidamisel viivitamata
teavitama Finantsinspektsiooni kõikidest asjaoludest, mis
võivad tuua kaasa liikme olulise osaluse või kontrolli
ühistupanga üle.“
18 Eelnõu § 3 punktiga 6 muudetakse KAS § 421 lõiget 2. Teeme
ettepaneku vastavat sõnastust muuta alljärgnevalt:„(2)
Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab
isiku avalduse alusel ühistupanga juhatus või nõukogu, kui talle
on selline õigus antud põhikirjaga, 30 päeva jooksul, alates
avalduse saamisest. Vastava otsuse eelnevalt tuleb kontrollida
liikme vastavust seaduse ja põhikirja nõuetele.“
Selliselt oleks välditud olukord, kus juhatus jätab „seisma“
avaldused ja viivitab põhjendamatult nende lahendamisega, mis
omakorda tooks aga kaasa registriandmete ebatäpsuse.
Selgitatud Vt kommentaar märkuse juures 14
ülal.
19 Eelnõu § 3 punktiga 7 sätestatakse nõue, et ühistupanga
juhatuses peab olema vähemalt kaks juhatuse liiget. Eelnõu
seletuskirjas on põhjendatud kahe juhatuse liikme nõue vaid
asjaoluga, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2013/36/EL (edaspidi CRD) seda võimaldab. Ka kehtiv HLÜS
§ 34 lõige 1 sätestab, et juhatuses peab olema vähemalt kolm
liiget. Eelnõuga muudetakse nii KAS-i kui HLÜS-i ja
vähendatakse juhatuse liikmete arvu kaheni. Leiame, et selline
leevendus ei ole põhjendatud.
Finantsinspektsiooni hinnangul peaks ühistupangal olema
vähemalt kolm juhatuse liiget nagu KAS seda ka täna nõuab.
Arvestades, et juhatuse liikmed tegelevad igapäevase
juhtimisega ning väga oluline on ka juhatuse liikmete
vastutusvaldkondade jaotus ning huvide konflikti maandamine
läbi vastutusvaldkondade jaotamise erinevate juhatuse liikmete
vahel, siis kolm juhatuse liiget organisatsioonis peaks olema ka
ühistupankadele miinimumnõue ning erisuse/leevenduse
kehtestamine ei ole antud juhul põhjendatud. Ka ühistupangad
peavad olema juhitud pädevate ja kompetentsete isikute poolt.
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku Eelnõust välja jätta nii
HLÜS § 34 lõike 1 muudatusettepanek, KAS § 422 lõikega 1
kehtestada, et ühistupanga juhatuses on vähemalt kolm liiget
ning mitte vähendada juhatuse liikmete arvu ühistupanga
juhtimiseks.
Mitte-arvestatud Leiame, et juhatuse liikmete arvu
alandamine CRD-s lubatud
miinimumarvuni on põhjendatud,
arvestades HLÜ-de tegevuse
mahtusid ja kapitaliseeritust.
20 Eelnõu § 3 punktiga 8 sätestatakse, et ühistupanga algkapital
peab olema vähemalt üks miljon eurot. Finantsinspektsiooni
hinnangul ei ole ühe miljoni algkapitali nõue põhjendatud ja
täna kehtivat regulatsiooni ühistupankade kapitalinõuete osas ei
ole vaja muuta.
CRD artikli 12(4) kohaselt võivad liikmesriigid anda
tegevusloa teatud liiki krediidiasutustele, mille algkapital on
lõikes 1 sätestatust väiksem, kui täidetud on järgmised
tingimused: a) algkapital on vähemalt 1 miljon eurot; b)
asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile ja Euroopa
Pangandusjärelevalvele selle valiku kasutamise põhjused. CRD
preambuli punkti 49 kolmas lause selgitab täiendavalt väiksema
kapitalinõude motivatsiooni: selleks et kindlustada jätkusuutlik
ja mitmekesine liidu panganduskultuur, mis teenib peamiselt
liidu kodanike huve, tuleks julgustada väikese mahuga
Osaliselt
arvestatud
Eelnõuga ette nähtav algkapitali määr
(samuti erandid alla 5 miljoni eurose
algkapitali määra kohaldamiseks) on
vastavusse viidud ühistupanga poolt
osutatavate teenustega.
31
pangandust (nn small-sumbesle banking activities), nagu
krediidikassad ja ühistupangad.
Finantsinspektsiooni hinnangul tähendab sõnaühend small-
sumbesle, et ühistupankade tegevus on piiratud nii mahuliselt,
geograafiliselt kui pakutavate teenuste arvu ja keerukuse
poolest. Seega CRD artikli 12(4) eesmärk on vähendada
algkapitalinõuet kitsale krediidiasutuste ringile, mille
riskiprofiil on oluliselt lihtsam ja tegevus oluliselt piiratum
võrreldes tavapärase krediidiasutusega. Eelnõu kohaselt
kaotatakse olulised täna kehtivad piirangud ühistupanga
tegevusele. Ühistupangale lubatakse täpselt sama tegevus ja
riskide võtmine nagu mitte ühistupanga vormis
krediidiasutusel. Ühistupank saaks muuhulgas asutada filiaali
välisriigis ja kaasata hoiuseid piiriüleselt, kaubelda oma arvel
ning pakkuda kõiki pangandusteenuseid sh kõrge keerukusega
ja riskisusega teenuseid. Finantsinspektsiooni hinnangul on
nimetatud kujul Eelnõu vastuolus CRD põhimõtetega, sest
selles ei ole piisavalt kitsendatud krediidiasutuste ringi, millele
on võimalik madalam algkapitalinõue rakendada.
(Ühistu)pankade hea kapitaliseeritus on finantssektori, sh
pangandussektori usaldusväärsuse tagamiseks üks oluline
tingimus. Arvestada tuleb, et panga asutamise algkapitali nõue
viis miljonit eurot on vastavas sektoris juba täna pigem madal
nõue. Samuti tuleb ühistupanga puhul arvestada, et
pangandustegevusele kohaldub samamoodi üldine pankade
suhtes kehtiv raamistik, mille kohaselt peab panga omakapital
olema vastavuses tegevuse ulatuse ja sellest tulenevate
riskidega. Eelnõuga võimaldatav ühistupanga algkapitali
miinimumsuuruse nõue üks miljon eurot ei ole proportsioonis
ühistupanga võimaliku tegevusega, s.o osutada
tegevuspiiranguteta finantsteenust ja vastavuses asjakohaste
regulatsioonide mõttega. Olukord, kus ühistupangale lubatakse
sama tegevus ja samade riskide võtmine nagu mitte ühistu
vormis pankadele, kuid rakendatakse viis korda madalamat
kapitalinõuet, võib tekitada põhjendamatut regulatiivset
arbitraaži. Krediidiasutuse algkapitalinõue on muuhulgas ka
oluline sisenemisbarjäär, mis toimib viisil, et madalama
kvaliteedi ja riskantsema äriplaaniga ning vähem usaldusväärse
taustaga taotlejad ei suuda tekitada piisavalt suurt investorite
huvi. Sellega kaitstakse nii krediidiasutuse tegevusloa
usaldusväärsust kui tagatakse taotlejate kvaliteeti ning see
omakorda kaitseb hoiustajate huve.
Koosmõjus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr
575/2013 (CRR) artikli 93 nõudega pidevalt täita
algkapitalinõuet on algkapitalinõe backstop’iks tegevust
alustavate krediidiasutuste ebaõnnestumisel, sest krediidiasutus
on sunnitud enda likvideerimist alustama kui omavahendite tase
veel piisavalt kõrge. Algkapitalinõue viis miljonit eurot tagab
edukama tegevuse võimalikus likvideerimismenetluses,
tagades paremini nii hoiustajate kaitse kui vähendades
väljamakseid Tagatisfondist.
Sedalaadi nõue tekitab regulatiivset arbitraaži ka võrreldes
muude litsentseeritud teenuste pakkujatega. Selline
algkapitalinõue üks miljonit eurot ei erineks oluliselt
investeerimisühingute algkapitalnõudest 750 tuhat eurot
(väärtpaberituru seadus (edaspidi VPTS) § 93 lõike 1 punktid 1
32
ja 2). Ometi kehtivad investeerimisühingutele VPTS §-is 88
sätestatud range klientide varade lahususe nõue ja oma huvides
kasutamise keeld, mida krediidiasutus ei ole klientidelt
kaasatud hoiuste puhul kohustatud järgima.
Finantsinspektsioon palub täiendavalt kaaluda Eelnõus KAS §
44 lõike 1 muudatuse vajalikkust.
21 Teeme ettepaneku piirata ühistupankade teenuse osutamise
ulatust. Eelnõu § 1 punkt 9 näeb ette HLÜ-dele nõude osutada
teenuseid vaid Eestis, siis KAS-s ühistupankade puhul sellist
erisust ei ole kehtestatud. KAS § 13 lõige 2 ja § 131 lõige 11
sätestavad, et krediidiasutuse registrijärgne asukoht ja
peakontor on Eestis. HLÜS § 5 lõikega 3 kehtestatakse nõue, et
nii HLÜ asu- ja tegevuskoht peavad asuma Eestis. Seletuskirja
kohaselt tähendab see, et HLÜ võib teenuseid osutada Eesti
piires, st Eesti elanikele või juriidilistele isikutele. Samuti ei või
HLÜ tulenevalt HLÜS § 6 lõikest 5 ja Eelnõu § 1 punktist 10
osutada HLÜS §-s 6 nimetatud teenuseid väljaspool oma
tegevuskohta ega välisriigis filiaali kaudu. Eelnõu kohaselt
kohaldatakse ühistupangale HLÜS §-des 7-25 ja 32 sätestatut.
Seega nimetatud nõuded (HLÜS § 5 ja 6) ühistupanga suhtes ei
kohaldu. Seletuskirja lisas 1 on märgitud, et RM ei soovi
laiendada liikmete ringi väljaspool Eestit, sest siis kaoks ära
sotsiaalne kontroll. Leiame, et ühistupanga ja tema liikmete
suhtes peaks samuti kehtestama nõuded, et nende tegevus on
piiratud vaid Eestiga ning analoogne piirang tuleb ühistupanga
puhul kehtestada ka KAS-s. Seega tuleb ka KAS-s kehtestada
piirang, et ühistupank ei või piiriüleselt ega filiaali kaudu
teenuseid osutada ning tegevuskoht peab asuma Eestis.
Vastava muudatuse mittetegemisel on ühistuna asutatud
krediidiasutusel lubatud ka piiriülene tegevus ja eriti veel
olukorras, kus nende algkapital oleks Eelnõu kohaselt
märkimisväärselt madalam võrreldes aktsiaseltsina asutatud
krediidiasutustest.
Selgitatud HLÜ teenuste osutamise ring
(liikmesus) ja territoriaalne piirang
(seotus Eestiga) on ühelt poolt
tingitud nimelt ühistulise tegevuse
edendamise eesmärgil, ning teiselt
poolt välise (finantsjärelevalve)
puudumisest. Eelnõu koostajad
leiavad, et kui isik täidab
krediidiasutusele kohalduvaid
nõudeid, siis ei ole täiendavalt
mõistlik piirata teenuste osutamist
(v.a algkapitali nõude puhul; vt
eelmine kommentaar).
22 Eelnõu § 3 punktiga 9 täiendatakse KAS § 44 lõikega 2, mille
kohaselt otsustavad ühistupanga liikmed aktsia- või osakapitali
suuruse muutmise 12 kuu jooksul arvates aktsia- või osakapitali
suuruse muutmise aluseks oleva olukorra tekkimisest. Juhime
tähelepanu, et 12-kuu pikkune viivitamine võib tekitada
olukorda, et tegelik aktsia- või osakapitali suurus on
vähenenud, kuid seda raporteeritakse veel aasta jooksul
tegelikust suuremana ja see võib järelevalvele ning avalikkusele
jätta valet muljet krediidiasutuse kapitaliseeritusest.
Finantsinspektsioon teeb ettepaneku täiendada 44 lõiget 2
põhimõttega, et aktsia-või osakapitali vähenemise korral
rohkem kui 5% võrra võrreldes avalikes registrites kajastuva
summaga, tuleb avalikes registrites olevat teavet viivitamata
ajakohastada.
Arvestatud KAS § 44 lõiget 2 on eelnõus
täiendatud.
23 Eelnõu § 3 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks § 59 lõige 6.
Juhime tähelepanu, et seletuskirjas toodud põhjendused ei ühti
tehtava muudatusega.
Arvestatud Eelnõu seletuskirja on vastavalt
muudetud.
24 Eelnõu § 3 punktiga 21 muudetakse KAS § 84 lõike 2 sõnastust.
Juhime tähelepanu, et seletuskirjas toodud põhjendused ei ühti
tehtava muudatusega. Seletuskirjas ei ole põhjendatud
siseauditi üksuse juhile täiendavate nõuete kehtestamist.
Arvestatud Eelnõu seletuskirja on vastavalt
muudetud.
25 Eelnõu § 3 punktiga 23 täiendatakse KAS § 116 lõikega 4.
Lisatud lõike 4 sätestatu kohaselt lõpetatakse ühistupank, kui
ühistupangal on vähem kui 50 liiget ja liikmete arv ei ole kahe
Selgitatud Ühistupanga lõpetamine toimub 11.
peatükis sätestatu kohaselt kui
33
kuu jooksul suurenenud. Uuest sättest ei tulene kes sellisel juhul
lõpetamise menetluse alustab. Tuleks ette näha ka nõuded, et
kui ühistupank ei astu samme ega tee otsust teatud aja jooksul
vabatahtlikuks lõpetamiseks, siis on Finantsinspektsioonil
õigus nõuda kohtu kaudu ühistupanga sundlõpetamist.
ühistupanga erisätetes ei ole
sedastatud teisiti.
26 Finantsinspektsioon jääb seisukoha juurde, et enne
Finantsinspektsioonilt tegevusloa taotlemist peavad HLÜ-d
vahetult enne tegevusloa esitamist läbima varade põhjaliku
hindamise (Asset Quality Review), et saada ülevaade milline on
varade tegelik kvaliteet ja kvaliteedi mõju
krediidiasutuse/ühistupanga omavahendite tasemele ja
kapitaliseeritusele. Nagu ka seletuskirjas on korduvalt välja
toodud, siis täna ei allu HLÜ-d riiklikule järelevalvele ning
liikmed ei huvitu ega teosta kontrolli HLÜ tegevuse, sh varade,
üle ning nende tegevus on läbipaistmatu, revisjonikomisjonid ei
suuda riskikohti tuvastada ja/või ei ole sõltumatud. Seega
sõltumatu varade hindamine enne ühistupanga loa taotlemist on
hädavajalik, et saada kindlust varade tegelikus kvaliteedis ja
väärtuses.
Selgitatud Varade kvaliteedi hindamine peab
toimuma kõikide isikute puhul, kes
taotlevad krediidiasutuse tegevusloa,
sh HLÜ-d.
27 KAS § 46 reguleerib ühistupanga kasumi jaotamist. Juhime
tähelepanu, et kasumi väljamakseid (dividende) käsitlevad
erinevad seadused erinevalt, mistõttu peaks need sätted
tulevikus üle vaatama ja täpsustama.
Teadmiseks
võetud
28 KAS § 134.19 kirjutab ette karistusnormi juhuks, kui
krediidiasutus rikub tarbija krediidivõimelisuse hindamise
kohustust. Seejuures on analoogne säte ka KAVS §-s 99. Kuid
lisaks KAVS §-le 99 näeb KAVS § 98 ette karistusnormi ka
sisekontrollile ja sise-eeskirjale kehtestatud nõuete rikkumise
eest. Üheks selliseks sise-eeskirjaks on KAVS §-ga 49 ette
nähtud tarbija krediidivõimelisuse kord, mis on väga oluline
dokument otsustamaks ja veendumaks, kas tarbija
krediidivõimelisuse hindamise kohustust on rikutud. KAS § 83
lõike 31 kohaselt kohustuvad ka krediidiasutused järgima
KAVS §-s 49 sätestatut ehk kehtestama vastava sise-eeskirja.
Kuid KAS ei sisalda KAVS §-ga 98 analoogset sätet. Sellest
tulenevalt teeme ettepaneku kehtestada KAS-s KAVS §-ga 98
analoogne säte.
Selgitatud KAS-is sisalduvate vastutussätete
ülevaatamine on plaanitud tulevikus
muu eelnõu raames.
29 Juhime tähelepanu, et nii KAS-s kui ka KAVS-s on
trahvimäärad juriidiliste isikute puhul läbivalt väärteo korras 32
000 eurot, mis ei vasta EL õigusele ega ole kooskõlas ka trahvi
rakendamise eesmärkidega. Teeme ettepaneku rakendada
finantssektoris halduskaristusi määras, mis oleks kooskõlas EL
õiguses kehtestatud nõuetega.
Selgitatud Juriidiliste isikute trahvimäärad
vaadatakse üle korraga kõikides
finantssektori eriseadustes eraldi
eelnõuga.
30 Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Kuigi Eelnõuga ei ole Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi
FIS) muutmine ette nähtud, peab Finantsinspektsioon teatud
muudatusi vajalikuks. Teeme ettepaneku muuta ja suurendada
FIS § 453 lõikega 1 kehtestatud krediidiasutuse tegevusloa
menetlustasu 10 000 euroni. Hetkel kehtiva tegevusloa
menetlustasu tase pärineb aastast 2005. a. ja seda ei ole
vahepealse aja jooksul muudetud. Krediidiasutus on
finantsstabiilsuse seisukohalt kõige olulisem subjekt ning
seepärast on põhjendatud, et sellise järelevalve subjekti puhul
on tegevusloa taotlemise menetlustasu kõrgem kui teistel.
Sellest tulenevalt ka FIS §-ga 454 kehtestatud täiendava
tegevusloa või olemasoleva tegevusloa muutmise taotlemise
tasu võiks olla suurendatud 3 000 euroni.
Selgitatud Tegevusloa menetlustasud vaadatakse
üle korraga kõikides finantssektori
eriseadustes eraldi eelnõuga.
34
31 Palume arvestada, et Finantsinspektsiooni tegevust
finantseeritakse finantsjärelevalve subjektide poolt, mistõttu
peaks järelevalve olema kulupõhine ja lähtuma eesmärgist, et
ühed subjektid ei peaks teisi subsideerima. Finantsinspektsiooni
hinnangul, vähemalt esimesel aastal, peaks ette nägema
täiendava mehhanismi, millega ühistupangad ise tasuksid oma
menetluskulu ja seda ei peaks subsideerima teised järelevalve
subjektid.
Selgitatud Eelnõu koostajad on nõus, et üldiselt
ei peaks ühed järelevalvesubjektid
Sarnaselt eelmises märkuses toodule
32 Muud märkused
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse HLÜS §-i 2 lõigetega 5–6.
Juhime tähelepanu, et nimetatud paragrahvis puudub lõige 4.
Arvestatud Eelnõu § 1 p 3 on muudetud.
33 Eelnõu § 1 punktiga 10 mh muudetakse HLÜS § 6 lõiget 2.
Seletuskirja kohaselt „kindlaksmääramata isikute ringile“
asendatakse fraasiga „hoiu-laenuühistu liikmetele ja mitte-
liikmetele“, kuid Eelnõus on sätestatud „liikmetele ja muudele
isikutele“.
Arvestatud Eelnõu seletuskirja on vastavalt
muudetud.
34 Eelnõu § 1 punktiga 26 tunnistatakse kehtetuks HLÜS § 22
lõiked 4 ja 5. Seletuskirja kohaselt on osakapitali korrigeerimise
raamistik asendatud lõigetes 6 ja 7 tooduga. Juhime tähelepanu,
et Eelnõus puudub § 22 lõige 7.
Arvestatud Eelnõu § 1 punkti 26 on vastavalt
muudetud.
35 Seletuskirja 4. lehekülje kohaselt „Probleemid ühistutes ei ole
aga seotud rahapesu tõkestamisega“. Absoluutseks rahapesu
tõkestamise probleemi välistamiseks ei ole
Finantsinspektsiooni hinnangul alust. Seega peame mõistlikuks
viidatud lause Eelnõu seletuskirjast kustutada või täiendada
järgmiselt: “Probleemid ühistutes ei ole aga seotud üksnes
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega.”
Arvestatud Eelnõu seletuskirja on vastavalt
muudetud.
36 Eelnõu §-i 4 kohta on seletuskirjas sätestatud, et „käesolev
muudatus peaks tagama, et makseteenuseid osutavas HLÜ-s
rakendataks suurema osamaksu teinud liikmetele ka
sobivusnõudeid, misjärel ei oleks võimalik HLÜ-sse
hoiustanud isikute raha laenata sellistele liikmetele, kes on
kriminaalkorras karistatud, kelle osalus ei too kaasa rahapesu
või terrorismi rahastamise riske või kes ei vasta muudele
MERAS-i 4. peatükis sätestatud nõuetele“. Teeme ettepaneku
sõnastada lause järgmiselt: „Käesolev muudatus peaks tagama,
et makseteenuseid osutavas HLÜ-s rakendataks suurema
osamaksu teinud liikmetele ka sobivusnõudeid, misjärel ei oleks
võimalik HLÜ-sse hoiustanud isikute raha laenata sellistele
liikmetele, kes on kriminaalkorras karistatud, kelle osalus võib
kaasa tuua rahapesu või terrorismi rahastamise riske või kes ei
vasta muudele MERAS-i 4. peatükis sätestatud nõuetele.”
Arvestatud Viidatud lauset on seletuskirjas
muudetud.
37 HLÜS § 325 lõike 4 kohaselt ei või nõukogu liikmeks olla HLÜ
juhatuse liige, prokurist, audiitor ega laenukomitee liige, samuti
krediidiasutuse ega teise finantseerimisasutuse, välja arvatud
ühistupanga, juhatuse või nõukogu liige. Põhikirjas võib näha
ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks. Juhime
tähelepanu, et koma peale sõna „ühistupanga“ on üleliigne.
Selgitatud Koma pärast sõna „ühistupanga“ on
sätte lausestuse juures vajalik, sest
ühistupanga erand käib ainult sellest
eelneva lauseosa kohta.
38 Eelnõu § 1 punkti 45 kohta on seletuskirjas sätestatud, et HLÜS
§ 325 lõigete 7-10 näol on tegemist äriseadustiku § 317 lõigete
2–4 ületoomisega HLÜS-i. Juhime tähelepanu, et HLÜS-s
puudub § 325 lõige 10.
Arvestatud Eelnõu seletuskirja on vastavalt
muudetud.
35
39 Eelnõu seletuskirja 44. leheküljel on sätestatud, et hoiuste
hüvitamise tähtaeg on 7 päeva. Juhime tähelepanu, et hoiuste
hüvitamise tähtaeg on 7 tööpäeva.
Arvestatud Eelnõu seletuskirja on vastavalt
muudetud.
MTÜ FINANCEESTONIA
1 Üldine
Kindlasti tuleks HLÜ-d viia võimalikult kiiresti mingis vormis
FI järelevalve alla, kasvõi KAVS raamistikku peegeldades.
Teadmiseks
võetud
2 Minimaalse osakapitali tõstmine 32 000 eurolt 50 000 euroni.
Uus tase on väga madal, võiks kaaluda tõstmist 100 000 euroni.
KAV nõue on 50 000 eur, aga KAV ei tohi võtta hoiuseid.
Selgitatud Eelnõu koostamisel kaaluti
minimaalse osakapitali tõstmist
100 000 euroni, kuid eelnõu
koostajate hinnangul ei oleks see
jõukohane väiksematele HLÜ-dele,
kes peaksid üsna kiiresti kahe- või
kolmekordistama oma
kapitalimahtusid.
3 Restruktureerimise lõpptähtaeg on 2027 lõpus ehk aega on 5
aastat. Võiks kehtestada 3-4 aastat. Selle ajaga on võimalik end
ümber kujundada kas pangaks või krediidiandjaks.
Mitte-arvestatud,
selgitatud
Pakutud panga tegevusloa taotlemise
tähtaeg on eelnõu koostajate
hinnangul liiga lühike, arvestades
panga tegevusloa taotlemisele kuluvat
ressurssi ja vajaminevaid toiminguid
(eelkõige arvestades HLÜ-de
ühistulist vormi).
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA
1 Üldine Kaubanduskoda nõustub Rahandusministeeriumiga, et hoiu-
laenuühistutega seotud regulatsioone tuleb muuta. Peamiseks
lahendamist vajavaks probleemiks on vähene kontroll hoiu-
laenuühistute tegevuse üle, täpsemalt seaduses sätestatud hoiu-
laenuühistute enesekontrolli põhimõtte mittetöötamine
praktikas. Samuti on olnud probleeme mõnede pahatahtlikult
tegutsevate hoiu-laenuühistutega. Seega toetame Eelnõu
peamist eesmärki tagada hoiu-laenuühistute tegevuse suurem
läbipaistvus ning hoiu-laenuühistute liikmete (hoiustajate)
tõhusam kaitse. Samas peame oluliseks, et nende eesmärkide
saavutamine ja muudatuse tegemine õigusaktides toimuks
kooskõlas hea õigusloome põhimõtetega ning erinevaid
huvigruppe sisuliselt kaasates.
Teadmiseks
võetud
2 Meie hinnangul ei ole Eelnõu väljatöötamine toimunud
vastavalt hea õigusloome põhimõtetele ning plaanitavaid
muudatusi ei ole meile teadaolevalt kõikide oluliste
sihtgruppidega läbi arutatud. Eelkõige jääb mõistetamatuks,
millest on põhjustatud Eelnõu menetlemise kiireloomulisus.
Hoiu-laenuühistutega seonduvad probleemid on meie
hinnangul olnud ministeeriumile teada aastaid. Nüüd proovib
aga Rahandusministeerium olukorda lahendada loetud päevade
jooksul jõulupühade järgsel ajal.
Soovime rõhutada, et Kaubanduskojal ning teistel kaasatud
organisatsioonidel on olnud aega oma seisukohtade
kujundamiseks Eelnõu osas kõigest neli tööpäeva. Arvestades
muudatuste mahtu ning nende märkimisväärselt suurt mõju
hoiu-laenuühistutele, on tähtaeg arvamuse avaldamiseks selgelt
ebamõistlik ning vastuolus ka HÕNTE-ga, mille § 1 lg 5
kohaselt peab huvirühmade kaasamine toimuma vastavalt
Vabariigi Valitsuse kodulehel avaldatud kaasamise heale
Selgitatud Plaanitavate muudatustele on
eelnenud väljatöötamiskavatsus ja
eelnõu oli esimesel kooskõlastusringil
juba 2020. a. sügisel. Lisaks on
korraldatud ka mitmeid kohtumisi
ühistutega.
Teise kooskõlastusringi tavapärasest
lühem tähtaeg on tingitud sellest, et
2020. aastal esimesele
kooskõlastusringile saadetud eelnõu
sisu ühtib siiski suures osas käesoleva
eelnõu versiooniga – juurde on lisatud
üleminekusätted ning täiendatud
ühistupanga regulatsiooni
krediidiasutuste seaduses; samuti
lisatud reklaamiseadusesse piirang
hoiuseintresside reklaamimise kohta.
36
tavale. Kaasamise hea tava punkt 4.6 on sõnastatud järgnevalt:
“Kaasatavatele võimaldatakse piisavalt aega tagasiside
andmiseks. Avalik konsulteerimine kestab neli nädalat.
Põhjendatud juhtudel võib konsulteerimise kestust lühendada.
Konsulteerimise kestust pikendatakse väga mahuka otsuse
eelnõu puhul või muudel põhjendatud juhtudel.”
Antud juhul ei vasta Rahandusministeeriumi tegevus
Kaubanduskoja hinnangul mitte ühelegi sättes olevale lausele.
Kaasatavatele ei võimaldata piisavalt aega tagasiside
andmiseks, sest 17 lehekülje pikkuse eelnõu ja 82 lehekülje
pikkuse seletuskirja läbitöötamiseks ei ole neli tööpäeva
kindlasti piisav. Avalik konsulteerimine kestab nelja nädala
asemel neli tööpäeva. Eelnõust ei nähtu midagi sellist, mis
võiks põhjendada konsulteerimise lühendamist. Eelnõud koos
seletuskirjaga võib pidada keskmisest oluliselt mahukamaks,
kuid sellele vaatamata Rahandusministeerium mitte ei
pikendanud arvamuse avaldamise tähtaega, vaid on seadnud
hea kaasamise tavas sätestatust mitu korda lühema tähtaja.
Nii käesoleva konsultatsiooni kui ka kõigi järgnevate
kaasamiste puhul peame väga oluliseks, et peetakse kinni
hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas ning kaasamise
heas tavas sätestatust. Heaks kaasamiseks ei saa pidada
seda, kui 17 lehekülje pikkusele eelnõule oodatakse
tagasisidet nelja tööpäeva jooksul. Lisaks teeme
ministeeriumile ettepaneku arutada plaanitavad
muudatused veelkord läbi hoiu-laenuühistutega ja vajaduse
korral ka teiste huvigruppidega, et leida olemasolevatele
probleemidele mõistlikud lahendused.
Lisaks on Rahandusministeerium
aastate jooksul Eesti Hoiu-
Laenuühistute Liidule pakkunud
mitmeid võimalusi esitada
konkreetseid ja sihistatud
ettepanekuid, mis suurendaksid hoiu-
laenuühistute läbipaistvust ja
usaldusväärsust, kuid sisuliselt ei ole
selliseid ettepanekuid siiani laekunud.
Liidu esitatud ettepanekute sisu on
hoopis veelgi „liberaliseerida“
kehtivat regulatsiooni (kaotada ära
mitmeid põhimõttelisi nõudeid), mis
on täiesti vastupidine suund. Selline
lähenemine võib hoopis tekitada
juurde uusi maksejõuetusjuhtumeid.
Veel lisaks – Hoiu-laenuühistute Liit
esindab vähem kui pooli ühistuid.
Liitu mitte-kuuluvate ühistute
seisukohad aga erinevad Liitu
kuuluvate ühistute seisukohtadest –
Liitu mitte-kuuluvad ühistud toetavad
mitmeid varasemaid ja ka nüüd
eelnõuga tehtavaid ettepanekuid.
EESTI PANK
1 Eesti Pank toetab eelnõu kiiret vastuvõtmist. Oleme nõus
eelnõu seletuskirjas toodud väitega, et sisuliselt võib ühistu
liikmeks saada igaüks ja seeläbi saab asuda seisukohale, et
hoiuseid kaasatakse kaudselt ikkagi avalikkuselt. Oleme
varasemalt mitu korda juhtinud tähelepanu, et hoiu-
laenuühistud tegelevad avalikkuselt hoiuste kaasamisega ja
seetõttu tuleb nad viia finantsjärelevalve alla. Muuhulgas on see
vajalik ka võrdse kohtlemise ja finantsturu läbipaistva
toimimise aspektist. Seetõttu toetame eelnõus pakutud
lahendust, mille kohaselt hoiuseid kaasavad hoiu-laenuühistud
peavad taotlema Finantsinspektsioonilt ühistupanga või
panga tegevusloa või oma tegevuse ümber kujundama.
Teadmiseks
võetud
2 Samas leiame, et eelnõus väljapakutud üleminekuperiood
(31.12.2027) on liiga pikk, kuna tegevusloa taotlemise
ettevalmistamine ja menetlus ei vaja nii pikka perioodi. Teeme
ettepaneku üleminekuperioodi lühendada nii, et hoiu-
laenuühistud peavad taotlema Finantsinspektsioonilt
krediidiasutuste tegevusluba hiljemalt 2025. aasta 31.
detsembriks.
Mitte-arvestatud Pakutud üleminekuperioodi pikkus ja
panga tegevusloa taotlemise tähtaeg
on eelnõu koostajate hinnangul liiga
lühikesed, arvestades panga
tegevusloa taotlemisele kuluvat
ressurssi ja vajaminevaid toiminguid
(eelkõige arvestades HLÜ-de
ühistulist vormi).
3 Teeme ka ettepaneku krediidiandjate- ja vahendajate seaduse
paragrahv 2 lõige 6 hiljemalt koos tegevusloa taotlemise nõude
kehtima hakkamisega kehtetuks tunnistada. Seletuskirja järgi
võivad hoiu-laenuühistud tulevikus jätkata laenude andmist
ilma hoiuste kaasamiseta ka krediidiandjana. Kehtiv
krediidiandjate- ja vahendajate seaduse paragrahv 2 lõige 6
Selgitatud Kui HLÜ taotleb krediidiandja
tegevusloa, siis laienevad talle
KAVS-ist tulenevad nõudeid, sh laenu
andmise nõuded. KAVS § 2 lõike 6
kehtetuks tunnistamist analüüsivad
eelnõu koostajad täiendavalt tulevikus
37
näeb ette tingimused, mille puhul ei kohaldu antud seadust
hoiu-laenuühistutele. Kuigi eelnõuga nähakse ette hoiu-
laenuühistutele eraldi nõuded laenuandmisele, ei pruugi need
olla piisavad ja arvestades hoiu-laenuühistute
ümberkorraldamist võiks rakendada neile laenuandmisel
krediidiandjatele kehtestatud nõudeid. Seda muudatust võib
rakendada ka varasemalt nähes ette vajaliku
üleminekuperioodi.
ning vajaduse korral tehakse vastav
muudatus KAVS-is.
EESTI HOIU-LAENUÜHISTUTE LIIT
1 Leiame, et Rahandusministeeriumi poolt eelnõu sellisel kujul ja
kiirusega menetlemine on vastuolus Vabariigi Valitsuse
kinnitatud kaasamise hea tavaga ning hoiu-laenuühistute
(HLÜ) arvamust ei peeta juba ette millekski. Tegemist on
pahatahtliku ja tagajärgedele mõtlematu sooviga likvideerida
Eesti üks vanimaid oma
liikmetel tuginevaid ettevõtlusvorme. Nõukogude võim
likvideeris ühistulise liikumise 1940ndatel aastatel. Nüüd, 21.
sajandil näeme sama katset demokraatliku Eesti Vabariigi
poolt. HLÜde likvideerimine ülalt alla on vastuolus Euroopa
Liidu õigusega, kus Eesti Euroopa Liidu liikmena on võtnud
endale kohustuse tagada toimiv turumajandus ja seda ka
ühistegevus- ja finantssektoris.
Senine probleem on olnud selles, et riigi poolt ja seaduse alusel
tegutsevad institutsioonid (Finantsinspektsioon, Rahapesu
Andmebüroo, Rahandusministeerium, Eesti Pank jne) ei ole
vaatamata HLÜde korduvatele pöördumistele suutnud mõnede
HLÜde senisele pahatahtlikkusele piiri panna, kuigi riikliku
tõhusa järelevalve tegemiseks HLÜde kui
finantseerimisasutuste üle annab lisaks aluse kehtiv rahapesu ja
terrorismi tõkestamise seadus (vt mh RahaPTS § 72 lõige 2
punkti 4).
Kuna eelnõuga soovitakse HLÜd kui eraldi ettevõtlusvorm
lähema viie aasta jooksul ära likvideerida või alternatiivina
sundümberkujundada, siis tuginedes Eesti Hoiu-laenuühistute
Liidu liikmesühistute edukale tegevuskogemusele aastast 1992,
mida toetavad ka hoiu-laenuühistute (kui ettevõtlusvormi) head
tulemused inimeste ja kogukondade ühistegevuse edendamisel
üle maailma, ei toeta ega kooskõlasta Eesti Hoiu-laenuühistute
Liit Rahandusministeeriumi esitatud eelnõud.
Teadmiseks
võetud, selgitatud
Plaanitavate muudatustele on
eelnenud väljatöötamiskavatsus ja
eelnõu oli esimesel kooskõlastusringil
juba 2020. a. sügisel. Lisaks on
korraldatud ka mitmeid kohtumisi
ühistutega.
Teise kooskõlastusringi tavapärasest
lühem tähtaeg on tingitud sellest, et
2020. aastal esimesele
kooskõlastusringile saadetud eelnõu
sisu ühtib siiski suures osas käesoleva
eelnõu versiooniga – juurde on lisatud
üleminekusätted ning täiendatud
ühistupanga regulatsiooni
krediidiasutuste seaduses; samuti
lisatud reklaamiseadusesse piirang
hoiuseintresside reklaamimise kohta.
Lisaks on Rahandusministeerium
aastate jooksul Eesti Hoiu-
Laenuühistute Liidule pakkunud
mitmeid võimalusi esitada
konkreetseid ja sihistatud
ettepanekuid, mis suurendaksid hoiu-
laenuühistute läbipaistvust ja
usaldusväärsust, kuid sisuliselt ei ole
selliseid ettepanekuid siiani laekunud.
Liidu esitatud ettepanekute sisu on
hoopis veelgi „liberaliseerida“
kehtivat regulatsiooni (kaotada ära
mitmeid põhimõttelisi nõudeid), mis
on täiesti vastupidine suund. Selline
lähenemine võib hoopis tekitada
juurde uusi maksejõuetusjuhtumeid.
Veel lisaks – Hoiu-laenuühistute Liit
esindab vähem kui pooli ühistuid.
Liitu mitte-kuuluvate ühistute
seisukohad aga erinevad Liitu
kuuluvate ühistute seisukohtadest –
Liitu mitte-kuuluvad ühistud toetavad
mitmeid varasemaid ja ka nüüd
eelnõuga tehtavaid ettepanekuid.
AUDIITORKOGU
38
1 Üldine
Audiitorkogu analüüsis eelnõus nimetatud õigusnorme eelkõige
audiitorteenuse osutamise seisukohast.
Teadmiseks
võetud
2 Eelnõu § 41 lg 1
§ 41 lg 1 näeb ette, et hoiu-laenuühistu raamatupidamise
aastaaruanne peab olema auditeeritud. Auditi võib asendada
ülevaatusega, kui hoiu-laenuühistu kaasatud hoiuste maht on
väiksem kui 1 000 000 eurot.
Nimetatud õigusnorm ei ole kooskõlas AudS § 91 sätestatud
üldiste auditi kohustuse kriteeriumitega. Kindlasti ei tohiks
valdkonna eriseadus ette näha leebemaid auditi kriteeriume kui
AudSs on sätestatud. Sellest tulenevalt tuleb õigusnormi lisada,
et auditi võib asendada ülevaatusega, kui hoiu-laenuühistu
(edaspidi HLÜ) kaasatud hoiuste maht on väiksem kui 1 000
000 eurot ja HLÜl ei ole raamatupidamise aruande auditi
kohustust tulenevalt AudS § 91 lg-st 1 ja 2.
Lisame, et eelnõus kasutatakse mitmes sättes terminit
„auditeeritud“, kuigi audiitorkontrolli on võimalik teostada ka
ülevaatusena. Näit § 413 lg 2 p. 1. Soovitame eelnõu
terminoloogiat nimetatud osas muuta, kasutades pigem mõistet
„audiitorkontroll“.
Osaliselt
arvestatud
Eelnõust on kustutatud HLÜS § 41 lg
1 lause 2.
Lisaks märgime, et terminit
„auditeeritud“ on eelnõus kasutatud
ainult majandusaasta aruande puhul,
ning ülevaatusega auditeerimise
asendamine ei ole eelnõu koostajate
hinnangul lubatud ka nt kehtiva
HLÜS § 26 lg 1 alusel. Sellega
seostuvad ka eelnõus toodud HLÜS §
41 lg 1 ning § 41.3 muudatused.
3 Eelnõu § 41 lg 4
Täpsustamist vajavad järgmised teemad:
Kliendi kohustus tellida eritöö
Oleme oma eelmises arvamuses eelnõule selgitanud, et
tegemist on audiitori eritööga. Nimetatud eritöö tingimused
lepib audiitorettevõtja kliendiga kokku kliendilepingus. Kuna
tegemist on eritööga, mitte raamatupidamise aastaaruande
audiitorkontrolliga, peab seaduses määratlema, et hoiu-
laenuühistul on kohustus tellida audiitorilt nimetatud eritöö.
Hetkel pakutud sõnastuses tekiks arusaamatu ja praktikas
lahendamatu olukord, kus seadus näeb ette audiitorile
kohustuse läbi viia seaduses nimetatud nõuete audiitorkontroll,
kuid HLÜl kohustust eritööd tellida ei ole. Audiitor ei saa omal
initsiatiivil ühtegi majandusüksust kontrollima minna, isegi kui
see on seadusse nõudena kirjutatud, vaid antud töövõtu peab
HLÜ temalt tellima. Seetõttu peab seadus nimetatud eritöö
tellimise kohustuse HLÜdele ette nägema.
Audiitorkontrolli standard ja kindlustunde aste
Oleme varasemalt selgitanud, et eritöö puhul on kriitiliselt
oluline seaduses märkida, mis standardi kohaselt audiitor HLÜ
poolt temalt tellitava töövõtu peab läbi viima. Peame siin kõige
asjakohasemaks audiitorkontrolli standardit ISAE 3000,
põhjendatud või piiratud kindlustunnet andvana. Samuti on
oluline arvestada, et kõigi eritöö objektide osas ei ole
põhjendatud kindlustunde andmine võimalik. Klientide võrdse
kohtlemise ja seaduse nõuete selguse huvides peab seadus
määratlema, milliste nõuete osas ootab seadusandja
põhjendatud kindlust ja millal eeldatakse piiratud kindlust.
Täpsemad kriteeriumid § 27, 271 lg 4 ja § 28 nõuete
osas ja nõuete selgem ning arusaadav määratletus
Selgitatud Kohustus tellida eritöö ei ole üldiselt
ette nähtud ka teistes
finantsvaldkonna eriseadustes.
Eelnõu üks eesmärke on suurendada
liikmete rolli ühistu tegevuses ja
seeläbi ka ühistu tegevuse üle
kontrolli teostamisel. Teisisõnu,
liikmete huvi peaks olema ka seaduses
sätestatud eritööd korrapäraselt läbi
viia.
Audiitorkontrolli standardi ja
kindlustunde astme osas on
seletuskirja täiendatud. Eelnõu
koostajate hinnangul ei ole seaduse
tasandil standardile viitamine ja
kindlustunde määramine
põhjendatud.
Mis puudutab § 27, § 27.1 ning § 28
nõudeid, siis need on proovitud
eelnõu uues versioonis varasemaga
võrreldes enam arusaadavamaks teha
ja nende sisu avada.
39
Oleme oma eelmises arvamuses ning kohtumistes ja
kirjavahetuses selgitanud, millised audiitorkontrolli nõuded
vajaks rohkem selgust. Kahjuks ei ole kõiki meie ettepanekudi
arvesse võetud. Rõhutame veel kord, et audiitor saab ISAE
3000 põhjendatud või piiratud kindlust andva töövõtu raames
kontrollida seaduses sätestatud nõuete täitmist, mis on piisavalt
määratletud, et audiitor saaks neid käsitleda kriteeriumina.
TARTU HOIU-LAENUÜHISTU
1 Üldine
Leiame, et Rahandusministeeriumi poolt eelnõu sellisel kujul
menetlemine on vastuolus Vabariigi Valitsuse kinnitatud
kaasamise hea tavaga ning tegemist on inimlikus vaates ka
tegutsevate hoiu-laenuühistute otsese mõnitamisega, kus hoiu-
laenuühistute arvamust ei peeta millekski.
Teadmiseks
võetud
2 Vastuolu kaasamise hea tavaga
Vastavalt „Vabariigi Valitsuse reglemendi“ § 4 lõikele 2
kaasatakse eelnõu või muu küsimuse ettevalmistamisse
asjassepuutuvad huvirühmad vastavalt kaasamise heale tavale,
mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Kaasamise heast tavast ning
huvirühmade kaasamise vajalikkusest kõneleb ka „Hea
õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 1 lõige 5. Kaasamise
hea tava ise on kinnitatud ja avaldatud Riigikantselei kodulehel
(https://www.riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava). Nimetatud
kaasamise hea tava rikkumise kohta Rahandusministeeriumi
poolt ei ole võimalik isegi ühtegi konkreetset tsitaati välja tuua,
sest kõnealuse eelnõu menetlemisel on Rahandusministeerium
rikkunud selle igat punkti!
Hoiu-laenuühistutele ei ole varem kõnealust seaduseelnõu
näidatud. Ainus põgus tutvustamine toimus rahandusministri ja
hoiu-laenuühistute esindajate kohtumisel 13. detsembril 2022.
Juhime tähelepanu, et kohtumise teate saatis eelnõu üks
koostajatest, finantsteenuste poliitika osakonna asejuhataja
Thomas Auväärt, kes kirjutas kohtumise teates mh järgmist:
„Lisaks tulenevalt Hoiu-laenuühistute Liidu poolt edastatud
kirjast (lisan selle siia), võiks Liidu esindaja teha kohtumisel
omapoolse ettekande/lühikese esitluse, et mida täpsemalt võiks
kehtivas regulatsioonis muuta – eelkõige palume keskenduda
järelevalve/kontrolliga seotud nõuete muutmisele“.
Tegelikkuses kujunes kohtumine vaid hoiu-laenuühistute
teavitamiseks (ülevaate andmiseks) sellest, mida ministeerium
on juba valminud eelnõuga otsustanud muuta ning mingiks
hoiu-laenuühistute omapoolseks ettekandeks/esitluseks
võimalust ei antudki, kuigi esmased vastukommentaarid kuulati
ära, et „linnuke“ kirja saaks. Nagu tabavalt ütles kogu
kohtumise lõpetuseks Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu (koondab
7 vanimat hoiu-laenuühistut) juhatuse esimees Uno Silberg:
„Arvasime, et meid kutsuti pulma, aga sattusime enda
matustele“.
Lausa tragikoomiline on eelnõu menetlemisel asjaolu, et hoiu-
laenuühistutele kui asjassepuutuvale huvirühmale esitatakse 17
lehekülje pikkune eelnõu koos 82 lehekülje pikkuse
seletuskirjaga esimest ja ainsat korda arvamuse avaldamiseks
pühadevahelisel ajal (seda oleks võinud ju vähemalt 14.
detsembril teha?), jättes arvamuse andmiseks formaalselt 4
Teadmiseks
võetud, selgitatud
Plaanitavate muudatustele on
eelnenud väljatöötamiskavatsus ja
eelnõu oli esimesel kooskõlastusringil
juba 2020. a. sügisel. Lisaks on
korraldatud ka mitmeid kohtumisi
ühistutega.
Teise kooskõlastusringi tavapärasest
lühem tähtaeg on tingitud sellest, et
2020. aastal esimesele
kooskõlastusringile saadetud eelnõu
sisu ühtib siiski suures osas käesoleva
eelnõu versiooniga – juurde on lisatud
üleminekusätted ning täiendatud
ühistupanga regulatsiooni
krediidiasutuste seaduses; samuti
lisatud reklaamiseadusesse piirang
hoiuseintresside reklaamimise kohta.
Lisaks on Rahandusministeerium
aastate jooksul Eesti Hoiu-
Laenuühistute Liidule pakkunud
mitmeid võimalusi esitada
konkreetseid ja sihistatud
ettepanekuid, mis suurendaksid hoiu-
laenuühistute läbipaistvust ja
usaldusväärsust, kuid sisuliselt ei ole
selliseid ettepanekuid siiani laekunud.
Liidu esitatud ettepanekute sisu on
hoopis veelgi „liberaliseerida“
kehtivat regulatsiooni (kaotada ära
mitmeid põhimõttelisi nõudeid), mis
on täiesti vastupidine suund. Selline
lähenemine võib hoopis tekitada
juurde uusi maksejõuetusjuhtumeid.
Veel lisaks – Hoiu-laenuühistute Liit
esindab vähem kui pooli ühistuid.
Liitu mitte-kuuluvate ühistute
seisukohad aga erinevad Liitu
kuuluvate ühistute seisukohtadest –
Liitu mitte-kuuluvad ühistud toetavad
40
tööpäeva. Mõnitamise ja küünilisuse tipptasemest jäi puudu
vaid seik, et kaaskirja lõppu ei olnud lisatud „Kaunist
aastavahetust!“ või midagi sellist.
Eelnõu kaaskirjas on lause: „Arvestades teema
kiireloomulisust, siis palun Teie seisukohta hiljemalt 2.
jaanuaril 2023. a.“. Milles seisneb teema kiireloomulisus, jääb
täiesti arusaamatuks, kuigi vastuse sellele võib ehk leida
käesoleva kirja punktist 2.
Eeltoodust tulenevalt soovitame kõnealuse eelnõuga seotud
Rahandusministeeriumi ametnikel tutvuda Vabariigi Valitsuse
kinnitatud kaasamise hea tavaga, millega nad ilmselgelt oma
ministeeriumis töötamise aja jooksul tutvunud ei ole, sest
sellest, kuidas seaduseelnõu menetlema peab, ei paista neil
aimu olevat. Seniks aga tuleb eelnõu menetlemine peatada.
mitmeid varasemaid ja ka nüüd
eelnõuga tehtavaid ettepanekuid.
3 Eelnõu sisust ja poliitilisest tellimusest
13. detsembril 2022 Rahandusministeeriumis toimunud
kohtumisel, millel eelnõu autorid ise ei osalenudki (sic!),
ütlesid minister ja temaga kaasas olnud ametnikud muu hulgas,
et eelnõu puhul on tegemist poliitilise tellimusega ja et eelnõu
peab jõudma jaanuari teisel nädalal kindlasti Riigikokku, sest
nii olevat käskinud Riigikogu rahanduskomisjoni esimees
Aivar Kokk. See, kas see tõele vastab, ei ole meie hinnata, aga
ilmselgeks sai asjaolu, et hoiu-laenuühistute arvamuse
küsimine enne eelnõu esitamist Riigikogule saab olema vaid
formaalsus ning ühegi märkusega arvestada ei kavatseta, sest
selleks pole aegagi. Kaaskirjas nimetatud „teema
kiireloomulisus“ vaid kinnitab seda seisukohta.
Tartu Hoiu-laenuühistu on esitanud oma üldised seisukohad
Rahandusministeeriumi kavandatavate muudatuste
hukatuslikkuse osas juba varem, sest eelnõu ettevalmistajad
(nimeliselt näiteks Thomas Auväärt) on midagi sarnast üritanud
erinevatele ministritele ette suruda juba aastaid, kuid senini
tulutult. Eesti Hoiu-laenuühistute Liit on aastal 2020 esitanud
ka omapoolse eelnõu hoiu-laenuühistute seaduse muutmiseks,
kuid see on Rahandusministeeriumi poolt arvesse võtmata
jäetud ning mingit arutelu pole toimunud. Nii ongi kokku
saadud eelnõu, mis kas vastavalt poliitilisele tellimusele või
ametnike küündimatusele tooks seadusena jõustumise korral
kaasa hoiu-laenuühistute kui ühistegelise ettevõtluvormi
hävingu Eestis. Põhjendused, miks see nii on, oleme korduvalt
Rahandusministeeriumile esitanud, kuid need on jäänud
tähelepanuta ning ei vääri seega siinkohal üle kordamist – kõik
on arhiveeritud ning Rahandusministeeriumile ka teada.
Üks detail väärib veel esitamist. 13. detsembri 2022 kohtumisel
ütlesid Rahandusministeeriumi esindajad, et Eesti Hoiu-
laenuühistute Liidu aastal 2020 esitatud eelnõust võeti
tänasesse eelnõusse sisse reklaamiseadusesse tehtavad
muudatused intressi reklaami keelamiseks. Paraku meile
valetati. Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu pakutud eelnõus oli
muu hulgas kirjas reklaamiseaduse § 29 täiendamine lõikega 37
järgmisest sõnastuses:
Selgitatud Plaanitavate muudatuste arutamiseks
on korraldatud eelnõu kaks
kooskõlastusringi, kuhu on kaasatud
HLÜ-d ja huvigrupid, keda vastavad
muudatused võivad puudutada.
Teise kooskõlastusringi tavapärasest
lühem tähtaeg on tingitud sellest, et
2020. aastal esimesele
kooskõlastusringile saadetud eelnõu
sisu ühtib siiski suures osas käesoleva
eelnõu versiooniga – juurde on lisatud
üleminekusätted ning täiendatud
ühistupanga regulatsiooni
krediidiasutuste seaduses; samuti
lisatud reklaamiseadusesse piirang
hoiuseintresside reklaamimise kohta.
Lisaks märgime, et Eesti Hoiu-
Laenuühistute Liidu poolt 2020. aastal
esitatud eelnõu sisaldas osaliselt samu
ettepanekuid, mis on kajastatud ka
käesolevas eelnõus, kuid tervikuna ei
tingi eelnõu koostajate hinnangul
hoiustajate huvide suuremat kaitset,
vaid pigem oli suunatud HLÜ-de
vastavusnõuete vähendamisele ning
ühistute suuremale
isereguleerimisele.
41
“(37) Reklaam, millega teavitatakse soovist hoiuste või muude
tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks, ei tohi
ühelgi kujul sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“.
Ettepaneku mõte oli võrdse kohtlemise põhimõttel keelata
intressi reklaamimine nii krediidiasutuste kui ka
finantseerimisasutuste poolt. Sellest ettepanekust sai
Rahandusministeeriumi „spetsialistide“ töö tulemusena
eelnõusse järgmine säte:
„(3) Hoiu-laenuühistu reklaam, millega teavitatakse soovist
hoiuste või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite
kaasamiseks, ei tohi ühelgi kujul sisaldada pakutava
hoiuseintressi määra.“
Seega oleks intresside reklaam keelatud vaid hoiu-
laenuühistute puhul, mis veel kord näitab, kui väga miskipärast
vihatakse Rahandusministeeriumis just hoiu-laenuühistuid ning
ollakse valmis neid eraldi diskrimineerima.
Piisab sellest ühest näitest, et saada tervikpilt kogu eelnõu
olemusest – hävitada Eestis ühistuline finantstegevus. Kas
selleks on tõesti poliitiline tellimus, et muuta Eesti kogu
maailmas unikaalseks?
4 Kokkuvõte
Eeltoodust tulenevalt ei hakka Tartu Hoiu-laenuühistu
Rahandusministeeriumi „armust“ antud aja jooksul eelnõu isegi
detailselt analüüsima, vaid oleme põhimõtteliselt sellele ja
sellisele asjamisele vastu ning nõuame, et juhul, kui hoiu-
laenuühistute tegevust soovitakse kuidagi täiendavalt
reguleerida, toimuks selle kavandamine kooskõlas kirja punktis
1 viidatud õigusaktidega ning kaasamise hea tavaga. Et
rahandusminister kohtumisel hoiu-laenuühistute esindajatega
viitas sellele, et tegemist on poliitilise tellimusega ja eelnõu
sellisel kujul peab jõudma jaanuari keskpaigaks Riigikokku, et
see suudetaks vastu võtta enne märtsis toimuvaid valimisi, siis
peame oma „võitlustandri“ üle viima Riigikogu tasemele, kus
loodetavasti valitseb veel terve mõistus, sest
Rahandusministeeriumi jaoks on asjassepuutuva huvirühma
seisukohad paljas õhk.
Teadmiseks
võetud
INTUS HOIU-LAENUÜHISTU
1 Arvestades, et ettepanek sisaldab seadusemuudatust hoiu-
laenuühistute tegevuse lõpetamise kohta praegusel kujul ning
olulisi haldusmuudatusi, mis põhjustavad olulisi lisakulusid, on
vajalik reserveerida vastuste andmiseks oluliselt rohkem aega,
kui hetkel antud tähtaeg 02.01.2023. Palume vastuste andmise
tähtaega pikendada kuni 28.02.2023. Pärast seda tuleb
korraldada vajalik arv kohtumisi ministeeriumi ning hoiuse- ja
laenuühistute esindajate vahel, et mõlemad pooled mõistaksid
teineteist, mida kavandatavad muudatused ühistute tegevuses
tähendavad. Realistlik ja õiglane lõplike seadusemuudatuste
jõustumise tähtaeg on alates 01.01.2023, nii et seaduse
jõustumisel tegutsevad hoiuse- ja laenuühistud peavad
muudatused oma tegevuses rakendama hiljemalt 01.01.2025,
nüüd pakutud 01.01.2024.
Teadmiseks
võetud
42
2 Kavandatav turundusseaduse § 29 muudatus, et ainult hoiuse-
ja laenuühistud ei peaks oma turunduses oma intressipakkumisi
avaldama, on vastuolus võrdse konkurentsi seadusandlusega.
Muudatus peab puudutama kõiki turuosalisi või ei tohiks seda
üldse teha.
Selgitatud Märgime, et võrreldes HLÜ-dega
kohalduvad pankadele ranged
finantsjärelevalve subjekti nõuded,
mis tähendab ka Finantsinspektsiooni
õigust teha subjektile ettekirjutus või
äärmise meetmena tunnistada
tegevusluba kehtetuks, kui
järelevalvesubjekti tegevus ei vasta
õigusaktides sätestatule. Sellist õigust
täna HLÜ-de suhtes ei kehti ning seda
ei ole ka võimalik mõistlikult tekitada
ilma finantsjärelevalveta. Hoiuse
intresside reklaamimise keeld läheb
kokku ka eelnõus toodud HLÜ
liikmesuse sätetega, mille järgi HLÜ
liikmeks ei peaks astuma isik
esmajoones seetõttu, et teenida
(võimalikult kõrget) intressi oma vara
pealt.
3 Muudatusettepanek tundub olevat poliitilist laadi ja ajakava on
seotud eelseisvate valimistega. See on kindlasti vale viis selliste
oluliste muudatuste elluviimiseks hoiuste- ja laenuühistute
tegevuses, millel on pikaajaline teenuste osutamise ajalugu ja
tuhanded liikmed, keda muudatused puudutavad. Kui
ministeerium jätkab muudatuse elluviimist esitatud kujul ilma
korraliku dialoogita hoiuste- ja laenuühistute esindajatega, siis
algatame kõik seadusega lubatud õiguslikud meetmed nii Eesti
kui ka Euroopa Liidu tasandil.
Teadmiseks
võetud
KEHTNA HOIU-LAENUÜHISTU
1 Kõige üldisemalt võib kavandatavaid seadusemuudatusi
hinnata kui kavatsust ravida peavalu pea maha raiumise abil.
Antud võrdlus ei ole sugugi liialdatud. Muudatuste eelnõu ja
seletuskirja põhjenduste peamist sisu saab väljendada ühe
lausega: kuna HLÜ seaduses on ilmnenud mõningaid ja
ühistute järelevalves olulisi puudusi, mida mõned HLÜ-d on
kurjasti ära kasutanud, siis tuleb tappa kõik HLÜ-d ja hoiu-
laenuühistu kui ettevõtlusvorm kaotada. Peavalu on? On.
Järelikult tuleb pea maha võtta!
Teadmiseks
võetud
2 Hoiu-laenuühistutele on antud võimalus ennast viie aasta
jooksul ühistupangaks ümber kujundada. See võimalus on
kättesaamatu väiksematele HLÜ-dele, kelledest nii mõnigi on
kümneid aastaid probleemideta toiminud ja kooskõlas HLÜ
seaduse mõttega aidanud kaasa kohaliku elu edendamisele.
Sealjuures ei ole reaalselt võimalik ühineda ka mõne suurema
HLÜ-ga, kuna viimased on enamasti makseasutused. Ja
makseasutustega võivad ühineda ainult teised makseasutused
(Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus, §53 (2)).
Teadmiseks
võetud
3 Pealegi on see lubatud viis aastat petlik! Sisuliselt peab
ümberkujundamine olema tehtud kolme aasta jooksul, sest
alates 01.01.2026 pole kuni krediidiasutuse tegevusloa
otsustamiseni lubatud enam aktiivselt tegutseda (võtta vastu
uusi liikmeid, sõlmida uusi hoiuselepinguid,
tarbijakrediidilepinguid ega pikendada olemasolevate hoiuse-
või tarbijakrediidilepingute kehtivust). Muu hulgas tähendab
see, et pärast 01.01.26 pole võimalik enam osakapitali
suurendada.
Teadmiseks
võetud
43
4 Kokkuvõtteks: riigi suutmatuse tõttu ohjeldada mõnda
seaduseauke ja järelevalve puudulikkust ära kasutavat pätti
kavatsetakse likvideerida ainuke seaduse järgi kohaliku elu
edendamiseks mõeldud ettevõtlusvorm. Meie seda kavatsust ei
toeta!
Teadmiseks
võetud
KODUMAA KAPITALI HOIU-LAENUÜHISTU
1 Kodumaa Kapital jääb varasemalt esitatud seisukohtade
juurde.
Kodumaa Kapitali esitas 23.10.2020.a ja 01.12.2020.a oma
seisukohad seonduvalt varasema hoiu-laenuühistu seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõuga. Kodumaa Kapitali kokkuvõtlikud
seisukohad on välja toodud ka Eelnõu seletuskirjas
(kopeerituna allpool). Kodumaa Kapital jääb esitatud
seisukohtade juurde, mida täiendame käesolevas dokumendis
esitatuga.
Teadmiseks
võetud
2 Hoiu-laenuühistutele kohalduvad muudatused tuleks viia
sisse HLÜS-i, sh tuleks tuua HLÜS-i krediidiasutuste
seadusest ühistupanga regulatsioon.
Oleme seisukohal, et hoiu-laenuühistute liikmed ja avalikkus
peaksid selgelt mõistma, et ühistupank on sisuliselt hoiu-
laenuühistu kogukondlik ja sotsiaalne finantsalane tegevus
reguleeritumal ja kontrollitumal tasemel. Tunnistades alates
01.01.2028 kehtetuks hoiu-laenuühistu seaduse ning viies
seeläbi hoiu-laenuühistute kui ühistupankade regulatsiooni
krediidiasutuste seaduse alla, ei pruugi avalikkus ja ka liikmed
mõista erinevust pankade ja ühistupankade vahel. Kodumaa
Kapital on seisukohal, et võrreldes panka, ühistupanka ja hoiu-
laenuühistut, siis on ühistupangal selgelt suurem sarnasus hoiu-
laenuühistu kui pangaga. Hoiulaenuühistu / ühistupanga ja
panga erinevus tuleneb erinevatest asjaoludest, millest kõige
põhimõttelisemaks ja olulisemaks võib pidada eesmärki,
milleks vastav juriidiline isik on ellu kutsutud. Pank on ellu
kutsutud kasumi teenimiseks. Hoiu-laenuühistud /
ühistupangad aga oma liikmete majanduslike huvide
toetamiseks ja soodustamiseks. Viidatud olemuslik ja
põhimõtteline erinevus on selgelt välja toodud ka Eelnõu
seletuskirjas (allajoonitud Kodumaa Kapitali poolt): „…
vastavalt tulundusühistuseaduse (edaspidi TÜS) § 1 lõikele 1 on
tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja
soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise
majandustegevuse. See põhimõte kehtib ka hoiu-laenuühistute
ja ühistupankade
suhtes. Sellest tulenevalt ei ole HLÜ-de peamine eesmärk
kasumi teenimine, vaid oma liikmete majanduslikke huvide
toetamine ja soodustamine läbi ühistegevuse.“ „HLÜ-d
pakuvad teenust seega otseselt oma liikmetele või teevad äri
oma liikmetega. Selle sektori põhieesmärgiks on läbi sotsiaalse
kaasamise finantsteenustele ligipääsu võimaldamine
konkreetselt oma liikmetele ning laiemalt oma liikmete heaolu
suurendamine, mitte esmajoones hoiu-laenuühistu
ärikasumlikkuse tõstmine. HLÜ tegevust juhivad ja
kontrollivad üldjuhul ühistu liikmed ise (nn sotsiaalse kontrolli
põhimõte). Ühtlasi aitavad HLÜ-d oma liikmetel suurendada
finantsteadmisi ja annavad neile asjakohaseid
majandusnõuandeid.“
Mitte-arvestatud Nõustume, et ühistupank on sisuliselt
HLÜ kogukondlik ja sotsiaalne
finantsalane tegevus, kuid kuna
ühistupanga näol on tegemist
krediidiasutusega, siis vastav
regulatsioon peaks sisalduma
krediidiasutuste seaduses.
44
Hoiu-laenuühistutel on ühiskonnas selge roll ja tähendus, mis
on meie hinnangul ajas kasvav, kuna vajadus finantsteenuste ja
finantsteadlikkuse järele muutub järjest olulisemaks ning samas
lõhe korporatiivse panganduse ja kogukondlikkust hindava
inimese vahel kasvab. Meie hinnangul on väga oluline, et
ühiskonnas säiliks kogukondlik ja liikmete soodustamisele
suunatud hoiu-laenuühistu / ühistupanga ühinguvorm.
Hoiulaenuühistud / ühistupangad loovad finantsteenuste
mitmekesisuse ning kogukonna ja platvormi suuremaks
kaasamiseks. Pangad võivad mõjuda kõrge, kauge, hirmutava
ja kättesaamatuna. Hoiu-laenuühistud / ühistupangad täidavad
tühimiku, mida pangad täita ei suuda, ning toovad enam inimesi
finantsteenuste juurde ja tõstavad läbi selle oma liikmete
finantsalast teadlikkust. Hoiu-laenuühistud / ühistupangad
saavad oma rolli täita aga ainult siis, kui seda toetab
seadusandlus ning mõistetav regulatsioon.
HLÜS`i muutmise eesmärgiks peaks olema liikmete toomine
hoiu-laenuühistutele / ühistupankadele lähemale ja muuta
seeläbi finantsteenused liikmetele kättesaadavamaks, läbi
riiklikult tagatud järelevalve. Seaduse muutmise eesmärk ei
tohiks olla liikmete kaugemale viimine hoiu-laenuühistutest /
ühistupankadest. Kodumaa Kapital on seisukohal, et eeltoodut
eesmärki aitab tunduvalt paremini saavutada see, kui
muudetakse HLÜS´i ning HLÜS (või ühistupanga seadus) jääb
kehtima ja reguleerib tulevikus ka ühistupangaga seonduvat.
3 Kohalduv ühistupanga regulatsioon peaks olema
proportsionaalne hoiulaenuühistu / ühistupanga suurusega.
Hoiu-laenuühistud on väga erineva suurusega. Eelnõu
seletuskirjas on hoiulaenuühistud jagatud hoiuste mahu järgi
nelja erinevasse gruppi, kusjuures igasse gruppi kuulub
praktiliselt võrdsel arvul hoiu-laenuühistuid. Väga oluline on
kohane rakenduvate nõuete proportsioon ning tasakaal
rakenduvate nõuete ja hoiu-laenuühistu / ühistupanga suuruse
vahel. Eelnõu viib hoiu-laenuühistud tundlikkusse olukorda,
kus tegutsevatel hoiulaenuühistutel tuleb muuta oma
ühinguvormi hoiu-laenuühistust ühistupangaks. Igale hoiu-
laenuühistule peaksid olema üheselt selged, millised nõuded
tema
organisatsioonile, aruandlusele, likviidsusele ja osutatavatele
teenustele kaasnevad. Seda selgust vajavad nii hoiu-
laenuühistute juhid kui ka kõik liikmed. Maksimaalsed nõuded
on KAS-is toodud, kuid selgust on vaja just nõuete osas, mille
maksimaalsel tasemel kohaldamine on kohane suurtele
korporatiivsetele pankadele, kuid mitte sadu kordi väiksematele
hoiu-laenuühistutele. Kodumaa Kapital on olnud kogu aeg
seisukohal, et hoiu-laenuühistute tegevus peab olema rohkem ja
selgemalt reguleeritud. Selgem regulatsioon on vajalik
avalikkuse usalduse püsimiseks. Tõime oma vastavad
seisukohad välja 2020.a kirjades rahandusministeeriumile.
Kodumaa Kapitali on ise sisemiste regulatsioonide osas heas
olukorras, sest oleme juba 2021.aastast liikunud selles suunas,
et taotleda makseasutuse tegevusuba ja seega minna
vabatahtlikult Finantsinspektsiooni järelevalve alla.
Selgitatud Ühistupanga regulatsioon sõltub
suuresti EL õigusaktidest, mis
reguleerivad krediidiasutuste
tegevust. Leevenduste tegemine on
teatud üksikutel juhtudel võimalik (nt
krediidiasutuse algkapitali nõue),
mida on käesolevas eelnõus ka
sätestatud.
4 Piirang, et hoiuse reklaam ei tohi sisaldada hoiuseintressi
määra, on ebaproportsionaalne ning ebavõrdne.
Oleme seisukohal, et hoiuse reklaamis hoiuseintressi määra
sisaldumine ei ole liikmeid eksitav. Mõistame, et vastava
piirangu eesmärgiks on tagada olukord, kus hoiustaja on täpselt
Selgitatud Märgime, et võrreldes HLÜ-dega
kohalduvad pankadele ranged
finantsjärelevalve subjekti nõuded,
mis tähendab ka Finantsinspektsiooni
õigust teha subjektile ettekirjutus või
45
teadlik sellest, kuhu ja millistel tingimustel ta hoiustab.
Koduma Kapital on aga põhjendatud arvamusel, et tõstatatud
lahendamist vajavat olukorda ei lahenda hoiuseintressi määra
reklaamimise keeld. Reklaamikeeld toob eelduslikult kaasa
arvuliselt hoiustajate vähenemise, kuid ei saa kaasa tuua mitte
mingit kindlust, et hoiustaja saab hoiu-laenuühistult täpsemat
teavet. Pigem tuleks kohustada hoiulaenuühistuid jagama
hoiustajatele täpset teavet hoiust saava hoiu-laenuühistu ja
hoiuse tingimuste kohta.
Lisaks loob ebavõrdse olukorra keelu kohaldumine ainult hoiu-
laenuühistutele, mitte aga pankadele. Saame aru, et Eelnõu
väljatöötaja sooviks on olnud mitte rakendada piirangut
pankadele kuna pankade hoiused on tagatud tagatisfondiga.
Samas aga ei arvestata hoiu-laenuühistute ja ka pankade
tavapärase rahavooga ja toimemehhanismiga. Hoiu-
laenuühistute peamiseks tegevuseks on võtta vastu oma
liikmetelt hoiuseid ning väljasta oma liikmetele laene. Piirates
ühte hoiu-laenuühistu põhitegevust sellisel määral, võib see
avaldada mõju, mida tuleks rohkem analüüsida.
äärmise meetmena tunnistada
tegevusluba kehtetuks, kui
järelevalvesubjekti tegevus ei vasta
õigusaktides sätestatule. Sellist õigust
täna HLÜ-de suhtes ei kehti ning seda
ei ole ka võimalik mõistlikult tekitada
ilma finantsjärelevalveta. Hoiuse
intresside reklaamimise keeld läheb
kokku ka eelnõus toodud HLÜ
liikmesuse sätetega, mille järgi HLÜ
liikmeks ei peaks astuma isik
esmajoones seetõttu, et teenida
(võimalikult kõrget) intressi oma vara
pealt.
Nagu eespool mitmel pool rõhutatud
on ühistutel lubatud kaasata hoiuseid
üksnes oma liikmetelt, mitte
avalikkuselt (see õigus on üksnes
krediidiasutustel). Samas igasugune
reklaam, mida täna erinevate
meediumite kaudu tehakse, on
üldjuhul alati avalikkusele suunatud.
Seega on juba kehtivas praktikas
paradoksaalne vastuolu – avalikkusele
suunatud hoiuseintresside reklaami
võib nagu näiliselt teha, samas
seadusega on otsesõnu keelatud
avalikkuselt hoiuste kaasamine.
Samuti märgime, et täna on juba nt
keelatud tarbijakrediidi reklaamimine
TV-s ja raadios ning eesmärgid on
laias laastus olnud samad
(reklaamiseaduse § 29 lg 9). Seega ei
ole hoiu-laenuühistute
hoiuseintresside reklaami keelamisel
tegemist pretsedendiga. Veelgi enam
– kui pangad ja muud krediidiandjad,
kes lähtuvalt eeltoodust ei või
tarbijakrediiti niimoodi reklaamida,
alluvad FI järelevalvele, siis HLÜ-de
suhtes seesugune järelevalve puudub
(ja ei see rakendu ka siis kui
reklaamipiirang peaks 2023. a.
keskpaigas jõustuma). Kokkuvõttes ei
keela reklaamiseadusesse lisatav säte
kuidagi ühistu tegevust ennast
reklaamimast – piirang on
konkreetselt seotud ühe finantstootega
ehk hoiusega, kus keskmisest
kõrgemate intressimäärade
avaldamine võib viia olukorrani, kus
paljud isikud teevad oma
„investeerimisotsuse“ puhtalt
emotsioonide najal.
Seega on selline reklaamipiirang igati
õigustatud.
46
5 Likviidsusnõuded tuleks põhjalikumalt läbi mõelda ja läbi
analüüsida, et läbi Eelnõus olevate ülemääraste
likviidsusnõuete ei muutuks hoiu-laenuühistu formaat
mitteelujõuliseks.
Oleme seisukohal, et nõue likviidsusnõue 10% hoiuse summast
on ülemäärane ning kehtiv 5%-line likviidsusnõue on piisav.
10%-line likviidsusnõue tähendab, et 5 miljonilise
hoiuseportfelliga hoiu-laenuühistu peab hoidma 500 000 eurot
sisuliselt arvelduskontol, mis toodab 0% lähedast tootlust.
Selgitatud Viidatud nullilähedasele tootlusele on
HLÜ-d tähelepanu juhtinud ka eelnõu
väljatöötamise ajal. Seetõttu on
lisatud eelnõusse võimalus paigutada
osa HLÜ varadest likviidsetesse ja
madala riskitasemega
instrumentidesse, mis ühelt poolt ei
tekita suurt riski hoiustajate varadele,
ning teiselt poolt võimaldavad HLÜ-l
teenida tootlust.
6 Põhjalikumat analüüsi vajab minimaalse
sisseastumismakse ja osamakse suurendamine.
Minimaalse sisseastumismakse ja osamakse muutmine võib
panna väiksemate vahenditega inimesi muutma oma meelt
saada osa hoiu-laenühistute poolt pakutavast finantsteenusest.
Näiteks, kui liige soovib hoiustada 2500 eurot, siis ta teenib 5%-
lise intressi puhul hoiuselt 125 eurot aastas, millest arvestatakse
maha tulumaks. Lõppkokkuvõttes jääb hoiustaja tootlus nii
väikeseks, et ta võib otsustada finantsteenuse mitte kasutamise
kasuks. Osamakse võib tõusta kuni 50 euroni nagu oli 2020.a
edastatud eelnõus. Sisseastumismakse võiks olla iga hoiu-
laenuühistu enda otsus või siis jääda samale tasemele, mis on
kehtivas HLÜ`s.
Selgitatud Sisseastumismakse ja osamakse
määrad on jäänud muutumata alates
seaduse algsest jõustumisest.
Suurendamine on tingitud ka sellest,
et HLÜ liikmeks soovida astuvad
isikud mõtleksid läbi, kas HLÜ on
nende vara hoiustamise jaoks sobiv
koht, st kas nad on valmis ühistu
tegevuses aktiivselt kaasa lööma.
7 Lõpetuseks kinnitame uuesti, et Kodumaa Kapitali pooldab
hoiu-laenuühistute suuremat reguleerimist. Rõhutame aga, et
regulatsiooni muudatusega seonduv kommunikatsioon
avalikkusega peab olema vastutustundlik ja läbimõeldud.
Kommunikatsioonis tuleks eeldada seda, et tegutsevad hoiu-
laenuühistud järgivad juba praegu kõiki nõudeid ning ka
seaduse muudatustega planeeritavaid kõrgemaid nõudeid.
Avalikkusele tuleks saata selge sõnum, et regulatsiooni
uuendamine ei lõpeta ega ohusta, vaid vastupidi tugevdab hoiu-
laenuühistuid.
Teadmiseks
võetud
KEHTNA HOIU-LAENUÜHISTU
1 Kõige üldisemalt võib kavandatavaid seadusemuudatusi
hinnata kui kavatsust ravida peavalu pea maha raiumise abil.
Antud võrdlus ei ole sugugi liialdatud. Muudatuste eelnõu ja
seletuskirja põhjenduste peamist sisu saab väljendada ühe
lausega: kuna HLÜ seaduses on ilmnenud mõningaid ja
ühistute järelevalves olulisi puudusi, mida mõned HLÜ-d on
kurjasti ära kasutanud, siis tuleb tappa kõik HLÜ-d ja hoiu-
laenuühistu kui ettevõtlusvorm kaotada. Peavalu on? On.
Järelikult tuleb pea maha võtta!
Teadmiseks
võetud
2 Hoiu-laenuühistutele on antud võimalus ennast viie aasta
jooksul ühistupangaks ümber kujundada. See võimalus on
kättesaamatu väiksematele HLÜ-dele, kelledest nii mõnigi on
kümneid aastaid probleemideta toiminud ja kooskõlas HLÜ
seaduse mõttega aidanud kaasa kohaliku elu edendamisele.
Sealjuures ei ole reaalselt võimalik ühineda ka mõne suurema
HLÜ-ga, kuna viimased on enamasti makseasutused. Ja
makseasutustega võivad ühineda ainult teised makseasutused
(Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus, §53 (2)).
Selgitatud Eelnõu ei eelda kõikide HLÜ-de
ümberkujundamist ühistupangaks
kohustuslikus korras, st täna
tegutsevatel HLÜ-del on võimalik
lisaks taotleda kas krediidiandja või
makseasutuse tegevusluba, või jätkata
tegevust tulundusühistuna.
3 Pealegi on see lubatud viis aastat petlik! Sisuliselt peab
ümberkujundamine olema tehtud kolme aasta jooksul, sest
alates 01.01.2026 pole kuni krediidiasutuse tegevusloa
otsustamiseni lubatud enam aktiivselt tegutseda (võtta vastu
uusi liikmeid, sõlmida uusi hoiuselepinguid,
Teadmiseks
võetud
47
tarbijakrediidilepinguid ega pikendada olemasolevate hoiuse-
või tarbijakrediidilepingute kehtivust). Muu hulgas tähendab
see, et pärast 01.01.26 pole võimalik enam osakapitali
suurendada.
4 Kokkuvõtteks: riigi suutmatuse tõttu ohjeldada mõnda
seaduseauke ja järelevalve puudulikkust ära kasutavat pätti
kavatsetakse likvideerida ainuke seaduse järgi kohaliku elu
edendamiseks mõeldud ettevõtlusvorm. Meie seda kavatsust ei
toeta!
Teadmiseks
võetud
TALLINNA HOIU-LAENUÜHISTU
1 Ühistulises vormis finantsteenuste osutamine Eestis
ajalooliselt
Ühistulises vormis finantsteenuste osutamine sai Eestis alguse
juba oktoobris 1802, mil keiser kinnitas Eestimaa Aadli
Krediidikassa ja Liivimaa Aadli Krediidiühistu põhikirja.
Viimane alustas tegevust küll järgmisel aastal. Eestimaa Maade
Krediitselts alustas protsenti kandvate hoiuste vastuvõtmisega
1806. a.
26.06.1900. a võetu vastu otsus Tartu Eesti Laenu ja Hoiu
Ühisuse loomiseks. Kui enne 1905. a loodi 10 hoiu-
laenuühingut, siis aastatel 1908-1913 loodi neid 80.
Täna on eelnõuga soov see enam kui 200 aastane
traditsiooniline ettevõtlusvorm sundlõpetada järgneva viie
aastaga.
Seda hoolimata asjaolust, et „Ühistulises vormis finantsteenuste
osutamine – kehtiva regulatsiooni muutmise
väljatöötamiskavatsus“ (edaspidi „VTK“) kohaselt on oluline
jälgida regulatsiooni väljatöötamisel, et nõuded ei oleks HLÜ-
dele ebaproportsionaalsed ega ebamõistlikult koormavad,
mis võib selle sektori üldse välja suretada.
Ometi on eelnõu ja selle seletuskirja kohaselt kolmas etapp, so
HLÜS-i kehtetuks tunnistamine alates 01.01.2028. a, nõuete
intensiivsuse osas kõige radikaalsem. Sisuliselt on HLÜ-d
valiku ees, kas üldse senisel kujul jätkata, jätkata mõnel muul
kujul või üldse oma tegevus lõpetada. Sealjuures on eelnõuga
võetud ära võimalus jätkata senisel kujul, kuivõrd HLÜ
olemasoleval kujul lakkab HLÜS-i kehtetuks tunnistamisega
olemast.
Selgitatud Eelnõuga ei soovita ühistulist
ettevõtlusvormi lõpetada, st täna
tegutsevatel HLÜ-del on võimalik end
ümber kujundada ühistupangaks või
jätkata tulundusühistu vormis – ilma
sealjuures hoiuseid kaasamata.
2 Eelnõu eesmärk
VTK on välja toonud kavandatava eelnõu eesmärgina luua
kaasaegne ja ühistulises vormis tegutsevate finantsasutuste
sektorit proportsionaalselt reguleeriv õigusraamistik, mis on
kohane avatud majandusruumiga väikeriigile, kus olulisel
kohal on mh mikro- ja väikese suurusega ettevõtjate
rahastamine. Plaanitava regulatsiooniga tuleb leida mõistlik
tasakaal halduskoormuse ning vastavate regulatiivsete nõuete
vahel, et tagada kokkuvõttes hoiulaenuühistute ja
ühistupankade usaldusväärsus ja läbipaistvus.
VTK-s viidatud eesmärk on selgelt kooskõlas EL-i nelja
kehtiva prioriteediga, eelkõige kodanike ja vabaduste kaitse ja
tugev ja elujõuline majanduslik baas. Samuti on ka Euroopa
Komisjoni üheks prioriteediks inimeste hüvanguks toimiv
majandus.
Ühistulises vormis finantsteenused teenivad selgelt inimeste
hüvangut, suurendades võrdsust maapiiirkonna ning
tõmbekeskuste vahel, kuivõrd just maapiirkondade
Selgitatud Kuritegevusega võitlemise üks
aspekte on eelnõus toodud sätted,
mille kohaselt kas suunatakse HLÜ-d
finantsjärelevalve alla või piiratakse
HLÜ-de osutatavaid teenuseid
(kaasata hoiuseid).
48
finantseerimist krediidiasutused harilikult ei paku. See on olnud
ka VTK selge eesmärk.
VTK kohaselt peavad muudatused toetama: 1) võrdsete ja
asjakohaste reeglite tagamist
võrreldes teiste finantsteenuste pakkujatega; 2) finantssektori
usaldusväärsuse säilimist
laiemalt; 3) ettevõtluskeskkonna arengut, sh mikro- ja
väikeettevõtlusele suunatud teenuseid,
finantsturu mitmekesisust ja konkurentsivõimelisust; 4)
regionaalset arengut finantsteenuste
pakkumises ehk soodustama finantsteenuste kättesaadavust ka
väljaspool Tallinna; 5) hoiulaenuühistu
liikmete suuremat enesealgatust ja asjakohast kontrolli HLÜ-de
toimimise üle; 6) tarbijate ja ettevõtjate piisavat kaitset.
Edastatud eelnõu seletuskirjas on märgitud, et hoiu-
laenuühistute kui äriühingute ja nende liikmete
ettevõtlusvabaduse ja omandivabaduse piiramise legitiimseks
eesmärgiks on käesoleval juhul kuritegevuse vastane võitlus
ja liikmetest hoiustajate omandivabaduse kaitse.
Justiitsministeeriumi veebilehe andmetel on kehtivad
kuritegevuse vastased prioriteedid (kinnitatud 14.04.2021): 1)
suurendada kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist; 2)
võttes arvesse küberkeskkonna suurenevat rolli kuritegude
toimepanemisel; 3) keskendudes süüteomenetluses
ohvrikesksusele; 4) tagades vähemalt tänasel prioriteetsuse
tasemel organiseeritud narkokuritegude, inimkaubanduse ja
riigivastaste kuritegude vastase võitluse. Eelnõust ega selle
seletuskirjast ei nähtu, kuidas võitleb sektori sundlõpetamine
kuritegevusega. Samuti ei nähtu eelnõust ega selle
seletuskirjast, kuidas tagavad planeeritud muudatused VTK-s
väljatoodud eesmärkide saavutamist.
3 Usaldusväärsuse nõuded kehtivas HLÜS-s.
Kehtiv HLÜS sätestab VTK kohaselt viis põhimõttelist nõuet,
et tagada HLÜ piisav likviidsus ja kapituleeritus: 1) HLÜ peab
paigutama vähemalt 5 % oma liikmete hoiuste summast
nõudmiseni hoiusena krediidiasutustesse; 2) keeld omandada
kinnisasju, mis pole vajalikud peamiseks ja püsivaks
tegevuseks; 3) keeld osaleda täisühingus või täisosanikuna
usaldusühingus; 4) HLÜ investeeringud põhivarasse, sh
finantspõhivarasse ei tohi olla suuremad HLÜ omakapitalist; 5)
HLÜ bilansiliste nõuete summa klientide vastu ja bilansiväliste
kohustuste summa kokku ei või ületada kümnekordset
omakapitali summat. Lisaks on euroalas pankadele ettenähtud
kohustuslik reserv 1 %, mida tuleb hoida täies ulatuses
keskpangas, vastav nõue kehtib ka HLÜ-dele.
Viimane on võrdväärne krediidiasutustega, kus võrreldes
HLÜ-de suhtes kehtivale 10 %-le kehtivad kapitali- ja
puhvrinõuded vastavalt olulisusele kas 11,5 % või 13,5 %
ulatuses.
Selgitatud Kõrgem kapitaliseerituse määr HLÜ
likviidsuspuhvrite näol on mh tingitud
ka täna HLÜ-dele finantsjärelevalve
puudumisest – et HLÜ-del oleks
võimalik ilma välise kontrollita
tagada oma kohustuste täitmine
võlausaldajate (eeskätt hoiustajate)
ees.
4 Järelevalve nõuded
VTK-s kaaluti viite varianti HLÜ-de järelevalve osas: 1)
kehtivate sisemiste kontrollireeglite tõhustamine ja seadusega
täpsemate aluste määratlemine; 2) osaliselt või täielikult Eesti
Hoiu-laenuühistute Liidu või HLÜ-de Keskühistu poolt
järelevalve teostamine; 3) FI poolt
Osaliselt
arvestatud
Eelnõu seletuskirja on vastavates
osades täiendatud.
49
järelevalve teostamine või alternatiivselt FI poolt üksnes
suuremate HLÜ-de järelevalve teostamine; 4) järelevalve
teostamine muu organi poolt – RAB volituste laiendamine või
Eesti Pank; 5) eelnevate variantide kombineerimine.
Hoiuste piisav ja pankadega võrdse kaitse tagamiseks on VTK-
s välja toodud kaks varianti: 1) kohustus ühineda kõigil HLÜ-
del vastava eraõigusliku hoiuste tagamise skeemiga; 2)
Tagatisfondiga ühinemine, mis ühtlasi tähendaks ka
Tagatisfondi seaduse muutmist.
VTK-s on hinnatud kolme meetme võimalikku mõju, so 1)
HLÜ tegutsemise nõuete muutmine, sh sisemise kontrollialase
regulatsiooni muutmine; 2) järelevalve kohaldamine osadele
HLÜdele (vastavalt mahtudele) või kõikidele HLÜ-dele; 3)
HLÜ-de hoiuste tagamine läbi Tagatisfondi.
Kasutades meedet 2 on VTK hinnanud meetme mõju
keskmiseks eeldusel, et HLÜ-de puhul saavad
teenuseregulatsioon ja organisatsioonilised nõuded mitte
ülemäära komplitseeritud ning sellega ei kaasne väga suurt
aruandluskoormust. Eelnõus ei ole kaalutud VTK-s väljatoodud
variantide kasutamist või kasutamata jätmist ning märgitud
üksnes, et finantssektori ettevõtjate maksevõimelisuse pidev
järelevalve on spetsiifiline finantsjärelevalve funktsioon ja
muid alternatiivseid lahendusi ei ole võimalik pakkuda.
Arvestades, et VTK-s on pakutud alternatiivseid lahendusi viis,
jääb selgusetuks, millised on kaalutlused alternatiivsete
lahenduste tähelepanuta jätmisele.
Eelnõu täiendavad kitsaskohad
Lisaks juba väljatoodud selgetele vastuoludele varasema VTK
ning hilisema eelnõu vahel, millest vast kõige kesksemaks saab
pidada selget eesmärgi erinevust, peame vajalikuks Teie
tähelepanu juhtida veel järgmisele. Riigikogus menetletavate
eelnõude normitehnika eeskirja (edaspidi „Eeskiri“) § 3
kohaselt
peab seaduseelnõu olema kooskõlas EV põhiseaduse,
rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide,
EV suhtes jõustunud välislepingute ning EL õigusega. Eelnõu
seletuskirjas on analüüsitud eelnõu kooskõlas EL õigusega ühes
lõigus, milles on leitud, et CDR art 9 näeb ette, et liikmesriigid
peavad keelama avalikkuselt hoiuste ja muude
tagasimakstavate vahendite vastuvõtmise isikutele, kes ei ole
krediidiasutused. Käesolevaga nähaksegi ette, et kui soov on
hoiuseid kaasata, siis peab ühistuna tegutsema panga või
ühistupangana. See lahendus on täpselt kooskõlas EL õigusega.
CDR art 2 lg 5 p 6 kohaselt ei kohaldata CDR-i hoiu-
laenuühistu kohaselt tunnustatavatele hoiu-laenuühistutele
Eestis. Enamgi veel. Eesti Seletava Sõnaraamatu kohaselt on
liige mingisse organisatsiooni, organisse, liitu vm ühendusse
kuuluv isik või juriidiline isik, kuid avalikkus üldsus, laiemad
hulgad. Jääb selgusetuks, kuidas on ministeerium olemasolevat
regulatsiooni ning kehtestatud erandit CDR-i mõttes
tõlgendanud selliselt, et hoiu-laenuühistute liikmeid saab
lugeda avalikkuseks. Samas seletuskirjas on ministeerium
märkinud, et hoiu-laenuühistute poolt kaasatud hoiuste maht
vastab ligikaudu 0,4 %-le krediidiasutuste kaasatud hoiuste
mahust. Eeltoodust tulenevalt ei saa ei grammatilistel ega
sisulistel kaalutlustel samastada avalikkust ja selgelt piiratud
turgu.
Osaliselt
arvestatud
Eelnõu seletuskirja on vastavates
osades täiendatud. Reklaami piirangu
motivatsioonidele on osundatud
käesoleva märkuste tabeli erinevate
asjakohaste märkuste juures.
50
Eeltoodust tulenevalt ei muuda eelnõu seletuskirjas toodud
laused eelnõud EL õigusega kooskõlas olevaks.
Mõistame, et HLÜ-de lõpetamine on poliitiline tahe, kuid
poliitiline tahe ei võimalda ignoreerida eelnõude koostamisele
kehtivat regulatsiooni, EL õigust ega EV Põhiseadust.
Olukorras, kus põhjendamisest olulisem, on eelnõu kiire
menetlemine, mis nähtub selgelt ka antud tähtajast – 4
tööpäeva, ei saa nõustuda, et eelnõu on koostatud ja/või
menetletud Eeskirja kohaselt.
Eelnõu kohaselt ei taga kehtiv õigus õiguslikku keskkonda vaba
turu toimimiseks, et kaitsta HLÜ liikmetest hoiustajaid
ettevõtja juhtide õigusvastase tegevuse eest ega äritegevuse
kahjustamisest. Mõnede hoiu-laenuühistute reklaam on liiga
agressiivne ja oma majandusliku sisu poolest eksitab (isikutele
jääb reklaamist tunne, et tegemist on pangaga). Kehtiva
reklaamiseaduse § 4 kohaselt on keelatud reklaam, mis ükskõik
millisel viisil eksitab või tõenäoliselt eksitab isikuid, kellele see
suunatud või kelleni see jõuab, ja mis eksitava iseloomu tõttu
võib mõjutada nende isikute majanduskäitumist või nimetatud
põhjustel kahjustab või võib kahjustada reklaami tellija
konkurenti. Reklaamiseaduse nõuete täitmise üle teostab
riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet. Viidatud regulatsioon on kehtiv ja selle üle teostatakse
riiklikku järelevalvet, mistõttu ei saa ka vastavad põhistused
eelnõu seletuskirjas anda alust kogu sektori sundlõpetamiseks.
Eraldi peame vajalikuks märkida eelnõu seletuskirjas korduvalt
ja pidevalt viidatava konkurentsi tagamise põhjendust.
Sealjuures on eelnõuga piiratud üksnes hoiu-laenuühistute
reklaami, aga mitte võrreldavate krediidiasutuste oma. Võrdne
kohtlemine kehtib põhimõttena mõlemal juhul ning
ministeerium ei saa oma suva järgi rakendada põhimõtet sektori
lõpetamise põhjendusena, kuid jätta reklaamiseaduse
muutmisel rakendamata. Lisaks ettevõtlusvabaduse
piiramisele, mida ministeerium on enda eelnõu seletuskirjas
mõnevõrra analüüsinud, on tegemist selge õiguskindluse
põhimõtte rikkumisega. Õiguskindluse põhimõte tuleneb
Põhiseaduse §-st 10 ning muudab õiguskorra usaldusväärseks.
Kõige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva
õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust
kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui
ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes
(õiguspärase ootuse põhimõte). Riigi sõnamurdmisega saab
tegemist olla siis, kui riik kehtestab ebasoodsatest tagajärgedest
hoolimata tema suhtes uue, vähem soodsa regulatsiooni. Kuigi
õiguspärane ootus ei tähenda, et isikute õiguste piiramine või
sooduste lõpetamine on üldse lubamatu, kuid oluline on iga
regulatsiooni muutmisel kaaluda
vastanduvaid huve ja selgitada välja, kas huvi olemasoleva
regulatsiooni muutmiseks ei kahjusta ülemäära selle isiku
õigusi, kes on kehtivat regulatsiooni usaldades oma elu selle
järgi korraldanud.
Samuti on nõutav, et diskretsiooni alusel antud aktidest nähtuks
nende andmise kaalutlused ja põhjendused ning sellised aktid
oleksid kohtulikult kontrollitavad. Iga põhiõiguse piirang peab
teenima mõnd legitiimset eesmärki ja olema selle
saavutamiseks sobiv.
51
Eelnõu seletuskirjas on näiliselt analüüsitud riive sobivust, kuid
analüüs jätab märkimata milline on eesmärk, mille saavutamist
riive toetab. Samuti on näiliselt analüüsitud vajalikkust,
nentides, et muid alternatiivseid lahendusi pole pakkuda.
Eelnõu seletuskirjas on viidatud küll Riigikohtu seisukohale,
mille kohaselt ettevõtja tegevuse peatamine on mõõdukas
üksnes erandlikel asjaoludel. Tegemist on äärmusliku
abinõuga, mis seab ohtu ettevõtja tegevuse
jätkumise. Ettevõtja tegevuse peatamisel halveneb tema
majanduslik seisund, mille tõttu saavad kahjustatud ettevõtja
võlausaldajate ja töötajate õiguspärased huvid. Sealjuures ei ole
eelnõu seletuskirjas toodud välja, mis on need erandlikud
asjaolud, mis tingivad käesoleval juhul meetme mõõdukuse.
Lõpetuseks
Hoolimata käesolevas seisukohas märgitust, on elnõus siiski ka
palju tervitatavat. Tallinna Hoiu-Laenuühistu on seisukohal, et
nii HLÜ-de usaldusväärsuse tagamise nõuete täpsustamine,
likviidsusnõuete lisamine, laenudele esitatavate nõuete,
vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise ning liikme
krediidivõimelisuse hindamise täpsustamine on üksnes
tervitatavad muudatused. Samuti ei ole Tallinna Hoiu-
Laenuühistu vastu ka volikogu täiendavale piiramisele, so 50
liikme kohta ühe voliniku asemel 25 liikme kohta ühe voliniku
valimisega.
Siiski ei saa lähenevad valimised tähendada seda, et kogu
kehtivat regulatsiooni ning praktikat eirates surutakse läbi
eelnõu, millega suletakse terve sektor ning sealjuures jäetakse
sektori sulgemine olulises osas analüüsimata ning
alternatiivseid lahendusi, mille mõju sektorile on hinnatud
oluliselt madalamaks, põhjendamatult kõrvale jättes, mistõttu ei
nõustu Tallinna Hoiu-Laenuühistu edastatud kujul eelnõuga
tervikuna.
Teadmiseks
võetud
EESTI PANGALIIT
1 Pangaliit toetab lähenemist, et kõik hoiu-laenuühistud,
sõltumata nende suurusest allutatakse Finantsinspektsiooni
järelevalve alla.
Teadmiseks
võetud
2 Seonduvad menetlus- ja järelevalvetasud peab kehtestama
suuruses, mis kataks kõik vastava menetluse ja/või
järelevalvega seonduvad kulud.
Selgitatud Tegevusloa menetlustasud vaadatakse
üle korraga kõikides finantssektori
eriseadustes eraldi eelnõuga.
3 Kõik eelnimetatud järelevalvega seonduvad kulud (sh turule
sisenemise menetlemise kulu) peavad kandma konkreetse
valdkonna järelevalve subjektid ja Pangaliit on kategoorilisest
selle vastu, et nimetatud kulusid kaetakse teiste
Finantsinspektsiooni järelevalve subjektide poolt makstud
tasude arvel.
Selgitatud Vt eelmine kommentaar.
4 Nõustume Finantsinspektsiooni poolt kapitalinõuetele
osundamisega, et ühe miljoni algkapitali nõue ühistupankadele
ei ole põhjendatud ja täna kehtivat regulatsiooni ühistupankade
kapitalinõuete osas ei ole vaja muuta, kuna ühistupangale
lubatakse täpselt sama tegevus ja riskide võtmine nagu mitte
ühistupanga vormis krediidiasutustele.
Osaliselt
arvestatud
Muudetud on KAS § 44 lg 1 sõnastust.
5 Pangaliit toetab lähenemist, et Tagatisfondi kaitse saavad
üksnes need ühistud, kes saavad panga või ühistupanga
tegevusloa. Juhul, kui ühistupanga omakapitali suurus erineb
krediidiasutuste omakapitali suurusest, siis peaks arvestama
erinevat riskitaset ning kaaluma Tagatisfondi juurde
Mitte-arvestatud Kui ühistupanga poolt tehtavate
Tagatisfondi osamaksete suurus on
proportsionaalselt sama, mis
aktsiapankadel, siis ei ole eelnõu
52
ühistupankadele eraldi seisva osafondi loomist koos sellele
osafondile teiste Tagatisfondi osafondide poolt laenuandmise
välistamisega.
koostajate hinnangul eraldi osafondi
loomine mõistlik.
6 Pangaliit toetab lähenemist, et hoiu-laenuühistutele laieneks
vastutustundliku laenamise põhimõtete rakendamise kohustus,
kuid leiame, et üksnes võlaõiguses sätestatu on ebapiisav ning
eraisikutele laenu andmisel, analoogiliselt teiste tarbijakrediiti
väljastavate finantsasutustega kohalduksid hoiu-
laenuühistutele ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse
vastavad sätted.
Mitte-arvestatud Eelnõu koostajad leiavad, et eelnõuga
ette nähtavad kohustused laenu
andmise ja laenusaaja
krediidivõimelisuse hindamisel on
piisavad.
7 Pangaliit toetab täiendavate nõuete sätestamist hoiuste
reklaamile.
Teadmiseks
võetud
8 Lisaks eeltoodule juhime tähelepanu, et eelnõu järgi lisatakse
juhtidega samaväärset majanduslikku huvi omavate isikute
ringi siseauditi üksuse juhi pereliikmed, samas siseauditi
üksuse juhti ennast ei loeta krediidiasutusega seotud isikuks
ning ta pole ka krediidiasutuse juhiks krediidiasutuste seaduse
(KAS) mõttes. Loogiline oleks, et kui pereliikmed loetakse
seotud isikuteks, siis on ka siseauditi üksuse juht ise seotud
isikuks KAS § 84 mõttes.
Osaliselt
arvestatud
Krediidiasutustega seotud isikute säte
on eelnõust kustutatud.
9 Pangaliit juhib tähelepanu vajadusele üle vaadata n-ö
üleminekusätted (eelnõu § 1 p 58) eesmärgiga täpsustada
erinevate normide kehtima hakkamise kuupäevi (kasutatakse
erinevaid lähenemisi sama kuupäeva märkimiseks – kas
kuupäeva väljatoomist, sõnu „pärast käesoleva redaktsiooni
jõustumist“ või „enne käesoleva seaduse jõustumist“, kuid
selgem oleks kasutada kuupäeva).
Palume samuti arvestada, et grammatiliselt sõnavorm „peab
taotlema“ tähendab taotluse esitamist (mitte selle alusel otsuse
tegemist, nagu on mõeldud lõikes 3) ja teeme ettepaneku
vaadata üle stsenaarium olukorraks, kui hoiu- laenuühistu ei ole
oma tegevuseks vajalikku tegevusluba saanud. Lõike 6 kohaselt
peab hoiustamise ja laenuandmise lõpetama vastavalt
lepingutes sätestatud tähtaegadele, kuid see võib tuua kaasa
siiski olukorra, kus pikema tähtajaga hoiuse või laenulepingute
sõlmimise korral hoiu- laenuühistu siiski faktiliselt jätkab oma
tegevust, kuid selgusetu on hoiu- laenuühistu tegevuse õiguslik
raamistik, sest 01.01.2028 on hoiu- laenuühistu seadus
plaanitud kehtetuks tunnistada. Kas hoiu- laenuühistu
tarbijatest liikmete huvid ja õigused on sellises olukorras
piisavalt kaitstud? Praegu on hoiu- laenuühistuid, mis pakuvad
laene pikemaks kui 5 aastaks, hoiuseid võetakse lühemaks
ajaks, kuid automaatse pikenemise tingimusega.
Selgitatud Kuupäev lisatakse viidatud sätetesse
eelnõu menetlemise käigus sõltuvalt
selle jõustumisest.
Tehtud grammatilised muudatused
eelnõu HLÜS § 47.1 lisamise
sätetesse.
RAHA HOIU-LAENUÜHISTU
1 Raha Hoiu-laenuühistu (Raha HLÜ) on seisukohal, et
Rahandusministeeriumi antud tähtaeg 2. jaanuar 2023 (s.o neli
tööpäeva) 17-lehekülje pikkuse eelnõu (82-lehekülje pikkuse
seletuskirja) analüüsiks ja täiemahuliseks arvamuse
avaldamiseks on ebamõistlik ja osapoolte huve kahjustav. Raha
HLÜ palub pikendada eelnõule vastamise aega kuni 31.01.2023
ning teeb ettepaneku kohtuda aruteluks veebruaris 2023.
Teadmiseks
võetud
2 Rahandusministeerium on asunud seisukohale, et tulenevalt
kahe (2) ühistu juhtimise ebaõnnestumistest, mis on mh
põhjustanud pankroti ja hoiustajate vara osalise kadumise, tuleb
Eestis täielikult ära kaotada hoiu-laenuühistud järgmise viie
aasta jooksul. Olgu mainitud, et viidatud ühistu juhtide
Selgitatud Esmalt märgime, et HLÜ pankrotte on
olnud varemgi, mitte ainult viimased
kaks juhtumit.
53
tegevuse ebapädevuse kohta esitas Raha HLÜ teavitusi.
Rahandusministeeriumi esindajad viitasid, et eelnõud „tuleb“
menetleda kiirkorras lähtuvalt poliitilisest survest, seega
pahauskselt tekitatakse olukord HLÜ-de näilisest
ärakuulamisest. Rahandusministeerium ei ole avatud leidma
sisulisi lahendusi, et HLÜ-de usaldusväärsust tõsta, vaid täidab
poliittellimust aastakümneid eksisteerinud ettevõtlike inimeste
ühistegevuse kaotamiseks ning seega ettevõtlusvabaduse
piiramiseks. Rahandusministeerium
ei saa asuda seisukohale, et 2020. aastal küsiti tagasisidet
„sarnasele“ eelnõule, kuna käesolev eelnõu on erineb oluliselt
2020. aastal koostatud eelnõust.
Lisaks, eelnõu teise kooskõlastusringi
mõte on hoolimata oma lühikesest
tähtajast siiski kaasata hoiu-
laenuühistuid ja teisi huvigruppe ning
arvesse võtta sisulisi ettepanekuid,
kus see on võimalik ja asjakohane.
Viimaks, 2020. aastal esimesele
kooskõlastusringile saadetud eelnõu
sisu ühtib siiski suures osas käesoleva
eelnõu versiooniga – juurde on lisatud
üleminekusätted ning täiendatud
ühistupanga regulatsiooni
krediidiasutuste seaduses; samuti
lisatud reklaamiseadusesse piirang
hoiuseintresside reklaamimise kohta.
3 Raha HLÜ on seisukohal, et hoiu-laenuühistu seadus (HLÜS)
ja muud kohalduvad seadused vajavad kaasjastamist ning ka
teised ühistud on sellega nõustunud. Selleks tuleks korraldada
sisuline arutelu, kus toimub kõikide osapooltega arvestamine ja
sisuliste probleemide lahendamine.
Teadmiseks
võetud
4 Raha HLÜ ei nõustu, et RAB ülesanne on ainult rahapesu
tõkestamine ning RAB ei tee migisugust järelevalvet. RAB
ülesanne on mh RahaPTS § 72 lg 1 p-des 1-3 ja lg-s 2 nimetatud
kontrollieseme asjaolusid sisuliselt kontrollida. Antud
järelevalve tegelikul toimimisel oleks tekkinud probleemistikku
saanud ära hoida, sh kahe viidatud ühistu kaheldav äritegevus
tulnud ilmsiks oluliselt varem. Rahandusministeerium jätab
antud RAB ülesande täielikult tähelepanuta ning viitab ainult
finantsteenuste nõuete täitmisele.
5 Juhime tähelepanu, et krediidiasutused kuuluvad
Finantsinspektsiooni järelevalve alla, kuid Eestis toimus
massiivne rahapesu, mida Finantsispektsioon iseseisvalt ei
suutnud tuvastada. Samuti leiab Finantsinspektisooni
kodulehelt viite, et kui inspektsioon siiski tuvastab järelevalve
käigus rahapesu või terrorismi rahastamise tunnused, teavitab
ta sellest seaduse kohaselt rahapesu andmebürood. Eesti
panganduses toimus seega ulatuslik rahapesu, mis avastati tänu
välisriikidele ning Eestile tekkis seeläbi oluline mainekahju.
Paraku 30. september 2022 kinnitati sama juhatus jätkama
Finantsinspektsiooni juhtimist. Seega on tekkinud olukord, kus
halvasti juhitud kahe ühistu tõttu kaotatakse sisuliselt kõik
hoiulaenuühistud, kuid halvasti juhitud Finantsinspektsiooni
juhatus, kelle juhtimise ajal ei avastatud Eesti pankades
laialdaselt toimunud rahapesu, saab jätkata inspektsiooni
juhtimist.
Teadmiseks
võetud
6 Rahandusministeeriumi viitab, et panga tegevusloa saamine
tähendab väga suurt koormuse kasvu ja võib eeldada, et 1-3 täna
tegutsevat hoiu-laenuühistut saab üksnes loa tegutsemiseks
pangana. Samas on seegi seisukoht kaheldav, arvestades kõiki
panganduses kehtivaid nõudeid. Rahandusministeeriumi
ülesanne ei saa olla monopoolse ühistuturu loomine, kus saavad
tegutsed üks, kaks või kolm ühistut, vaid ülesanne peaks olema
koostada seadus, mis annab kindlustunde ühistute liikmetele
kui ka kõikidele ühistutele. Jääb arusaamatuks, kelle huve
Rahandusministeerium esindab, luues sisusliselt monopoli,
kuigi peaks tagama
tugevamat vabaturumajandust.
Selgitatud Nõustume, et Rahandus-
ministeeriumi ülesanne ei ole
monopoolse ühisturu loomine, vaid
eesmärk on tugevdada hoiustajate
kaitset. Eelnõu koostajate hinnangul
ei ole see piisaval määral võimalik
ilma mingit sorti finantsjärelevalvet
rakendamata, või piirates HLÜ poolt
osutatavate teenuste ringi (st hoiuste
kaasamist ning tegevuse jätkumist
tulundusühistuna).
54
7 Eelnõu juures puudub korrektne kaugelevaatav analüüs,
millised mõjud kaasnevad antud seaduse jõustumisel. Eelnõu
koostajatel tuleb eelkõige endale selgeks teha, kuidas HLÜ-d
toimivad – praegune eelnõu ja seletuskiri on koostatud üksnes
kahe ebaõnnestunud ühistu tegevuse näitel. Panga kapitali
nõudeid Finantsinspektsiooni silmis on ebareaalne täita, kuna
ühistu tegevuse maht on panga mastaapi arvestades olematu.
Lisaks soovitakse lisada ühistutetele kohustus panustada
tagatisfondi ja sellega kaasnevad täiendavad tasud, mis oluliselt
suurendavad ühistu tegevuskulusid.
Selgitatud
8 Lisaks jääb arusaamatuks, miks peab ära kaotama hoiu-
laenuühistud või nendest tegema sundkorras pangad, selleks et
Finantsinspektsioon saaks teostada järelevalvet. Teisisõnu,
hoiu-laenühistute tegevuse üle saaks Finantsinspektisoon
teostada järelevalvet ka ilma, et ühistud muutuvad pankadeks.
Eelnõu seletuskirjas on välja toodud selgelt, et järelevalve alla
kuuluvad krediidiasutused (pangad), tarbimiskrediiti
väljastavad või vahendavad ettevõtjad, investeerimisühingud,
fondivalitsejad, kindlustusandjad, makseasutused ja e-raha
asutused jt. Seega kõik finantstehinguid pakkuvad ettevõtted ei
pea olema pangad, selleks et Finantsinspektsioon saaks
järelevalvet teha.
Selgitatud Nõustume seisukohaga, et
Finantsinspektsiooni järelevalve
rakendamiseks ei ole vajalik hoiu-
laenuühistut pangaks muuta. Eelnõu
jõustudes (ja üleminekuperioodi
lõppedes) on täna tegutsevatel HLÜ-
del kolm varianti: kas hakata
ühistupangaks, taotleda muu
Finantsinspektsiooni tegevusluba (nt
krediidiandja tegevusluba) või jätkata
tegevust tulundusühistuna.
9 Selgusetuks jääb ka Rahandusministeeriumi seisukoht, et RAB
tegeleb ainult rahapesuga, kuid samas on antud
virtuaalvääringud RAB järelevalve alla. Virtuaalvääringud ehk
krüptoraha saavad enda klientidelt reaalset raha, kuid pakuvad
vastu digitaliseeritud koodi, mille hind on olematu ja
igasugused tagatised puuduvad.
Selgitatud Virtuaalvääringu teenuse-pakkujate
üle järelevalve teostamine on
tõepoolest kehtiva seaduse järgi RAB
pädevuses. Tulevikus plaanitakse viia
sektor finantsjärelevalve (st Finants-
inspektsiooni) järelevalve alla.
10 Raha HLÜ ei saa nõustuda sellega, et HLÜ-del keelatakse
hoiuseintresside reklaam, samas pankadele sellist keeldu ette ei
nähta. Käesolevaga tekitatakse pankadele eelised, mille tõttu
kannatavad ühistud. Reklaam on äritegevuse üks osa, aga ta
peab olema tõene, realistlik ja täidetav ning selleks võib riik
luua vastavad tingimused-reeglid.
Selgitatud Märgime, et võrreldes HLÜ-dega
kohalduvad pankadele ranged
finantsjärelevalve subjekti nõuded,
mis tähendab ka Finantsinspektsiooni
õigust teha subjektile ettekirjutus või
äärmise meetmena tunnistada
tegevusluba kehtetuks, kui
järelevalvesubjekti tegevus ei vasta
õigusaktides sätestatule. Sellist õigust
täna HLÜ-de suhtes ei kehti ning seda
ei ole ka võimalik mõistlikult tekitada
ilma finantsjärelevalveta. Hoiuse
intresside reklaamimise keeld läheb
kokku ka eelnõus toodud HLÜ
liikmesuse sätetega, mille järgi HLÜ
liikmeks ei peaks astuma isik
esmajoones seetõttu, et teenida
(võimalikult kõrget) intressi oma vara
pealt.
11 Kokkuvõtvalt Raha HLÜ soovib öelda, et hoiu-laenuühistu
turul juhtunud pretsedendid näitavad konkreetsete persoonide
pahatahtlikust ja nende tegevus on mõjunud negatiivselt ka
vastutustundlike hoiu-laenuühistuste majandustegevusele,
mille tõttu oleme ka huvitatud, et nimetatud juhtumid tulevikus
ei korduks. Samas peame õigeks, et selleks tuleks koostöös
täiendada olemasolevad reeglid põhjaliku majandus-õigusliku
analüüsi tulemusena, mitte tekitama uusi kannatusi teiste hoiu-
laenuühistu liikmetele, kes toimetavad liikmete huvides
kehtivate õigusreeglite raamides vastutustundlikult ja
usaldusväärselt.
Teadmiseks
võetud
55
JUSTIITSMINISTEERIUM
56
1 Seletuskirjas (lk 42) väljendatakse seisukohta, et
ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust
põhjusest. Põhiõiguste piirang peab olema vajalik, sobiv ja
mõõdukas. Kõik ratsionaalsed põhjendused ei pruugi sellele
standardile vastata. Eelnõuga piiratakse nii ettevõtlusvabadust
kui ka võetakse inimestelt võimalus oma raha riskantsemalt
paigutada, kuid samas ühistegevuse kaudu ka rohkem teenida.
Seletuskirjas esitatud põhiseaduspärasuse analüüs jätab aga
eelnõust tervikuna mulje, et valitud on n-ö kergema vastupanu
tee, ehk keerulisema ja riskantsema tegevuse keelamine ilma, et
oleks kaalutud muid vähem piiravaid meetmeid eesmärgi
saavutamiseks.
Seletuskirjas (lk 43) märgitakse:
„Praktika on näidanud, et hoiu-laenuühistute juhtimise
kvaliteet ei ole piisaval tasemel, liikmete aktiivsus on madal ja
see võimaldab hoiu-laenuühistute juhtidel kuritarvitada
ühistusse usaldatud liikmete rahalisi vahendeid. Tagatisfond,
kes hüvitab kooskõlas Tagatisfondi seadusega krediidiasutuse
maksejõuetuse korral isikutele hoiused üldjuhul kuni 100 000
euro ulatuses, ei taga hoiu-laenuühistute hoiuseid. Kuid
eksitava reklaami tõttu võib avalikkuses levida arvamus, et ka
hoiu-laenuühistute poolt kaasatud hoiused on riikliku
tagatisskeemi poolt tagatud. Eeltoodud olukord võib
märkimisväärselt moonutada konkurentsi nn hoiuste turul.“
Samas ei ole seletuskirjas teavet selle kohta, mida on praktikas
ette võetud, et hoiu-laenuühistute (HLÜ) kehva juhtimise
kvaliteeti parandada; kas ja kuidas on teostatud kontrolli; kas
ebapiisava kontrolli teostamise põhjuseks on eelarveliste
vahendite puudumine kontrollijatel? HLÜS on vastu võetud
aastal 1999 ehk kehtinud üle 20 aasta. Seda võib pidada
piisavaks ajaks praktika analüüsimiseks ja kitsaskohtade
parandamiseks. HLÜ Liidu 28.12.2022 kirjas tuuakse muu
hulgas välja järgmist: „Senine probleem on olnud selles, et riigi
poolt ja seaduse alusel tegutsevad institutsioonid
(Finantsinspektsioon, Rahapesu Andmebüroo,
Rahandusministeerium, Eesti Pank jne) ei ole vaatamata
HLÜde korduvatele pöördumistele suutnud mõnede HLÜde
senisele pahatahtlikkusele piiri panna, kuigi riikliku tõhusa
järelevalve tegemiseks HLÜde kui finantseerimisasutuste üle
annab lisaks aluse kehtiv rahapesu ja terrorismi tõkestamise
seadus (vt mh RahaPTS § 72 lõige 2 punkti 4).“
Seletuskirjas peaks tooma välja, kas HLÜ Liidu väited
korduvate pöördumiste kohta on tõesed ning kuidas on riik neile
vastanud.
Palume täiendada seletuskirjas esitatud PS-pärasuse
analüüsi ning põhjendada, miks vähem piiravad meetmed
ei võimalda eelnõuga püstitatud eesmärki saavutada.
Arvestatud Eelnõu seletuskirjas on täiendatud
põhiseaduspärasuse analüüsi.
Nagu eespool mitmel pool rõhutatud
on ühistutel lubatud kaasata hoiuseid
üksnes oma liikmetelt, mitte
avalikkuselt (see õigus on üksnes
krediidiasutustel). Samas igasugune
reklaam, mida täna erinevate
meediumite kaudu tehakse, on
üldjuhul alati avalikkusele suunatud.
Seega on juba kehtivas praktikas
paradoksaalne vastuolu – avalikkusele
suunatud hoiuseintresside reklaami
võib nagu näiliselt teha, samas
seadusega on otsesõnu keelatud
avalikkuselt hoiuste kaasamine.
Samuti märgime, et täna on juba nt
keelatud tarbijakrediidi reklaamimine
TV-s ja raadios ning eesmärgid on
laias laastus olnud samad
(reklaamiseaduse § 29 lg 9). Seega ei
ole hoiu-laenuühistute
hoiuseintresside reklaami keelamisel
tegemist pretsedendiga. Veelgi enam
– kui pangad ja muud krediidiandjad,
kes lähtuvalt eeltoodust ei või
tarbijakrediiti niimoodi reklaamida,
alluvad FI järelevalvele, siis HLÜ-de
suhtes seesugune järelevalve puudub
(ja ei see rakendu ka siis kui
reklaamipiirang peaks 2023. a.
keskpaigas jõustuma). Kokkuvõttes ei
keela reklaamiseadusesse lisatav säte
kuidagi ühistu tegevust ennast
reklaamimast – piirang on
konkreetselt seotud ühe finantstootega
ehk hoiusega, kus keskmisest
kõrgemate intressimäärade
avaldamine võib viia olukorrani, kus
paljud isikud teevad oma
„investeerimisotsuse“ puhtalt
emotsioonide najal.
Seega on selline reklaamipiirang igati
õigustatud.
57
2 Eelnõu § 1 p 15 kohaselt muudetakse HLÜS § 14 teksti.
Muudetud sõnastuses paragrahvi punkti 2 kohaselt peab juhatus
esitama HLÜ äriregistrisse kandmiseks avalduse, milles
näidatakse muu hulgas revisjonikomisjoni liikmete nimi,
isikukood ja elukoht. Samuti on kavandatud avaldada
revisjonikomisjoni liikmete elukoha andmed äriregistris
(EN § 1 p 16). Eelnõu seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks on
vaja registrisse kanda revisjonikomisjoni liikmete elukoht.
Kuigi kohustus revisjonikomisjoni elukohaandmed esitada
kehtib HLÜS-i jõustumisest alates (HLÜS § 14), ei olnud ka
siis andmete esitamise eesmärke täpsemalt määratletud.
Revisjonikomisjoni liikmete elukoha avaldamine ei pruugi olla
kooskõlas andmetöötluse minimaalsuse põhimõttega
(isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 5 lg 1 p c).
Seletuskirjas on öeldud, et äriregistris andmete avaldamise
eesmärk on läbipaistvuse suurendamine HLÜ kontrolli
teostamise üle ning võimalus HLÜ liikmetel vajadusel
pöörduda otse isiku(te) poole, kes HLÜ-s vastavusnõuete
kontrolli teostab/teostavad. Samas on revisjonikomisjoni
liikmete elukohaandmete avaldamine äriregistris ulatuslik
põhiõiguste riive (põhiseaduse (PS) § 26) ja eelnõu koostajad
peaksid kaaluma vähem intensiivsete meetmete kasutamist
sama eesmärgi saavutamiseks (nt sidevahendite andmete
avaldamine).
Osaliselt
arvestatud
Revisjonikomisjoni elukoha andmete
avalikustamine äriregistris on
eelnõust kustutatud ning see on
asendatud sidevahendite andmete
avalikustamisega, mis on eelnõu
koostajate hinnangul vähem-
ulatuslikum põhiõiguste riive, ning
mis teenib sarnast eesmärki ühistu
liikmete jaoks, st võtta ise ühendust
revisjonikomisjoni liikmega ning
vajadusel osundada ühistu tegevuse
mittevastavusele.
3 Eelnõu § 1 p 24 kohaselt täiendatakse HLÜS § 18 lõigetega 4–
7. Täiendatud § 18 lg 4 järgi kantakse HLÜ liikmete nimekirja
iga liikme kohta tema sidevahendite andmed, kui liige on
selleks nõusoleku andnud. Seega toimub andmete töötlemine
nõusoleku alusel vastavalt IKÜM artiklile 6 lg 1 p a. Nõusoleku
alusel andmete töötlemisel tuleb arvestada sellega, et
andmesubjektil on õigus nõusolek igal hetkel tagasi võtta ning
seejärel tuleb lõpetada ka andmetöötlus. Seletuskirjast ei selgu,
kas on kaalutud ka teisi IKÜM-i aluseid eelnõus toodud
andmete töötlemiseks. Palume täiendada eelnõu seletuskirja
ning selgitada nõusoleku alusel andmete töötlemise valikut.
Selgitatud Eelnõu koostajad leiavad, et teisi
aluseid ei ole mõistlik kohaldada,
arvestades andmete töötlemise
eesmärki (vt ka allpool märkus nr 5).
4 Eelnõu § 1 p-ga 48 muudetakse HLÜS-i § 36. Kavandatud
HLÜS § 36 lg 2 lauses 2 on toodud loetelu andmetest, mida
peab esitama isik, kes soovib astuda hoiu-laenuühistu
juhtorgani liikmeks. Eelnõus ei ole täpsemalt sätestatud esitatud
isikuandmete töötlemise eesmärki ja säilitustähtaegu.
Kavandatud HLÜS § 36 lg 2 toodud andmete töötlemisel
riivatakse eraelu puutumatust (PS § 26). Vastava riive alus ja
ulatus peab tulenema seadusest. Seega andmete töötlemise
eesmärk ning kogutud andmete säilitustähtaeg peab olema
sätestatud seaduse tasandil.
Teadmiseks
võetud
5 Eelnõu § 1 p 55 kohaselt täiendatakse muu hulgas HLÜS §-ga
413, milles sätestatakse HLÜ kohta avalikustav teave ja liikme
õigus teavet nõuda. Kavandatud § 413 lg 2 p 6 kohaselt võib
HLÜ liige nõuda HLÜS § 18 lõikes 3 nimetatud ühistu liikmete
nimekirja koos sama paragrahvi lõikes 4 toodud andmetega.
See tähendab, et nõudmisel tuleb juhatusel esitada liikmele
ühistu liikmete nimekiri (HLÜS § 18 lg 3), milles võivad
kajastuda liikmete sidevahendite andmed (vt kavandatava
HLÜS § 18 lg 4) ning tulundusühistuseaduse (TÜS) § 15 lõikes
1 sätestatud andmed (nt liikme elukoht ja osamaksu suurus).
Seega on tehtud võimalikuks detailsete isikuandmete
edastamine ilma, et oleks kaalutud kas püstitatud eesmärki
oleks võimalik saavutada vähem riivavate meetmetega pidades
Selgitatud Liikme õigus nõuda HLÜ-lt andmeid
on tingitud sellest, et liikmetel oleks
võimalik parandada (ning võimalik, et
ka tekitada) otsesuhtlus teiste
liikmetega ühiste huvide
korraldamiseks, sh küsimuste
panemiseks ühistu üldkoosoleku
päevakorda. Eesmärki saada vahetult
ühendust teiste ühistu liikmetega ei
ole eelnõu koostajate hinnangul
võimalik saavutada vähem riivamate
meetmetega.
58
kinni andmetöötluse minimaalsuse põhimõttest (IKÜM artikkel
5 lg 1 p c). Samuti peab eelnõuga kavandatud andmete
töötlemise eesmärk olema sätestatud seaduses.
6 Eelnõu § 1 punktiga 58 täiendatakse HLÜS-i §-ga 471
järgmises sõnastuses:
§ 471 . Tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse …
vastuvõetud redaktsiooni nõuetega
Kavandatava § 471 lõige 8 sätestab:
„(8) Kui hoiu-laenuühistu rikub käesolevas paragrahvis
sätestatut, käsitatakse seda tegevusloata või keelatud
majandustegevusena karistusseadustiku § 372 tähenduses.“;
Seletuskirjas märgitakse lakooniliselt, et lõike 8 kohaselt on
tegemist tegevusloata või keelatud majandustegevusega, kui
HLÜ rikub käesolevas paragrahvis sätestatut. Tegemist on
üheselt selge viitega karistusseadustiku (KarS) §-le 372, mis
käsitleb tegevusloata ja keelatud majandustegevust.
Pakutav viide KarS tegevusloata tegutsemise ja keelatud
majandustegevuse sättele on õigustehniliselt sobimatu.
Eriseaduses ei saa sätestada, et mingi kindel tegevus kuulub
KarS vastutussätte alla põhjendusel, et eelnõu koostajad on
selles veendunud.
Kavandatava HLÜS § 471 lõige 3 näeb ette, et enne [seaduse
jõustumiskuupäev] asutatud ja tegutsenud HLÜ peab taotlema
Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusloa hiljemalt
2027. aasta 31. detsembriks.
Toodud sõnastusest justkui tuleneb nõue, et HLÜ oma tegevust
niisama lõpetada ei saagi, vaid igal juhul peab tegevusluba
taotlema ning kui HLÜ seda tegevusluba ei taotle, on HLÜ
automaatselt käsitletav kurjategijana tulenevalt § 471 lõikest 8.
Selline õiguslik konstruktsioon on ebamõistlik.
Kavandatud paragrahvi 471 lõige 7 näeb ette, et juhul kui
Finantsinspektsioon on keeldunud hoiu-laenuühistule
krediidiasutuse tegevusluba andmast vastavalt krediidiasutuste
seaduses sätestatule, siis peab ta oma tegevuse lõpetama või
jätkama tulundusühistuna ilma, et teda käsitletaks hoiu-
laenuühistuna. Seega, juhul kui HLÜ rikub kavandatava HLÜS
§ 471 lõikest 7 tulenevat, tähendab see, et ta tegutseb
tegevusloata (sest talle ei ole seda antud). Kui on tegemist
tegevusloata majandustegevusega, siis saab nii ehk naa
kohaldada vastutuse sätteid, mis on kehtestatud KarS-is. Eelnõu
jätab mulje, et selle eesmärk on tekitada HLÜ-des hirmu,
ähvardades neid KarS sättega, mis on vajaduse korral
kohaldatavad ilma, et selle olemasolu peaks eriseaduses
ebasobivalt üle kordama. KarS-i rakendamist tegevusloata
tegutsemise korral saab selgitada eelnõu seletuskirjas.
Palume kavandatavast HLÜS §-st 471 jätta lõige 8 välja.
Arvestatud Viidatud lõige on jäetud eelnõust
välja.
59
III kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel
Nr Ettepaneku sisu
Arvestatud,
mitte
arvestatud,
selgitatud,
teadmiseks
võetud
Rahandusministeeriumi kommentaarid
FINANTSINSPEKTSIOON
1 Üldised tähelepanekud
Eelnõu seletuskirjale on lisatud teise kooskõlastusringi kohta
koostatud märkuste tabel (edaspidi Märkuste tabel). Oleme
tutvunud Rahandusministeeriumi selgitavate
kommentaaridega Finantsinspektsiooni tähelepanekute osas
ning soovime rõhutada, et Finantsinspektsiooni
põhiseisukohad ei ole muutunud võrreldes 03.01.2023
Rahandusministeeriumile edastatud arvamusega. Sellest
tulenevalt täiendavad käesolevas vastuses esitatud
tähelepanekud Finantsinspektsiooni 03.01.2023 avaldatud
arvamust.
Teadmiseks
võetud
2 Teatud tähelepanekute osas selgitas Rahandusministeerium,
et on plaanis nendega tulevikus tegeleda.
Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks nende küsimustega
tegeleda käesoleva Eelnõu raames, et vältida Eelnõu
regulatsioonide rakendamisega seotud probleeme.
Arvestatud
3 Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine
Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse HLÜS-i § 17 lõikega 5.
Palume vastavat normi täiendada osaga, mis keelab hoiu-
laenuühistu (edaspidi HLÜ) liikmeks saada juriidilisel isikul,
mille omanik on või mida kontrollib HLÜ juhatuse või
nõukogu liige.
Osaliselt
arvestatud
Oleme seisukohal, et HLÜ liikmeks
astumise täielik keelamine juriidilistel
isikutel, kes on HLÜ juhatuse või nõukogu
liikmega seotud, oleks ebaproportsionaalne
ettevõtlusvabaduse piiramine.
Huvide konflikt tekib samas mitte
juhtorgani liikmega seotud juriidilise isiku
HLÜ liikmeks astumisel, vaid nimetatud
seotud isikule teenuseid osutades (eeskätt
viidatud isikule laenu andmisel). Sellest
tulenevalt on eelnõus muudetud HLÜS § 28
lõike 7 sõnastust, et laenu andmise piirang
hõlmaks ka juhtorgani liikmega seotud
juriidilisi isikuid.
4 Finantsinspektsioon pooldab lähenemist, mis viitab
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisel asjakohastele
krediidiandjate ja –vahendajate seaduse (edaspidi KAVS)
sätetele, et tagada edaspidi HLÜ-dele ühetaoline kohtlemine
võrreldes teiste tarbijakrediiti väljastavate laenuandjatega.
Viimasele viitab ka Eelnõu seletuskirja punkt 32, kus tuuakse
paralleele krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 83
lõikega 3.1 ning mille kohaselt HLÜ kui ettevõtlusvorm ei
tohiks võimaldada normidest kõrvalekaldumist, mida muidu
kohaldataks krediidiandja või –vahendaja tegevusloaga
teenusepakkujale, kui viimane osutab sisuliselt sama teenust
samale isikule. Küll aga kui luua analoogne regulatsioon uues
HLÜS-i redaktsioonis, teeme ettepanekud Eelnõu
muutmiseks järgmiselt:
Arvestatud Täpsustatud on HLÜS § 28 lõike 1.1
sõnastust vastavalt ettepanekule.
Täpsustatud on HLÜS § 28.1 lõike 1 punkti
5 sõnastust vastavalt ettepanekule.
HLÜS § 28.1 on lisatud lõige 2 KAVS § 49
lõike 2 eeskujul.
60
1) Oleme varasemalt teinud ettepaneku muuta HLÜS § 28
lõike 11 sõnastust järgmiselt ning eemaldada Eelnõu § 1
punktiga 37 pakutud HLÜS § 281:„Füüsilisest isikust
liikmele, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses,
laenu andmisel peab hoiu-laenuühistu järgima hoiu-
laenuühistu sise-eeskirjas ning krediidiandjate ja -
vahendajate seaduse §-des 47–531 sätestatud
krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale piisavate selgituste
ja teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku
laenamise nõudeid, samuti kohaldama sellisele hoiu-
laenuühistu liikmele laenu andmisel võlaõigusseaduse §-des
409, 411 ja 412 sätestatut.“
Muu hulgas sisaldus ettepanekus täiendus „Füüsilisest isikust
liikmele, kes ei tegutse oma majandus-ja kutsetegevuses, /---
/“. Kuigi Rahandusministeerium on Eelnõu seletuskirja
punkti 3.1 alapunktis 4 selgitanud, et kui HLÜ teeb tehingu
oma liikmega, kes ei tegutse tehingu tegemisel majandus- või
kutsetegevuses, siis tuleks seda HLÜ liiget nii Eesti kui ka EL
õiguse alusel käsitleda tarbijana, on Finantsinspektsiooni
hinnangul oluline lisada vastav täpsustus ka Eelnõu teksti, et
tagada õigusselgus ning vältida ebaõigete praktikate
väljakujunemist.
2) Eelnõu § 1 punktiga 37 pakutud HLÜS § 281 lõike 1 punkti
5 kohaselt peab HLÜS §-s 28 nimetatud vastutustundliku
laenamise nõude täitmiseks HLÜ sise-eeskirjaga kehtestama
liikme krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete
kontrollimise metoodika, võttes selle väljatöötamisel liikme
kohta arvesse mh HLÜ ees olevate varasemate kohustuste
täitmise ja teenuse osutamisest tulenevate rahaliste kohustuste
võimaliku suurenemise mõju.
Finantsinspektsiooni hinnangul peaks säte olema sõnastatud
sellisel viisil, et oleksid hõlmatud kõik füüsiliste isikute
varasemalt olemasolevad maksekohustused, mis võivad ajas
suureneda ning mille mõjuga peaksid HLÜ-d edaspidi
arvestama. Võttes arvesse, et HLÜS § 281 lõikes 1 sätestatu
võtab eeskuju eelkõige KAVS § 49 lõikest 1, siis viitame
siinkohal ka KAVS-i seletuskirjale, mis eelnimetatud
lähenemist toetab ning mille kohaselt peab krediidiandja või
–vahendaja võtma arvesse tarbija võimekuse teenindada
samaaegselt kõiki varem võetud finantskohustusi ka kõrgema
intressi tingimuste olukorras.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta Eelnõuga
pakutud HLÜS § 281 lõike 1 punkti 5 sõnastust järgmiselt:
„varasemate maksekohustuste ja teenuse osutamisest
tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju“.
Lisaks juhime tähelepanu, et KAVS § 50 lõike 4 määratleb
ühe maksevõime kontrollimise allikana pangakonto
väljavõtte, mida krediidivõimelisuse hindaja peab võimaluse
korral tarbijalt küsima, kui muu kogutud teave ei ole piisav
tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Eelnõuga pakutud
HLÜS §-s 281 aga analoogset regulatsiooni ei ole.
Laenuandja poolt füüsilisest isikust laenusaaja (tarbija)
varalise seisundi hindamisel ei saa pidada piisavaks
61
laenuandja tuginemist üksnes laenusaaja poolt esitatud
andmetele ning laenusaaja poolt esitatud teavet tuleb
kontrollida.
3) KAVS § 49 lõikes 2 on kehtestatud krediidiandjale
kohustus kehtestada metoodika, mis võtab tarbijale krediidi
andmisel arvesse konkreetseid näitajaid (sh LTV, DSTI, laenu
maksimaalne tähtaeg jne).
Kuivõrd KAVS § 49 lõikes 2 nimetatud näitajatele analoogne
regulatsioon Eelnõus puudub, teeb Finantsinspektsioon
ettepaneku luua ka HLÜS-i analoogne reeglistik, mis võtaks
laenu väljastamisel HLÜ sisemiste riskilimiitidena arvesse
vähemalt suhtarvudena kehtestatud piirmäärasid (DSTI ja
LTV), et tagada füüsilisest isikust laenuvõtja kohustuste
täitmine jätkusuutlikul viisil.
5 Oleme varasemalt teinud ettepaneku, et HLÜ-l peaksid olema
kehtestatud sisemised juhtide (juhatuse ja nõukogu liikmete)
sobivuse nõuded ja nende täitmise kontrolli kord.
Rahandusministeerium selgitas, et viidatud sobivuse nõudeid
kontrollib revisjonikomisjon HLÜS § 39 lõikes 1 sätestatud
ülesannete raames. Juhime tähelepanu, et sobivuse nõuete
eest vastutava isiku määramine Eelnõus ei võrdu sobivuse
nõuete ja nende täitmise kontrolli korda kehtestamise ja
rakendamisega. Palume Eelnõu selles osas täiendada.
Arvestatud Täiendatud HLÜS § 31 lõiget 2 punktiga 8.
6 Oleme varasemalt juhtinud tähelepanu HLÜS § 471 lõike 6
sõnastusele, mille kohaselt kui HLÜ ei ole krediidiasutuse
tegevusloa taotlust hiljemalt 2026. aasta 31. detsembriks
esitanud või Finantsinspektsioon on keeldunud talle
tegevusluba andmast, siis peab ta olemasolevatele liikmetele
hoiustamistehingute ja makseteenuste osutamise ning
tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud
tähtaegadele lõpetama, välja arvatud juhul kui vastav
tulundusühistu omab makseasutuse või krediidiandja
tegevusluba. Pakutud sõnastustest võib aga järeldada, et
tarbijakrediidi väljastamist ei peaks lõpetama, kui
tulundusühistu omab makseasutuse tegevusluba. Kuna
makseasutuse tegevusluba ei võimalda tarbijakrediidi
väljastamist, palume Eelnõu sätte selles osas täpsustada.
Arvestatud Eelnõu § 1 punkti 57 (HLÜS § 47.1)
sõnastust on muudetud.
7 Krediidiasutuste seaduse muutmine
Varasemalt avaldasime arvamuse, et Eelnõuga tuleb
selgemalt reguleerida aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse
ja ühistuna asutatud krediidiasutuse erisused.
Rahandusministeeriumi selgituste kohaselt kohaldatakse
ühistupankadele kogu KAS-i nende erisustega, mis on ette
nähtud ühistupanga tegevust reguleerivas peatükis.
Rahandusministeerium möönis, et teatud aspektid
ühistupanga tegevuses vajavad täiendavat reguleerimist.
Need lahendatakse tulevikus mõne teise KAS-i muutva
seaduseelnõuga.
Teeme ettepaneku sätestada vajalikud muudatused käesoleva
Eelnõuga, et vastav regulatsioon oleks kohe alguses selge ja
arusaadav.
Arvestatud Eelnõusse on lisatud sätted, mis
täpsustavad ühistulisel mudelil põhinevate
krediidiasutuste sätteid ning kustutatud
viited HLÜS-ile.
8 Eelnõu § 3 punktiga 4 muudetakse KAS §-i 38.
Rahandusministeerium ei ole arvestanud
Finantsinspektsiooni varasemalt pakutud
sõnastusettepanekuga. Palume siiski KAS § 38 sõnastuses,
mitte ainult seletuskirjas, selgelt välja tuua, et
Arvestatud
62
ühistupankadele kohaldatakse kogu krediidiasutuste seadust
nende erisustega, mis on ette nähtud ühistupanga tegevust
reguleerivas peatükis. Lisaks palume sätestada, et ühistupank
ei või tegutseda aktsiaseltsi vormis.
9 Finantsinspektsioon jääb seisukoha juurde, et ühistupanga
puhul, tulenevalt tema õiguslikust vormist, on vaja
täiendavaid norme, mis aitaks nii turuosalistel kui järelevalvel
paremini mõista ja sisustada olulise osaluse regulatsiooni. Ka
Rahandusministeerium möönis Finantsinspektsiooni
tähelepanekute selgitamisel, et teatud aspektid ühistupanga
tegevuses vajavad täiendavat reguleerimist. Eeltoodud
valguses teeme uuesti alljärgneva ettepaneku:
Lisada KAS-i § 441 pealkirjaga „Osalus ühistupangas“
alljärgnevas sõnastuses:
„(1) Ühistupanga puhul võetakse liikme olulise osaluse
määratlemisel täiendavalt arvesse liikme panust ühistupanka,
muuhulgas tema poolt antud laene või tehtud sissemakseid
ühistupanka või muul viisil ühistupanga tegevuse
arvestatavat toetamist. Samuti tuleb kaaluda liikme mõju
tervikuna ühistupanga juhtimisele, mis võib seonduda nii
tema rolli, ühiskondliku kuvandi kui muude asjaolude
hindamisel läbi mõju ühistupanga juhtimisele.
(2) Ühistupank peab enne sellise olukorra tekkimist või sellest
teada saamisel või teada saama pidamisel viivitamata
teavitama Finantsinspektsiooni kõikidest asjaoludest, mis
võivad tuua kaasa liikme olulise osaluse või kontrolli
ühistupanga üle.“
Arvestatud
10 Eelnõu § 3 punktiga 6 muudetakse KAS § 421 lõiget 2. Teeme
uuesti ettepaneku vastavat sõnastust muuta alljärgnevalt:„(2)
Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab
isiku avalduse alusel ühistupanga juhatus või nõukogu, kui
talle on selline õigus antud põhikirjaga, 30 päeva jooksul,
alates avalduse saamisest. Vastava otsuse eelnevalt tuleb
kontrollida liikme vastavust seaduse ja põhikirja nõuetele.“
Selliselt oleks välditud olukord, kus juhatus jätab „seisma“
avaldused ja viivitab põhjendamatult nende lahendamisega,
mis omakorda tooks aga kaasa registriandmete ebatäpsuse.
Arvestatud
11 Eelnõu § 3 punktiga 8 sätestatakse nõue, et ühistupanga
juhatuses peab olema vähemalt kaks juhatuse liiget. Eelnõuga
muudetakse nii KAS-i kui HLÜS-i ja vähendatakse juhatuse
liikmete arvu kaheni. Eelnõu seletuskirjas on põhjendatud
kahe juhatuse liikme nõue vaid asjaoluga, et Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL (edaspidi CRD)
seda võimaldab. Rahandusministeerium selgitas täiendavalt,
et juhatuse liikmete arvu alandamine CRD-s lubatud
miinimumarvuni on põhjendatud, arvestades HLÜ-de
tegevuse mahtusid ja kapitaliseeritust. Finantsinspektsioon
sellega ei nõustu.
Juhime tähelepanu, et ka kehtiv HLÜS § 34 lõige 1 sätestab,
et juhatuses peab olema vähemalt kolm liiget.
Finantsinspektsiooni jääb seisukoha juurde, et ühistupangal
peaks olema vähemalt kolm juhatuse liiget nagu KAS seda ka
täna nõuab. Arvestades, et juhatuse liikmed tegelevad
igapäevase juhtimisega ning väga oluline on ka juhatuse
liikmete vastutusvaldkondade jaotus ning huvide konflikti
maandamine läbi vastutusvaldkondade jaotamise erinevate
Osaliselt
arvestatud,
selgitatud
Jääme siiski varasemalt väljendatud
seisukoha juurde, mille kohaselt ei ole
mõistlik nõuda ühistupankadelt kolme
juhatuse liikme valimist, kuivõrd HLÜ-de
(kes tulevikus võiksid krediidiasutuse
tegevusluba taotleda) tegevusmahud ja
kapitaliseeritus on oluliselt väiksem täna
tegutsevate (aktsia)pankade omadest.
Samas nõustume sellega, et kui ühistupanga
poolt osutatavad teenused ja
kapitaliseeritus sarnanevad (teistele)
krediidi-asutustele kohaldatavaga, siis
peaks olema paremini jagatud
vastutusvaldkonnad ja maandatud huvide
konfliktid. Sellest tulenevalt on KAS §-i 44
loodud erand, et ühistupank ei või osutada
investeerimisteenuseid ega teenuseid
välisriigis, kui tema kapitaliseeritus on
madalam kui 5 mln EUR. Sarnaselt on §
63
juhatuse liikmete vahel, siis kolm juhatuse liiget
organisatsioonis peaks olema ka ühistupankadele
miinimumnõue ning erisuse/leevenduse kehtestamine ei ole
antud juhul põhjendatud. Ka ühistupangad peavad olema
juhitud pädevate ja kompetentsete isikute poolt.
Sellest tulenevalt teeme uuesti ettepaneku välja jätta Eelnõust
nii HLÜS § 34 lõike 1 muudatusettepanek, KAS § 422 lõikega
1 kehtestada, et ühistupanga juhatuses on vähemalt kolm
liiget ning mitte vähendada juhatuse liikmete arvu
ühistupanga juhtimiseks.
42.2 loodud erisus, et ühistupangal võib
olla kaks juhatuse liiget, kui lähtuvalt tema
osakapitali määrast on tema osutatavate
teenuste ring väiksem teiste
krediidiasutuste omadest.
12 Eelnõu § 3 punktiga 9 on reguleeritud ühistupanga algkapital.
KAS § 44 lõike 1 kohaselt võib ühistupanga algkapital
erinevalt KAS § 35 lõigetes 1 ja 2 sätestatust olla üks kuni viis
miljon eurot, kui ühistupank ei osuta väärtpaberituru seaduse
§ 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid. Lisaks võib
Finantsinspektsioon otsustada, et ühistupank ei või osutada
HLÜS § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis, asutades
selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid. Algkapital
koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud kapitalist
ja reservidest.
1) Juhime tähelepanu, et pakutud sõnastusest ei tule välja, kes
ja milliste kriteeriumite alusel otsustab ühistupanga
algkapitali suurust. Kui see pädevus kuulub
Finantsinspektsioonile, palume Eelnõus see pädevus selgelt
sätestada koos kriteeriumitega, mille alusel peab
Finantsinspektsioon otsustama kui suur on HLÜ algkapital
vahemikus üks kuni viis miljon eurot.
2) KAS § 44 lõike 1 teise lause kohaselt võib
Finantsinspektsioon otsustada, et ühistupank ei või osutada
HLÜS § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis, asutades
selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid. Esiteks,
kuna see regulatsioon asub paragrahvis, mis reguleerib
ühistupanga algkapitali, tuleks see rohkem seostada
algkapitali regulatsiooniga. Teiseks, sellise õiguse andmine
seadusandja poolt Finantsinspektsioonile eeldab ka
konkreetseid kriteeriume, millistest peab Finantsinspektsioon
otsustuse tegemisel lähtuma. Kolmandaks, oleme varasemalt
teinud ettepaneku, et ka KAS-is tuleb kehtestada piirang, et
ühistupank ei või piiriüleselt ega filiaali kaudu teenuseid
osutada ning tegevuskoht peab asuma Eestis. Kui HLÜ-de
tegevuse piirang ei tulene selgelt Eelnõust, tuleks anda
Finantsinspektsioonile õigust igal ajal, sh tegevusloa taotluse
andmisel, keelata ühistupangal osutada teenuseid välisriigis.
3) KAS § 44 pealkirjaks on pakutud „Ühistu algkapital“.
Algkapitalist räägitakse aga ainult paragrahvi esimeses lõikes,
edasi on kasutusel mõiste osakapital. Palume kaaluda
paragrahvi pealkirja muutmist.
Osaliselt
arvestatud,
selgitatud
Esmalt märgime, et pädevus algkapitali
määra otsustamiseks ei kuulu eelnõu uue
versiooni kohaselt Finantsinspektsioonile,
vaid see tuleb otsustada ühistupangal endal
vastavalt määruses 575/2013 sätestatule.
Seoses märkusega nr 2 on täpsustatud KAS
§ 44 sõnastust. Mis puudutab HLÜ või
ühistupanga poolt teenuste osutamist
välisriigis, siis märgime, et HLÜ-l ei ole
kehtiva regulatsiooni järgi õigus välisriigis
teenuseid osutada ning see õigus tekiks
alles krediidiasutuse tegevusloa saamisel.
Pärast tegevusloa saamist on Finants-
inspektsioonil õigus ettekirjutusega keelata
ka ühistupangal välisriigis teenuste
osutamist üldiste krediidi-asutustele
kohaldatavate sätete alusel, st kui esinevad
seaduses toodud õiguslikud alused, või kui
ühistupanga osakapital langeb alla 5
miljoni euro. Muus osas ei leia me, et
ühistupanga teenuste osutamise kohta oleks
mõistlik või proportsionaalne piirata
Eestiga.
13 Finantsinspektsioon on teinud varasemalt ettepaneku
täiendada KAS 44 lõiget 2 põhimõttega, et aktsia-või
osakapitali vähenemise korral rohkem kui 5% võrra võrreldes
avalikes registrites kajastuva summaga, tuleb avalikes
registrites olevat teavet viivitamata ajakohastada. Eelnõus on
KAS § 44 täiendatud lõikega 3. Palume sõnastust muuta
Arvestatud
64
järgmiselt: „(3)Ühistupanga juhatus kutsub kokku
erakorralise üldkoosoleku ühistupanga osakapitali
muutmiseks, kui ühistupanga osakapital väheneb vähemalt
viie protsendi võrra võrreldes avalikes registrites kajastuva
summaga.“
14 Eelnõu § 3 punktiga 22 täiendatakse KAS § 116 lõikega 4,
mille kohaselt lõpetatakse ühistupank, kui ühistupangal on
vähem kui 50 liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul
suurenenud. Oleme varasemalt märkinud, et uuest sättest ei
tulene kes sellisel juhul lõpetamise menetluse alustab.
Märkuste tabelis selgitas Rahandusministeerium, et
ühistupanga lõpetamine toimub 11. peatükis sätestatu
kohaselt kui ühistupanga erisätetes ei ole sedastatud teisiti.
Juhime tähelepanu, et see ei lahenda olukorda, et pakutud
sättest ei tulene, kellel on õigus ühistupanga lõpetamise
menetluse alustamiseks, kui pank vastab sättes sätestatud
kriteeriumitele. Kas tegemist on vabatahtliku lõpetamise või
sundlõpetamisega? Kui tegemist on vabatahtliku
lõpetamiseks, tuleks ette näha ka nõuded, et kui ühistupank ei
astu samme ega tee otsust teatud aja jooksul vabatahtlikuks
lõpetamiseks, siis on Finantsinspektsioonil õigus nõuda kohtu
kaudu ühistupanga sundlõpetamist.
Arvestatud
15 Finantsinspektsioon jääb seisukoha juurde, et enne
Finantsinspektsioonilt tegevusloa taotlemist peavad HLÜ-d
vahetult enne tegevusloa esitamist läbima varade põhjaliku
hindamise (Asset Quality Review), et saada ülevaade milline
on varade tegelik kvaliteet ja kvaliteedi mõju
krediidiasutuse/ühistupanga omavahendite tasemele ja
kapitaliseeritusele. Märkuste tabelis selgitas
Rahandusministeerium, et varade kvaliteedi hindamine peab
toimuma kõikide isikute puhul, kes taotlevad krediidiasutuse
tegevusloa, sh HLÜ-d.
Juhime tähelepanu, et omavahendite suurust tõendavate
dokumentide esitamine koos vandeaudiitori aruandega ei
võrdu varade kvaliteedi põhjaliku hindamisega ning hetkel ei
tule Eelnõust HLÜ-de selget kohustust läbida varade
kvaliteedi hindamist vahetult enne tegevusloa taotlemist.
HLÜ-de varade ning nende tegevus on läbipaistmatu,
revisjonikomisjonid ei suuda riskikohti tuvastada ja/või ei ole
sõltumatud. Seega sõltumatu varade hindamine enne
ühistupanga loa taotlemist on hädavajalik, et saada kindlust
varade tegelikus kvaliteedis ja väärtuses. Sellest tulenevalt
teeme uuesti ettepaneku sätestada Eelnõuga HLÜ-de
kohustust läbida varade kvaliteedi hindamise vahetult enne
tegevusloa esitamist.
Arvestatud Krediidiasutuste seaduse § 13.1 on
täiendatud lõikega 5.
16 Oleme varasemalt teinud mitmeid tähelepanekuid KAS-is
sisalduvate vastutussätete kohta. Rahandusministeeriumi
selgituste kohta on nimetatud sätete ülevaatamine plaanitud
tulevikus muu eelnõus raames. Palume kaaluda vastutussätete
muutmist käesoleva Eelnõu raames, et vältida puudulikust
õiguslikust regulatsioonist tulenevaid probleeme.
Arvestatud Eelnõusse on lisatud § 3 p 23.
17 Oleme varasemalt palunud arvestada, et Finantsinspektsiooni
tegevust finantseeritakse finantsjärelevalve subjektide poolt,
mistõttu peaks järelevalve olema kulupõhine ja lähtuma
eesmärgist, et ühed subjektid ei peaks teisi subsideerima.
Finantsinspektsiooni hinnangul, vähemalt esimesel aastal,
peaks ette nägema täiendava mehhanismi, millega
Selgitatud Oleme põhimõtteliselt nõus, et üldiselt ei
peaks ühed järelevalvesubjektid teisi
subsideerima. Samas aga on
järelevalvetasude ülevaatamine kavas
eraldi eelnõuga, kuivõrd järelevalvetasud
tuleb üle vaadata finantssektori üleselt, mis
65
ühistupangad ise tasuksid oma menetluskulu ja seda ei peaks
subsideerima teised järelevalve subjektid.
Märkuste tabelis on selle tähelepaneku juures jäetud poolik
kommentaar. Sellest tulenevalt palume uuesti ette nägema
täiendava mehhanismi, vähemalt esimesel aastal, millega
ühistupangad ise tasuksid oma menetluskulu ja seda ei peaks
subsideerima teised järelevalve subjektid.
vajab omakorda eraldi hinnangut, et leida
konkreetsed ja proportsionaalsed
menetlustasude summad.
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA
1 Kaubanduskoda jääb oma 4. jaanuari 2023 kirjas nr 4/1
esitatud seisukohtade juurde ning on jätkuvalt väga kriitiline
Eelnõu kaasamisprotsessi osas. Väärib märkimist, et
käesoleval kooskõlastusringil ei kaasanud
Rahandusministeerium Kaubanduskojale teadaolevalt algselt
mitte ühtki hoiu-laenuühistut, samas neid puudutab Eelnõu
kõige rohkem, sest sisuliselt näeb Eelnõu ette hoiu-
laenuühistute tegevuse lõpetamise senisel kujul. Hoiu-
laenuühistud said esmase informatsiooni Eelnõu uuest
kooskõlastusringist 6. veebruaril 2023 Kaubanduskojalt, kui
küsisime Eelnõu osas oma liikmetelt arvamust. Samas toimus
ülejäänud huvigruppide kaasamine juba 1. veebruaril 2023.
Sellest tulenevalt teeb Kaubanduskoda taaskord ettepaneku
nii Eelnõu kui ka tulevaste kaasamiste osas pidada kinni
kaasamise heast tavast ning hea õigusloome ja normitehnika
eeskirjast. Heaks kaasamiseks ei saa pidada seda, kui 17
lehekülje pikkusele eelnõule oodatakse tagasisidet nelja
tööpäeva jooksul, nagu seda tegi Rahandusministeerium
Eelnõu eelneva kooskõlastusringi ajal. Veel halvem näide
kaasamisest on aga see, kui huvigruppi, keda eelnõu kõige
otsesemalt ja väga tugevalt puudutab, üldse ei kaasatagi või
kaasatakse alles siis, kui nad on juhuslikult
kooskõlastusringist teada saanud ja väljendavad pahameelt, et
neid ei ole kaasatud.
Selgitatud Eelnõu koostajad möönavad, et
kooskõlastusprotsessi raames ei kaasatud
tehnilise eksimuse tõttu esialgu hoiu-
laenuühistuid, kuid probleemi selgumisel
saadeti eelnõu kooskõlastamiseks ka hoiu-
laenuühistutele ning pikendati ka arvamuse
andmise tähtaega vastavalt tekkinud
viivitusele. Samuti järgiti käesoleva
kooskõlastusprotsessi puhul asjakohaseid
tähtaegu.
2 Kuna Eelnõu praegusest seisust nähtub, et nii Eelnõu
koostajate kui ka hoiu-laenuühistute jaoks aktsepteeritavaid
kompromisse ei ole endiselt saavutatud ja neid pole
Kaubanduskojale teadaolevalt isegi proovitud saavutada, siis
teeme taaskord Rahandusministeeriumile ettepaneku arutada
plaanitavad muudatused veelkord läbi hoiu-laenuühistutega ja
vajaduse korral ka teiste huvigruppidega, et leida
olemasolevatele probleemidele mõistlikud lahendused, mida
kõik osapooled oleksid nõus aktsepteerima.
Selgitatud Eelnõu koostajad on korraldanud käesoleva
eelnõu arutamiseks mitmeid kohtumisi ja
töörühmi (sh oktoobris 2019 kohtumine
HLÜ-de esindajatega, novembris 2020
korraldatud kohtumine rahandusministri ja
tema nõunike ning HLÜ-de esindajatega,
kohtumised Audiitorkoguga, jne), pidanud
nõu järelevalveasutustega ning korraldanud
käesolevaks ajaks kolm kooskõlastusringi,
mille käigus on olnud kõigil huvigruppidel
ja turuosalistel võimalus esitada oma
seisukohad kavandatava eelnõu osas.
Paraku ei ole aga kõik pakutud võimalused
taganud seda, et eelkõige ühistud ise
panustaksid konstruktiivse tagasiside
andmisega. Kahjuks tuleb tõdeda, et paljud
ühistute poolt esitatud arvamused
põhinevad suuresti emotsioonidel ja
sisaldavad vähesel määral n-ö faktilisi
asjaolusid.
3 Lugedes Eelnõu seletuskirja, jääb ebaselgeks, mis põhjustel
peavad Eelnõu koostajad peamiseks lahenduseks hoiu-
Selgitatud Märgime, et oleme eelnõu koostamisel
pakkunud välja erinevaid variante, kuidas
ühistute läbipaistvust suurendada ja
66
laenuühistutega seotud probleemidele nende tegevuse
lõpetamist.
Eelnõu seletuskirja lehekülgedel 38 ja 39 on antud selgitusi
Eelnõu § 1 p 58 kohta, mille alusel hoiu-laenuühistud peavad
oma tegevuse ümber kujundama. Nendel lehekülgedel, aga ka
mujal Eelnõu seletuskirjas ei ole mainitud, miks on Eelnõu
koostajad valinud just ümberkujundamise tee ja miks ei
suudaks hoiu-laenuühistute probleeme lahendada
teistsugused lahendused.
Kaubanduskoja hinnangul ei ole välistatud, et Eelnõu
eesmärke (hoiustajate õiguste parem kaitse, hoiu-
laenuühistute tegevuse suurem läbipaistvus, ühistu liikmete
tõhusam kaitse) on võimalik saavutada ka muude
vähempiiravate lahenduste abil kui Eelnõus välja pakutud
lahendused. Näiteks on Eelnõu väljatöötamise kavatsuses
käsitletud mitmeid regulatiivseid lahendusi, mis tõenäoliselt
aitaksid hoiu-laenuühistutega seonduvaid probleeme
lahendada või vähemalt leevendada. Üheks väljatöötamise
kavatsuses välja toodud lahenduseks on seada hoiu-
laenuühistud sarnaselt pankadele Finantsinspektsiooni
järelevalve alla. Samuti on võimalustena välja toodud hoiu-
laenuühistute juhtimise läbipaistvamaks muutmine, juhatuse
liikmete miinimumarvu seadmine ja juhatuse liikmete
sobivusnõuete kaasajastamine. Kaubanduskoja hinnangul
võiks neid variante kaaluda.
hoiustajaid paremini kaitsta, kuid ühistutele
ei ole sisuliselt sobinud ükski variant.
Eelnõu väljatöötamisel (st kuni 2020.
aastani) on kaalutud ka eraldiseisva
tegevusloastatud režiimi loomist hoiu-
laenuühistutele, kuid selle tulemusena
oleks oluliselt vähenenud igasuguse
ühistegevuse element. Ka ei ole hoiustajate
kaitse seisukohast otstarbekas tekitada
eraldi osafondi HLÜ-dele, kuivõrd ühelt
poolt eelneks liikmete hoiuste efektiivse
kaitse tagamisele pikk sissemaksete
periood, et osafondi maht jõuaks vajaliku
tasemeni, ning teisalt ei oleks mõistlik liita
HLÜ-sid krediidiasutuste osafondiga,
kuivõrd pankadele ja HLÜ-dele ei kohaldu
võrdsed nõuded.
4 Eelnõu kohaselt jõustuvad Eelnõuga ette nähtavad
muudatused kolmes etapis – esimesed muudatused jõustuvad
2023. aastal, seejärel jõustuvad mõned muudatused 2026.
aastal ja kõige ulatuslikumad muudatused, nende hulgas hoiu-
laenuühistutele seatav kohustus ennast ümber kujundada
jõustuvad 2027. aastal. Kaubanduskoja hinnangul võiksid
Eelnõu koostajad kaaluda ka varianti, mille puhul toimub
mõistliku aja jooksul peale iga muudatuste etapi jõustumist
mõjude hindamine. Kui sellise mõjude hindamise käigus
leitakse, et jõustunud muudatused on hoiu-laenuühistutega
seotud probleemid lahendanud, tuleks edasised kavandatud
muudatused ära jätta.
Näiteks jõustuvad Eelnõu kohaselt 2026. aastal rangemad
nõuded hoiu-laenuühistute kapitalile. Ei saa välistada, et ka
see aitab hoida ära hoiu-laenuühistutega seotud riske ning
täiendav sekkumine ei pruugi olla vajalik.
Mitte-
arvestatud,
selgitatud
Viidatud II etapp (ühinguõiguslikud
muudatused) on n-ö ettevalmistav etapp
ühistupanga loa saamiseks ehk need ei ole
eraldiseisvad muudatused, kuna nendega
riiklikku kontrolli ei kaasne.
Lisaks, riskid suure tõenäosusega
realiseeruvad hiljem ja kindlal kuupäeval
kontrolli ettenägemine ei tingi ühistute
tegevuse kooskõla seadusega pikemas
perspektiivis.
Samas, vähene kontroll HLÜ-de üle ei
võimalda ka hinnata, kas riskid on
maandatud, sest nt likviidsusriski jm
eeskirjad ei ole kättesaadavad.
5 Kaubanduskoda toob välja, et ehkki Eelnõu osas on aastal
2017 koostatud ka väljatöötamise kavatsus, ei käsitle see ühe
võimaliku variandina probleemide lahendamiseks hoiu-
laenuühistute tegevuse lõpetamist. Eelnõu seletuskiri ei
sisalda ka ühtki põhjendust selle kohta, miks kaldub Eelnõu
sisu sedavõrd oluliselt määral väljatöötamise kavatsuses
toodust kõrvale.
Seetõttu teeb Kaubanduskoda ettepaneku täiendada Eelnõu
seletuskirja põhjendustega selles osas, miks ei ole Eelnõu
puhul aluseks võetud ühtki väljatöötamise kavatsuses toodud
lahendustest ja lähtutud on hoopis lahendusest, mida
väljatöötamise kavatsuses ei kaalutud.
Selgitatud Eelnõu seletuskirja punktis 1.1.3 on
selgitatud ka alternatiivseid lahendusi ning
lisatud asjakohased selgitused. Lisaks tasub
mainida, et nn ühinguõiguslikud
muudatused, mis eelnõuga ette nähakse, on
valdavas osas välja toodud
väljatöötamiskavatsuse 5. peatükis.
67
EESTI HOIU-LAENUÜHISTUTE LIIT
1 Nagu Teile teada, koondab Eesti Hoiu-laenuühistute Liit
(edaspidi EHLÜL) 7 Eestis tegutsevat hoiu-laenuühistut:
Kambja Hoiu-laenuühistu, Kehtna Hoiu-laenuühistu, Leie
Hoiu-laenuühistu, Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu,
Põlvamaa Hoiu-laenuühistu, Saaremaa Hoiu-laenuühistu ja
Tartu Hoiu-laenuühistu. Lisaks on veel mitu hoiu-
laenuühistut avaldanud soovi liituda EHLÜL-ga, et ühiselt
seista vastu rünnakutele hoiu-laenuühistute kui ühistegelise
ettevõtlusvormi vastu.
Rahandusministeeriumil on teada EHLÜL ja tema liikmete
seisukohad Rahandusministeeriumis väljatöötatud hoiu-
laenuühistute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kohta
ning siinkohal ei hakka me neid seisukohti üle kordama.
Kuivõrd eelmisel korral (2022. aasta detsembris) üritas
Rahandusministeerium eelnõu isegi Justiitsministeeriumiga
kooskõlastada kehtivat korda rikkudes ning see ei läinud läbi,
saatis Rahandusministeerium 01.02.2023 oma kirjaga nr 13-
1.1/789-1 eelnõu Justiitsministeeriumile teistkordseks
kooskõlastamiseks.
Kaaskirjast leiame lause: „Esitame käesolevaga mõnevõrra
muudetud eelnõu ja täiendatud seletuskirja Teile uuesti
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks”. Tekstide
võrdlus näitab, et tegelikkuses on eelnõu saanud vaid
mõningase kosmeetilise (loe: keelelise) kohenduse ning mitte
ühtegi sisulist muudatust eelnõusse võrreldes 2022. aasta
detsembrikuu seisuga tehtud ei ole. Seega üritab
Rahandusministeerium praegu siluda vaid varasemaid
puudujääke kooskõlastusmenetluses, et jõuda enne Riigikogu
valimisi „lükata“ eelnõu formaalselt nii kaugele kui vähegi
võimalik.
Pööramata siinkohal uuesti tähelepanu eelnõu sisule, mis pole
muutunud ning mille suhtes oleme väljendanud oma kindlat
vastuseisu juba varem, rõhutame veel kord, et
Rahandusministeerium on eelnõu menetlemisel rikkunud
kaasamise head tava („Vabariigi Valitsuse reglemendi“ § 4 lg
2, „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 1 lg 5 ning
kaasamise hea tava Riigikantselei kodulehel
(https://www.riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava) ning juba
sellel põhjusel tuleb eelnõu edasine menetlemine peatada ja
anda sellele tagasikäik.
EHLÜL-le on teada, et Rahandusministeeriumi tegevusele
eelnõu osas on tänaseks hinnangu andnud nii Vabariigi
Presidendi Kantselei (19.01.2023, tsiteerin: „Tuleb nõustuda
Teie kirjas toodud etteheitega, et seaduseelnõu
kooskõlastamise protsess ei vastanud selleks kehtestatud
nõuetele, kuid seaduseelnõu Põhiseadusele vastavusele kohta
saab riigipea anda arvamuse alles peale selle Riigikogus
seadusena vastuvõtmist”) kui ka Õiguskantsleri Kantselei
(01.02.2023, tsiteerin: „Kirjutasime
Rahandusministeeriumile, et arvestades seletuskirjas
Teadmiseks
võetud
Eelnõu mitmete kooskõlastusringide
eesmärk on olnud koguda kokku
võimalikult paljude huvigruppide ja
sidusrühmade tagasiside eelnõule ning
põhjendatuse korral nendega arvestada.
Samas ilma üheselt selgete ja konkreetsete
ettepanekuteta (sh faktiliste tõenditeta) on
keeruline ministeeriumil ka huvitatud
osapooltega sisulist arutelu pidada (kuigi
oleme seda üritanud teha).
68
kajastatut ei pruugi kõnesolev eelnõu praegusel kujul kaasa
tuua põhiseaduspärast lahendust kõikidele ettevõtjatele ja
tõime välja lahendamist vajavad küsimused. Juhtisime
Rahandusministeeriumi tähelepanu ka sellele, et
paaripäevane tähtaeg sedavõrd mahuka ja põhimõtteliste
otsustustega eelnõu osas arvamuste avaldamiseks on
osapooltes tekitanud n-ördimust ning sellisel viisil toimides
jääb mulje, et tegemist on näilise (mitte tegeliku)
kaasamisega.”).
Oleme n-ördinud, et liberaalset majanduspoliitikat taotlev
demokraatlik riigijuhtimiskorraldus üritab ühte loomulikku
finantssektori osa likvideerida sedavõrd robustsel viisil.
Eeltoodust tulenevalt nõuame, et Rahandusministeerium
peataks eelnõu edasise menetlemise. Juhul, kui on jätkuv soov
muuta hoiu-laenuühistute kehtivat regulatsiooni, aga mitte
hoiu-laenühistuid likvideerida, siis teeme ettepaneku kokku
kutsuda töörühm, millesse oleks kaasatud ka hoiu-
laenuühistute (sh EHLÜL) esindajad, kellel juba algusest
peale oleks võimalik kaasa rääkida kavandatavate muudatuste
osas.
AUDIITORKOGU
1 Üldine
Audiitorkogu eesmärkidest ja ülesannetest tulenevalt peame
eelkõige oluliseks esitada oma ettepanekud audiitorteenuse
osutamisega seonduvate õigusnormide kohta.
Teadmiseks
võetud
2 Oleme eelnõu erinevate versioonide kohta esitanud mitmeid
arvamusi, milles oleme selgitanud, et audiitorkontrolli teenus
vajab seaduses suuremat selgust. On toimunud ka mitmeid
kohtumisi eelnõude koostajatega, kus oleme selgitanud sise-
ja välisauditi erinevusi ja auditi nõuete täpsema määratlemise
vajadust. Kahjuks on selle eelnõu koostaja piirdunud vaid
välisauditi kontrolliobjekti üldise määratlemisega ja siseauditi
(vastavusauditi) täpsemad nõuded on jäetud
eelnõust välja võrreldes 2020. aasta eelnõuga. Loodame, et
eelnõu menetluse käigus pööratakse tähelepanu nii sise- kui
välisauditi nõuete selguse ja eristamise vajadusele.
Selgitatud Esmalt märgime, et audiitorkontrolli sätted
on jäänud muutumata võrreldes 2020.
aastal avalikustatud eelnõuga.
3 Meil on hea meel tõdeda, et eelnõu näeb ette
delegatsiooninormi, mis võimaldab valdkonna eest vastutaval
ministril määrusega kehtestada täpsemad nõuded
audiitorkontrolli sisule ja ulatusele – eelnõu § 41 lõige 6.
Samas leiame, et nimetatud delegatsiooninorm tuleb
täpsemalt sisustada. Ainult lubavast õigusnormist ei piisa
audiitorkontrolli nõuete täpsustamiseks. Vajalik
on delegatsiooninormis sätestada määruse andja kohustus
määratleda määruses audiitori poolt antava kindlustunde aste
– millistele kontrolliobjektidele peab audiitor andma
põhjendatud kindluse, sealjuures arvestades, et paljude
seaduses märgitud nõuete osas ei ole olemuslikult võimalik
põhjendatud kindlustunnet anda ja saab anda vaid piiratud
kindlustunnet, ning millistele kontrolliobjektidele on
võimalik anda vaid piiratud kindlust. Eelnõu seletuskirjas
märgitud ei ole
selles osas kindlasti piisav, rakendatav ja on osaliselt ebatäpne
- vt selgitus eelnõu § 271 lõike 4 osas, mille kohta ei ole
(vähemalt hetkeolukorras) võimalik audiitoril anda
põhjendatud kindlustunnet.
Arvestatud Täpsustatud on HLÜS § 41 sõnastust;
samuti on kustutatud eelnõust volitusnorm.
69
4 Lisaks ei pea me heaks tavaks selgitada võimalikke
audiitorkontrolli nõudeid seletuskirjas. Seaduse lugeja peab
saama selguse õigusnormist endast. Hea näide
audiitorkontrolli nõuete määratlemise osas on hiljuti vastu
võetud elektrituru jt seaduste muudatuste seadus, mille § 17
lg 4 näeb ette täpsemad nõuded audiitorkontrolli
kutsetegevuse standardi määratlemise ja antava kindlustunde
osas. Audiitorkogu on jätkuvalt valmis koostööle
audiitorkontrolli nõuete määratlemisel.
Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku eelnõu § 41 lõike 6
õigusnormis sätestada, et valdkonna eest vastutav minister
määratleb koostöös Audiitorkoguga audiitori poolt antava
kindlustunde, põhjendatud või piiratud kindlustunde, astme ja
audiitorkontrolli võimaliku sisu ja ulatuse. Seaduse
rakendamiseks tuleb vastava määruse tekst lisada eelnõule ja
sellest tulenevalt on vajalik muuta ka seletuskirjas
audiitorkontrolli nõudeid käsitlevat osa.
Osaliselt
arvestatud,
selgitatud
Täpsustatud on HLÜS § 41 sõnastust;
samuti on kustutatud eelnõust volitusnorm.
5 Meie ettepanek eelnõu § 41 lõige 6 sõnastamiseks on
järgmine:
„Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega
audiitorkontrolliga väljendatava kindlustunde astme ning
võib kehtestada muud täpsemad nõuded audiitorkontrolli
sisule ja ulatusele. Nimetatu tagamiseks tehakse koostööd
Audiitorkoguga.“
Osaliselt
arvestatud
Eelnõust on kustutatud HLÜS § 41 lõikes 6
sisalduv volitusnorm ning muudetud
selgemaks § 41 sätete sõnastust.
TALLINNA HOIU-LAENUÜHISTU
1 Tallinna Hoiu-Laenuühistu ei kooskõlasta ega nõustu esitatud
kujul eelnõuga ning esitab alljärgnevalt oma täpsemad
põhjendused kooskõlastamata jätmisele, jäädes enda
varasemate seisukohtade juurde seoses ühistute
sundlikvideerimisega ning eelnõu üldisemate puudustega.
Teadmiseks
võetud
2 HLÜS § 10 lg 1 ja HLÜS § 17 lg 3prim
Eelnõu kohaselt planeeritakse paragrahv 10 lõiget 1 muuta
ning paragrahvi 17 täiendada lõikega 3prim, mille kohaselt on
juhatus kohustatud välja selgitama isikute põhjendatud huvi
hoiu-laenuühistu liikmeks saamise vastu ja viisi, kuidas liige
osaleb ühistu majandustegevuses.
Sealjuures on nimetatud muudatust põhjendatud seletuskirjas
iga HLÜ eesmärgiga ühistulise tegevuse edendamise või
teatud kogukonna või huvigruppide hüvede esindamise ning
lihtsalt tulu ega kasumi teenimine ei saa olla ainuke põhjus
HLÜ liikmeks astumisel.
TÜS § 1 lg 1 kohaselt on tulundusühistu äriühing, mille
eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete
majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles
liikmed osalevad: 1) tarbijatena või muude hüvede
kasutajana; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste
kasutamise kaudu või mõnel muul viisil.
Olukorras, kus kehtiva regulatsiooni kohaselt, mida
käesoleval juhul ei ole planeeritud muuta ka eelnõuga, on
tulundusühistu, sh hoiu-laenuühistu näol tegemist
äriühinguga, mille liikmete panus saab seisneda mh teenuste
kasutamises, jääb selgusetuks, millist eesmärki peaks
ministeeriumi hinnangul ühistu kandma.
Arvestades, et sealjuures peab ministeerium iga HLÜ
eesmärgiks teatud kogukonna või huvigruppide esindamist,
kuid eelnõu mõjuhinnangu kohaselt ei mõjuta hoiu-
Selgitatud Hoiu-laenuühistu mudeli puhul on
„ühistuline majandustegevus“
võtmetähtsusega fraas, millele viitab
tulundusühistuseaduse § 1 lõige 1. Isik
peaks liikmeks astumisel teadvustama oma
eesmärke ühistulise tegevusvormiga
liitumisel ning sellega kaasnevaid õigusi;
samuti põhistama oma huvi ühistusse
liikmeks astumisel.
Hoiu-laenuühistu on täna ainus
ettevõtlusvorm, millele on seadusega antud
õigus osutada finantsteenuseid ja seda ilma
välise (finants)järelevalveta. Seetõttu on
oluline, et nimetatud teenuste osutamine
toimuks liikmetele, liikmete huvides ja
nende kontrolli all.
70
laenuühistute sundlikvideerimine regionaalarengut, jääb
viidatud sätete eesmärk selgusetuks.
3 HLÜS § 27 lg 1 p 1
Viidatud muudatusega kohustatakse hoiu-laenuühistut
suurendama 100 % võrra olemasolevaid tagatisi sama sätte
kohaselt, ehk 5 % asemel 10 % oma liikmete hoiuste
summast.
Rahandusministeerium on põhjendanud kõrgemat
likviidsuspuhvrite määra võrreldes krediidiasutustega sellega,
et HLÜ-del oleks võimalik ilma välise kontrollita tagada oma
kohustuste täitmine võlausaldajate ees.
Samas vähendatakse sellega oluliselt HLÜ võimalusi HLÜ
tegevuse finantseerimiseks enamatest allikatest. Olukorras,
kus krediidiasutuste poolt pakutavad hoiusemäärad on 2-3
korda väiksemad, kui HLÜdes ja seda inflatsiooni poolt
tekitatud kõrge intressimäära olukorras, ei saa nõustuda, et
vastav regulatsioon tagab kohustuste täitmist võlausaldajate
ees. Pigem toob vastav muudatus kaasa selgelt väheneva
hoiuseintressi HLÜ liikmetele.
Selgitatud Eelnõu koostajad ei nõustu sellega, et hoiu-
laenuühistute tagatiste suurendamine 5%
võrra mõjutaks oluliselt liikmetele
makstava intressi summat. Eelnõu
koostajad jäävad oma varasema seisukoha
juurde, et kõrgem likviidsuspuhvri määr on
vajalik eeskätt selle jaoks, et HLÜ-del oleks
võimalik ilma välise kontrollita tagada oma
kohustuste täitmine võlausaldajate ees.
Lisaks, Eesti Panga andmete kohaselt ei
täida juba täna mõned (suuremad) hoiu-
laenuühistud seaduses sätestatud 5%
likviidsuse nõuet, mis viitab sellele, et
võlausaldajate (hoiustajate) nõuete
sissenõutavaks muutumisel võib hoiu-
laenuühistute vähene likviidsus tekitada
makseraskusi.
(vt lk 29:
https://haldus.eestipank.ee/sites/default/fil
es/2023-05/fsy2023_1_est.pdf)
4 HLÜS § 27prim
Viidatud muudatuse elluviimise põhistustena on seletuskirjas
esitatud mh „kuivõrd HLÜ on panga kõrval ainus juriidiline
isik, kellel on õigus kaasata hoiuseid, siis peab olema tagatud
esmajoones see, et HLÜ hoiustajatele kehtivad kõrgendatud
nõuded ka likviidsuse tagamise osas“. Viidatud põhistused
muutuvad aga eelnõuga sisutühjaks, kuivõrd vastav õigus
likvideeritakse eelnõuga, sellega kaob ära käesoleva
paragrahvi lisamise vajadus.
Eraldi rõhutaksime planeeritava paragrahvi kolmanda lõike
vastuolu hoiu-laenuühistu toimimise põhimõtetega.
Seletuskirja kohaselt on tegemist KAS § 80 lg 2 sätestatud
reegliga sarnase nõudega, mille kohaselt HLÜ on kohustatud
oma äritegevust korraldama nii, et HLÜ finantseerimine ei
baseeruks liiga lühiajalistel või vähestel allikatel.
KAS § 6 kohaselt hõlmavad aga panga finantsteenuseid mh
makseteenuseid, väärtpaberite emiteerimist, väärtpaberite
müügiga seotud tehinguid, vara valitsemist, rahamaakleri
tegevust, vara hoidmist ning valitsemist, väärtpaberite
hoidmist ja haldamist, millega on pangal oluliselt
laialdasemad võimalused enda tegevuste hajutamiseks,
milliseid HLÜ-del aga HLÜS kohaselt ei ole.
Enamgi veel. Eelnõu kohaselt ei ole HLÜ-del õigust võtta
vastu uusi liikmeid, sõlmida ega pikendada hoiustamis-,
tarbijakrediidi- ega laenulepinguid alates 01.01.2026. a,
millega võetakse KAKS AASTAT enne tegevusloa kohustust
HLÜ-delt igasugune võimalus enda tegevust üleüldse
finantseerida. Olukorras, kus eelnõuga on välistatud
finantseerimine tegevusloa taotluse menetlemise perioodil, ei
ole oluliselt usutav, et eelnõuga on soov üldse mõne HLÜ
ühistupangaks jõudmine, ning tegemist on selgelt sektori
väljasuretamist põhjustava eelnõuga.
Selgitatud Eelnõuga on HLÜ-dele antud võimalus
paigutada liikmete hoiuseid
väärtpaberitesse, alternatiivina nõudmiseni
hoiusest.
Samuti on muudetud eelnõus HLÜS § 471
lõiget 5, et võimaldada HLÜ-dele uute
liikmete vastuvõtmist, uute hoiuselepingute
või tarbija-krediidilepingute sõlmimist või
pikendamist kuni krediidiasutuse
tegevusloa taotluse esitamiseni. Nimetatud
piirang on vajalik, et vältida olulisi
muudatusi tegevusloa taotluse menetlemise
ajal; samuti on vajalik tegevusloa
taotlusega koos esitada varade kvaliteedi
hindamise aruanne (KAS § 13.1 lg 5), mida
on keeruline läbi viia, kui hindamise
aluseks olevad asjaolud on pidevas
muutumises.
Täiendavalt märgime, et ilma vastava
tegevusloata on keelatud osutada
makseteenuseid, väärtpaberitega seotud
teenuseid (st investeerimisteenuseid), jne.
Asjaomase tegevusloa kohustus tuleneb
vastavatest EL õigusaktidest ja neid
teenuseid reguleerivatest seadustest (sh
MERAS, VPTS, jne).
5 HLÜS § 28
Tallinna Hoiu-Laenuühistu on oma senises tegevuses järginud
tarbijakrediidiregulatsiooni, millest tulenevalt ei ole
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine ebamõistlik
Arvestatud Muudetud § 28 lõike 7 sõnastust selliselt, et
oleks lubatav hoiuste sissemaksmine, kuid
mitte teiste § 6 lõike 1 punktides 2-7
nimetatud teenuste kasutamine.
71
muudatus ning vastavas osas Tallinna Hoiu-Laenuühistu
eelnõule vastuväiteid ei esita.
Küll aga ei saa nõustuda muudatusega, mille kohaselt on
eelnõus piiratud kõigi teenuste osutamine seotud isikutele
viidatud paragrahvi 7 lõike muutmisega, so teenuste
koguväärtus kuni 5 tasutud osamakset ning mitte enam kui 5
% HLÜ omakapitalist. Vastavas osas teenust piiramist saab
kindlasti pidada põhjendatuks laenude väljastamise näol, kuid
mitte hoiuste sissemaksete osas. Olukorras, kus liikmetele
osutatavad teenused on eelnõu kohaselt jätkuvalt piiratud
üksnes laenude osas, saab piirang hõlmata põhjendatult
üksnes laenude väljastamist seotud isikutele, kui kõrgema
riskiga teenuste osutamist.
6 HLÜS § 29 lg-d 5 ja 6
Olemasoleva regulatsiooni kohaselt ei tohi laenukomitee
liikmeks olla nõukogu ega revisjonikomisjoni liige ega
audiitor. Planeeritavad regulatsiooniga on vastavat keeldu
laiendatud ka juhatuse liikmetele. On selge, et laenukomitee
liikmeteks ei saa huvide konflikti vältimise põhistustel olla
isik, kes peab teostama järelevalvet HLÜ tegevuse üle. Kuid
sellistel põhistustel ei saa pidada juhatuse liiget sõltuvaks.
Sama kinnitab ka KAS § 58 lg 1, mille kohaselt on
krediidiasutuse krediidikomitee liikmeks ka juhatuse esimees.
Arvestatud Eelnõust on kustutatud HLÜS § 29 lg 5 ja 6
muutmise sätted.
7 HLÜS § 36 lg 5
Planeeritava muudatuse kohaselt ei tohi HLÜ juhatuse liige
tegutseda töötajana, juhtorgani liikmena ega audiitorina
krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, sh teises
HLÜ-s. Nimetatud piirang on rangem, kui kehtiv regulatsioon
krediidiasutustele. KAS § 49 lg 1prim kohaselt võib
krediidiasutuse juht olla muu äriühingu, sh sidusettevõtja
nõukogu või juhatuse liige, kui see on kooskõlas juhatuse
kohustuste ja pädevusega.
Eeltoodust tulenevalt ei ole eelnõu seletuskirjaga piisavalt
põhjendatud viidatud muudatuse vajalikkust ega sobivust.
Selgitatud Viidatud KAS sättest on kommenteerimisel
tähelepanuta jäetud ka sama sätte teised
elemendid, sh tuleb arvestada
krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatust,
keerukust ning huvide konflikti vältimist.
See tähendab, et teises äriühingus nõukogu
või juhatuse liikmeks olemine on lubatud
vaid väga piiratud tingimustel ning allub
rangele kontrollile; sarnast kontrolli ei saa
aga tagada HLÜ üle, kellele väline
järelevalve ei rakendu.
8 HLÜ-de sundlõpetamine
Tallinna Hoiu-Laenuühistu on enda varasemas seisukohas
märkinud, et eelnõuga soovitakse lõpetada hoiu-laenuühistute
pea 200 aastane ajalugu, millele ministeerium on vastanud, et
„eelnõuga ei soovita ühistulist ettevõtlusvormi lõpetada, st
täna tegutsevatel HLÜ-del on võimalik end ümber kujundada
ühistupangaks või jätkata tulundusühistu vormis – ilma
sealjuures hoiuseid kaasamata.“ Enamgi veel. Lisaks HLÜS-
i kehtetuks tunnistamisega, võetakse HLÜ-delt õigus enda
tegevust finantseerida alates 01.01.2026. a, kuid sealjuures on
HLÜ-l kohustus omada tegevusluba alates 01.01.2028. a.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on ministeerium küll möönnud,
et tegevusloa taotlemine ning ettevalmistamine on kallis, kuid
sealjuures võtnud HLÜ-delt igasugused võimalused seda
tegevusluba taotleda ja/või selle ettevalmistamist üleüldse
jätkusuutlikult finantseerida.
Selgitatud/
osaliselt
arvestatud
Krediidiasutuse tegevusloa taotlemine võib
hinnanguliselt võtta vähemalt ühe aasta
(tõenäoliselt rohkem alates dokumentide
koostamise hetkest). Tegevusloa taotlemise
ajal ei ole mõeldav tegevusloa aluseks
olevate asjaolude ja dokumentide ulatuslik
muutmine (sh uute liikmete kaasamine).
Täiendavalt märgime, et eelnõus ette
nähtud rakendamise kuupäevad on edasi
lükatud.
MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM
1 Nõustume, et hoiu-laenuühistutega (edaspidi ka HLÜ) seotud
regulatsiooni tuleb muuta, et tagada hoiu-laenuühistute
tegevuse suurem läbipaistvus ja ühistute liikmete tõhusam
kaitse.
Arvestatud Muudetud on eelnõu § 5 sõnastust.
72
Kooskõlastame hoiu-laenuühistu seaduse eelnõu järgmise
märkusega: palume vaadata üle ja vajadusel muuta
reklaamiga seotud sätte sõnastus.
Eelnõuga täiendatakse reklaamiseaduse § 29 lõikega 3.7
järgmises sõnastuses:
„(3.7) Hoiu-laenuühistu reklaam, millega teavitatakse soovist
kaasata hoiuseid või muid tagasimakstavaid rahalisi
vahendeid, ei tohi ühelgi kujul sisaldada pakutava
hoiuseintressi määra.“.
Juhul, kui sätte eesmärk on kehtestada, et hoiu-
laenuühistute reklaam on endiselt lubatud finantsteenuse
reklaam, kuid keelatud on lisada reklaami
hoiuseintressid, siis sellisel juhul vajab sätte sõnastus
muutmist. Vastasel juhul ei ole säte kooskõlas soovitud
eesmärgiga. Eelnõukohase sõnastuse järgi tuleb kõigepealt sisustada
reklaami mõiste, seejärel hoiu-laenuühistu reklaami mõiste
ning lõpuks tuvastada veel ka lisaeelduse olemasolu, s.o
selline hoiu-laenuühistu reklaam, millega teavitatakse soovist
kaasata hoiuseid või muid tagasimakstavaid rahalisi
vahendeid. Vastav sõnastus on segane ning võimaldab teatud
juhtudel hoiu-laenuühistu reklaamis intressimäärasid siiski
näidata.
Nimelt jääb ebaselgeks, millal saab lugeda, et reklaamis on
teavitatud soovist kaasata hoiuseid ning mis on rahaline
vahend. Hoiu-laenuühistut saab reklaamida ka ilma, et sellest
selguks ühistu soov kaasata hoiuseid või muid
tagasimakstavaid rahalisi vahendeid. Seega eelnõukohase
sõnastuse järgi võiks sellises reklaamis intressimäära kuvada.
Samas eeldatavasti ei oleks selline olukord eelnõu eesmärgiga
kooskõlas. Lisaks on üleliigne väljend „ühelgi kujul“.
Selleks, et sätte sõnastus oleks kooskõlas soovitud
eesmärgiga, palume sõnastada säte järgmiselt:
„(3.7) „Hoiu-laenuühistu reklaam ei tohi sisaldada
pakutava hoiuseintressi määra.“ Sellise sõnastuse puhul saab nii reklaami tegija kui
järelevalveasutus selgelt järeldada, mis on hoiu-laenuühistu
reklaam ning et hoiuseintressi määra ei tohi üheski hoiu-
laenuühistu reklaamis ühelgi kujul esitada.
JUSTIITSMINISTEERIUM
1 Rahandusministeerium on esitanud Justiitsministeeriumile
kooskõlastamiseks hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
(eelnõu). Justiitsministeerium nõustub eelnõu seletuskirjas
toodud tõdemusega, et hoiu-laenuühistu liikmed vajavad
senisest tõhusamat kaitset ning toetab hoiu-laenuühistu üle
järelevalve tugevdamist. Samas ei toeta Justiitsministeerium
välja töötatud lahendust hoiu-laenuühistute tegevuse
reguleerimiseks, mille tulemusena kaob hoiu-laenuühistu
moodustamise ja tegutsemise võimalus täielikult.
Justiitsministeerium ei kooskõlasta esitatud eelnõu, kuid
toome siiski välja mõned tähelepanekud, millega palume
arvestada eelnõu muutmisel.
Teadmiseks
võetud
2 Eelnõu kooskõla andmekaitse nõuetega
Arvestatud Muudetud HLÜS § 7 lg 2 p 5 ja § 14
sõnastusi.
73
Eelnõu § 1 p 12 kohaselt muudetakse hoiu-laenuühistu
seaduse (HLÜS1) § 7 lg 2 p 5 teksti. Muudatuste järgselt
peavad asutamislepingus edaspidi kajastuma muu hulgas
revisjonikomisjoni liikmete isikukoodid või nende puudumise
korral sünniaeg- ja koht, ning elukoht. Revisjonikomisjoni
liikme sünnikoha kajastumine asutamislepingus on
ülemäärane ning on vastuolus andmetöötluse minimaalsuse
põhimõttega (isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)
artikkel 5 lg 1 p c). Samuti on üleliigne kajastada
asutamislepingus revisjonikomisjoni liikmete elukohti, nende
asemel võiks piirduda kontaktandmete kajastamisega (vt nt
eelnõu § 1 p 15). Palume eelnõu § 1 punktist 12 jätta välja
revisjoniliikme sünni- ja elukoht ning asendada see
kontaktandmetega.
3 Eelnõu kohaselt täiendatakse HLÜS-i erinevate sätetega, mis
puudutavad isikuandmete küsimist, nende töötlemist ning
säilitamist. Kavandatud sätete puhul ei ole siiski üheselt selge,
kellel on õigus kogutud andmeid töödelda ning kui kaua
andmeid säilitatakse. Näiteks eelnõu § 1 punktis 48
kavandatud HLÜS § 36 lõike 2 andmete puhul ei ole
sätestatud, mis eesmärgil ja kellel on õigus neid töödelda, ehk
kes hindab seda, kas esitatud andmetele tuginedes sobib
inimene hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks. Arvestades
andmete tundlikku iseloomu, ei piisa nende töötlemiseks
eelnõuga kavandatud andmete töötlemise üldvolitusest
(kavandatud HLÜS § 41.3 lg 5). Samuti ei ole selge, kui kaua
säilitakse HLÜS § 36 lg 2 kolmandas lauses loetletud
andmeid isiku hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise
ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta.
Näiteks kavandatud HLÜS § 36 lg 7 kohaselt säilitakse
nimetatud andmeid kolm aastat pärast juhtorgani liikme
töösuhte lõppemist, kuid kavandatud HLÜS § 41.3 lõikes 4
on samadele andmetele ettenähtud viieaastane säilitustähtaeg.
Palume tuua eelnõus loeteluna välja, mis andmeid liikmete
kohta töödeldakse ning selle põhjal sätestada säilitustähtajad
vastavalt kogutud andmete kategooriatele.
Osaliselt
arvestatud,
selgitatud
Muudetud on HLÜS § 41.3 lõike 4
sõnastust selliselt, et hoiu-laenuühistu peab
säilitama teavet juhtorganite liikmete kohta
ning juhtorganite ja revisjonikomisjoni
liikmete sidevahendite andmeid kolm
aastat pärast tema tagasikutsumist või
volituste lõppemist.
HLÜS § 39 lõike 1 punkti 1 kohaselt
kontrollib revisjonikomisjon hoiu-
laenuühistu ning tema juhtorganite liikmete
vastavust õigusaktidele, juhtorganite
otsustele, sise-eeskirjadele, hoiu-
laenuühistu sõlmitud lepingutele ja heale
tavale.
4 Eelnõu § 1 punktiga 55 kavandatud HLÜS § 41.3 lg 2
kohaselt tekib hoiu-laenuühistu liikmel õigus saada vastavas
lõigus loetletud andmed ja dokumendid. Kavandatud HLÜS §
41.3 lõikes 7 on sõnastatud volitusnorm, mille kohaselt võib
valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada
HLÜS § 41.3 lõike 2 punktides 2, 4, 7 ja 8 nimetatud
andmetele ja dokumentidele esitatavad täpsemad nõuded.
Seletuskirjas on öeldud, et volitusnormiga ei soovita
laiendada lõikes 2 toodud nimekirja, vaid vajaduse korral
täpsustada lõikes 2 toodud andmete ja dokumentide sisu.
Samas ei ole üheselt selge, mis on siinkohal mõeldud andmete
sisu täpsustamisel. Kavandatud volitusnormi sõnastus võib
seega tekitada segadust. Palume sõnastada volitusnorm
selliselt, et volitusnormist tuleks selgelt välja, et määrusega
saab üksnes täpsustada töödeldavat andmekoosseisu, mitte
seda laiendada.
Selgitatud Viidatud volitusnormi kohaselt võib
valdkonna eest vastutav minister täpsustada
määrusega § 41.3 lõike 2 vastavates
punktides nimetatud andmetele ja
dokumentidele esitatavaid täpsemaid
nõudeid. Nimetatud volitusnormi
sõnastusest (ja määruse olemusest
võrreldes seadusega) tuleneb, et sellega ei
saa laiendada seaduses sätestatud
(töödeldavat) andmekoosseisu.
5 Tarbijakrediidi sätete kohaldamine kavandatud eelnõu
raames
Arvestatud Muudetud on HLÜS § 28 lõike 1.1
sõnastust ning selles osas täiendatud eelnõu
seletuskirja.
74
Eelnõus ei tooda selgelt välja, millised võlaõigusseaduse
(VÕS) tarbijakrediidi reguleerivad sätted hakkavad
kohalduma siis, kui hoiu-laenuühistud annavad tarbijale
laenu. Kavandatud HLÜS § 28 lõikes 1.1 (eelnõu § 1 p 33)
viidatud VÕS-i sätted viitavad omakorda teistele VÕS-i
paragrahvidele (nii näiteks VÕS § 409 viitab VÕS §-le 404
(tarbija avaldus lepingu sõlmimiseks)). Peab olema üheselt
selge, millised reeglid kohalduvad nendel juhtudel, kui
eelnõus viidatud VÕS-i säte viitab teistele VÕS-i sätetele, mis
eelnõu ega seletuskirja kohaselt hoiu-laenuühistute tegevuse
puhul kohalduma ei peaks. Samuti ei tulene eelnõust ega
seletuskirjast välja, miks on otsustatud kohaldada hoiu-
laenuühistu tegevusele tarbijakrediidi andmisel vaid mõnd
üksikut VÕS-i sätet, mitte kogu tarbijakrediiti puudutavat
normistikku, sealhulgas näiteks erireegleid sidevahendi
vahendusel tarbijakrediidi pakkumisele jmt. Palume selgitada
seletuskirjas tarbijakrediidi sätete kohaldamist kavandatud
muudatuste kontekstis.
6 Hoiu-laenuühistu ja ühistupanga tegutsemist puudutavad
eelnõu sätted Ei ole üheselt mõistetav, kuidas eelnõu kohaselt moodustub
hoiu-laenuühistu osakapital, kui liikme minimaalne osamaksu
suurus on 100 eurot, hoiu-laenuühistu minimaalne osakapital
on 50 000 eurot ja liikmete minimaalne arv on 25, samas
moodustatakse osakapital liikmete osamaksudest. Osakapitali
suurendamise ja vähendamise alused eelnõuga üldse
kaotatakse. Alles jääb üksnes kord aastas osakapitali
muudatustest teatamise kohustus. Palume luua selgus
osakapitali moodustamises, sest osakapitaliga on seotud
netovara nõue, mis peab igal ajahetkel vastama vähemalt
osakapitalile.
Selgitatud Kehtiva HLÜS-i järgi peab hoiu-
laenuühistul olema vähemalt 25 liiget ning
osamaksu suurus peab olema vähemalt 30
eurot (HLÜS § 18 lg 1 ja § 23 lg 1); samas
kui hoiu-laenuühistu minimaalne
osakapital on 31 950 eurot (§ 22 lg 3).
Eelnõu koostajate hinnangul ei ole
vältimatult vajalik, et seaduses lubatav
minimaalne osakapitali määr oleks kaetav
minimaalse osamaksu arvelt, vaid
nimetatud raamistiku kujundamine peaks
jääma hoiu-laenuühistu otsustada. Lisaks
oleks osamaksu suuruse tõstmine sellisel
määral, et minimaalse liikmete arvuga
oleks võimalik ära katta seaduses toodud
osakapitali miinimummäära,
ebaproportsionaalselt suur ning suure
tõenäosusega ei võimaldaks hoiu-
laenuühistutel tulevikus liikmeid eriti
kaasata.
7 Eelnõu osades sätetes on viited tulundusühistuseadusele
(TÜS). Samas, kui lähtuda eeldusest, et hoiu-laenuühistu
suhtes kohaldub alati TÜS ning äriseadustik (ÄS) HLÜS-ist
tulenevate erisustega, siis on eraldi viited TÜS-ile üleliigsed.
Näiteks kavandatud HLÜS § 32.1 ja HLÜS § 32.3 kummagi
sätte lõikes 1 on viide TÜS-i sättele, mis on ebavajalik juhul,
kui TÜS alati kohaldub HLÜS-ist tulenevate erisustega.
Palume vaadata üle eelnõus esinevad viited TÜS-ile ning
kontrollida nende asjakohasust.
Selgitatud Viidatud sätetes (HLÜS § 32.1 lõikes 1 ja §
32.3 lõikes 1) on lisatud eraldi viited TÜS-
ile, kuna ühelt poolt ei oleks otstarbekas
kirjutada HLÜS-i ümber kõiki TÜS-is
sisalduvaid asjakohaseid sätteid, ning
teiselt poolt võib ilma vastavate viideteta
tekkida arusaam, et TÜS-is sätestatut ei pea
kohaldama, sest HLÜS-is on ette nähtud
vastav eriregulatsioon TÜS-i suhtes.
8 Ühistupangale kohaldatakse krediidiasutuste seadust (KAS)
ja HLÜS-i. Samas ei ole üheselt selge, kas HLÜS-i kõrval
kohaldub ka TÜS ja ÄS, kuna HLÜS-i regulatsioon ei ole
enamikes küsimustes täielik ja toetub TÜS-ile. Ühistupanga
regulatsioon on raskesti mõistetav, sest osalt kohalduvad
HLÜS-i sätted ja osalt KAS-i sätted. HLÜS-i sätteid
kohaldatakse juhul, kui KAS ei ütle teisiti. Seega on väga
keeruline mõista, millist regulatsiooni ning millises ulatuses
tuleb kohaldada. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et KAS §
Arvestatud Muudetud on eelnõus sisalduvaid
krediidiasutuste seaduse muutmise sätteid
selliselt, et HLÜS ühistupankadele ei
kohalduks.
75
3 lõike 1 muudatus tuleneb sellest, et krediidiasutusele ei
peaks kohalduma hoiu-laenuühistu sätted, kuivõrd tegemist
on krediidiasutustega. Samas ühistupangale, mis on
krediidiasutus, kohaldatakse siiski ka HLÜS-i sätteid. Palume
eelnõu raames luua selgus ka ühistupanga tegevuse aluseks
olevas normistikus.
9 Kavandatud KAS § 44 lõike 3 kohaselt (eelnõu § 3 p 9)
kajastatakse ühistupanga osakapitali vähenemine avalikes
registrites. Eelnõust ei tulene, millistest avalikest registritest
nähtub ühistupanga osakapital. Kui eelnõus on mõeldud
äriregistrit, siis peab see nii ka sõnaselgelt eelnõu tekstist
tulenema.
Arvestatud,
selgitatud
„Avalike registrite“ all oli mõeldud nii
äriregistrit kui ka Finantsinspektsiooni
veebilehte, kus kajastatakse samuti FI
järelevalve alla kuuluvate subjektide osa-
või aktsiakapitali määra. Õigusselguse
huvides on viidatud sättes asendatud termin
„riigi andmekoguga“, mis on kasutusel ka
näiteks RahaPTS-is, ning eraldi ära
mainitud Finantsinspektsiooni veebileht.
10 HLÜS-i sätted, mida on vaja samuti analüüsida, kuid mida
eelnõus ei analüüsita
Kehtiva HLÜS § 7 lõike 1 kohaselt on hoiu-laenuühistu
asutamise tingimuseks vähemalt 25 asutajat. Eelnõu
väljatöötamisel oleks pidanud analüüsima, mis on vastava
piirangu eesmärk ning kas see on endiselt asjakohane. Samuti
on küsitav HLÜS § 18 lõikest 1 tuleneva nõude vajalikkus
(hoiu-laenuühistu liikmete miinimumarv) hoiu-laenuühistu
tegevuse kontekstis.
Selgitatud Eelnõu väljatöötamisel ning tuginedes
Eesti Panga andmetele ei tuvastatud
probleeme asutajaliikmete arvu osas;
samuti ei ole eelnõu koostajate hinnangul
sobivamat numbrit ega kaasnevaid
mõistlikke põhjendusi asutajaliikmete arvu
muutmiseks.
11 Kehtivas HLÜS-is on sätestatud eraldi sisseastumismaks ja
osamaks. Eelnõu väljatöötamise raames ei ole analüüsitud,
milleks on kahte erinevat makset tarvis. Eelnõuga tõstetakse
sisseastumismaks kuuelt eurolt 50 eurole, mis peaks
seletuskirjas toodud selgituse kohaselt tõstma hoiu-
laenuühistu liikmete huvi ja aktiivsust ühistu tegemiste vastu.
Samas sisuliselt täidab sama eesmärki ka osamaks. Seega
võib kahe erineva makse sätestamine olla üleliigne.
Selgitatud Sisseastumismaksul ja osamaksul on
erinevad funktsioonid, st
sisseastumismaksu arvelt moodustatakse
reservkapital, samal ajal kui osamaksu
arvelt arvestatakse liikmele makstavat
dividendi. Nimetatud maksude liitmine
tekitaks eelnõu koostajate hinnangul pigem
tarbetut segadust.
12 Kehtiva HLÜS § 22 lõike 3 teise lause kohaselt on hoiu-
laenuühistu netovara nõue seotud osakapitaliga. Selle nõude
järgi peab hoiu-laenuühistu netovara tegutsemise igal
ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile. Sellist nõuet ei ole
näiteks tulundusühistul, mille netovara nõue on vähemalt pool
osakapitalist. Samuti alates 01.02.2023 ei ole vastavat nõuet
ka osaühingul ega aktsiaseltsil (netovara peab olema pool
osa/aktsiakapitalist). Hoiu-laenuühistule kehtestatud nõue
tähendab, et osakapitalist, mis on mõeldud ühistu
kapitaliseerimiseks ja tegevuse finantseerimiseks, ei saa teha
ühtegi väljamakset, muidu satutakse vältimatult netovara
nõudega vastuollu. Seega on HLÜS-is sätestatud netovara
nõue ebamõistlik. Samal põhjusel otsustati kaotada vastav
piirang äriseadustikust.
Selgitatud Eelnõu koostajad ei nõustu sellega, et
HLÜS-is sätestatud netovara nõue on
ebamõistlik ainuüksi seetõttu, et
osakapitalist ei saa teha ühtki väljamakset.
Sarnaselt osaühingutele ja aktsiaseltsidele
tehakse tulundusühistu puhul väljamakseid
tema liikmetele kasumieraldistest, mitte
osakapitali arvelt. Eriti hoiu-laenuühistute
puhul on vajalik ühistu täiendav
kapitaliseeritus, sest (1) ühistu liikmed ei
vastuta isiklikult ühistu kohustuste täitmise
eest, ja (2) hoiu-laenuühistu puhul on
tegemist finantsteenuse osutajaga.
13 Hoiu-laenuühistu kohustuste rikkumise tagajärg Eelnõu kohaselt täiendatakse HLÜS-i §-ga 47.1, mis
reguleerib hoiu-laenuühistute tegevuse kooskõlla viimist
2023. aasta 1. juunil jõustuva HLÜS-i redaktsiooni nõuetega.
Kavandatud HLÜS § 47.1 lg 4 kohaselt, kui hoiu-laenuühistu
on esitanud vastavalt krediidiasutuste seadusele tegevusloa
taotluse ja Finantsinspektsioon ei ole otsustanud 2027. aasta
31. detsembriks tegevusloa andmist või sellest keeldumist, ei
loeta hoiu-laenuühistu tegevust tegevusloata tegevuseks
Selgitatud/
osaliselt
arvestatud
Esiteks rakendussätteid on muudetud
eelkõige, et nende eesmärk ja sisu oleks
õigusselgem (uued §-d 47.1 – 47.3).
Mööname, et enne kui ühistud allutatakse
Finantsinspektsiooni järelevalve alla (s.t.
ühistupanga vormis), ei ole võimalik ette
näha efektiivset ja kõikehõlmavat kontrolli
riigi poolt. Sisuliselt jääb see ikkagi ühistu
76
karistusseadustiku tähenduses. Eelnõu seletuskirjas on
selgitatud, et vastava sätte puhul on eeskuju võetud
krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 105 lõikest
3, kus toona ilma tegevusloata tegutsenud (st tegevusloa
taotlemise kohustust varem ei olnud) tarbimiskrediidiandjad
viidi Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Säte annab ka
hoiu-laenuühistutele garantii, et õiguskaitseasutused ei alusta
menetlust karistusseadustiku (KarS6) tegevusloata tegevuse
paragrahvi alusel.
Samas kavandatud HLÜS § 47.1 lõike 5 kohaselt ei ole enne
seaduse muudatuste jõustumist asutatud hoiu-laenuühistutel
lubatud juba alates 2026. aasta 1. jaanuarist kuni
krediidiasutuse tegevusloa andmise otsustamiseni võtta vastu
uusi liikmeid, sõlmida uusi hoiuselepinguid,
tarbijakrediidilepinguid ega pikendada olemasolevate hoiuse-
või tarbijakrediidilepingute kehtivust.
Eelnõuga on jäänud lahendamata küsimus, mis on selle
tagajärg, kui hoiu-laenuühistu pahatahtlikult, kasutades ära
inimeste vähest õigusteadlikkust, eirab HLÜS § 47.1 lõikes 5
sätestatud kohustusi. Näiteks võtab vastu uusi liikmeid.
Kuidas oleks võimalik sellisele tegevusele reageerida ning
seda takistada, arvestades samas tõsiasjaga, et kui hoiu-
laenuühistu on krediidiasutuse tegevusloa esitanud, siis
tulenevalt HLÜS § 47.1 lõikest 4 ei loeta selle tegevust
tegevusloata tegevuseks, mistõttu ei ole vastav tegevus ka
KarS-i alusel karistatav. Palume leida lahendus olukorrale,
kui hoiu-laenuühistu eirab kavandatud HLÜS § 47.1 lõikes 5
sätestatud kohustusi.
liikmete (kaudseks) vastutuseks, kas ja
kuidas ettenähtud nõuetest kinni peetakse.
Eelnõuga ettenähtud täiendav
audiitorkontroll saab vastavad puudujäägid
liikmete jaoks välja tuua, kelle otsustada
jääb siis vajalikke n-ö sammude astumine.
Nn hoiuste vahendite kaitse alaste nõuete
kontrolli ei saa panna ka Rahapesu
Andmebüroole, kellel ei ole seaduse
kohaselt mandaati teha sellise sisuga
järelevalvet.
Siiski kui hoiu-laenuühistu on esitanud
krediidiasutuse tegevusloa taotluse, aga
sellele eelnevalt on rikkunud mõnest teisest
seadusest tulenevaid kohustusi, on seda
asjaolu võimalik arvesse võtta tegevusloa
andmise või andmisest keeldumise
otsustamisel (vt ka KAS § 15 lg 2 p 4).
Samas, kui hoiu-laenuühistu on HLÜS järgi
kohustatud taotlema panga tegevusloa ning
ei ole vastavat taotlust seaduses toodud
kuupäevaks Finantsinspektsioonile
esitanud, on võimalik lugeda hoiu-
laenuühistu tegevus tegevusloata
tegevuseks karistusseadustiku tähenduses.
14 Õigusaktidest kinni pidamise kohustus Eelnõus on läbivalt viidatud hoiu-laenuühistu kohustusele
tagada kooskõla õigusaktidega (nt kavandatud HLÜS-i § 34.1
lg 1 p 4; § 41.1 lg 1). Seletuskirjas ei ole selgitatud milliseid
õigusakte silmas peetakse, mistõttu on ebaselge, kui laialt
peab kavandatud kohustust tõlgendama. Seletuskirjas on
näiteks selgitatud järgmist (lk 41): „Paragrahv 41.1 näeb ette
üldised printsiibid HLÜ raamatupidamisele, millest tulenevalt
tuleb HLÜ-l raamatupidamisarvestuse korraldamisel lähtuda
seadusest, raamatupidamise seadusest, muudest õigusaktidest
ning HLÜ põhikirjast ja raamatupidamise sise-eeskirjast.“
Toodud seletusest siiski ei selgu, mis seadusi ja muid
õigusakte on üldnimetuste all mõeldud. Üldsõnaliselt
sõnastatud kohustus, millele ei leidu seletuskirjas ka üheselt
mõistetavat selgitust, on normi adressaadile raskesti täidetav.
Seega palume sõnastada eelnõuga ettenähtud kohustused
võimalikult täpselt ning avada seletuskirjas nende sisu.
Selgitatud HLÜS § 41.1 põhineb enamjaolt
makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-
il 81. Nimetatud paragrahv on olnud
MERAS-is seaduse jõustumisest arvates
muutumata kujul ning sellega ei ole eelnõu
koostajate teada probleeme olnud. Lisaks
märgime, et seaduses ega eelnõu
seletuskirjas ei oleks võimalik
ammendavalt üles lugeda kõik õigusaktid,
mis kohalduvad HLÜ kui tulundusühistu
raamatu-pidamise korraldamisele.
15 Eelnõu jõustumise tähtaeg ning huvirühmade kaasamine Eelnõu jõustumine on kavandatud 2023. aasta 1. juunil, mida
on Justiitsministeeriumi hinnangul võimatu saavutada.
Eelnõu menetlemisel tuleb arvestada sellega, et tõenäoliselt
hakkab uus Riigikogu tööle aprillis 2023. Samas on eelnõus
esitatud senist korda tugevalt mõjutavad muudatused, mis
puudutavad mitmeid huvitatuid osapooli. Seega on oodata, et
eelnõu pinnalt võib tõusetuda küsimusi, mida tuleb koostöös
huvirühmadega lahendada. Eeltoodu pinnalt võib järeldada, et
eelnõu menetlus ei saa kulgeda kiirelt. Eelnõusse tuleks
Osaliselt
arvestatud,
selgitatud
Eelnõuga sätestatud jõustumis- ja
rakenduskuupäevasid on nihutatud.
Eelnõu koostajatele on teada hoiu-
laenuühistute seisukohad käesoleva eelnõu
kohta, kuid tuleb tõdeda, et hoiu-
laenuühistud suures osas ei ole
vastuvõtlikud või avatud arutama ka neid
muudatusi, mis seonduvad hoiu-
laenuühistute tegevuse läbipaistvuse
77
kavandada selline jõustumiskuupäev, mis arvestab
menetlusajaga ning huvirühmade ootustega.
Seletuskirjas on märgitud, et kõik eelnõuga kavandatud
olulisemad muudatused said hoiu-laenuühistutega eelnõu
väljatöötamisel huvirühmade kaasamise raames arutatud ning
hoiu-laenuühistud peaksid olema nendest teadlikud. Samas
Justiitsministeeriumile laekunud hoiu-laenuühistute
erinevatest seisukohtadest on jäänud vastupidine mulje. Hoiu-
laenuühistud heidavad eelnõu väljatöötajatele ette vähest
kaasamist ning ei toeta mitmeid eelnõuga pakutud muudatust.
Palume kasutada uue Riigikogu koosseisu ametisse asumiseni
jäänud aega selleks, et kohtuda huvirühmadega ning jõuda
probleemide lahendustes üksmeelele.
suurendamise või liikmete õiguste kaitse
tugevdamisega.
16 II. Märkused eelnõu mõjude kohta Eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsis on antud hinnang
rakenduvate muudatuste halduskoormuslike ja finantsmõjude
osas eelnõuga kavandatud I ja II ülemineku etapis. Samas
kolmanda etapi kohta on sisulise analüüsi asemel piirdutud
hoiu-laenuühistutele ja krediidiandjatele kehtivate erinevate
nõuete võrdlusega, mistõttu on III etapi tegelik sisuline
finantsiline ja halduskoormuslik mõju selle valdkonna
ettevõtjatele jäänud ebaselgeks. Seletuskirja pinnalt saab
järeldada, et koormuse kasv ettevõtjatele on hinnanguliselt
väga suur ning vaid üks kuni kolm praegu tegutsevat hoiu-
laenuühistut oleksid ehk suutelised vastama rangematele
ühistupanga nõuetele. Siinkohal saab ühe näitena tuua
tagatisfondi nõuete rakendumise ühistupankadele, mille
võimalikku rahalist kulu pole seletuskirja mõjuanalüüsis välja
toodud (samas näiteks viis aastat varem koostatud VTK-s olid
esialgsed umbkaudsed võimalikud arvutused lisatud). Samuti
oleks vaja selgust ja täpsemat analüüsi ka muude
alternatiivide osas, mille eelnõu seletuskirja koostajad on III
etapi puhul tegutsevatele hoiu-laenuühistutele välja
pakkunud.
Täpsemalt on seletuskirja kohaselt nendeks muudeks
alternatiivideks:
- hoiu-laenuühistu tegevuse lõpetamine;
- Finantsinspektsiooni poolt väljastatud loa alusel jätkamine
makseasutusena hoiuseid kaasamata;
- Finantsinspektsiooni poolt väljastatud loa alusel jätkamine
tarbijakrediidi andjana hoiuseid kaasamata.
Mõjuanalüüsist puudub hetkel hinnang, kuivõrd realistlikuks
saab eelpool loetletud võimalikke tegutsemise jätkamise
alternatiive praegu tegutsevate HLÜ-de puhul pidada ning
millised on toodud valikute võimalikud kahjud/kasud nii
ettevõtjatele kui ka HLÜ-de liikmeteks praegu olevatele
isikutele.
Osaliselt
arvestatud
Täiendatud eelnõu seletuskirja
mõjuhinnangu osa.
Siiski mööname, et sisuliselt on võimatu
hinnata/prognoosida, kuidas ühistud oma
tegevust edaspidi korraldavad või kui palju
ühistuid oma tegevuse lõpetab. Ka vastavat
kasu/kahju on seepärast äärmiselt keeruline
välja tuua.
17 Oluliste mõjudega muudatuste puhul ei ole ebasoovitavate
mõjude kaasnemise riske mõjuanalüüsis piisava
põhjalikkusega analüüsitud. Näiteks tuleks analüüsida
ühistupankadeks või teist tüüpi ühinguteks
ümberkujundamise etapil avalduvat mõju nii ettevõtjatele kui
ka ühistute liikmetele endile, kellele võib üleminekuperiood
Osaliselt
arvestatud
Täiendatud eelnõu seletuskirja
mõjuhinnangu osa.
Mööname samas, et vastavaid riske on
keeruline hinnata, sh hinnata ka seda, et
mitu ühistut võiks eelnõus ettenähtud
78
tekitada täiendavat ebakindlust nii oma rahaliste vahendite
säilimise kui tulevikus kasvatamise võimaluste üle. Seega
võivad vastavat turusegmenti tabada ka liikmete ootamatust
käitumisest tingitud tagasilöögid, mis omakorda seavad
veelgi suurema kahtluse alla praegu tegutsevate ühistute
suutlikkuse jätkata tegevusi ümberkujundatud vormis. Neid
riske tuleks analüüsida ühistute endi kui ka liikmete
seisukohast ning hinnata selliste riskide esinemise tõenäosust
ning võimalust neile reageerida (näiteks tugeva sõnumiga
teavitus-kampaaniatega) kavandataval üleminekuperioodil.
Eelnõu seletuskirjas on mõju analüüsitud pigem nende
ühistute liikmete seisukohast, kellel õnnestub pärast
üleminekuperioodi jätkata ühistupangaks kujundatud
krediidiasutuses, kuigi samas on selge, et enamikku
praegustest ühistutest ootab ilmselt ees kas tegevuse
lõpetamine või ümberkujundamine hoiuseid mittekaasavateks
ühistuteks.
nõuete tulemusena muutuda
maksejõuetuks. See risk on kindlast
iseenesest olemas.
Kaalume täiendavalt, et millist täiendavat
teavitust korraldada, et kõikide hoiu-
laenuühistute liikmed plaanitavate
muudatustega kursis oleksid (samas
ministeeriumil ei ole andmeid eraldi
üksikute liikmete kohta ega nende kontakte,
seega saab see teavitamine olla ikkagi
üldisel kujul).
18 Eelnõu mõjuanalüüs puudutab ka Finantsinspektsiooni kui
järelevalveasutust ning võib omada kaudset mõju ka Eesti
Pangale ja Rahapesu Andmebüroole. Samas pole analüüsis
lisatud sisulist hinnangut sellele, kas, kuivõrd ja kuidas
mõjutab uute võimalike järelevalvatavate asutuste teke
praeguste järelevalveasutuste tööd ja ressursivajadust
tulevikus.
Arvestatud Täiendatud eelnõu seletuskirja
mõjuhinnangu osa.
19 Eelnõu seletuskirjas on leitud, et muudatuste rakendamisel
otsest riigieelarvelist mõju ei ole, kuid võimalusel tuleks siiski
püüda hinnata või vähemalt mainida võimalusena selle sektori
ümberkujundamiste tulemusena tekkivat võimalikku
majanduslikku mõju riigieelarvele läbi üldise
maksulaekumise muutumise selles valdkonnas.
Selgitatud Seda mõju ei ole võimalik adekvaatselt
hinnata s.t. kas ja kui paljud tulu võiks
riigieelarvesse laekuda või laekumata
jääda.
20 Muudatustest mõjutatud sihtrühmana on eelnõu seletuskirjas
välja toodud hoiu-laenuühistu liikmed, kuid toodud arvu
juures on jäänud täpsustamata, kas see võib sisaldada samu
isikuid ka mitme erineva ühistu liikmetena. Niisamuti tuleks
selle sihtrühma puhul tuua olemasolul välja isikute hoiustatud
summade keskmised väärtused (sealhulgas
mediaankeskmine), andmaks parem ülevaade muudatuste
võimalikust mõjust ühistute praeguste liikmete finantsilisele
olukorrale.
Selgitatud Ühistu liikmete kattuvuse hindamine
eeldaks kõikide ühistute liikmete
nimekirjade masintöötlemist, kuid kõik
täna tegutsevad HLÜ-d ei ole äriregistrile
esitanud ajakohaseid liikmete nimekirju või
ei ole teinud seda masinloetaval kujul.
Tagasisides viidatud probleemi üritatakse
ka eelnõuga lahendada (vt ka HLÜS § 18 lg
5).
Eesti Panga andmetel on 2023.a teise
kvartali lõpu seisuga ühel HLÜ liikmel
HLÜ-s hoiustatud keskmiselt 7344,51
eurot. Mediaankeskmise leidmiseks oleks
tarvis teada kõikide HLÜ-de kõikide
hoiustajate hoiuste kogusummat iga liikme
kohta eraldi. Kui eelnõu järgmise
kooskõlastusringi ajal leitakse, et
mediaankeskmise väljaselgitamine on
põhjendatud (arvestades ka kaasnevat
HLÜ-de halduskoormuse kasvu), on eelnõu
koostajad avatud seda teemat edasi
arutama.
21 Eelnõuga võiks võtta järelhindamise kohustuse, mis
sõnastatakse rakendussätetes. Eelnõuga kavandatud
muudatuste etapiviisiline rakendamine võib anda võimaluse
Selgitatud Riskid suure tõenäosusega realiseeruvad
hiljem ja kindlal kuupäeval kontrolli
79
hinnata muudatuste tegelikku turgu korrastavat mõju ka
jooksvalt ning vajadusel teha sellest lähtuvalt korrektuure.
ettenägemine ei tingi ühistute tegevuse
kooskõla seadusega pikemas perspektiivis.
Samas, vähene (väline) kontroll HLÜ-de
üle ei võimalda ka hinnata, kas riskid on
maandatud, sest nt likviidsusriski jm
eeskirjad ei liigu ühistust välja ja seda
kohustust dokumendid esitada ei ole ka
võimalik seadusega HLÜ-dele panna, sest
puudub riiklik asutus, kes usaldusväärselt
nimetatud andmeid ja dokumente hindaks.
22 III. Normitehnilised ja keelemärkused
Palume arvestada kooskõlastuskirja lisades esitatud eelnõu ja
seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja
keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjude kohta.
Kui pärast uue valitsuse ametisse asumist menetletakse
eelnõu edasi, palume saata eelnõu uuesti kooskõlastamiseks.
Arvestatud
TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET
1 TTJA peab põhjendatuks ja toetab eelnõu peamiseid
eesmärke, milleks on hoiu-laenuühistute tegevuse suurema
läbipaistvuse tagamine ja hoiu-laenuühistute liikmete
(hoiustajate) tõhusam kaitsmine.
Teadmiseks
võetud
2 Peame oluliseks avaldada arvamust eelnõu § 5 osas, mis
käsitleb reklaamiseaduse muutmist. Eelnõuga keelustatakse
alates 1. juulist 2023 hoiuseintresside reklaam ning lubatuks
jääb hoiu-laenuühistute reklaam kui finantsteenuse reklaam.
Reklaamiseaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete järgimise
üle teostab riiklikku järelevalvet muuhulgas Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet.
Teadmiseks
võetud
3 Kavandatava reklaamiseaduse §-i 29 täiendatakse lõikega 37,
luues järgmise kitsenduse: „Hoiu-laenuühistu reklaam,
millega teavitatakse soovist kaasata hoiuseid või muid
tagasimakstavaid rahalisi vahendeid, ei tohi ühelgi kujul
sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“
3.1. TTJA hinnangul tekitab eelnõu sõnastus vajaduse
järelevalvemenetluse raames sisustada reklaami mõiste,
seejärel hoiu-laenuühistu reklaam ja lõpetuseks kontrollida
lisaeelduse täitmist, milleks on selline hoiu-laenuühistu
reklaam, millega teavitatakse soovist kaasata hoiuseid või
muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid.
3.2. Eelnõu § 5 sõnastusest jääb ebaselgeks, kuidas talitada
olukorras, kus reklaamist ei tulene sõnaselge hoiu-laenuühistu
soov kaasata hoiuseid või muid tagasimakstavaid rahalisi
vahendeid. Niisamuti on ebaselge, milliste muude rahaliste
vahendite peale „raha“ kaasamine on keelatud. Leiame, et
eelnõu § 5 käesolevast sõnastusest võib järeldada, et juhul kui
hoiu-laenuühistu reklaam ei teavita soovist kaasata rahalisi
vahendeid, on hoiu-laenuühistul võimalus ja ka seadusest
tulenev õigus kuvada reklaamis hoiuseintressi määra.
Hoiuseintressi määra sisaldava finantsreklaami tulemusena
teevad tarbijad majanduslikud otsused rahaliste vahendite
paigutamise osas toetudes teadmisele, et hoiu-laenuühistud
pakuvad kõrgemat, ehk tarbija jaoks tulusamat, intressimäära,
teadvustamata hoiu-laenuühistutega kaasnevaid kõrgemaid
riske. TTJA hinnangul ei oleks sellisel juhul eelnõu
muudatuse eesmärk saavutatav, milleks on hoiustajate (seal
Selgitatud Esiteks märgime, et „reklaam“ on
reklaamiseaduses üldmõiste, mis tuleb
järelevalveasutusel igakordselt ja
juhtumipõhiselt sisustada. Samamoodi
tuleb reklaami mõiste igakordselt sisustada
teiste finantsteenuste osutajate poolt
avalikustatava (turundus)teabe puhul.
Muus osas nõustume kommentaaris
tooduga. Muudetud on eelnõu § 5 sõnastust.
80
hulgas tarbijate) tõhusam kaitse.
3.3. Leiame, et keelatud peaksid olema mistahes hoiu-
laenuühistute finantsteenuse reklaamid, mis sisaldavad
hoiuseintressi määra.
4 TTJA hinnangul on liigne eelnõu §-s 5 sisalduv fraas „ühelgi
kujul“, juhul, kui reklaamiseaduse § 29 lõiget 37 täiendatakse
imperatiivse keeluga, mille kohaselt mis tahes hoiu-
laenuühistu reklaam ei tohi sisaldada hoiuseintressi määra.
Arvestatud
5 Eelnevast tulenevalt teeb TTJA eelnõu § 5 osas
sõnastusettepaneku reklaamiseaduse § 29 lõike 37
muutmiseks järgnevalt: „Hoiu-laenuühistu reklaam ei tohi
sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.“
Arvestatud
81
IV kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel
Nr
Märkused
Arvestatud/
mitte-
arvestatud/
selgitatud
RaM seisukohad
Finantsinspektsioon
1 Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine
Eelnõu § 1 punkti 33 kohaselt täiendatakse HLÜS §-i 28 lõikega 11 järgmises
sõnastuses: „(11) Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma majandus- ja
kutsetegevuses, laenu andmisel peab hoiu-laenuühistu järgima oma sisekorras ning
käesoleva seaduse §-s 281 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale
piisavate selgituste ja teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku laenamise
nõudeid, samuti kohaldama võlaõigusseaduse § 4031 lõikes 1, § 4041 lõikes 1 ning
§-des 411, 412, 4141 ja 416 sätestatut.“
Eelnevat arvestades kehtestatakse hoiu-laenuühistutele (edaspidi HLÜ-d) kohustus
järgida VÕS §-st § 4031 tulenevat lepingueelse teabe esitamise kohustust ning
kohustus esitada teave Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel.
Arvestades, et HLÜ-d sõlmivad oma liikmetega ka elamukinnisvaraga seotud
lepinguid, on asjakohane järgida selliste lepingute sõlmimise eelselt VÕS §st 4033
tulenevat ehk konkreetselt elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu
lepingueelse teabe esitamise ja Euroopa standardinfo teabelehe esitamise
kohustust.
Teeme ettepaneku täiendada HLÜS § 28 lõike 11 järgmises sõnastuses: „(11)
Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, laenu
andmisel peab hoiu-laenuühistu järgima oma sisekorras ning käesoleva seaduse
§-s 281 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale piisavate selgituste
ja teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku laenamise nõudeid, samuti
kohaldama võlaõigusseaduse § 4031 lõikes 1, § 4033 lõigetes 1 ja 2, § 4041 lõikes
1 ning §-des 411, 412, 4141 ja 416 sätestatut.“
Arvestatud.
2 Kehtiva HLÜS § 28 lõike 4 kohaselt samas paragrahvis sätestatud põhimõtete
rakendamiseks peavad HLÜ-d koguma kogu laenuperioodi jooksul informatsiooni
laenusaajatelt nende laenukoormuse ja maksekohustuste täitmise kohta ning
kasutama neid andmeid liikmete jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks.
Nimetatud andmete säilitamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud
tähtaegadest. Viidatud lõikes on sätestatud HLÜ-dele üksnes üldine kohustus
säilitada andmeid laenukoormuse ning maksekohustuste täitmise kohta.
Võttes muuhulgas arvesse, et kavandatava Eelnõuga plaanitakse HLÜS-i
täiendada §-ga 281 (Eelnõu § 1 punkt 37), mis sätestab konkreetsed nõuded
füüsilisest isikust liikme krediidivõimelisuse hindamiseks, teeme ettepaneku luua
HLÜS-i ka reeglistik liikme krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil kogutud
vajalike andmete ja dokumentide pidamise ning säilitamise kohta analoogselt
krediidiandjate ja – vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) §-le 48, tagamaks, et
krediiditoimik annab kontrolliülesannetega seotud isikutele informatsiooni
kliendisuhte teenindamise kohta.
Arvestatud.
Kuivõrd HLÜ-del on õigus oma liikmetele pakkuda muuhulgas kinnisvara
tagatisel laene, teeme ettepaneku vastutustundliku laenamise põhimõtete paremaks
järgmiseks kehtestada Eelnõuga ka KAVS § 49 lõikega 7 sarnanev regulatsioon,
mille kohaselt ei tohi hüpoteekkrediidiandja tarbija krediidivõimelisuse
hindamisel tugineda üksnes asjaolule, et tagatiseks oleva kinnisvara väärtus ületab
Arvestatud.
82
krediidi summat, või eeldusele, et kinnisvara väärtus tõuseb, välja arvatud juhul,
kui krediidilepingu eesmärk on kinnisvara ehitamine või renoveerimine.
3 Eelnõu § 1 punkti 44 kohaselt täiendatakse HLÜS-i §-dega 321–325. Kavandatava
§ 325 lõike 4 kohaselt ei või nõukogu liikmeks olla HLÜ juhatuse liige, prokurist,
audiitor ega laenukomitee liige, samuti krediidiasutuse ega teise
finantseerimisasutuse, välja arvatud ühistupanga, juhatuse või nõukogu liige.
Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks.
Võttes arvesse, et Eelnõu § 324 lõike 3 loogikat, mille kohaselt HLÜ volinik peab
olema HLÜ liige, kes ei tohi olla HLÜ juhatuse liige, nõukogu liige, laenukomitee
liige, audiitor, pankrotivõlgnik ega isik, kelle varasem tegevus või tegevusetus on
põhjustanud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa tühistamise
või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja, tuleks ka § 325 lõikes
4 määratleda, et nõukogu liikmeks ei saa olla HLÜ volinik.
Teadmiseks
võetud/
selgitatud.
Oleme üle vaadanud
HLÜS § 324 lõike 3 ja §
325 lõike 4 ning nõustume,
et kahe sätte tähendused on
omavahel vastuolus.
Kuivõrd volinike koosolek
oma üldkoosoleku
pädevust (TÜS § 54) ning
nii volikogu liikmed on ka
ühistu liikmed, minimeerib
see meie hinnangul
võimalikku huvide
konflikti riski. Juhul, kui
HLÜ soovib piiramisega
minna kaugemale seaduses
sätestatust, on neil õigus
põhikirjaga määrata isikute
ring, kes ei sobi nõukogu
liikmeks. Vastuolu
kõrvaldamiseks
eemaldatakse eelnõus
HLÜS § 324 lõikest 3
volinike piirang.
4 Eelnõu § 1 punktiga 52 muudetakse HLÜS § 41 lõiget 4. Teeme ettepaneku
kustutada viide standardile ISA 800 ja sõnastada HLÜS § 41 lõige 1 järgmiselt:
„(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule korraldab hoiu-laenuühistu
käesoleva seaduse §-s 27, § 271 lõikes 4 ja §-s 28 sätestatud nõuete täitmise
audiitorkontrolli (edaspidi eritöö). Käesoleva seaduse §-s 27, 28 ja § 271 lõikes 4
sätestatud nõude puhul viiakse eritöö läbi vastavalt vandeaudiitori kutsetegevuse
standardile ISAE 3000 piiratud kindlustunnet andvana.“
Selgitame, et ISA 800 käsitleb audiitori kohustusi eriotstarbelise raamistikuga
kooskõlas koostatud finantsaruannete auditite puhul. ISA 800 käsib audiitoril teha
aruande, mis algab järgmiselt: “Oleme auditeerinud ettevõtte ABC (edaspidi
„ettevõte”) finantsaruandeid, mis sisaldavad bilanssi seisuga 31. detsember 20X1,
ning kasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet
eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ning finantsaruannete lisasid,
sealhulgas märkimisväärsete arvestuspoliitikate kokkuvõtet…” HLÜS §-d 27 ja
28 käsitlevad HLÜ usaldusväärsuse tagamise nõudeid ja nõudeid laenudele, aga
mitte finantsaruandeid. Seega nõue audiitorile, teha nende sätete kontrolliks eritöö
kooskõlas ISA 800 nõuetega, ei ole asjakohane.
Seoses sellega pöörame tähelepanu ka Eelnõu § 3 punktile 5 millega
krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) §-i 131 täiendatakse lõikega 5 järgmises
sõnastuses: „(5) Ühistupanga puhul tuleb tegevusloa saamiseks lisaks käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele esitada ka
audiitorettevõtja koostatud varade kvaliteedi hindamise aruanne, kui ühistupanga
tegevusloa taotleja on tegutsev äriühing, kes osutab käesoleva seaduse § 6 lõike 1
punktides 1–3 nimetatud teenuseid. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud
aruanne peab sisaldama audiitorettevõtja arvamust krediidiasutuse tegevusloa
taotleja laenuportfellile kehtestatud nõuete täitmise kohta. Nimetatud aruande
puhul viiakse hindamine läbi vastavalt vandeaudiitori kutsetegevuse standardile
ISA 800.” Palume selgitada, miks antud juhul on viide standardile ISA 800
asjakohane.
Selgitatud/
osaliselt
arvestatud
Eelnõust on välja jäetud
viited standarditele, kuid
selgitatud seletuskirjas, et
audiitor peaks andma
põhjendatud kindlustunnet
ning likviidsuspuhvri
kontrollimisel piiratud
kindlustunnet.
83
5 Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse HLÜS-i § 17 lõikega 5. Palume vastavat
normi täiendada osaga, mis keelab hoiu-laenuühistu (edaspidi HLÜ) liikmeks
saada juriidilisel isikul, mille omanik on või mida kontrollib HLÜ juhatuse või
nõukogu liige.
RM on seisukohal, et HLÜ liikmeks astumise täielik keelamine juriidilistel
isikutel, kes on HLÜ juhatuse või nõukogu liikmega seotud, oleks
ebaproportsionaalne ettevõtlusvabaduse piiramine. Rahandusministeeriumi
hinnangul tekib huvide konflikt mitte juhtorgani liikmega seotud juriidilise isiku
HLÜ liikmeks astumisel, vaid nimetatud seotud isikule teenuseid osutades (eeskätt
viidatud isikule laenu andmisel). Sellest tulenevalt on Eelnõus muudetud HLÜS §
28 lõike 7 sõnastust, et laenu andmise piirang hõlmaks ka juhtorgani liikmega
seotud juriidilisi isikuid.
Pöörame tähelepanu, et küsimus ei ole ainult laenu andmises. Kui HLÜ liikmeteks
saavad olla juriidilised isikud, mille omanikud on või mida kontrollib HLÜ
juhatuse või nõukogu liige, siis vastaval HLÜ juhatuse või nõukogu liikmel võib
tekkida võimalus teostada valitsevat mõju või teostada muul viisil kontrolli HLÜ
üle. Sellest tulenevalt uuesti palume täiendada HLÜS § 17 lõiget 5 selliselt, et HLÜ
liikmeks ei tohi saada juriidiline isik, mille omanik on või mida kontrollib HLÜ
juhatuse või nõukogu liige.
Teadmiseks
võetud/
selgitatud.
Eelnõuga lisatakse HLÜS-
i § 325, mille lõike 4
kohaselt ei või nõukogu
liikmeks olla HLÜ
juhatuse liige, prokurist,
audiitor ega
laenukommitee liige,
samuti krediidiasutuse ega
teise
finantseerimisasutuse, v.a
ühistupanga, juhatuse või
nõukogu liige. Juhul, kui
HLÜ leiab, et ühistu
liikmeks olev juriidiline
isik omab liigset kontrolli
HLÜ tegevuse üle, on lõike
4 teise lausega jäetud
ühistutele õigus näha
põhikirjaga ette muid
isikuid, kes ei või olla
nõukogu liikmeks.
Eelnõuga muudetakse
HLÜS §-i 36 ning
täpsustatakse nõudeid,
millele peab juhtorgani isik
vastama. Eelnõu koostajate
hinnangul aitab
eelmainitud paragrahv
maandada liigse mõjuga
seotud küsimusi, kuid
eelkõige selle lõiked 3-9.
Need sätted aitavad igal
HLÜ-l iseseisvalt ning
oma ühistu olemust, huve
ja struktuuri arvestades
hinnata, kas juhtorgani
liikmeks kandideeriv isik
on sobilik oma ülesannete
täitmiseks ning kas esineb
mingisugune oht, mis
realiseerub, kui isik antud
positsioonile valitakse.
Lisaks on eelnõuga
sätestatud mitmeid
piiranguid, mis
minimeerivad ohtu, et
liikmesust omav juriidiline
isik saaks oma mõjuga
ühistu käekäiku mõjutada,
nt HLÜS § 28 lõige 10
ning §-d 323 ja 341.
6 Krediidiasutuste seaduse muutmine
Eelnõu § 3 punkti 7 kohaselt ühistupanga asutamisel, tegutsemisel ja lõpetamisel
kohaldatakse KAS-i sätteid. Kehtiv KAS § 39 lõige 2 näeb ette, et ühistupanga
asutamisel kohaldatakse KAS §-s 25 sätestatut. Arvestades KAS § 38 uut
sõnastust, mille järgi ühistupanga asutamisele laienevad KAS-i sätted, siis jääb
Arvestatud.
84
arusaamatuks, et miks ei tunnistata KAS § 39 lõiget 2 kehtetuks ja vajalik on selle
normi säilitamine.
7 Eelnõu § 3 punkt 14 reguleerib ühistupanga liikmesuse lõppemise ja osamakse
tagasimaksmisega seonduvat. Kehtiv KAS kohustab ühistupanka ühistu liikme
väljaastumisel tagasi maksma talle osamaks. Üks peamisi riske, mis osamakse
tagastamise puhul võib tekkida, et selline tagasimakse võib omada olulist mõju
panga kapitaliseeritusele ja normatiivide täitmisele. Seda eriti olukorras, kus
korraga astub ühistust välja mitu liiget või ka juhul, kui ühe liikme osamaks on
märkimisväärselt suur. Määruse 575/2013 (edaspidi CRR) artikkel 29 ning
määruse 2014/214 artikkel 10 sätestavad muuhulgas nõuded ja piirangud
kapitaliinstrumentide tagasivõtmisele. Täpsemalt määruse 2014/241 artikli 10
punktid 1 ja 2 kehtestavad, et
- Krediidiasutus võib emiteerida esimese taseme põhiomavahenditesse
kuuluvaid instrumente tagasivõtmise võimalusega üksnes juhul, kui kõnealune
võimalus on ette nähtud kohaldatava siseriikliku õigusega.
- Krediidiasutuse õigus piirata tagasivõtmist kapitaliinstrumente reguleerivate
sätete alusel, nagu osutatud CRR artikli 29 lõike 2 punktis b ja artikli 78 lõikes
3, peab hõlmama nii õigust keelduda tagasivõtmisest kui ka õigust piirata
tagasivõetavat summat. Krediidiasutusel peab olema õigus keelduda
tagasivõtmisest või piirata tagasivõetavat summat piiramata ajaks vastavalt
lõikele 3.
Eeltoodust tulenevalt palume analüüsida:
i) muudatusettepanekuga viie aastase perioodi kehtestamise kooskõla CRR-i ja
määrusega 2014/241. Meie hinnangul ei ole see vastavuses määruse 2014/241
artikliga 10;
ii) kas üldkoosolek on pädev organ otsustama tagasimaksmisega seonduvat
ülaltoodud õigusaktide tähenduses;
iii) kas täna kehtiv mudel liikme osamaksest kui tagasivõtmise võimalusega
instrumendist on sobiv ja jätkusuutlik ka panga kapitali ning omavahendite vaatest,
sh võiks kaaluda osamakse käsitlemist kui tagasivõtmise võimaluseta
instrumendina.
Arvestatud
osaliselt/
selgitatud.
Toetame osamaksete
tagasimaksete üle
otsustamisel pädevuse
andmist ühistupanga
nõukogule ning oleme
sellest tulenevalt muutnud
eelnõud. Küll aga on
jäänud käesolevas ringis
jäänud arvestamata
tagasimakse perioodi
pikendamine lõputult, sest
see kujutab meie hinnangul
põhiseaduslikku riivet,
võttes arvesse ühistupanga
olemust ja põhimõtteid.
Käesolev eelnõu on
esitatud kooskõlastuseks
ka HLÜ-dele, kellega on
plaanis kohtuda 2024.
aasta augustis-septembris
ning arutada spetsiifiliselt
ühistupanga asutamise
ning opereerimisega
seotud probleeme.
Arutelude käigus võetakse
lauale ka antud tähtaja
teema.
8 Eelnõu § 3 punktiga 16 muudetakse KAS §-i 44. KAS § 44 lõike 1 kohaselt võib
ühistupanga osakapital erinevalt KAS § 35 lõigetes 1 ja 2 sätestatust olla vähemalt
üks miljon eurot, kui ühistupank ei osuta väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1
nimetatud investeerimisteenuseid ega KAS § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid
välisriigis, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid.
Et oleks üheselt arusaadav, et KAS § 44 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuste
osutamise piirang on absoluutne ega hõlma vaid välisriigis investeerimisteenuste
osutamist, teeme ettepaneku sõnastada KAS § 44 lõige 1 ümber järgnevalt:
„Ühistupanga osakapital võib erinevalt käesoleva seaduse § 35 lõigetes 1 ja 2
sätestatust olla vähemalt üks miljon eurot, kui ühistupank ei osuta käesoleva
seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis, asutades selleks filiaali või
osutades piiriüleseid teenuseid, ega väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1
nimetatud investeerimisteenuseid.“
Arvestatud.
9 Eelnõu § 3 punktiga 17 täiendatakse KAS-i §-ga 441. KAS § 441 lõike 2 kohaselt
teavitab ühistupank FI-d, kui ta soovib alustada sama paragrahvi lõikes 1
nimetatud investeerimisteenuste osutamist või KAS § 6 lõikes 1 nimetatud
finantsteenuste osutamist välisriigis. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on FI-l
õigus keelata ühistupangal investeerimisteenuste osutamine või teenuste
osutamine välisriigis, kui ühistupanga osakapitali määr langeb alla viie miljoni
euro.
Oleme varasemalt teinud ettepaneku, et ka KAS-is tuleb kehtestada piirang, et
ühistupank ei või piiriüleselt ega filiaali kaudu teenuseid välisriigis osutada ning
tegevuskoht peab asuma Eestis.
Arvestatud/
selgitatud.
Eelnõusse on lisatud KAS
§ 441.
85
RM-i selgituste kohaselt tekib HLÜ-de õigus välisriigis teenuste osutamiseks alles
krediidiasutuse tegevusloa saamisel. Pärast tegevusloa saamist on FI-l õigus
ettekirjutusega keelata ka ühistupangal välisriigis teenuste osutamist üldiste
krediidiasutustele kohaldatavate sätete alusel, st kui esinevad seaduses toodud
õiguslikud alused, või kui ühistupanga osakapital langeb alla 5 miljoni euro. Muus
osas ei leia RM, et ühistupanga teenuste osutamise kohta oleks mõistlik või
proportsionaalne piirata Eestiga.
Kui RM ei arvesta FI ettepanekuga kehtestada ühistupangale piirang välisriigis
teenuste osutamiseks, palume kustutada Eelnõu § 3 punktiga 17 pakutud KAS §
441 lõiked 2 ja 3 ning täiendada Eelnõu järgmiselt:
1) Tegevusloa taotluse esitamisel peab taotleja teavitama FI-d, kas ta soovib osutada
investeerimisteenuseid või mitte. Juba tegevusloa saamise hetkel peab olema
selgus, et kas investeerimisteenuseid osutataks või mitte, kuna sellest oleneb ka
ühistupanga osakapitali määr. Kui ühistupank soovib pärast tegevusloa saamist
osutada investeerimisteenuseid, siis ei piisa teavitusest nagu Eelnõus on välja
pakutud, vaid rakenduma peab tegevusloa menetluse kord, sest küsimus on
osutatavate teenuste laiendamises ning olemuslikult on tegemist tegevusloa
muutmisega. Investeerimisteenuse osutamine eeldab täiendavaid teadmisi ja
kompetentsi, protseduuride ja süsteemide loomist ning rakendamist. Lisaks on
vajalik ka osakapitali suurendamine vähemalt viie miljoni euroni. Samuti
rõhutame, et FI-l peab olema õigus keelata ühistupangal investeerimisteenuste
osutamist mitte ainult juhul, kui ühistupanga osakapitali määr langeb alla viie
miljoni euro, vaid ka siis kui esinevad muud asjakohased alused keeldumiseks
ning tegemist peab olema kindlasti loamenetlusega. Kui osakpaitali määr langeb
alla viie miljoni, peaks sellega kaasnema pigem kohene automaatne keeld teenuste
osutamisele, mitte pakutud lahendus, kus rikkumise aktsepteerimine jäetakse FI
otsustada.
2) Kui ühistupank soovib osutada KAS § 6 lõikes 1 nimetatud finantsteenused
välisriigis, siis peab taotleja teavitama FI-d oma soovist tegevusloa taotluse
esitamisel. Kui ühistupank otsustab hiljem, et ta soovib nimetatud teenuseid
välisriigis osutada, siis taotleb ta FI-lt vastava loa. Eelnõus tuleb kehtestada ka
nõue, et sellisel juhul peab ühistupank tõstma osakapitali vähemalt viie miljoni
euroni enne vastava taotluse FI-le esitamist. Rõhutame, et FI-l peab olema õigus
keelata ühistupangal välisriigis teenuste osutamist mitte ainult juhul, kui
ühistupanga osakapitali määr langeb alla viie miljoni euro, vaid ka siis kui
esinevad muud asjakohased alused keeldumiseks ning tegemist peab olema
kindlasti loamenetlusega. Kui osakpaitali määr langeb alla viie miljoni, peaks
sellega kaasnema pigem kohene automaatne keeld teenuste osutamisele, mitte
pakutud lahendus, kus rikkumise aktsepteerimine jäetakse FI otsustada.
Kokkuvõtlikult teeme ettepaneku täiendada Eelnõu selles osas sarnaselt KAVS
12. peatükis sätestatud regulatsioonile või teha viited KAS-i asjakohastele
sätetele.
Kui ühistupank on rikkumises seoses investeerimisteenuste osutamisega või
finantsteenuste osutamisega välisriigis, siis kohaldub KAS-i vastutuse peatükk,
FI õigus teha ettekirjutus ja kõik muud rakendatavad meetmed analoogselt
krediidiasutuste regulatsioonile.
10 Oleme varasemalt teinud mitmeid tähelepanekuid KAS-is sisalduvate
vastutussätete kohta. RM-i selgituste kohta on tähelepanek arvestatud ning
Eelnõusse on lisatud § 3 p 23. Juhime tähelepanu et Eelnõu § 3 punkt 23 ega
Eelnõu tervikuna ei sisalda pakutud regulatsiooni. Palume uuesti kaaluda
vastutussätete muutmist käesoleva Eelnõu raames, et vältida puudulikust
õiguslikust regulatsioonist tulenevaid probleeme.
Arvestatud. Vastavad sätted on lisatud
krediidiinkassode ja -
ostjate seadusega.
86
11 Oleme varasemalt palunud arvestada, et FI tegevust finantseeritakse
finantsjärelevalve subjektide poolt, mistõttu peaks järelevalve olema kulupõhine
ja lähtuma eesmärgist, et ühed subjektid ei peaks teisi subsideerima. FI hinnangul,
vähemalt esimesel aastal, peaks ette nägema täiendava mehhanismi, millega
ühistupangad ise tasuksid oma menetluskulu ja seda ei peaks subsideerima teised
järelevalve subjektid.
RM selgitas, et ta on põhimõtteliselt nõus, et üldiselt ei peaks ühed
järelevalvesubjektid teisi subsideerima. Samas aga on järelevalvetasude
ülevaatamine kavas eraldi eelnõuga, kuivõrd järelevalvetasud tuleb üle vaadata
finantssektori üleselt, mis vajab omakorda eraldi hinnangut, et leida konkreetsed
ja proportsionaalsed menetlustasude summad.
FI hinnangul tuleks ettepanekus tõstetud probleem lahendada käesoleva Eelnõu
raames, et regulatsioon oleks selge ja arusaadav Eelnõu jõustumisel. Sellest
tulenevalt palume uuesti ette näha täiendava mehhanismi, vähemalt esimesel
aastal, millega ühistupangad ise tasuksid oma menetluskulu ja seda ei peaks
subsideerima teised järelevalve subjektid.
Teadmiseks
võetud.
Eesti Pank
Täname võimaluse eest avaldada arvamust hoiu-laenuühistu seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi
„eelnõu“) kohta. Eesti Pank toetab eelnõu vastuvõtmist ning jätkuvalt oleme
arvamusel, et kuna hoiu-laenuühistud (edaspidi „HLÜ“) tegelevad avalikkuselt
hoiuste kaasamisega, siis peaks järelevalvet nende tegevuse üle tugevdama.
Täiendavalt arvame, et seda protsessi peaks kiirendama, sest kahanemistrendi
jätkavad nii hoiuste maht, hoiustajate arv kui ka kapitali- ja likviidsuspuhvrid.
Juhtimisvead ja puudulik järelevalve on viinud ka juba mõnede HLÜde tõsiste
makseraskusteni.
HLÜdega seotud riskid jätkavad kuhjumist ning kõikide HLÜde kapitali- ja
likviidsuspuhvrid ei pruugi olla enam piisavad. Keskmiselt ulatub HLÜde
omakapitali osakaal koguvarades ligikaudu 20%ni, kuid mitme HLÜ puhul jääb
see alla 10%, mis ei pruugi olla piisav võimalike laenukahjumite katmiseks ega
kooskõlas kehtiva HLÜ seaduse nõuetega.
Samuti on osadel HLÜdel piiratud likviidsed vahendid hoiustajatele kiirete
väljamaksete tegemiseks. HLÜde sularaha ning nõuded keskpangale ja
kommertspankadele moodustavad keskmiselt ligikaudu 5% koguvaradest
(võrdluseks: kommertspankade sarnane näitaja on umbes 25%); sealhulgas ei
täida osad HLÜd juba praegu HLÜSiga kehtestatud likviidsusnõuet hoida
vähemalt 5% hoiuste summast nõudmiseni hoiusena Eesti või mõne lepinguriigi
krediidiasutuses. Samuti on üks HLÜ 2023. aasta jooksul rikkunud kehtivat
kohustusliku reservi nõuet.
Toetudes ülaltoodule leiame, et eelnõus väljapakutud üleminekuperiood on liiga
pikk. Tegutsevatele HLÜdele antakse kolm aastat – st kuni 01.01.2027 aega
otsustada, kas ja millises vormis oma tegevust jätkata. See tähendab, et
praktiliselt saavad HLÜd oma senist tegevust jätkata vähemalt kolm aastat.
Tulenevalt HLÜdega seotud riskidest teeme ettepaneku üleminekuaega oluliselt
lühendada – HLÜd annaksid oma tegevuse jätkamisest teada hiljemalt
31.12.2024, taotleksid vajadusel Finantsinspektsioonilt oma tegevuseks sobivat
(krediidiasutuse või ühistupanga) tegevusluba hiljemalt 31.12.2025 ning
tegevusloa tingimuste täitmisel saaksid selle hiljemalt 31.12.2026. Sellega
väldime tahtlikku juhtimisotsuste edasilükkamist ja hoiustajate huvide
võimalikku kahjustamist.
Selgitatud/
osaliselt
arvestatud.
Üleminekuperioodi
pikkust ei ole eelnõu
koostajate hinnangul
võimalik lühendada, sest
juba krediidiasutuse
tegevusloa saamine võtab
ligikaudu üks aasta aega.
Kuivõrd käesolev eelnõu
korraldab Eestis ümber ühe
finantsvaldkonna ning
riivab (õigustatult) HLÜ-
de õigusi (vt seletuskiri
punkt 6.3.2), peab HLÜ-de
tegevuse lõpetamiseks
andma ühistutele piisavalt
mõistliku aja, mille jooksul
saaksid nad otsustada,
millises vormis nad
soovivad jätkata ning teha
ettevalmistusi tegevusloa
saamiseks, ühistulise
tegevuse lõpetamiseks või
tulundusõhistu vormile
üleminekuks (ehk lõpetada
hoiuste kaasamine).
Eelnõu koostajate
hinnangul on kõiki
muutusi arvestades
(reklaamipiirang, uute
liikmete vastuvõtmise
piirang, kohustus
otsustada, mis vormis
jätkata ning vajadusel
taotleda luba), vajalik, et
antud üleminekuperiood
oleks selline, nagu eelnõus
sätestatud. Lühema
perioodi sätestamisel tekib
87
Ülaltooduga seotult peame ülioluliseks ja toetame eelnõus § 27 kirjeldatud
likviidsusnõuete kehtestamist. Samuti toetame täiendavate hoolsuskohustuste
kehtestamist HLÜ juhatuse liikmetele ning laenupiiranguid neile ja nendega
seotud ettevõtetele. Olulised on panganduses rakendatavate „tunne-oma-klienti“ ja
vastutustundliku laenamise põhimõtete rakendamine laenutegevuses (eelnõu §28
ja §281) ning omanikujärelevalve juhtorgani liikmete suhtes.
oht, et mitte ükski
ühistutest ei jõua taotleda
FI-lt krediidiasutuse
tegevusluba, mis aga ei ole
käesoleva eelnõu eesmärk;
eesmärk on, et ettevõtlus
ühistulises vormis saaks
jätkuda eelkõige
ühistupanga näol, kuid
ilma nende riskideta, mis
on tõenäolised
realiseeruma (ja on ka
minevikus realiseerunud)
seetõttu, et HLÜ-d ei allu
oma tegevusega ühelegi
järelevalveasutusele (v.a
RAB, kuid seda ainult
juhtide fit-and-proper ja
rahapesu perspektiivist),
mis kontrolliks
finantsasutuse tegevust
ning kooskõla kehtivate
normidega.
Justiitsministeerium
1 Eelnõu § 1 punktiga 33 täiendatakse HLÜS § 28 lõikega 11, mille kohaselt
kohaldub tarbijakrediidi regulatsioon siis, kui krediidisaaja on tarbija (mitte pelgalt
füüsiline isik). Esmalt märgime, et tekstiosas „majandus- ja kutsetegevuses“ tuleb
asendada sõna „ja“ sõnaga „või“, kuna hõlmatud ei ole mitte nii majandustegevus
kui ka kutsetegevus, vaid kas majandus- või kutsetegevus. Samuti tuleks sättes
täpsustada, et füüsiline isik ei tegutse mitte üldiselt majandus- või kutsetegevuses,
vaid ei tegutse majandus- või kutsetegevuses seoses laenuvõtmisega. Lisaks on
sätte sõnastus täiendamise järgselt mõnevõrra konarlikuks muutnud, mistõttu
pakume omalt poolt välja järgmise sõnastuse: „Kui hoiu-laenuühistu annab laenu
füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse laenuvõtmisel oma majandus- või
kutsetegevuses, peab hoiu-laenuühistu järgima oma sisekorras ning käesoleva
seaduse §-s 281 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale piisavate
selgituste ja teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku laenamise nõudeid,
samuti kohaldama võlaõigusseaduse §-des 409, 411 ja 412 sätestatut“. Viidatavate
sätete osas palume arvestada järgnevas lõigus toodud tähelepanekuid.
Võrreldes 2023. a. veebruaris kooskõlastamisele esitatud eelnõus sätestatuga on
täiendatud loetelu, millised võlaõigusseaduse (VÕS) tarbijakrediiti reguleerivad
sätted kohalduvad siis, kui HLÜ-d annavad laenu tarbijast liikmele. Kui varasemas
versioonis viidati VÕS §-dele 409, 411 ja 412, siis nüüd viidatakse VÕS § 4031
lõikele 1, § 4041 lõikele 1 ning §-dele 411, 412, 4141 ja 416. Seletuskirjas (lk 86)
on selgitatud, et kõikide tarbijakrediidilepingute sätete ette nägemine HLÜS-is ei
ole mõistlik, arvestades tarbijakrediidi ja ühistulise tegevusvormi erisusi.
Küsimuse tõstatas Finantsinspektsioon, kes palus kaaluda ka teisi VÕS-i tarbija-
krediidilepingute sätteid. Leiame, et selles osas tuleks eelnõu § 1 punkti 33
selgitust täpsustada ning välja tuua, miks on eelnõu koostajate hinnangul
põhjendatud kohaldada vaid sättes viidatud norme, mitte kogu tarbijakrediidi
regulatsiooni. Praegu piirdutakse seletuskirjas sisuliselt viidatud sätete
tsiteerimisega, kuid puudub analüüs selle kohta, miks on põhjendatuks peetud
kohaldada just neid ning mitte teisi tarbijakrediiti puudutavaid sätteid. Näiteks ei
selgu seletuskirjast, miks on uuest eelnõu versioonist välja jäetud viide VÕS §-le
409, kuigi varasem versioon sellist viidet sisaldas. Kuigi seletuskirja kohaselt
peaks kohaldama sarnast tarbijat kaitsvat regulatsiooni nii HLÜ-de kui ka
Arvestatud.
88
krediidiandjate puhul, siis mingil põhjusel on eemaldatud tarbija taganemisõigus
(VÕS § 409), olgugi et see on praktikas väga oluline õiguskaitsevahend, kuna
võimaldab läbi mõtlemata ja rutakalt tehtud laenuotsusest 14 päeva jooksul
loobuda. Palume selgitada, miks on muude krediidiandjate puhul tarbija
taganemisõigus ette nähtud, kuid HLÜ laenu puhul mitte.
Kui eelnõu eelmises versioonis esines probleem ka selles, et mitmed VÕS-i sätted
viitavad omakorda teistele VÕS-i sätetele (nt VÕS § 409 viitab VÕS §-le 404), siis
seletuskirja kohaselt on uue eelnõu koostamisel neid tähelepanekuid arvestatud
ning HLÜ § 28 lg 11 sõnastust ja seletuskirja muudetud. Samas võib endiselt
viidatud sätete rakendamine tekitada segadust, kuna ka need sätted viitavad
mitmes kohas teistele (HLÜ § 28 lõikes 11 nimetamata) sätetele. Nii näiteks
sätestab VÕS § 411 lõige 6, et krediidiandjal ei ole õigust nõuda /…/ tarbijalt
hüvitist, kui krediidiandja ei ole järginud käesoleva seaduse § 4034 lõikes 6
sätestatut. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud
esitamata teabe vastavalt käesoleva seaduse § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud
krediidiandjale esitatud teavet ning selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud
tarbija krediidivõimelisust valesti. Selle sätte kohaselt ei saa krediidiandja nõuda
hüvitist, kui ta ei ole järginud VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut. Samas ei olegi
krediidiandja HLÜ § 28 lõike 11 kohaselt kohustatud VÕS § 4034 lõiget 6 järgima,
kuna seda sätet loetelu ei sisalda. Sarnaselt sätestab VÕS § 416 lõige 4, et
krediidiandja võib lepingu üles öelda juhul, kui krediidiandja ei saanud tarbija
krediidivõimelisust õigesti hinnata, sest tarbija jättis teadlikult esitamata käesoleva
seaduse §s 4034 nimetatud teabe või võltsis krediidiandjale esitatud teavet. Samas
ei ilmne eelnõust, et tarbijal oleks kohustust esitada VÕS §-s 4034 nimetatud teave.
Teistele sätetele viitavad ka VÕS § 4031 lg 1 punktid 14 ja 15. Eriti oluline on
sealjuures VÕS § 4031 lg 1 punkt 15, kuna selles viidatud VÕS § 4031 lõige 6
annab tarbijale õiguse nõuda lisaks Euroopa tarbijakrediidi standardinfo
teabelehele ka tasuta tarbijakrediidilepingu projekti koopia. Nõudeõigust
kehtestava normi puhul peab olema üheselt selge, kas see konkreetses olukorras
kohaldub ja kas seega on tarbijal õigus esitada normis nimetatud nõue või mitte.
Seega on VÕS-ile viitamisel oluline järgida, et teistele sätetele viitavad normid ei
tekitaks normi adressaadile segadust oma õiguste ja kohustuste osas.
Lisaks viitame, et seletuskirjas (lk 23) on selgitatud, et füüsilisest isikust liikmele,
kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, laenu andmisel peaks laenu
taotlejale laienema vähemalt samaväärne teabe saamise kohustus nii krediidiandja
kui ka HLÜ juures sh kohaldama füüsilisest isikust laenuvõtjale võlaõigusseaduse
§-des 4031 lõikes 1, 4041 lõikes 1, 411, 412, 4141 ja 416 sätestatut; aga ka peaks
HLÜ ise järgima §-s 27 toodud laenu andmise nõuete ning §-s 281 sätestatud
krediidivõimelisuse hindamise korra nõuete täitmiseks. Esmalt jääb arusaamatuks,
miks on öeldud, et laenu taotlejale (tarbijale) peaks laienema teabe saamise
kohustus, mistõttu tuleb füüsilisest isikust laenuvõtjale kohaldada eelnevalt
nimetatud tarbijakrediidi sätteid. Nimetatud sätetest ei tulene mitte tarbijale kui
laenuvõtjale teabe saamise kohustust, vaid vastupidi on krediidiandjal (HLÜ-l)
kohustus anda tarbijale lepingueelset teavet. Seega tuleks seletuskirja sõnastust
täpsustada ja vältida sõnastust, mille kohaselt oleks justkui tarbijal teabe saamise
kohustus. Lisaks on viide HLÜS §-le 27 ebaõige, kuna laenu andmise nõuded on
sätestatud HLÜS §-s 28. Teiseks võib lugeja jaoks olla mõneti eksitav seletuskirjas
(lk 7) toodud kategooriline väide, et VÕS kohaldub HLÜ-le juhul, kui HLÜ
väljastab laenu tarbijatele ehk füüsilistele isikutele (kohaldatakse VÕSi
tarbijakrediidi alaseid sätteid). Taas ei saa võrdsustada tarbijaid ja füüsilisi isikuid,
vaid täiendava kriteeriumina peab füüsiline isik tegema tehingu väljaspool oma
majandus- või kutsetegevust. Lisaks tuleks eelnõu § 1 punkti 33 sõnastusest
tulenevalt täpsustada, et tarbijale laenu andmisel ei kohaldata mitte kõiki VÕS-i
tarbijakrediiti reguleerivaid sätteid (nagu ütleb praegune sõnastus), vaid üksnes osa
tarbijakrediidi sätteid, millele on viidatud HLÜS § 28 lõikes 11. Eeltoodust
tulenevalt palume seletuskirja täpsustada.
89
2 Eelnõu 1 punktiga 44 täiendatakse seadust §-dega 321–325. Paragrahvi 325 lõikes
8 sätestatakse, et sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõusolekut ei ole tehingu
tegemiseks vaja, kui tehinguga viivitamisega kaasneks hoiu-laenuühistule oluline
kahju. Palume seletuskirjas selgitada, mida tähendab oluline kahju ning kuidas
seda määratakse.
Arvestatud.
3 Eelnõu § 1 punktiga 47 muudetakse HLÜS § 36, mille lõikes 1 sätestatakse
nõuded juhtorgani liikmetele ja töötajatele. Kuigi on arusaadav, et nõutud
andmeid edastab isik selleks, et kontrollida tema nõuetele vastavust, peaks see
eesmärk selgelt ka seaduses välja toodud olema. Samas puuduvad seletuskirjas
põhjendused ja selgitused, miks küsitud andmeid vaja on ning mille alusel on
pandud isikule kohustus esitada ülevaade karistusregistrisse kantud karistuste
kohta. Juhime tähelepanu, et karistusregistri seaduse (KarRS) § 16 lõike 1
kohaselt on keelatud isikult nõuda tema kohta registris või registri arhiivis
hoitavaid andmeid.
HLÜS § 36 lõike 7 kohaselt tuleb säilitada juhtorgani liikme valimiseks või
määramiseks esitatud andmed tema hariduse, töökogemuse, ettevõtluses
osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta, samuti
kinnitus, et puuduvad HLÜS-is sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla
HLÜ juhtorgani liige, viis aastat pärast töösuhte lõppemist. Arvestades, et
karistusregistrist kustutatakse andmed vastavalt KarRS §-le 24, jääb
kavandatud säte ebaselgeks. Kas eelnõuga soovitakse ette näha, et HLÜS-is
võib andmeid karistuste kohta hoida kauem kui karistusregistris? Lisaks ei selgu,
mis saab juhul, kui isik esitab andmed karistuste kohta - kas siis tegelikult on
võimalik isikul saada HLÜ juhtorganisse või mitte? Kui isikut ei ole karistatud,
kas siis säilitatakse ka teadet selle kohta, et isikut ei ole karistatud? Juhul, kui
isikut on karistatud, siis millised süüteod siia alla lähevad – kas ka näiteks piletita
sõit, kiiruse ületamine? Palume neid asjaolusid selgitada. Lisaks palume
seletuskirja täiendada põhjendusega, miks nimetatud andmeid just viis aastat
pärast töösuhte lõppemist säilitada tarvis on.
Arvestatud/
selgitatud.
Oleme eelnõuga
ühtlustanud andmete
säilitusaegu (vt HLÜS § 36
lõige 2 ja § 413).
4 Eelnõu § 1 punktiga 54 täiendatakse seadust 71. peatükiga, mis reguleerib
raamatupidamist, aruandlust ja avalikustatavat teavet. Kavandatud § 413
reguleerib liikme õigust saada teavet, andmete säilitamist ja HLÜ kohta
avalikustatavat teavet. Selgusetuks jääb, miks on andmete säilitustähtajad
sätestatud ainult lõike 2 punktide 5 ja 6 kohta? Kas ülejäänud andmeid
säilitatakse vastavalt raamatupidamisseadusele? Kui nii, siis palume seletuskirja
vastavalt täiendada. Lisaks palume kavandatud säte ja seletuskiri viia kooskõlla
osas, mis puudutab liikme õigust teavet saada. Nimelt on seletuskirjas (lk 32)
toodud selgitus laiem kui seadus, hõlmates ka liikmeks soovijat. Kui eesmärk on
tagada teabe saamise õigus mõlemale, nii liikmele kui liikmeks astuda soovijale,
siis tuleb see ka eelnõus sätestada. Kui aga üksnes liikmele, siis tuleb seletuskirja
vastavalt muuta.
Arvestatud.
5 Eelnõu § 1 punktiga 56 täiendatakse seadust 81. peatükiga, mis reguleerib HLÜ
pankrotti. Kavandatud §-ga 452 sätestatakse ajutise pankrotihalduri nimetamine,
sealjuures nähakse ette, et seda tehakse kolme päeva jooksul alates
pankrotiavalduse menetlusse võtmisest. Seletuskirjas (lk 34) on märgitud, et
tegemist on erinormiga pankrotiseaduse (PankrS) §-st 15 ja soovitakse ajutise
halduri tähtaega HLÜ puhul vähendada PankrS-s ettenähtud kümnelt päevalt
kolmele. Küsitav on, kas täielikult on välistatud sellisel juhul ka PankrS-i need
sätted, mis reguleerivad olukorda, kus ajutist haldurit ei nimetata (nt PankrS § 15
lõige 3). Samuti tuleks läbi mõelda, kas ajutise halduri nimetamise tähtaega
reguleerides on tagatud pankrotimenetluse selline kiirus, nagu eelnõu algatajad
soovivad. Näiteks krediidiasutuste kohta on ette nähtud veelgi täpsemad
põhimõtted KAS §-s 125, mille lõige 1 näeb ette, et krediidiasutuse suhtes otsustab
kohus pankrotimenetluse algatamise viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme
Arvestatud.
90
tööpäeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest arvates. Palume ühtlustada
eelnimetatud põhimõtted sarnaselt krediidiasutuste suhtes kehtivaga ning vältida
täienduste kehtestamist, mis ei pruugi olla kooskõlas kohtumenetluses
väljakujunenud juba kehtiva regulatsiooniga.
Kavandatud HLÜS § 455 näeb ette erikorra PankrS-is ettenähtud nõuete
rahuldamise järkude regulatsioonist. Juhime tähelepanu sellele, et praeguse eelnõu
vastavat paragrahvi on võimalik tõlgendada, justkui kohaldatakse HLÜ suhtes
üksnes PankrS § 153 lõikes 2 sätestatut. Palume PankrS §-s 153 ettenähtud pandiga
tagatud nõuete rahuldamise sätted (ka lõige 3 jj) üle vaadata ning kontrollida, kas
nimetatud sätted siiski võiksid olla kohaldatavad ka HLÜ-de puhul.
6 Eelnõu § 1 punktiga 57 täiendatakse seadust rakendussätetega. Palume täiendada
eelnõu ka selles osas, mis saab HLÜ-dest, kes ei ole esitanud krediidiasutuse
tegevusloa taotlust ega tegutse enam edasi pärast 2029. aastat. Palume täiendada
eelnõu rakendussätte ja vastavate selgitustega, mida äriregister selliste HLÜ-dega
tegema peab – kas need kustutatakse registrist, kas kustutamine võib olla
automaatne jms.
Arvestatud.
7 Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse krediidiasutuste seaduse (KAS) § 3 lõikega
11, mille kohaselt ühistupank ei või tegutseda aktsiaseltsi vormis. Jääb selgusetuks,
mis vormis ühistupank siis tegutseda tohib – kas on mõeldud kõiki muid juriidiliste
isikute liike? Seletuskirjast on võimalik tuletada üksnes tulundusühistuna
tegutsemise võimalikkust, aga sättest endast seda välja ei ole võimalik lugeda.
Palume sättes nimetada ja seletuskirjas selgitada, mis juriidiliste isikute liigid
võivad ühistupangaks olla.
Arvestatud. Eelnõust jäetakse välja
KAS § 3 lõike 11 täiendus.
8 Eelnõu § 3 punktiga 16 muudetakse KAS § 44, mille lõike 4 kohaselt kutsub
ühistupanga juhatus kokku erakorralise üldkoosoleku ühistupanga osakapitali
muutmiseks, kui ühistupanga osakapital väheneb vähemalt viie protsendi võrra
võrreldes riigi andmekogudes ja Finantsinspektsiooni veebilehel kajastuva
summaga. Küsimusi tekitab sellise sätte tähendus ning kas see puudutab siiski
omakapitalile esitatavaid nõudeid? Kui üldkoosoleku kokkukutsumise eelduseks
on vaid muutus veebilehel/andmekogus, kas sellisel juhul võib kapital korduvalt
väheneda viie protsendi võrra ning millise tasemeni peaks see lubatud olema?
Meie hinnangul ei ole hea lahendus lugeda nõutavaks erakorralise koosoleku
kokkukutsumist lähtuvalt andmetest andmekogus/veebis, vaid see peaks olema
nõutav sisuliselt juhul, kui kapital väheneb (vt kehtiva HLÜS § 22 lõiget 3).
Mõeldav on ka olukord, kus veebilehe või andmekogu andmed osutuvad
ekslikuks, omakapital reaalselt muutub, aga põhjust erakorralise koosoleku
kokkukutsumiseks ei ole, sest andmekogus/veebilehel muutust ei nähtu. Lisaks
palume täpsustada nii eelnõus kui seletuskirjas, milliste riigi andmekogude
andmeid siin on mõeldud. Sealhulgas palume täpsustada õiguslikku alust riigi
andmekogust andmete saamiseks.
Arvestatud/
selgitatud.
Oleme üle vaadanud KAS
§ 44 lõike 4 ning muutnud
selle sõnastust, võttes
arvesse KAS §-s 51
sätestatut.
9 Eelnõu § 3 punktiga 31 täiendatakse KAS § 116 lõigetega 4 ja 5, mis näevad ette
ühistupanga vabatahtliku lõpetamise, kui ühistupangal on vähem kui 50 liiget ja
liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud. Lisaks, kui ühistupanka ei
lõpetata vabatahtlikult kuue kuu jooksul, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda
kohtu kaudu ühistupanga sundlõpetamist. Palume seletuskirjas täpsemalt selgitada
ning vajadusel ka eelnõu täiendada põhimõtetega, mis hetkest täpselt kahekuulise
tähtaja jooksmine algab. Kas väljaarvamisotsuse tegemisest arvates (vt
tulundusühistuseaduse (TÜS) § 20), liikme kustutamisest nimekirjast või mõnest
muust hetkest? Finantsinspektsiooni jaoks ettenähtud kuuekuulise tähtaja säte võib
samuti tekitada praktikas ebaselgust (tähtaja alguse määratlemine jne), mistõttu
palume ka seda täpsustada.
Arvestatud.
91
10 Eelnõu §-ga 6 sätestatakse seaduse jõustumine 2024. aasta 1. aprillil. Kuivõrd
samaks ajaks on vaja rakendada ühinguõiguse revisjoniga välja töötatud
äriseadustiku jt suuremahulisi muudatusi, palume äriregistri arenduste tegemiseks
ette näha aeg, mis on vähemalt 6 kuud pärast eelnõu vastuvõtmist Riigikogus.
Arvestatud.
11 Üldine märkus väärteosätete kohta. Seletuskirjas (lk 7) märgitakse, et Eestis
reguleerib HLÜ-de tegutsemist eelkõige 1999. aasta 2. veebruaril vastuvõetud
HLÜS. Küsimustes, kus HLÜS ei näe regulatsiooni ette, tuleb kohaldada TÜS-i.
HLÜ on HLÜS-i kohaselt tulundusühistu vormis tegutsev finantseerimisasutus,
mille peamine ja püsiv tegevus on erinevate finantsteenuste osutamine eelkõige
oma liikmetele. Samuti tuuakse välja, et lisaks võib HLÜ-le kohalduda ka
makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (MERAS) ning VÕS ja krediidiandjate ja
–vahendajate seadus (KAVS). MERAS kohaldub juhul, kui HLÜ soovib osutada
makseteenuseid (raha ülekandmist jms). VÕS kohaldub juhul, kui HLÜ väljastab
laene tarbijatele ehk füüsilistele isikutele (kohaldatakse VÕS-i tarbijakrediidi
alaseid sätteid).
Palume seletuskirjas selgelt välja tuua, kas HLÜ-dele on kavas hakata rakendama
väärteovastutust tulenevalt sellest, et neile võivad kohalduda MERAS, KAVS ja
seeläbi kohalduda nendes seadustes sätestatud väärteod. Praegu on rõhutatud
üksnes seda, et juhul, kui HLÜ on vastavalt KAS-ile tegevusloa taotluse esitanud,
kuid Finantsinspektsioon ei ole 2028. aasta 31. detsembriks tegevusloa andmist
või sellest keeldumist otsustanud, ei loeta HLÜ tegevust tegevusloata tegevuseks
karistusseadustiku tähenduses. Sellel juhul ei ole HLÜ-l lubatud alates 2029. aasta
1. jaanuarist kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni uusi
lepinguid HLÜS §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks sõlmida, enne 2029. aasta
1. jaanuari sõlmitud lepinguid nimetatud teenuste osutamiseks pikendada ega
HLÜ-sse uusi liikmeid vastu võtta. Seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis on
Justiitsministeeriumi vastavasisulisele märkusele vastatud, et juhul, kui HLÜ on
HLÜS-i järgi kohustatud taotlema panga tegevusloa ning ei ole vastavat taotlust
seaduses toodud kuupäevaks Finantsinspektsioonile esitanud, on võimalik lugeda
hoiulaenuühistu tegevus tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses.
Kooskõlastustabelis (lk 134) mööndakse, et enne, kui ühistud allutatakse
Finantsinspektsiooni järelevalve alla (st ühistupanga vormis), ei ole võimalik ette
näha efektiivset ja kõikehõlmavat kontrolli riigi poolt. Sisuliselt jääb see ikkagi
ühistu liikmete (kaudseks) vastutuseks, kas ja kuidas ettenähtud nõuetest kinni
peetakse. Eelnõuga ettenähtud täiendav audiitorkontroll saab vastavad
puudujäägid liikmete jaoks välja tuua, kelle otsustada jääb siis vajalikke nö
sammude astumine.
Kuna eelnõuga nähakse ette suur hulk nõudeid, mida HLÜ peab täitma, tekib meil
küsimus, kas mitte ühegi nõude täitmata jätmine ei too endaga kaasa
väärteovastutust?
Juhime tähelepanu, et vajadusele vastutussätteid korrastada on korduvalt viidanud
oma tagasisides ka Finantsinspektsioon (kooskõlastustabeli lk 92, lk 122).
Sealjuures on Rahandusministeerium kooskõlastustabelis vastanud märkusele (lk
122), milles Finantsinspektsioon palub kaaluda vastutussätete muutmist käesoleva
eelnõu raames, et vältida puudulikust õiguslikust regulatsioonist tulenevaid
probleeme, et märkusega arvestatud ja eelnõusse on lisatud § 3 p 23. Viidatud säte
aga muudab KAS § 56 lõiget 3, mis reguleerib juhatuse liikme nõudeid ega ole
seotud vastutusega.
Teadmiseks
võetud.
12 Üldine märkus HLÜ kohustuse kohta tagada kooskõla õigusaktidega.
Justiitsministeerium kordab eelnõu eelmise versiooni kohta tehtud märkust.
Eelnõus on läbivalt viidatud HLÜ kohustusele tagada kooskõla õigusaktidega (nt
kavandatud HLÜS-i §-d 341, 39 lõige 1, 40 lõige 1, 41 lõige 5, 411 lõige 1). Ei ole
Arvestatud.
92
arusaadav, mis seadusi ja muid õigusakte on mõeldud. Sealjuures ei ole ka
seletuskirjas selgitatud, milliseid õigusakte silmas peetakse, mistõttu on ebaselge,
kui laialt peab kavandatud kohustusi tõlgendama. Kooskõlastustabelis (lk 134)
esitatud põhjendusega, et seaduses ega eelnõu seletuskirjas ei oleks võimalik
ammendavalt üles lugeda kõiki õigusakte, mis kohalduvad HLÜ kui
tulundusühistu raamatupidamise korraldamisele, on keeruline nõustuda. Kui ei ole
välja toodud, millistest õigusaktidest nõuded tulenevad, siis kuidas nõuda nende
täitmist? Kui rikkumise eest järgneb väärteovastutus, ei saa mingil juhul nõustuda
nii ebatäpse sõnastusega. Isegi, kui nende nõuete rikkumine väärteovastutust kaasa
ei too, on nii isikutel vähemalt kindlus, et ei järgne kahjulikke tagajärgi. Seega
palume sõnastada eelnõuga ettenähtud kohustused võimalikult täpselt ning avada
seletuskirjas nende sisu.
13 Normitehnilised ja keelemärkused
Palume lisaks arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis
jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju
kohta.
Arvestatud.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
1 TTJA peab põhjendatuks ja toetab eelnõu peamiseid eesmärke, milleks on
võimaldada hoiulaenuühistutele sujuv üleminek ühistupanga või nn tavalise panga
tegutsemismudelile. Muu hulgas keelustatakse hoiuseintresside reklaam, sest
sellistele hoiustele ei laiene riiklik Tagatisfondi kaitse. Eelnõuga plaanitakse
keelustada hoiuseintresside reklaam juba I etapis, mis avaldab positiivset mõju
tarbijate majanduslikele huvidele. Hoiuseintressi reklaami keelustamisega ei
mõjuta hoiu-laenuühistute reklaamitavad kõrgemad intressimäärad tarbija raha
paigutamist hoiustele, millega kaasneb kõrgem risk, kui riikliku Tagatisfondiga
kaitsega panga pakutav hoiuseintress.
Teadmiseks
võetud.
2 TTJA peab oluliseks avaldada arvamust eelnõu seletuskirja punkti 6.4. kohta, mis
käsitleb mõju teistele riiklikele institutsioonidele. Eelnõu kohaselt keelustatakse
hoiu-laenuühistu reklaamis pakutava intressimäära näitamine. Eelnõu § 5 kohaselt
täiendatakse reklaamiseaduse paragrahvi 29 lõikega 37, mille täitmise üle teostab
riiklikku järelevalvet TTJA (vt RekS § 30 lg 1). Seega lisatakse eelnõuga TTJA-le
kohustus tagada hoiu-laenuühistute reklaamide õiguspärasus. See tähendab, et
eelnõuga tekib otsene mõju ka TTJA-le, mille analüüsimist peab TTJA oluliseks.
1.1.TTJA-le kaasneb täiendav kohustus kontrollida hoiu-laenuühistute reklaame
ning tagada, et nendes reklaamides ei esitataks pakutavat intressimäära.
1.2.Täiendava kohustuse tekkimisel TTJA-le tuleb arvestada ka halduskoormuse
suurenemist ja vastutusvaldkonna laienemist. TTJA tööplaani aluseks on
ohuprognoos, milles on välja selgitatud ohtude tõenäosus ja kaalukus.
Ohuprognoosi põhjal kinnitatakse igaks kalendriaastaks TTJA järelevalve-
ehk tööplaan, kus kajastatakse täpsemalt, mida kontrollitakse. Eelnõuga
lisatakse hoiu-laenuühistute reklaami piirangud reklaamiseaduse 4. peatükki
ehk kaupade ja teenuste reklaami piirangute hulka. Sellega muutuvad HLÜ
reklaamid senisest rohkem fookusesse, sest seadusandja on pidanud
vajalikuks kaitsta tarbijaid teatud reklaamis esitatava teabe eest.
Ohuprognoosist lähtuvalt on piirangutega reklaami valdkonnad suuremas
fookuses ja moodustavad suure mahu kogu reklaami järelevalvest.
1.3.Täna on reklaami üle järelevalve teostamiseks TTJA-s ette nähtud 1,5
ametikohta.
1.4.30.06.2023 tehtud Riigikontrolli aruandest Riigikogule (Vastutustundlik ja
teadlik laenamine ning tarbijakaitse pangaväliste krediidiandjate
Arvestatud/
selgitatud.
Eelnõu seletuskirja mõjude
analüüsi osa on täiendatud
TTJA töökoormuse
tõusuga.
93
tarbimislaenude puhul)2 nähtub, et pidades silmas tööjõu vähesust, on TTJA
eesmärk – tegutseda kaebuste põhjal ja kõrvaldada kiiresti reegleid rikkuvad
reklaamid – asjakohane (p 44). Seejuures rõhutati, et järelevalveasutused
peaksid rakendama kõiki neile antud menetluslikke võimalusi, et tagada
tarbijate kaitse3. Võttes arvesse nii reklaamide arvulist rohkust kui ka
erinevaid meediumeid, milles reklaame avaldatakse, on TTJA 1,5
ametikohta juba praegu kehtivate reklaaminõuete ja -piirangute
kontrollimiseks liiga vähe.
1.5.Samuti tuleb arvestada, et järelevalves võtavad märkimisväärse osa tööajast
juriidiline analüüs ja arutelud. Pidevalt tuleb turule uusi finantstooteid mida
hakatakse reklaamima. Uute finantstoodete kvalifitseerimiseks tuleb esmalt
hinnata toote või teenuse sisu. Peale toote või teenuse kvalifitseerimist on
võimalik hinnata, kas ja millised erinõuded või piirangud kohalduvad
reklaamile ning seejärel on võimalik hinnata reklaami vastavust nendele
piirangutele.
1.6.Kokkuvõtlikult leiab TTJA, et seletuskirja punktis 6.4. tuleb analüüsida
lisaks ka eelnõu avaldatavat mõju TTJA-le ning tekkivat täiendavat
ressursivajadust, et tagada hoiulaenuühistute reklaami suhtes jõustuva
piirangu täitmist riiklikku järelevalve poolt.
TTJA peab oluliseks välja tuua statistika ja probleemkohad, mis põhjendavad
täiendavat ressursivajadust.
1.1. Detsembris 2022 analüüsis TTJA finantsteenuse reklaami turgu jälgides
teenuseosutajate reklaame erinevates reklaamikanalites. Sotsiaalmeediast,
välimeediast, telest, sisuturundusena ja digireklaamidena leiti kokku 17
teenuseosutaja reklaame. Neist 15 teenuseosutaja reklaamid ei vastanud
reklaamiseaduses sätestatud nõuetele.
1.2. Käesoleva seisukoha koostamise hetkel on TTJA-l pooleli 19
järelevalvemenetlust finantsteenuse osutaja reklaamide suhtes. Pöördumisi
(järelevalvevihjeid ja selgitustaotlusi) finantsteenuse reklaami kohta on
vahemikus 01.01.2023 – 05.10.2023 TTJA-s registreeritud 102.
1.3. Registreeritud järelevalvevihjetest nähtub, et rikkumisi sisaldavaid reklaame
avalikustavad endiselt ka finantsteenuse osutajad, kelle suhtes on juba
algatatud järelevalvemenetlused. Eraldi väärib märkimist, et reklaami
õiguspärasuse eest vastutavad nii tellijad, teostajad kui ka avalikustajad.
Seetõttu pöörduvad eelnevalt viidatud osapooled sageli TTJA poole ning
TTJA täidab oma tegevusvaldkondades, antud juhul finantsteenuste
reklaamidega seonduvalt, nõustamise ja selgitamisega seotud ülesandeid.
1.4. Eeltoodust nähtub, et finantsteenuste reklaami kohta saabuvaid vihjeid ja
küsimusi ning samuti pooleliolevaid menetlusi on palju. Juba praegu kulub
reklaamivaldkonnas suur ressurss just finantsteenuste reklaamiga seotud
nõustamisele ja rikkumiste menetlemisele. Seega on põhjendatud
järeldada, et järelevalvesubjektide laienemine tõstab ulatuslikult
töömahtu.
1.5. Tarbijakrediidi reklaam peab reklaamiseaduse kohaselt olema
vastutustundlik ja tasakaalustatud. Riigikontrolli auditist4 selgub, et raskusi
tagasimaksmisega tekib iga neljanda väljastatud tarbimislaenu puhul.
1.6. Oluline osa majandustegevuse edendamisest on reklaami tegemine.
Reklaami tehakse nii finantsteenuse osutajatele, kui ka erinevatele
finantsteenustele ja -toodetele. Reklaam on kommunikatsioonivõte, millega
Arvestatud/
selgitatud.
Eelnõu seletuskirja kulude
osa on täiendatud
vajadusega luua üks
täiendav ametikoht
reklaamipiirangute
järelevalvega tegelevale
juristile.
2 Vastutustundlik ja teadlik laenamine ning tarbijakaitse pangaväliste krediidiandjate tarbimislaenude puhul.
Riigikontroll. Kättesaadav veebis: https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/4562/language/et-EE/Default.aspx
(06.10.2023).
3 Samas, lk 3. 4 Samas, punkt 3.
94
püütakse tarbija tähelepanu ning pakutakse lahendust tarbija probleemile. Ka
seetõttu on reklaamile seatud piirangutel oluline roll, et tarbija ei lahendaks
oma probleeme kergekäeliselt esmapilgul lihtsal viisil, mis võib hiljem ta
hoopis suurematesse raskustesse seada.
1.7. Riigikontrolli auditis5 märgiti täiendavalt, et järelevalveasutuse töös peaks
ennetav teavitamistegevus ja aktiivsed järelevalvetegevused lähtuma
väljaselgitatud riskidest.
1.8. Arvestades nii Riigikontrolli auditi tulemusi kui ka järelevalve töö käigus
avastatud rikkumiste suurt hulka, on äärmiselt oluline finantsteenuste
reklaami ka edaspidi fookuses hoida.
1.9. TTJA ülesandeks on lisaks finantsteenuse reklaami järelevalvele
teostada järelevalvet ka teiste Eestis avalikustatud reklaamide üle,
seejuures on ette näha eelnõuga TTJA halduskoormuse suurenemine.
Eelnevale tuginedes peab TTJA oluliseks näha eelnõus ette TTJA-le üks
lisanduv ametikoht, tagamaks finantsteenuseosutajate esmase
kommunikatsioonivahendi ehk reklaamide õiguspärasus ja seeläbi
tarbijate tõhus kaitse.
TTJA peab oluliseks juhtida tähelepanu ka eelnõu seletuskirja punktile 7.
1.1. Seletuskirja punktis 7 selgitatakse seaduse rakendamisega seotud riigi ja
kohaliku omavalitsuste tegevusi, eeldatavaid kulusid ja tulusid ning leitakse,
et riigieelarvele on otsest mõju vähe.
1.2. TTJA rahastamine toimub läbi riigieelarve ning seoses vajadusega ühe
täiendava ametikoha järele, tuleb täiendada seletuskirja kulude osa.
Pakume välja järgmise sõnastuse:
Võrreldes kehtiva õigusega kaasneb TTJA-le töökoormuse tõus seoses
hoiulaenuühistute reklaamide analüüsimisega ja järelevalvesubjektide
laiendamisega. Tulenevalt eeltoodust on TTJA-l vajadus 1 täiendava reklaami
juristiametikoha loomiseks alates eelnõu jõustumisest kuluga 45 000 eurot aastas.
Arvestatud/
selgitatud.
Seletuskirja täiendatud
lisanduvate kulude osas.
Kokkuvõtlikult toetab TTJA ja peab põhjendatuks eelnõu eesmärki.
Seejuures on oluline võtta arvesse seletuskirja koostamisel TTJA vajadust
halduskoormuse suurenemisel tarbijate õiguste tõhusa kaitse tagamiseks
näha ette TTJA-le üks täiendav ametikoht.
Teadmiseks
võetud.
Audiitorkogu
1 1. Üldised kommentaarid audiitorkontrolli nõuete kohta
1.1 Siseauditi või revisjoni ja audiitorkontrolli ülesannete eristamine
Kehtiva seaduse § 40 lõige 1 kohustab revisjonikomisjoni juhatust teavitama
usaldusväärsuse tagamise ja laenudele esitatavate nõuete rikkumisest (§ 40).
Eelnõu kohaselt on nimetatu audiitorettevõtja kohustus (§ 41 lg 5).
Vandeaudiitorid kahtlevad, kas on mõistlik kõigi laenudele, likviidsusele ja
usaldusväärsusele esitatavate nõuete kontroll määratleda audiitorettevõtja (AEV)
pädevusena. Sisuliselt on tegemist mahukate sisekontrolli pädevusse kuuluvate
ülesannetega, mida oleme eelnevatel kohtumistel koos siseaudiitorite esindajaga
eelmise eelnõu aruteludel ka selgitanud. Kindlasti ei saa audiitorettevõtja kõigi §
27 ja § 28 nõuete täitmisel anda põhjendatud kindlustunnet (vt täpsemalt punkte
1.2.2.1 ja 1.2.2.3.) Seetõttu on mõistlik ja audiitorettevõtja töö ressursimahukust
arvestades õige lahendus määratleda seaduse tasandil seadusandja ootus, milliseid
nõudeid peaks kontrollima vandeaudiitor ja milliseid nõudeid siseaudit või
revisjon. Kui ootuseks on nõuete täitmise audiitorkontroll, tuleks täiendavalt
analüüsida, millal oodatakse põhjendatud kindlustunnet, millal piiratud
kindlustunnet ja millal piisab nõude täitmise audiitorkontrolliks kindlust
mitteandvatest kokkuleppelistest protseduuridest.
Arvestatud/
selgitatud.
Eelnõus seletuskirjas on
selgitatud, milliseid
nõuded kontrollides peab
audiitorettevõtja andma
põhjendatud kindlustunnet
ning piiratud
kindlustunnet.
5 Samas, punkt 40.
95
Viimaste aastate õigusloomes on eeskujulik praktika audiitori eritööde puhul
selgema kindlustunde määratlemises osas. Näiteks elektrituruseaduse § 17 lg 4 ja
pakendiseaduse § 241 lg 3. Soovitame nimetatud praktikat jätkata.
Oleme ka arvamusel, et osad nõuded tuleb praegusel kujul jätta audiitorkontrolli
ulatusest välja (täpsemalt selgitame punktis 1.2.2.3.).
2 1.2. Õigusnormid
audiitorkontrolli kohta
1.2.1 Audit
§ 41 lg 1 sõnastuse kohaselt peab hoiu-laenuühistu raamatupidamise aastaaruanne
olema auditeeritud.
Mõiste „auditeerimine“ on senini tekitanud segadust selles osas, kas auditeerimise
all võib mõista ka ülevaatust; seda mõistet AudSs ei ole ja mõnedes valdkonna
seadustes on auditeerimise nõuete all silmas peetud, et need nõuded laienevad ka
ülevaatusele.
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada lõige 1 alljärgnevalt:
„Hoiu-laenuühistu raamatupidamise aastaaruandele on kohustuslik audit.“
Arvestatud.
3 1.2.2 Eritööd nõuete kontrolli kohta
1.2.2.1 Kohased vandeaudiitori kutsetegevuse standardid
§ 41 lg 4 sõnastus: „(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule korraldab
hoiulaenuühistu käesoleva seaduse §-s 27, § 271 lõikes 4 ja §-s 28 sätestatud nõuete
täitmise audiitorkontrolli (edaspidi eritöö). Audiitorettevõtja esitab aruande HLÜle
koos auditi kohta tehtud vandeaudiitori aruandega. Käesoleva seaduse §-s 27 ja 28
sätestatud nõuete puhul on eelnõu koostaja märkinud, et eritöö viiakse läbi
vastavalt vandeaudiitori kutsetegevuse standardile ISA 800 ja § 271 lg 4 puhul
vastavalt standardile ISAE 3000 piiratud kindlustunnet andvana.
Oleme nõus, et § 271 lõikes 4 sätestatud nõude puhul viiakse eritöö läbi vastavalt
kutsetegevuse standardile ISAE 3000 piiratud kindlustunnet andvana. Kindlasti ei
saa me aga nõustuda sellega, et § 27 ja § 28 sätestatud nõuete puhul on kohane
standard ISA 800. ISA 800 ei ole sobiv standard. ISA 800 kontrolli objektiks on
eriotstarbelise raamistiku alusel koostatud finantsaruanne, § 27 ja § 28 nõuete
puhul aga on kontrolli objektiks nimetatud paragrahvides, nende lõikudes ja
lõikude alapunktides käsitletavate nõuete täitmine. Eestis kehtivatest
vandeaudiitorite kutsetegevuste standarditest on selliseks audiitorkontrolliks
sobivad standardid ISAE 3000 ja ISRS 4000.
ISAE 3000 on sobivaks standardiks, kui audiitoritelt soovitakse kindlustunnet.
Selle standardi kohaselt saavad audiitorid anda nii piiratud kui põhjendatud
kindlustunnet ja seega tuleb seaduses selle standardi valiku puhul alati täpsustada,
milliste sätete puhul soovitakse põhjendatud ja milliste puhul piiratud kindlust.
Teiseks võimalikuks sobivaks standardiks on ISRS 4400 „Kokkuleppeliste
protseduuride töövõtud“. Seda standardit saab kasutada siis, kui audiitoritelt
kindlustunnet ei vajata. Audiitor viib läbi kokkulepitud protseduurid kokkulepitud
viisil ja esitab aruandes kõik talle teada saadud faktid ning selle aruande põhjal
saab aruande lugeja ise järeldusi teha. Mõnede nõuete puhul soovitame kaaluda,
kas just sellist teed pidi oleks otstarbekas nõude kontroll läbi viia. Oleme nõus
täpsemalt selgitama ühe või teise valiku eeliseid ja puudusi.
Näitena toome siinkohal eelnõu § 27 lg 1 p 3, mis näeb ette, et hoiu-laenuühistul
on keelatud osaleda osanikuna täisühingus, täisosanikuna usaldusühingus või
omada üle kümneprotsendilist otsest või kaudset osalust krediidiasutuses või teises
finantseerimisasutuses, välja arvatud ühistupangas.
Arvestatud/
selgitatud.
Eelnõust on jäetud välja
täpne standard, mille alusel
peab audiitor kontrolli
teostama.
96
Nimetatud nõude puhul ei ole põhjendatud kindlustunde andmine praktiliselt
teostatav, vandeaudiitorid saavad anda selle sätte nõude täitmise osas vaid piiratud
kindlustunnet tehtud järelpärimiste alusel. Nõude kontrollimine on raskendatud
välisriikide puhul, kui õigusnormi koostamisel on mõeldud ka osalusi väljaspool
Eestit. Seega ei saa seaduses sätestada, et selle konkreetse nõude puhul peab
vandeaudiitor põhjendatud kindlustunnet andma. Allpool oleme välja toonud
sätted, mille puhul vandeaudiitorid ei saa kindlustunnet üldse anda ja seega on
vajalik leida mõni muu viis nende nõuete kontrolliks.
4 1.2.2.2 Ulatuse ajamääratlus (millal on kontrolli ulatuseks ettenähtud teatav
kindel ajavahemik ja millal teatav kindel ajahetk)
§ 41 lg-s 4 sätestatud õigusnormist peab olema arusaadav, kas audiitorkontroll
hõlmab nõude täitmist aruande kuupäeva seisuga (nn „bilansipäeva“ seisuga) või
hõlmab teatavat perioodi (näiteks kogu majandusaasta jooksul väljaantud laenud).
Mõnede nõuete puhul eeldame, et audiitori ülesanne on hinnata nende täitmist
aruandlusperioodi lõppkuupäeva seisuga, mitte igal ajahetkel, see aga peab
seadusest selgelt välja tulema. Seletuskirja märkuste tabelis on koostaja selle
põhimõttega nõustunud (Audiitorkogu ettepanek nr 8). Meie täiendav ettepanek
on, et see peab tulema selgelt välja õigusnormist, mitte ainult seletuskirjast.
Mõnede nõuete puhul eeldame, et audiitorkontroll peab hõlmama tervet perioodi.
Ka selliste nõuete puhul tuleb täpsustada, mis perioodi silmas peetakse (näiteks
eelnev majandusaasta).
Arvestatud.
5 1.2.2.3 Nõuded, mis ei saa olla audiitorkontrolli objektiks
Nõude sisust tulenevalt ei saa AEV kontrollida järgnevaid sätteid ja seega peavad
need audiitorkontrolli objekti alt välja jääma:
§ 27 lg 1. AEV ei saa kontrollida, kas hoiu-laenuühistu omab ainult oma peamiseks
ja püsivaks tegevuseks vajalikke kinnisasju, sest ei ole kriteeriume, kuidas hinnata,
kas kinnisasi on peamiseks ja püsivaks tegevuseks vajalik. Audiitor ei saa anda
selliseid subjektiivseid hinnanguid. Kui sätte eesmärgiks on seada piirangud
kinnisvara investeeringute mahule, siis soovitame kaaluda, kas lg 1 punkt 4 piirang
võiks hõlmata ka kinnisvara investeeringut. Kui lg 1 punkt 4 hõlmaks ka
kinnisvarainvesteeringuid, siis ei oleks kinnisasja puhul vahet, kas seda
kasutatakse peamiseks püsivaks tegevuseks (ehk raamatupidamislikus mõttes
põhivara) või investeerimistegevuseks seni, kuni kõik loetletud investeeringud
kokku ei ületa lg 1 p-s 4 nimetatud summat.
§ 28 lg 1 ja lg 11 Meetme eesmärk on takistada ebasobival viisil laenu andmist ning
kaitsta füüsilisest isikust tarbijat ning selle meetme täitmise üle tuleb teha
järelevalvet, järelevalve ei ole aga kindlustandva töövõtu eesmärk. Kindlustandva
töövõtu eesmärk on anda ettenähtud kasutajale kindlust, et käsitletav küsimus või
selle kohta esitatud informatsioon on esitatud olulises osas vigadeta. Selles sättes
ei ole kindlustandva töövõtu eeldusi, ilma nende eeldusteta ei ole võimalik
kindlustandvat töövõttu teostada.
Ka § 28 lg 5 ei saa olla audiitorkontrolli objekt, sest selles sättes ei ole
kindlustandva töövõtu eeldusi.
Kui seaduseandja arvab, et nende sätete puhul on mingisuguseski ulatuses
vandeaudiitori kontroll nõude täitmise üle ilmtingimata vajalik, võib kaaluda
konkreetsete protseduuride sõnastamist, mida vandeaudiitorid saaksid kindlust
mitteandvate kokkuleppeliste protseduuridena teostada ja teada saadud faktidest
aruandes välja tuua.
Arvestatud.
97
6 1.2.2.4 Nõuded, mida meie arvates peaks kontrollima siseaudiitor või
revisjonikomisjon
Kuna mitmete nõuete sisuks on vastavuskontroll ning sarnast kontrolli teevad
siseaudiitorid siseauditi standardite alusel, peaksid ka hoiu-laenuühistute puhul
neid nõudeid kontrollima vastavat kompetentsi omavad siseaudiitorid või vastavat
pädevust omavad asjatundjad. Missuguste nõuete puhul on tegemist siseauditi
tööga, oleme koos siseauditi esindajaga varasemalt kommenteerinud eelmise
eelnõu arutelude käigus toimunud kohtumistel. Oleme seda nõus tegema ka
edaspidi eelnõu edasise analüüsi käigus.
Teadmiseks
võetud.
7 1.2.2.5 Õigusnormid, mis nõuavad täpsemat regulatsiooni
Oleme ka varasemalt toonud esile, et kindlustandva töövõtu jaoks on vaja
kehtestada üldtunnustatud raampõhimõtted mitmetele § 27, 27 1 ja § 28 nõuetele,
sest seaduse sätted on liiga üldised. Kuigi näeme, et nii seaduse teatud sätteid kui
ka eelnõud on täiendatud, leiame, et see ei ole küllaldane. Mõistame, et seaduse
tasandil ei olegi otstarbekas nii detailseks minna – nagu varasemalt oleme
selgitanud, võiks täiendavad raampõhimõtted olla kas juhendi või määruse näol
(nagu näiteks raamatupidamise aastaaruande puhul on lisaks RPSile olemas
Raamatupidamise Toimkonna juhendid).
Toome näiteid sätetest, mille puhul on vajalik täiendavad raampõhimõtted
kehtestada, kuid see loetelu ei ole ammendav. Kui sätted on liiga üldised, ei saa
audiitorid kindlustandvat audiitorkontrolli läbi viia või isegi kui püüavad seda
teha, ei anna see sellist tulemust nagu avalikkus ootaks.
§ 27 lg 4 hoiu-laenuühistu investeeringud põhivarasse, sealhulgas
finantspõhivarasse ei tohi kokku olla suuremad hoiu-laenuühistu omakapitalist;
Seaduses peab olema täpsustatud, kas audiitoril on kohustus kontrollida nimetatud
nõuete täitmist igal ajahetkel terve aruandlusperioodi jooksul või
aruandlusperioodi lõppkuupäeva seisuga. Täpsustamist vajab mõiste põhivara -
kas siin on mõeldud raamatupidamisterminit (ehk siia alla kuuluvad kõik põhivara
kirjed, mida EFS või IFRS sätestavad)? Kui nii, siis miks on eraldi välja toodud
"sh finantspõhivara", mis omakorda ei ole korrektne raamatupidamistermin.
Audiitorid saavad anda nõude täitmise kontrollil põhjendatud kindlustunnet ainult
juhul, kui kas seadus või täiendavad raampõhimõtted sätestavad konkreetselt,
millistele bilansikirjetele piirang kehtib.
§ 27 lg 5 hoiu-laenuühistu bilansiliste nõuete summa klientide vastu ja
bilansiväliste kohustuste summa kokku ei või ületada kümnekordset omakapitali
summat.
Raampõhimõtetes vajab täpsustamist, milliseid bilansiväliseid kohustusi silmas
peetakse. Bilansivälised kohustused on näiteks kohustus anda laenu ja kohustus
anda arvelduskrediiti, aga neid on mitmeid veel. Siin kindlustunde andmiseks
vajavad AEV-d täiendavaid raampõhimõtteid. Hetkel ei ole sätte sisu piisavalt ja
üheselt arusaadav.
§ 271 lg 4 Hoiu-laenuühistul peavad olema iga 30-päevase ajavahemiku kohta
strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid likviidsusriski tuvastamiseks,
mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks, et tagada toimetulekuperioodi kestel
piisav likviidsuspuhvri olemasolu. Likviidsuspuhvrina käsitatakse käesoleva
seaduse tähenduses raha ja muud koormamata likviidset vara, mis võimaldab hoiu-
laenuühistul täita tavapäraseid kohustusi vähemalt toimetulekuperioodi kestel, mis
ei või olla lühem kui 30 päeva.
Osaliselt
arvestatud.
98
Vandeaudiitorid saaks kontrollida likviidsuspuhvri vastavust, kui nõuded oleks
täpselt määratletud (sarnaselt omavahendite piisavuse kontrolliga). Strateegia,
poliitika jne olemasolu saavad vandeaudiitorid juba praegu kontrollida, kuid hetkel
ei ole raampõhimõtteid, mille alusel kontrollida nende tõhusust.
§ 28 lg 3 Laenuandmise otsusele eelnev laenuanalüüs peab olema suunatud
eelkõige laenusaaja krediidivõimelisuse hindamisele. Krediidivõimelisuse
hindamisel peab hoiu-laenuühistu arvesse võtma kõiki asjaolusid, mis võivad
mõjutada laenu tagasimaksmise tõenäosust. Laenuanalüüsi sisu ja ulatus peab
sõltuma laenu suurusest, laenutootest, laenusaajast ja sellest, kui oluline mõju on
analüüsitaval laenul hoiu-laenuühistule tervikuna ja kui suurt riski see laen
kujutab.
Sellisel kujul audiitorid mingit kindlustunnet anda ei saa. Kindlustunde andmiseks
(ka piiratud ulatuses) on vajalikud raampõhimõtted, kuidas laenuanalüüsi koostada
- audiitor saab kindlustunnet anda, kui kriteeriumiks olevad raampõhimõtted
seavad mõõdetavad nõuded laenuanalüüsi sisule ja ulatusele. Audiitorid ei saa
anda kindlust ebamäärastele kriteeriumitele nagu näiteks "kas arvesse on võetud
kõiki asjaolusid". Standardid ei luba kindlustundena väljendada audiitori
subjektiivset arvamust.
§ 28 lg 4 – Sarnaselt eelnevatele kommentaaridele, vajab ka see punkt täiendavaid
raampõhimõtteid , sh, mis on „mõistlik laenukoormus“ ja kuidas seda arvutatakse.
Lisaks nimetatud näidetele on ka teiste §-des 27, 271 ja 28 nimetatud nõuete puhul
vajalik täpsustav regulatsioon. Eelnõu koostajal tuleb analüüsida, missuguste
nõuete sisustamiseks on vajalikud kohustuslikud alamaktid või juhendid nõude
täitmise tagamiseks. Eelnõule ei ole neid lisatud. Leiame, et seaduse nõuete
täitmiseks on nende lisamine eelnõule vajalik.
8 Kokkuvõte
Laenude ja usaldusväärsuse nõuete selgeks määratlemiseks (miks mitte ka § 281 ja
teiste seaduse nõuete täpsustamiseks) soovitame koostajal kutsuda kokku HLÜ
esindajad, eelkõige finantsvaldkonna, revisjoni ja siseauditi pädevusega
asjatundjad, samuti vandeaudiitorid, kes HLÜ tegevusvaldkonnaga on kokku
puutunud ja sisuliselt kaasa rääkida oskavad. Ka Audiitorkogu esindajad on hea
meelega nõus osalema audiitorkontrolliga seotud nõuete arutelu(de)s, et osutatava
audiitorteenuse nõuded oleks audiitoritele arusaadavad ja audiitorteenus teostatav.
Teadmiseks
võetud.
Õiguskantsler
Tõhus finantsjärelevalve ja finantsvaldkonna läbipaistvuse suurendamine
võimaldavad vältida hoiu-laenuühistute kasutamist pettuste korraldamiseks. On
hea ja vajalik, et Rahandusministeerium on selle teemaga tegelema asunud.
Laenude (sh tarbijakrediidi) valdkond peab olema kontrollitud ja inimeste usaldust
tuleb kaitsta. Tõin oma 4. jaanuari 2023 kirjas välja aspektid, mis tuleks läbi
mõelda, et plaanitavad muudatused oleksid proportsionaalsed ja
põhiseaduspärased (põhiseaduse §-d 11, 31 ja 32).
On kiiduväärt, et eelnõus on varasemast paremini selgitatud Rahapesu
Andmebüroo ja Finantsinspektsiooni kontrollipädevuse erinevust ja seda, miks ei
ole olnud senine Rahapesu Andmebüroo järelevalve hoiu-laenuühistute üle
piisavalt tõhus, et hoida ära suuri pettusi.
Kahjuks ei anna eelnõu jätkuvalt vastust järgmistele küsimustele:
1) Mis õigustab seda, et ka need hoiu-laenuühistud, kes on aastaid tegutsenud ja
kellega ei ole olnud probleeme, peavad oma tegutsemise senisel kujul
Teadmiseks
võetud/
selgitatud.
1) Vastuseks esimesele
küsimusele selgitame, et
niikaua, kuni HLÜ-de
tegevusse ei ole võimalik
nö sisse vaadata, ei saa me
üheselt öelda, et teatud
HLÜ-des on probleemid
ning ülejäänud HLÜ-des
neid ei ole. Kuigi eelnõu
koostamine on ajendatud
kahe HLÜ-ga seotud
probleemidest, mis olid tol
hetkel ka ühed suurimad
ühistud Eestis, on
ministeeriumi töötajad
saanud murekirju ja
pöördumisi teiste HLÜ-de
99
lõpetama? Ka eelnõu autorid ise möönavad, et uuetele nõuetele suudavad
vastata üksnes kuni kolm hoiu-laenuühistut (seletuskirja lk 49).
2) Miks ei piisa valdkonna korrastamiseks nn teise etapi muudatustest? Miks on
nn kolmanda etapi meede (ühistupangaks kujundamine, milleks on seletuskirja
kohaselt võimelised 21st hoiu-laenuühistust ainult kolm) vältimatult vajalik?
Seletuskirja 124. leheküljel on sellele Kaubandus- ja Tööstuskoja küsimusele
püütud vastata, kuid see vastus on üldsõnaline ega ole kuigi veenev.
3) Kas eelnõu koostades kaaluti ka 2020. aasta eelnõus pakutud lahenduste
sobivust? Miks varasemas eelnõus pakutud lahendused ei sobi praegu?
liikmetelt, olenemata
nende ühistute suurusest.
Kui vaadata viimaseid
andmeid, siis on juba
praeguseks 21 ühistu
asemel 15 ühistut alles
jäänud (Eesti Panga
statistika HLÜ-de kohta).
Seega on ühistute hulk
languses nendest endist
tulenevatel põhjustel, sest
eelnõu ei ole kordagi
kooskõlastusringist
kaugemale läinud ehk
eelnõuga sätestatud
muudatused seadustes ei
ole veel jõustunudki.
Teiseks selgub äriregistri
andmetest, et nii mõnelgi
ühistul on esitamata
majandusaasta aruanded,
mõnel seda juba mitu
aastat järjest. Meie
hinnangul annab see märku
sellest, et ühistulist
tegevust ühistu enda sees
ei toimu ning
aruandluskohustuse
täitmata jätmise taga on
põhjused, mida
soovitaksegi käesoleva
eelnõuga lahendada.
2) Teise etapi muudatused
on tehtud eesmärgiga
suurendada liikmete
aktiivsust ning panust
ühistu tegevusse. Paraku
näitab reaalsus, et
ühistuline koostöö on
näiline ning oma liikme
õiguste teostamine ühistu
siseselt on raskendatud,
sest ühistud ei ole altid
jagama oma liikmete kohta
teistele liikmetele teavet,
mistõttu ei tea liikmed teisi
liikmeid. Seega ei saa
liikmed koonduda ühiste
probleemide arutamiseks
ning algatada vastavate
muudatuste tegemist
ühistus. Eeltoodust
tulenevalt oleme
seisukohal, et sellist
ühistegevust, mis peaks
olema HLÜ-de alustala,
praktikas ei teostata ning ei
soosita ühistus endas.
100
3) Vastuseks viimasele
küsimusele vastame, et
eelnõu koostamisel on
võetud aluseks 2020. aasta
eelnõu versioon (v.a
künnised ja sellega
seonduv) ning paljud selles
sisalduvad sätted on
jätkuvalt ka käesolevas
eelnõus.
Täiendavalt märgime eelnõu osas veel järgmist:
Eelnõust ei saa välja lugeda selget seisukohta, kuidas vastab senine regulatsioon
pangandusdirektiivile. Eelnõu põhjendustes (seletuskirja lk 7) on viidatud
võimalikule vastuolule pangandusdirektiiviga, kuid selget seisukohta pole
väljendatud. Seletuskirjas (leheküljed 67 ja 76) toodud selgitustes esitatud
küsimustele pole samuti väljendatud ühemõttelist seisukohta, kas praegune
olukord on direktiiviga kooskõlas või mitte.
On oluline vahe, kas muudatus on tehtud seetõttu, et on vaja parandada ära
olukord, kus Eesti õigus on vastuolus Euroopa Liidu õigusega või on tehtud
poliitiline valik direktiiviga lubatu raames. Esimesel juhul on muudatus
rikkumismenetluse vältimiseks tõenäoliselt hädavajalik. Teisel juhul saab
Riigikogu otsustada, kas seadusemuudatused on üldse vajalikud, sest eelnõu
ajendiks on siseriiklik mure hoiu-laenuühistute tegevusega seoses mitte Euroopa
Liidu õigus. See peab olema selge, enne kui Riigikogu hakkab seadust vastu
võtma.
Kooskõlastustabelis on korduvalt viidatud, et kavandatakse veel muudatusi, kuid
ei ole välja toodud, millised need muudatused on. Näiteks leheküljel 88 on
märgitud: „Ühistupankadele kohaldatakse kogu krediidiasutuste seadust nende
erisustega, mis on ette nähtud ühistupanga tegevust reguleerivas peatükis. Samas
mööname, et teatud aspektid ühistupanga tegevuses vajavad täiendavat
reguleerimist. Need lahendatakse tulevikus mõne teise krediidiasutuste seadust
muutva seaduseelnõuga.“
Täiendavale reguleerimisvajadusele on viidatud ka seletuskirja leheküljel 92.
Kolmanda kooskõlastusringi tabelist võib aru saada, et osa muudatusi on ka sisse
viidud. Kui soovitakse teha sedavõrd ulatuslikke ja põhimõttelisi muudatusi,
tuleks need muudatused, mis on kindlasti vajalikud, kohe eelnõusse sisse viia.
Võimalik, et vastused toodud küsimustele on olemas, kuid kahjuks ei kajastu need
seletuskirjas. See teeb eelnõu eesmärgipärasuse ja põhiseaduspärasuse hindamise
keeruliseks.
Lõpetuseks tuleb öelda, et eelnõuga seotud kaasamisprotsess ei ole olnud
turuosaliste suhtes aus ega läbipaistev. Eelnõust võib jääda mulje, et kaasamine
on näilik, mitte sisuline. Kahjuks kinnitab seda kahtlust ka eelnõu edasine
menetluskäik (seda on kirjeldatud seletuskirja 123. leheküljel).
Teadmiseks
võetud/
selgitatud.
1) EL pangandusdirektiiv
(2013/36) ei defineeri
üheselt, et milles seisneb
täpselt avalikkuselt hoiuste
kaasamine või kui suur arv
isikuid moodustab
avalikkuse. Küll on suure
tõenäosusega tegemist
avalikkusele suunatud
teenusega, kui vastava
teenuse/toote osas tehakse
avalikku reklaami ja
konkreetse ühistu liikmeks
on võimalik saada
sisuliselt samadel
tingimustel kui mõne nö
tavapanga kliendiks.
Analoogiat võib leida
ühest teisest EL õigusaktist
– EL prospektimäärus
(2017/1129), mille
kohaselt on väärtpaberite
pakkumine üldjuhul avalik
kui väärtpabereid
pakutakse rohkem kui 150
isikule või kui emissiooni
maht on suurem kui 1 mln
eurot (liikmesriik võib küll
eelnimetatud künnist
suurendada 8 mln euroni).
Samas käesoleva eelnõu
peamiseks eesmärgiks ei
ole võimaliku vastuolu
kõrvaldamine EL
õigusega, see on antud
juhul nö teisane eesmärk
(peamised eesmärgid on
ära toodud antud
seletuskirja sissejuhatavas
osas).
2) Ühistupanga sätteid on
käesoleva eelnõu
versioonis täiendavalt
reguleeritud ja täpsustatud.
101
3) Mis puudutab kaasamist
– oleme läbi viinud
mitmeid kooskõlastusringe
ja kohtunud mitmetel
kordadel ka ühistute
endiga – seega ei saa
kuidagi väita, et
kaasamisprotsess ei oleks
olnud aus ega läbipaistev.
Ka käesolevaga tehakse
veel täiendav
kooskõlastusring, mitte ei
esitata eelnõud kiirkorras
Valitsusele ja Riigikogule
menetlemiseks.
Eesti Kaubandustööstuskoda
1 Meie arusaamise kohaselt on Eelnõu peamine eesmärk tagada suurem hoiu-
laenuühistute (edaspidi HLÜ) finantstegevuse läbipaistvus ning ühistute liikmete
tõhusam kaitse läbi Finantsinspektsiooni järelevalve (seletuskiri lk 1). Kuna hetkel
kehtivas regulatsioonis on kitsaskohti, siis Kaubanduskoda nõustub, et HLÜ-ga
seotud regulatsioon vajab täiendamist.
Teadmiseks
võetud.
2 Peame positiivseks, et Rahandusministeerium saatis seekord Eelnõu arvamuse
avaldamiseks muu hulgas ka hoiu- ja laenuühistutele ning jättis arvamuse
avaldamiseks mõistliku tähtaja. Selline peabki olema normaalne kaasamisprotsess.
Samas oleme selle eelnõu varasemate versioonide puhul korduvalt näinud olulisi
puudujääke kaasamise osas, näiteks on jäetud olulised sihtgrupid kaasamata ja on
antud ebamõistlikult lühike vastamise tähtaeg.
Kuna varasemalt on olnud olulisi puudujääke kaasamise osas, siis tegi
Kaubanduskoda 2. märtsil 2023 kirjas nr 4/39 Rahandusministeeriumile
ettepaneku arutada plaanitavad muudatused veelkord läbi hoiu-laenuühistutega ja
vajaduse korral ka teiste huvigruppidega, et leida olemasolevatele probleemidele
mõistlikud lahendused, mida kõik osapooled oleksid nõus aktsepteerima. Meile ei
ole teada, kas selline kohtumine toimus, kuid arvestades, et Rahandusministeerium
ei ole teinud väga põhimõttelisi muudatusi Eelnõus võrreldes Eelnõu varasema
versiooniga, siis soovitame ministeeriumil jätkuvalt kohtuda hoiu-laenuühistute
esindajatega ning arutada Eelnõuga plaanitavaid muudatusi.
Teadmiseks
võetud.
3 Eelnõu § 1 punkti 57 kohaselt täiendatakse hoiu-laenuühistu seadust §-dega 471-
473, mis jõustuvad kolmel erineval ajal. Esimesed muudatused jõustuvad
01.04.2024. aastal. Nende muudatuste hulgas on näiteks muudatused, mille
kohaselt ei saa uusi HLÜ-sid enam moodustada, üksnes saavad tegevust jätkata
ühistupangana. Ühtlasi tõstetakse sisseastumismaksu 40 euroni ja osamaksu 50
euroni ning keelustatakse hoiuseintresside reklaam. Seejärel jõustuvad mõned
muudatused 01.01.2025. aastal, millega näiteks suurendatakse hoiu-laenuühistute
läbipaistvust või maandatakse senisest rohkem võimalikke huvide konflikte.
Näiteks teise etapi muudatuste kohaselt saavad HLÜ liikmed omale rohkem õigusi,
piiratakse HLÜ laenuandmisi, tõhustakse välise audiitorkontrolli reegleid ja
täiendatakse revisjonikomisjonile ettenähtud nõudeid. Samuti suurendatakse
minimaalset osakapitali 50 000 euroni, muudetakse likviidsusnõudeid ning
kaotakse ära territoriaalsuse piirang. Kõige ulatuslikumad muudatused jõustuvad
01.01.2027, mh hoiu-laenuühistutele seatav kohustus ennast ümber kujundada.
Selles etapis ettenähtud muudatustega saavad HLÜ liikmed samaväärse kaitse
nagu pangad, sest ühistupanga tegevus allub edaspidi täielikult
Finantsinspektsiooni järelevalvele ja nende hoiused on kaitstud Tagatisfondiga.
Kolmandas etapis tehtavate muudatuste kohaselt peavad hoiu-laenuühistud saama
hiljemalt 2028. a. 31. detsembriks panga või ühistupanga tegevusloa
Finantsinspektsioonilt.
Teadmiseks
võetud.
102
4 Oma eelmises 2. märtsil 2023 kirjas nr 4/39 tõime välja, et me ei mõista, miks ei
piisa valdkonna korrastamiseks kahest esimesest etapist ning miks on kolmas
etapp vajalik. Rahandusministeerium on proovinud meie esitatud küsimusele
vastata, kuid on teinud seda üldsõnaliselt. Rahandusministeerium selgitas, et II
etapi muudatused on ettevalmistav etapp ühistupanga loa saamiseks ehk tegemist
ei ole eraldiseisvate muudatustega. Samuti selgitati, et riskid võivad realiseeruvad
hiljem ja kindlal kuupäeval kontrolli ettenägemine ei tingi ühistute tegevuse
kooskõla seadusega pikemaks perspektiivis. Lisaks selgitati, et vähene kontroll
HLÜ-de üle ei võimalda ka hinnata, kas riskid on maandatud, sest nt likviidsusriski
jm eeskirjad ei ole kättesaadavad (seletuskiri lk 124). Kuigi
Rahandusministeerium on seletuskirja lisanud täiendavaid selgitusi kolmanda
etapi vajalikkuse kohta, siis Kaubanduskoda ei ole endiselt veendunud, et Eelnõus
sisalduvad kõik muudatused on proportsionaalsed ja hädavajalikud soovitud
eesmärkide saavutamiseks. Meie hinnangul võib esineda ka vähem koormavamaid
meetmeid ning hoiu-laenuühistute ümberkujundamine ei pruugi olla vajalik. Seega
ei ole me veendunud, et soovitud eesmärkide saavutamiseks ei ole vähem
koormavamaid meetmeid kui esimeses etapis plaanitav HLU-de moodustamise
keeld ning kolmanda etapi muudatus seoses HLÜ-de ümberkujundamisega. Oleme
seisukohal, et pärast II etapi jõustumist tuleks teostada mõjude hindamine.
Võimalik, et mõjude hindamisel ilmneb, et jõustunud muudatused on HLÜ-dega
seotud probleemid ära lahendanud või vähemalt neid leevendanud ning III etapis
kavatanud muudatused ei ole enam vältimatult vajalikud.
Eelnõu seletuskirjas lk 34 on väljatoodud HLÜ § 471 lõike 1 kohaselt ei või uusi
HLÜ-sid enam moodustada ega kanda teda sellisel kujul äriregistrisse pärast
seaduse jõustumist. Lõige 2 kohaselt saab kaasta uusi liikmeid 2024. a. jooksul ja
lõige 3 täpsustab, et teenuste pakkumine tuleb HLÜ-del lõpetada 2026 aasta
alguseks. Seletuskirja kohaselt on kõik muudatused vajalikud selleks, et ühistud
oma äri n-ö edasi ei laiendaks ja hakkaksid oma tegevust lõpetama.
Kaubanduskojale jääb ebaselgeks, mis õigustab seda, et täna tegutsevad
seadusekuulekad HLÜ-d peavad oma tegevuse senisel kujul lõpetama. Selle kohta
puuduvad ka seletuskirjast igasugused selgitused.
Teadmiseks
võetud/
selgitud.
Nn III etapi vajalikkust ehk
hoiu-laenuühistu kohustus
taotleda panga tegevusluba
on põhjalikult selgitatud
käesoleva seletuskirja
alguses. Lühidalt: a) I ja II
etapp on nö ettevalmistav
faas loa saamiseks; b) uute
nõuete seadmine ilma
riikliku järelevalveta ei ole
efektiivne (praktikas on
näha, et tänased HLÜ
liikmed ei suuda juhtide
tegevust piisava
põhjalikkusega
kontrollida); c) hoiu-
laenuühistud tegutsevad nö
minipankadega –
kaasatakse hoiuseid, aga
kontroll/garantiid erinevalt
pankadest puuduvad.
Kaubanduskoda nõustub Rahandusministeeriumiga, et HLÜ-dega seotud
regulatsiooni muutmine on vajalik, et tagada HLÜ tegevuse suurem
läbipaistvus ja tõhusam järelevalve nende tegevuse üle. Samas ei ole me
veendunud, et kõik Eelnõus sisalduvad meetmed on hädavajalikud ja
proportsionaalsed soovitud eesmärkide saavutamiseks. Eelkõige ei ole me
veendunud, et Eelnõus sisalduvad muudatused, mille kohaselt ei saa hoidu-
laenuühistud jätkata oma tegevust hoiu-laenuühistuna, on proportsionaalsed.
On küsitav, kas vähem koormavate meetmetega ei ole võimalik saavutada
sama eesmärki. Kuna plaanitavad muudatused plaanitakse jõustada kolmes
etapis, siis võiks Rahandusministeerium pärast teise etapi jõustumist teostada
mõjude hindamist. Juhul kui ilmneb, et jõustunud muudatused on HLÜ-dega
seotud probleemid ära lahendanud või vähemalt olulisel määral leevendanud,
siis sellisel juhul tuleb loobuda kolmanda etapi jõustamisest.
Teadmiseks
võetud.
Vt Õiguskantsleri
märkuste kohta esitatud
seisukohti, et miks ei piisa
üksnes II etapi
muudatustest.
Tartu HLÜ
1. Üldist
Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) on Rahandusministeerium aastate
jooksul esitanud korduvalt ning alati on see leidnud hoiu-laenuühistute ja nende
katusorganisatsiooni (Eesti Hoiu-laenuühistute Liit, EHLÜL) poolt tugevat
vastasseisu (vt näiteks, kuid mitte ainult Lisa 1). Oleme aastate jooksul esitanud
eelnõu kohta nii üldiseid, põhimõttelisi hinnanguid ja märkusi kui ka detailseid
kommentaare, mis eelnõus tuleks muuta (vt näiteks, kuid mitte ainult Lisa 2).
Eelnõu senine menetlemine on paraku näidanud, et kuigi eelnõule vastasseis on
olnud põhimõtteline, ei ole Rahandusministeerium astunud samme, et seda
Teadmiseks
võetud.
103
vastuolu ületada ning valmistada koostöös hoiu-laenuühistutega ette eelnõu, mis
tõesti aitaks kaasa selle valdkonna paremini toimimisele, mitte ei oleks suunatud
terve rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtlusvormi hävitamisele Eestis.
Protsess eelnõu menetlemisel on korduvalt välja näinud selline:
1) Rahandusministeerium saadab iga uue ministri ametisse astumise järel
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ametnike poolt kabinetivaikuses
ettevalmistatud eelnõu, millesse on varasema versiooniga võrreldes tehtud
minimaalselt muudatusi ja needki on peamiselt keelelised või siis hoiu-
laenuühistutele veelgi täiendavaid piiranguid ja kohustusi seadvad;
2) eelnõu saab taas tugeva põhimõttelise vastuseisu osaliseks;
3) eelnõu menetlemine takerdub kuni uue ministri ametisse astumiseni;
4) vt punkt 1.
Olgem ausad, see jätab ametnike poolse „õngitsemise“ mulje, kus
Rahandusministeeriumi teatud ametnikud üritavad oma produkti muutumatult läbi
suruda iga ministri ametisoleku ajal, lootes, et ehk lõpuks suudab üks minister
nende ettevalmistatud eelnõu ka seaduseks vormistada, võttes sellega endale
vastutuse ühe ettevõtlusvormi hävitamise eest Eestis.
Eeltoodut arvestades kõlab lausa küüniliselt eelnõu seletuskirja lk 135 kirjas olev
lause: „Eelnõu koostajatele on teada hoiu-laenuühistute seisukohad käesoleva
eelnõu kohta, kuid tuleb tõdeda, et hoiu-laenuühistud suures osas ei ole
vastuvõtlikud või avatud arutama ka neid muudatusi, mis seonduvad hoiu-
laenuühistute tegevuse läbipaistvuse suurendamise või liikmete õiguste kaitse
tugevdamisega“. See väide on vale: hoiu-laenuühistud on avaldanud valmisolekut
osaleda hoiu-laenuühistu seaduse muudatuste ettevalmistamises, kuid nende
sisuks ei saa ega tohi olla õiguskuulekate hoiu-laenuühistute tegevuse lõpetamine.
Tsiteerime EHLÜL 09.02.2023 kirja viimast lõiku: „/---/ nõuame, et
Rahandusministeerium peataks eelnõu edasise menetlemise. Juhul, kui on
jätkuv soov muuta hoiu-laenuühistute kehtivat regulatsiooni, aga mitte hoiu-
laenühistuid likvideerida, siis teeme ettepaneku kokku kutsuda töörühm,
millesse oleks kaasatud ka hoiu-laenuühistute (sh EHLÜL) esindajad, kellel
juba algusest peale oleks võimalik kaasa rääkida kavandatavate muudatuste
osas“.
2. Põhimõttelise vastuseisu peamised põhjused (veel kord)
Endiselt on eelnõu eesmärk likvideerida hoiu-laenuühistud kui ühistegeline
ettevõtlusvorm, kuigi hoiu-laenuühistud on maailmas väga laialdaselt levinud ja
igati elujõulised, mida oleme selgitanud juba varasemates kirjades. Eelnõu § 1
punktis 57 pakutud regulatsiooni alusel ei tohi enam uusi hoiu-laenuühistuid
asutada ning senised tuleb likvideerida või peavad nad end ümber kujundama
ühistupankadeks. Kuigi ühistupangaks ümberkujundamise surve võib tunduda
õilis, siis ei ole esiteks mõeldav, et täna tegutsevad hoiu-laenuühistud suudaksid
täita tulevikus pangana tegutsemise nõudeid (seega peavad nad tegevuse
lõpetama), aga samuti on eelnõus eneses hoiu-laenuühistute tegevusele nö
üleminekuperioodil esitatud sellised nõuded, et tegevuse jätkamine ja
ühistupangaks ümberkujundamine ei ole mõeldavad ning ühistupanga tegevusloa
saamise tähtaja saabumisel on kõik hoiu-laenuühistud olnud sunnitud juba
tegevuse lõpetama või pankrotistuma (sellest soovist tingituna ehk ka hoiu-
laenuühistute pankroti põhjalik regulatsioon eelnõus), sest enamiku eelnõus
esitatud nõuetega peaks hoiu-laenuühistud oma tegevuse vastavusse viima juba
2025. aasta 1. jaanuariks (eelnõuga pakutud hoiu-laenuühistu seaduse § 472) .
Vaid mõned näited:
Teadmiseks
võetud.
104
1. Eelnõu kohaselt ei tohi hoiu-laenuühistud alates 1. jaanuarist 2025 omada üle
kümneprotsendilist osalust teises finantseerimisasutuses. Tartu Hoiu-
laenuühistule kuulub näiteks Ühisarveldused AS makseasutusena, mis
sellisena tuleks likvideerida, kuivõrd on üheselt seotud Tartu Hoiu-laenuühistu
tegevusega, osutades teenuseid Tartu Hoiu-laenuühistu liikmetele.
2. Eelnõu § 1 punkti 57 regulatsiooni kohaselt ei tohi hoiu-laenuühistud pärast
2025. a 1. jaanuari vastu võtta uus liikmeid ning pärast 2026. aasta 1. jaanuari
ei tohi sõlmida ka uusi hoiuse- või laenulepinguid ega seniste lepingute
kehtivust pikendada. Seega puudub võimalus kapitali suurendada ning
valmistada ette ühistupanga asutamist, vaid hoiu-laenuühistud muudetakse
ainult olemasolevate laenude sissenõudmise inkassoühinguteks (paljude
laenulepingute tähtaeg on samas kuni 10 aastat nagu näeb ette kehtiv seadus).
3. Teadmine, et ees ootab seadusega kohustuslikuks tehtud lõpetamine või
pankrot, toob kaasa ka nn pangajooksu ehk et senised liikmed lahkuvad.
Paraku oleme sarnaseid märke Rahandusministeeriumi pahatahtlike kavatsuste
tõttu juba näinud, kuigi mõistlikumad liikmed (liikmed kui hoiu-laenuühistute
kaasomanikud) on siiski oma ühistule truuks jäänud ja loodavad, et
Rahandusministeeriumi ametnike plaan ei lähe läbi.
Seega soovitakse eelnõuga tänasel kujul Eestis likvideerida pikaajalise
traditsiooniga ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud ettevõtlusvorm, tuues ajendiks
paari hoiu-laenuühistu nime taha varjunud äriühingu pankroti, mille oleks saanud
ära hoida, kui Rahapesu Andmebüroo oleks täitnud korretselt oma seadusest
tulenevaid ülesandeid (vt näiteks RahaPTS § 72 lg 2 p 4) ning kehtivasse
seadusesse vaid mõne sisseviidava muudatusega tehtaks võimatuks hoiu-
laenuühistu nimel all tegutseda sellistel äriühingutel, mille tegevus ei vasta
tegelikult hoiu-laenuühistu olemusele ning mis kuritarvitavad hoiu-
laenuühistu nime. Tänaseni ei ole üheselt selge, kelle korraldusel ja huvides
soovitakse Eestis hävitada hoiu-laenuühistuid, kuigi seda võib aimata.
Konstruktiivne ettepanek
Lõpetuseks kordame veel kord viimast lõiku EHLÜL 09.02.2023 kirjast, mis ongi
meie selge ja konstruktiivne seisukoht eelnõu osas: „/---/ nõuame, et
Rahandusministeerium peataks eelnõu edasise menetlemise. Juhul, kui on
jätkuv soov muuta hoiu-laenuühistute kehtivat regulatsiooni, aga mitte hoiu-
laenühistuid likvideerida, siis teeme ettepaneku kokku kutsuda töörühm,
millesse oleks kaasatud ka hoiu-laenuühistute (sh EHLÜL) esindajad, kellel
juba algusest peale oleks võimalik kaasa rääkida kavandatavate muudatuste
osas“.
Teadmiseks
võetud/
selgitatud.
HLÜ-dega on nii
ministeeriumi ametnikud
kui ka minister kohtunud
ning arutanud võimalikke
kompromisse ning
alternatiive.
Rahandusministeerium on
analüüsinud HLÜ-de poolt
keskühistu mudelit ning
omapoolset eelnõu
kavandit ning sellele
täiendavaid küsimusi
esitanud.
Eesti Hoius HLÜ
Käesolevaga esitab Eestihoius HLÜ (edaspidi ka kui Eestihoius) oma seisukohad
2023. a septembris Rahandusministeeriumi koostatud ja avaldatud hoiu-
laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõule (edaspidi ka Eelnõu). Saame nõustuda sellega, et hoiu-
laenuühistute (edaspidi HLÜ) tegevust reguleeriv õigusraamistik on osaliselt
vananenud ning see vajab uuendamist, kuna HLÜ-de tegutsemist reguleerib
käesoleval ajal peamiselt 09.02.1999. a vastu võetud ja 01.07.1999. a. jõustunud
hoiu-laenuühistu seadus (edaspidi ka HLÜS), mistõttu on mõistetav, et
kohalduvad normid vajaks ajakohastamist. Plaanitavad seadusemuudatused
kehtivas õiguskorras on meie hinnangul siiski õiguspoliitiliselt läbimõtlemata,
õigusriiklikult ja finantsturu toimimise seisukohalt põhjendamatud ja
ebaproportsionaalsed. Lisaks moonutavad Eelnõus sätestatud piirangud
Teadmiseks
võetud.
105
finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete vahelist konkurentsi. Plaanitava seaduse
vastuvõtmisel ei koheldaks finantsteenuseid pakkuvaid ettevõtteid võrdselt, kuna
uue õigusaktiga piiratakse vaid ühe finantssektori osalise, s.o HLÜ-de tegevust ja
seatakse neile täiendavaid nõudeid ja aastaks 2029 likvideeritakse HLÜ-d kui
ettevõtlusvorm täielikult. Alates 01.01.2029. a tunnistatakse HLÜS kehtetuks, mis
ei võimalda sisuliselt HLÜ-na tegutsemist pärast seaduse kehtetuks tunnistamist.
Põhiseaduse (edaspidi PS) § 31 kaitseb HLÜ-desse koondumise õigust.6 Eestis
tegutsevad lisaks HLÜ-dele näiteks põllumajandusühistud ja tarbijaühistud, mille
tegevus ei ole eraldiseisvate õigusaktidega reguleeritud, kuid mille osas
täiendavate piirangute kehtestamiseks vajadust ei nähta. HLÜS-i muutmise
eesmärk peaks olema finantsteenuste inimestele kättesaadavamaks ja
ligipääsetavamaks muutmine, mitte HLÜ-de poolt osutatavate teenuste sisuline
lõpetamine. HLÜ-de roll Eesti finantsturul oma pika ajalooga finantssektori
osalistena on kasvamas.
Rangemate reeglite kehtestamise soov paistab eelnõu kohaselt olevat tingitud
peamiselt kahest negatiivsest näitest HLÜ-dega seonduvast turupraktikast.
Kahetsusväärsete juhtumite tõttu on aset leidnud ühistuliikmete raha
kuritarvitamine ja selle tõttu on omakorda HLÜ kui sektori maine kahjustada
saanud. Samas tuleb nentida, et kuigi esimesed hoiu-laenuühistud tekkisid 1990.
aastatel, siis suuremad meediakajastust leidnud probleemid tekkisid alles
lähiaastatel, mis on olnud aga erakordsed ja mille sarnased juhtumid oleks võinud
leida aset ka teistes sektorites. Seega on HLÜ-de näol tegemist pika ajaloo ja
hästitoimiva ettevõtlusvormiga ning seda ka juhul, kui HLÜ-de suhtes on senini
kohaldunud vaid minimaalsed nõuded võrdluses teiste finantssektori osalistele
kohalduvate nõuetega, s.o näiteks krediidiasutustele või investeerimisühingutele
seatud nõuetega. Esimene näide negatiivsest turupraktikast seondub HLÜ-ga,
kellega seotud isikutele esitati süüdistused investeerimiskelmuses ja omastamises,
st esines teadlik kuritegelik tahe ühistuliikmete raha kuritarvitamiseks, mille
ilmnemist ei saa välistada ka teiste finantssektorite osaliste puhul. Teine näide on
seotud investeerimispettusega, mille puhul HLÜ-d juhtis üksi isik, kes ei olnud
selleks sobiv ja kellel puudus varasem finantsalane juhtimiskogemus. Eeltoodud
näited ei tähenda, et usaldusväärsusel põhineva HLÜ-de süsteemi peaks tervikuna
kaotama, kuna Eestis on hästi toimiv ning pikaajaline ühistuline tegevus. Seega ei
saa Eestihoius Eelnõus esitatud muudatusettepanekutega nõustuda.
Käesolevaga esitame omapoolsed arvamused ning ettepanekud, mis on kooskõlas
turupraktika ja Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega ning mis arvestavad
rohkem HLÜ-de õiguste, huvide, tegevuse spetsiifikaga ja võimaldavad
turuosalistel ka edaspidi oma tegevust jätkata ning teenuseid osutada.
Seisukohad I etapis plaanitavate muudatuste osas
• Reklaamiseaduse muudatused
Reklaamiseaduse (edaspidi RekS) §-i 29 plaanitakse täiendada lõikega 37, mille
kohaselt ei tohi HLÜ reklaam sisaldada pakutava hoiuseintressi määra. Eelnõu
koostajad on seda põhjendanud asjaoluga, et HLÜ-ga liituja ei tohiks liitumisel
lähtuda üksnes HLÜ poolt makstavast hoiuse- või muust intressist. Eelnimetatud
RekS-i muudatus jõustub 01.04.2024. a, mistõttu peaksid HLÜ-d sellest ajast
alates olema valmis, et seesugune reklaam lõpetada. Eeltoodud piirang kahjustab
HLÜ-sid võrdluses teiste finantssektori teenuste osutajatega, kuna RekS § 29, mis
sätestab nõuded finantsteenuse reklaamile, mis on seotud finantsteenuseid
pakkuvate ettevõtete teenustega, ei sea sellist piirangut ühelegi teisele
finantsteenust pakkuvale ettevõtjale. Näiteks ei seata piirangut krediidiasutuse
pakutava hoiuseintressi reklaamile, mis on viimasel ajal populaarsust koguv
finantstoode ja mille reklaamimine on samuti suurenenud tulenevalt
krediidiasutuste hoiuseintressimäärade märgatavast tõusust. Seega piiratakse
Teadmiseks
võetud.
6 Põhiseaduse kommenteeritud vlj. § 31. Punkt 17
106
plaanitava muudatusega HLÜ-de põhiseadusega tagatud õigust
ettevõtlusvabadusele ja võrdsele kohtlemisele.
Riigikohus on ettevõtlusvabaduse piiranguks lugenud ettevõtja poolt pakutava
kauba reklaamile piirangute seadmise (vt RKHKo 21.06.2012, 3-3-1-26-12, p 13).
Eelnõu koostajad ei ole aga selgelt põhjendanud seda, miks plaanitav
reklaamipiirang RekS §-s 29 täidab oma eesmärki ja miks on piirang põhjendatud
ega kahjusta konkurentsi finantsturul. Meie hinnangul koheldakse HLÜ-sid
ebavõrdselt võrdluses teiste finantssektori osalistega ja seeläbi kahjustatakse
finantsteenuse osutajate vahelist konkurentsi. Seega peaks muudatus
reklaamipiirangutes puudutama kõiki turuosalisi, vastasel juhul ei ole muudatuse
vastuvõtmine põhjendatud ega proportsionaalne. Eelnõu koostajate hinnangul on
mõne HLÜ hoiuseintressi reklaam väidetavalt agressiivne ja oma majandusliku
sisu poolest eksitav (isikutele jääb reklaamist tunne, et tegemist on pangaga).
Näiteid selle kohta Eelnõus toodud ei ole. Esiteks ei aitaks reklaamikeeld seda
probleemi lahendada, vaid selle asemel võiks HLÜ-del olla selge kohustus anda
hoiustajatele täpset teavet hoiust saava HLÜ ning hoiuse tingimuste kohta, et
võimaldada hoiustajatele piisvalt teavet, mille pinnalt oma otsus langetada.
Teiseks on põhjendamatu Eelnõu koostajate arvamus, et igasugune reklaam, mida
täna erinevate meediumite kaudu tehakse, on üldjuhul alati avalikkusele suunatud,
mistõttu tekib kehtivas praktikas paradoksaalne vastuolu selles, et HLÜ-d võivad
avalikkusele suunatud hoiuseintresside reklaami teha, kuid seadusega on keelatud
avalikkuselt hoiuste kaasamine. Kolmandaks peavad Eelnõu koostajad osa HLÜ-
de hoiuseintressi reklaami ka seetõttu eksitavaks, et see loob avalikkusele kuvandi,
et ka HLÜ-de kaasatud hoiuseid käsitatakse võrdsetel alustel krediidiasutustesse
paigutatud hoiustega ja need on riikliku tagatisskeemi poolt tagatud tagatisfondi
seaduse alusel. Reklaami ja teenuse osutamist hoiuste kaasamise näol ei saa
võrdsustada, mistõttu ei saa reklaami hoiuseintressi määra avaldamisele
automaatselt mõista kui avalikkuselt hoiuste kaasamisega seotud toimingut, kuna
HLÜ-l ei ole seadusest tulenevalt õigust avalikkuselt hoiuseid kaasata.
Reklaamikeeld ei aitaks suurendada isikute teadlikkust sellest, et HLÜ-de
pakutavate hoiuste puhul ei rakendu tagatisfondiseadusest tulenev kaitse ja hoiuse
hüvitamiskohustus 100 000 euro ulatuses ühe hoiustaja kohta. Eelnõus ei ole
esitatud põhjendusi või viiteid mõjuanalüüsidele, kui suurel määral eksitab või on
eksitanud hoiuse reklaamis hoiuseintressi määra sisaldumine isikuid, millest
ajendatuna soovitakse piirangut kehtestada. Seega ei saa Eelnõus esitatud selgitusi
reklaamipiirangu vajalikkuse kohta lugeda piisavalt põhjendatuks ning vajalikuks.
Reklaamipiirangu kehtestamise asemel on seadusandjal võimalik rakendada ka
proportsionaalsemaid meetmeid oma eesmärgi täitmiseks. Näiteks oleks HLÜ-de
jaoks vähem koormavaks meetmeks see, kui hoiuseintressi määra reklaamis tuua
eraldi välja tingimus, et hoiused ei ole tagatisskeemi poolt riiklikult tagatud. See
annaks avalikkusele selge sõnumi, millised on teenusega kaasnevad tingimused ja
riskid ning aitaks vältida reklaami valesti tõlgendamist. Seejuures on erinevate
reklaamipiirangute puhul tavapärane, et reklaamile on seatud lisatingimused,
näiteks võib finantsteenuste reklaami puhul leida RekS § 29 lg-st 2 kohustuse,
mille kohaselt peab finantsteenuse reklaam sisaldama üleskutset tutvuda
finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga.
Seega on täiendava piirangu kehtestamise asemel võimalik reklaamile
lisatingimuste seadmise abil täita soovitud eesmärke ja tagada avalikkuse
informeeritus pakutavast teenusest.
Sisseastumismaksu ja osamaksu määra muutmine
Eelnõu § 23 lg-s 1 on esitatud muudatusettepanek, millega suurendatakse liikme
osamaksu suurust (30 eurolt 50 eurole), ning § 16 lg-s 1 on esitatud
muudatusettepanek, millega suurendatakse liikme sisseastumismaksu suurust (6
eurolt 40 euroni). Eelnõu koostajate hinnangul on sisseastumismaksu
miinimummäära tõstmise eesmärk soosida HLÜ-de liikmeks astujate senisest
Teadmiseks
võetud.
107
suuremat aktiivsust ning tõsta nimetatud liikmeks astujate huvi HLÜ tegemiste
vastu ehk omavastutust. Meie hinnangul on plaanitavad muudatused
põhjendamatud, kuna puudub vajadus sisseastumismaksu ja osamaksu määra
tõstmiseks. Lisaks rikutakse muudatustega taas kord finantsteenuste osutajate
võrdse kohtlemise põhimõtet tulenevalt põhiseaduses sätestatud
ettevõtlusvabaduse ning õigusriikluse printsiipidest. Krediidiasutuse kliendid ei
pea krediidiasutuses konto avamiseks maksma tasusid, vaid konto avamine on
neile tasuta, mistõttu ei ole põhjendatud osamaksu ja sisseastumismaksu määrade
suurendamine. Lisaks võivad täiendavad määrad olla takistuseks väiksema
sissetulekuga isikute jaoks, kes sooviks HLÜ-de liikmeks astuda ja seeläbi HLÜ
teenustest osa saada, mis vähendaks HLÜde liikmete arvu ja HLÜ-dega liitumise
atraktiivsust. Piisavalt põhjendamata on selgitus, mille kohaselt
sisseastumismaksu määra tõstmine aitab soosida liikmeks astujate suuremat
aktiivsust. Meie hinnangul innustab madalam sisseastumismaksu määr rohkem
inimesi HLÜ-de liikmeks astuma, kuid olenemata sisseastumismaksu määra
suurusest ei taga maks seda, et liikmed oleksid rohkem aktiivsed ja ühistu
tegevustesse kaasatud. Seega pärsib muudatusettepanek ligipääsu
finantsteenustele, mida ei paku vaid krediidiasutused, ja muudab Eesti finantsturu
veelgi enam panganduskeskseks. Samuti vajab meie hinnangul sisseastumismaksu
ja osamaksu määra tõstmine põhjalikumat analüüsi. Sisseastumismakse ja
osamakse määr võiks olla iga HLÜ enda otsustada või jääda tasemele, nagu on
kehtivas regulatsioonis ette nähtud.
Keeld moodustada seaduse jõustumisel uusi HLÜ-sid
Eelnõu § 471 lg 1 alusel ei või tulundusühistut hoiu-laenuühistuna moodustada ega
teda sellisel kujul äriregistrisse kanda alates 01.04.2024. a. Seega saab HLÜ
eelnimetatud ajast alates tegutseda ühistulises vormis edasi vaid tulundusühisu või
ühistupangana. Tegemist on selgelt ja otseselt isikute ettevõtlusvabadust liigselt
piirava meetmega, millele tuleks leida vähem koormavaid alternatiive. Eesti
kodanikel on PS § 31 alusel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda
tulundusühingutesse ja -liitudesse. Riigikohus on oma otsuses avaldanud
seisukoha, et ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või
kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse (RKPJKo 28.04.2000, 34-1-6-00).
Samuti on leitud, et ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud juba siis, kui avalik
võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt – nt halvendatakse varem kehtinud
õigusraamistikku või kehtestatakse tegutsemisloa kohustus.7 Ettevõtlusvabaduse
ja tulundusühingutesse koondumise vabaduse piiramine on lubatud vaid juhul, kui
on täidetud proportsionaalsuse kriteeriumid tulenevalt PS §-st 11. Eelnõuga
likvideeritakse 2029. aastaks HLÜ-d kui ettevõtlusvorm, st et kodanikel ei ole
enam sellises vormis ettevõtlusega võimalik tegeleda, ja juba 01.04.2024. aastast
alates sätestatakse keeld moodustada uusi HLÜ-sid. Seega otsustatakse piirata
isikute ettevõtlusvabadust liiga lühikese etteteatamise ajaga, kuivõrd peale
01.04.2024. a saavad HLÜ-dena (kuni 01.01.2029. a) tegutseda vaid varasemalt
tegevust alustanud HLÜ-d. Seega alates eelnimetatud kuupäevast ei ole Eesti
kodanikele lubatud uute HLÜ-de moodustamine, mis selgelt takistab isikutel soovi
korral ettevõtlusega tegeleda. Eelnõuga halvendatakse ka kehtivat regulatsiooni,
kuna HLÜ-dele seatakse täiendavad nõuded teenuste osutamiseks ning seejuures
ei arvestata HLÜ-de eripärasid finantsteenuste osutamisel. Teenuse osutamiseks
karmima reeglistiku kehtestamine ei ole küll keelatud meede, kuid täiendavate
nõuete lisandumisel peavad need olema proportsionaalsed ja arvestama PS §-st 31
tulenevat ettevõtlusvabaduse printsiipi. Sätestatud meede ei ole vajalik, sest HLÜ-
de kui ettevõtlusvormi täieliku kaotamise asemel on võimalik leida abinõusid, mis
oleks vähem isikute põhiõigusi piiravamad. Seega ei ole keeld, mis ei luba alates
01.04.2024. a moodustada uusi HLÜ-sid, põhjendatud, vaid rikub
ebaproportsionaalselt isikute põhiseadusega tagatud ettevõtlusvabadust ja PS §-st
11 tulenevat printsiipi, mille kohaselt on põhiõiguste piirang kooskõlas
Teadmiseks
võetud.
7 Põhiseaduse kommenteeritud vlj. § 31. Punkt 23
108
põhiseadusega juhul, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta
piiratavate õiguste ja vabaduste olemust ning riive peab selle saavutamiseks olema
proportsionaalne.
Ühistu liikme täiendavad õigused teabe saamise osas
Eelnõu kohaselt tuleb HLÜ-l alates 01.04. 2024. a tagada, et HLÜ liige saaks kogu
talle vajaliku informatsiooni – teabe nii tema hoiuse seisu ja kogunenud
intressitulu kohta, samuti ka selle kohta, kellele HLÜ tema raha välja laenab. Seega
saab Eelnõu kohaselt HLÜ liige küsida teavet väljastatud laenude kohta
laenusaajate lõikes, s.t. infot selle kohta, kellele HLÜ on raha välja laenanud.
Selline kavandatud muudatusettepanek on vastuolus isikuandmete kaitse
üldmäärusega (edaspidi IKÜM). Laenusaaja kohta info avaldamine on laenusaaja
(andmesubjekt) isikuandmete töötlemine IKÜM artikkel 4 toodud definitsiooni
tähenduses. Isikuandmete avaldamiseks peab alati olema õiguslik alus IKÜM
järgi. Õiguslikud alused, mille alusel võib isikuandmeid töödelda sh edastada
kolmandale isikule, on sätestatud IKÜM artiklis 6. Isikuandmete töötlemiseks on
õiguslik alus, kui:
- andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel
konkreetsel eesmärgil (IKÜM artikkel 6 lg 1 p a) või
- isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu
täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt
andmesubjekti taotlusele (IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt b) või
- isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse
täitmiseks (IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt c) või
- isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku
eluliste huvide kaitsmiseks (IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt d) või
- isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või
vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks (IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt e) või
- isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku
õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles
andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta
Isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps (IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt
f).
HLÜ liikmele laenusaaja isikuandmete edastamiseks ei esine ühtegi loetletud
õiguslikku alust alljärgnevatel põhjustel:
- IKÜM artikkel 6 lg 1 p a toodud alus ei ole olemas, sest andmesubjekt ei ole
andnud nõusolekut HLÜ liikmele enda isikuandmete avaldamiseks. Ka poleks
nõusoleku küsimine sobiv lahendus. Nõusolekule kui kehtivale õiguslikule
alusele tuginemiseks, peab vastama IKÜM artikkel 7 toodud tingimustele.
IKÜM artikkel 7 lg 2 kohaselt, kui andmesubjekt annab nõusoleku kirjaliku
kinnitusena, mis puudutab ka muid küsimusi, tuleb esitada nõusoleku taotlus
viisil, mis on muudest küsimustest selgelt eristatav, ning arusaadaval ja
lihtsasti kättesaadaval kujul, kasutades selget ja lihtsat keelt. See tähendab, et
nõusolekut ei ole võimalik võtta laenulepingut allkirjastades üldtingimuste
osana, vaid nõusolek peab olema laenulepingust ja selle üldtingimustest
eraldiseisev ja selgelt eristatav. Nõusolek peab olema antud vabatahtlikult.
IKÜM artikkel 7 lg 4 juhindudes ei oleks vabatahtlikkuse kriteerium täidetud
näiteks juhul, kui laenulepingu sõlmimise eelduseks on seatud eelnev
nõusoleku andmine andmesubjekti poolt. Andmesubjekt võib nõusoleku ka
igal ajal tagasi võtta. Seega, nõusolekule tuginemise korral tekiks olukord, kus
osade laenusaajate andmeid justkui võiks HLÜ liikmetele edastada, aga osade
andmeid mitte (nende laenusaajate andmeid, kes ei ole nõusolekut andnud või
kes on nõusoleku tagasi võtnud). Ühtlasi ei oleks nõusoleku küsimine
praktikas toimiv lahendus, sest (i) andmesubjekt ei ole kohustatud nõusolekut
andma; (ii) andmesubjektil on õigus nõusolek igal ajal tagasi võtta (IKÜM
artikkel 7 lg 3) ning (iii) isikuandmete töötleja peab tõendama nõusoleku
Teadmiseks
võetud.
109
olemasolu (IKÜM artikkel 7 lg 1), mis tähendab, et nõusolekule tuginedes
kaasneb märkimisväärne halduskoormus nõusolekute kogumise ja
säilitamisega seoses.
- IKÜM artikkel 6 lg 1 p b toodud alus ei ole olemas, sest laenusaaja kohta
andmete edastamine ei ole vajalik laenulepingu täitmise või sõlmimise
eesmärgil.
- IKÜM artikkel 6 lg 1 p c toodud alus ei ole olemas, sest puudub õigusnorm,
mis kohustaks isikuandmeid edastama. Muudatusettepanekuga sellise normi
loomine oleks vastuolus IKÜM teiste sätetega. IKÜM järgi peab igasugune
isikuandmete töötlemine olema kooskõlas isikuandmete töötlemise
põhimõtetega IKÜM artikkel 5 alusel. Sellisteks põhimõteteks on mh
eesmärgi piirang (IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt b) ning minimaalsuse põhimõte
(IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt c). Laenusaajate kohta isikuandmete avaldamine
oleks vastuolus eelkõige eesmärgi piirangu ja minimaalsuse põhimõttega.
Eesmärgipärasuse põhimõte tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema
seotud mingi eesmärgiga, eesmärk peab olema õiguspärane. On küsitav, miks
on laenulepingu sõlmimise jaoks vajalik andmete edastamine HLÜ liikmetele
laenusaaja põhiselt. Kindlasti on isikuandmete avaldamine vastuolus
minimaalsuse põhimõttega. Minimaalsuse põhimõtte järgi tuleb isikuandmeid
töödelda ja koguda nii vähe kui võimalik eesmärgi saavutamiseks.
Laenusaajaga laenulepingu sõlmimise eesmärgil ei ole vajalik laenusaaja
andmete edastamine HLÜ liikmele. Kui andmete edastamise eesmärk on anda
HLÜ liikmele ülevaade tema raha kasutamise kohta, siis ei ole vajalik ega
kooskõlas minimaalsuse põhimõttega edastada andmeid isikupõhiselt.
Ülevaate saamiseks piisab, kui HLÜ liikmele antakse infot sõlmitud
laenulepingute kohta üldisemalt – nt info laenulepingute tähtaegade,
summade, intressimäärade, jne kohta, aga mitte info selle kohta, kellele on
laenu isikuliselt antud.
- IKÜM artikkel 6 lg 1 p d toodud alus ei ole olemas, sest isikuandmete
töötlemine ei seondu eluliste huvide kaitsmisega.
- IKÜM artikkel 6 lg 1 p e toodud alus ei ole olemas, sest isikuandmete
töötlemine ei seondu avalike ülesannete täitmisega.
- IKÜM artikkel 6 lg 1 p f toodud alus ei ole olemas, sest isikuandmete
edastamine ei oleks proportsionaalne. Juhindudes Andmekaitse Inspektsiooni
ja Euroopa Andmekaitsenõukogu juhistest, tuleb õigustatud huvi olemasolu
hinnata kolmeastmeliselt. IKÜM artikkel 6 lg 1 ps f on ette nähtud kolm
tingimust, mis kõik peavad täidetud olema, et isikuandmete töötlemine
õigustatud huvile tuginedes IKÜM artikkel 6 lg 1 p f järgi oleks lubatud: 1)
vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel
isikutel on õigustatud huvi, 2) isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud
huvi teostamiseks, 3) vastutaval töötleja või andmeid saava kolmanda isiku
huve ei kaalu üles kaitstava andmesubjekti põhiõigused ja – vabadused.
Kuivõrd isikuandete edastamine ei oleks kooskõlas eesmärgipärasuse ja
minimaalsuse põhimõtetega (vt eelpooltoodud selgitused), oleks õigustatud
huvi analüüsi lõplik hinnang eelduslikult see, et isikuandmete edastamiseks ei
ole õiguslikku alust IKÜM artikkel 6 lg 1 p f järgi.
Seisukohad II etapis plaanitavate muudatuste osas
• Keeld võtta vastu uusi liikmeid
Eelnõu § 47 1 lg 2 kohaselt enne 01.04.2024. a asutatud ja tegutsenud hoiu-
laenuühistu ei või enam uusi liikmeid pärast 01.01.2025. a vastu võtta. Meie
hinnangul jääb plaanitavate muudatuste puhul ebaselgeks see, kuidas peaks HLÜ
seaduse jõustumisel teenuseid edasi osutama, kui uue reeglistiku alusel ei ole
võimalik HLÜ-l uusi liikmeid ühistusse vastu võtta. Lisaks tekitab seaduse
vastuvõtmine nn pangajooksu, kui on vastu võetud otsus, mille kohaselt HLÜ-d
uue seaduse alusel likvideeritakse ja mille tõttu lakkab Eestis kuue aasta pärast
ühistuline tegevus, mistõttu on loogiline ja iseenesestmõistetav, et HLÜ-d
Teadmiseks
võetud.
110
kaotavad oma liikmed, kes hakkavad oma varasid hoiustama HLÜ-de asemel
krediidiasutuses. Sellest tulenevalt võib tekkida risk HLÜ-de likviidsusele, kui
korraga on vaja tagasi maksta suurema hulga liikmete hoiustatud raha. Sellisel
juhul tekitavad plaanitud muudatused olukorra, kus alates 2025. a HLÜ-del uusi
liikmeid vastu võtta ei ole lubatud ning olemasolevad liikmed sunnitakse ühistutest
lahkuma, kuna neile on teada, et tegemist ei ole finantsteenust pakkuva ettevõtjaga,
kes saaks tulevikus neile üldsegi HLÜ-na teenust osutada.
Hiljemalt 01.01.2027. a peab HLÜ ära otsustama, kas ta jätkab edaspidi oma
tegevust krediidiasutusena ja kas ta soovib Finantsinspektsioonile (edaspidi ka kui
FI) tegevusloa taotluse esitada tulenevalt Eelnõu §-st 472 . Eelnõus ei ole aga
kajastatud seda, kuidas peaks HLÜ tegevust jätkama, kuniks Finantsinspektsioon
väljastab HLÜ-le krediidiasutuse tegevusloa, sh detailsemad juhised HLÜ-de
likvideerimise protsessi osas on Eelnõust puudu. Tulenevalt Eelnõu § 471 lg-st 3
ei või enne 01.04.2024. a asutatud ja tegutsenud HLÜ-d alates 01.01.2026. a uusi
hoiuse- või laenulepinguid sõlmida ega olemasolevate hoiuse- või laenulepingute
kehtivust pikendada. Seejuures ei nähtu Eelnõust, milline peaks olema HLÜ-de
ümberkujundamise protsess, kuivõrd krediidiasutuse tegevusloa taotlemine on
aeganõudev protsess ja seejuures tekib küsimus, kuidas tagada teenuse osutamine
selle aja vältel, kui toimub tegevusloa taotlemine, ja maksejõuetuse olukorra
tekkimise vältimine, kui hoiuse- või laenulepingute pikendamine ega sõlmimine ei
ole lubatud.
Eeltoodust tulenevalt juhul, kui meie seisukohti ja muudatusettepanekuid ei ole
võimalik arvesse võtta, palume Eelnõu koostajatel esitada ka selge HLÜ-de
likvideerimisplaan hiljemalt 01.01.2027. aastaks. Nagu nähtub Eelnõu mõju-
analüüsist, siis „Peale seaduse järk-järgulist rakendumist võivad mitmed
käesoleval hetkel tegutsevad ühistud oma tegevuse lõpetada tulevalt täiendavatest
nõuetest, mis tõstavad HLÜ-de halduskoormust.“8 Tegevuse ümberkorraldamise
ja tegevuse likvideerimise osas on vaja seadusandja täpseid juhiseid, kuivõrd juba
01.01.2025. aastal nn II etapis rakenduvad uued nõuded võivad olla väiksemate
HLÜ-de jaoks liiga koormavad, mistõttu võib tekkida olukord, kui on vaja oma
tegevus lõpetada.
Hoiuste kaitse krediidiasutusena tegutsedes
Tagatisfondi seaduse § 25 lg 1 alusel tagatakse ja hüvitatakse hoiuste tagamise
osafondi arvel vaid Eestis asutatud ja tegevusloa saanud krediidiasutuse
hoiustajate hoiused. Seega ei tulene tagatisfondi seadusest täiendavat kaitset
ühelegi teisele finantssektori asutusele, sh ei tagata HLÜ-de hoiuseid. Eelnõu
kohaselt saavad need HLÜ-d, kes saavad panga või ühistupanga tegevusloa, ka
tagatisfondi kaitse (ei moodustata eraldi osafondi, vaid ühistupangad liituvad juba
olemasoleva hoiuste tagamise osafondiga ja neile kohalduvad seejuures samad
tingimused nagu juba olemasolevate pankade puhul – tagatise määr, osamaksed
osafondi jm). Seega kehtib ka ühistupankadele kohustus teha osamakseid
tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi koos täna juba sinna osamakseid tegevate
teiste krediidiasutustega. Nõustume Eelnõu koostajate seisukohaga, et HLÜ-de
tegevuse ümberkorraldamine ühistupankadeks on kulukas ja toob kaasa olulise
administratiivse koormuse ja suurendab HLÜ-de kulusid muuhulgas ka
tagatisfondi ühekordse ja perioodiliste osamaksete tasumisega.
Teadmiseks
võetud.
Hoiuste kaitse ilma krediidiasutuse tegevusloata tegutsedes
Juhul, kui HLÜ krediidiasutuse, sh ühistupanga, tegevusluba ei taotle ei ole tema
hoiuste puhul kehtiva õiguse kohaselt tagatisfondist tulenevat hoiuste tagamise ja
hüvitamise kaitset. Meie hinnangul, kui HLÜ-dele sätestatakse kohustus näiteks
omandada krediidiandja tegevusluba KAVSi alusel, siis peaks kaaluma, kas
Teadmiseks
võetud.
8 Eelnõu lk 53.
111
krediidiandja tegevusega kaasneva riski tõttu peaks ka krediidiandjana tegutsev
HLÜ olema hõlmatud tagatisfondi kaitsega või on mõistlik ette näha
krediidiandjatele eraldi tüüpi kindlustus, mis aitaks kaitsta krediidivõtjate huve
krediidiandja maksejõuetuse korral. Võimalik lahendus oleks ka see, kui sätestada
õigusaktis kohustus, et hoiustatavad varad tuleks tagatisagendi kasuks pantida, kes
on kohustatud varasid hindama, koostades selleks näiteks kord aastas aruande enne
majandusaasta aruande esitamist, milles oleks avaldatud ka tagatisagendi arvamus
varade seisu kohta. Juhul, kui ettevõtte tegevuses tekivad probleemid, oleks
tagatisagent kohustatud HLÜ hoiustajatele hüvitamiseks nõudeid ja muid varasid
maha müüma.
Eelnõu §-ga 455 sätestatakse erinorm pankrotiseaduse § 153 suhtes, mille eesmärk
on kaitsta hoiustajate huve pankrotimenetluses nõuete rahuldamisel tulenevalt
sellest, et HLÜ-desse paigutatud hoiused ei ole tagatud tagatisfondi poolt ja neile
ei laiene tagatisfondi seadusest tulenev kaitse. Seejuures nõustume Eelnõu
koostajatega, et isikute hoiused peaksid olema ka pankroti korral suuremas
ulatuses kaitstud, kui muude võlausaldajate nõuded, kuid sellel eesmärgil plaanitav
muudatus §-s 455 ei ole meie hinnangul piisav. HLÜ-dele või krediidiandja
tegevusloa taotlemisel krediidiandjatele peaks rakenduma täiendav regulatsioon,
mis tagaks nende liikmete või klientide huvide kaitse HLÜ või krediidiandja
maksejõuetuse korral.
Muud ettepanekud ja kokkuvõte
HLÜS § 28 lg 9 alusel ei tohi ühele HLÜ liikmele antud laenude summa kokku ei
tohi ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui 20-kordselt ega 20 protsenti
HLÜ omakapitalist. Eelnõu koostajad plaanivad § 28 lõiget 9 muuta ja sõnastada
järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetamata hoiu-laenuühistu liikmele
antud laenude puhul ei tohi laenude summa kokku ületada selle liikme tasutud
osamaksu rohkem kui 20-kordselt ega 20 protsenti hoiu-laenuühistu
omakapitalist.“ Meie hinnangul on selline piirang ebavajalik ning
ettevõtlusvabaduse printsiibist lähtuvalt võiks osamakse suuruse protsendimäär
jääda HLÜ enda otsustuspädevusse, mitte olema määratletud õigusaktiga.
Kui seadusandja tungiv soov on HLÜ-de tegevuse osas Finantsinspektsiooni
järelevalve rakendamine ja tegevusloa omandamise kohustuse sätestamine, siis ei
pea Finantsinspektsiooni järelevalve alla allutamiseks HLÜ-dele tingimata
panema kohustust omandada krediidiasutuse tegevusluba, sh ei peaks HLÜ end
edaspidi ühistupangaks ümber kujundama. Krediidiasutuse tegevusloa taotlemine
ja krediidiasutusele kohalduvate nõuete rakendamine HLÜ-de tegevusele ei ole
mõeldav, kuna HLÜ-d on kordades väiksemad, sh väiksema kapitalimahuga, kui
krediidiasutused. Meie hinnangul võiks HLÜ-d krediidiasutuse tegevusloa asemel
omandada näiteks krediidiandjana tegevusloa, mis võimaldaks neil tarbijatele
krediiti väljastada, kuid mis ei paneks neile kohustust krediidiasutuste tegevusloa
omandamiseks, mis on ebaproportsionaalne arvestades HLÜ-d senist tegevust,
kapitalimahte ja võimekust täita kõiki õigusaktides krediidiasutustele seatud
rangeid nõudeid. Meie hinnangul käivad nõuded krediidiasutuse tegevusloa
taotlemisele HLÜ-dele üle jõu ning krediidiasutuse tegevusloa omandamise
kohustuse alternatiiviks on HLÜ-de ja nende liikmete õigusi vähem piiravamaid ja
proportsionaalsemaid meetmeid.
Eeltoodule tuginevalt ei saa me nõustuda Rahandusministeeriumi Eelnõuga, mis
toob kaasa Eesti ühe vanima oma liikmetel tugineva ettevõtlusvormi
likvideerimise. Eelnõuga HLÜ-dele seatud kohustused piiravad HLÜ-de õigusi
ebaproportsionaalselt ja osaliselt on Eelnõu muudatusettepanekud põhjendamatud
ja vajavad detailsemat analüüsi. Lisaks ei ole õigustatud ega proportsionaalne
HLÜ-sid kohustada oma tegevuse ümberkujundamiseks, sh Finantsinspektsioonilt
Teadmiseks
võetud.
112
krediidiasutuse tegevusluba taotlemiseks, kuivõrd krediidiasutusele õigusaktidega
seatud nõudeid ei ole väikse tegevusmahuga HLÜ-d võimelised täitma.
Tegevusloa kohustuse sätestamisele või ultimaatumina tegutsemise lõpetamise
kohustuse seadmisel ei arvesta HLÜ-de põhiseadusega tagatud õigustega, kuivõrd
krediidiasutuse tegevusloa taotlemise asemel on võimalik leida HLÜ-de õigusi
vähem piiravaid alternatiive. HLÜ-de tegevust reguleerivate õigusaktide
kaasajastamine on vajalik, kuid seda tehes tuleb arvestada finantssektori osaliste
võrdse kohtlemise printsiibiga, et muudatustest ei tuleneks konkurentsimoonutust
finantsteenuste turul. Vähem koormava meetmena juhul, kui seadusandja tungiv
soov on HLÜ-de ühistuline ettevõtlusvorm täielikult kaotada, on ka krediidiandja
tegevusloa taotlemine, kuid ühistupanga või nn tavalise krediidiasutuse tegevusloa
taotlemine ei ole suuremale osale HLÜ-dest reaalne lahendus, mida kinnitasid ka
Eelnõu koostajate seisukohad (vt Eelnõu Tabel 9, lk 54). Saame nõustuda
seisukohaga, et HLÜ-de tegevuse võiks allutada finantsjärelevalve alla, kuid seda
mitte krediidiasutusena tegutsemise eeldusel. Negatiivsed näited HLÜ-de
turupraktikast ei peaks olema aluseks, et nn karistada kõiki teisi turuosalisi, kelle
tegevus on olnud kehtivate õigusaktidega kooskõlas ja kes oleks ka nõus
täiendavate nõuete kehtestamisega HLÜ-de tegevusele tingimusel, et HLÜ-sid kui
pika tegevusajalooga finantssektori osalisi ei kaotataks. Juhul, kui meie
muudatusettepanekuid ei ole võimalik arvesse võtta, palume Eelnõu koostajatel
lisada seadusesse sätted HLÜ-de likvideerimisplaani osas hiljemalt 01.01.2027.
aastaks.
Intus HLÜ
1 Kavandatavad muudatused praegusel kujul toovad tõenäoliselt kaasa selle, et
hoiuse- ja laenuühistud peavad oma tegevuse lõpetama ning seatud eesmärk muuta
ühistud ühistuteks pankadeks ei realiseeru. Leiame, et muudatustest tuleks nende
pakutud mahus loobuda ning selle asemel alustada koos hoiuse- ja laenuühistutega
uut seadusmuudatuste ettevalmistamist.
Teadmiseks
võetud.
2 Esitatud muudatuste elluviimise ajakava on vastuolus hoiuse- ja laenuühistute
praktilise ärimudeliga. Uute liikmete vastuvõtmise võimalus on tavapärase
äritegevuse oluline osa, nagu ka uute hoiuse- ja laenulepingute sõlmimine. Kui
kavandatavad muudatused saadetakse Riigikogule kinnitamiseks, tuleb nii uute
liikmete vastuvõtmine kui ka uute hoiu- ja laenulepingute sõlmimine võimaldada
kuni 31. detsembrini 2026. Selle graafikuga on võimalik üles ehitada äri- ja
kapitalistruktuur, mis võimaldab jätkata tegevust ühistupangana.
Teadmiseks
võetud.
3 Üksikliikme osakapitali investeeringu miinimumsumma tõstmine 30 eurolt 50
eurole toob kaasa palju lisatööd nii asjaajamise kui ka klienditeeninduse poolel.
Lisaks sunnib see iga liiget liikmelisuse suurendamisega nõustuma või teise
võimalusena liikmestaatusest loobuma. Kavandatavad muudatused tekitavad
liikmete hulgas palju ebakindlust ka ilma selle küsimuseta. Puudub reaalne vajadus
tõsta üksiku liikme miinimuminvesteeringut ja samal ajal sundida iga liiget
suurendama oma investeeringut osakapitali. Need liikmed, kes kogevad
ühistupangaks üleminekut positiivselt, investeerivad hea meelega ühistukapitali
rohkem vahendeid. Minimaalne investeeringu suurus üksikliikme kohta tuleks
jätta muutmata ja selle asemel suurendada ainult aktsiakapitali miinimumsummat.
Aktsiakapitali miinimumsuurust võib lugeda näiteks 30-ga jagatavaks nii, et
minimaalseks suuruseks määratakse 150 000 või 300 000 eurot. Arvestades, et
ühistupangaks üleminekul peab ühistu kapital olema vähemalt 1 000 000 eurot, on
miinimumkapitali suurendamine 50 000 euroni praeguse tasemega võrreldes liiga
väike muutus ning seetõttu oleks parem, kui aktsiakapitali miinimumsuurust
suurendada sellest selgelt kõrgemale.
Teadmiseks
võetud.
4 Seoses liikmete õigusega tutvuda teabele teiste ühingu liikmete ja neile antud
krediitide kohta tuleb märkida, et finantsasutused üldiselt ja nende töötajad on
seotud absoluutse konfidentsiaalsuskohustusega nii klientide isikuandmete osas. ja
Teadmiseks
võetud.
113
neile antud krediidid. Usume, et puudub tegelik vajadus liikmete krediidi kohta
teabe avaldamiseks, kui üksikliige seda nõuab. Kui see nii läheb, tuleks seadusesse
lisada mainimine selle teabe konfidentsiaalsuse kohta ja selle võrdsustamine
pankade ja muude finantsasutuste klienditeabe konfidentsiaalsusega ning asjaolu,
et teabe ebaõige avaldamine kolmandale isikule on karistatav.
Raha HLÜ
Raha Hoiu-laenuühistu leiab, et:
a) hoiu-laenuühistuid puudutav regulatsioon vajab muutmist oluliselt;
b) osaliselt jätta hoiu-laenuühistuid puudutav regulatsioon muutmata, kuna
tegemist on jätkuvalt väikesemahulise ja ühiseid majanduslikku huve
teenindava ühistulise tegevusega Eesti ühiskonnas;
c) näha ette, et kohustus taotleda panga või ühistupanga tegevusluba on hoiu-
laenuühistul, kellel on rohkem liikmeid kui 10 000.
Lisaks märgib Raha Hoiu-Laenuühistu, et ühistute tegevuse tulemusena saab riik
iga-aastaselt miljonites tulumaksu. Samuti on näha Eesti ühiskonnas, et inimeste
teadlikkus erinevatest investeerimisinstrumentidest kasvab, rahatarkus suureneb
ning investeerimisotsuseid tehakse teadlikult, valides hoiuste, aktsiate,
võlakirjade, indeksfondide jms vahel.
Teadmiseks
võetud.
Hea Koostöö HLÜ
Oleme jälginud rahandusministeeriumi algatust hoiu-laenuühistute regulatsiooni
muutmiseks ning mõistame selle põhjusi. Samas soovime selgitada mõnda olulist
aspekti ühe väikese hoiu-laenuühistu – Hea Koostöö HLÜ – vaatenurgast.
Kõige olulisem on hoiu-laenuühistu kui ühistulise rahaasutuse vorm, mis on
läänemaailmas toiminud ligi 200 aastat ning Eestis alates 20. sajandi algusest ehk
üle 100 aasta. Hoiu-laenuühistute idee on algusest peale olnud koondada kas mingi
piirkonna või mingi eluala inimeste hoiuseid ning anda samas ringis välja
suhteliselt väikseid laene investeerimiseks liikmete elujärge ja nende ettevõtetesse.
Väikeste, kuid oma eesmärki hästi täitvate HLÜde liikmeskond on pigem sadades
ning tänapäevast raha väärtust ja laenuturgu näiteks tuues on hoiused ja laenud
pigem tuhandetes eurodes kui sadades tuhandetes või miljonites. Seetõttu ei saa
hoiu-laenuühistud mitte kunagi olema võrreldavad kommertspankadega, samas
läbipaistvalt ja korrektselt toimides on neil oluline roll oma kogukonna, piirkonna
või mingi valdkonna elu edendamises.
Eelnevast lähtudes teeme ettepaneku tõsiselt kaaluda hoiu-laenuühistu kui
väikesemahulise rahaasutuse seadusliku vormi säilitamist. Vajadusel tuleb
veelgi kitsendada või lausa keelata raha suunamist juhtkonnaga seotud
ettevõtetele. Samas näitab praktika, et kuritarvitused saavad toimuda eelkõige
anonüümsetes ning läbipaistamatutes organisatsioonides, mis tuleb välja ka Teie
eelnõu seletuskirjast.
Hea Koostöö HLÜ on teadaolevalt esimene Eesti rahaasutus, mis on
sõnaselgelt loodud eetiliste finatsasutuste liikumise põhimõtete alusel aastal
2014. See tähendab, et laenusid antakse eelkõige sotsiaalselt ja ökoloogiliselt
positiivset muutust loovatele ettevõtmistele ja isikutele. Oleme ka üle-euroopalise
sotsiaalpanganduse võrgustiku Institute for Social Banking (https://www.social-
banking.org/) liige ning nagu kodulehel olevalt liikmete kaardilt näha, siis ainuke
Ida-Euroopast. Kavandatavate muudatuste ehk ühistupangaks saamise kohustuse
jõustumise järel oleme üpris selgelt sunnitud oma tegevuse lõpetama ning julgeme
arvata, et sellega on lõpetatud ka üks väike, aga siiski märgiline väärtuspõhine
algatus Eesti finantssektoris.
Teadmiseks
võetud/
selgitatud.
Eelnõuga ei lõpetata
ühistulist tegevust. Juhul,
kui HLÜ ei soovi taotleda
krediidiasutuse luba või
oma tegevust lõpetada, on
tal võimalik jätkata
tulundusühistuna,
säilitades võimaluse
osutada makseteenuseid
või pakkuda laene (omades
vastavalt makseasutuse või
krediidiandja
tegevusluba). Seega saab
ühistu jätkata
väikesemahulise
rahaasutuse rolli ainsa
erisusega, et hoiuste
kaasamine on keelatud.
114
Seetõttu palume veelkord põhjalikult kaaluda, kas klassikalise hoiu-laenuühistu
vormi kaotamine on Eestis õigustatud ning leida võimalus väikesemahuliste ja
toimivate ühistuliste finantsasutuste säilimiseks.
HLÜ-de Liit
Kõnealust eelnõu on Rahandusministeerium proovinud menetleda juba mitu korda
vähemalt 2014. aastast iga vahetunud rahandusministri ajal. Hoolimata igal korral
eelnõu kohta tehtud paljudest ettepanekutest ja märkustest on need kõik jäetud
arvestamata ning jätkatakse oma tahte läbisurumist. Rahandusministeerium on
seaduseelnõu menetlemisel jämedalt rikkunud Kaasamise head tava
(https://www.riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava), millele on eelnevalt
tähelepanu juhtinud ka nii Vabariigi President kui Õiguskantsler.
Ka viimati, septembris 2023, kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks saadetud
eelnõu erineb eelmisest, mis sooviti esitada Riigikogu eelmisele koosseisule, vaid
mõningate keeleliste kohenduste tõttu, lisaks on kohati regulatsiooni veelgi
karmistatud (näiteks ühistupanka puudutav osa).
Hoiu-laenuühistute (HLÜ) likvideerimise idee on poliitiliselt vastutustundetu juba
põhjusel, et käesoleva eelnõu seaduseks saades oleks Eesti ainuke Euroopa Liidu
liikmesriik, kus HLÜ-d on keelustatud! Antud eelnõu autoritel peaks olema eelnev
kohustus endid kurssi viia ühistulise finantssektori rolliga tänapäeva maailmas.
WOCCU (Rahvusvaheline Hoiu-laenuühistute Liit) statistika aruannetest võib
näha, kuidas HLÜ-te populaarsus kasvab igal pool, kus need on olemas. Tõsi,
maades, kus nende traditsioon on pikk, on kasv küll ilmne, kuid aeglasem. Nö
kolmanda maailma maades seevastu väga kiire. Viimase viieteistkümne aastaga on
näiteks Aasia riikides, kus tooni annavad India, Lõuna-Korea, Indoneesia,
Singapur jmt, on HLÜ-te liikmeskond suurenenud 3,3 korda, hoiuste, laenude ja
varade maht aga üle kümne korra! Ladina-Ameerika (suurimad – Brasiilia, Peruu,
Mehhiko) HLÜ-d on liikmete arvult suurenenud 2,4 korda, hoiuste ja varade maht
aga üle 6 korra. USAs ja Kanadas, Austraalias ja Uus-Meremaal on liikmeid
lisandunud samal ajal poole võrra, hoiused-laenud ja varad kasvanud aga 2-3
korda. Euroopa on selles protsessis olnud aeglasem, kuid siingi kasvab HLÜ-te roll
nt Suurbritannias, Poolas, Leedus ning reas teistes maades.
Suurpankade krahhe üritatakse vältida või pehmendada riikliku otsese appi
ruttamisega. Selleks kasutatakse kõigi maksumaksjate raha väga väikese ja
pahatihti hoopis välismaiste pangaomanike vara säästmiseks. Väheste HLÜ-te
ebaõnn on üksnes põhjustatud nende omanike (liikmete) vähesest huvist oma
ühistu saatuse vastu. Huvi aga ei saa tekitada seaduse sunniga, see on omanike endi
otsustada. Riigi päästvale käele pole HLÜ-d ega nende omanikud kunagi lootnud.
Endiselt on eelnõu eesmärk likvideerida HLÜ-d kui ühistegeline ettevõtlusvorm.
Eelnõu § 1 punktis 57 pakutud regulatsiooni alusel ei tohi enam uusi HLÜ-id
asutada ning senised tuleb likvideerida või peavad nad end ümber kujundama
ühistupankadeks. Kuigi ühistupangaks ümberkujundamise surve võib tunduda
õilis, pole esiteks mõeldav, et täna tegutsevad HLÜ-d suudaksid täita tulevikus
pangana tegutsemise nõudeid (vt järgnevaid selgitusi allpool), aga samuti on
eelnõus eneses HLÜ-te tegevusele nö üleminekuperioodil esitatud sellised nõuded,
et tegevuse jätkamine ja ühistupangaks ümberkujundamine pole eluliselt
mõeldavad ning ühistupanga tegevusloa saamise tähtajaks on kõik HLÜ-d
sunnitud juba tegevuse lõpetama või pankrotistuma (sellest soovist tingituna ehk
ka HLÜ-te pankroti põhjalik regulatsioon eelnõus?), sest enamiku eelnõus esitatud
nõuetega peaks HLÜ-d oma tegevuse vastavusse viima juba 2025. aasta 1.
jaanuariks (eelnõuga pakutud hoiu-laenuühistu seaduse § 472) . Vaid mõned
näited:
Teadmiseks
võetud/
selgitatud/
arvestatud.
Rahandusministeeriumi
ametnikud ja minister on
kohtunud HLÜ-de
esindajatega ja teinud
nendega koostööd juba
mitu aastat järjest. Lisaks
on ministeerium
analüüsinud HLÜ-de poolt
pakutud keskühistu mudeli
eelnõud ning
konsulteerinud selles osas
nii FI kui ka Leedu
Rahandusministeeriumi
ametnikega, et selgitada
välja, kuidas oleks
võimalik keskühistu
mudelit Eesti õiguses
rakendada. Kuivõrd
keskühistu kaudu teostatav
kontrolli efektiivsus on
äärmiselt küsitav, siis ei
pea me otstarbekaks selle
mudeliga edasi minna.
Väär on väita, et kahe
HLÜ-ga seotud
probleemide avalikuks
tulekuga ei pöördunud
HLÜ-de liikmed riigi
poole abi saamiseks.
Rahandusministeeriumi
ametnikele on helistanud ja
kirjutanud mitmed
kodanikud, kes palusid abi
kaotatud hoiuste tagasi
saamisel.
Käesoleva eelnõuga ei
lõpetata ühistulist
tegevust. HLÜ-dele on
antud võimalus muutuda
ühistupangaks, muutuda
nö tavaliseks
tulundusühistuks.
Nagu näitab viimane Eesti
Panga statistika, on HLÜ-
de arv ilma käesolevas
eelnõus käsitletud
muudatustega selges
langustrendis (21 HLÜ
asemel on alles jäänud 15).
Pole teada, miks HLÜ-de
115
1. Eelnõu kohaselt ei tohi HLÜ-d alates 1. jaanuarist 2025 omada üle
kümneprotsendilist osalust teises finantseerimisasutuses. Näiteks
Finantsinspektsiooni kontrollitava makseasutuse Ühisarveldused AS-i (Eesti
suurim!) omanikuks on HLÜ. See makseasutus tuleks eelnõu seaduseks saades
kohe likvideerida. Kelle või mille huvides?
2. Eelnõu § 1 punkti 57 regulatsiooni kohaselt ei tohi HLÜ-d pärast 2025. a 1.
jaanuari vastu võtta uusi liikmeid ning pärast 2026. aasta 1. jaanuari ei tohi
sõlmida ka uusi hoiuse- või laenulepinguid ega seniste lepingute kehtivust
pikendada. Seega puudub võimalus kapitali säilitada, rääkimata suurendamisest
ning seega valmistada ette ühistupanga asutamist, vaid HLÜ-d muudetakse
ainult olemasolevate laenude sissenõudmise inkassoühinguteks (paljude
laenulepingute tähtaeg on samas kuni 10 aastat nagu näeb ette kehtiv seadus –
järelikult toob uue HLÜ seaduse kehtima hakkamine automaatselt kaasa kõigi
HLÜ-te vältimatu pankroti!).
3. Eelnõu § 1 punkti 36 regulatsiooni kohaselt ei tohi HLÜ-d pärast eelnõu
jõustumist anda laene HLÜ-ga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatele
äriühingutele. Mitmetel HLÜ-tel on tütarettevõtjaid. Toome näiteks osaühingud
Eesti Ühistumets (sellele kuulub muuhulgas Baltimaade suurim eksportiv
halupuudetööstus) ja Eesti Ühistuenergia (püstitas 2019. aastal Kiviõli lähedale
1000 omaniku (liikme) ühistöös 5 suure tuulikuga 10 megavatise võimsusega
tuulepargi, mis toodab liikmetele omanikutulu). Need ettevõtted ühes oma
töötajate, teenitava tulu, riigieelarvesse makstavate maksude ja suurele hulgale
liikmetele jagatavate dividendidega on eelnõu seaduseks saades määratud
hääbumisele. Seejuures on oluline märkida, et sellisel keelul pole ega saagi olla
ühtegi mõistuslikku põhjendust ning veelgi olulisem on välja tuua, et kui uus
seadus muudab mõne senise HLÜ ja selle tütarettevõtjate seadusekuuleka ja
heas usus peetud äritegevuse ebaseaduslikuks, kaotab selline HLÜ automaatselt
võimaluse muutuda ühistupangaks kuivõrd Finantsinspektsioon ei väljasta
tegevusluba ühingutele, mille tegevus ei vasta seadusele. Kui juba suured HLÜ-
d kaotaks seadusemuudatuse tõttu võimaluse muutuda ühistupangaks, poleks ka
väikestel hoiulaenuühistutel selleks lootust. See on järjekordne näide sellest, et
eelnõu autorite eesmärk on likvideerida seadusekuulekad HLÜ-d kui
kogukondlikud ühistegelised rahaasutused ja välistada finantsühistegevuse
jätkumine ka ühistupankadena.
4. Teadmine, et ees ootab seadusega kohustuslikuks tehtud lõpetamine või pankrot,
toob kaasa nn pangajooksu. Paraku oleme sarnaseid märke
Rahandusministeeriumi kavatsuste ja meedias esitatu tõttu juba näinud, kuid
mõistlikumad liikmed (meenutame taas – HLÜ omanikud, mitte kliendid!) on
siiski truuks jäänud ja loodavad, et Rahandusministeeriumi ametnike hävitav
plaan ei lähe läbi.
5. Tulenevalt kehtivast Tulundusühistuseadusest on kõigil tulundusühistutel, sh
HLÜ-tel ja ühistupankadel, kohustus liikme avalduse alusel teha liikmetele-
osanikele viimaste nõudmisel osakapitalist väljamakseid või liikmelisus-osalus
sootuks lõpetada. Sellist kohustust pole aktsiaseltsidel oma aktsionäride suhtes.
Finantsinspektsioon lähtub krediidiasutustele tegevusloa andmisel
krediidiasutuse võimest tagada omakapitali püsivus. Aktsiaseltsidena asutatud
krediidiasutusi kaitseb siinkohal kehtiv seadus, tulundusühistuna asutatud
krediidiasutustel (ühistupankadel) aga selline seaduslik garantii puudub, mis on
Finantsinspektsiooni jaoks automaatselt välistus ühistupangale tegevusloa
andmisel. Seega – eelnõuga igasuguseks jätkamiseks tuleb eelnevalt selgelt
kokku leppida Tulundusühistuseadusest tulenevad liikmete ja nende
kapitalipaigutusega seonduvad õigused ja kohustused.
6. HLÜ-d, mis koondavad täna liikmetena kuni 15 000 Eesti kodanikku ja nende
ettevõtteid, on edukas näide kogukondlikust ja kodanikualgatuse korras loodud
ühistegevusest, mis ei vaja riigi abiraha, vaid mis toovad läbi hoiuseintresside
tulumaksu ja laenavate liikmete (laenuvõtjast omanikud (liikmed) moodustavad
protsentuaalselt enamuse) makstavate käibe- ja tööjõumaksude kümneid
miljoneid eurosid maksuraha Eesti riigieelarvesse. HLÜ-te riiklik pankrotti
arv on vähenemas, kuid on
selge, et HLÜ-de arvu
vähenemise taga on
ühistute enda tegevus ja
otsused, sest eelnõuga
plaanitavad
seadusemuudatused ei ole
isegi veel jõustunud.
Eelnõus on HLÜS § 28
lõike 10 kohaselt HLÜ-l
lubatud anda laenu
krediidiasutusele,
finantseerimisasutusele ja
endaga samasse
konsolideerimisgruppi
kuuluvale juriidilisele
isikule kui sellised laenud
ei ületa kogumis 20
protsenti hoiu-laenuühistu
samal majandusaastal
antud laenude kogumahtu.
Uue lõikega tullakse vastu
HLÜ-dele laenamise osas,
kuid 20% piiranguga
ennetatakse HLÜ-de lõhki
laenamist ja seeläbi HLÜ
liikmete hoiuste
vähendamist.
116
ajamine tähendaks riigile maksutulu kaotust ja oleks osale ühiskonnast
sotsiaalne katastroof.
Eelnõuga soovitakse Eestis likvideerida pikaajalise traditsiooniga ja
rahvusvaheliselt aktsepteeritud ettevõtlusvorm, tuues ajendiks paari HLÜ nime
taha varjunud äriühingu pankroti, mille oleks saanud ära hoida, kui Rahapesu
Andmebüroo oleks täitnud korrektselt oma seadusest tulenevaid ülesandeid.
Eesti Hoiu-laenuühistute Liit, selle liikmesühistud ja teised alla kirjutanud HLÜ-d
ei kooskõlasta Rahandusministeeriumi esitatud eelnõu ja nõuavad, et esitatud
eelnõu ei suunataks Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks ega Riigikogule vastu
võtmiseks, vaid tulenevalt Kaasamise heast tavast meie ettepanekud ja seisukohad,
mida oleme aastaid tagajärjetult esitanud, võetaks Rahandusministeeriumi poolt
sisuliselt ja meie osalusel arutusele ning eelnõu leiaks sellist muutmist ja
täiendamist, et oleksid kaitstud nii HLÜ-d kui nende omanikud (liikmed).
Täiendavad HLÜ-de seisukohad
Rahandusministeeriumi ettevalmistatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu)
looks seadusena jõustumise korral olukorra, kus hoiu-laenuühistud (edaspidi
HLÜ) kui pikaajalise traditsiooniga ühistuline ettevõtlusvorm Eestis
likvideeritaks, kuid eelnõuga justkui taotletav eesmärk – suunata HLÜ-d end
ümber kujundama ühistupankadeks ja seeläbi tõhustada nende üle riiklikku
järelevalvet – jääks täitmata. See aga tähendakski ühe senise ühistulise
ettevõtlusvormi lõppu.
Eesti hoiu-laenuühistud on varasemalt korduvalt rõhutanud, et oleme valmis
konstruktiivselt kaasa rääkima HLÜ-sid puudutava regulatsiooni muutmiseks.
Käesoleva kirjaga esitame oma selgitused, miks eelnõu jõustumisel seadusena
kaoks Eestis üks oluline ühistuline ettevõtlusvorm, ning esitame oma konkreetsed
ettepanekud eelnõu sätete kohta, et tagada seaduskuulekate hoiu-laenuühistute
edasikestmine ka tulevikus, tagades senisest tõhusama järelevalvemehhanismi,
mida nt Rahapesu Andmebüroo kahjuks hoolimata neile seadusega pandud
kohustusest (sh RahaPTS § 72 ja 75) senini täita ei ole suutnud.
Teadmiseks
võetud.
I Põhimõttelist laadi märkused
1. Eelnõus tuleks loobuda kõigi HLÜ-te likvideerimise ideest ning hoiu-
laenuühistu seaduse (edaspidi HLÜS) kehtetuks tunnistamisest.
See, et mõne „hoiu-laenuühistuga“, mis sisuliselt pole seda kunagi olnud, on
tekkinud probleeme, ei tohiks endaga kaasa tuua seda, et likvideeritakse kõik
ühistuliselt finantsvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad; analoogiat kasutades oleks
see sama kui et pankrotti läinud aktsiaseltside tõttu likvideeritaks aktsiaselts
äriühingu vormina. Praegu pakutakse eelnõuga nö ajutisi lahendusi kuni 2029.
aaasta 1. jaanuarini, mil HLÜS kehtetuks tunnistatakse, kuid selle asemel tuleb
luua alaline tõhusam regulatsioon, säilitades samas ettevõtlusvorm, ning tagades,
et edaspidi ei oleks enam võimalik asutada HLÜ nime all äriühinguid, mille
tegevus ei ole suunatud HLÜ-te ühistulise tegevuse eesmärkide täitmisele. Selles
osas toetame HLÜ-te viimist Finantsinspektsiooni kontrolli alla (vt punkt 3),
sätestades selleks HLÜ-te riiklikku järelevalvet ettenägeva eriregulatsiooni.
Eeltoodust tulenevalt ei saa me nõustuda eelnõu § 1 punktiga 57 selles osas,
millega täiendatakse HLÜS-i §-dega 471 (täies mahus) ja eelnõu § 1 punktiga 58,
millega nähakse ette HLÜS kehtetuks tunnistamine.
Isegi, kui eeldada, et finantsasutusena tegevust jätkata soovivad HLÜ-d võiksid
taotleda krediidiasutuse (ühistupanga) tegevusloa (vt selle kohta punkt 2), ei toeta
Teadmiseks
võetud.
117
ülalviidatud § 471 praegusel kujul seda mõtet ning selle paragrahvi jõustumine
tooks kaasa HLÜ lõpetamise või pankroti enne, kui HLÜ-l avaneb võimalus jätkata
krediidiasutusena.
Selgitus: kavandatud § 471 lg-te 2 ja 3 kohaselt ei tohi HLÜ-d pärast 2025. a 1.
jaanuari vastu võtta uus liikmeid ning pärast 2026. aasta 1. jaanuari ei tohi sõlmida
ka uusi hoiuse- või laenulepinguid ega seniste lepingute kehtivust pikendada.
Seega:
- puudub HLÜ-l üleminekuperioodi vältel võimalus kapitali suurendada, et sellega
ettevalmistada ühistupanga asutamist (sh selleks, et luua ühistupanga
tegutsemiseks vajalik organisatsioon ja haldussuutlikkus), ühistupanga kui
krediidiasutuse tegevusloa saamise vältimatuks eelduseks on aga kapitali püsivus
ja võime kapitali pidevalt kasvatada;
- HLÜ-d muudetakse ainult olemasolevate laenude sissenõudmise ühinguteks
(paljude laenulepingute tähtaeg on samas kuni 10 aastat nagu näeb ette kehtiv
seadus);
- teadmine kehtestatud regulatsioonist, sh asjaolust, et ühistut võib ees oodata
seadusega kohustuslikuks tehtud lõpetamine või pankrot, toob kaasa nn
pangajooksu ehk et senised liikmed hakkavad ühistust kapitali välja võtma ja
lahkuma.
HLÜ baasil ühistupanga asutamine ei ole otstarbekas ega mõeldav
See, et Eestis ei ole senini tekkinud ühtegi ühistupanka, kuigi selline võimalus on
juba aastaid ette nähtud, ei ole tingitud sellest, et keegi – sh HLÜ-d – poleks
tundnud huvi ühistupanga tegemise vastu. Ühistupanga loomise ja tegevuse
analüüs on alati viinud selleni, et selle asutamine ei ole mõeldav ega otstarbekas.
Seega soov suunata HLÜ-d jõuga ühistupankade asutamisele ei saa tuua tulemust.
HLÜ-d on vastavalt HLÜS-le kindlale isikute grupile (st mitte avalikkusele, vaid
oma liikmetele, kes on samal ajal nii liikmed kui kliendid ja kellel sõltumata
kapitaliosaluse suurusest on igal ühel üks hääl) orienteeritud ja kindla mahuga
teenuseid pakkuvad äriühingud, millel reeglina puudub ambitsioon laiemas mahus
ja laiemale isikute ringile (st avalikkusele) teenuste osutamiseks. Konkreetsemalt
on peamised probleemsed kohad ühistupanga ja HLÜ võrdluses esitatud järgnevas
tabelis:
Ühistupank HLÜ
1. Suur teenuste maht vastavalt
krediidiasutuste seaduse §-le 6
Piiratud teenuste maht vastavalt HLÜS §-le
6.
Selgitus: HLÜ-tel puudub ambitsioon
suurema mahu teenuste osutamiseks. Seega
kohustataks seadusega HLÜ-sid
edasikestmiseks looma ühistupanka koos
oluliselt suurema osutatavate teenuste
võimalusega (sellega kaasnevad aga suured
kohustused), mille osutamist HLÜ-d ei
soovi.
2. Teenuseid pakutakse nii
liikmetele kui mitteliikmetele (st
avalikkusele)
Teenuseid pakutakse üksnes liikmetele (st
avalikkuselt hoiuseid ei kaasata ja laenu ei
anta)
Teadmiseks
võetud.
118
3. Halduskoormus ja selle
kandmiseks vajalik
organisatsioon ja struktuur on
väga mahukas (ja kulukas) ning
HLÜ ümberkujundamisel on
selle tagamine äärmiselt
keeruline ja kulukas, mis HLÜ-te
kapitali mahtu arvestades ei ole
võimalik.
Halduskoormus ja selle kandmiseks vajalik
organisatsioon ja struktuur ei pea olema
suur ja kulukas.
4. Teenuseid võib pakkuda üle
Euroopa Liidu.
Teenuseid võib pakkuda üksnes Eestis.
5. Ühistupanga osakapital on
ühistulist tegevuspõhimõtet
arvestades pidevas muutumises,
mis tähendab, et ühistupank
tegutseb pidevas riskis, et mingil
ajahetkel ei vasta tema osakapital
seaduse nõuetele ega taga
usaldusnormatiivide täitmist.
Seda tulenevalt asjaolust, et
erinevalt aktsiaseltsist muutub
ühistupanga osakapital pidevalt
vastavalt liikmete lisandumisele
ja liikmelisuse lõpetamisele
HLÜ-le kohalduvad nõuded (HLÜS)
võimaldavad funktsioneerida ka pidevas
muutumises oleva osakapitali tingimustes.
Kokkuvõtteks: kui HLÜ-tel oleks olemas kapital, ambitsioonid ja haldussuutlikkus
(organisatsioon ja struktuur) krediidiasutuse asutamiseks, siis tõenäoliselt ei valiks
ükski HLÜ ühistupanga asutamise võimalust, vaid asutataks krediidiasutus
aktsiaseltsina – pangana. Rahandusministeeriumi nägemust, et erinevad HLÜ-d
saaksid koonduda ja ühiselt moodustada ühistupanga, võib võrrelda sundabieluga,
mille täitumist ei pea me võimalikuks.
Teadmiseks
võetud.
HLÜ-d võib viia eraldi finantsasutuse kategooriana Finantsinspektsiooni
järelevalve alla
Alustuseks tsitaat eelnõu seletuskirjast: „Eelnõu väljatöötamisel kaaluti põhjalikult
ka hoiulaenuühistute viimist Finantsinspektsiooni järelevalve alla muul kujul.
Esialgses eelnõus oli ette nähtud, et kui HLÜ kaasatud hoiuste maht on üle 5 mln
euro või liikmete arv on üle 3 000 liikme, siis üksnes sel juhul tuleb HLÜ-l taotleda
Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse (ühistupanga) tegevusluba ja üksnes
sellistele ühistutele oleks kohaldunud krediidiasutuste suhtes täna kehtiv
regulatsioon. /---/ Lisaks tasub märkida, et sõltuvalt panga (sh ühistupanga)
suurusest on Finantsinspektsioonil ka diskretsiooniõigus – rakendada nö
leebemaid nõudeid väiksematele pankadele“.
Leiame omalt poolt, et mõistlik oleks siin rakendada mitme kaalutud variandi
kombinatsiooni. Eesti hoiu-laenuühistud on nõus, et HLÜ-d, kes soovivad jätkata
HLÜ-tena, läheksid Finantsinspektsiooni kontrolli alla. Teistel oleks siis võimalus
liikuda kas ühistupangaks (vt selle kohta aga eelmine punkt), jätkata
tulundusühistuna või lõpetada tegevus. HLÜ-na jätkata soovivatele HLÜ-tele
võiks aga ette näha järelevalvealase eriregulatsiooni, mis võtaks arvesse nende
suurust võrreldes krediidiasutustega (vt ülaltsiteeritud lõik). On selge, et tänased
HLÜ-d isegi kogu oma turuosakaaluga ei anna välja seda, et neile võiks kohaldada
kõiki krediidiasutustele kohalduvaid nõudeid – ka eelnõu seletuskirja kohaselt jääb
HLÜ-te kaasatud hoiuste maht alla 0,5% pankade kaasatud hoiuste mahust ning
Eesti finantsturg on selgelt panganduskeskne). Küll aga oleme seda meelt, et kui
Teadmiseks
võetud.
119
riik peab vajalikuks HLÜ-sid täiendavalt kontrollida ja nende üle järele valvata,
võiks nende jaoks ette näha eraldi regulatsiooni sellises järelevalve mahus, mis ei
ulatuks krediidiasutuste tasemele, millist halduskoormust HLÜ-d ei ole võimelised
kandma, arvestades nende turuosa finantsturul ja seal osutatavate teenuste osas.
Seega pooldame eraldi HLÜ tegevusloa (see ei ole sama mis krediidiasutuse/panga
tegevusluba) sisseseadmist Finantsinspektsiooni juures, kui seda hädavajalikuks
peetakse, mis võimaldaks senise HLÜS muutmise järel igal HLÜ-l otsustada, kas:
1) taotleda ühistupanga tegevusluba (pigem ebatõenäoline);
2) jätkata tegevust senisest tõhusama järelevalve all (tõenäoline ja parim
lahendus);
3) jätkata tegevust tulundusühistuna (tõenäoline);
4) lõpetada tegevus (tõenäoline).
II Märkused üksikute sätete kohta
Eelnõu § 1 punkt 4.
Me ei pea sellist seaduse täpsustamist vajalikuks. Eelnõuga on kavandatud ka
HLÜS § 6 täiendamine lõikega 4, mille kohaselt võib HLÜ teha § 6 lõigetes 1-3
nimetamata tehinguid ja toiminguid üksnes juhul, kui need abistavad või
täiendavad HLÜ osutatavaid teenuseid. See on täiesti piisav regulatsioon,
võimaldamaks teatavaid kõrvaltegevusi, ning HLÜS § 3 lg 1 muudatus oleks
pigem segadust tekitav. Elu on siiski dünaamiline ja arenev ka ühe või teise
pakutava teenuse korraldamisel ning oluline on siinjuures just HLÜ-le omane
printsiip, et teenuseid osutatakse vaid oma liikmetele, st mitte avalikkusele.
Teadmiseks
võetud.
Eelnõu § 1 punkt 21.
Leiame, et nimetatud piirang HLÜ-tele on liialt range. Näiteks äriseadustiku § 164
ja § 285 võimaldavad tütarettevõtjal omandada või tagatiseks võtta emaettevõtja
osasid või aktsiaid samadel tingimustel kui oma osasid või aktsiaid. Oluline on
siinjuures järgida äriseadustikuga sätestatavaid piiranguid, kuid täiesti sellist
võimalust ei välistata. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada § 1 punktiga 1 pakutav
HLÜS § 17 lg 5 järgmiselt:
„(5) Hoiu-laenuühistu tütarettevõtja võib olla hoiu-laenuühistu liikmeks
tingimusel, et tütarettevõtjate kogu osalus hoiu-laenuühistus ei ületa 10% hoiu-
laenuühistu osakapitalist ja hääleõigusest.“
Sätte selline sõnastus välistab juba eos võimaluse, et HLÜ juhtkond hakkab
kontrollima HLÜ tegevust läbi HLÜ-le kuuluvate tütarettevõtjate suurosaluse,
mida eeldatavasti eelnõu koostamisel ongi silmas peetud. Samas ei keela see
tütarettevõtjatel siiski liikmed olla, sest ka tütarettevõtjatele peaks olema avatud
võimalus saada osa HLÜ osutatavatest teenustest vastavalt üldisele
regulatsioonile.
Arvestatud.
Eelnõu § 1 punkt 29.
Teeme ettepaneku asendada pakutavas sättes 10 protsendi hoiuste summa nõue 5
protsendiga. Kehtivas seaduses on nimetatud protsendiks 5 ning krediidiasutuste
puhul on see nõue veelgi madalam (valdavalt 0-1%). Mida suurem on selliselt
kohustustlikult paigutatava kapitali nõue, seda enam kapitali võetakse teenuste
osutamisest ja seeläbi mahu kasvatamisest sisuliselt välja. Juhime siinkohal
tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas on viga – seal viidatakse, et juba kehtivas
HLÜS-s on selleks määraks 10%, kuigi selleks määraks on tegelikult 5 % (vt
kehtiv HLÜS § 27 lg 1 p 1.
Teadmiseks
võetud.
120
Eelnõu § 1 punkt 30.
Teeme ettepaneku jätta senine HLÜS § 27 lg 1 p 3 muutmata ning täiendada loetelu
uue punktiga (nimetame selle hetkel tinglikult punktiks 31) järgmises sõnastuses:
„31) hoiu-laenuühistu võib omada otsest või kaudset osalust krediidiasutuses või
teises finantseerimisasutuses, kui sellistes ühingutes omandatud osaluse maht ei
ületa kokku 20% hoiu-laenuühistu omakapitalist;“.
Nimetatud 20% piirang peaks lahendama ühe probleemi, mida eelnõuga on püütud
lahendada seoses raskustesse sattunud „hoiu-laenuühistutega“ – HLÜ-tele
seatakse selge piirang finantseerimisasutustes osalusele läbi osaleva omakapitali
piirangu. Näiteks Tartu Hoiulaenuühistule kuuluvad makseasutusena
Ühisarveldused AS ja krediidiandjana Eesti Ühistuliising OÜ (mõlemad
Finantsinspektsiooni järelevalve all) ning me ei mõista, miks Tartu Hoiu-
laenuühistu tulevikus neis ühingutes enam osalust omada ei võiks, et tagada nende
toel HLÜ liikmetele paremate ja laialdasemate teenuste osutamine. Samuti ei
mõista me, miks ükskõik milline HLÜ selliseid HLÜ põhitegevust otseselt
abistavaid ja Finantsinspektsiooni järelevalve all olevaid ühinguid omandada või
asutada ei või.
Arvestatud.
Eelnõu § 1 punkt 31.
a) Teeme ettepaneku muuta pakutav § 271 lõige 2 ning esitada see järgmises
sõnastuses:
„(2) Stressiolukorra all käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses mõistetakse
olukorda, kus hoiu-laenuühistu on kohustatud oma liikmetele välja maksma
vastavalt lepingutingimustele viis protsenti liikmetelt kaasatud hoiuste
kogusummast 30 päeva jooksul. “.
Selliselt oleks säte kooskõlas eeltoodud punktis 6 nimetatud
muudatusettepanekuga.
b) Mis puudutab osakapitali tagastamise nõuet, siis palume arvestada asjaoluga, et
erinevalt aktsiaseltsist (näiteks krediidiasutus), kus aktsionäri lahkumisega
aktsiakapitali suurus ei muutu, tähendab HLÜ jaoks iga osaniku lahkumine
muutust ka osakapitalis. See tähendab, et osanike suurema lahkumise korral on
oht, et HLÜ ei vasta mingil ajahetkel enam temale esitatavatele nõuetele.
Loomulikult ei saa sellisel juhul kõneleda ka teiste HLÜ osanike/liikmete huvide
kaitsest, mida ometi eelnõuga taotletakse, sest HLÜ nõuetele mittevastavus seoses
ühe hulga osanike lahkumisega seab kohe löögi alla kõik osanikud. Senisest
rangemad nõuded likviidsusele seda probleemi ei lahenda.
Seoses sellega teeme ettepaneku lisaks muudele kavandatavale muudatustele
muuta eelnõuga ka tulundusühistuseadust (TÜS), mis on üheks aluseks ka HLÜ-
te tegevusele, ning täiendada TÜS § 33 lõiget 1 teise ja kolmanda lausega
järgmises sõnastuses:
„Osamaks tagastatakse liikmele hiljemalt kolme aasta jooksul, kui põhikirjaga ei
ole ette nähtud lühemat tähtaega. Juhatus võib erandkorras määrata osamaksu
väljamaksmiseks eelsätestatust pikema tähtaja, mis ei või olla pikem kui viis
aastat, kui osamaksu tagastamine seab ohtu ühistu usaldus- ja
omakapitalinormatiivide täitmise ja majandusliku jätkusuutliku tegevuse.“.
Üldreegliks olev tähtaeg kolm aastat on sellisena kooskõlas krediidiasutuste
seaduse § 421 lg-s 4 sätestatud tähtajaga, mis kehtib ühistupanga osamaksu
väljamaksmise kohta.
Arvestatud
osaliselt.
121
Palume eelnõusse lisada sellekohane muudatus TÜS-s.
c. Teeme ettepaneku lisada kavandatavasse §-i 271 lõige 7 järgmises
sõnastuses:
„(7) Hoiu-laenuühistul on õigus saada Maaelu Edendamise Sihtasutuselt ja Eesti
Pangalt likviidsuslaenu tähtajaga kuni viis aastat. Hoiu-laenuühistu
likviidsuslaenu põhiosa kogujääk igal ajahetkel ei või olla suurem kui 20% hoiu-
laenuühistu omakapitalist eelmise majandusaasta lõpu seisuga.“.
Krediidiasutustel on likviidsuslaenu saamine, et tagada kõigi usaldusnormatiivide
täitmine, võimalik. HLÜ-d on sellisest võimalusest olnud ilma jäetud ning leiame,
et sellise võimaluse puudumine ei saa kuidagi toetada HLÜ osanike/liikmete huve
nende vahendite kaitsel HLÜ-s. Leiame, et esitades HLÜ-dele täiendavaid nõudeid
tuleks igati toetada ka HLÜ-sid, tagamaks nende nõuete täitmine, sh võimaldada
neile tähtajalist likviidsuslaenu. Oleme nimetatud ettepaneku eelnõu kohta
esitanud ka varem.
Samuti teeme ettepaneku täiendada finantskriisi ennetamise ja lahendamise
seaduse § 2 lg 1, lisades sellele p 5 järgmises sõnastuses:
„5) hoiu-laenuühistute seaduse alusel asutatud hoiu-laenuühistutele.“
Eelnõu § 1 punkt 36.
Leiame, et praegu kavandatud regulatsioon on taas liialt HLÜ-te tegevust piirav,
eriti, mis puudutab suhtlust HLÜ-ga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate
juriidiliste isikutega. Meie hinnangul ei pea eelnõu eesmärgi edasiandmiseks ja
saavutamiseks kasutama vaid täielikku keelamist ja piiramist, vaid piirduda võib
mõistlike piirangutega, mis aitavad ühelt poolt nii saavutada eelnõuga seatud
eesmärki kui teisalt tagada ka HLÜ-te jätkusuutlik toimimine. Tuleb tunnistada, et
eelnõu seletuskirjas esitatud põhjendus nimetatud sätte sisseviimiseks kõlab
natuke kummaliselt (tsiteerime, vt allajoonitud kohad):
„Välistuse eesmärk on tagada, et HLÜ kui finantseerimisasutus, mille peamine
äritegevus on hoiuste kaasamine ja laenude väljastamine, korraldaks oma
majandustegevust ise, mitte ei laenaks hoiustatud raha edasi. Lisaks peaks
ühistulise tegevuse eesmärk olema oma liikmete ja kogukonna huvide
edendamine, mitte maksta hoiuse pealt võimalikult suurt intressi /---/“.
Paraku teevad sellised selgitused nõutuks, sest tegemist on ju ikkagi äriühinguga
(sh finantseerimisasutusega), milliste tegevuse põhimõtted (sh peaks hoiu-
laenuühistu andma laenu ja teenima omanikele tulu) on üldteada ega vasta sellisena
seletuskirjas kirjeldatule.
Teeme ettepaneku sõnastada kavandatav § 28 lg 10 järgmiselt:
„(10) Hoiu-laenuühistu võib anda laenu krediidiasutusele, finantseerimisasutusele
ja endaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale juriidilisele isikule, kuid
selliste laenude osakaal nende kogumis ei tohi majandusaastal ületada 20% kõigi
laenude kogumahust.“
Selline sõnastus peaks taas tagama, et HLÜ on suuteline teenindama ka kõiki oma
liikmeid, mitte ainult endaga seotud isikuid (mis on eelnõu esitamise üheks
põhiprobleemiks), kuid samas säilitama ka teatava vabaduse oma tegevuse
korraldamisel, et edendada oma liikmete ja kogukonna huvisid, sh rahalisi huvisid.
Eelnõu § 1 punkt 44.
Arvestatud.
122
Võttes arvesse meie ettepaneku nr 7 alapunkt c esitatud muudatusettepanekut
palume muuta kavandatava § 321 ning lisada sinna lõige (tinglikult lõige 21)
järgmises sõnastuses:
„(21) Lõike 2 punktides 1 või 2 nimetatud alustel kutsub juhatus erakorralise
üldkoosoleku kokku siis, kui on ilmnenud, et § 271 lg-s 7 nimetatud likviidsuslaen
ei ole olnud piisav lõike 2 punktides 1 või 2 nimetatud probleemi lahendamiseks“.
Samuti teeme ettepaneku sõnastada § 324 lg 1 nii:
„Kui hoiu-laenuühistul on vähemalt 200 liiget, võib hoiu-laenuühistu põhikirjaga
ette näha, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike
koosolekule. Volinikud valib ja kutsub tagasi üldkoosolek.”
HLÜ-te aastakümnete pikkune tegevuspraktika näitab, et 200 liiget on piir, millest
alates tuleb kvoorumi saavutamiseks alati korraldada kordusüldkoosolek, mida ei
saa pidada mõistlikuks. Seetõttu on otstarbekas lubada volinike koosolekut
moodustada juba 200-liikmelistel HLÜ-tel.
Eelnõu § 1 punkt 47.
Teeme ettepaneku esitada muudetava § 36 lõiked 2 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(2) Hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik,
kellel on laitmatu ärialane maine, puuduvad kehtivad karistused majandus- või
rahapesualase süüteo või tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning hoiu-laenuühistu
juhtorganis osalemiseks vajalik haridus, teadmised ja kutsealane sobivus. Hoiu-
laenuühistu juhtorgani liikme valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik
nõusolek.”
„(5) Hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei või tegutseda töötajana, juhtorgani liikmena
ega audiitorina krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, sealhulgas teises
hoiulaenuühistus, välja arvatud temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvates
finantseerimisasutustes.“.
Samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ühingute juhtorganites tegutsemises
puudub huvide konflikt, mida tuuakse seletuskirjas esile nimetatud
muudatusettepaneku põhjendusena, ning lisaks on kuritarvitamise võimalused
välistatud juba eelpool pakutud muudatuste ja piirangutega. Tartu Hoiu-
laenuühistu puhul kuuluvad näiteks punktis 6 nimetatud makseasutuse ja
krediidiandja juhatusse Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse liikmed, kuid me ei näe,
kuidas see võiks kahjustada HLÜ liikmete huve ja miks sellise kuuluvuse peaks
keelama.
Arvestatud
osaliselt/
selgitatud.
Eelnõud on täiendatud
HLÜ juhtide suhtes
esitatud nõuete osas.
12. Eelnõu § 1 punkt 48 ja järgmised.
Meie eelnõu läbiv ettepanek on jätta HLÜS regulatsioonist välja revisjonikomisjon
ning anda revisjonikomisjoni funktsioonid audiitorile. HLÜ-d on nii täna kui ka
eelnõu kohaselt tugevalt auditeeritud ning meie ettepanekul võiks viia ka
Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Sellega seonduvalt on eraldi
revisjonikomisjoni töö korraldamine HLÜ jaoks küll täiendav halduskoormus,
kuid sisuliselt see midagi paremaks ei tee. Juba kehtiv seadus näeb ette
revisjonikomisjoni ja audiitori funktsioonide peaaegu täieliku dubleerimise.
Võrdluseks võib tuua, et eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kõik ühistupanga
revisjonikomisjoni puudutavad regulatsioonid, kuid väiksemate võimalustega
HLÜ-te puhul mitte. Jääb selgusetuks, mis on revisjonikomisjoni regulatsiooni
eesmärk ja mida see audiitorjärelevalvele juurde annab.
Teadmiseks
võetud.
123
13. Eelnõu § 1 punkt 54.
Järgnevalt kommentaarid ja ettepanekud HLÜ-sse pakutava § 413 kohta:
a. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, mida peetakse silmas kavandatava
paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud andmete ja dokumentide all
(andmed ja dokumendid likviidsusriski vältimise ja maandamise kohta).
Kui selle all peetakse silmas HLÜ-s kehtestatud normatiivdokumente, siis
nende avaldamise osas liikmetele ei ole meil vastuväiteid.
b. Kavandatava paragrahvi lõike 2 punkt 6: leiame, et iga liikme
sidevahendite andmete avaldamine teistele liikmetele on delikaatsete
isikuandmete avaldamine ning seda ei tohiks seadus võimaldada;
c. Kavandatava paragrahvi lõike 2 punkt 7: teeme ettepaneku sõnastada
nimetatud punkt järgmiselt:
„7) teave väljastatud laenude kogusumma kohta viimase kuu lõpu seisuga;“
Kindlasti ei saa ega tohi seaduse mõte olla see, et igale isikule antud laenu andmed
avaldatakse teistele isikutele teadmiseks, olgugi nad ühistu liikmed. Kavandatava
muudatustega tuleb tagada lisaks isikuandmete kaitsele ka HLÜ ärisaladuse kaitse,
arvestades sealjuures hoiulaenuühistute iseloomuliku ülesehitusega.
Teadmiseks
võetud.
Eelnõu § 1 punkt 57.
a. Eelnõuga HLÜS-i kavandatud § 471 osas esitasime oma seisukoha juba
käesoleva kirja punktis 1.
b. Teeme ettepaneku, et kavandatava § 472 lg 1 toodud tegevused ja
dokumendid peavad enne uue seaduse kehtima hakkamist asutatud HLÜ-
te puhul olema uue seadusega kooskõlla viidud hiljemalt 2029. aasta 1.
jaanuariks.
c. Arvestades meie ettepanekut viia HLÜ-d eraldi kategooriana
Finantsinspektsiooni järelevalve alla teeme ettepaneku muuta eelnõuga
pakutud § 473 tervikuna ning sõnastada see järgmiselt:
„§ 473. Tegevusloa taotlemine ja tegevusloata hoiu-laenuühistute lõpetamine
(1) Enne käesoleva seaduse 2024. aasta 1. aprilli asutatud ja tegutsenud hoiu-
laenuühistu võib alates 2029. aasta 1. jaanuarist tegutseda edasi krediidiasutuse
vormis, sealhulgas ühistupangana, või Finantsinspektsiooni väljastatud hoiu-
laenuühistu tegevusloa alusel.
(2) Kui hoiu-laenuühistu ei ole krediidiasutuse või hoiu-laenuühistu tegevusloa
taotlust hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks esitanud või Finantsinspektsioon on
keeldunud talle tegevusluba andmast, peab ta olemasolevatele liikmetele
hoiustamistehingute ja makseteenuste osutamise ning tarbijakrediidi väljastamise
vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele lõpetama, välja arvatud juhul, kui
vastaval tulundusühistul on makseteenuste osutamise jaoks makseasutuse või
krediidi andmise jaoks krediidiandja tegevusluba. Viimati nimetatud juhul peab
hoiu-laenuühistu hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks oma tegevuse lõpetama või
jätkama tulundusühistuna, ilma et teda käsitataks hoiu-laenuühistuna. (3) Kui
hoiu-laenuühistu on tegevusloa taotluse esitanud, kuid Finantsinspektsioon ei ole
2028. aasta 31. detsembriks tegevusloa andmist või sellest keeldumist otsustanud,
ei loeta hoiu-laenuühistu tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku
tähenduses.“
Arvestatud
osaliselt.
124
15. Eelnõu § 3 punkt 14.
Käesoleva kirja punktis 8 tegime mh ettepaneku täiendada TÜS regulatsiooniga
osamaksu väljamaksmise pikendamiseks. Seoses sellega teeme ettepaneku muuta
ka kavandatud krediidiasutuste seaduse § 421 lg 4 teise lause muudatust ning
esitada see järgmises sõnastuses:
„Juhatus võib erandkorras määrata osamaksu väljamaksmiseks eelsätestatust
pikema tähtaja, mis ei või olla pikem kui viis aastat, kui osamaksu tagastamine
seab ohtu ühistupanga usaldus- ja omakapitalinormatiivide täitmise ja
majandusliku jätkusuutliku tegevuse.“.
Põhimõte, et sellise otsuse peaks tegema juhatus, mitte üldkoosolek, tuleneb
sellest, et juhatus on ühingu tegevuse eest vastutust kandev juhtorgan ning just
juhatusele on teadaolevad asjaolud, kas osamaksu tagastamine seab ühingu
majandusliku jätkusuutliku tegevuse ohtu või mitte. Arvestades nii HLÜ kui
võimaliku ühistupanga liikmete arvu ei ole mõeldav, et iga sellise otsuse
tegemiseks kutsutakse kokku eraldi üldkoosolek. Selliste otsuste tegemine peab
jääma juhatuse kui ühingu igapäevast tegevust juhtiva ning selle eest vastutava
organi pädevusse.
Arvestatud/
selgitatud.
HLÜS § 19 on täiendatud
lõikega 21.
15. Eelnõu § 5.
Oleme varemgi esitanud vastuväite sellise sätte sisseviimisele reklaamiseadusesse,
seda põhjendusega, et ühele konkreetsele finantsasutuse liigile sellise piirangu
sisseviimine ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, kuivõrd kõigile
teistele jäetakse alles õigus hoiuseintressi määra reklaamis kasutada. Kui aga
HLÜ-d viiakse Finantsinspektsiooni järelevalve alla, nagu oleme käesolevate
ettepanekutega taotlenud, kaob sellise sätte järgi vajadus sootuks.
Seega teeme ettepaneku § 5 tervikuna eelnõust välja jätta, asendades selle
ülalkirjeldatud muudatusettepanekuga tulundusühistuseadusesse.
Teadmiseks
võetud.
III Kokkuvõtteks
Eesti hoiu-laenuühistud loodavad, et ülalesitatud kommentaarid ja ettepanekud
toovad esile, et me soovime olla HLÜS regulatsiooni muutmisel konstruktiivsed
ning oleme suunatud sellise lahenduse leidmisele, mis ei tooks kaasa kõigi HLÜ-
te hävingut. Seaduskuulekad, traditsioonilised HLÜ-d on samuti väga häiritud
sellest, et HLÜ-te mainet on viimastel aastatel rikkunud mittetraditsioonilised
„hoiu-laenuühistud“, kuid leiame endiselt, et traditsiooniliste HLÜ-te karistamine
teiste isikute tegude eest on ebaõiglane ja põhiseaduse mõistes ka
ebaproportsionaalne. Küll aga oleme igati nõus sellega, et täpsustada HLÜ-sid
puudutavaid regulatsioone ning vajadusel tõhustada järelevalvet HLÜ-te üle, sh
näiteks Finantsinspektsiooni järelevalve kaudu.
Teadmiseks
võetud.
125
V kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel
Nr Märkused Arvestatud/mitte-
arvestatud/selgitatud
RaM seisukohad
Eesti Pank
1 Eesti Pank toetab eelnõu kiiret vastuvõtmist. Oleme
korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et sisuliselt tegelevad
hoiu-laenuühistud avalikkuselt hoiuste kaasamisega ja
seetõttu tuleb nad viia finantsjärelevalve alla. Eelkõige on
see vajalik klientide võrdse kohtlemise ja Eesti finantsturu
läbipaistva ja usaldusväärse toimimise aspektist. Seetõttu
toetame eelnõus pakutud lahendust, mille kohaselt peavad
hoiuseid kaasavad hoiu-laenuühistud saama
Finantsinspektsioonilt 2028.a. lõpuks ühistupanga või panga
tegevusloa. Nendel hoiulaenuühistutel, kes seda ei soovi, on
võimalus jätkata vastava tegevusloaga makseasutuse,
krediidiandja või tavapärase tulundusühistuna ilma hoiuste
kaasamise õiguseta.
Teadmiseks võetud.
2 Samuti leiame, et eelnõus väljapakutud kolmeetapilist
üleminekuperioodi ei peaks enam pikendama. Seda eelkõige
põhjusel, et reformikava pole hoiu-laenuühistutele uus,
aastatepikkused arutelud on andnud hoiu-laenuühistutele
võimaluse oma ärimudelit erinevatest aspektidest
analüüsida ning võimalikeks seadusandlikeks muudatusteks
juba valmistuda.
Osaliselt
arvestatud/selgitatud.
Eelnõuga kavandatud üleminekuperioodi
lõpptähtaeg (1. jaanuar 2029. a) jääb samaks,
küll aga muudame I etapi tähtaegu.
Muudatuse tulemusena ei rakendu esimesed
nõuded 1. jaanuarist 2025. a, vaid kõik kolm
nõuet (reklaamikeeld, uute liikmete
vastuvõtmise keeld, uute ühistute asutamise
keeld) hakkavad kehtima 1. juulist 2025. a.
Eesti Hoiu-laenuühistute Liit
1 Kooskõlastamisele saadetud eelnõu on
Rahandusministeeriumis menetletud juba aastaid ning iga
uue rahandusministri ametisse astumise järel üritab grupp
ametnikke seda (uue ministri teadmatust ära kasutades?)
uuesti Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule esitada. Nende
aastate jooksul oleme esitanud palju kordi vastuargumente
sellise seaduse kehtestamiseks, millega on kavas lõpetada
hoiu-laenuühistute tegevus ning juurida Eestis välja väga
pikaajaline ühistegevuse vorm, mis on levinud paljudes
riikides (eelnõu § 1 punktis 63 kavandatud muudatused
kehtivasse seadusesse). Lisaks üldistele argumentidele
oleme omalt poolt mitmel korral esitanud ka konkreetseid
muudatusettepanekuid kehtivasse seadusesse, kuid kõik see
on jäänud tähelepanuta, sest eelnõu autorite siht on olnud
selge – hävitada hoiu-laenuühistud. Senimaani on teadmata
ainult eelnõu autorite tegelik motivatsioon seda teha, kuigi
seda võib aimata. Ilmselgelt ei saa selleks olla üksikute
„hoiu-laenuühistute“ (jutumärgid tahtlikud, sest tegemist ei
ole sisuliselt olnud hoiu-laenuühistutega) maksejõuetuks
muutumine, sest pankrotti on läinud lugematu hulk
osaühinguid ja aktsiaseltse (sh ka panku), kuid keegi pole
tulnud mõttele neid äriühinguid või finantsinstitutsioone sel
põhjusel ära kaotada.
Teadmiseks võetud.
2 Uuel kujul esitatud eelnõu on ka sel korral (nagu varemgi)
läbinud mõningaid kosmeetilisi kohendusi, kuid see eelnõu
põhieesmärki ei muuda. Me ei näe enam mingit mõtet
kommenteerida iga üksikut muudatusettepanekut eraldi
võetuna, sest eelnõu põhisiht – hävitada hoiu-laenuühistute
institutsioon ja sellealane ühistegevus Eestis – ei ole
muutunud ning sellest ei ole loobutud. Pigem oleme
Teadmiseks
võetud/selgitatud.
Nagu on eelnõude erinevate versioonide
koostamise ning viimase versiooni
seletuskirjas korduvalt selgitatud, ei ole selle
eesmärk ühistulise tegevuse nn hävitamine.
Oleme teadlikud ja kursis sellega, et
ühistulisel tegevusel on pikk ajalugu ning
ühistutel on märkimisväärne arv liikmeid.
126
seisukohal, et eelnõu ja sellega kavandatavate muudatuse
maht on nii suur ainult kooskõlastavate asutuste ja seotud
isikute tähelepanu kõrvale juhtimiseks, et suurendada nende
töökoormust eelnõu läbitöötamisel ja üritada juhtida nende
tähelepanu täiesti kõrvalistele küsimustele. Ei ole lihtsalt
loogiline, miks peaks seadust, mis on kavas mõne aasta
möödudes kehtetuks tunnistada, veel enne nii oluliselt
muutma ja sellega muuta hoiu-laenuühistute elu veel mõne
aasta jooksul keerulisemaks, tagades nende järkjärgulise
hääbumise juba enne hoiu-laenuühistute seaduse kehtivuse
kaotamist (eelnõu § 1 punkt 64). Või ongi see mingi sadismi
erivorm?
Samas leiame, et sellisel kujul nagu ühistud
hetkel toimetavad (ilma riikliku
finantsjärelevalveta ning puuduliku liikmete
poolse kontrolliga), ei saa ühistud enam
sellisel kujul Eesti õigusruumis jätkata. See
aga ei tähenda kuidagi, et kaoks
finantsteenuste pakkumine ühistulises
vormis. Seda saab edaspidi teha lihtsalt
teistsugusel kujul. Täpsemalt on seda kõike
selgitatud eelnõu seletuskirjas.
Uute täiendavate nõuete kehtestamine
HLÜS-s: need nõuded muutuvad tõepoolest
edaspidi kehtetuks, kuid nende eesmärk on
ette näha nö ettevalmistav etapp ühistupanga
või panga tegevusloa taotlemiseks. Kõik
need uued nõuded on sellised, mida igal juhul
täna krediidiasutused täitma peavad.
Lisaks märgime, et ühistute arv on ajas
iseenesest vähenenud (mitte otseselt riigi või
seadusemuudatuste tulemina). Kui 2023.
aastal tegutses Eestis 21 ühistut, siis tänaseks
on neid järgi jäänud 14.
3 Soovitame siinkohal ministril nõuda eelnõu autoritelt välja
kõik varasemalt Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu poolt eelnõu
kohta saadetud kirjad, ettepanekud ja omapoolsed eelnõud
ning nendega tutvuda, sest meie seisukohad on aastate
jooksul väga selgelt välja toodud ning seisame kindlalt
eelnõu sellisel kujul seaduseks saamise vastu.
Teadmiseks
võetud/selgitatud.
Ministrile on ülevaade varasematest HLÜ-de
seisukohtadest antud. Samuti on neid
ettepanekuid analüüsitud ja kaalutud
korduvalt ka teiste pädevate asutustega
(näiteks Finantsinspektsiooniga arutati
põhjalikult keskühistu mudelit rakendamise
varianti).
4 Kui eelnõu eelmisel korral kooskõlastusringil oli, nõudis
Justiitsministeerium, et eelnõu seletuskiri sisaldaks
põhjalikumat eelnõu põhiseadusele vastavuse analüüsi, sest
eelnõu võib sisaldada põhiseaduse riiveid. Eelnõu
seletuskirja ongi lisandunud eelnõu põhiseaduslikkuse
analüüs (see koosneb enamasti küll põhiseaduse
kommentaaride ja Riigikohtu otsuste ümberkirjutamisest,
mis sellisena ei puutu üldse konkreetsesse teemasse), kuid
sellest nähtub tuntud tõsiasi, et eelnõu ettevalmistajatel on
reeglina kiusatus tõlgendada põhiseadust just nii, et see ei
segaks nende plaani, järgides küll ehk kohustust
põhiseadusele vastavust analüüsida, kuid täites seda
formaalselt ning jõudes alati järeldusele, et põhiseadusega
vastuolu ei eksisteeri
Teadmiseks
võetud/selgitatud.
Käesoleva kooskõlastusringi käigus ei
esitanud Justiitsministeerium
märkuseid/tähelepanekuid/ettepanekuid
põhiseaduslikkuse analüüsi osas. Seega võib
eeldada, et analüüs vastab seadusele ning
selles on piisavalt põhjalikult ja objektiivselt
selgitatud eelnõu vastavust põhiseadusele
ning põhiõiguste riive lubatavust.
5 Meie hinnangul on eelnõu vastuolus Eesti Vabariigi
põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse
põhimõttega: „Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult
kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema
demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada
piiratavate õiguste ja vabaduste olemust“. Nagu oleme
eelnevatel aastatel korduvalt Rahandusministeeriumile
selgitanud, on hoiu-laenuühistute liikmed hoiu-
laenuühistute omanikud, mida ei saa võrrelda pankade
hoiustajatega, kel puudub pangaga omandisuhe. Seega ei ole
tegemist ka avalikkuselt hoiuste kaasamisega (neid
kaasatakse oma osanikelt). Sisuliselt on tegemist sama
suhtega nagu osanikul osaühingus ja aktsionäril
Teadmiseks võetud/
selgitatud.
Eelnõu koostajate hinnangul ei vasta
käesolev kommentaar avalikkuse kohta KAS
§ 4 lõigetele 2 ja 3. Lõige 2 sätestab, et
avalikkuselt hoiuste kaasamiseks peetakse
olukorda, kus üks osapool teeb ettepaneku
raha hoiustamiseks. Lõige 3 täpsustab, et
avalikkuseks peetakse eelnevalt
kindlaksmääramata isikute ringi. Seega, kui
HLÜ reklaamib ajalehes, veebiväljaandes või
oma kontori aknal plakati peal, et vastav
HLÜ pakub hoiust protsendiga X, ning HLÜ
ei ole eelnevalt ära määratlenud, kellele
vastavat reklaami edastatakse, ning ei
127
aktsiaseltsis, kuid viimaste puhul ei peeta (õigustatult)
vajalikuks rangete piirangute seadmist (kuni
ettevõtlusvormi hävitamiseni) osanike ja/või aktsionäride
“kaitseks”.
kontrolli, kes vastavat reklaami näeb või
tarbib, siis on põhimõtteliselt tegemist
reklaamiga kaasata avalikkuselt hoiuseid või
muid tagasimakstavaid vahendeid.
Reklaamil, millega antakse inimestele
märku, et ettevõtja Y kaasab avalikkuselt
raha ning pakub selle hoiustamist, peab
eelnõu koostajate hinnangul olema lisaks
informatiivsele väärtusele ka kindlustunnet
andev väärtus, et ettevõtja Y tegevus on riigi
poolt kontrollitud ning tal on õigus vastava
teenuse osutamiseks. Vastavaid HLÜ-de
reklaame ei suunata juba olemasolevatele
liikmetele, vaid inimestele, kes veel ei ole
HLÜ-ga liitunud. Veel enam,
pangandusdirektiivi artikli 9 kohaselt peavad
liikmesriigid tagama, et isikutel, kes ei ole
krediidiasutused, ei ole õigust tegeleda
avalikkuselt hoiuste kaasamisega. KAS § 13
lõige 1 sätestab, et äriühingul peab
avalikkuselt raha hoiustamiseks
vastuvõtmiseks või muude tagasimaksmisele
kuuluvate rahaliste vahendite muul viisil
kaasamiseks olema krediidiasutuse
tegevusluba. Selleks, et HLÜ-d saaksid
jätkata hoiuste kaasamisega, luuaksegi
eelnõuga panga/ühistupanga asutamise
alternatiiv. Eelnõuga toetakse olukorda,
mille kohaselt saaksid HLÜ-d oma tegevuse
viia kooskõlla juba kehtivate ja toimivate
regulatsioonidega ning osaleda hoiuste
kaasamise turul võrdselt teiste
krediidiasutustega.
6 Põhiseaduse §-s 11 rõhutatakse muu hulgas, et piirangud
peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Seega,
põhiseaduse §-ga 11 on vastuolus iga kavandatav seadus,
mille eesmärk on kunstlikult kaitsta inimest tema enda eest,
kuigi ta seda kaitset ei soovi, ning võtta temalt ära vabadusi
ja õigusi. Selline lähenemine ei ole demokraatlikus
ühiskonnas vajalik ega tohiks olla ka lubatav. Ehk siis, kui
hoiu-laenuühistu liikmeks (kaasomanikuks) on saanud
inimene, kes oma vaba tahte alusel paigutab äriühingusse
oma raha, on ta mõtlemisvõimelise kodanikuna selgelt
teadvustanud oma tegevuse sisu, eesmärki ja võimalikke
tagajärgi; samamoodi, nagu ka aktsionärina äriühingu
aktsiaid omandades.
Teadmiseks võetud/
selgitatud.
Eelnõuga kaitstakse nii HLÜ-de liikmeid
(kes küll sisuliselt on rohkem tavahoiustaja
kui omaniku staatuses) kui ka tagatakse
läbipaistev ja aus konkurents finantsteenuste
osutamisel. Sisuliselt on HLÜ täna ainuke
ettevõtlusvorm finantsteenuste osutamise
mõttes, mis ei vaja Finantsinspektsiooni
tegevusluba ja mis ei allu riiklikule
finantsjärelevalvele.
Nagu nähtub nii selle eelnõu versiooni kui ka
eelmiste versioonide tagasisidest, on Eesti
Pank ja Finantsinspektsioon korduvalt
tervitanud ja pidanud vajalikuks ideed
reformida seni kehtinud HLÜS-i ning viia
ühistud järelevalve alla.
Seletuskirjas on pikemalt selgitatud, miks on
eelnõuga ettenähtud nõuded vajalikud ja
kuidas on need kooskõlas Põhiseaduse §-ga
11.
7 Lisaks eeltoodule ei loobu me ühestki oma seisukohast,
mille oleme esitanud kõnealuse eelnõu kohta varasematel
aastatel ja mis kõik on Rahandusministeeriumi ametnikele
kättesaadavad.
Teadmiseks võetud.
128
8 Et eelnõu varasema menetluse käigus ei ole arvestatud meie
taotlustega kaasata meid eelnõu menetlemise protsessi nagu
seda näevad ette „Vabariigi Valitsuse reglemendi“ § 4 lg 2
ja Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Kaasamise hea tava“1
(üksikud kohtumised erinevate ministritega selleks ei
kvalifitseeru), siis teeme veel kord ettepaneku kohtuda
rahandusministriga ning arutada eelnõu edasise
menetlemise võimalusi pärast seda, kui loobutakse hoiu-
laenuühistute kui institutsiooni kaotamise plaanist
Teadmiseks
võetud/selgitatud.
Korduvate eelnõude koostamine ja
kooskõlastusringide koostamise eesmärk on
olnud kaasata kõiki puudutatud osapooli
eelnõu väljatöötamisse, anda neile võimalus
kaasa rääkida ning kaaluda erinevaid ideid ja
ettepanekuid, mis nende voorude käigus on
esitatud. Kaasamise põhituum ei seisne
selles, et eelnõu koostajad peavad arvestama
vaid ühe osapoole arvamuste ja
ettepanekutega ning selle põhjal eelnõu
Vabariigi Valitsusele esitama, vaid vaatama
kõiki esitatud ettepanekuid tervikuna ning
neid seejärel kaaluma, arvestades eelnõu
eesmärki, mõju ja põhiseaduspärasust. VVR
§ 4 lõige 2 ei kohusta eelnõu koostajad
moodustama regulaarseid töögruppe või
kohtumisi puudutatud osapooltega (siinkohal
HLÜ-d). Samalaadset kohustust ei näe ette ka
VV kaasamise hea tava.
Samas on eelnõu koostajad eelnõu pika
väljatöötamisprotsessi jooksul püüdnud
HLÜ-dega korduvalt arendada efektiivset ja
tulemuslikku diskussiooni. Selleks on näiteks
HLÜ-dega korduvalt kohtutud (viimati
19.12.2023 koos endise rahandusministri
Mart Võrklaevaga) ning mõelnud kaasa ja
analüüsinud HLÜ-de keskühistu ettepanekut
(HLÜ-d esitasid ettepaneku 31.01.2024. a,
ministeerium esitas sellele täiendavad
küsimused 01.03.2024 ning sai sellele paraku
mitteammendava vastuse 28.03.2024).
Käesoleva eelnõu viimane versioon on kokku
pandud pärast mitmeid kooskõlastusi ning
kõikide puudutatud osapoolte ärakuulamist
ning nende ettepanekutega arvestamist nii
palju, kui on võimalik ja kohane.
Ministeerium jääb käesoleva eelnõu
versioonis vastavate põhielementide juurde
ning ei plaani loobuda eelnõu põhiideest, et
juhul, kui ühistu soovib tulevikus hoiuseid
kaasata, siis peab ühistu taotlema
Finantsinspektsioonilt (ühistu)panga loa. See
aga ei tähenda, et hoiu-laenuühistu peab oma
ühistegevuse täielikult lõpetama – ta saab
jätkata nö tavalise tulundusühistu vormis
(hoiuseid kaasamata).
9 Meeldetuletuseks: eelmine rahandusminister (sama
erakondliku kuuluvusega) lubas kohtumisel hoiu-
laenuühistutega, et enne eelnõu järjekordset saatmist
kooskõlastusringile ja sellekohast meediakampaaniat
ajakirjanduses korraldatakse veel üks omavaheline
kohtumine, et arutada eelnõusse tehtud muudatusi. Sellist
kohtumist ei toimunud.
Teadmiseks
võetud/selgitatud.
Kohtumise eelduseks oli, et HLÜ-d esitavad
enda keskühistu mudeli ettepaneku, eelnõu
koostajad analüüsivad seda ning kui tekib
vajadus kohtumiseks, siis see ka
korraldatakse. Ühistud esitasid oma
ettepaneku 2024. a jaanuaris ning
ministeerium vastas sellele omalt poolt
1.03.2024 küsimustega, mis käisid
spetsiifiliselt ettepaneku kohta. Küsimused
olid vormistatud kujul, mis lihtsustaks
nendele vastamist, ning süstematiseeritud
129
sätte täpsusega. Paraku ei saanud eelnõu
koostajad pea ühelegi oma küsimusele HLÜ-
delt vastust, sest HLÜ-de Liidu 28.03.2024
kirjas korrutati korduvalt, et nad ei näe
vajadust nendele küsimustele kirjalikult
vastata ning nad on nõus küsimusi arutama
reaalsel kohtumisel või töörühmades.
Eelnõu koostajate arvates ei ole võimalik
paaritunnise koosoleku jooksul saada
spetsiifilistele küsimusetele ammendavaid
vastuseid. Et ühe või teise variandiga edasi
minna, siis eeldab see ikkagi põhjalikku
kirjalikku analüüsi. Ministeerium jättis HLÜ-
dele oma küsimustele vastamiseks ligi kuu
aega ning enamus ministeeriumi küsimustele
jäeti vastamata. Seejuures ei käsitlenud HLÜ-
d oma vastuses teemasid, mis on
ministeeriumi jaoks kõige kriitilisema ja
põhjapanevama tähtsusega nagu näiteks
keskühistu ja selle järelevalve, huvide
konflikt keskühistu ja selle liikmetest HLÜ-
de vahel ning konfliktide ennetamine ja
lahendamine, andmete väljastamise õigused
keskühistu ja HLÜ liikmetele.
Eestihoius hoiu-laenuühistu
1 Kooskõlastamisele saadetud Eelnõu ei erine sisuliselt palju
2023. aasta septembris koostatud ja avaldatud hoiu-
laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi kui 2023. aasta
eelnõu). Eelnõu eesmärgiks on jätkuvalt 2029. aastaks
kaotada hoiu-laenuühistud (edaspidi ka kui HLÜ) kui üks
ettevõtlusvorm täielikult. Eelnõu koostamisel on HLÜ-de
muudatusettepanekuid ainult mõnel üksikul juhul arvestatud
ning üldiselt üksnes teadmiseks võetud. Ometigi ei ole
Eelnõu koostajad põhjendanud ega esitanud mitte ühtegi
sisulist vastust, miks ei ole Eestihoiuse ega teiste HLÜ-de
muudatusettepanekuid arvestatud või mittearvestatud.
Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 50 lg-
le 2 esitatakse kooskõlastamisel arvestatud ja arvestamata
jäetud märkuste ja ettepanekute kohta esitatakse
asjakohased selgitused ning põhjendused. Veelgi enam,
Riigikantselei poolt kinnitatud ja kodulehel avaldatud
kaasamise hea tava § 6 lg-le 1 tuleb huvirühmadele anda
piisavalt põhjalik tagasiside mõistliku aja jooksul. Selline
sisuliste vastuste mitteesitamine on läbiv.
Võttes arvesse Eelnõuga planeeritud muudatuste kaalu, ei
ole sellisel kujul muudatusettepanekute mittearvestamise
põhjendamata jätmine kooskõlas eelviidatud normidega.
Sellest tulenevalt ei ole Eelnõu koostamisel lähtutud
õigusloome heast tavast, ei ole kantud sisulistest
põhiõiguslikest kaalutlustest ja toob kaasa konkurentsialase
ebavõrdse kohtlemise.
Siinkohal esitab Eestihoius omapoolsed seisukohad ning
ettepanekud, mis on kooskõlas turupraktika ja Eesti
Vabariigis kehtivate õigusaktidega ning mis arvestavad
Teadmiseks võetud.
130
HLÜ-de õiguste, huvide, tegevuse ja võimaldab HLÜ-del ka
edaspidi oma tegevust jätkata ning teenuseid osutada.
Jaotame muudatusettepanekud sama loogika alusel, mis on
kavandatavad muudatused, eristades, I , II ja III etappi.
2 1. Seisukohad I etapi muudatuste osas
1.1. Reklaamiseaduse muudatused
Eelnõu kohaselt plaanitakse Reklaamiseaduse (edaspidi
RekS) §-i 29 jätkuvalt täiendada lõikega 37 , mille kohaselt
ei tohi HLÜ reklaam sisaldada pakutava hoiuseintressi
määra. Nimetatud reklaamipiirang kehtiks kuni 31.
detsembrini 2028 ehk hetkeni, mil Eelnõu kohaselt peaksid
HLÜ-d saama kas panga või ühistupanga tegevusloa. Eelnõu
koostajad nõustuvad varasemale eelnõule esitatud
seisukohaga, et HLÜ-ga liituja ei tohiks lähtuda üksnes
HLÜ poolt makstavast hoiuse- või muust intressist. Samas
on eelnõu koostajad Eelnõu seletuskirjas välja toonud, et
Hoiu-Laenuühistute Liidu ettepanekus ei laiendata toodud
hoiuseintresside reklaamimise keeldu kõikidele
finantsteenustele, sest ühelt poolt ei reguleerita käesoleva
eelnõuga muude finantsteenuste osutamist, ning teiselt poolt
alluvad muud krediidipõhiste finantsteenuste osutajad
(krediidiandjad, -vahendajad, krediidiasutused)
finantsjärelevalvele, millest tulenevalt toimub pidev
kontroll vastavate teenusepakkujate ning nende poolt välja
reklaamitud hoiuseintresside paikapidavuse üle.
Eestihoius kordab siinkohal oma varasemat seisukohta, et
eeltoodud piirang kahjustab HLÜ-sid võrreldes teiste
finantssektori teenuste osutajatega, kuna RekS § 29, mis
sätestab nõuded finantsteenuse reklaamile, mis on seotud
finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete teenustega, ei sea
sellist piirangut ühelegi teisele finantsteenust pakkuvale
ettevõtjale.
Samuti on Eestihoius oma varasemas seisukohas 2023. aasta
eelnõule pakkunud välja, et vähem koormavaks meetmeks
oleks see, kui hoiuseintressi määra reklaamis tuua eraldi
välja tingimus, et hoiused ei ole tagatisskeemi poolt
riiklikult tagatud. Sätestades hoiu-laenuühistute reklaamile
lisatingimused on võimalik ära hoida reklaamipiirangu
kehtestamine ja seega hoiulaenuühistute ebavõrdne
kohtlemine võrreldes teiste finantsasutustega. Asjakohane
oleks seejuures seada HLÜ-de reklaamidele lisakohustusena
samuti RekS § 29 lg-st 2 finantsteenuse reklaamidele
tulenev kohustus sisaldada reklaamis üleskutset tutvuda
tingimustega ja vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga.
Sellisel juhul on samuti tagatud avalikkuse informeeritus
hoiulaenuühistute pakutavast teenusest.
Ettepanek: Eestihoius teeb ettepaneku sõnastada RekS § 29
lg 37 järgnevalt:
„(37) Hoiu-laenuühistute reklaam peab sisaldama märkust,
et hoiu-laenuühistule ei kohaldu tagatisfondi kaitse ja
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud üleskutset.“.
Mitte-
arvestatud/selgitatud.
Ettepanekuga ei arvestata samal põhjusel,
nagu selgitati HLÜ-de Liidu 5. märkuse
vastuses, et KAS § 4 lõigete 2 ja 3 kohaselt
võib avalikkuselt kaasata hoiuseid ainult
krediidiasutus. Samale põhimõttele on
viidanud ka Finantsinspektsioon oma 2.
märkuses. Reklaamipiirangu vajadust on
täpsemalt selgitatud eelnõu seletuskirjas.
3 1.2. Sisseastumismaksu ja osamaksu määra muutmine
Hetkel kehtiv sisseastumismaks (6 eurot) on kehtinud alates
1999. aastast. Eelnõu koostajate ettepanek tõsta
Mitte-
arvestatud/selgitatud.
Seletuskirjas esitatud põhjustel ei pea me
põhjendatuks eelnõus ettenähtud
131
sisseastumismaksu tuleneb sellest, et kehtivas seaduses
sisalduvad miinimummäärad ei vasta enam tegelikule
turuolukorrale. Eelnevast tulenevalt suurendatakse Eelnõu
kohaselt sisseastumismaksu 40 eurole. Samuti
miinimummäära tõstmisega soovitakse soosida HLÜ-de
liikmeks astujate senisest suuremat aktiivsust ning tõsta
nimetatud liikmeks 3 astujate huvi HLÜ tegemiste vastu ehk
omavastustust. Vastavalt sellele on otsustatud tõsta osamaks
30 eurolt 50 eurole.
Eestihoius leiab jätkuvalt, et puudub vajadus nii
sisseastumis- kui ka osamaksu määrade tõstmiseks. Samuti
ei pea krediidiasutuste või -andjate kliendid maksma konto
avamise või säilitamise eest tasu. Sellest tulenevalt on
Eelnõuga HLÜ-dele võrreldes teiste finantsasutustega
koheldud ebavõrdselt. Samuti ei ole Eelnõu koostajad
tõendanud oma väidet selle kohta, et sisseastumis- ja
osamakse suurendamise kaudu suureneks liikmete aktiivsus.
Sellele vastupidiselt leiab Eestihoius jätkuvalt, et kõrgemad
määrad on väiksemate sissetulekutega inimestele
takistuseks HLÜ liikmeteks astumisel.
Ettepanek: Eestihoius teeb alternatiivselt järgnevad
ettepanekud:
1) alternatiiv: jätta sisseastumismakse ja osamakse määr
iga HLÜ enda otsustada ja a. sõnastada hoiu-laenuühistute
seaduse (edaspidi kui HLÜS) § 16 lg 1 järgnevalt: „Iga-
hoiu-laenuühistu liikmeks astuja peab tasuma
sisseastumismaksu põhikirjas ettenähtud korras ja summas.
Sisseastumismaksu suuruse määrab kindlaks iga hoiu-
laenuühistu.“
b. sõnastada HLÜS § 23 lg 1 järgnevalt: „Iga hoiu-
laenuühistu määrab põhikirjas kindlaks liikme osamaksu
suuruse.“
2) alternatiiv: jätta sisseastumismakse ja osamakse määr
sellisele tasemele, nagu selle näeb ette kehtiv regulatsioon
ning:
a. mitte muuta HLÜS § 16 lg 1 sõnastust: „Iga hoiu-
laenuühistu liikmeks astuja peab tasuma sisseastumismaksu
põhikirjas ettenähtud korras ja summas, kuid mitte vähem
kui 6 eurot.“
b. mitte muuta HLÜS § 23 lg 1 sõnastust: „Hoiu-laenuühistu
liikme osamaksu suurus peab olema vähemalt 30 eurot.“
sisseastumismaksu ja osamaksu määrasid
muuta.
4 1.3. Keeld moodustada uusi HLÜ-sid alates 2025. aastast
Eelnõu § 471 lg 1 kohaselt ei või pärast 2025. aasta 1.
jaanuarit HLÜ-d, mis tegutseb tulundusühistu vormis
moodustada ega teda sellisel kujul äriregistrisse kanda.
Eestihoius jääb oma varasema seisukoha juurde, mille
kohaselt on tegemist otseselt põhiseadusest tuleneva
ettevõtlusvabadust piirava meetmega. Hoolimata sellest, et
HLÜS-i muutmist on arutatud aastaid ning ka 2023. aasta
eelnõus oli ette nähtud uute HLÜ-de asutamise keeld, on
Eestihoiuse hinnangul taaskord antud liiga lühike
etteteatamistähtaeg sellise ettevõtluskeelu kehtestamiseks.
Eestihoius on jätkuvalt arvamusel, et sellise ettevõtluskeelu
asemel on võimalik rakendada proportsionaalsemaid
meetmeid, näiteks teha HLÜ-dele kohustuslik krediidiandja
Arvestatud
osaliselt/selgitatud.
Kuivõrd eelnõu menetlus ning teine
kooskõlastusring on osutunud eeldatust
pikemaks, peavad eelnõu koostajad
paratamatult eelnõus sätestatud tähtajad üle
vaatama. Sellest tulenevalt lükatakse uute
ühistute moodustamise keeldu edasi 1. juulile
2025. a, mil hakkavad kehtima nii
reklaamikeeld (tähtaega samuti muudetud,
varasemalt oli 1. jaanuar 2025. a) ning uute
liikmete vastuvõtmise keeld. Tähtaega, mille
jooksul peavad HLÜ-d oma tegevuse viima
kooskõlla seaduse uue redaktsiooniga,
pikendatakse 2026. aasta 1. jaanuarilt 2026.
aasta 1. juulini.
132
tegevusloa taotlemine. Eelnõu koostajad ei ole esitanud
ühtegi sisulist põhjendust, miks on ainsaks variandiks HLÜ-
de kaotamine Eesti õigusest ning kuidas selline meede on
proportsionaalne. Seejuures ei ole Eelnõu koostajad
esitanud ühtegi sisulist vastust sellele, miks ei ole
mõistlikum panna HLÜ-dele kohustuseks krediidiandja
tegevusloa taotlemine (vt punkt 3).
Ettepanek: Jätta Eelnõust välja § 471 lg 1, mille kohaselt ei
või pärast 2025. aasta 1. jaanuari hoiu-laenuühistut, mis
tegutseb tulundusühistu vormis moodustada ega teda sellisel
kujul äriregistrisse kanda
Selgitamaks põhjust, miks nähakse eelnõus
ette, et ühistutel on valida, kas nad hakkavad
ühistupangaks (üks kolmest alternatiivist
tegevuse lõpetamise ja tulundusühistuna
(ilma hoiuseid kaasamata) jätkamise kõrval),
selgitame, et konstruktsioon, kus HLÜ-d
saaksid jätkata krediiidiandjana paralleelselt
koos hoiuste kaasamise võimalusega ei ole
mõistlik ega õiguslikult tegelikult võimalik:
esiteks, suure tõenäosusega oleks selline
režiim vastuolus nii Eesti kui EL
õigusega (täpsemalt krediidiasutuste
seaduse §-ga 4 ja pangandusdirektiivi
artikliga 9).
teiseks, sisuliselt tekiks arbitraaž – teatud
krediidiandjad, kes omavad õigust
kaasata hoiuseid, tegutseksid n-ö
tunduvalt leebemate nõuete alusel kui
täna tegutsevad krediidiasutused.
Põhimõtteliselt oleks tegemist
ebaõiglase konkurentsiolukorraga.
kolmandaks, krediidiandjate suhtes täna
kehtiv regulatsioon (eelkõige
krediidiandjate ja -vahendajate seadus)
ei adresseeri kuidagi hoiustaja kaitset –
seega jääb ikka alles probleem, mille
pärast eelnõud üldse koostama hakati, et
HLÜ-de liikmete hoiused on kaitseta.
5 1.4. Ühistu liikme täiendavad õigused teabe saamise osas
Eestihoius on tagasisides 2023. aasta eelnõule põhjendanud,
miks olid kavandatud muudatusettepanekud vastuolus
isikuandmete kaitse üldmäärusega (edaspidi kui IKÜM).
Eelnõu koostajad on Eestihoiuse põhjendatud arvamuse
üksnes teadmiseks võtnud ning § 413 lg 2 on muutmata kujul
Eelnõusse alles jäetud. Eestihoius jääb oma varasemalt
esitatud seisukohtade juurde ega hakka neid siinkohal
kordama. Kokkuvõtlikult on Eestihoius seisukohal, et
käesoleval juhul ei ole Eelnõu § 413 lg 2 p 7 Euroopa
õigusega kooskõlas.
Ettepanek: Jätta Eelnõust välja § 413 lg 2 p 7, mille kohaselt
võivad HLÜ liikmed nõuda teavet väljastatud laenude kohta
laenusaajate kaupa
Arvestatud
osaliselt/selgitatud.
Eelnõus on täpsustatud HLÜS § 413 lõike 2
punkti 7 ning muudetud laenusaajate kohta
esitatav teave laenusaaja tegevusala sektori
põhiseks.
6 2. Seisukohad II etapi muudatuste osas
2.1. Keeld vastu võtta uusi liikmeid
Eelnõu § 471 lg 2 on sisuliselt samaks jäänud võrreldes
2023. aasta eelnõuga. Eelnimetatud sätte kohaselt ei või
enne 2025. aasta 1. jaanuari asutatud ja tegutsenud hoiu-
laenuühistu enam uusi liikmeid pärast 2025. aasta 1. juulit
vastu võtta. Eestihoius on jätkuvalt arvamusel, et sellise
keelu kohaldamine toob kaasa inimeste liikumise
krediidiasutuste klientideks, mis võib omakorda kaasa tuua
HLÜ-de likviidsuse. Sellisel juhul võib olla raskendatud
HLÜ-del tegevusloa taotlemine, olgu see siis kas
ühistupanga või krediidiandja. Vastavalt eeltoodule jääb
Mitte-
arvestatud/selgitatud.
Eelnõu koostajad selgitavad, et
seadusandlikul tasandil ei ole võimalik
sätestada ühtset likvideerimisplaani, mis
kohalduks kõikidele HLÜ-dele. HLÜ-de
lõpetamisele kohaldatakse HLÜS § 45 lõike
2 kohaselt TÜS-is sätestatut. TÜS § 79 lõike
1 kohaselt on ühistu likvideerijateks tavalises
likvideerimismenetluses juhatuse liikmed,
kui põhikirjas, üldkoosoleku otsuses ja
kohtumäärusega ei ole sätestatud teisiti.
Seega lasub juhatusel kohustus tagada, et
likvideerimine oleks läbi viidud
seaduspäraselt, sh koostada likvideerimise
133
Eestihoius oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde
ning mitte keelata ära uute liikmete vastuvõtmist.
Samuti palus Eestihoius enda tagasisides 2023. aasta
eelnõule alternatiivselt esitada selge HLÜ-de
likvideerimisplaan hiljemalt 01.01.2027, kui ülaltoodud
muudatusettepanekut ei ole võimalik arvesse võtta. Eelnõu
koostajad on Eestihoiuse seisukoha üksnes teadmiseks
võtnud ega ei ole andnud sellele mitte ühtegi sisulist vastust.
Kui kooskõlastamiseks esitatud Eelnõu sellisel kujul vastu
võetaks, puuduvad HLÜ-del konkreetsed juhised, kuidas
peaks toimuma nende likvideerimine.
Ettepanek: Eestihoius teeb järgnevad ettepanekud:
1) jätta Eelnõust välja § 471 lg 2, mille kohaselt enne 2025.
aasta 1. jaanuari asutatud ja tegutsenud hoiu-laenuühistu ei
või enam uusi liikmeid pärast 2025. aasta 1. juulit vastu
võtta;
2) alternatiivselt teeb Eestihoius ettepaneku Eelnõu
koostajatele koostada konkreetne HLÜ-de
likvideerimisplaan, mis tuleb täita enne vastava tegevusloa
saamist
lõpparuanne TÜS § 88 lõike 1 kohaselt.
Likvideerimine on iga ühistu juhtkonna ning
vajadusel ka kohtu diskretsioon, millesse ei
saa eelnõu koostajad käesoleva eelnõuga
sekkuda.
7 3. Seisukohad III etapi muudatuste osas
3.1. III etapi muudatuste vajaduse põhjenduse puudumine
Eelnõu kohaselt saab tehtavad muudatused jagada kolmeks
erinevaks rühmaks sõltuvalt sellest millal need rakenduvad:
1) I etapi muudatused (2025) sisaldavad uute HLÜ-de
asutamise ja hoiuseintresside reklaami keeldu. Samuti
antakse Eelnõu kohaselt ühistu liikmetele rohkem õigusi
teabe andmise osas konkreetse HLÜ kohta, tõstetakse nii
sisseastumis- kui ka osamaksu ja keelustatakse 1. juulist
2025 uute liikmete vastuvõtmine.
2) II etapi muudatustega (alates 1. jaanuar 2026)
kehtestatakse HLÜ-dele rangemad nõuded ja liikmetele
antakse rohkem õigusi.
3) III etapi muudatuste (2027 – 2029) kohaselt peavad HLÜ-
d hiljemalt 1. jaanuariks 2027 ära otsustama, kas tegutseda
edasi panga või ühistupangana ning saama hiljemalt 2028.
aasta 21. detsembriks vastava tegevusloa.
Eelnõus puudub sisuline analüüs selle kohta, miks praegusel
juhul ei piisa turu korrastamise osas I ja II etapist. Sellele on
varasemalt viidanud ka Õiguskantsler oma seisukohtades
2023. aasta eelnõule. Seejuures on Õiguskantsler oma
varasemas seisukohas toonud välja, et eelnõu koostajad ei
ole selgitanud, miks on III etapi meede vältimatult vajalik,
kui seletuskirja kohaselt on selleks võimelised 21-st HLÜ-st
üksnes 3. Samuti on 2023. aasta eelnõu koostajate vastus
sellele üldsõnaline ega kuigi veenev (vt Märkuste tabelid lk
139). Eestihoiuse hinnangul ei ole Eelnõu koostajad andnud
pädevat vastust Õiguskantsleri seisukohtadele ning Eelnõu
märkuste tabelist ei tule siiani selgelt välja, miks III etapp
on sellisel kujul vältimatult vajalik. Tegemist on kõige
intensiivsema riivega, Eelnõu koostajate põhjendused on
õiguslikult primitiivsed ja läbimõtlemata, sisuline
põhiõiguste riive põhjendatust osutav analüüs puudub.
Mitte-
arvestatud/selgitatud.
Eelnõu koostajad ei nõustu seisukohaga, et
põhiseaduspärasuse analüüs on puudulik, sest
eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks ka
Justiitsministeeriumile, kes ei ole täheldanud
puuduseid vastavas analüüsis. Selle üle, kas
eelnõu koostajad vastasid piisavalt detailselt
ja adekvaatselt Õiguskantsleri märkustele,
saab otsustada vaid Õiguskantsler ise.
Lisaks selgitame, et asjaolu, et seni ei ole
ükski HLÜ taotlenud ühistupanga
tegevusluba, ei tähenda automaatselt, et
vastavat luba HLÜ-dele ei väljastata või et
selle taotlemine ei kanna nö vilja. Tegemist
on küsimusega, millele vastuste saamiseks
peavad HLÜ-d konsulteerima nt vastavate
õigusnõustajate või ka teiste ühistutega kui
on plaanis taotleda ühiselt ühistupanga/panga
tegevusluba.
Käesoleva eelnõuga ei ole seatud täiendavaid
takistusi või piiranguid vastava loa
taotlemiseks ja saamiseks. Hoopis vastupidi.
Eelnõu koostajad on eeldanud, et nii HLÜ-de
Liit kui ka liitu mittekuuluvad HLÜ-d
edastaksid ministeeriumile nii eelnevate
kooskõlastusringide kui käesoleva
kooskõlastusringi käigus märkuseid ja
ettepanekuid ühistupanga asutamise ja loa
taotlemise protsessi osas. Paraku vastavaid
ettepanekuid HLÜ-delt ei laekunud, mistõttu
ei ole selge, kas HLÜ-dele on ühistupanga
asutamise ja loa taotlemise protsess piisavalt
arusaadav.
134
Eestihoius kordab siinkohal samuti enda varasemat
seisukohta, mille kohaselt ei ole Finantsinspektsioon
krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) alusel
ühistupangana tegutsemiseks tegevusluba väljastanud seni
ühelegi finantsettevõttele. Ühistupanga reeglistik on
praegusel puudulik ega täida oma eesmärki. Kuigi Eelnõu
sisaldab muudatusi ühistupanga regulatsioonis, nõuab see
siiski veel täiendavalt põhjalikku analüüsimist ja
korrigeerimist. Lisaks, nagu Eestihoius on varasemalt
selgitanud, on ühistupanga tegevusloa taotlemine kulukas
ning keeruline protsess, mida on võimeline läbi tegema
üksikud HLÜ-d. Seda möönavad ka Eelnõu koostajad
(Eelnõu lk 75).
Eestihoius on varasemalt välja pakkunud, et krediidiasutuse
tegevusloa taotlemise kohustuse asemel on võimalik
rakendada vähem koormavamaid alternatiive, näiteks panna
HLÜ-dele kohustus vajadusel krediidiandja tegevusluba (vt
punkt 3.2).
Ettepanek: Eestihoius teeb ettepaneku tühistada III etapi
sätted ja näha ette kohustus HLÜ-dele taotleda 2029. aasta
1. jaanuariks (ühistu-)panga tegevusluba (vt punkt 3.2).
Ilma konkreetse tagasisideta HLÜ-delt ei ole
eelnõu koostajate jaoks selge, mida tuleks
ühistupanga loomisel täiendavalt analüüsida
ning korrigeerida. Siinkohal on ka
ministeeriumil piiratud võimalused ette
ennustamaks, millised sätted võivad osutuda
takistuseks ühistupanga loomisel, sest eelnõu
koostajad ei ole kursis (ning neil ei ole
võimalustki) iga HLÜ tegevuse spetsiifikaga
ning kerguste ja raskustega potentsiaalselt
ühistupanga loa taotlemisel.
Ettepaneku põhjal ei ole aru saada, kas
Eestihoius soovib ühistupanga loa taotlemise
kohustust või mitte.
8 3.2. Tegevusloa taotlemise kohustuslikkus
Eelnõu kohaselt on HLÜ-del alates 01.01.2029. algusest
kolm võimalust kuidas jätkata tegutsemist:
1) kui soov on kaasata jätkuvalt hoiuseid, siis võib edasi
tegutseda üksnes tavalise panga või ühistupanga vormis;
2) kui soov on pakkuda makseteenuseid või tarbijatele laene,
siis saab edasi tegutseda kas makseasutuse või
krediidiandjana;
3) kui soov ei ole eelnimetatud finantsteenuseid osutada,
võib jätkata ka tavalise tulundusühistuna.
Kuigi Eelnõu kohaselt on HLÜ-del võimalus jätkata 2029.
aastast alates tegutsemist ka muudes vormides, valmistab
Eelnõu HLÜ-sid ette üksnes edasi (ühistu-)pankadena
tegutsemiseks. Näiteks on krediidiandjate ja vahendajate
seaduse (edaspidi KAVS) § 54 lg 2 kohaselt minimaalne
kapitalinõue krediidiandjatele 50 000 eurot. Eelnõu järgi
kehtiks HLÜ-dele ajutiselt 2028. aasta 31. detsembrini
osakapitali nõue 125 000 eurot. Seejuures on Eelnõu
kohaselt osakapitali tõstmine „oluline ettevalmistav samm,
et HLÜ oleks valmis ennast tulevikus kujundama ümber
ühistupangaks“ (Eelnõu lk 28). Eestihoiuse hinnangul ei ole
mõistlik ajutiselt sätestada HLÜ-dele rangemaid nõudeid,
kui nad ei soovi jätkata tegutsemist (ühistu-)pangana, vaid
näiteks krediidiandjana.
Eestihoius kordab siinkohal enda 2023. aasta eelnõule antud
seisukohta, mille kohaselt on krediidiasutuse tegevusloa
taotlemine HLÜ-de jaoks äärmiselt kulukas ning keerukas.
Krediidiasutuse asutamiskulud tänapäevaste nõuete
kohaselt on vähemalt 500 000 eurot, enamik Eestis
tegutsevaid krediidiasutusi on asutatud enne selliste nõuete
kehtestamist ja nad on saanud oma tegevust ajapikku
kohandada. Tegemist on turuosaliste ebavõrdse
kohtlemisega, kus riik sunnib toimuvat ühistulist
Mitte-
arvestatud/selgitatud.
Krediidiandja loa alternatiivi
problemaatilisust on selgitatud Eestihoiuse 4.
märkuse vastuses.
135
tegevusliiki kandma võrreldes konkurentidega massiivseid
ühekordseid kulutusi.
Eestihoius toob siinkohal uuesti samuti välja selle, et HLÜS-
i muutmine sellisel kujul, kus lõppeesmärgiks on kaotada
HLÜ-d Eesti õigusest, tekitab reaalse nn pangajooksu ohu ja
seda mitte II või III etapi jõustumisel, vaid juba sellisel kujul
Eelnõu vastuvõtmisel seadusena Riigikogu poolt Seadus,
mis välistab senise hoiustamise viisi lähemas tulevikus
tekitab kohe ebakindluse ja viib hoiustajaid massiliselt oma
hoiuseid välja võtma.. Seda eelkõige selle tõttu, et Eelnõu
järgi ei ole HLÜ-del tulevikus võimalik enam liikmetelt
hoiuseid kaasata. HLÜ-de liikmetel ei ole huvi olla
krediidiandja klient või tavalise tulundusühistu liige, kus
neil pole võimalik hoiustada oma rahalisi vahendeid.
Planeeritud seadusemuudatused on juba käivitanud
sündmuste ahela, kus HLÜ-de liikmetel on Eelnõuga ette
nähtud muudatustest tulenevalt tekkinud soov saada enda
raha tagasi ja sellest tulenevalt massiliselt pöördunud HLÜ-
de poole. Eelnõu jõustumisel sellisel kujul ja nn pangajooks
tooks aga kaasa olukorra, kus hoiustajad ei saa õigeaegselt
oma raha kätte, kuivõrd HLÜ-del on korraga vaja maksta
tagasi suuremale hulgale liikmetele. See võib omakorda viia
aga HLÜ-de pankrottideni. Maksejõuetuse tõttu poleks
HLÜ-del samuti võimalust taotleda potentsiaalselt tulevikus
(ühistu-)panga tegevusluba Finantsinspektsioonilt, mille
kohustuse näeb ette Eelnõu.
Varasemalt on Eestihoius selgitanud lahendust, et kui
tegevusloa taotlemise kohustuse eesmärk on teatav turu
korrastamine ja ühistulise tegevuse allutamine mingit moodi
riikliku järelevalve alla, tuleb selleks kaaluda
proportsionaalseid meetmeid. Olgugi, et Eelnõu koostajate
põhjendused selles osas, miks ei ole Rahapesu Andmebüroo
(edaspidi RAB) kohane järelevalve teostaja, on sisuliselt
olematu argumentatiivse tasemega, on meie hinnangul
põhjendatud iseenesest tegevuse Finantsinspektsiooni
järelevalve alla toomine tõepoolest. Oleme varasemalt
alternatiivina toonud kohustust taotleda vajadusel
krediidiandja tegevusluba, s.o tarbijatele laenude
väljastamise raames. Sellisel juhul oleks tagatud, et HLÜ-de
teostab järelevalvet Finantsinspektsioon ja tõhusam kaitse
HLÜ-de liikmetele / krediidiandja klientidele. Samuti oleks
nimetatud protsess HLÜ-de jaoks mõistlikku rahalist ja
halduskoormust tekitav, kuivõrd nõuded krediidiandjatele
on võrreldes krediidiasutustega vähem rangemad.
Käesoleval hetkel ei ole Eelnõu koostajad esitanud
põhjendatud vastust selle kohta, miks ei ole III etappi
võimalik lahendada selliselt, et HLÜ-dele tehakse
kohustuslikuks krediidiandja tegevusloa taotlemine.
Seejuures leiab Eestihoius, et alternatiivselt võiks jääda
HLÜ-dele võimalus taotleda soovi korral krediidiasutuse
tegevusluba. Sellisel juhul võib Eelnõu üldplaanis sellisel
kujul alles jääda, kuid see nõuaks endiselt ühistupanga
regulatsiooni põhjalikku analüüsi ning ümbertöötamist.
KAVS § 6 lg 1 kohaselt hoiu-laenuühistu, kes annab või
vahendab tarbijale krediiti, on krediidiandja või -vahendaja
136
käesoleva seaduse tähenduses ja talle kohaldatakse
käesolevas seaduses ning teistes õigusaktides krediidiandja
või -vahendaja kohta sätestatut käesolevas seaduses ja hoiu-
laenuühistu seaduses ettenähtud erisustega. Kehtiv KAVS ei
võimalda hoiulaenuühistutel, kes on krediidiandjad KAVS-
i tähenduses, avalikkuselt hoiuseid kaasata. Kui muuta
HLÜ-dele kohustuslikuks taotleda krediidiandja
tegevusluba, võiks Eestihoiuse hinnangul võimaldada HLÜ-
del edaspidi krediidiandjana kaasa hoiuseid. Sellest
tulenevalt oleks vajalik ka KAVS-i muutmine.
Ettepanek: Eestihoius teeb järgnevad ettepanekud:
1) muuta Eelnõud selliselt, et hiljemalt 2027. aasta 1.
jaanuariks peab HLÜ ära otsustama, kas ta jätkab oma
tegevust krediidiandjana või alternatiivselt (ühistu-)pangana
ja sõnastada Eelnõu § 473 lg 1 järgnevalt:
„Enne 2025. aasta 1. jaanuari asutatud ja tegutsenud hoiu-
laenuühistu võib alates 2029. aasta 1. jaanuarist tegutseda
edasi üksnes krediidiandja vormis. Hoiu-laenuühistu võib
otsustada jätkata tegevust alates 2029. aasta 1. jaanuarist
krediidiasutuse, sealhulgas ühistupanga vormis.
2) muuta Eelnõud selliselt, et HLÜ peab olema asunud
taotlema 2027. aasta alguseks vastavat tegevusluba ja
sõnastada Eelnõu § 472 lg 2 järgnevalt:
„Hoiu-laenuühistu, kes soovib jätkata käesoleva paragrahvi
lõike 1 kohaselt tegevust krediidiandjana või
krediidiasutusena, esitab Finantsinspektsioonile hiljemalt
2027. aasta 1. jaanuariks vastavalt krediidiandjate ja -
vahendajate seaduse kohaselt krediidiandja tegevusloa
taotluse või krediidiasutuste seadusele krediidiasutuse
tegevusloa taotluse. Kui hoiu-laenuühistu ei ole
krediidiandja või krediidiasutuse tegevusloa taotlust
hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks esitanud või
Finantsinspektsioon on keeldunud talle käesoleva
paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajaks tegevusluba
andmast, peab ta olemasolevatele liikmetele
hoiustamistehingute ja makseteenuste osutamise ning
tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud
tähtaegadele lõpetama“.
3) sõnastada ettepaneku punktidest 1) ja 2) tulenevalt Eelnõu
§ 473 lg 4 järgnevalt;
„Kui hoiu-laenuühistu on krediidiandja või krediidiasutuse
tegevusloa taotluse esitanud, kuid Finantsinspektsioon ei
ole 2028. aasta 31. detsembriks tegevusloa andmist või
sellest keeldumist otsustanud, ei loeta hoiu-laenuühistu
tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku
tähenduses. Sellel juhul ei ole hoiu-laenuühistul lubatud
alates 2029. aasta 1. jaanuarist kuni tegevusloa andmise või
sellest keeldumise otsustamiseni uusi lepinguid käesoleva
seaduse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks sõlmida, enne
2029. aasta 1. jaanuari sõlmitud lepinguid nimetatud
teenuste osutamiseks pikendada ega hoiu-laenuühistusse
uusi liikmeid vastu võtta.“
137
4) sõnastada ettepaneku punktidest 1) ja 2) tulenevalt Eelnõu
§ 473 lg 5 järgnevalt: „Kui hoiu-laenuühistu ei ole käesoleva
paragrahvi lõike 4 kohaselt hiljemalt 2028. aasta 31.
detsembriks Finantsinspektsioonile krediidiandja või
krediidiasutuse tegevusloa taotlust esitanud või
Finantsinspektsioon on tegevusloa andmisest keeldunud
ning hoiulaenuühistu tegevust tulundusühistuna ei jätka,
esitab Finantsinspektsioon kohtule nõude hoiu-laenuühistu
sundlõpetamiseks. Sundlõpetamise nõue tuleb esitada
hiljemalt 2029. aasta 1. märtsiks. Sundlõpetamise nõude
esitamisel lähtub Finantsinspektsioon
tulundusühistuseaduses ja tsiviilseadustiku üldosa seaduses
sätestatust.“
5) täiendada KAVS § 2 lg-ga 61 järgnevas sõnastuses:
„Hoiu-laenuühistul, kes on käesoleva paragrahvi lõike 6
tähenduses krediidiandja ja kellele on Finantsinspektsiooni
poolt väljastatud krediidiandja tegevusluba käesoleva
seaduse alusel, on õigus avalikkuselt kaasata rahalisi
vahendeid krediidiasutuste seaduse § 4 tähenduses.“
9 Kokkuvõte
Võttes arvesse kõike ülaltoodut ei nõustu Eestihoius
Rahandusministeeriumi Eelnõuga ning jääb enda 2023.
aasta eelnõule esitatud seisukohtade juurde. Eelnõu
koostajad ei ole Eelnõu koostamisel ega täiendamisel
arvestanud HLÜ-de arvamusi ja ettepanekuid. Seejuures ei
ole Eelnõu koostajad esitanud sisulisi põhjendusi selle
kohta, miks ei arvestatud Eelnõu koostamisel HLÜ-de
tagasisidega 2023. aasta eelnõule. Arvestades, et Eelnõu
eesmärgiks on kaotada HLÜ-d Eesti õigust, ei vasta selline
tegevus õigusloome heale tavale ning rikub oluliselt
huvirühmade õigusi ning huve. Eestihoius leiab endiselt, et
võimalik on rakendada vähem piiravaid meetmeid kui HLÜ-
de täielik kaotamine. Eelkõige on näeb Eestihoius kõige
proportsionaalsema ja mõistlikuma meetmena panna HLÜ-
dele kohustuseks taotleda 2029. aasta 1. jaanuariks
krediidiandja tegevusluba. Sellisel juhul on HLÜ-d allutatud
finantsjärelevalve alla, kuid annab rohkematele HLÜ-dele
taotleda Finantsinspektsioonilt vastavat tegevusluba
Teadmiseks võetud.
Raha Hoiu-Laenuühistu
1 Raha Hoiu-Laenuühistu TuÜ nõustub täielikult EHLÜL
seisukohaga ja jääb samale arvamusele.
Täiendavalt lisame alljärgneva.
1) Viimasel kohtumisel hoiu-laenuühistutega pakkus hr
Thomas Auväärt, et Eesti Panga esindaja on välja toonud
soovituse, et hoiu-laenuühistud asuksid „skeemitama“ ning
viiksid kõik hoiused üle osakapitali. Kõigi ühistute
esindajad olid sellest hämmingus, kuna selline soovitus ei
ole kõlbeline. Juhime tähelepanu, et hr Thomas Auväärt on
aastaid teinud väljaütlemisi ning astunud samme, et eesti
inimeste seaduslik ühistegevus likvideerida. Väidetavalt
kaitstakse eesti inimeste ehk ühistute osanike hoiuseid, kuid
ühistute viimist pankrotti kuue kuuga seaduseelnõus
ettenähtud piirangute ja regulatsioonide tagajärjel (nt
reklaamikeeld, uute liikmete kaasamise keeld, ühistupanga
karmid nõuded, kapitali kaasamise keeld jne) ei saa pidada
osanike kaitsmiseks. Seega palume Rahandusministeeriumil
läbi viia haldusmenetlus/järelevalvemenetlus ning selgitada
Teadmiseks
võetud/selgitatud.
Ministeeriumi siseauditi osakonna juhti on
sellest ettepanekust teavitatud.
138
välja, kes (nt Thomas Auväärt) on saanud rahalist või
mitterahalist kasu sellise tulihingelise eestvedamise eest,
mis viib järgmise kuue kuu jooksul (väike)ühistud pankrotti
nagu seaduseelnõus must-valgelt on kirjas.
2 2023. aastal hoiu-laenuühistu eelnõu ettevalmistamisel
kogusid hoiu-laenuühistud oma osanikelt allkirju
lõpetamaks eelnõu ettevalmistamine, millega ühistud
sisuliselt likvideeritakse/viiakse pankrotti, ning see
ühispöördumine esitati Rahanduskomisjoni. Sellega näidati,
et liikmed ei soovi seaduse muudatust, nad on teadlikud
ühistu tegevuspõhimõtetest ega soovi ühistute
likvideerimist. Seega jääb täiesti arusaamatuks, keda
soovitakse selle seaduseelnõuga kaitsta. Veelgi enam,
tegemist ei ole osanike vara kaitsmisega, kui 2025. aasta
jooksul tuleb ühistutel pankrot välja kuulutada, kuna senist
tegevust ei ole võimalik aasta ajaga tavapärase
majandamisega lõpetada.
Teadmiseks võetud.
3 3) Seadusesse lisatakse eraldi peatükk 81 , mis hakkab
käsitlema hoiu-laenuühistute pankrotti (!). Seletuskirja osas
„Seaduse mõjud“ (lk 67 jj) tuuakse välja, et uus seadus viib
ühistud pankrotti/likvideerimiseni (toodud välja, et
väiksemad ühistud on sunnitud “tegevuse lõpetama“, kuna
„nõuded on nende jaoks liiga koormavad“). Millal kavatseb
riik tahtlikult ja teadlikult tekitatud kahjud osanikele ja
millises ulatuses? Rakendub riigivastutus.
Teadmiseks
võetud/selgitatud.
Selgitame, et HLÜ-de pankrotti käsitlevad
sätted ei ole lisatud eelnõusse eesmärgiga viia
kõik tegutsevad ühistud pankrotini. Viimase
aasta jooksul on oma tegevuse lõpetanud 7
ühistut (21 asemel tegutseb täna 14 ühistut),
kusjuures käesoleva eelnõu menetlus on seni
piirdunud vaid kooskõlastusringidega. Seega
on ühistute arv vähenemas eelnõust
mitteolenevatel põhjustel ning nende
lõpetamisega seotud tegevusi on vaja
seaduses täpsemalt sätestada. Pankrotisätete
lisamine puudutab esiteks üksnes neid
ühistuid, kus tegevuse lõpetamine toimub
maksejõuetuse tõttu. Pankrott on aga hetkel
kehtivas seaduses puudulikult reguleeritud ja
seepärast on täiendavate sätete lisamine just
hoiustajate ja muude võlausaldajate kaitseks
vajalik (vt ka nt krediidiasutuste seadust
selles osas).
4 4) Lisatavasse pankroti peatükki tuleb eelnõu kirjutajal
lisada, et ühistute juhtorganid ei vastuta tulenevalt uue
seaduse vastu võtmisest ühistu pankroti eest, kuna
juhtorganitel puudub igasugune objektiivne võimalus
välistada väikese ühistu pankrotti. Eelnõus on välja toodud,
et § 471 lg-ga 3 nähakse ette, et 31. detsember 2025. a
seisuga tuleb ühistul „sisuliselt teenuste pakkumine
lõpetada“. Ühe aastaga lõpetada ühistu senine tegevus ei ole
reaalselt rakendatav. Üleminekuperiood peab olema
vähemalt viis aastat, et ühistu saaks tegevuse lõpetada oma
tavapärase majandamise tulemusena käesoleva seaduse
raames. Hoiu-laenuühistu kui finantseerimisasutuse
tegevuse lõpetamine riigi poolt sunniga sisuliselt päeva pealt
ning seejärel vastutuse jätmine juhatusele, on riigi poolt
halvas usus käitumine ja pahatahtlik tegevus.
Teadmiseks
võetud/selgitatud.
Eelnõuga ei panda HLÜ-dele kohustust viia
ühistu likvideerimine läbi ühe aasta jooksul.
Veel enam, HLÜ tegevuse lõpetamine on iga
ühistu enda diskretsioon, sest nagu on
korduvalt selgitatud, on HLÜ-del võimalus
jätkata krediidiasutusena või tavalise
tulundusühistuna.
HLÜS § 2 lg 2 kohaselt kohaldatakse HLÜ-
dele ühistute kohta sätestatut, kui HLÜS-s ise
ei sätesta teisiti. HLÜS ei reguleeri juhtorgani
liikme vastutust. Ühistute tegevust reguleerib
TÜS, mille § 631 reguleerib ühistu juhatuse
liikme vastutust. Selle lõike 2 kohaselt
vastutavad ühistule tekitatud kahju eest
juhatuse liikmed solidaarselt, kui kahju on
tekkinud kohustuse rikkumisega. Eelnõu
koostajad ei näe vajadust lisada HLÜS-i
samasisuline säte, kui vastav üldnorm on
TÜS-is juba olemas ning selle rakendamisala
ei ole piiratud. Samuti ei saa välistada
juhtorganite võimalikku kohustuste
139
rikkumist vaid seetõttu, et eelnõu võetakse
vastu ning HLÜS hakkab muudetud kujul
kehtima. Absoluutse vastutust välistava sätte
lisamine HLÜS-i vaid seetõttu, et HLÜ-de
tegevust reformitakse, oleks
ebaproportsionaalne nende HLÜ-de liikmete
suhtes, kelle juhtorganid küll teoreetiliselt
kuid pahatahtlikult rikuvad enda seadusest
tulenevaid kohustusi (ehk sel juhul oleks
ebamõistlik mitte kohaldada vastutuse
sätteid). Lisaks piiraks taolise normi lisamine
seadusesse nii liikmete kui ka võlausaldajate
nõudeõigust.
5 5) Hoiu-laenuühistu seadusest tulenevalt tekib hoiu-
laenuühistu vara tema liikmete osamaksudest ja muudest
maksetest, ühistu tegevusest saadavast tulust, riigi ja
kohalike omavalitsuste majandusabist, annetustest ja
muudest laekumistest. Hoiu-laenuühistu osakapital
moodustatakse liikmete osamaksudest. See tähendab, et
ühistu ei saa kaasata raha nagu krediidiasutused, kellel
puuduvad vara kaasamiseks igasugused piirangud. Ühistu
vara tekib üksnes tema liikmetelt saadust. Seaduseelnõuga
keelustatakse 01.01.2025 reklaam ning 01.07.2025 uute
liikmete vastu võtmine. See tähendab, et sisuliselt järgmise
kuue kuu jooksul tekibki ühistute pankrot, kuna tegevust
pole võimalik jätkata ega ühistut ühistupangaks ümber
kujundada. Ühistupangaks ümber kujundamine nõuab
suurel hulgal uusi rahalisi vahendid, mida käesoleva eelnõu
kontekstis ei ole võimalik saavutada.
Teadmiseks
võetud/selgitatud.
Pankrott ehk maksejõuetus tekib üksnes juhul
kui ühistu ei suuda rahuldada hoiustajate ja
muude võlausaldajate nõudeid vastavate
tähtaegade jooksul.
Mitmed ühistud on hiljaaegu oma tegevuse
lõpetanud nö korrapäraselt tavalise
likvideerimismenetluse käigus ehk alati ei
tähenda iga lõpetamine tingimata pankrotti.
Eelnõuga ettenähtavad rakendussätted ongi
eelkõige sõnastatud lähtuvalt eesmärgist, et
ühistud ei võtaks enda kanda enam
täiendavaid kohustusi juhul kui nad ei soovi
panga/ühistupanga tegevusluba taotleda.
Sisuliselt sõltub iga ühistu võimalik
lõpetamine tema väljastatud laenude ja
kaasatud hoiuste/muude vahendite
tähtaegades. Iga ühistu peab ise oma
finantsseisu vastavalt planeerima, et niipalju
kui võimalik maksejõuetust välistada.
Need ühistud, kes soovivad taotleda FI-lt
ühistupanga luba, peavad enne loa taotlemist
vaatama üle oma ühistusisesed tegevused ja
tehingud, mis mõjutavad ühistu varasid ja
kohustusi.
6 6) Tegemist on valeväitega, et ühistu kaasab raha
avalikkuselt. Ühistu liige on ühistu osanik (osamakse 30
eurot, mis annab ühe hääle) ning hoiuste kaasamine toimub
ainult ühistu osanikelt, mitte avalikkuselt. Sisuliselt luuakse
seaduseelnõuga olukord, kus osanik justkui ei tohi enam
ühistut finantseerida. Sellisel juhul tuleks luua võrdsed
tingimused ja keelustada ka teiste äriühingute osanikel ilma
Finantsinspektsiooni vastava loata oma ettevõttesse
investeerimine. Kuna käesoleval ajal kehtiv hoiu-
laenuühistu seadus näeb ette, et hoiuste kaasamine saab
toimuda ainult liikmetelt (osanikelt), aga teiste äriühingute
osanikel puuduvad igasugused piirangud enda äriühingusse
laenude andmisel, siis tuleks muuta ka teisi seadusi, st
sätestada, et osanik ei või äriühingusse raha paigutada, kui
puudub Finantsinspektsiooni tegevusluba.
Teadmiseks võetud/
selgitatud.
Vastame siinkohal 6. märkusele samamoodi,
nagu vastasime eespool HLÜ-de Liidu 5.
märkusele seoses ,,avalikkuse“ elemendiga.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
1 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)
on tutvunud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega
Teadmiseks võetud.
140
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga.
TTJA tänab võimaluse eest arvamust avaldada.
1. TTJA peab põhjendatuks ja toetab eelnõu peamist
eesmärki, milleks on tagada ühistulise finantstegevuse
suurem läbipaistvus. Eesmärgi saavutamiseks on eelnõuga
ette nähtud muu hulgas hoiu-laenuühistu seaduse ja
reklaamiseaduse seaduse muudatused.
2 2. TTJA peab oluliseks avaldada arvamust tarbijakrediidi
regulatsiooni kohaldumise osas hoiu-laenuühistu (HLÜ) ja
tema liikme vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu korral.
2.1.Käesoleva eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse hoiu-
laenuühistu seaduse (HLÜS) § 3 lõike 1 sõnastust selliselt,
et „tehingute tegemine“ oleks asendatud „finantsteenuste
osutamisega“, mis peaks korrektsemalt väljendama HLÜ
tegevuse põhieesmärki (s.t. oma liikmetele teenuste
osutamist. Muudatuse põhjendamisel on märgitud, et kui
HLÜ teeb tehingu oma liikmega, kes ei tegutse tehingu
tegemisel majandus- või kutsetegevuses, siis tuleks seda
HLÜ liiget nii Eesti kui ka Euroopa Liidu õiguse alusel
käsitleda tarbijana, ning selle kaudu on täpsem nimetada
HLÜ tegevust „teenuse osutamiseks“. Eelnevaga seoses
täpsustakse eelnõu § 1 punktiga 9 ka HLÜS §-i 6, milles
täpsustakse, et varasemate HLÜ tehingute asemel
määratletakse HLÜ tegevust kui oma liikmetele
finantsteenuste osutamist.
2.2.Ülaltoodust tulenevalt jääb TTJA jaoks arusaamatuks
see, miks kohaldatakse HLÜ ja tema liikme vahel sõlmitud
tarbijakrediidilepingu korral tarbijakaitsealaseid sätteid
ainult osaliselt.
2.3.Nimelt, eelnõu §-ga 2 muudetakse krediidiandjate ja -
vahendajate seaduse (KAVS) § 2 lõiget 6, millest tulenevalt
ei kohaldata KAVS-i HLÜ-le juhul, kui mitte ühegi tema
sõlmitava või vahendatava krediidilepingu krediidi
kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga
viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist
krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude
kulukuse määra. See tähendab, et kui HLÜ sõlmib
krediidilepingu füüsilisest isikust liikmega, kes ei tegutse
tehingu tegemisel majandus- või kutsetegevuses ning
lepinguga ettenähtud krediidi kulukuse määr on (kasvõi
0,1%) madalam, kui eelnõu §-ga 2 kavandatavas KAVS § 2
lõikes 6 märgitud, siis on asjaoludest lähtuvalt tegemist
tarbijakrediidilepinguga, kuid tarbijakaitsealased sätted
kohalduvad ainult osaliselt. Eelnõuga pannakse hoiu-
laenuühistule laenude väljastamisel küll lisakohustusi
seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega,
kuid näiteks laenumaksete viibimisel tekkiva viivitusintressi
ja muude lisatasude eest tarbija kaitstud ei ole.
2.4. Täpsemalt on eelnõu § 1 punktis 36 sätestatud HLÜS §
28 täiendamine lõikega 11, mille kohaselt peab HLÜ
füüsilisest isikust liikmele, kes taotleb laenu, mis ei seondu
iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega,
kohaldama laenu andmisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 4031
Arvestatud/teadmiseks
võetud/selgitatud.
Vastame märkustele punktide haaval:
2.1. Teadmiseks võetud.
2.2. Teadmiseks võetud.
2.3. Eelnõust jäetakse välja KAVS § 2 lõike
6 muudatus, kuid nähakse ette, et see kaotab
kehtivuse 2028. a. 31. detsembril.
2.4. Täiendame eelnõus HLÜS § 28 lõike 11
sõnastust viidetega VÕS vastavatele §-dele.
2.5. Teadmiseks võetud.
141
lõikes 1, § 4033 lõigetes 1 ja 2, § 4041 lõikes 1 ning §- des
411, 412, 4141 ja 416 sätestatut. Arusaamatul põhjusel on
kõrvale jäetud olulise mõjuga sätted, nagu näiteks VÕS §
409, mis annab tarbijale järelemõtlemisaja kestel võimaluse
finantskohustuse võtmise otsusest taganeda ning VÕS §
415, mis kaitseb tarbijat ülemäärase viivise maksmise
kohustuse eest. Tarbijakrediidi regulatsiooni eesmärk on
kaitsta tarbija, kui tehingu nõrgema osapoole huve ning
TTJA hinnangul ei muuda asjaolu, et tarbija on HLÜ liige,
teda nö „tavatarbijaga“ võrreldes kuidagi tugevamasse
positsiooni. Selle tõttu ei peaks üksnes liikmelisuse aspekt
tarbijakaitsesätete kohaldumist mõjutama. Sama seisukohta
on eelnõu koostajad väljendanud ka seletuskirjas: „Kuivõrd
laenu taotlemisel tuleb liiget käsitleda kui tavalist tarbijat,
peab taotlejale laiendama samu tarbijaõiguslikke
põhimõtteid, nagu mitte liikmetest tarbijatele“ [seletuskirja
p 3.1 (eelnõu § 1) p 38].
2.5. TTJA on seisukohal, et tarbijakrediidilepingu
regulatsioon peaks HLÜ ja tema liikme vahel sõlmitud
tarbijakrediidilepingus kohalduma eranditult. Siinkohal
tugineme ka hetkel kehtivale uuele Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivile (EL) 2023/2225, 18. oktoober 2023,
mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 2008/48/EÜ, mille eesmärk on saavutada
tarbijakrediidi regulatsiooni suurem harmoneerimine, et
tagada tarbijate ühtlane kaitsetase liidus. TTJA hinnangul ei
ole käesoleva eelnõuga kavandatavad kitsendused
tarbijakrediidi regulatsiooni kohaldatavuse osas
eelnimetatud direktiivi eesmärgiga kooskõlas.
3 Kokkuvõtvalt palub TTJA eelnõu koostajatel planeeritav
eelnõu § 2 ehk KAVS-i § 2 lg 6 muudatus sellises sõnastuses
tervenisti kõrvale jätta. Ühtlasi teeb TTJA ettepaneku
hinnata kogu planeeritava eelnõu kooskõla direktiivi (EL)
2023/2225 eesmärkide ja sisuga.
Arvestatud/selgitatud. Vt eelmisi selgitusi. Lisaks selgitame, et
viidatud direktiiv on Eestil alles ülevõtmisel
Justiitsministeeriumi poolt. Ülevõtmise
tähtaeg on 2025. aasta 20. november.
Kuivõrd direktiiv sisaldab mitmeid
siseriiklikke valikukohti ning
Rahandusministeeriumile ei ole esitatud
direktiivi ülevõtmisega seotud eelnõud, ei saa
me veel praegu hinnata, milliseid muudatusi
toob direktiiv meie siseriiklikusse õigusesse
ning seeläbi ka kooskõla käesoleva eelnõuga.
Plaanime seda aga teha edaspidi kui
Justiitsministeerium esitab vastava eelnõu
kooskõlastamisele.
4 Lõpetuseks tänab TTJA, et arvestati TTJA varasema
sõnastusettepanekuga reklaamiseaduse § 29 lõike 37 osas
(eelnõu § 6 punkt 1).
Teadmiseks võetud.
Audiitorkogu
1 Kommentaarid audiitorkontrolli nõuete kohta
1.1 Siseauditi või revisjoni ja audiitorkontrolli
ülesannete eristamine
§ 41 lg 4
„§ 41 (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule
korraldab hoiu-laenuühistu käesoleva seaduse §-s 27, § 271
lõikes 4, § 28 lõigetes 2–4 ja 6–11 ning §-s 282 nimetatud
nõuete täitmise audiitorkontrolli (edaspidi eritöö).
Selgitatud Suuresti on tegelikult revisjonikomisjoni
ülesanded eelnõu viimases versioonis
sellised (HLÜS § 39), et need kattuvad
suuresti eelnõu esialgses versioonis olnud
vastavuskontrolli ülesannetega. Samuti on §-
s 40 ettenähtud uued teavitamiskohustused
revisjonikomisjonile esitatud sellisel kujul,
mis kattuvad varasemalt vastavuskontrollile
ettenähtud teavitamiskohustustega.
142
Audiitorettevõtja kontrollib käesoleva lõike esimeses lauses
nimetatud nõuete täitmist bilansipäeva seisuga.“
Oleme audiitorkontrolli ülesannete eristamise vajalikkuse ja
nõuete selguse vajaduse kohta avaldanud arvamust mitmete
eelnevate HLÜ eelnõude puhul. Meil on hea meel tõdeda, et
mitmeid meie ettepanekuid on arvesse võetud, kuid siiski
mitte piisavalt, millest tulenevalt valitseb audiitori eritöö
nõuete osas ikka ebaselgus.
Suureks eelnõu puuduseks on asjaolu, et võrreldes 2020
koostatud eelnõuga on eelnõust eemaldatud varajasem
vastavuskontrolli funktsioon, samas revisjoni ülesandeid ei
ole sellest tulenevalt muudetud/täiendatud. Nimetatu ei
puudutanud küll audiitori eritöö nõudeid, kuid määratles
sisekontrolli vajalikkuse ja eristas sise- ja välisauditi
ülesanded. Soovime sellele tähelepanu juhtida.
2 1.2 Kindlustunde astme määratlemine
Lisaks on eelnõust eemaldatud võrreldes 2023 eelnõuga §
41 lõikes 3 teine lause, mis käsitleb audiitori eritöö puhul
viidet vandeaudiitori kutsetegevuse standarditele, mille
alusel audiitor eritöid teostab. Juhime ka tähelepanu, et 2023
eelnõus viide standardile ISA 800 ei olnud õige. Mõistame,
et tegemist on audiitorkontrolli valdkonda käsitleva
spetsiifilise teemaga, mille kohta koostaja ei pruugi omada
vajalikke teadmisi. Samas ei pea me õigeks nõuete selguse
seisukohalt seaduses määratlemata jätmist - millal saab
audiitor anda põhjendatud ja millal piiratud kindlustunnet.
Kõigi audiitori eritöö ülesannete puhul ei ole võimalik
põhjendatud kindlustunnet anda, seetõttu peab eelnõus
audiitori eritöö puhul määratlema ka piiratud kindlustunde
andmise võimaluse. Teeme ettepaneku audiitori antava
kindlustunde määratlemise osas audiitori ülesanded koos üle
vaadata, analüüsida ja leida sobiv lahendus.
Juhime tähelepanu ka sellele, et eelnõule on lisatud
märkuste tabel, mis sisaldab koostaja vastuseid
Audiitorkogule eelmises eelnõus märgitud audiitori eritöö
objektide kohta. Samas on audiitori eritöö objekt muutunud,
sh on lisandunud § 282 audiitori kontrolli objektina. Lisame,
et ebaõige on märkuste tabelis koostaja seisukoht, et eelnõu
kontekstis hindab ta vaid lisandunud nõudeid. Eritöö
määratlemiseks tuleb üle vaadata kõik audiitori ülesanded.
Ka kehtivas seaduses määratletud audiitori eritöö nõuded
vajavad selgust, sh audiitori antava kindlustunde aste.
Oleme hea meelega nõus kohtuma ja aitama audiitori eritöö
nõuete ja audiitori kindlustunde astme määratlemisel ja
eritöö nõuete määratlemisel. Praeguse audiitori eritöö
nõuete määratlemisega me nõustuda ei saa. Lisaks
soovitame koostajal veel kord üle vaadata meie poolt
eelmiste eelnõude kohta esitatud ettepanekud, sh
03.11.2020, 13.10.2023, jt esitatud ettepanekud, mis
sisaldavad meie ettepanekuid ja põhjalikke selgitusi
audiitori eritöö täpsustamiseks. Lisame oma arvamusele ka
näited varem esitatud ettepanekutest sisalduvatest
selgitustest audiitori eritöö nõuete kohta.
Teadmiseks
võetud/selgitatud.
Ilmselt on silmas peetud 2023. a. eelnõu
versioonis olnud § 41 lg 4 teist lauset: „
„Käesoleva seaduse §-s 27 ja 28 sätestatud
nõuete puhul viiakse eritöö läbi vastavalt
vandeaudiitori kutsetegevuse standardile ISA
800 ja § 27.1 lõikes 4 sätestatud nõude puhul
vastavalt kutsetegevuse standardile ISAE
3000 piiratud kindlustunnet andvana.“
Märgime aga, et seaduses ei ole võimalik
ammendavalt määratleda, et millise eritöö
korral peab audiitor andma põhjendatud
kindlustunnet ja millise eritöö korral piiratud
kindlustunnet. Samas on toodud seletuskirjas
vastavaid näiteid selle kohta. Lisaks on nüüd
kitsendatud võrreldes eelmise eelnõu
versiooniga ka eritöö ulatust. Leiame, et
täpsemad eritöö läbiviimise tingimused saab
sätestada rahandusministri määrusega. Selle
määruse väljatöötamisse saame kaasata ka
Audiitorkogu.
143
3 1.3 Muud täiendavad tähelepanekud Eelnõu § 282 ja § 28
lg 3 ja 4
Nimetatud nõuete osas selgitame, et audiitorid ei saa anda ja
on keelatud anda kindlust ebamäärastele kriteeriumitele
nagu näiteks "kas arvesse on võetud kõiki asjaolusid",
täpsustamata asjaolude lõplikku loetelu. Vandeaudiitori
kutsetegevuse standardid ei luba ja seega on keelatud
kindlustundena väljendada audiitori subjektiivset arvamust,
kas on arvesse võetud kõiki neid asjaolusid, mida vastutav
osapool suudab välja mõelda.
Näeme, et võrreldes eelmise eelnõu versiooniga on eritöö
täpsustamiseks astutud samme õiges suunas ja
krediiditoimik laenuanalüüsi dokumentatsiooni
koostamiseks on sisustatud eelnõu §-s 282, ent kriitiliselt
hinnates on õigusnormis vähemalt puudu mõistliku
laenukoormuse arvutamise alused ja mõistliku
laenukoormuse suuruse määratlus. Ilma nimetatuteta ei saa
audiitor anda kindlustunnet (ei piiratud ega põhjendatut). §
28 lõikes 3 on vajalik viidata “kõikide asjaolude” asemel
sättele, mis need asjaolud sisustab, antud juhul näiteks
täpsustades §-s 282 nõuete koosseisu.
§ 282 ei saa olla eraldiseisvaks kindlustandva
audiitorkontrolli objektiks, vaid peab andma koos vajalike
täiendustega raampõhimõtted ja kriteeriumid, mille suhtes
§-s 28 lg-des 3 ja 4 nõudeid hinnatakse.
Osaliselt arvestatud/
selgitatud
HLÜS § 41 lõikes 4 on viited § 28 lõigetele 3
ja 4 ning §-le 282 välja jäetud.
Märgime aga, et seaduse tasemel ei ole
asjakohane hakata täpsustama mõistlikku
laenukoormust – see ei saa olla standartne
kõikide HLÜ-de puhul. Mõistlik
laenukoormus sõltub konkreetse HLÜ-de
tegevusest ja selle ulatusest, mh kellele
laentakse, kui suures ulatuses, mis on
tagatised jne.
4 Eelnõu § 41 lg 5 „(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eritöö
tulemusi käsitlevas vandeaudiitori aruandes esitab
audiitorettevõtja hoiu-laenuühistu juhatusele, nõukogule ja
olemasolu korral volinikele aruande, milles avaldab
arvamust käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõuete
järgimise kohta. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 4
nimetatud nõuete rikkumise tuvastamise korral tuleb lisada
viide käesolevast seadusest tulenevale nõudele, millele
hoiu-laenuühistu tegevus ei vasta, ning selgitus, milles
seisneb rikkumine.“
Lõige 1 sätestab HLÜ auditi kohustuse. Nimetatud lõigus
jääb ebaselgeks teise lause sõnastuses koostaja viide lõikele
1, mille kohaselt peab audiitorettevõtja hoiu-laenuühistu
raamatupidamise aastaaruande nõuete rikkumise
tuvastamise korral lisama viite seadusest tulenevale
nõudele, millele hoiu-laenuühistu tegevus ei vasta, ning
selgituse, milles seisneb seadusest tuleneva nõude
rikkumine.
Nimetatud lõike esimese lause kohaselt tuleb esitada
aruanne lõikes 4 nimetatud eritöö kohta. Loogiliselt võttes
peaks ka järgnev lause käsitlema eritöö nõudeid. Sellest
tulenevalt tuleb teises lauses eemaldada viide lõikele 1.
Lisame, et raamatupidamise aastaaruande auditi läbiviimisel
lähtub audiitorettevõtja vastavatest vandeaudiitori
kutsetegevuse standardite nõuetest ja
rahandusministeeriumi määrusega kehtestatud
Arvestatud/selgitatud § 41 lg 5 teisest lausest on viide lõikele 1
välja jäetud.
Selgitame juurde, et § 41 lg 6 eesmärgiks on
täpsustada audiitori poolt läbiviidavada
eritöö nõudeid, mitte kehtestada täiesti uut
eritöö vormi/kohustust.
144
vandeaudiitori aruande vormidest. Eelnõu tekstist jääb aga
mulje, et koostaja sooviks on kehtestada hoiu-laenuühistu
raamatupidamise aruande auditi puhul audiitorettevõtjale
lisaks nimetatutele veel täiendavaid nõudeid. Kui koostaja
sooviks on ette näha, et audiitorettevõtja koostaks hoiu-
laenuühistu poolt raamatupidamise aastaaruande ja
raamatupidamise nõuete rikkumise puhul lisaks
vandeaudiitori aruandele veel eraldi täpsustava aruande,
lisades viited seadusest tulenevale, millele hoiu-laenuühistu
tegevus ei vasta, ning selgituse, milles seisneb seadusest
tuleneva nõude rikkumine, oleks tegemist lisaks auditi
läbiviimisele täiendava eritööga. Eeldame siiski, et viide
lõikele 1 on siinkohal ekslik ja tuleks lausest välja jätta.
5 Eelnõu § 41 lg 6 „(6) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada
määrusega täpsemad tingimused käesoleva seaduse § 27, §
271 lõikes 4 ning § 28 lõigetes 2–4 ja 6–11 sätestatud nõuete
kontrollimiseks audiitori poolt.“
Ilmselt on koostaja mõte kehtestada delegatsiooninorm,
jättes võimaluse täpsustada vajadusel audiitori eritöö nõuete
sisu. Oleme ühes oma eelmises arvamuses eelnevate
eelnõude kohta selgitanud, et eritöö tingimused peavad
olema selged enne audiitori eritöö alustamist. Seetõttu tuleb
eelnõule lisada vastavad määruse kavandid.
Selgitatud Kuna tegemist on „võib“ volitusnormiga, siis
ei ole hetkeseisuga otsustatud, kas määrus ka
tingimata kehtestatakse. Samuti on praegu
keeruline veel paika panna vastavate
täpsustavate nõuete konkreetne sisu. Igal
juhul kui otsustakse vastava määruse
väljatöötamise kasuks, siis tehakse seda
koostöös audiitoritega.
6 Kokkuvõtteks
Kordame, et praeguste audiitori eritöö nõuete
määratlemisega eelnõus me nõustuda ei saa. Pakume veel
kord oma abi audiitori eritöö selgemate nõuete
määratlemiseks ja jääme ootama koostaja ettepanekuid
mõlemale poolele sobiva kohtumisaja suhtes.
Tehnilise märkusena lisame, et eelnõu kohaselt peaks
audiitor kontrollima ka § 28 lg 1.1 nõuete täitmist, samas
sellist lõiget eelnõus ei sisaldu. Küll aga sisaldus 2020 aasta
septembrikuu eelnõus.
Arvestatud HLÜS § 28 lõike 11 kohase nõude täitmise
kontrollimine on audiitori eritöö ülesannete
alt eelnõust välja jäetud.
Rahapesu Andmebüroo
1 Sisulised ettepanekud seaduse eelnõu kohta
1. Eelnõu kohaselt on alates 2029. aasta algusest hoiu-
laenuühistudel (edaspidi HLÜ) tegevusega jätkamiseks
kolm võimalust:
1) kui soov on kaasata jätkuvalt hoiuseid, siis võib edasi
tegutseda üksnes tavalise panga või ühistupanga vormis;
2) kui soov on pakkuda makseteenuseid või tarbijatele laene,
siis saab edasi tegutseda kas makseasutuse või
krediidiandjana;
3) kui soov ei ole eelnimetatud finantsteenuseid osutada,
võib jätkata ka tavalise tulundusühistuna või saab jätkata
tulundusühistu vormis seniste lepingute teenindamist ja
näiteks üksnes ettevõtluselaenude väljastamist.
Kolmandas punktis nimetatud tegevuse osas ei ole eelnõus
selgelt täpsustatud, kas selleks on jätkuvalt vaja RAB-i
tegevusluba. Eelnõu seletuskirja 7. leheküljel on toodud:
„Ettevõtjatele laenamine tegevusluba ei vaja ja
tulundusühistu võib jätkata selle tegevusega ilma et ta
omaks Finantsinspektsiooni (edaspidi FI) tegevusluba.“
Kuigi FI tegevusluba nimetatud tegevuseks ei ole vaja, oleks
Arvestatud
osaliselt/selgitatud.
Ühistute suhtes, kes jätkavad oma tegevust
tulundusühistu vormis, kuid ei osuta
makseteenuseid ega väljasta tarbijakrediiti,
kuid väljastavad näiteks laene ettevõtetele
võivad kvalifitseeruda
finantseerimisasutusteks RahaPTSi
tähenduses ja vajavad sel juhul RABi luba.
Kuna RahaPTS § 6 lg 2 kohaselt ei ole
finantseerimisasutus ammendavalt
defineeritud, siis ei ole vaja vastavat lõiget
täiendada eraldi uue kategooriaga. Antud
tulundusühistu, kes väljastab juriidilistele
isikutele püsivalt laene, võib olla käsitletav
seega finantseerimisasutusena RahaPTS § 6
lg 2 punkti 11 alusel (mis omakorda viitab
KAS § 5 finantseerimisasutuse mõistele). Ka
täna võivad äriühingud, kes väljastavad laene
üksnes juriidilistele isikutele (või ka
liisinguid) kvalifitseeruda eelnimetatud
finantseerimisasutuseks RahaPTSi
145
RAB-i hinnangul eelnõu raames vaja täpsustada, kas RAB-
i tegevusluba on tulundusühistul jätkuvalt vaja. Ning kui
RAB-i tegevusluba on jätkuvalt vajalik, tuleks eelnõus
täpsustada, kas olemasolev tegevusluba alaliigiga HLÜ
tuleb edasiselt välja vahetada muu finantseerimisasutuse
alaliigi vastu.
tähenduses ja seepärast ei ole vajalik ette
näha tulundusühistutele vastavat erikorda.
2 2. Eelnõu § 1 punkti 27 kohaselt muudetakse HLÜS § 22
lõiget 3, millega tõstetakse HLÜ-de osakapitali senine
miinimummäär 21 950 eurolt 125 000 eurole. Nimetatud
nõude täitmise tähtaeg on 01.01.2026, kuid eelnõus pole
täpsustatud, kes hakkab selle nõude täidetust kontrollima.
Kas seda kontrollib audiitor, RAB või keegi kolmas. Teeme
ettepaneku see eelnõus selgelt välja tuua, sest selline
osakapitali nõue kehtib ajutiselt kuni 31.12.2028, mille järel
enam HLÜ vormis jätkata ei saa.
Samuti juhime tähelepanu, et RAB ei ole finantsjärelevalve
asutus. RAB-i ülesanne on pelgalt rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise järelevalve. Seetõttu ei ole kohane
panna RAB-ile täiendavaid ülesandeid osakapitali nõude
täitmise hindamiseks ja kontrollimiseks. Erinevalt
varasemast (hetkel kehtivast) ei ole niivõrd suur osakapitali
nõue enam pelgalt formaalsus, vaid selle eesmärk on
sätestada selgemad ja suuremad tagatised. Selle täitmist
tuleks aga sisuliselt kontrollida.
Teadmiseks
võetud/selgitatud.
Osakapitali tõstmise kohustuse täitmist
peavad kontrollima audiitor ja ühistu enda
liikmed. Vastava punkti selgitusi on
täiendatud eelnõu seletuskirjas.
3 3. Eelnõu § 1 punkti 49 kohaselt lisatakse HLÜS § 325 lg 3,
mille kohaselt peab HLÜ nõukogu liige olema HLÜ liige.
Eelnõus ei ole täpsustatud, kas igakordsel nõukogu liikme
vahetumisel/lisamisel tuleb küsida lisaks nõude täidetuse
kontrollimiseks ka HLÜ liikmete nimekirja ja kes seda
hakkab kontrollima. Teeme ettepaneku eelnõud vastavas
osas täiendada.
Selgitatud. Nõukogu liikme vahetumisel ei tule küsida
eraldi HLÜ liikmete nimekirja. HLÜ liikmete
nimekirja esitamine toimub HLÜS § 18
alusel. RAB saab vajadusel vaadata HLÜ
liikmete nimekirja äriregistrist. Käesolevaga
ei pea me otseselt eelnõu täiendamist selles
osas vajalikuks.
4 4. Eelnõu § 1 punkti 60 kohaselt täiendatakse HLÜS §-ga
415, mille kohaselt on hoiulaenuühistud kohustatud esitama
kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu auditeeritud
majandusaasta aruande RAB-ile. Viidatud sätte puhul jääb
selgusetuks, milline on RAB-i roll majandusaasta aruande
saamisel, kuna RAB-i pädevuses ei ole majandusaasta
aruandeid sisuliselt hinnata ega tegeleda, nagu viidatud
varem, finantsjärelevalvega. Tuues võrdluseks kõrvale
virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kes esitavad RAB-ile
vaid auditeeritud omavahendite aruande, kuid ka nende
puhul ei nõua RAB virtuaalvääringu teenuse pakkujatelt
majandusaasta aruande esitamist (vajadusel saab RAB selle
Äriregistrist) ega hinda seda sisuliselt.
Arvestatud/selgitatud. Eelnõust on jäetud välja HLÜ-de kohustus
esitada auditeeritud majandusaasta aruanne
RAB-ile.
5 5. Eelnõu § 5 punkti 1 kohaselt täiendatakse RahaPTS §-i 72
lõikega 21 , mille kohaselt peab RAB arvestama HLÜ
juhtide sobivuse hindamisel hoiu-laenuühistu seaduse §-s 36
sätestatuga. Nimetatud sättes ei ole põhimõttelisi erinevusi
juba praegu toimivast RAB-i praktikast, kuid teeme
ettepaneku täpsustavalt välja tuua, mis on tagajärjeks, kui
juhtorgani liige ei vasta HLÜS § 36 nõuetele.
Arvestatud/selgitatud. Seletuskirjas on täpsustatud RAB-i õigusi
olukorras, kus HLÜ juht ei vasta seaduses
sätestatud nõuetele.
6 6. Eelnõu § 5 punkti 2 kohaselt täiendatakse RahaPTS-i §-
ga 1186 , millega sätestatakse, et § 72 lõige 21 kehtib kuni
2028. aasta 31. detsembrini. Alates 2029. aastast läheb
järelevalve pädevus RAB-ilt FI-le, mistõttu kaotab § 72
lõige 21 oma relevantsuse. Eelnõu seletuskirja kohaselt
väheneb seetõttu RAB-i töö- ja ressursivajadus. Märgime, et
meie hinnangul see RAB-i töö- ja ressursivajadust oluliselt
Arvestatud/selgitatud. Eelnõu seletuskirja on muudetud RAB-i
ajutise töökoormuse tõusu osas.
146
siiski ei mõjuta, kuna hetkeseisuga on RAB-i tegevusloaga
HLÜ-id 13 ja siseriikliku riskihinnangu kohaselt ei ole nad
kõrge riskiga, mistõttu järelevalve kohustuse vabanemisest
RAB-il ressurssi ei vabane. Pigem võib selline muudatus
ajutiselt RAB-i töökoormust kasvatada, kuivõrd HLÜ-d
peavad oma tegevuse jätkamiseks mõne teist liiki tegevusloa
alusel esitama RAB-le tegevusloa muutmise taotlused ja
nende menetlemine vajab ressurssi. Samuti juhul, kui RAB
peab hindama HLÜ-de sobivust vahepealsel perioodil,
mõjutab ka see ajutiselt teatud määral RAB-i tööd, mida
seletuskirjas ei ole käesoleval hetkel välja toodud.
7 Lisaks teeb RAB ettepaneku järelevalve poolelt lisada HLÜ-
dele täiendatud aruandluse vormi, mille eesmärk oleks
koguda infot, mis on vajalik hindamaks HLÜ-de rahapesu ja
terrorismi rahastamise ning sanktsioonide riske. Järelevalve
seisukohalt on sellised andmed olulise tähtsusega. Praegu
peavad HLÜ-d esitama statistika mõttes teatud andmeid
Eesti Pangale, kuid rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seisukohalt ei ole nimetatud andmetest kuigi
palju kasu.
Selgitatud. Eelnõu koostajad konsulteerisid käesoleva
märkuse osas täiendavalt RAB-iga, et
selgitada välja täpne aruandlusvorm ning
selle käigus esitatavate andmete loetelu.
Eelnõu koostajate hinnangul saab täiendava
aruandluse kehtestada RahaPTS § 541 lõike
3 alusel ehk eraldi volitusnormi HLÜ-de
jaoks ei ole vaja ette näha, sest ka HLÜ-d on
käsitatavad finantseerimisasutustena
RahaPTSi tähenduses (§ 6 lg 2 p 9).
Konsultatsiooni käigus leidis RAB, et
vastava vormi kehtestamine vajab pikemat
analüüsi, mis hetkel eelnõu ajaraami sisse ei
mahu. Seetõttu palus RAB jätta 7. märkuse
arvestamata.
Seega eelnõu koostajad kaaluvad vastavaid
muudatusi koostöös RAB-ga edaspidi.
8 8. RAB-i rolli pärast seaduse jõustumist ei ole eelnõus
piisava täpsusega reguleeritud. Nimelt ei ole arusaadav, mis
saab RAB-i tegevusloast pärast 01.01.2027, kui HLÜ-d
peavad olema esitanud tegevusloa taotluse FI-le. Teeme
ettepaneku eelnõus selgelt välja tuua, kas senikaua kehtib
jätkuvalt RAB-i tegevusluba kuni FI esitab kohtule nõude
HLÜ sundlõpetamiseks.
Arvestatud
osaliselt/selgitatud.
Muudetud on RahaPTS rakendusparagrahvi
1186.
Nagu oleme esimese RAB-i märkuse juures
selgitanud, võib jääda RAB-i poolt
väljastatud luba kehtima nende HLÜ-de
suhtes, kes jätkavad oma tegevust
tulundusühistu vormis ja kes on käsitatavad
finantseerimisasutusena, kuid ei oma FI luba.
Juhul, kui ühistu ei ole 2028. aasta 31.
detsembriks FI-d teavitanud oma otsusest
jätkata tulundusühistuna, sundlõpetatakse
kohtu poolt. Seega jääb sundlõpetamisele
minevatele väljastatud HLÜ-de luba kehtima
seni, kuni kohus on ühistu sundlõpetanud..
9 9. Eelnõu § 1 punkti 63 kohaselt täiendatakse HLÜS §-ga
471 , mis sätestab hoiu-laenuühistute moodustamise ja
edasise tegevuse pärast 2025. aasta 1. jaanuari jõustunud
redaktsiooni:
1) pärast 2025. aasta 1. jaanuari ei või hoiu-laenuühistut, mis
tegutseb tulundusühistu vormis moodustada ega teda sellisel
kujul äriregistrisse kanda.
2) enne 2025. aasta 1. jaanuari asutatud ja tegutsenud hoiu-
laenuühistu ei või enam uusi liikmeid pärast 2025. aasta 1.
juulit vastu võtta.
3) enne 2025. aasta 1. jaanuari asutatud ja tegutsenud hoiu-
laenuühistu ei või alates 2026. aasta 1. jaanuarist uusi
Arvestatud/selgitatud. HLÜ-d võivad üleminekuperioodil osutada
makseteenuseid (kui neil on sellise tegevuse
jaoks varasemalt olemas luba), väljastada
juriidilistele isikutele laene, hallata
olemasolevaid laene ning tegeleda
valuutavahetusega. Sisuliselt on HLÜ-del
lubatud jätkata kõikide varasemate
tegevustega v.a. hoiuste kaasamisega ja
tarbijakrediidi väljastamisega. Selgitame
seda täiendavalt ka seletuskirjas.
HLÜS-s on §-i 473 on selles osas muudetud
võrreldes varasemega veelgi täpsemaks.
147
hoiuse- või laenulepinguid sõlmida ega olemasolevate
hoiuse- või laenulepingute kehtivust pikendada.
Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, millega HLÜ-d võivad
tegeleda perioodil 01.01.2026-31.12.2028. Teeme
ettepaneku tuua seletuskirjas tegevused, mida on sellistel
HLÜ-del lubatud teha eelnimetatud perioodil juhul, kui nad
ei ole veel saanud FI-lt tegevusluba, aga tegutsevad jätkuvalt
olemasoleva RAB tegevusloa alusel. Vastasel juhul puudub
vajadus lisada HLÜ-dele vahepealseks perioodiks ka
täiendavaid nõudeid.
10 10. Eelnõu § 1 punkti 63 kohaselt täiendatakse HLÜS-t §-ga
472, mille lõike 1 kohaselt peab enne 2025. aasta 1. jaanuari
asutatud ja tegutsenud HLÜ oma tegevuse ning dokumendid
viima vastavusse käesoleva seaduse 2025. aasta 1. jaanuaril
jõustunud redaktsiooni [nimetatud erinevad sätted] nõuetega
hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuariks. Eelnõust ega
seletuskirjast ei nähtu, mis juhtub nende tegevusluba
omavate HLÜ-dega, kes ennast 01.01.2026 kuupäevaks uute
seaduses sätestatud nõuetega kooskõlla ei vii. Selles osas ei
täiendata eelnõu kohaselt ka RahaPTS-i. RAB teeb
ettepaneku vastavas osas eelnõud täiendada. Lisaks ei ole
eelnõus ega seletuskirjas toodud, keda ja kuidas peaksid
HLÜ-d enda uute nõuetega vastavusse viimisest teavitama
ning milline asutus nende nõuete täidetust kontrollib. Ka
eelviidatu osas tuleks eelnõud ja seletuskirja täpsustada.
Eeltoodut arvesse võttes teeb RAB ettepaneku eelnõu
sõnastust ja detailsust vastavalt esitatud ettepanekutele
täpsustada ning samuti lisada täiendavad selgitused
seletuskirja, mis aitaks seadusandja tahet võimalikult täpselt
mõista ning hoiaks ära erinevad tõlgendamisviisid nõuete
praktikas rakendamisel.
Arvestatud/selgitatud. Alates 1.01.2026 või täpsemalt 1.07.2026
uue eelnõu versiooni tähtaja kohaselt nende
nõuete kontrollimisel otseselt midagi
võrreldes tänasega ei muutu (s.t. sellest
hetkest ei kaasne veel FI poolne järelevalve).
Ehk vastavatest kohustustest kinnipidamist
peavad kontrollima jätkuvalt ühistu liikmed
ise, revisjonikomisjon ja audiitor. RahaPTS-
s ettenähtud nõuete täitmist kontrollib
jätkuvalt RAB.
Finantsinspektsioon
1 Rahandusministeerium (edaspidi RM) edastas Hoiu-
laenuühistu seaduse (edaspidi HLÜS) muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
(edaspidi Eelnõu) 20.09.2024 arvamuse avaldamiseks ja
palus seisukohta hiljemalt 25.10.2024. Käesolevaga esitame
oma seisukohad Eelnõule. Finantsinspektsiooni (edaspidi ka
FI) varasem arvamus Eelnõu kohta oli edastatud RM-le
03.01.2023, 20.02.2023 ja 09.10.2024.
Tervitame Eelnõuga edasiminekut, kuna meie hinnangul
vajab HLÜ-de senine õigusraamistik riigi poolset
reageeringut ning seadusandluse muutmist, nende tegevus
on praktikas sisuliselt samanäoline krediidiasutuse
tegevusega, kuid ilma asjakohase loamenetluse, järelevalve
ja kaitseta hoiustajatele. Alljärgnevalt edastame oma
tähelepanekud.
Teadmiseks võetud.
2 Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine
§ 1 punkt 3
1. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse HLÜS § 2 lõikega 4
ja nähakse ette regulatsioon, kui hoiu-laenuühistu tegevus
on vastuolus HLÜS §-ga 6. Teeme ettepaneku sõnastada § 1
punkt 3 järgmiselt: „(4) Kui hoiulaenuühistu tegevus on
vastuolus käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 või 5 sätestatuga,
käsitatakse seda avalikkuselt hoiuste kaasamiseks
Arvestatud osaliselt. Selle lause – „Ilma krediidiasutuse
tegevusloata ei tohi avalikkuselt hoiuseid
kaasata.“ lisamine on ebavajalik.
Seega antud lõike ümbersõnastamisel on
võetud arvesse esimest ettepanekut, kuid
jäetud arvestamata täiendiga, mis puudutab
keeldu kaasata avalikkuselt hoiuseid, sest
148
krediidiasutuste seaduse § 4 lõike 3 tähenduses. Ilma
krediidiasutuse tegevusloata ei tohi avalikkuselt hoiuseid
kaasata.“ Vastav muudatusettepanek tagab suurema selguse
osas, et avalikkuselt ei tohi hoiuseid kaasata, kui selleks ei
ole krediidiasutuse tegevusluba. Vastupidine olukord on
karistatav KarS § 372 alusel.
KAS § 4 lõige 1 juba piiritleb hoiuste
kaasamise õigust krediidiasutustega. Taolise
lause lisamine lõikesse 4 oleks sisuliselt
KAS-i dubleerimine, mis ei loo
lisandväärtust.
3 § 1 punktid 17-25
2. Eelnõuga muudetakse HLÜS § 17-18 sätteid ja kaotatakse
senine „territoriaalsuse põhimõtte“ raamistik. Selline
muudatus viib HLÜ-d veelgi lähemale krediidiasutustele
(EL õiguse rikkumisele) ja suurendab neid riske
märgatavalt, mis eesmärkidest tulenevalt käesolevat
Eelnõud üldse koostama asuti. Eeltoodust tulenevalt ei
poolde selliseid leevendusi seadusandluse tasandil HLÜ-
dele.
Mitte-
arvestatud/selgitatud.
Territoriaalsuse põhimõte on minetanud enda
väärtuse, sest kehtiv seadus lubab erinevaid
tõlgendusviise ja tõenäoliselt ei peeta
praktikas sellest põhimõttest enam otseselt
kinni (s.t. kus HLÜ tegutseb üksnes
konkreetse KOVi piirkonnas).
4 § 1 punktid 32 ja 37
3. Eelnõu § 1 punkti 32 kohaselt täiendatakse HLÜS §-i 27
lõiget 1 punktiga 31 järgmises sõnastuses: „hoiulaenuühistul
on keelatud omada üle 20-protsendilist otsest või kaudset
osalust krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses,
välja arvatud ühistupangas, krediidiandjas,
krediidivahendajas ja makseasutuses;“.
Eelnõu seletuskirja lk 29 punkti 32 kohaselt: „Muudatuse
eesmärk on vähendada oma võimalikke huvide konflikte ja
seda, et HLÜ ei kalduks oma põhitegevusest liialt kõrvale
(s.t. hakates omama tütardest finantsasutusi). Siiski on
võrreldes varasema eelnõu versiooniga tehtud leevendus,
mille kohaselt võib HLÜ omada tütrest makseasutust,
krediidiandjat või krediidivahendajat (varasemalt oli selline
erand juba ühistupanga suhtes).“
Seletuskirja lk 32 punkti 37 kohaselt: „Muudetakse § 28
lõiget 7, millega lisatakse lõikesse teine lause. Lisatud teine
lause on tingitud sellest, et mitmed tegutsevad HLÜ-d
kasutavad tütarettevõtjaid või muul moel seotud isikuid,
kellele HLÜ laenab edasi üsna olulise osa hoiustest ning kes
omakorda tegutsevad laenuandmise või –vahendamise
majandustegevuses, mis tihtipeale annavad omakorda kõrge
intressiga tarbimislaene. Eelnõuga ei soovita täielikult
keelustada tütarettevõtjate tegevust (kuivõrd tütarettevõtjate
kasutamine võib olla vajalik majandustegevuse jaoks ja
riskide hajutamiseks), küll aga peaks HLÜ valdavas osas ise
tegelema laenude andmisega, mitte olema juriidiline keha,
millel on õigus hoiuseid kaasata ning vahendada kaasatud
rahalisi vahendeid muudele laenuandjatele.“
Kuivõrd Eelnõu üheks eesmärgiks on vähendada
võimalikke huvide konflikte ning piirata hoiulaenuühistute
(edaspidi HLÜ) poolt selliste tütarettevõtjate kasutamist,
kellele HLÜ laenab edasi olulise osa hoiustest ning kes
omakorda tegutsevad laenuandmise või –vahendamise
majandustegevuses, on küsitav, millisel põhjusel on
otsustatud võrreldes Eelnõu varasema versiooniga ette näha
leevendus, mille kohaselt võib HLÜ omada olulist osalust
tütarühingust makseasutuses, krediidiandjas või -
vahendajas.
Mitte-
arvestatud/selgitatud.
Varasem eelnõu versioon oli siiski selliste
omandamiste osas liialt piirav ning
ebaproportsionaalne.
149
Pooldame Eelnõu varasemat sõnastust, mille kohaselt on
HLÜ-l keelatud osaleda osanikuna täisühingus,
täisosanikuna usaldusühingus või omada üle
kümneprotsendilist otsest või kaudset osalust
krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, välja
arvatud ühistupangas.
5 § 1 punktid 36 ja 41
4. Eelnõu § 1 punkti 36 kohaselt täiendatakse HLÜS §-i 28
lõikega 11 järgmises sõnastuses: „Laenu andmisel peab
hoiu-laenuühistu järgima oma sisekorras ning käesoleva
seaduse §-s 281 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise ja
piisavate selgituste ja teabe esitamise korda ning muid
vastutustundliku laenamise nõudeid. Füüsilisest isikust
liikmele, kes taotleb laenu, mis ei seondu iseseisva
majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, kohaldatakse
laenu andmisel võlaõigusseaduse § 4031 lõikes 1, § 4033
lõigetes 1 ja 2, § 4041 lõikes 1 ning §-des 411, 412, 4141 ja
416 sätestatut.“
Eelnõu § 1 punkti 41 kohaselt täiendatakse HLÜS-i §-ga 281
(Liikme krediidivõimelisuse hindamine).
Selgitame, et juriidilise isiku ja tarbija krediidivõimelisuse
hindamine ei ole samaväärsed, alustades sellest, et üks on
väga ulatuslikult reguleeritud (mh KAVS-is) ning teine
mitte. Samuti on krediidivõimelisuse hindamise
läbiviimiseks kasutatavad andmed erinevad, mistõttu on
sama regulatsiooni kohaldamine füüsilistele ning
juriidilistele isikutele problemaatiline.
Kui eesmärgiks on kohelda HLÜ-sid samaväärselt
krediidiasutustega, siis hoiab ka Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutus eraldi tarbijate
krediidivõimelisuse hindamise ja juriidilistele isikute
krediidivõimelisuse hindamise.
FI hinnangul tuleks HLÜ-dele füüsilisest isikust liikmele
laenamisel kohaldada samalaadseid krediidivõimelisuse
hindamise sätteid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet,
mida kohaldatakse teistele tarbijakrediiti väljastavatele
finantsasutustele. See tagab õigusselguse, ühetaolise
kohtlemise ning võimaldab HLÜ-del, kes soovivad
tulevikus saada ühistupangaks tutvuda ja harjuda nõuetega,
mis kohalduvad kogu tarbijakrediiditurule. Seejuures ei
koorma eeltoodu HLÜ-sid rohkem, kui Eelnõu § 1 punktis
36 väljatoodud nõuded. Sätete analoogiat on nentinud ka
RM Eelnõu seletuskirja lk 32 punktis 1, mille kohaselt on
lisatav säte analoogne KAS § 83 lõikes 31 sätestatuga, mille
kohaselt peab krediidiasutus kohaldama tarbijale laenu
andmisel viidatud KAVS-i sätteid.
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku muuta Eelnõu § 28 lõike
11 sõnastust analoogselt KAS § 83 lõikele 31 järgmiselt:
„Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma majandus-
ja kutsetegevuses, laenu andmisel peab hoiu-laenuühistu
järgima hoiu-laenuühistu sise-eeskirjas ning
krediidiandjate ja - vahendajate seaduse §-des 47–531
sätestatud krediidivõimelisuse hindamise, tarbijale
Osaliselt
arvestatud/selgitatud
Leiame, et ei ole mõistlik viidata täies
ulatuses KAVS-s sätestatud vastutustundliku
laenamise normidele. Antud juhul tuleb siiski
arvestada HLÜ-de eripäradega krediidi
väljastamisel ja seepärast on säilitatud
eelnõus §-d 281 ja 282, küll on neid
mõnevõrra muudetud ja viidud nö
lähedasemaks KAVSi sõnastusele.
150
piisavate selgituste ja teabe esitamise korda ning muid
vastutustundliku laenamise nõudeid. Samuti kohaldatakse
füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma majandus- ja
kutsetegevuses, laenu andmisel võlaõigusseaduse § 4031
lõikes 1, § 4033 lõigetes 1 ja 2, § 4041 lõikes 1 ning §-des
411, 412, 4141 ja 416 sätestatut.“
Vastava muudatusega langeks ära ka vajadus kehtestada
Eelnõuga eraldiseisev regulatsioon HLÜ füüsilisest isikust
liikme krediidivõimelisuse hindamise ning krediiditoimiku
pidamise nõuetele. Juriidilisest isikust hoiu-laenuühistu
liikmele laenamisel tuleks paremini võtta arvesse eripärasid,
mis muudavad krediidivõimelisuse hindamise nõuded
teistsuguseks võrreldes füüsilise isiku krediidivõimelisuse
hindamisega.
6 § 1 punkt 40
5. Eelnõu § 1 punkti 40 kohaselt HLÜS §-i 28 täiendatakse
lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Hoiulaenuühistul on
lubatud anda laenu krediidiasutusele,
finantseerimisasutusele ja endaga samasse
konsolideerimisgruppi kuuluvale juriidilisele isikule, kui
sellised laenud ei ületa kogumis 20 protsenti hoiu-
laenuühistu samal majandusaastal antud laenude
kogumahtu.“
Seletuskirja kohaselt piiratakse sätte lisamisega liikmetelt
saadud hoiustatava raha massilist edasi laenamist, mis võib
viia HLÜ riskantsete laenude väljastamiseni, et teenida
laenudelt võimalikult suurt intressi. Laenude andmist
piiratakse seetõttu, et maandada ülelaenamise riski, mis seab
omakorda ohtu liikmete hoiused ning ühistu üleüldise
jätkusuutlikkuse.
Kuivõrd Eelnõu üheks eesmärgiks on hoiuste laenamise
piiramine majandustegevuses tegutsevatele
finantsasutustele, on küsitav, millisel põhjusel on Eelnõu
punkti oluliselt leevendatud võrreldes Eelnõu eelmise
versiooniga, mille kohaselt ei tohi HLÜ anda laenu
krediidiasutusele, finantseerimisasutusele ega endaga
samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale juriidilisele
isikule, välja arvatud ühistupangale, ega osutada nimetatud
isikutele muid HLÜS § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid.
Pooldame varasema Eelnõu sõnastust, millega on mh
tõhusamalt tagatud hoiu-laenuühistu hoiuste vahendamise
piiramine muudele finantsasutustele.
Mitte-
arvestatud/selgitatud.
Eelnõu koostajad leiavad, et varasem eelnõu
versioon oli laenude väljastamise mahu osas
liialt piirav ning ebaproportsionaalne. Küll
on uues eelnõu versioonis täpsustatud
vastavate määrade arvestamise lähtealuseid.
7 Eelnõu § 1 punkt 49
6. Oleme varasemalt teinud kommentaari kavandatava § 325
lõike 4 kohta, et võttes arvesse, et Eelnõu § 324 lõike 3
loogikat, mille kohaselt HLÜ volinik peab olema HLÜ liige,
kes ei tohi olla HLÜ juhatuse liige, nõukogu liige,
laenukomitee liige, audiitor, pankrotivõlgnik ega isik, kelle
varasem tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu
pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa tühistamise
või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja,
tuleks ka § 325 lõikes 4 määratleda, et nõukogu liikmeks ei
saa olla HLÜ volinik. Märkuste tabeli järgi nõustus RM
sellega, et sätted on omavahel vastuolus. Märkuste tabelis
Arvestatud/selgitatud. § 324 lõiget 3 ja § 324 lõiget 4 on vastavalt
muudetud.
151
on kirjas, et vastuolu kõrvaldamiseks eemaldatakse Eelnõu
§ 324 lõikest 3 volinike piirang. Juhime tähelepanu, et
Eelnõu § 324 lõige 3 on jäänud paraku muutmata.
8 Eelnõu § 1 punktid 58 ja 59
7. HLÜS § 41 lõigetes 4-6 sätestatakse audiitorkontrolli (nn
eritöö) regulatsiooni. Pöörame tähelepanu, et sätete
sõnastust tuleb kindlasti parandada, sest ei ole arusaadav
millise töövõtu (kas standardi järgi või mitte; kui standardi
järgi, siis kas põhjendatud või piiratud kindlus) audiitor
tegema peab. Teeme ettepanku sätestada Eelnõus, et selle
kontrolli teeb sama audiitor, kes auditeerib raamatupidamise
aastaaruannet. Seletuskirjas on see hetkel soovituse vormis
sätestatud. Ei ole põhjust, miks peaksid olema erinevad
audiitorid, tõenäoliselt tuleb see ka HLÜ-le kallim. Sarnaselt
on lähenetud eriaruannete audiitori nõuetele ka teistes
finantssektori eriseadustes.
Mitte-
arvestatud/selgitatud.
Seletuskirja on vastavalt täiendatud. Me ei
pea vajalikuks seda nii detailselt seaduses
määratleda. Vajaduse korral saab minister
määrusega eritöö sisu täpsustada.
Samuti ei ole mõistlik seaduses otsesõnu
piirata, et eritöö peab läbi viima sama
audiitor, kes teostas ka raamatupidamise
aastaaruande auditi.
9 Eelnõu § 1 punkt 60
8. HLÜS § 413 lõike 2 punkti 7 kohaselt on HLÜ-del
kohustus oma liikme nõudmisel esitada teave väljastatud
laenude kohta laenusaajate kaupa viimase kuu lõpu seisuga.
Siin võiks mõelda, kas piisab, kui HLÜ esitab teabe
väljastatud laenude kohta teatud laenusaajate gruppide
kaupa või muul moel anonüümsemalt, et ei avaldataks,
millisele konkreetsele isikule on milline laen antud. HLÜ
liikme kõrgendatud huvi konkreetsetele isikutele antud
laenude suhtes võib olla HLÜS § 28 lõikes 7 nimetatud
isikute suhtes (s.t HLÜ juhatus, nõukogu või
revisjonikomisjoni liikmed ja nendega samaväärset
majanduslikku huvi omavad isikud), aga mitte kõigi isikute
suhtes.
Arvestatud.
10 9. HLÜS § 413 lõike 5 kohaselt peab HLÜ auditeeritud
majandusaasta aruanne ja põhikiri olema kättesaadavad
HLÜ asukohas ja veebilehel selle olemasolu korral. Palume
täpsustada, milline majandusaasta aruanne peab olema
kättesaadav (kas ainult viimane?).
Arvestatud. Viimase kolme majandusaasta aruanded
peavad olema kättesaadavad.
11 Eelnõu § 1 punkt 63
10. KAS § 471 lõike 2 kohaselt ei või enne 01.01.2025
asutatud ja tegutsenud HLÜ enam uusi liikmeid pärast
01.07.2025 vastu võtta. KAS § 473 lõike 4 kohaselt ei või
HLÜ uusi liikmeid vastu võtta alates 01.01.2029, kui ta on
esitanud FI-le krediidiasutuse tegevusloa taotluse, kuid FI ei
ole seisuga 31.12.2028 veel otsust teinud. Kui KAS § 471
lõike 2 kohaselt ei ole uute liikmete vastuvõtmine HLÜ-dele
alates 01.07.2025 lubatud, siis ei tohiks seda teha ka need
HLÜ-d, kes esitavad krediidiasutuse tegevusloa taotluse
01.01.2027-ks. Seda tuleb arvestada ka uute lepingute
sõlmimise ja lepingute pikendamise regulatsioonis (KAS §
471 lõige 3 vs § 473 lõige 4 teine lause).
Arvestatud.
12 11. KAS § 473 lõike 2 kohaselt peab HLÜ esitama
krediidiasutuse tegevusloa taotluse hiljemalt 01.01.2027-
ks. Sellest tulenevalt palume muuta KAS § 473 lõiget 5
järgmiselt: „Kui hoiu-laenuühistu ei ole käesoleva
paragrahvi lõike 2 kohaselt hiljemalt 2027. aasta 1.
jaanuariks Finantsinspektsioonile krediidiasutuse
tegevusloa taotlust esitanud või Finantsinspektsioon on
tegevusloa andmisest keeldunud ning 2028. aasta 31.
detsembriks ei ole hoiu-laenuühistu esitanud
Finantsinspektsioonile teavitust tulundusühistuna tegevuse
Arvestatud.
152
jätkamisest, esitab Finantsinspektsioon kohtule nõude hoiu-
laenuühistu sundlõpetamiseks. Sundlõpetamise nõue tuleb
esitada hiljemalt 2029. aasta 1. märtsiks. Sundlõpetamise
nõude esitamisel lähtub Finantsinspektsioon
tulundusühistuseaduses ja tsiviilseadustiku üldosa seaduses
sätestatust.“ Palume sätestada HLÜ-dele
teavitamiskohustus tulundusühistuna tegevuse jätkamise
kohta, et FI-l oleks selge, mis HLÜ-de kohta tuleb esitada
sundlõpetamise nõude kohtule.
13 Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine
12. Eelnõuga muudetakse KAVS § 2 lõike 6 sõnastust, mille
kohaselt hakkab KAVS kohalduma HLÜ-dele, kelle
liikmete arv on väiksem kui 3000. Kuna vastav küünis oli
seotud Eelnõu 2020. aasta versiooniga, palume selle
muudatuse vajalikkus üle vaadata või selgitada muudatus
seletuskirjas täpsemalt.
Arvestatud/selgitatud. Eelnõuga nähakse ette, et KAVS § 2 lõige 6
kehtib kuni 2028. aasta 31. detsembrini.
14 Krediidiasutuste seaduse muutmine
Eelnõu § 3 punkt 4
13. KAS § 131 lõike 5 alguses on sätestatud: „Kui
ühistupanga tegevusloa taotleja on tegutsev äriühing, kes
osutab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1–3
nimetatud teenuseid, tuleb tegevusloa saamiseks /.../.“ KAS
§ 6 lõikes 1 on sätestatud järgmine finantsteenus:
hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude
tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks.
Seletuskirja kohaselt „näeb lisatav lõige ette ühistupanga
tegevusloa taotleja kohustuse esitada varade kvaliteedi
hindamise aruanne, kui tegevusluba taotlev äriühing on
tegutsev äriühing, kes osutab käesoleva seaduse § 6 lõike 1
punktides 1–3 nimetatud teenuseid. Kehtiva õiguse järgi on
eelnimetatud teenuseid õigus osutada lisaks pankadele ka
krediidiandjatel (KAVS § 5 lõige 2) ja hoiu-laenuühistutel
(HLÜS § 6 lõige 1). Nimetatud aruande eesmärk on anda
kindlust selles osas, et tegutseva äriühingu laenuportfell
oleks enne tegevusloa taotlemist hinnatud sõltumatu hindaja
(audiitorettevõtja) poolt ning et portfelli kvaliteet ja väärtus
vastaks kehtivatele nõuetele (näiteks HLÜ-de puhul HLÜS
§-s 28 kehtestatud nõuetele).“
Pöörame tähelepanu, et siseriikliku õiguse kohaselt on
üksnes krediidiasutuse tegevusluba omaval isikul õigus
avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu võtta. KAS § 4 lõike
2 tähenduses loetakse avalikkuselt kaasatuiks hoiused või
muud tagasimakstavad rahalised vahendid, mille puhul
ettepanek raha hoiustamiseks või muude tagasimakstavate
rahaliste vahendite muul viisil kaasamiseks on tehtud
avalikkusele. Avalikkuse all KAS § 4 lõike 3 tähenduses
mõistetakse eelnevalt kindlaksmääramata isikute ringi.
Samas on FI 08.09.2015 märgukirjas selgitanud, et FI
käsitleb kõiki ettevõtjaid tegutsevatena krediidiasutuse
tegevusalal, kelle majandustegevuseks on oma arvel ja
nimel laenude andmine ning sellist tegevust finantseeritakse
hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite arvelt, mis on
kaasatud avalikkuselt.
Sellest tulenevalt palume täiendada Eelnõu seletuskirja ja
sõnastada KAS § 131 lõike 5 algust järgmiselt: „(5) Kui
ühistupanga tegevusloa taotleja on laenuportfelli omav
Arvestatud.
153
äriühing, kes soovib osutada käesoleva seaduse § 6 lõike 1
punktides 1–3 nimetatud teenuseid, tuleb tegevusloa
saamiseks /.../.“
15 Eelnõu § 3 punkt 5
14. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KAS § 29 lõige 6.
Palume seletuskirjas rõhutada, sh Eelnõu § 3 punkti 6 osas,
et KAS-s sätestatud olulise osaluse regulatsioon kohaldub
ühistupangale täies mahus, st soovime vältida olukorda, kus
KAS § 29 lõike 6 kehtetuks tunnistamisega tekib ekslik
mulje nagu olulise osaluse sätted enam ühistupangale ei
kohaldu.
Arvestatud.
16 Eelnõu § 3 punkt 18
15. KAS § 441 lõike 2 kohaselt teavitab ühistupank FI-d, kui
ta soovib alustada sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud
investeerimisteenuste osutamist või KAS § 6 lõikes 1
nimetatud teenuste osutamist välisriigis. Juhime tähelepanu,
et kehtiva KAS § 13 lõike 1 teise lause kohaselt annab
krediidiasutuse tegevusluba õiguse osutada väärtpaberituru
seaduse (edaspidi VPTS) § 43 lõikes 1 sätestatud
investeerimisteenuseid ja VPTS §-s 44 sätestatud
investeerimisteenuse kõrvalteenuseid tegevusloas sätestatud
ulatuses. KAS § 2 lõike 4 kohaselt kohaldub
krediidiasutusele mh VPTS § 65 (Teenuse piiriülene
osutamine teises lepinguriigis ja kolmandas riigis).
Samasugune regulatsioon peab kehtima ka ühistupankade
suhtes. Lisaks pöörame uuesti tähelepanu, sellele, et
teenuste osutamiseks välisriigis peab ühistupank läbima
loamenetluse, s.t ei piisa ainult teavitusest ning kui
ühistupanga osakapital langeb alla 5 miljonit eurot, ei tohi
ühistupank nimetatud teenuseid välisriigis osutada (tegemist
ei ole FI otsustusega, vaid automaatse keeluga). FI õigused
teenuste osutamise keelamiseks ja muud õigused tulenevad
KAS §-st 104. Ebaselguse vältimiseks teeme ettepaneku
sõnastada KAS § 441 järgmiselt:
„(1) Ühistupangal on õigus osutada väärtpaberituru
seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid ja
käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid
välisriigis tegevusloas sätestatud ulatuses, asutades selleks
filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid, kui ühistupanga
osakapital on vähemalt viis miljonit eurot.
(2) Ühistupank teavitab Finantsinspektsiooni, kui ta soovib
alustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
investeerimisteenuste osutamist või käesoleva seaduse § 6
lõikes 1 nimetatud teenuste osutamist välisriigis, arvestades
käesoleva seaduse § 2 lõikes 4 ja §-s 191 sätestatud
regulatsiooni.“
Arvestatud.
17 16. Juhime tähelepanu, et KAS § 2 lõige 4 viitab VPTS
sätetele, mis on 2018. aastal kehtetuks tunnistatud, näiteks
VPTS §-d 825 , 827 , 828 , 831 . Teeme ettepaneku KAS selles
osas üle vaadata ja viiteid parandada.
Arvestatud.
18 17. KAS § 442 lõige 1 sätestab kriteeriume ühistupanga
liikme olulise osaluse määramisel. Palume selgitada, kuidas
hinnata mitterahalist panust ja muul viisil ühistupanga
tegevuse arvestatavat toetamist ühistupanga liikme olulise
osaluse määramisel.
Arvestatud/selgitatud. KAS §-i 442 on täiendatud lõikega 3, mille
kohaselt peab ühistupank oma põhikirjas
määratlema, kuidas arvestatakse liikme
mitterahalist panust. Samuti on mitterahalise
panuse elementi seletuskirjas selgitatud.
19 Makseasutuste ja e-raha asutuse seaduse muutmine
Eelnõu § 4 punkt 1
Arvestatud.
154
18. Pöörame tähelepanu, et muudatus on sõnastatud
MERAS § 27 lõike 1 muudatusena, kuid tegelikult peaks see
olema MERAS § 37 lõige 1 (oluline osalus).
20 Muud tähelepanekud
19. Oleme varasemalt palunud arvestada, et FI tegevust
finantseeritakse finantsjärelevalve subjektide poolt, mistõttu
peaks järelevalve olema kulupõhine ja lähtuma eesmärgist,
et ühed subjektid ei peaks teisi subsideerima. FI hinnangul,
vähemalt esimesel aastal, peaks ette nägema täiendava
mehhanismi, millega ühistupangad ise tasuksid oma
menetluskulu ja seda ei peaks subsideerima teised
järelevalve subjektid.
FI hinnangul tuleks tõstetud probleem lahendada käesoleva
Eelnõu raames, et regulatsioon oleks selge ja arusaadav
Eelnõu jõustumisel. Sellest tulenevalt palume uuesti ette
näha täiendava mehhanismi, vähemalt esimesel aastal,
millega ühistupangad ise tasuksid oma menetluskulu ja seda
ei peaks subsideerima teised järelevalve subjektid.
Teadmiseks
võetud/selgitatud.
Eelnõu koostajate hinnangul ei ole ühistutelt
n-ö ettemaksu küsimine tegevusloa
menetlemiseks proportsionaalne teiste
finantssektori valdkondade loa taotlejatega.
Samuti pole teada, kui mitu HLÜ-d otsustab
esitada FI-le krediidiasutuse või mõne muu
tegevusloa taotluse.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
1 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda)
tänab Rahandusministeeriumit võimaluse eest avaldada
arvamust hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu osas,
millega on plaanis hoiu-laenuühistute tegevust oluliselt
muuta. Oleme eelnõuga tutvunud ning järgnevalt esitame
oma märkused ja ettepanekud seoses eelnõuga.
Teadmiseks võetud.
2 1. Kaubanduskoda toetab eelnõu eesmärki tänasest
põhjalikumat hoiu-laenuühistute (edaspidi ka HLÜ)
tegevust reguleerida. Siiski näeme endiselt, et mitmed
eelnõuga plaanitavad muudatused on liiga karmid ja neid ei
ole vaja ellu viia, sest need ei ole hädavajalikud ega
proportsionaalsed, et eelnõu eesmärke täita. Näiteks näeb
eelnõu ette, et 1. juulist 2025 ei või enam uusi liikmeid vastu
võtta (eelnõu § 1 p 63) ja teha hoiuseintresside reklaami
(eelnõu § 6), alates 1. jaanuarist 2026 tõuseb minimaalse
osakapitali nõue hetkel kehtivalt 31 950 eurolt 125 000
euroni (eelnõu § 1 p 27) ning 2028. aasta 31. detsembriks
tuleb saada Finantsinspektsioonilt ühistupanga tegevusluba
(eelnõu § 1 p 63).
Mitte-arvestatud.
3 2. Endiselt teeb meile kõige rohkem muret plaan, mille järgi
peavad HLÜ-d oma tegevust 2029. aastast jätkama
ühistupangana või oma tegevuse tänasel kujul lõpetama
(eelnõu § 1 p 63-64). Selline ettevõtluse piiramine riigi poolt
peab olema väga põhjalikult analüüsitud ja põhjendatud, et
mitte piirata ettevõtlusvabadust. Siiski ei selgu eelnõu
seletuskirjast ega märkuste tabelist endiselt piisavalt selgelt,
miks seadusekuulekad HLÜ-d oma tegevuse ümber
kujundama peavad.
Teadmiseks
võetud/selgitatud.
Eelnõu koostajate arvates tõusetub vastava
ettepanekuga õhku küsimus sellest, kuidas
eristada nn seadusekuulekaid ja nn
mitteseadusekuulekaid HLÜ-sid ning kuidas
tagada siis laiemalt kõikide HLÜ-de võrdne
kohtlemine. Kas eristamise mõõdupuuks on
ühistu maksejõuetus, kriminaalkaristus või
teatud kohustuste täitmata jätmine?
Märgime, et täna ei ole riiklikku
kontrollorganit, kes eelnimetatud nõuete
täitmist kontrollib. See on suurest ühistu
liikmete endi ülesanne.
Kui isegi üritada HLÜ-sid kuidagi lahterdada
rikkumiste ja mitte-rikkumiste järgi, siis
näiteks on nii mõnelgi HLÜ-l majandusaasta
aruanne varem esitamata jäänud, kuigi HLÜS
§ 18 lõige 3 ja ÄS § 179 lõige 4 kohustavad
155
HLÜ juhatust esitama majandusaasta
aruanne. Kuivõrd majandusaasta aruanne on
oluline dokument nii ühistu liikmetele kui ka
liikmeks soovijatele, ning selle esitamata
jätmise eest võib määrata trahvi (äriregistri
seaduse § 57 alusel), siis kas võiks selliseid
ühistuid pidada mitteseadusekuulekateks,
sest nad ei ole täitnud seadusest tulenevat
kohustust ning varjavad vajalikku teavet enda
liikmete ja liikmeks soovijate eest?
Sellisel kujul küsimuste püstitamine on
arusaadavalt retooriline ja eelnõu koostajad
ei näe, kuidas aitaks ühistute sellisel kujul
lahterdamine kaasa juba eksisteerivate
probleemide lahendamisele ning võimalike ja
tulevikus tekkivate probleemidele
ennetamisele. Eelnõu koostamisel ei ole
võetud aluseks eeldust, et kõik tegutsevad
HLÜ-d ei pea seadustest kinni, vaid vajadust
eelkõige kaitsta ühistutesse paigutavate
isikute rahalisi vahendeid ja teisalt tagada ka
võrdsed mängureeglid finantsteenuste
pakkumisel.
4 3. Lisaks on meie liikmed väljendanud muret, et eelnõu
muudatused, näiteks eelpool mainitud uute liikmete
kaasamise keeld, koostoimes põhjustavad hoiu-laenühistute
pankrotistumise ja 2029. aastaks ei ole Eestis ühtegi HLÜ-
d. Nimelt näevad ettevõtted, et eelnõuga ette nähtud
muudatused ei võimalda neil kaasata piisavalt vahendeid, et
täita eelnõuga ette nähtud nõudeid ja viia eelnõu järgse
mõne aasta jooksul edukalt läbi kulukas ühistupangaks
ümberkujundamise protsess. Seega näeme, et eelnõu
muudatuste ajakohasus ja proportsionaalsus vajavad
endiselt täiendavat analüüsi.
Teadmiseks võetud. Lühidalt – ühistutel on oma tegevuse
ümberkujundamiseks pea 4 aastat (2025 kuni
2028), mis peaks tegelikult olema piisav.
Jätkuvalt on oluline rõhutada, et HLÜ ei pea
lõpetama ühistegevust – lõpetada tuleb
üksnes hoiuste kaasamine.
Lisaks mõni osapool (Eesti Pank) on teistpidi
väljendanud seisukohta, et vastavate nõuete
rakendamine peaks olema veelgi kiirem.
5 4. Lisaks leiame, et kolmanda etapi muudatusi ei ole vaja
koheselt ellu viia, vaid piisaks eelnõu eesmärkide täitmiseks
asjakohaste esimese ja teise etapi muudatuste
vastuvõtmisest. Seejärel on võimalik hinnata, kas kolmanda
etapi muudatusi on vaja või mitte.
Mitte-arvestatud. Vt eespool olevaid vastuseid.
6 Kaubanduskoja ettepanek:
Teeme taaskord ettepaneku esmalt jõustada need
esimese ja kolmanda etapi muudatused, millega
suureneb hoiu-laenuühistute läbipaistvus ning kaasneb
liikmete senisest parem kaitse ja suuremad õigused, kuid
mis ei sunni hoiu-laenuühistuid oma tegevust lõpetama
või ümber kujundama ühistupangaks. Kui hiljem
selgub, et esimese ja teise etapi muudatustest ei piisa
eelnõu eesmärkide täitmiseks, võiks kasutusele võtta
veelgi rangemad meetmed nagu näiteks hoiu-
laenuühistute ümber kujundamine ühistupankadeks.
Mitte-arvestatud. Vt eespool olevaid vastuseid.
Justiitsministeerium
1 1. Üldine märkus väärteosätete kohta. Eelnõu
seletuskirjas (lk 10) märgitakse, et Eestis reguleerib hoiu-
laenuühistute (HLÜ-de) tegutsemist eelkõige 1999. aasta 2.
veebruaril vastu võetud hoiu-laenuühistu seadus (HLÜS).
Küsimustes, kus HLÜS ei näe regulatsiooni ette, tuleb
kohaldada tulundusühistuseadust (TÜS). HLÜ on HLÜS-i
Teadmiseks
võetud/selgitatud.
Kui tegutseb MERAS-e alusel, siis jah
vastutus kaasneb (on juba täna ette nähtud) ja
jääb ka edaspidi.
Need ühistud, kes nö ei hakka
makseasutuseks ega muul kujul
finantsjärelevalve subjektiks, siis neile eraldi
156
kohaselt tulundusühistu vormis tegutsev
finantseerimisasutus, mille peamine ja püsiv tegevus on
erinevate finantsteenuste osutamine eelkõige oma
liikmetele.
Samuti tuuakse seletuskirjas (lk 11) välja, et lisaks võib
HLÜ-le kohalduda ka makseasutuste ja e-raha asutuste
seadus (MERAS) ning võlaõigusseadus (VÕS) ja
krediidiandjate ja
-vahendajate seadus (KAVS). MERAS kohaldub juhul, kui
HLÜ soovib osutada makseteenuseid (raha ülekandmist
jms). VÕS kohaldub juhul, kui HLÜ väljastab laene
tarbijatele ehk füüsilistele isikutele (kohaldatakse VÕS-i
tarbijakrediidi sätteid). Rõhutatakse ka seda, et HLÜ-d on
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
(RahaPTS) mõistes kohustatud isikud, kes on kohustatud
järgima RahaPTS-i norme.
Palume seletuskirjas selgelt välja tuua, kas HLÜ-dele on
rakendatud või kavas rakendama hakata väärteovastutust
tulenevalt sellest, et neile võivad kohalduda MERAS,
KAVS jt seadused ning seeläbi rakenduda nendes seadustes
sätestatud väärteokaristused.
Kuna eelnõuga nähakse ette suur hulk nõudeid, mida HLÜ
peab täitma, tekib küsimus, kas mitte ühegi nõude täitmata
jätmine ei ole toonud ega too ka edaspidi endaga kaasa
väärteovastutust. Palume seda seletuskirjas selgitada.
karistusnorme ette ei nähta, v.a RahaPTS
teatud olukorrad. Põhimõtteliselt jääb tänane
kord kehtima.
2 2. Eelnõus on mitmes kohas viidatud HLÜ kohustusele
tagada kooskõla õigusaktidega (nt kavandatud HLÜS-i §-d
341, 412, 414). Ei ole selge, mis seadusi ja muid õigusakte on
mõeldud. Kui ei ole selge, millistest õigusaktidest nõuded
tulenevad, siis kuidas saab nõuda nende täitmist? Veelgi
enam, kui rikkumise eest järgneb väärteovastutus, ei saa
kindlasti nõustuda sellise ebatäpse sõnastusega. Kui nende
nõuete rikkumine väärteovastutust kaasa ei too, tuleb
isikutele tagada vähemalt kindlus, et nende tegevusele ei
järgne kahjulikke tagajärgi. Seega palume sõnastada
eelnõuga ettenähtud kohustused võimalikult täpselt ning
avada seletuskirjas nende sisu.
Teadmiseks
võetud/selgitatud.
HLÜSi kavandatud §-s 341 viidatud muude
õigusaktide puhul tuleb lähtuda
konkreetsemalt sellest, mille eest vastav
juhatuse liige või töötaja vastutab. Nt
finantsjuht peab arvestama
raamatupidamisega seotud õigusakte,
krediidihaldur võlaõigusseaduses sätestatut
jne. Ehk ammendavalt ei ole võimalik neid
õigusakte seaduses sätestada.
HLÜS-i plaanitavate §-des 412 ja 414
viidatakse HLÜSi ja Eesti Panga seaduse
alusel kehtestatud või kehtestatavatele
õigusaktidele – jällegi ei ole võimalik neid
ammendavalt üles loetleda.
3 3. Eelnõu § 1 punkt 25 – palume asendada sõna
„sideandmed“ sõnadega „kontaktandmed (telefoninumber
ja e-posti aadress)". Samasisuline märkus ka eelnõu § 1
punkti 60 juures. Sideandmed on elektroonilise side seaduse
(ESS) § 1111 lõigetes 2 ja 3 loetletud andmed. Eelduslikult
ei kavandata eelnõuga kohustust kanda nimekirja nimetatud
andmed, vaid silmas peetakse siiski hoiu-laenuühistu liikme
kontaktandmeid. Ka kooskõlastustabelis esitatud
selgitustest nähtub, et silmas peetakse sidevahendi andmeid.
Teeme ettepaneku sõnastada säte järgmiselt: „(4) Lisaks
tulundusühistuseaduse §-s 15 nimetatud andmetele kantakse
hoiu-laenuühistu liikmete nimekirja iga liikme kohta tema
kontaktandmed (telefoninumber ja e-posti aadress).
Nimetatud kontaktandmeid ei esitata äriregistrile.“
Arvestatud.
157
4 4. Eelnõu § 1 punkt 36 – sättega täiendatakse HLÜS §-i 28
lõikega 11. Eelnõu koostaja on arvesse võtnud varasemat
Justiitsministeeriumi märkust seoses füüsilisest isikust
liikmele laenu andmisega. Nimelt rääkis eelmine
redaktsioon isikust, „kes ei tegutse oma majandus- ja
kutsetegevuses“, mis ei joondunud VÕS § 1 lg-s 5 sisalduva
tarbija definitsiooniga („füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis
ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse
läbiviimisega“). Justiitsministeerium juhtis tähelepanu, et
sõna „ja“ tuleks asendada sõnaga „või“, kuna hõlmatud ei
ole mitte nii majandustegevus kui ka kutsetegevus, vaid kas
majandus- või kutsetegevus. Samuti tuleks täpsustada, et
füüsiline isik ei tegutse mitte üldiselt majandus- või
kutsetegevuses, vaid ei tegutse majandus- või
kutsetegevuses seoses laenuvõtmisega.
Arvestatud.
5 5. Eelnõu § 1 punkt 36 – eelnõu viimane versioon sätestab,
et füüsilisest isikust liikmele, kes taotleb laenu, mis ei
seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse
läbiviimisega, kohaldatakse laenu andmisel
võlaõigusseaduse § 4031 lõikes 1, § 4033 lõigetes 1 ja 2, §
4041 lõikes 1 ning §-des 411, 412, 4141 ja 416 sätestatut.
Probleemne on, et loetelust on välja jäetud viide VÕS §-le
409 (kuigi varasem versioon sellist viidet sisaldas).
Hoolimata sellest, et seletuskirja kohaselt peaks kohaldama
sarnast tarbijat kaitsvat regulatsiooni nii hoiu-laenuühistute
kui krediidiandjate puhul, siis mingil põhjusel tarbija
taganemisõigus (VÕS § 409) ei kohaldu, olgugi, et see on
praktikas väga oluline õiguskaitsevahend, kuna võimaldab
läbi mõtlemata ja rutakalt tehtud laenuotsusest 14 päeva
jooksul loobuda. Palume selgitada, miks on muude
krediidiandjate puhul tarbija taganemisõigus ette nähtud,
kuid hoiu-laenuühistu antava laenu puhul mitte.
Arvestatud/selgitatud. Eelnõud on nüüd muudetud nii, mille
kohaselt kui füüsilisest isikust liikmele
väljastatakse tarbijakrediiti, siis kohalduvad
kõik vastavad VÕSi normid.
6 6. Eelnõu § 1 punkt 36 – tähelepanuta on jäänud ka rida
muid tehnilisemat laadi küsimusi, millele
Justiitsministeerium on varasemalt tähelepanu juhtinud
tulenevalt viitamistest teatud VÕS-i tarbijakrediidi sätetele.
Nii näiteks sätestab VÕS § 411 lg 6 (mis HLÜS § 28 lg 11
kohaselt kohaldub), et „krediidiandjal ei ole õigust nõuda
[…] tarbijalt hüvitist, kui krediidiandja ei ole järginud
käesoleva seaduse § 4034 lõikes 6 sätestatut. Käesolevas
lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud
esitamata teabe vastavalt käesoleva seaduse § 4034 lõigetele
3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ning selle
tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija
krediidivõimelisust valesti.“ Selle sätte kohaselt ei saa
krediidiandja nõuda hüvitist, kui ta ei ole järginud VÕS §
4034 lg-s 6 sätestatut. Samas ei olegi krediidiandja HLÜS §
28 lg 11 kohaselt kohustatud VÕS § 4034 lg 6 järgima, kuna
seda sätet loetelu ei sisalda.
Sarnaselt sätestab VÕS § 416 lg 4, et „krediidiandja võib
lepingu üles öelda juhul, kui krediidiandja ei saanud tarbija
krediidivõimelisust õigesti hinnata, sest tarbija jättis
teadlikult esitamata käesoleva seaduse §-s 4034 nimetatud
teabe või võltsis krediidiandjale esitatud teavet.“ Samas ei
Arvestatud/selgitatud. Vt eelmist vastust.
.
158
ilmne eelnõust, et tarbijal oleks kohustust esitada VÕS §-s
4034 nimetatud teave.
Teistele sätetele viitavad ka VÕS § 4031 lg 1 p-d 14 ja 15.
Eriti oluline on VÕS § 4031 lg 1 p 15, kuna selles viidatud
VÕS § 4031 lg 6 annab tarbijale õiguse nõuda lisaks Euroopa
tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ka tasuta
tarbijakrediidilepingu projekti koopia. Nõudeõigust
kehtestava normi puhul peab olema üheselt selge, kas see
konkreetses olukorras kohaldub ja kas seega on tarbijal
õigus esitada normis nimetatud nõue või mitte.
7 7. Eelnõu § 1 punkt 42 (krediiditoimiku pidamine) – HLÜS
§ 282 lõikes 5 on toodud andmete loetelu, mida
krediiditoimik peab sisaldama, lõike sissejuhatav lause jätab
töödeldavate andmete koosseisu lahtiseks. Selline lahtine
isikuandmete töötlemist võimaldav säte ei ole
põhiseadusega kooskõlas. Selgitame, et igasugune
isikuandmete töötlemine riivab põhiseaduse §-s 26
sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PS § 11 kohaselt
tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas
põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab
olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt
teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega
kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise
seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi
puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama
seadusandja. Palume lg 5 sissejuhatavast lausest välja jätta
sõna „vähemalt“: „(5) Krediiditoimik peab sisaldama
krediidi andmise, jälgimise ja hindamise kohta järgmist
teavet ja järgmisi dokumente:“. Samuti palume selgitust §
282 lg 5 p 2 kohta, mis andmeid peab isik krediiditaotlusega
esitama ning kas viidatud sättes on töödeldavate andmete
loetelu vastavuses esitatavate andmetega.
Arvestatud.
8 8. Eelnõu § 1 punkt 51 – täiendatakse HLÜS-i §-ga 341.
Lõike 1 punkti 1 kohaselt on hoiu-laenuühistu juhatus mh
kohustatud tagama, et kõik HLÜ töötajad oleksid teadlikud
nende töökohustustega seotud õigusaktide sätetest, mis
tulenevad käesolevast seadusest, tulundusühistuseadusest,
äriseadustikust, muudest asjakohastest õigusaktidest, hoiu-
laenuühistu juhtimisorganite kinnitatud dokumentides
sätestatud põhimõtetest ning ühistu majandustegevuses
levinud tavadest ja praktikatest.
Seletuskiri ei sisalda olulisel määral teavet. Märgitakse, et
lõikes 1 sisalduvaid kohustusi saab jagada tinglikult kahte
kategooriasse. Esiteks, juhatus peab aktiivselt juhtima ja
kontrollima ühistu töötajate tööd ning tagama, et nad oleksid
kursis valdkonda puudutavate õigusaktide, tava ja
praktikaga (punktid 1 ja 2).
Palume täpsustada, mida peetakse silmas „muude
asjakohaste õigusaktide“ all. Kas need on Eesti seadused,
EL õigusaktid? Kas siia alla kuuluvad ka valdkonna eest
vastutava ministri kehtestatud määrused? Kui jah, siis
näiteks millised?
Teadmiseks
võetud/selgitatud.
Antud juhul sõltub see sellest, et millise
konkreetse valdkonna või ülesande eest
juhatuse liige või töötaja vastutab – nt kui
tegemist on finantsjuhiga, siis peab ta teadlik
olema raamatupidamisega seotud
õigusaktidest, kui isik vastutab rahapesu
tõkestamise valdkonna eest, siis peab ta
teadlik olema selle valdkonna õigusaktidest
(mh ka vastavatest EL otsekohalduvatest
määrustest) jne. Ehk ammendavalt ei saa seda
seaduses ega ka seletuskirjas määratleda, et
milliste õigusaktidega vastavad isikud
peavad kursis olema.
9 9. Eelnõu § 1 punkt 52 ( HLÜS § 36) – muudetava
paragrahvi lõike 2 punktiga 1 sätestatakse, et isiku maine ei
ole laitmatu muu hulgas, kui ta on süüdi mõistetud esimese
astme kuriteo eest või teda on karistatud varavastase,
Arvestatud.
159
majandusalase, ametialase, avaliku usalduse, isikuvastase
süüteo või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud
tegevuse rahastamise või toetamise eest või tarbijakrediidi
väljastamisega seotud süüteo eest ja karistusandmed ei ole
karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist
kustutatud.
Seletuskirjas (lk 42) on muudatuse põhjenduste osa väga
napp. On selgitatud, et lõike 2 esimese lause kohaselt võib
„hoiu-laenuühistu liikmeks olla teovõimeline füüsiline isik,
kellel on laitmatu ärialane maine ning hoiu-laenuühistu
juhtorganis olemiseks vajalik haridus, teadmised ja
kutsealane sobivus. Lõike teine lause sätestab loetelu
tingimustest, mil isiku maine ei ole laitmatu. Lõike
koostamisel on võetud aluseks krediidiinkassode ja -ostjate
seaduse § 37 lg 3.“
Palume seletuskirja täiendada ning põhjendada, miks on
lisaks esimese astme kuritegudele aluseks võetud ka
väärteod, sest sätte kavandatavas sõnastuses kasutatakse
mõistet „süüteod“. Süüteod on aga karistusseadustiku
(KarS) § 3 lg 2 kohaselt nii kuriteod kui ka väärteod. Kas
näiteks varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu
(väärteona) võib kaasa tuua selle, et isikul ei ole enam
laitmatut mainet kõnealuse sätte tähenduses? Seletuskirjas
võiks välja tuua ka näitlikustatud loetelu süütegudest KarS
§-de ning eriseaduste (kuna arvesse lähevad ka väärteod) §-
de kaupa, mida silmas peetakse.
Samuti tuleb seletuskirjas kommenteerida ülejäänud punkte,
mida lõige 2 sisaldab (kokku kuus punkti). Tõdemus, et
lõike koostamisel on aluseks võetud krediidiinkassode- ja
ostjate seaduse § 37 lõiget 3, ei ole informatiivne. Kui
viidatud seaduse seletuskirjas on punkte põhjalikumalt
selgitatud, saab kooskõlastamiseks esitatud eelnõu
seletuskirjas kasutada vastavaid põhjendusi.
Paragrahvi § 36 lg 2 p 6 kohaselt ei ole isiku maine laitmatu,
kui tema suhtes on kohus vastavalt KarS §-le 49 kohaldanud
tegutsemiskeelu või §-le 491 ettevõtluskeelu, samuti juhul,
kui tema suhtes on kohaldatud seaduses või kohtulahendis
ette nähtud ärikeeld või teataval erialal või ametikohal
töötamise keeld või teda on karistatud sellise keelu
rikkumise eest.
Kui § 36 lg 2 p 1 kohaselt on oluline, kas karistusandmed on
karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist
kustutatud, siis § 36 lg 2 p 6 puhul ei ole karistusregistrist
kustutamise osa sätestatud. Kas see tähendab, et hoolimata
asjaolust, et isik on karistuse kandnud, jääb tegutsemiskeelu
või ettevõtluskeelu karistus isikut määramata ajaks saatma?
Palume selgitada, millise seaduse sätteid peetakse silmas,
kui räägitakse isiku karistamisest ärikeelu või teataval
erialal või ametikohal töötamise keelu rikkumise eest.
10 10. Eelnõu § 1 punktiga 60 täiendatakse HLÜS-i §-ga 416,
kus sätestatakse isikuandmete töötlemine ja säilitamine.
Lõike 2 kohaselt säilitab HLÜS § 36 lõikes 4 nimetatud
isikuandmeid viis aastat pärast töösuhte lõppemist.
Arvestatud.
160
Seletuskirjas (lk 48) märgitakse, et lõikega 2 sätestatakse
säilitustähtaeg juhtorgani poolt esitatud isikuandmetele, mis
on nimetatud § 36 lõikes 4. Selle lõike kohaselt tuleb
säilitada juhtorgani liikme valimiseks või määramiseks
esitatud andmed tema hariduse, töökogemuse, ettevõtluses
osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste
kohta, samuti kinnitus, et puuduvad käesolevas seaduses
sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla hoiu-
laenuühistu juhtorgani liige, viis aastat pärast töösuhte
lõppemist.
Arvestades, et karistusregistrist kustutatakse andmed
vastavalt KarRS §-le 24, jääb kavandatud säte ebaselgeks.
Kas eelnõuga soovitakse ette näha, et HLÜS-is võib
andmeid karistuste kohta hoida kauem kui karistusregistris?
Lisaks ei selgu, mis saab juhul, kui isik esitab andmed, et
teda ei ole karistatud. Kas siis säilitatakse ka teadet selle
kohta, et isikut ei ole karistatud? Kui isikut on karistatud,
siis millised süüteod siia alla lähevad – kas ka näiteks piletita
sõit, kiiruse ületamine? Palume neid asjaolusid selgitada.
11 11. Juhime tähelepanu, et kavandatud jõustumine
01.01.2025 ei ole enam realistlik. Jõustumisaja edasi
lükkamisel tuleks vastavas ulatuses nihutada ka
üleminekutähtaegu, et tagada adressaatidele piisav aeg oma
tegevuse ümberkorraldamiseks (PS § 10).
Arvestatud.
12 12. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud
eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste
märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.
Arvestatud.
1
SELETUSKIRI
Mai 2025
HOIU-LAENUÜHISTU SEADUSE MUUTMISE JA SELLEGA SEONDUVALT TEISTE
SEADUSTE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI
Sisukord
1. Sissejuhatus……………………………………………………………………..…………….3
1.1. Sisukokkuvõte…………………………………………….……………….………....3
1.1.1. Eelnõu eesmärgid ja lühisisu…………………….…………………………3
1.1.2. Hoiu-laenuühistute suhtes kehtiv regulatsioon ja praktilised
probleemid………………………………..…………….………….………………5
1.1.3. Eelnõuga kaasnevad muudatused………………………….……..…………7
1.2. Eelnõu ettevalmistajad……………………………………….……….…………….....9
1.3. Märkused…………………………………………………………………………..…10
2. Seaduse eesmärk………………………………………………………………………………11
2.1. Kehtiv regulatsioon…………………………………………………………………..11
2.2. Hoiu-laenuühistute varade maht, liikmete arv ja muud olulised näitajad……………13
2.3. Kehtiva regulatsiooni ja plaanitava seaduseelnõu võrdlus…………………………...15
2.4. Eelmiste eelnõude versiooni kohta laekunud tagasiside……………………………...24
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs……………………………………………………………….24
3.1. Eelnõu § 1 – hoiu-laenuühistu seaduse muutmine……………………………………24
3.2. Eelnõu § 2– krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine……………………..63
3.3. Eelnõu § 3– krediidiasutuste seaduse muutmine……………………………………..63
3.4. Eelnõu § 4 – makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine…………………..72
3.5. Eelnõu § 5– maksualase teabevahetuse seaduse muutmine………………………….73
3.6. Eelnõu § 6– pandikirjaseaduse muutmine……………………………………………73
3.7. Eelnõu § 7 – rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine……73
3.8. Eelnõu § 8 – reklaamiseaduse muutmine…………………………………………….74
3.9. Eelnõu § 9– tulundusühistu seaduse muutmine………………………………………75
3.10. Eelnõu § 10 – seaduse jõustumine…………………………………………………..75
4. Eelnõu terminoloogia…………………………………………………………………………75
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele…………………………………………………….75
6. Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi Põhiseadusele……………………………………………..75
6.1. Põhiõiguse esemeline kaitseala………………………………………………………75
6.1.1. Õigus tegeleda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabadus……………………….75
6.1.2. Omandipõhiõigus…………………………………………………………..76
6.2. Isikuline kaitseala (PS § 9)……………………………………………………………77
6.3. Põhiõiguse riive………………………………………………………………………77
6.3.1. Riive formaalne põhiseaduspärasus……………………………………......78
6.3.2. Riive materiaalne põhiseaduspärasus………………………………………78
(i) Sobivus…………………………………………………………………80
(ii) Vajalikkus……………………………………………………………..81
(iii) Mõõdukus…………………………………………………………….82
7. Seaduse mõjud………………………………………….………………………….………….83
7.1. Mõju hoiu-laenuühistutele……………………………………………………………83
7.2. Mõju hoiu-laenuühistute liikmetele………………………………………………….92
2
7.3. Mõju Finantsinspektsioonile…………………………………………………..…..…94
7.4. Mõju teistele riiklikele institutsioonidele……………………………………………96
7.5. Kokkuvõte mõjudest…………………………………………………………………97
8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud
ja tulud…………………………………………………………………………………………...97
9. Rakendusaktid………………………………………………………………………………..97
10. Seaduse jõustumine ja rakendamine……………………………………………………….98
11. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon……………99
3
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
1.1.1. Eelnõu eesmärgid ja lühisisu
Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
(edaspidi eelnõu) peamised eesmärgid on:
1) tagada esialgu (aastatel 2025–2026) ühistulise finantstegevuse suurem läbipaistvus
ning ühistute liikmete (hoiustajate) suurem kaasatus ühistu tegevusse;
2) hilisemas etapis võimaldada hoiu-laenuühistutele sujuv üleminek (alates 2027.
aastast) ühistupanga või nn tavalise panga tegutsemismudelile ning seeläbi nende
allutamine Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Need ühistud, kes panga tegevusluba
taotleda ei soovi või ei ole selleks võimelised, võivad jätkata tavalise tulundusühistu
vormis krediidiandjana või makseasutusena (sel juhul aga kaob õigus hoiuseid
kaasata).
Rahandusministeerium on tegelenud mitmeid aastaid hoiu-laenuühistute regulatsiooni võimaliku
muutmisega (vt täpsemalt järgmist peatükki, kus on välja toodud lahendamist vajavad probleemid):
2017. aastal avalikustati väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK)1;
2020. aasta oktoobris avalikustati vastav eelnõu,2 millega nähti ette, et ühistu peab saama panga
tegevusloa kui tema hoiuste maht on suurem kui 5 mln eurot või kui tema liikmete arv on
suurem kui 3000;
2022. aasta detsembris avaldati uus versioon vastavast eelnõust, kus nähti ette, et pikemas
perspektiivis peavad kõik ühistud ennast kujundama ümber pankadeks või ühistupankadeks,3
2023. aasta septembris esitati eelnõu muudetud kujul uuesti kooskõlastamiseks;4
2024. aasta septembris esitati eelnõu muudetud kujul teisele kooskõlastusringile.
Rahandusministeerium on nüüd koostanud mõnevõrra muudetud eelnõu versiooni, muu hulgas on
arvesse võetud ka mitmeid hoiu-laenuühistute poolt esitatud ettepanekuid.
Lisaks analüüsiti eelnõu koostamisel põhjalikult hoiu-laenuühistute kõige põhimõttelisemat
ettepanekut, mille kohaselt peaksid ühistud koonduma ühe keskühistu kontrolli alla.5 Keskühistu
oleks ühistupank, mis paralleelselt enda äritegevusele koordineeriks ja toetaks enda liikmetest
hoiu-laenuühistute tegevust ja tagaks nende stabiilsust. Stabiilsuse tagamiseks loodaks eraldi
stabiliseerimisfond, millest võlausaldajate nõudeid rahuldatakse olukorras, kus üks liikmetest on
maksejõuetu või pankrotis. Keskühistu mudeliga tutvumiseks toimus 19. detsembril 2023. aastal
kohtumine rahandusministri ja hoiu-laenuühistu esindajatega, kus arutati lähemalt keskühistu
toimimise eripärasid. 31. jaanuaril 2024. aastal edastas Eesti Hoiu-laenuühistu Liit omapoolse
keskühistu eelnõu kavandi ning 1. märtsil 2024. aastal esitas Rahandusministeerium sellele
täpsustavad küsimused.
1 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/323087b3-d099-4165-8d49-8e7492e17315 2 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/efbe20d3-5d14-417f-a53d-0b4f3da166be 3 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1dd5ec7d-7c68-4a5f-abdc-a3bece8f203f 4 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3e779bb9-6069-41e6-9c6b-cc960f87b2d2 5 Sarnane mudel on kasutusel Leedus, kus tegutseb kaks keskühistut.
4
Rahandusministeerium on aga peale täiendavat analüüsi ning konsulteerimist
Finantsinspektsiooniga jõudnud seisukohale, et sellisel viisil, nagu hoiu-laenuühistud soovivad, ei
anna keskühistu mudel soovitud tulemust. Eelkõige puudub sellisel keskühistul avalik-õiguslik
pädevus ja sanktsioonivahendid, et ennetada ja takistada võimalike rikkumiste toimepanemist
ühistute sees. Samuti ei selgunud Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu vastusest, kuidas hakkaks
toimuma keskühistu ja selle liikmeks oleva hoiu-laenuühistu vahelise huvide konflikti vältimine,
kuna mõlemad osutavad finantsteenuseid laiemale avalikkusele.
Lisaks tekib küsimus, et kui keskühistu tarvis on samamoodi vajalik asutada krediidiasutus, siis
miks seda kõike ei ole võimalik teostada ühistupanga asutamise näol. Selle tarvis saaksidki ühistud
samamoodi konsolideeruda ja kõik olemasolevate ühistute liikmed võiksid olla otse tulevase
ühistupanga liikmed.
Seega on Rahandusministeerium otsustanud edasi minna üle-eelmisel aastal juba välja töötatud
eelnõuga, mille kohaselt tegutsevad hoiu-laenuühistud peavad oma tegevuse ümber kujundama ja
jätkama panga või ühistupanga vormis kui nad soovivad hoiuseid kaasata. Ühistuline
ettevõtlusvorm seejuures ei kao – ühistupank ongi selle tarvis ette nähtud.
Eelnõus sisalduvate nõuete rakendamise saab jagada põhimõtteliselt kolmeks erinevaks ajaliseks
etapiks:
Joonis 1. Eelnõuga kaasnevad peamised muudatused ja rakendamise ajakava
I. ETAPP
Alates 2025. aasta 1.
novembrist keelustatakse
hoiuseintresside reklaam.
Seda eelkõige põhjusel, et
sellistele hoiustele ei laiene
riiklik Tagatisfondi kaitse.
Peale seaduse jõustumist
enam uusi hoiu-
laenuühistuid asutada ei
saa.
Samuti tuleb tagada, et
ühistu liige saaks kogu talle
vajaliku informatsiooni –
teabe nii tema hoiuse seisu
ja kogunenud intressitulu
kohta, samuti ka selle
kohta, kellele ühistu tema
raha välja laenab.
II. ETAPP
Hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks
piiratakse volitamist (praegu
liitudes antakse hääleõigus ära
ja tavaliselt ühistu juhtidele),
ning antakse liikmetele rohkem
õigusi nende huve esindava
voliniku valimiseks.
Samuti piiratakse laenamist
teistele finantsasutustele, kuna
see võib tekitada selge huvide
konflikti.
Tõstetakse kapitalinõuet,
täiendatakse nõudeid auditile.
III. ETAPP
Hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks
peab ühistu ära otsustama, mis kujul
ta oma tegevust edaspidi jätkab
(sellest sõltub, millise tegevusloa
taotluse ta Finantsinspektsioonile
esitab).
Alates 2029. aasta algusest on hoiu-
laenuühistutel kolm võimalust kuidas
jätkata:
kui soov on kaasata jätkuvalt
hoiuseid, siis võib edasi tegutseda
üksnes tavalise panga või
ühistupanga vormis;
kui soov on pakkuda
makseteenuseid või tarbijatele
laene, siis saab edasi tegutseda kas
makseasutuse või
krediidiandjana;
2025 2026 2027 2028 2029
5
Tõstetakse uutele liikmetele
sisseastumismaksu määra ja
osamaksu suurust.
Alates 2026. aasta 1. juulist
ei või ühistud sõlmida uusi
hoiuse- ja teatud
laenulepinguid ning
keelatakse olemasolevate
hoiuse- ja eelnimetatud
laenulepingute
pikendamine.
kui soov ei ole eelnimetatud
finantsteenuseid osutada, võib
jätkata ka tavalise
tulundusühistuna.
Nende ühistute suhtes, kes ei jätka
oma tegevust ühistupanga või
tulundusühistu vormis, peab
Finantsinspektsioon esitama hiljemalt
2029. aasta 1. märtsiks kohtule ühistu
sundlõpetamise nõude.
1.1.2. Hoiu-laenuühistute suhtes kehtiv regulatsioon ja praktilised probleemid6
Eesti õiguse kohaselt saab kehtiva õiguse kohaselt ühistulises (tulundusühistu)7 vormis
finantsteenuseid osutada kahel võimalikul viisil asutades selleks, kas: 1) hoiu-laenuühistu (edaspidi
ka HLÜ) või 2) ühistupanga. Eesti Panga andmete kohaselt tegutses Eestis viimati 12 HLÜ-d.8
Tasub aga juurde märkida, et umbes kaks aasta tagasi tegutses veel 21 ühistut9 ehk eelnõu
valmimise ajaks on 9 ühistut oma tegevuse peatanud või lõpetanud, muu hulgas pikema ajalooga
ühistud nagu Kehtna, Põlva ja Saaremaa. 2025. a. alguses on tegevuse lõpetanud ka Hea Koostöö
HLÜ. Ühtegi ühistupanka Eestis seni asutatud ei ole.
HLÜ on ainuke finantseerimisasutuse vorm, mis ei kuulu Finantsinspektsiooni (edaspidi ka FI)
järelevalve alla (v.a juhul kui HLÜ soovib osutada ka makseteenuseid – sel juhul peab FI luba
olemas olema). Samas kuuluvad kõik teised finantsteenuseid osutavad isikud – krediidiasutused
(pangad), tarbimiskrediiti väljastavad või vahendavad ettevõtjad, investeerimisühingud,
fondivalitsejad, kindlustusandjad, ühisrahastajad (osaliselt), makseasutused ja e-raha asutused jt –
Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Edaspidi hakkavad Finantsinspektsiooni järelevalve alla
kuuluma ka krüptovara teenuse osutajad.
Eestis reguleerib HLÜ-de tegutsemist 1999. aasta 2. veebruaril vastuvõetud hoiu-laenuühistu
seadus (edaspidi ka HLÜS).10 Hoiu-laenuühistu seaduse algse mõtte kohaselt moodustatakse ühistu
konkreetses piirkonnas (kas näiteks ühes vallas või sellega piirnevates valdades) ja liikmeteks
peaksid astuma selle piirkonna elanikud/ettevõtjad. Seaduses on ette nähtud liikmeks astumise
tingimused (sisseastumismaksu ja osamaksu suurus) ning liikme õigus ühistu tegevuse teemal
kaasa rääkida. Seaduse mõtte kohaselt peaksid seeläbi ühistu liikmed ise ühistu tegevust
kontrollima (nn sotsiaalse kontrolli põhimõte) ja see on üks peamine põhjus, miks ei ole ühistutele
kehtestatud ka riiklikku järelevalvet. Lisaks on ühistutel võrreldes tavaliste äriühingutega üks
6 Rahandusministeeriumi blogi. Hoiu-laenuühistutega seonduvad müüdid ja vajadus seadust muuta. Kättesaadav:
https://blogi.fin.ee/2023/02/hoiu-laenuuhistutega-seonduvad-muudid-ja-vajadus-seadust-muuta/ 7 Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise
majandustegevuse. See põhimõte kehtib ka HLÜ-de ja ühistupankade suhtes. Ehk nende peamine eesmärk peaks olema
eelkõige oma liikmete majanduslikke huvide toetamine ja soodustamine läbi ühistegevuse. Peamise finantsteenusena
peaks HLÜ oma liikmetelt kaasama hoiuseid ja väljastama teistpidi neile laene. 8 Eesti Panga statistika. Kättesaadav: https://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/hly.html 9 21 tegutseva ühistu hulka on veel arvatud ka Põlva HLÜ, kuid kes on andnud teada oma lõpetamisest:
https://www.err.ee/1609615823/veerand-sajandit-tegutsenud-polvamaa-hoiu-laenuuhistu-lopetab-tegevuse 10 Enne seda sätestas HLÜ-de tegevuse alused Eesti Panga Presidendi vastav määrus.
6
oluline erinevus – sõltumata ühistu liikme sisse makstud kapitali suurusest on igal liikmel alati üks
hääl.
Kas aga HLÜ-d eeltoodud liikmelisuse põhimõtetest ka praktikas lähtuvad ja kui palju on nende
tegevus kooskõlas seaduse algse mõttega? Näiteks kui HLÜ kaasab liikmeteks isikuid üle Eesti ja
liikmeks saamine on suhteliselt lihtne (madal sisseastumismaks ja osamaks), kuid samas liikmed
ühistu tegemistesse väga ei panusta ning ei tunne huvi (näiteks ei osale hääletamisel), siis on
küsitav, kuidas ikkagi seaduse tasemel ettenähtud sotsiaalse kontrolli põhimõte reaalselt toimib.11
Probleemi süvendab ka asjaolu, et tihtipeale ei ole liikmetel võimalust saada teavet ühistu juhtide
kohta (näiteks ühistu kodulehelt seda infot ülemäära ei leia), samuti kellele laenatakse edasi tema
hoiustatud raha või isegi infot oma hoiustatud raha kohta. Samuti ei teata ka seda, et kes on üldse
ühistu teised liikmed. Lisaks, kuigi seaduse kohaselt on igal liikmel alati üks hääl, siis on küsitav,
kui palju liikmed ise oma hääleõigust teostavad. Meedias on kajastatud mitmeid juhtumeid, kus
liikmeid esindab tegelikult ühistu poolt määratud volinik. Kuigi volinike kasutamine on iseenesest
mõistetav just suuremate ühistute liikmete arvu korral (arvestades sellega seonduvat keerukust
saada kokku vajalikku kvoorumit üldkoosolekul otsuste vastuvõtmiseks), siis samas niimoodi juba
ette määratud volitamine ühistuga liitumisel tähendab seda, et liikmed ei saa ise valida volinikku,
kes nende huve peaks liikmete üldkoosolekul esindama.
Oluline on ka märkida, et Tagatisfond, kes hüvitab kooskõlas Tagatisfondi seadusega
krediidiasutuse maksejõuetuse korral isikutele hoiused kuni 100 000 euro ulatuses (teatud juhtudel
ka rohkem), ei taga hoiu-laenuühistute hoiuseid. Samas võib jääda avalikkusele sageli väär mulje,
et ka ühistutes olevad hoiused on riikliku tagatisskeemi poolt tagatud.
Kokkuvõtvalt võib kehtiva olukorra probleemid välja tuua järgmiselt (lihtsustatult ja üldistatult):
1) paljud inimesed ei taju (nii laiem avalikkus kui ka ühistute liikmed), et ühistu pole
pank/krediidiasutus, ta ei allu finantsjärelevalvele ja puudub Tagatisfondi kaitse;
2) liikmete motivatsioon/võimalused ühistute tegemistes kaasa rääkida on väike:
- näiteks ei osaleta üldkoosolekutel;
- algne sotsiaalse kontrolli idee on kaotsi läinud (liikmed ei huvitu sellest, kes on juhid,
kellele laene väljastatakse), ei olda ka kursis, kes on teised liikmed;
- kohati on oma õiguste edasi volitamine väga massiline (sisuliselt antakse volitused
liitudes kohe juhtidele);
3) ühistute tegevus on sageli läbipaistmatu – näiteks on mitmetel ühistutel majandusaasta
aruanded esitamata; mitmetel juhtudel ühistu ei esita või ei tee kättesaadavaks oma liikmetele
vajalikku või asjakohast teavet;
4) ühistu sisene kontrollorgan – revisjonikomisjon – ei suuda võimalikke riskikohti tuvastada
või ei pruugi olla sõltumatu;
5) paljude ühistute puhul ei ole selge, milles seisneb ühistegevus (sisuliselt liikmed on
tavalised hoiustajad (võrreldavad pangaklientidega) – nad hoiustavad ühistus üksnes oma
rahalised vahendid aga ei osale mingis muus vormis ühistegevuses (mis peaks olema samas
hoiu-laenuühistu algne idee); samuti osad ühistud ei ole üldse hoiuseid kaasanud.
11 Hoiu-laenuühistutes sotsiaalse kontrolli mitte-toimivusele praktikas on osundatud ka Eesti Panga finantsstabiilsuse
osakonna juhataja J. Tõrs. Kättesaadav: https://www.err.ee/1608863033/jaak-tors-rahandusministri-vagitukk-
korrastada-aastatega-tekkinud-segadus
7
1.1.3. Eelnõuga kaasnevad muudatused
Eelnõuga tehtavad muudatused saab jagada kolmeks erinevaks rühmaks sõltuvalt sellest, millal
need rakenduvad.
(i) esimese etapi muudatused (alates 2025. aasta 1. novembrist):
uusi hoiu-laenuühistuid ei saa enam pärast seaduseelnõu kehtima hakkamist moodustada,
seda saab ühistulises vormis teha üksnes ühistupangana. Enne seaduse jõustumist
moodustatud ja tegutsenud ühistud võivad aga oma tegevust teatud ajani (üleminekuperioodi
jooksul) jätkata – eeltoodu on vajalik eelkõige hoidmaks ära täiendavalt probleemide
eskaleerumist;
keelustatakse hoiuseintresside reklaam. Avalikkus ega ka mitmed ühistute liikmed ei taju, et
hoiu-laenuühistu ei ole pank ja hoiused ei ole tagatud riikliku tagatisskeemi (Tagatisfondi)
poolt. Samas on mitmete (eelkõige suurte) ühistute hoiuseintresside reklaam üsna
agressiivne;
ühistu liikmetele antakse rohkem õigusi teabe saamise osas, mis puudutab konkreetse ühistu
liikme rahalisi vahendeid, väljastatud laenude kohta, sealhulgas nõuda ja saada teavet
juhtorganite liikmetelt ning teavet, mis on saadud HLÜ sisemise kontrolli teostamise
tulemusel HLÜ äritegevuse seadusele vastavuse kohta;
tõstetakse sisseastumismaksu 6 eurolt 40 euroni ja osamaksu 30 eurolt 50 eurole (arvestades,
et kehtivad tasemed on kehtinud juba 1999. aastast saati);
(ii) teise etapi muudatused (alates 2026. aasta 1. juulist):
nähakse ette, et hoiu-laenuühistud ei või alates 2026. aasta 1. juulist uusi hoiuselepinguid ja
oma füüsilistest isikutest liikmetega laenulepinguid sõlmida ega olemasolevate eelnimetatud
lepingute kehtivust pikendada. Seda eelkõige eesmärgil, et hoiu-laenuühistud n-ö ei paisutaks
oma tegevust lõppjärgus. Küll aga ei piirata seda, et omakapitali vormis võivad hoiu-
laenuühistu liikmed ikkagi rahaliselt panustada;
antakse hoiu-laenuühistu liikmetele võrreldes kehtiva regulatsiooniga oluliselt rohkem
õigusi:
üldkoosoleku kokkukutsumisele ja erikontrolli läbiviimisele – näiteks võrreldes
tavapäraste tulundusühistutega nähakse ette võimalused kutsuda üldkoosolekuid kokku
või viia läbi ühistus erikontroll ka juhul, kui seda soovib väiksem arv ühistu liikmeid;
samuti nähakse ette võimalused kuidas ühistu liikmed saaksid ka rohkem omavahel
kontakteeruda;
piiratakse laenu andmist teatud kolmandatele isikutele, sealhulgas juhtorganite liikmetele või
nendega seotud isikutele, krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele;
täpsustakse volitamise reegleid selliselt, et HLÜ-de liikmeid esindavad volinikud oleksid
usaldusväärsed ja HLÜ juhtorganite liikmetest sõltumatud (näiteks esineb praktikat, kus
mõne ühistuga liitmisel nähakse liitumislepingus ette, et liikmeks saav isik annab kohe oma
hääleõiguse ära (s.t liitumisel nähakse automaatselt ette, et tulevase liikme (hääle)õigus
antakse üle eelnevalt kindlaks määratud volinikule, kes on näiteks ühistu juhatuse liige ehk
tegelikult annavad liikmed kontrolli üle juhatusele), kuigi nimetatud liige ei pruugi volitusest
ega selle tagajärgedest teadlik olla);
tõhustatakse välise audiitorkontrolli reegleid ja täiendatakse revisjonikomisjonile ettenähtud
nõudeid – nähakse, ette, et mida veel väline finantsaudiitor peaks kontrollima (eelkõige
8
likviidsusnõudeid) ja audiitori „leiud“ peavad jõudma ka liikmeteni, samuti pannakse ka
revisjonikomisjonile täpsemad ülesanded, mida tuleb revideerida ning vastavad „leiud“ tuleb
samuti teatavaks teha muuhulgas ühistu liikmetele;
suurendatakse minimaalset osakapitali nõuet praeguselt 31 950 eurolt 125 000 euroni;
täiendatakse likviidsusnõudeid;
nähakse ette uued nõuded ühistu juhtide usaldusväärsusele ja kohustustele;
samas vastupidiselt eeltooduga tehakse ka üks leevendav muudatus – kaotatakse
territoriaalsuse piirang (s.t. kohustus tegutseda ühe kohaliku omavalitsuse üksuse või
omavahel piirnevate KOV-ide haldusterritooriumil).
(iii) kolmanda etapi muudatused (2027–2029):
Kolmandas etapis tehakse ja rakendatakse muudatused, mille kohaselt hoiu-laenuühistud peavad
saama hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks panga või ühistupanga tegevusloa või makseasutuse
või krediidiandja tegevusloa. Viimasel kahel juhul ei saa ühistu enam hoiuseid kaasata
(makseasutustele ja krediidiandjatele ei ole see tegevus lubatud). Sellele aga eelneb see, et ühistu
peab hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks ära otsustama, kas ta soovib Finantsinspektsioonile
vastavat tegevusloa taotlust esitada. Kui ta seda ei tee, siis peab ta hoiuste kaasamise lõpetama (s.t.
olemasolevad hoiused välja maksma).
Nagu eespool märgitud –kui ühistu panga tegevusluba ei soovi saada või ei saa, siis ta ei pea oma
tegevust päris lõpetama, vaid ta võib jätkata tavalise tulundusühistuna (kus hoiuste kaasamine on
keelatud). Sel juhul säilib võimalus osutada tulundusühistuna makseteenuseid või pakkuda
tarbijatele laene, eeltoodu osas peab vastav tulundusühistu saama aga Finantsinspektsioonilt
makseasutuse või krediidiandja tegevusloa, mille taotlemine ei ole nii koormav kui pangaloa
saamine. Näiteks on juba kahel ühistul olemas makseasutuse tegevusluba olemas. Üksnes
ettevõtjatele laenamine tegevusluba ei vaja ja tulundusühistu võib jätkata selle tegevusega ilma et
ta omaks Finantsinspektsiooni tegevusluba. Need ühistud, kes saavad panga või ühistupanga
tegevusloa, saavad ka Tagatisfondi kaitse (ei moodustata eraldi osafondi, vaid ühistupangad
liituvad juba olemasoleva hoiuste tagamise osafondiga ja neile kohalduvad seejuures samad
tingimused nagu juba olemasolevate pankade puhul – tagatise määr, osamaksed osafondi jms).
Kokkuvõtvalt on Finantsinspektsiooni tegevusloa režiimi alla vaja ühistud allutada põhjusel, et
igasuguste nõuete kehtestamine ilma riikliku järelevalveta ei ole efektiivne. Meedias on märgitud,
et Rahapesu Andmebüroo (edaspidi ka RAB) on ühistutele tegevusloa andnud ja teeb ka
järelevalvet ning võib tekkida seega küsimus, et milleks on vaja täiendavalt kehtivat seadust
niimoodi muuta. Oluline on aga märkida, et RAB ei tee järelevalvet finantsteenuste alaste nõuete
täitmise eest, vaid RAB-i järelevalve piirdub puhtalt üksnes rahapesu tõkestamisega.
RAB-i järelevalve väljendub peamiselt hoiu-laenuühistu juhtide suhtes läbiviidavas
sobivusmenetluses (ingl. k. fit-and-proper assesment), mille käigus hinnatakse juhiks sooviva isiku
varasemat kogemust, seaduskuulekust, korrektset ärialast mainet jms omadusi, mis välistavad isiku
seotust kriminaalse tegevusega. Senised teadaolevad probleemid ühistutes ei ole aga seotud
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega. Veel enam, rahapesu teostamine on ühistutes
pigem vähetõenäoline seetõttu, et:
HLÜ-de käibed on võrreldes krediidiasutustega väikesed ja HLÜ-de liikmed on Eesti
residendid;
9
HLÜ-de poolt pakutavad tooted ja teenused on n-ö lihtsakoelised ja klassikalised – hoiuste
kaasamine ja laenude andmine, ülekannete sooritamine on pigem kõrvaltegevus;
Madalat rahapesu ja terrorismi tõkestamise riski kinnitab ka riiklik riskihinnang.12 Tulenevalt
piiratud pädevusest ning väga konkreetsest kontrollivaldkonnast, ei ole RAB-ile mõistlik lisada
täiendavaid järelevalveülesandeid HLÜ-de suhtes. Finantsteenuste osutajate sisulist tegevust ning
seadusest kinnipidamist kontrollib Finantsinspektsioon ning vastavate täiendavate
finantsjärelevalve alaste kohustuste lisamine RAB-ile tooks kaasa dubleerimise kahe ametiasutuse
vahel ning RAB-i põhifunktsioonide hägustamise.
Lisaks RAB-ile, ei ole Eesti Pangale esitatav aruandlus piisav järelevalve tegemiseks ega
probleemide ennetamiseks ning Eesti Pangal ei ole ka sellist kohustust.
Muu hulgas on tehtud ka ettepanekuid tõmmata joon traditsiooniliste ja ühistute algsest ideest
võõrdunud hoiu-laenuühistute vahele ning nõuded kehtestada vaid viimastele. Seadusega on
keeruline või sisuliselt võimatu paika panna, millised on „traditsioonilised“ hoiu-laenuühistud, kus
liikmetel on juhtimises/kontrollimises teatud roll olemas ja millised pigem toimivad tavapäraste
„laenukontoritena“, kus liikmetel puudub igasugune roll juhtimises ja kontrollis. Samuti ei saa
seadusega suunata ühistute liikmeid olema aktiivsemad või võtma endale rolli ühistu juhtimises
või kontrollimises, kui liikmed seda ise teha ei soovi. Seega ei ole võimalik niimoodi nõudeid
seaduses sätestada.
Üleminekuperioodil (2025. aasta 1. november–2028. aasta 31. detsember) on ühistutel õigus
tegeleda samade tegevustega, millega ühistu on varasemalt tegelenud, välja arvatud uute hoiuste
kaasamisega, uute hoiuselepingute sõlmimisega, olemasolevate hoiuselepingute pikendamisega
ning hoiuste intressimäärade reklaamiga. Lubatud tegevusteks on valuutavahetus, juriidilistele
isikutele laenude väljastamine, olemasolevate lepingute haldamine ning makseteenuste
pakkumine, kui ühistu on varasemalt vastava krediidiandja või makseasutuse loa
Finantsinspektsioonilt saanud.
Eelnõu väljatöötamisel kaaluti põhjalikult ka hoiu-laenuühistute viimist Finantsinspektsiooni
järelevalve alla muul kujul. Esialgses eelnõus oli ette nähtud, et kui HLÜ kaasatud hoiuste maht
on üle 5 mln euro või liikmete arv on üle 3 000 liikme, siis üksnes sel juhul tuleb HLÜ-l taotleda
Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse (ühistupanga) tegevusluba ja üksnes sellistele ühistutele
oleks kohaldunud krediidiasutuste suhtes kehtiv regulatsioon. Siiski leiti, et sellise künnise
sätestamine oleks mõnevõrra kunstlik ja allapoole seda künnist jäävate ühistute puhul oleks
jätkuvalt küsimus, et kuidas efektiivselt tagada vastavate nõuete täitmine.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonnajuhataja asetäitja
Thomas Auväärt ([email protected], 611 3633) ning sama osakonna nõunikud Kristen Leppik
12 2015. aastal hindasid Rahandusministeerium ja Rahapesu Andmebüroo hoiu-laenuühistute haavatust rahapesu ja
terrorismi rahastamise suhtes madalaks. Kättesaadav: https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2022-
02/Moodul%206_Teised%20finantsteenuste%20pakkujad_kokkuv%C3%B5te_avalik.pdf, lk 17. 2022. aastal leiti
samuti, et rahapesu ohutase finantssektoris, sealhulgas hoiu-laenuühistutes on madal. Kättesaadav:
https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2022-02/5.%20Finantssektor.pdf, lk 6.
10
(lahkus Rahandusministeeriumist 2023. aastal) ja Anastasia Nõmmik ([email protected],
5854 5096).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje
Lilover (lahkus Rahandusministeeriumist 2025. aastal). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti
kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, kuid sisaldub eelmise Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammis (aastate 2023–2027 kohta).13 Selle punkti 11.9 kohaselt (mis puudutab
eelkõige inimeste sattumist ebaõiglastesse võlaskeemidesse või täpsemalt selle ennetamist) peab
rahandusminister esitama valitsusele hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Rahandusministeeriumi finantspoliitika programmis14 on lisaks märgitud, et
Rahandusministeerium kaalub hoiu-laenuühistute regulatsiooni võimalikku muutmist, et tagada
hoiustajate suurem kaitse ja suurem kontroll ühistute üle.
Eelnõuga muudetakse:
1) hoiu-laenuühistu seaduse redaktsiooni RT I, 11.10.2024, 6;
2) krediidiandjate ja vahendajate seaduse (edaspidi ka KAVS) redaktsiooni RT I, 11.10.2024, 12;
3) krediidiasutuste seaduse (edaspidi ka KAS) redaktsiooni RT I, 03.12.2024, 12;
4) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (edaspidi ka MERAS) redaktsiooni RT I, 11.10.2024,
16;
5) maksualase teabevahetuse seaduse (edaspidi ka MTVS) redaktsiooni RT I, 02.05.2024, 9;
6) pandikirjaseaduse (edaspidi ka PandiKS) redaktsiooni RT I, 04.07.2024, 20;
7) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi ka RahaPTS) redaktsiooni RT
I, 14.03.2025, 23;
8) reklaamiseaduse (edaspidi ka RekS) redaktsiooni RT I, 20.11.2024, 5;
9) tulundusühistuseadust (edaspidi ka TÜS) RT I, 23.12.2022, 32.
Eelnõul on seos Euroopa Liidu õigusega, täpsemalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega
(EL) nr 575/2013 (edaspidi ka kapitalinõuete määrus või CRR)15 ja Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiviga 2013/36/EL (edaspidi ka pangandusdirektiiv või CRD)16.
13 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027. Kättesaadav:
https://valitsus.prelive.vportal.ee/media/6186/download 14 Rahandusministeeriumi finantspoliitika programm 2022–2025. Kättesaadav:
https://www.fin.ee/media/5681/download 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes
kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012. Kättesaadav: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013R0575-20240709 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013. aasta mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse
alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi
2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ. Kättesaadav: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013L0036-20241230
11
Sisuliselt on HLÜ-d saanud eriõiguse kaasata hoiuseid (hoiuste kaasamine on Euroopa Liidu õiguse
kohaselt lubatud üldjuhul üksnes krediidiasutustele ehk pankadele). EL-s reguleerivad pangandust
ja hoiuste kaasamist peamiselt kapitalinõuete määrus (CRR) ja pangandusdirektiiv (CRD).
CRD artikli 9 lõige 1 sätestab, et avalikkuselt (ingl. k. public) hoiuste kaasamine on lubatud üksnes
krediidiasutustele.17 Eeltoodud reeglit ei kohaldata siiski siseriiklikus või EL õiguses selgelt
sätestatud juhtudel, tingimusel et kõnealuste toimingute suhtes kohaldatakse hoiustajate ja
investorite kaitsmiseks mõeldud eeskirju ja järelevalvet. Samas võib riigisiseses õiguses sätestada,
kellel on õigus avalikkuselt hoiuseid vastu võtta, s.t. need ei pea olema ainult pangad.18 CRD artikli
2 lõike 5 punkt 7 näeb ette, et Eesti hoiu-laenuühistutele CRD-d ei kohaldata ehk nad on välistatud
pankade kapitalinõuete regulatsiooni (CRR/CRD) kohaldamisalast.19 Samas selle jaoks, et HLÜ
tegevus oleks kooskõlas EL õigusega, peab HLÜ hoiuseid kaasama viisil, et seda ei saaks käsitleda
hoiuste kaasamisena avalikkuselt. Ehk seadusega tuleb ette näha, et HLÜ-d saaksid hoiuseid
kaasata piiratud viisil võrreldes pankadega, s.t. HLÜ-d ei saa hoiuseid kaasata avalikkuselt.
Siiski vaadates praktikat, siis ei saa olla kindel, et reaalses elus vastab Eesti hoiu-
laenuühistute tegevus Euroopa Liidu õigusele – sisuliselt võib ühistu liikmeks saada igaüks
ja seeläbi võiks asuda seisukohale, et hoiuseid kaasatakse kaudselt ikkagi avalikkuselt.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104
punktist 14 tulenevalt Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest eelnõuga lisatakse hoiu-laenuühistu
seadusesse hoiu-laenuühistu pankrotimenetlust reguleerivad (kohtumenetlusega seonduvad)
sätted.
2. Seaduse eesmärk
2.1. Kehtiv regulatsioon
HLÜS § 3 lõike 2 kohaselt on HLÜ tulundusühistu. Nagu eespool märgitud, siis vastavalt TÜS §
1 lõikele 1 on tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete
majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. See põhimõte kehtib ka hoiu-laenuühistute ja
ühistupankade suhtes. Sellest tulenevalt ei ole HLÜ-de peamine eesmärk kasumi teenimine, vaid
oma liikmete majanduslikke huvide toetamine ja soodustamine läbi ühistegevuse. Klassikaliselt on
HLÜ-de klientideks/liikmeteks erinevate riikide näitel eelkõige eraisikud. Peamise
finantsteenusena kaasatakse liikmetelt hoiuseid ja neile väljastatakse krediite, mis reeglina ei hõlma
hüpoteekkrediite.
17 Artikli 9 lõige 1: Member States shall prohibit persons or undertakings that are not credit institutions from
umbesrrying out the business of taking deposits or other repayable funds from the public. 18 „Ilma et see piiraks riigisiseses õiguses olemasolevaid määratlusi, hõlmab mõiste „avalikkus” usaldatavusjärelevalve
kontekstis teatavat kaitset füüsilisele või juriidilisele isikule, kes usaldab oma vahendid järelevalve alla mittekuuluvale
üksusele, kelle majanduslik usaldusväärus ei ole kindlaks tehtud. Seega võib „avalikkuse” mõistest välja jätta teatud
grupid, kelle puhul ei peeta sellist kaitset vajalikuks. Nende hulka kuuluvad näiteks isikud, kellel on (isiklikud) sidemed
ettevõttega, kellele nad oma raha usaldavad ja kelle majanduslikku usaldusväärsust nad suudavad seega hinnata, või
professionaalsed turuosalised, kellel on piisavalt teadmisi ja vahendeid vastaspoole seisukorra väljaselgitamiseks.“
Kättesaadav:
https://www.bankingsupervision.europa.eu/ecb/pub/pdf/ssm.201803_guide_assessment_credit_inst_licensing_appl.et
.pdf?09f0umbes70d52890123cb207c890ac84a2
19 Artikli 2 lõike 5 punkt 7: „5. This Directive shall not apply to the following: … (7) in Estonia, the 'hoiu-laenuühistud',
as cooperative undertakings that are recognised under the 'hoiu-laenuühistu seadus'“.
12
HLÜ-d pakuvad teenust seega otseselt oma liikmetele või teevad äri oma liikmetega. Selle sektori
põhieesmärgiks on läbi sotsiaalse kaasamise finantsteenustele ligipääsu võimaldamine konkreetselt
oma liikmetele ning laiemalt oma liikmete heaolu suurendamine, mitte esmajoones hoiu-
laenuühistu ärikasumlikkuse tõstmine. HLÜ tegevust juhivad ja kontrollivad üldjuhul ühistu
liikmed ise (nn sotsiaalse kontrolli põhimõte). Ühtlasi aitavad HLÜ-d oma liikmetel suurendada
finantsteadmisi ja annavad neile asjakohaseid majandusnõuandeid. Kuid olenevalt kultuurilisest,
sotsiaalsest, poliitilisest ja majanduslikust taustast, on selliste ühingute areng ja regulatsioonid
riigiti väga erinevad.
Rahvusvaheliselt tuntakse nii hoiu-laenuühistuid (ingl. k. savings and credit co-operative) kui
krediidiühistuid (ingl. k. credit union), kusjuures nende tegevusel on mõnevõrra erinev tähendus.
Mõlema termini kasutus ei ole järjekindel ja sisustatakse riigiti erinevalt. Terminit „credit union“
kasutatakse eelkõige anglo-ameerika õigussüsteemiga riikides, kus ühistud on 19. sajandi lõpus ja
20. sajandi alguses saanud alguse ettevõtjate või nende ametiühingute algatusel töötajatele
soodsatel tingimustel laenude andmisest.20 Lihtsustatult tegutsevad HLÜ-d justkui sarnaselt
pankadega, kuid võivad hoiuseid vastu võtta üksnes oma liikmetelt, kes on üldjuhul koondunud
teatud kogukonnana või territoriaalse tegevuse põhimõtte alusel.
Kui Eesti õiguse kohaselt tegutsevad HLÜ-d reeglina ühe kohaliku omavalitsusüksuse
territooriumil või moodustatakse töö-, teenistus- või kutsealase või mõnel muul ühiste
majanduslike huvide põhimõttel, siis ühistupangad on märksa laiema ampluaaga (üldjuhul ingl. k.
co-operative banks) ja pakuvad finantsteenuseid laiemale ringile isikutele.
Eestis reguleerib HLÜ-de tegutsemist 1999. aasta 2. veebruaril vastuvõetud hoiu-laenuühistu
seadus. Küsimustes, kus HLÜS ei näe regulatsiooni ette, tuleb kohaldada TÜS-i. HLÜ on HLÜS-i
kohaselt tulundusühistu vormis tegutsev finantseerimisasutus, mille peamine ja püsiv tegevus on
erinevate finantsteenuste osutamine eelkõige oma liikmetele.
Lisaks võib HLÜ-le kohalduda ka MERAS, KAVS, MTVS ja võlaõigusseadus (edaspidi ka VÕS).
MERAS kohaldub juhul, kui HLÜ soovib osutada makseteenuseid (raha ülekandmist jms). MTVS
seab HLÜ-dele kohustuse jagada maksualast teavet. VÕS kohaldub juhul, kui HLÜ väljastab laene
tarbijatele ehk füüsilistele isikutele (kohaldatakse VÕS-i tarbijakrediidi alaseid sätteid).
MERAS-e alusel tegutseb kaks ühistut ehk nad on saanud Finantsinspektsiooni käest vastava
tegevusloa ja võivad osutada teatud ulatuses makseteenuseid.21 Lisaks tegutseb üks HLÜ veel
makseagendina.
Krediidiandja tegevuslubasid Finantsinspektsioon seni ühistutele väljastanud ei ole, kuigi praktikas
ühistud oma liikmetest füüsilistele isikutele (sisuliselt tarbijatele) laene väljastavad. Seda aga
põhjusel, et KAVS kohaldub HLÜ-dele üksnes juhul, kui HLÜ liikmete arv on suurem kui 3 000
liiget ja HLÜ laenude intressimäärad ei ületa kommertspankade tarbimislaenude keskmist
intressimäära (lihtsustatult).
20 Esimesed hoiu-laenuühistute eelkäijad, säästukassad ja krediidiühistud, tekkisid Eestis 19. sajandi alguses, kuid
üldtuntud dateeringu järgi peetakse Eesti rahvusliku ühistegevuse ja ühistupanganduse sünnidaatumiks aastat 1902,
mil Jaan Tõnissoni eestvedamisel asutati Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisus. Esimese Maailmasõja alguseks ulatus
hoiu-laenuühistute arv Eestis 84 ühistuni, kelle turuosa panganduses oli 52%. 21 https://www.fi.ee/et/makseteenused/makseasutused
13
HLÜ-d on RahaPTS mõistes kohustatud isikud, kes on kohustatud järgima RahaPTS-i norme.
Vastavalt RahaPTS §-le 70 on finantseerimisasutusel, kes ei pea taotlema Finantsinspektsioonilt
tegevusluba (sealhulgas üldjuhul HLÜ-d), kohustus taotleda finantsteenuste osutamiseks
tegevusluba RAB-ilt. RAB-i antud tegevusload on kantud avalikult kättesaadavasse
majandustegevuse registrisse. Nagu eespool juba rõhutatud – RAB ei tee ühistute üle
finantsjärelevalvet.
Samuti peavad HLÜ-d esitama Eesti Pangale regulaarselt aruandeid statistika kogumise
eesmärgil.22
Kui HLÜ näol on tegemist finantseerimisasutusega, siis ühistupank, nagu nimigi juba ütleb (pank),
on Eesti õiguse kohaselt krediidiasutus. Ühistupankadele kohaldatakse suures osas KAS-i teatud
ulatuses (eelkõige ühistu üldjuhtimise korralduse osas), aga kohalduvad ka HLÜS ja samuti TÜS.
Vastavalt KAS §-le 41 võib ühistupanga muuhulgas asutada ka hoiu-laenuühistute ühinemisel.
Peale taasiseseisvumist ei ole Eestis siiani ükski isik ühistupanga tegevusluba
Finantsinspektsioonilt saanud.
Tabel 1. Krediidiasutuste ja HLÜ-de võrdlus lihtsustatud kujul (vastavalt kehtivale
regulatsioonile)
Krediidiasutus (sealhulgas
ühistupank) Hoiu-laenuühistu
Finantsinspektsiooni
tegevusluba
jah ei
Rahapesu Andmebüroo
tegevusluba
ei (kuid pankadel kohustus
teavitada RABi nn kahtlastest
tehingutest)
jah
Riiklik finantsjärelevalve jah ei
Hoiuste kaasamine avalikkuselt lubatud üksnes oma liikmetelt
Hoiuste tagamine riiklik, Tagatisfond (hoius
üldjuhul tagatud kuni 100 00
euro ulatuses)
eraõiguslik SA Hoiuste
Tagamise Fond (samas on
sellega liitunud alla poole
ühistutest)
Maksustamine hoiuste puhul on võimalik
intressitulu pealt tekkivat
maksukohustust edasi lükata
(läbi investeerimiskonto
režiimi)
tulumaksutagastus
eluasemelaenude intressidelt
maksustamise erisusi võrreldes
teiste äriühingutega ei ole
2.2. Hoiu-laenuühistute varade maht, liikmete arv ja muud olulised näitajad
22 Eesti Pank. Eesti Pangale esitatavad hoiu-laenuühistute aruanded. Kättesaadav:
https://www.eestipank.ee/statistika/hoiu-laenuuhistute-aruandlust-kehtestavad-maarused
14
Nagu eespool märgitud, siis tegutseb Eestis hetkel 12 ühistut. HLÜ-d on loonud ka oma erialaliidu
– Eesti Hoiu-laenuühistute Liit (HLÜL), kuhu kuulub Liidu andmete kohaselt vaid seitse hoiu-
laenuühistut.23
Eesti finantsturg on panganduskeskne, s.t. alternatiivsed kapitali kaasamise mahud on pankade
varadega võrreldes üsna väikesed. Hoiu-laenuühistute kaasatud hoiuste maht on umbkaudu alla
0,5% pankade kaasatud hoiuste mahust (arvestades eraisikute ja reaalsektori ettevõtete hoiuseid).
2025. aasta märtsi lõpu seisuga oli HLÜ-del liikmeid kokku 12 172 ja varade maht kokku 137 mln
eurot, kus eraisikutelt oli hoiuseid kaasatud 88 mln euro ja reaalsektori ettevõtjatelt 13 mln
ulatuses.24 Nagu järgmiselt jooniselt näha, siis viimaste aastate lõikes on kasvanud tähtajaliste ehk
pikemaajalise tähtajaga hoiuste osakaal. Tähtajaliste hoiuste osakaal eraisikute hoiustes oli 98,5%.
Joonis 2. Hoiu-laenuühistute eraisikutelt kaasatud hoiuste jääk tähtaja järgi (allikas: Eesti
Pank)25
Eeltoodud jooniselt on näha, et umbes 45,4% eraisikutest liikmete hoiustest on suhteliselt
lühiajalised ehk alla ühe aastase tähtajaga. Ühe kuni kahe aastased hoiused moodustavad 26,6%
eraisikute hoiuste portfellist. Hoiu-laenuühistute hoiuste pealt makstav intress on olnud ajalooliselt
kogu aeg kõrgem võrreldes pankadega. Näiteks eraisikute uute tähtajaliste ja säästuhoiuste
keskmine intressimäär oli 2024. aasta septembri lõpus 7,07%, mis on nüüd langenud 6,63% peale
2025. a. märtsi lõpu seisuga.
Teisalt, mis puudutab laenamist, siis suur osa laene läheb just ettevõtjatele – 2024. aasta septembri
lõpu seisuga oli äriühingutele antud laenude jääk 83 mln eurot, mis 2025. a. märtsi lõpuks on
langenud 78 mln euro peale. Eraisikutele antud laenude suurus oli seevastu 27 mln eurot. Järgmiselt
jooniselt on näha, et laenusaajate hulgas domineerivad kinnisvaraettevõtjad – neile antud laenude
jääk oli 2025. aasta märtsi lõpus 35 mln eurot. Majapidamistele antud uute laenude keskmine
23 Eesti Hoiu-laenuühistute Liit. Kättesaadav: https://hoiu-laenu.ee/liikmed/ teave sellel kodulehel on tõenäoliselt
uuendamata. 24 Eesti Panga statistika. Kättesaadav: https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/149/r/1075/924 25 Eesti Panga statistikateade. Kättesaadav: https://www.eestipank.ee/press/statistikateade-hoiu-laenuuhistute-arv-
vahenes-aastaga-kuue-vorra-31102024
15
intressimäär oli 9,5%. Ettevõtetele antud uute laenude keskmine intressimäär oli madalam ehk
11,01%.
Joonis 3. Hoiu-laenuühistute poolt ettevõtetele väljastatud laenud (allikas: Eesti Pank)
2.3. Kehtiva regulatsiooni ja plaanitava seaduseelnõu võrdlus
Järgmises tabelis on kirjeldatud peamisi muudatusi, mis eelnõuga kaasnevad võrreldes kehtiva
regulatsiooniga.
Tabel 2. Olulisemad muudatused võrreldes kehtiva seadusega ja eelmise eelnõu versiooniga
KEHTIV
REGULATSIOON
2020. AASTA
KOOSKÕLASTAMIS
E LÄBINUD
EELNÕU
VERSIOONIGA
PLAANITUD
MUUDATUS
UUS EELNÕU
1. KOHUSTUS
TAOTLEDA FI-LT
TEGEVUSLUBA
Kui HLÜ liikmete arv
üle 3 000, siis tuleb
taotleda FI-lt
krediidiandja
tegevusluba.
Kui HLÜ osutab
makseteenuseid, siis
tuleb samuti taotleda FI
tegevusluba.
Kui kaasatud hoiuste
maht on vähemalt 5 mln
euro või liikmeid
vähemalt 3 000, siis
tuleb taotleda
krediidiasutuse
tegevusluba. Sellisel
juhul kohaldub
krediidiasutuste
seaduses sätestatu,
sealhulgas ka FI
järelevalve.
Uue eelnõu versiooni
kohaselt tuleb
tegutsevatel ühistutel
hiljemalt 2028. aasta. 31.
detsembriks:
a) taotleda panga või
ühistupanga
tegevusluba;
b) jätkata tavalise
tulundusühistuna
(ilma hoiuseid
kaasamata) ja lisaks
16
on võimalus osutada
makseteenuseid või
anda tarbijakrediiti
kui selleks on vastav
FI tegevusluba;
c) oma tegevus
lõpetada.
2. HLÜ
MOODUSTAMISE
ALUSED
HLÜ tuleb moodustada
territoriaalsuse
põhimõttel (s.t. HLÜ
peab tegutsema ühe
KOV-i või omavahel
piirneva mitme HLÜ
haldusterritooriumi).
Ühiste majanduslike
huvide põhimõttel
moodustatud hoiu-
laenuühistul võib olla
kuni 1000 liiget.
Territoriaalsuse
põhimõte kaotatakse,
kuid isik peab näitama
HLÜ liikmeks astumisel
oma põhjendatud huvi.
Liikmelisuse ülempiir
kaotatakse kui ühistu
moodustatakse ühiste
majanduslike huvide
põhimõttel
Ei ole muudetud
võrreldes esimese
eelnõu versiooniga.
3. SISSEASTUMIS-
MAKSU JA
OSAMAKSU SUURUS
Sisseastumismaks peab
olema vähemalt 6 eurot.
Osamaks peab olema
vähemalt 30 eurot.
Sisseastumismaks peab
olema vähemalt 35
eurot.
Osamaks peab olema
vähemalt 50 eurot.
Sisseastumismaks
peab olema vähemalt
40 eurot ning
osamaks 50 eurot.
Need nõuded kehtivad
ajutiselt kuni 2028.
aasta. 31. detsembrini.
Edaspidi kohaldatakse
ühistupanga tegevusele
KAS-is sätestatut.
4. LIIKMELISUS Kehtiv seadus ei sätesta
üheselt, kas HLÜ võib
osutada teenuseid
üksnes Eesti
territooriumil.
Enne liikmeks astumist
kohustub HLÜ välja
selgitama isiku
põhjendatud huvi HLÜ
liikmeks saamisel.
Nähakse ette, et HLÜ
saab teenuseid osutada
üksnes Eestis, sealhulgas
ei saa asutada filiaali
teisest riigis ega osutada
teenuseid piiriüleselt.
Ei ole muudetud
võrreldes esimese
eelnõu versiooniga.
5. OSALUSE
OMANDAMINE
Osaluse omandamine
krediidiasutuses või
teises
finantseerimisasutuses ei
ole piiratud.
Võimaldatakse üksnes
kuni 10%-list osaluse
omandamist
krediidiasutuses või
Vastavat nõuet on
võrreldes eelmise eelnõu
versiooniga leevendatud
– HLÜ võib omada kuni
20%-list otsest või
17
teises
finantseerimisasutuses.
kaudset osalust
krediidiasutuses või
teises
finantseerimisasutuses
ning piiramatut osalust
tütarfirmana
ühistupangas,
krediidiandjas või -
vahendajas ja
makseasutuses.
6. LAENAMINE JA
HUVIDE KONFLIKT
Laenamine HLÜ
liikmetele ei või olla üle
20 korra suurem
osamaksust või 20%
HLÜ omakapitalist.
Laenamine HLÜ
liikmetele ei või olla üle
10 korra suurem
osamaksust või 10%
HLÜ omakapitalist;
Laenamine HLÜ
juhtidele või seotud
isikutele ei või olla
suurem kui 5 korda
osamaksust või 5%
HLÜ omakapitalist;
Laenamine
krediidiasutusele või
teisele
finantseerimisasutusele
või samasse gruppi
kuuluvatele isikutele on
keelatud.
Kehtivas õiguses
sätestatu jäetakse
laenupiirangute osas
muutmata;
Võrreldes eelnõu
esimese versiooniga
juhtidele või seotud
isikutele laenamise
nõuded ei muudeta.
Laenamise nõuet
krediidiasutusele või
teisele
finantseerimisasutusele
või samasse gruppi
kuuluvatele isikutele on
leevendatud võrreldes
eelmise eelnõu
versiooniga ehk
laenamine nendele
isikutele on lubatud,
kuid kogumina ei või
olla need laenud
suuremad 20% kõikidest
laenudest.
Need nõuded kehtivad
ajutiselt kuni 2028. aasta
31. detsembrini.
Edaspidi kehtivad need
osaliselt üksnes
ühistupangale vastavalt
KAS-s sätestatule.
7. KAPITALI SUURUS Osakapitali suurus peab
olema vähemalt 31 950
eurot.
Osakapitali suurus peab
olema vähemalt 50 000
eurot.
Osakapitali suuruse
nõuet on tõstetud
võrreldes varasema
18
Äriregistri teavitamine
kapitali muutmisest
teavitamine on koormav
(liiga jäik).
Äriregistri teavitamine
kapitali muutmisest
muutub paindlikumaks
(minimaalselt kord
aastas).
eelnõu versiooniga – see
peab olema vähemalt
125 000 eurot.
See nõue kehtib ajutiselt
kuni 2028. aasta. 31.
detsembrini. Siis enam
hoiu-laenuühistu vormis
jätkata ei saa.
8.
LIKVIIDSUSNÕUDED
Nõue hoida 5%
vähemalt
krediidiasutuste
hoiustes.
Nõue hoida vähemalt
10% oma liikmete
hoiuste summast Eesti
või lepinguriigi
krediidiasutuse hoiustes.
Krediidiasutuse hoiuse
asemel võib HLÜ vara
hoida muus likviidses
varas (näiteks
lühiajalistes
väärtpaberites).
Nähakse ette täiendavad
nõuded likviidsuse
tagamiseks.
Need nõuded on
võrreldes varasema
eelnõu versiooniga
jäänud samaks, kuid
täpsustatud on
likviidsuse tagamise
nõudeid, sealhulgas
stressiolukorra mõistet.
Need nõuded kehtivad
ajutiselt kuni 2028.
aasta. 31. detsembrini.
Peale seda kehtivad
need nõuded teistsugusel
kujul ühistupankadele
vastavalt KAS-s
sätestatule.
9. KREDIIDI-
VÕIMELISUSE
HINDAMINE
Täpsed nõuded isiku
krediidivõimelisuse
hindamiseks puuduvad.
Nähakse ette detailsed
nõuded, kuidas isiku
(eelkõige füüsilisest
isikust laenuvõtja)
krediidivõimelisust
hinnata.
Võrreldes eelnõu
esialgse versiooniga on
täpsustatud nõudeid
krediidivõimelisuse
hindamisele.
10. NÕUDED
JUHTORGANI
LIIKMETELE
Sobivusnõuded juhtide
osas üsna üldsõnalised.
Minimaalselt kolm liiget
juhatuses.
Nähakse ette
detailsemad
juhtimisnõuded
juhtidele, sealhulgas
nõue oma sobivust HLÜ
liikmetele tõestada.
Minimaalselt kaks liiget
juhatuses.
Ei ole muudetud
võrreldes esimese
eelnõu versiooniga.
11. JUHTIMINE
NÕUKOGU/VOLINIKE
TASANDIL
HLÜ juhtimine
nõukogu/volinike poolt
on eraldiseisvalt
reguleerimata.
Nähakse ette, et
põhikirjaga on võimalus
üle anda üldkoosoleku
pädevus volinike
koosolekule.
Üldkoosoleku pädevuse
üle andmine volinike
koosolekule põhikirja
alusel on lubatud kui
HLÜ-l on vähemalt 250
liiget (eelmises
versioonis oli see 500).
19
Volinike koosoleku
puhul peab HLÜ-l olema
vähemalt 20 volinikku.
Üks volinik mitte enam
kui 50 liikme kohta.
Liige saab ise enda
esindajat (volinikku)
valida.
Volinikele kehtivad nn
kõrgendatud nõuded.
Volinike koosoleku
puhul peab HLÜ-l olema
vähemalt 20 volinikku.
Üks volinik mitte enam
kui 25 liikme kohta.
Sõnaselge välistus – ei
tohi luua teistsugust
volinike koosoleku
süsteemi kui on HLÜS-
is sätestatud.
12. SISEMINE JA
VÄLIMINE
KONTROLL
Revisjonikomisjonile on
ette nähtud sisemised
kontrolliülesanded.
Välisaudiitori roll on
sõnastud üldsõnaliselt.
Vastavuskontroll
asendab
revisjonikomisjoni,
nähakse detailselt ette
kuidas vastavuskontrolli
tuleb teostada ja kelle
ees on vastavuskontrolli
teostaja
aruandluskohustuslane.
Välisaudiitori poolt
läbiviidavat auditit
täpsustatakse.
Võrreldes eelnõu
esimese versiooniga, on
otsustatud loobuda
vastavuskontrolli
nõudest, kuid
revisjonkomisjoni suhtes
kehtivaid nõudeid on
täiendatud.
Need nõuded kehtivad
ajutiselt kuni 2028.
aasta. 31. detsembrini.
Peale seda kehtivad
need nõuded teistsugusel
kujul ühistupankadele
vastavalt KAS-s
sätestatule.
13. LIIKMETELE
TEABE ANDMINE JA
LIIKMETE ÕIGUSED
Liikmetele teabe
andmise kohustused on
väga üldsõnalised.
Nähakse detailselt ette,
millest tuleb liiget
teavitada, samuti liikme
õigus ise küsida infot
jms.
Majandusaasta aruanne
ja põhikiri tuleb
avalikustada HLÜ
asukohas ja veebilehel.
Liikmetel on õigus saada
mõistliku tasu eest
nimetatud dokumente
paberkandjal.
Võrreldes eelnõu
eelmise versiooniga on
täiendatud teavet ja
dokumente, mida HLÜ
liikmel on võimalik
HLÜ-lt välja nõuda,
sealhulgas
ebatõenäoliselt
laekuvate nõuete summa
ning HLÜ bilansi- ja
kasumiaruanded viimase
12 kuu kohta.
Samuti saab liige küsida,
kes on teised HLÜ
liikmed.
20
Lisaks saavad liikmed
panna väiksema
kvoorumiga
ettepanekuid/teemasid
ühistu üldkoosoleku
päevakorda.
Need nõuded kehtivad
ajutiselt kuni 2028.
aasta. 31. detsembrini.
Peale seda kehtivad
need nõuded teistsugusel
kujul ühistupankadele
vastavalt KAS-s
sätestatule.
2.4. Eelmiste eelnõude versiooni kohta laekunud tagasiside
Nagu varasemalt märgitud, viis Rahandusministeerium viis 2017. aastal läbi avaliku
konsultatsiooni (s.t. avalikustas VTK)26, selgitamaks välja, kas ja kuidas kehtivat regulatsiooni
muuta. Kui riiklikud institutsioonid (Eesti Pank, Finantsinspektsioon, Justiitsministeerium jt)
pooldasid kehtiva regulatsiooni muutmist, sealhulgas ka teatud kujul järelevalve kehtestamist, siis
HLÜ-de seisukohad olid pigem vastandlikud – märgiti, et kehtivat regulatsiooni ei maksaks
ülemäära palju muuta, kuid samas tunnistati, et teatud muudatusi oleks siiski vaja. 2019. aastal
esitas Eesti Hoiu-laenuühistute Liit ise Rahandusministeeriumile pöördumise, milles viidati, et
mõni HLÜ ei pea kehtivatest „mängureeglitest“ kinni. 2019. aasta oktoobris kohtusid eelnõu
ettevalmistajad HLÜL-i liikmetega, et tutvustada ja arutada võimalikke muudatusi HLÜ-de
kehtivas regulatsioonis.
Rahandusministeerium esitas 8. oktoobril 2020. aastal arvamuse avaldamiseks hoiu-laenuühistu
seaduse muutmise eelnõu.27 2020. aasta 18. novembris toimus ka eelnõu arutamise tarvis ümarlaud
HLÜ-de, Eesti Panga, FI jt seotud osapooltega. Kuna siiski sobivat kompromissi ei leitud ja ei
olnud ka otseselt poliitilist huvi, siis eelnõu menetlus toona peatus.
Järgmises tabelis on esitatud 27. detsembril 2022. aastal kooskõlastusele esitatud eelnõu versiooni
kohta esitatud tagasiside. Kokkuvõttes – teatud ühistud olid kategooriliselt kõigele vastu, osad
ühistud mõningaid muudatusi pooldasid, mõni sealhulgas ka vähemalt kaudselt ühistupangaks
hakkamise ideed. Eesti Pank, FI ja Eesti Pangaliit pooldasid põhimõtteliselt eelnõuga pakutud
lahendust. Justiitsministeerium viitas eelkõige sellele, et eelnõus olev nõue kujundada ennast
ümber ühistupangaks on märkimisväärne põhiseaduslik riive (samale asjale juhtis tähelepanu ka
õiguskantsler).
Tabel 3. Tagasiside 2022. aasta eelnõu versiooni kohta
Tagasiside andja Kokkuvõte tagasisidest
26 Kättesaadav: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6253c3e0-5450-4f99-bd62-ebeb98d1d96f#Qym1ZvzJ 27 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/efbe20d3-5d14-417f-a53d-0b4f3da166be
21
Finantsinspektsioon Sisuliselt esitas FI üksnes tehnilised kommentaarid HLÜS-i kohta. Ainuke
põhimõttelisem kommentaar – ühistupankade aktsiakapital peaks olema
minimaalselt 5 mln eurot (nagu kommertspankadel) ehk ei toeta 1 mln euro suurust
osakapitali erisust (või erisus võib kõne alla siis kui ühistupanga tegevust
piiratakse – näiteks juhul kui ühistupank ei või tegutseda välisriigis). Siiski on FI
võtnud nüüdseks jõulisema seisukoha – meedias avaldatud artikli kohaselt pooldab
FI seda, et ühistud peaksid ennast edaspidi kujundama ümber ühistupankadeks.28
Eesti Pank Toetab eelnõu kiiret vastuvõtmist. Pooldavad seda, et ühistud peaksid hakkama
ühistupankadeks või oma tegevuse lõpetama. Üleminekuperiood on liiga pikk –
võiks olla kaks aastat lühem ehk ühistud peaksid panga loa saama hiljemalt 2025.
aasta 31. detsembriks. Enne seda peaksid need ühistud, kes annavad tarbijatele
laenu, taotlema FI-lt krediidiandja tegevusloa.
Justiitsministeerium Justiitsministeerium esitas mitmeid tehnilisi ja sõnastuslikke ettepanekuid.
Muuhulgas leiti, et sel eelnõu versioonil võib olla märkimisväärne põhiseaduslik
riive ja seega põhiseaduspärasuse analüüsi tuleb täiendada ning põhjendada, miks
vähem piiravad meetmed ei võimalda eesmärki saavutada. Lisaks oli
ministeeriumil ka mitu andmekaitset puudutavat märkust ning tähelepanek
karistusõiguse valdkonnast.
Õiguskantsler Sarnased seisukohad Justiitsministeeriumiga. Tuleks põhjalikumalt analüüsida,
kas eelnõus sisalduv on ikka kooskõlas põhiseadusega ning kas ühistupangaks
hakkamise asemel ei ole vähem n-ö koormavamaid alternatiive.
Audiitorkogu Leiavad, et seadusesse tuleb lisada HLÜ-dele kohustus tellida audiitorilt eritöö,
sest audiitor ei saa omal initsiatiivil klienti kontrollima minna (s.t. selleks
perioodiks kui ühistu veel ei ole ühistupank). Lisaks audiitori poolt kontrollitavad
kriteeriumid tuleb seaduse tasandil täpsemalt määratleda.
Eesti HLÜ Liit Eelnõu ja seotud menetlus on vastuolus Vabariigi Valitsuse kaasamise hea tavaga.
Riigi institutsioonid ei ole vaatamata HLÜ-de pöördumistele suutnud
pahatahtlikkusele piiri panna. Ei toeta eelnõud, kuna soovitakse likvideerida HLÜ
kui ettevõtlusvorm.
Tartu HLÜ HLÜ-de kaasamine eelnõu menetlemisel on olnud näiline ning HLÜ-de
arvamustega ei kavatseta arvestada, sest selleks ei ole aega. Eelnõu jõustumine
sellisel kujul oleks HLÜ-de häving Eestis. Reklaamipiirang on HLÜ-de
diskrimineerimine. Eelnõu menetlemine peab käima kooskõlas Vabariigi Valitsuse
reglemendi ning hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga.
Tallinna HLÜ Soovitakse likvideerida enam kui 200-aastase traditsiooniga ettevõtlusvorm.
Eelnõu ei teeni 2017. aasta VTK-s toodud eesmärke. Ei ole kaalutud kõiki VTK-s
toodud variante HLÜ üle kontrolli tõhustamiseks. HLÜ-de pangaregulatsioonile
allutamine on vastuolus kehtiva regulatsiooniga, Euroopa Liidu õigusega ja
põhiseadusega. Samas on eelnõus palju tervitatavat – usaldusväärsuse tagamise
nõuete täpsustamine, likviidsusnõuded, laenudele esitatavad nõuded,
vastutustundliku laenamise, liikme krediidivõimelisuse hindamise ja volinike
koosoleku sätted.
28 Finantsinspektsiooni blogi. Kättesaadav: https://www.fi.ee/et/blogi/hoiu-laenuuhistud-oige-kujundada-
uhistupankadeks
22
Kehtna HLÜ HLÜ kui ettevõtlusvorm soovitakse kaotada mõne pahatahtliku turuosalise tõttu.
HLÜ-dele ette nähtud viieaastane üleminekuperiood on kättesaamatu väiksematele
HLÜ-dele, ning sisuliselt on aega vaid kolm aastat, sest alates 2026. aastast pole
enam õigust aktiivselt tegutseda (kaasata uusi liikmeid, hoiuseid, või pikendada
lepingute kehtivust).
Intus HLÜ Kevadel tuleks korraldada kohtumised ministeeriumi ja HLÜ-de esindajate vahel,
et mõlemad pooled mõistaksid, mida kavandatavad muudatused ühistute tegevuses
tähendavad. Seadus peaks jõustuma kõige varem 1. jaanuaril 2024. aastal ja
üleminekuaeg peaks olema sellest arvates aasta. Reklaamipiirang on vastuolus
konkurentsi seadusandlusega. Eelnõu ja selle senine menetlus on vale viis niivõrd
oluliste muudatuste tegemiseks.
Raha HLÜ HLÜS jms seadused vajavad küll kaasajastamist, aga tuleks korraldada sisuline
arutelu, kus toimub kõikide osapooltega arvestamine ja sisuliste probleemide
lahendamine. RAB-i teostatav järelevalve ei ole tegelikkuses toiminud. On
kaheldav, kas ükski HLÜ suudaks täita pangale kohalduvaid nõudeid. FI
järelevalve toimimiseks ei pea ühistud tingimata just pangaks hakkama.
Hoiuseintressi reklaami keeld ainult HLÜ-dele loob pankadele eelised, reklaamile
võib luua vastavad tingimused-reeglid. HLÜ-de regulatsioonis tuleks täiendada
olemasolevaid reegleid, et negatiivsed HLÜ intsidendid turul ei korduks.
Kodumaa Kapital
HLÜ
HLÜ-de regulatsioon vajab ajakohastamist. Ühistupank on sarnasem HLÜ-le kui
aktsiapangale, mistõttu tulevikus tuleks tuua ühistupanga sätted HLÜS-i.
Kohalduv ühistupanga regulatsioon peaks olema proportsionaalne, s.t. panga
sätteid ei tohiks kohaldada ühistutele, kes on sadu kordi väiksemad
korporatiivpankadest. HLÜ-de tegevus peab olema rohkem ja selgemalt
reguleeritud. Reklaamipiirang on ebaproportsionaalne ja ebavõrdne.
Kavandatavad likviidsusnõuded ei tohiks muuta HLÜ formaati mitte-elujõuliseks.
Sisseastumismakse ja osamakse suurendamine vajab põhjalikumat analüüsi,
arvestades HLÜ-de pakutavat intressi. Avalikkusele tuleks saata sõnum, et
regulatsiooni uuendamine ei lõpeta ega ohusta, vaid vastupidi tugevdab HLÜ-sid.
Kaubandus- ja
Tööstus-Koda
HLÜ-dega seotud regulatsioone tuleb muuta ning tagada HLÜ-de suurem
läbipaistvus ja HLÜ liikmete tõhusam kaitse. Eesmärkide saavutamine ja
muudatuste tegemine peab olema kooskõlas hea õigusloome põhimõtete ja
erinevaid huvigruppe sisuliselt kaasates. Seda ei ole tehtud, samuti on
mõistetamatu eelnõu kiireloomulisus. Muudatused tuleb läbi arutada HLÜ-dega ja
vajaduse korral teiste huvigruppidega, et leida olemasolevatele probleemidele
mõistlikud lahendused.
Eesti Pangaliit Kõik HLÜ-d tuleb allutada FI järelevalve alla (samas ei ole nende kirjast üheselt
selge, kas ühistud peaksid hakkama tingimata ühistupankadeks). HLÜ-de
järelevalvega seotud kulu ei tohiks kanda teised järelevalvesubjektid. Nagu FI-gi
ei toeta Eesti Pangaliit 1 mln euro suuruse osakapitali erisust. Tagatisfondi kaitse
peaksid saama ainult need ühistud, kes saavad panga või ühistupanga tegevusloa.
Madalama omakapitali määra puhul tuleks luua eraldi osafond ühistupankadele.
Toetab täiendavate nõuete seadmist hoiuse reklaamile.
FinanceEstonia Leiavad, et minimaalset kapitalinõuet võiks veelgi rohkem tõsta, näiteks 100 000
euroni. Arvavad, et kindlasti tuleks HLÜ-d viia mingis vormis FI järelevalve alla.
Restruktureerimise lõpptähtaeg võiks olla lühem kui 5 aastat, näiteks 3-4 aastat.
Leiavad, et selle ajaga on võimalik end ümber kujundada kas pangaks või
krediidiandjaks.
23
Allolevas tabelis on tehtud kokkuvõte kõikide osapoolte arvamusest, kes esitasid oma märkused ja
ettepanekud 20. septembril 2024. aastal teisele kooskõlastusringile esitatud eelnõule. Ka selle ringi
käigus kordus sama muster, kus HLÜ-d ei pooldanud eelnõud. Eesti Pank toetab jätkuvalt eelnõu
põhieesmärki. Finantsinspektsioon, Audiitorkogu, Rahapesu Andmebüroo ning Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi ka TTJA) ja Justiitsministeerium esitasid eelnõule sisulisi
märkuseid, milledest suurema osaga Rahandusministeerium ka arvestas. Eesti Kaubandus- ja
Tööstuskoda arvas, et kahest esimesest ülemineku etapist peaks piisama. Võrreldes eelnõu 2022.
aasta versiooniga, ei esitanud seekord enda ettepanekuid Õiguskantsleri Kantselei ning
mittetulundusühingud Eesti Pangaliit ja FinanceEstonia.
Tabel 4. Tagasiside 2024. aasta eelnõu versiooni kohta
Tagasiside andja Kokkuvõte tagasisidest
Eesti Pank Toetab eelnõu kiiret vastuvõtmist ning ei poolda üleminekutähtaegade pikendamist.
Eelnõu on vajalik klientide võrdseks kohtlemiseks ning Eesti finantsturu
usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamiseks. Rahandusministeerium ei ole lõplikku
üleminekutähtaega muutnud.
Eesti HLÜ-de Liit Ei poolda eelnõu menetlemist. Peavad eelnõu muudatusi kosmeetiliseks ning ei
soovi esitada sisulisi muudatusettepanekuid, sest eelnõu eesmärk ei ole neile
meeltmööda. Liit kritiseeris eelnõu koostajaid, põhiseaduspärasuse analüüsi ning
kaasamise protsessi. HLÜ-de Liit soovis eelnõu koostajatega kohtuda tingimusel, et
senise eelnõu menetlusega ei minda edasi ning kogu protsessi alustatakse otsast
peale.
Eestihoius HLÜ Ühistu kritiseeris eelnõu üleüldist menetlust ning ühistute poolt esitatud
ettepanekutega mittearvestamist. HLÜ tegi ettepaneku reklaamiseaduse muutmiseks
viisil, et ühistud saavad jätkuvalt hoiuste intressi reklaamida, kuid reklaamile tuleb
lisada täiend, et hoiustele ei laiene Tagatisfondi kaitse ning enne HLÜ-ga liitumist
konsulteerida asjatundjaga. Ühistu ei näinud vajadust sisseastumis- ja osamaksu
suurendamiseks ning HLÜ-de liikmete teabeõiguse suurendamiseks. Lisaks soovis
ühistu, et ühistupanga loa taotlemise asemel antaks HLÜ-dele õigus valida, kas
taotleda ühistupanga või krediidiandja luba. Eelnõu võimaldab ühistutel edasi
tegutseda makseasutuse või krediidiandja tegevusloa alusel, kuid seda juhul kui ei
kaasata enam hoiuseid.
Raha HLÜ Ühistu rõhutas korduvalt, et eelnõu vastuvõtmise tulemusena peavad enamus
ühistutest välja kuulutama pankroti ning riik peaks vastava kahju riigivastutuse
seaduse alusel ühistutele hüvitama. HLÜ soovitas üle vaadata ühistu lõpetamise ja
likvideerimisega seotud sätted lähtuvalt juhtorgani vastutusest.
TTJA TTJA toetab eelnõu põhieesmärki ning soovitas üle sätted, kus HLÜ-de liikmetele
laiendatakse tarbijakaitseõiguslikke sätteid, sest mõne sätte juures esines puudusi,
mis oleks toonud kaasa tarbijaõiguslike sätete kohaldamise HLÜ-de liikmetele vaid
osaliselt. Ministeerium arvestas TTJA ettepanekutega.
24
Audiitorkogu Audiitorkogu palus täpsustada vastavuskontrolli funktsiooni, kindlustunde astme
määramisega seotud eritöö sätteid, üleüldisi kriteeriume, millest lähtutakse
audiitoritöö läbiviimisel ning auditeerimisega seotud sätete ülevaatamist.
Ministeerium on arvestanud suures osas Audiitorkogu ettepanekutega.
Rahapesu
Andmebüroo
RAB-i tagasiside keskendus põhiliselt RAB-i rollile nii üleminekuperioodi ajal kui
ka peale HLÜS-i kehtetuks tunnistamist. RAB ei pooldanud ideed, et HLÜ-d
peaksid esitama auditeeritud majandusaasta aruande, sest selle esitamine eeldab
sisulist analüüsi, mis peab olema ajendatud rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamisest. Alternatiivina pakkus RAB välja modifitseeritud
aruandluskohustuse, mida täidavad juba teised RAB-i järelevalvesubjektid. Lisaks
soovis RAB aruandluskohustuse kehtestamist, et hinnata adekvaatsemalt ühistutega
seotud riske, teavitamiskohustuse täiendamist ning seletuskirja täpsustamist.
Rahandusministeerium võttis arvesse RAB-i ettepankuid.
Finants-
inspektsioon
Toetab eelnõuga edasiminekut ning seadusandluse muutmist. Finantsinspektsioon
esitas hulga sisulisi ettepanekuid seoses avalikkuselt hoiuste kaasamine keeluga,
krediidivõimelisuse hindamisega, audiitorkontrolliga, väljastatud laenude kohta
teabe avaldamisega HLÜ liikmele, üleminekuperioodiga, ühistupanga tegevust ning
järelevalve rahastamist, et vältida menetluskulude subsideerimist teiste järelevalve
subjektide poolt. Rahandusministeerium arvestas enamus esitatud ettepanekutega.
Kaubandus-
Tööstuskoda
Peab eelnõuga plaanitavaid muudatusi kohati liiga karmiks ning soovitab vaid
piirdumisest kahe esimese etapiga. Soovitab eelnõu koostamisel eristada
seadusekuulekaid ja mitteseadusekuulekaid ühistuid ning kaaluda põhjalikumalt
eelnõu proportsionaalsust ja muudatuste ajakohasust.
Justiits-
ministeerium
Justiitsministeerium palus esmalt vaadata üle selle, kuidas suhestuvad HLÜ-dele
pandavad kohustused väärteovastutusega, ning kui kohustuste mittetäitmise eest ei
järgne väärteokaristust, siis see ka seletuskirjas selgemalt välja tuua. Lisaks
ettepanekutele eelnõu stiili, sõnastuse ja viidete osas, märkis Justiitsministeerium,
et üle tuleb vaadata sätted, mis käsitlevad HLÜ juhtorgani mainet ning andmete
säilitamise tähtaega. Rahandusministeerium nõustus enamus esitatud märkustega
ning viis sisse vastavad muudatused.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 10 paragrahvist, millest üheksa sisaldab seaduste muudatusi ja üks seaduse
jõustumist (eelnõu § 10). Eelnõuga muudetakse hoiu-laenuühistu seadust (eelnõu § 1),
krediidiandjate ja –vahendajate seadust (eelnõu § 2), krediidiasutuste seadust (eelnõu § 3),
makseasutuste ja e-raha asutuste seadust (eelnõu § 4), maksualase teabevahetuse seadust (eelnõu §
5), pandikirjaseadust (eelnõu § 6), rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust (eelnõu
§ 7), reklaamiseadust (eelnõu § 8) ja tulundusühistu seadust (eelnõu § 9).
3.1. Eelnõu § 1 – hoiu-laenuühistu seaduse muutmine
Paragrahv 1. Kehtiv § 1 sätestab seaduse eesmärgi.
Paragrahvi 1 muutmine. Kehtiv § 1 näeb ette seaduse üldise reguleerimisala. Muudatuse
tulemusena lisatakse antud paragrahvi teabe avalikustamine hoiu-laenuühistu kohta, kuna
käesoleva eelnõuga täiendatakse oluliselt seda, et kellele ja mis ulatuses tuleb HLÜ-del oma
tegevuse teavet anda.
25
Paragrahv 2. Kehtiv § 2 sätestab seaduse kohaldamise tingimused.
Muudetakse lõiget 2, mis näeb ette, et hoiu-laenuühistutele kohaldatakse ühistute kohta sätestatut.
Suurema õigusselguse huvides täpsustatakse, et hoiu-laenuühistutele kohaldatakse
tulundusühistute kohta sätestatut, s.t. tulundusühistuseadust. Oluline on läbivalt kasutada sama
määratlust.
Lisatakse lõige 4. Lõikega 4 sätestatakse võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt norm, et kui HLÜ
tegevus ei vasta § 6 lõikes 1 või 5 sätestatule (s.t. tema peamine ja püsiv tegevus on oma teenuste
osutamine pigem mitte-liikmetele või kui teenus on suunatud väljapoole HLÜ tegevuskohta ehk
välisriiki (vt ka HLÜS § 6 muutmise selgitust), siis ei saa käsitleda sellist tegevust enam
tegevusena, mis peaks iseloomulik olema just HLÜ-le, vaid hoopis avalikkuselt hoiuste
kaasamisele KAS § 4 lõigete 1, 2 ja 3 tähenduses. Kuivõrd eelnõuga keelatakse ühistutel hoiuste
kaasamine, ei või HLÜ tegevus väljuda § 6 lõigete 1 ja 5 piiridest. Keelu rikkumisel on tegu loata
tegevusega ning HLÜ-d on võimalik karistusseadustiku (edaspidi ka KarS) § 372 alusel karistada.
Paragrahv 3. Kehtiv § 3 sätestab hoiu-laenuühistu mõiste.
Muudetakse lõiget 1. Paragrahvi 3 lõikest 1 on võrreldes kehtiva redaktsiooniga välja jäetud sõnad
„peamine ja püsiv“. See konstruktsioon/fraas on praktikas tekitanud mitmeid küsimusi, näiteks
milline on siis mitte peamine ja mitte püsiv tegevus, millega HLÜ võiks tegeleda, ning kas selliste
tegevuste hulka kuuluvad muud kui HLÜS §-s 6 nimetatud tegevused või ka nimetatud tehingute
tegemine muude isikute kui oma liikmetega. Fraasi „peamine ja püsiv“ kustutamine peaks tagama,
et HLÜ-d piirduksid ainult seaduses algselt ette nähtud teenuste osutamisega. Seoses eeltooduga
möönavad eelnõu koostajad, et teatud §-s 6 nimetamata tehingud ja teenused on HLÜ-de
äritegevuse jaoks siiski vajalikud, mistõttu on lisatud §-i 6 lõige 4 (vt HLÜS § 6 muutmise
selgitust).
Lisaks on lõike 1 sõnastust muudetud selles osas, et „tehingute tegemisele“ on lisatud „teenuste
osutamine“, mis peaks korrektsemalt väljendama HLÜ tegevuse põhieesmärki (s.t. oma liikmetele
teenuste osutamine).
Samuti on lõikes 1 täpsustatud, et HLÜ on tulundusühistu. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga, milles
samalaadne täpsustus sisaldub sama paragrahvi lõikes 2, on tehtud lisandus lõikesse 1 lõike 2
muutmise tõttu.
Lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus on tingitud tulundusühistu viite sisseviimisega sama
paragrahvi lõikesse 1 (vt HLÜS § 3 lõike 1 muutmise selgitust).
Paragrahv 5. Kehtiv § 5 sätestab hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise põhimõtted.
Muudetakse paragrahvi pealkirja. Pealkirja muudatus on seotud paragrahvi kolmanda lõike
lisamisega (vt HLÜS § 6 muutmise selgitust).
Muudetakse lõiget 1. HLÜS § 5 lõike 1 kehtiv sõnastus nimetab kolm HLÜ liikmeskonna
moodustamise alust, milleks on ühtse elukoha põhimõte (territoriaalsuse põhimõte), ühtse töö-,
teenistus- või kutsealane põhimõte ning ühiste majanduslike huvide põhimõte.
26
Lõikesse 1 tehtud muudatuste näol kaotatakse võrreldes kehtiva lõike sõnastusega liikmesuse
aluseks olev territoriaalsuse põhimõte. Kehtiva sama lõike sõnastuse kohaselt peab HLÜ tegutsema
ühe kohaliku omavalitsuse üksuse või mitme omavahel piirneva kohaliku omavalitsuse üksuse
haldusterritooriumil. Arvestades aga eelkõige Eestis elavate elanike mobiilsust (näiteks paljud
elanikud ei ela ega tööta tegelikult seal, kus on rahvastikuregistri järgi nende registreeritud
elukoht), samuti ka ettevõtjate paiknemist, siis kunagi HLÜ moodustamise aluseks olnud üks
peamisi aluspõhimõtteid on praktikas mõnevõrra oma tähtsuse kui ka rakendatavuse minetanud.
See tähendab, et HLÜ-d ei puugi saada koondada enam enda registrijärgses või sellega piirnevate
kohaliku omavalitsuse territooriumidel tegusevaid/elavaid liikmeid, vaid pigem võtavad liikmeid
vastu ka muudest haldusüksustest. Seega ei pruugi olla HLÜ äritegevuse seisukohalt mõistlik
eeldada, et kõik liikmed elaksid tingimata sama kohaliku omavalitsuse piires, kus on HLÜ
tegevuskoht.
Lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud nõuded on küll §-st 5 välja jäetud, kuid need on säilitatud §-s
17.
Lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Seni kehtinud lõike 2 kohaselt võis ühel haldusterritooriumil
tegutseda mitu hoiu-laenuühistut. Muudatus on seotud HLÜS § 5 lõike 1 muudatusega ehk tingitud
sellest, et vastav sõnastus ei oleks territoriaalsuse põhimõtte kaotamisel enam asjakohane ega
vajalik (vt HLÜS § 5 lõike 1 muutmis selgitust).
Lisatakse lõige 3, mille kohaselt HLÜ asukoht ja tegevuskoht peavad olema Eestis. Teisisõnu,
HLÜS alusel asutatud ja tegutsev HLÜ peab olema registreeritud Eestis ja osutama teenuseid Eesti
piires, s.t. Eesti elanikele või juriidilistele isikutele. See on oluline põhimõtte, kuna eeldatakse, et
HLÜ on just kohaliku tähtsusega finantseerimisasutus, kes pakub oma teenuseid just riigis sees.
Kuna selline säte kehtivas seaduses puudub, siis on oluline see tegelikult kirjutamata reegel ka
otsesõnu seaduses sätestada. Sätte sõnastus põhineb osaliselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 29
lõikel 11.
Paragrahv 6. Kehtiv § 6 sätestab hoiu-laenuühistu tehingute liigid.
Muudetakse paragrahvi pealkirja. Kui kehtiva seaduse § 6 sätestab üksnes HLÜ tehingud, siis
muudetud sõnastuses määratletakse HLÜ tegevust eelkõige kui oma liikmetele finantsteenuste
osutamist (vt HLÜS § 3 lõike 1 muutmise selgitust). Seetõttu nimetatakse paragrahvi pealkiri
ümber ning sätestatakse, et § 6 reguleerib hoiu-laenuühistu poolt osutatavad teenuseid ja lubatud
tehinguid.
Lõike 1 muutmine. Tulenevalt pealkirjaga seotud muudatusest, muudetakse ka § 6 lõike 1
sissejuhatava lauseosa sõnastust ning täpsustatakse, et HLÜ äritegevus peab piirduma oma
liikmetele finantsteenuste osutamisega (vt HLÜS § 3 lõike 1 muutmise selgitust). Samuti
rõhutatakse sissejuhatava osaga seda, et HLÜ peamine ja püsiv tegevus seisneb lihtsustatult raha
kaasamises ehk hoiuste vastusvõtmises oma liikmetelt ning teisalt neile krediidi andmises
erinevates vormides (laen, liising). HLÜ tegevus ei saa seisneda selles, et ühelt poolt võetakse vastu
liikmete hoiuseid ja teiselt poolt investeeritakse seda enamjaolt liikmetega mitteseotud
projektidesse. Sellisel juhul ei ole tegemist HLÜ-ga.
27
Lõike 1 punktid 1–4 on sisuliselt jäänud samaks, mis kehtiva seaduse lõike 1 punktid 1–3 ja 5,
kuid punkti 2 sõnastuse osas on täpsustatud HLÜ poolt tehtavad laenutehingud. Muudatus on
tingitud sõnastuse ühtlustamisest HLÜS-i ja KAS-i vahel, kuivõrd oma olemuselt on tegemist
samade finantsteenustega.
Muudetakse lõiget 2 ja sätestatakse, et lisaks HLÜS § 6 lõikes 1 sätestatule võib HLÜ oma
liikmetele osutada teatud muid teenuseid ehk sisuliselt teatud tagatiste/toetuste vastuvõtmist ja
nende vahendamist ning nõustamist. Selle lõike punktid 1 ja 2 põhinevad kehtiva seaduse sama
paragrahvi lõike 1 punktidel 4 ja 6. Need punktid on esitatud nii, et nende teenuste osutamine on
pigem käsitatav lisateenuste osutamisena.
Lisatakse lõige 3, milles sätestatakse loetelu teenustest, mida HLÜ võib osutada nii ühistu
liikmetele kui ka muudele isikutele. Lõike 3 koostamisel võeti aluseks varasem HLÜS § 6 lõige 2,
mis sätestas teenuseid, mida HLÜ võis osutada kindlaksmääramata isikute ringile. Muudatuse
põhjus seisneb ka selles, et kehtiva lõike 2 sõnastus viitab valuutavahetus- ja makseteenuse
saajatele kui „kindlaksmääramata isikute ringile“, mis pole päris täpne, sest HLÜ-sid käsitatakse
RahaPTS § 6 lõike 2 punkti 9 tähenduses finantseerimisasutusena, millele rakenduvad samast
seadusest tulenevad hoolsusmeetmed, sealhulgas isikusamasuse tuvastamine enne kliendile või
liikmele teenuse osutamist. Seetõttu on eelnõus korrektsuse huvides viidatud teenuse saajatele kui
„liikmetele ja mitte-liikmetele“. Muu hulgas on täpsustuse lisamine seadusesse ajendatud ka
sellest, et Maailma Krediidiühisute Nõukogu (World Council of Credit Union) poolt koostatud
krediidiühistute näidisseaduses on märgitud, et krediidiühistud võivad vastu võtta hoiuseid, anda
krediiti või osutada muid finantsteenuseid oma liikmetele, ning mitte-liikmetele võib osutada ainult
tasupõhiseid finantsteenuseid, mis ei mõjuta ühistu varasid või vastutust.29
Võrreldes kehtiva redaktsiooniga lisatakse §-i 6 uued lõiked 4 ja 5. Kuivõrd eelnõuga muudetavad
§ 6 lõigete 1–3 sõnastused näevad ette, et HLÜ-del ei ole lubatud osutada muid teenuseid, mida ei
ole nimetatud nendes lõigetes (s.t. HLÜ äritegevus peaks olema piiratud ainult lõigetes 1–3
nimetatud teenuste osutamisega), siis samas võib olla HLÜ-del vajalik teha teatud tehinguid
majandustegevuse jätkumise ja muudel eesmärkidel, mis abistavad või täiendavad lõigetes 1–3
nimetatud teenuste osutamist. Selliste tehingute hulka võivad kuuluda näiteks osaluste
omandamine teistes juriidilistes isikustest kui see on otseselt HLÜ liikmete hüvanguks, , samuti
haridusliku või teadlikkuse tõstmisega seotud ürituste korraldamine jms. Selliste tehingute
tegemise lubamiseks on lisatud lõige 4, mis võimaldab HLÜ-l teha ka muid tehinguid ja
toiminguid, mis on abiks sama paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud finantsteenuste osutamisele või
täiendavad neid.
Uue lõikega 5 sätestatakse, et HLÜ ei või osutada eelnimetatud finantsteenuseid välisriigis
piiriüleselt ega filiaali kaudu. Täiendusega soovitakse täpsustada § 5 lõiget 3, mille kohaselt HLÜ
peab oma teenuseid osutama üksnes Eestis.
Paragrahv 7. Kehtiv § 7 sätestab hoiu-laenuühistu asutamislepingu tingimused.
Muudetakse lõike 2 punkti 1 sõnastust. Võrreldes sama sätte kehtiva sõnastusega jäetakse
muudatusega välja mõiste „tegevuspiirkond“ HLÜ liikmeskonna moodustamise põhimõttest.
Muudatus on seotud HLÜS § 5 lõigete 1 ja 2 muutmisega.
29 WOCCU Model Credit Union Law, 2015. aasta versioon. Kättesaadav:
https://www.woccu.org/documents/Model_Credit_Union_Law_2015
28
Muudetakse lõike 2 punkti 5 sõnastust, mis varem nõudis, et asutamislepingus peavad olema
märgitud ühistu revisjonikomisjoni liikmete nimed. Uue sõnastusega tuleb lisaks nimedele märkida
lepingusse nende liikmete isikukoodid ja kontaktandmed. Muudatus tuleneb soovist suurendada
läbipaistvust HLÜ-siseselt revisjonikomisjoni liikmete osas ning võimaldada liikmetel
revisjonikomisjoni liikmetega efektiivselt ühendust võtta, kui liige peaks näiteks tuvastama
mittevastavusi hoiu-laenuühistu tegevuses.
Paragrahv 10. Kehtiv § 10 sätestab hoiu-laenuühistu põhikirja tingimused.
Muudetakse lõike 1 punkti 1 sõnastust, mistõttu kaotatakse vajadus täpsustada HLÜ põhikirjas
ühistu tegevuspiirkond. Muudatus on seotud HLÜS § 5 lõike 1 muudatusega.
Paragrahv 11. Kehtiv § 11 sätestab sisseastumismaksu ja osamaksu tasumise tingimused.
Muudetakse § 11 sõnastust, mis lisab võimaluse tasuda edaspidi sisseastumismaksu ja osamaksu
HLÜ-l lisaks krediidiasutusele ka makseasutuse kontole. Võrreldes äriseadustiku 2019. aastal
jõustunud muudatustega, mis lubavad kanda osaühingu osakapitali maksekontole, mille äriühing
on avanud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutuses või makseasutuses
või selle krediidiasutuse või makseasutuse lepinguriigis avatud filiaalis, siis HLÜ-de puhul on
osamaksete jaoks lubatav panga- või maksekonto määratlus tahtlikult piiratud Eestiga, et
esmajoones tagada eesti füüsiliste ja juriidiliste isikute rahaliste vahendite hoidmine Eesti
finantsasutustes.
Paragrahv 14. Kehtiv § 14 sätestab hoiu-laenuühistu äriregistrisse kandmise avalduse tingimused.
Muudetakse § 14 sõnastust ja täpsustakse, mis andmeid peab HLÜ äriregistrile esitama vastava
kande tegemiseks.
Praktikas kasutavad mitmed HLÜ-d ühistu üldkoosoleku asemel volinike koosolekut ning teave
volinike koosoleku kasutamise fakti kohta peaks olema selgelt teada igale isikule, kes kaalub HLÜ
liikmeks astumist. Teisisõnu, kui põhikirjaga on võimaldatud üldkoosoleku pädevuse täielik või
osaline üleandmine volinike koosolekule, siis peaks sellekohane märge sisalduma ka äriregistris
(punkt 3). Tasub märkida, et volinike koosoleku kasutamine on TÜS § 54 järgi igati õigustatud
moodus ühistu liikmete õiguste teostamiseks, eriti olukorras, kus mõnel ühistul on tuhandeid
liikmeid ning üldkoosoleku kokkukutsumine ja kvoorumi saavutamine on keerukas protsess. Kuna
aga volinike koosoleku määramise õigus tuleneb muust seadusest kui HLÜS-st, siis soovitakse
muudatusega tõsta HLÜ liikmete ja liikmeks astujate teadlikkust selles osas, et põhikirjaga võib
olla või juba on ette nähtud oma hääleõiguse delegeerimine teatud volinikule (volinike koosoleku
kohta vt HLÜS § 324 lisamise selgitust).
Paragrahv 15. Kehtiv § 15 sätestab äriregistrisse kanatavate andmete loetelu.
Muudetakse §-i 15 sõnastust selliselt, et lisaks osakapitali suurusele kantakse äriregistrisse ka
hoiu-laenuühistu revisjonikomisjoni liikmete nimi, isikukood ja elukoht, ning märkus
üldkoosoleku pädevuse täielikult või osaliselt volinike koosolekule üleandmise kohta, kui HLÜ
põhikirjas on selline volitus antud. Revisjonikomisjoni liikmete äriregistris avaldamisega suureneb
eelnõu koostajate hinnangul senisest enam läbipaistvus HLÜ-s kontrolli teostamise osas ning
29
liikmetel on võimalik vajadusel otse pöörduda isiku(te) poole, kes HLÜ-s vastavat kontrolli
teostab/teostavad.
Paragrahv 16. Kehtiv § 16 sätestab liikmeks vastuvõtmise tingimused.
Muudetakse lõiget 1, mis sätestab HLÜ sisseastumismaksu liikmele. Kehtiva HLÜS § 16 lõike 1
kohaselt peab iga hoiu-laenuühistu liikmeks astuja tasuma sisseastumismaksu minimaalselt 6 eurot.
Nimetatud rahaline määr on kehtinud alates HLÜS jõustumisest ehk alates 1999. aastast (1.
jaanuaril 2011. aastal jõustunud redaktsiooniga vaid arvestati ja ümardati kehtiv määr 100 krooni
eurodesse). Sisseastumismaksu määra tõstmise muudatus tuleneb sellest, et kehtivas seaduses
sisalduvad miinimummäärad ei vasta enam tegelikule turuolukorrale. HLÜS-i kehtima hakkamise
ajal (1999. aasta 1. kvartalis) oli Eesti keskmine brutokuupalk 4006 krooni (umbes 256 eurot).
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2024. aasta esimeses ja teises kvartalis
vastavalt 1894 eurot ja 2007. Nimetatud summasid omavahel jagades on vahe ligikaudu 7-kordne.
Seega, kui korrutada 1999. aastast kehtinud sisseastumismaksu määr palgavõrdluse koefitsendiga,
siis ümardatult oleks tulemus 45 eurot. Lisaks soovitakse ka sisseastumismaksu miinimummäära
tõstmisega soosida HLÜ-de liikmeks astujate senisest suuremat aktiivsust ning tõsta nimetatud
liikmeks astujate huvi HLÜ tegemiste vastu ehk n-ö omavastutust.
Mitmete kooskõlastusringide käigus on mõned HLÜ-d avaldanud arvamust sisseastumis- ja
osamakse senise sätestuse muutmise üle ning leidnud, et määrade tõstmine võib osutuda liikmetele
liiga kulukaks ning panna neid ümber otsustama liikmeks astumise üle. Eelnõu teises
kooskõlastusringis esitati kaks alternatiivi, kuidas korraldada sisseastumis- ja osamaksete määrade
tõstmine ümber. Esimese alternatiivi kohaselt otsustaksid HLÜ-d iseseisvalt sisseastumismaksu ja
osamaksu suuruse enda põhikirjaga. Teise alternatiivi kohaselt oleks HLÜ-del jätkuvalt õigus
otsustada sisseastumis- ja osamakse täpne suurus, kuid seadusega on sätestatud maksete
miinimumsuurused (vastavalt senised määrad – 6 eurot sisseastumismaks ja 30 eurot osmaks).
Eelnõu koostajate hinnangul ei ole asjakohane väita, et uus 30 eurone sisseastumismaks oleks
otseselt takistav tegur astumaks HLÜ liikmeks. HLÜ peaksid olema valmis igal juhul põhjalikult
kaaluma, et kas taolise sissemaksu tasumine paneb neid edaspidi aktiivsemalt kaasa lööma
konkreetse HLÜ tegevuses. Liialt madal sisseastumismaks (nagu seda on 6 eurot) võib jätkuvalt
päädida sellega, et liige on lihtsalt n-ö passiivne hoiustaja. Teiseks HLÜ pakutud alternatiiv võib
viia olukorrani, kus ühistud määravad mõlemad vastavad maksed näiteks 1 eurole ning kaasavad
seetõttu märkimisväärses hulgas n-ö passiivseid liikmeid, kes ei pruugi olla kursis HLÜ-de
tegemistega.
Tasub aga juurde lisada, et võrreldes eelnõu varasemate versioonidega on käesoleva eelnõu
versioonist jäetud välja keeld kaasata alates esimese etapi jõustumisest uusi liikmeid (vt HLÜS §
471 lõike 2 lisamise selgitust). See on tehtud eesmärgil, et ühistud saaksid kaasata vajalikku kapitali
(küll mitte hoiuste vormis) ning tagada võimekus ühistupanga asutamiseks.
Paragrahv 17. Kehtiv § 17 sätestab hoiu-laenuühistu liikmeks astumise tingimused.
Lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus on seotud territoriaalsuse põhimõtte kaotamisega (vt
HLÜS § 5 lõike 1 muutmise selgitust).
Lõike 2 sissejuhatavat osa muudetakse selliselt, et kustutatakse viide töö-, teenistus- või
kutsealase või ühistele majanduslikele huvidele. Tulenevalt territoriaalsuse põhimõtte kaotamisest
30
(vt HLÜS § 5 lõike 1 muutmise selgitust) ei ole enam vajalik täpsustada lõike 2 sissejuhatavas osas
liikmete koondumise aluseid, sest need on väljendatud ka sama lõike punktides toodud loetelus.
Lõike 2 punkt 3 muudetakse selliselt, et sellest jäetakse välja tekstiosa, mis puudutab äriühingule
seatavaid künniseid. Vastav punkt viidi seadusesse sisse 2010. aastal ning ettepaneku autoriks oli
Eesti HLÜ-de Liit, kes leidis, et piirangu seadmine liikmeks olevate äriühingute suurustele aitab
ennetada nende liigset domineerimist ühistus. Kuivõrd igal HLÜ liikmel on TÜS § 43 kohaselt üks
hääl, ei esine eelnõu koostajate hinnangul vajadust HLÜ liikmeks olevale äriühingule, tema käibele
ja töötajate mahule piiranguid seada.
Lõiget 2 täiendatakse punktiga 5, mille kohaselt võib HLÜ liikmeks olla ka sihtasutus, mille
asutajateks on lõike 2 punktides 1–3 nimetatud isikud. Eelnõu koostajate hinnangul ei esine
põhjust, miks ei või sihtasutus olla ühistu liige, kui sihtasutus on läbi oma asutajate juba ühistu
tegevusega seotud.
Lisatakse lõige 31, mis asetab HLÜ juhatusele kohustuse enne iga uue liikme vastuvõtmist välja
selgitada tema põhjendatud huvi HLÜ liikmeks saamise vastu, samuti selle, millisel viisil liige
osaleb ühistu majandustegevuses. Nimelt peaks iga HLÜ oma eesmärgiks võtma ühistulise
tegevuse edendamise või teatud kogukonna või huvigruppide hüvede esindamise. Lihtsalt tulu ega
kasumi teenimine ei saa olla ainuke põhjus HLÜ liikmeks astumisel, mistõttu on seaduse algne
mõte otsesõnu lisatud otsesõnu ka lõikesse 31.
Lisatakse lõige 5, mille kohaselt ei tohi HLÜ liikmeks olla äriühing, kelles samal hoiu-laenuühistul
on otsene või kaudne osalus või keda kontrollib otseselt või kaudselt hoiu-laenuühistu juhatuse või
nõukogu liige. Erandina eelnimetatust võib hoiu-laenuühistu tütarettevõtja olla hoiu-laenuühistu
liikmeks üksnes tingimusel, et tütarettevõtjate kogu osalus hoiu-laenuühistus ei ületa 10 protsenti
hoiu-laenuühistu osakapitalist ja hääleõigusest. Täiendusega soovitakse ära hoida nn ring-
omanikstruktuuri olukorda, kus HLÜ-s teostab omanikuõigusi juriidiline isik, mis kuulub suuremal
või vähemal määral HLÜ-le endale. Nimetatud olukord ei oleks lubatav ka teiste äriühingu liikide
puhul.
Paragrahv 18. Kehtiv § 18 sätestab hoiu-laenuühistu liikmete arvu tingimused.
Muudetakse paragrahvi pealkirja. Muudatus on tehnilise iseloomuga ning tuleneb HLÜ liikmete
nimekirja sätete lisamisest viidatud paragrahvi (vt HLÜS § 18 lõigete 4–6 lisamise selgitusi).
Lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd kehtivas seaduses sisalduv 1000 liikmega seotud
piirang ei ole eelnõu koostajate arvates enam põhjendatud. Veelgi enam, kuna eelnõuga seatakse
põhjendatud huvi olemasolu olulisemaks ühistest majanduslikest huvidest uue liikme HLÜ-sse
vastuvõtmisel (vt HLÜS § 17 lõike 31 lisamise selgitust), siis ei oleks mõistlik seada tingimus, kus
ühistel majanduslikel huvidel põhineva HLÜ liikmeskond on arvuliselt piiratud.
Lisatakse lõiked 4–6. Lõike 4 kohaselt kantakse HLÜ liikmete nimekirja iga liikme kohta tema
kontaktandmed. Eelnõu koostajateni on jõudnud HLÜ-de liikmete pöördumisi, mille kohaselt ei
ole liikmetel võimalust ühiste huvide teostamiseks koonduda, sest liikmete nimekirjade kohta
kehtivad sätted ei sedasta peale liikme nime ja isikukoodi neid andmeid, mis võimaldaks ühistu
liikmetel omavahel suhelda, et oma õigusi ühiselt teostada. Kontaktandmete all on mõeldud liikme
telefoninumbrit ja e-posti aadressi , mis võimaldavad liikmega vahetult ühendust võtta. Eelnõu
31
varasemas versioonis kasutati sõna ,,kontaktandmed“ asemel sõna ,,sideandmed“, kuid tulenevalt
Justiitsministeeriumi märkusest, et sideandmed tähistavad elektroonilise side seaduse § 1111
lõigetes 2 ja 3 loetletud andmeid, mis ei ole eelnõu mõistes relevantsed, muudeti sätte sõnastust
väljendamaks selgemalt, millised andmed tuleb kanda HLÜ liikmete nimekirja.
Paragrahvi 18 lõikes 4 toodud andmete töötlemise alus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse
(edaspidi GDPR)30 artikli 6 lõike 1 punktist c ehk HLÜ töötleb isikuandmeid oma juriidiliste
kohustuste täitmiseks (vt ka HLÜS § 413 lõige 4). Eelnõu koostajate hinnangul peaksid ühistute
liikmed viidatud andmete töötlusega nõus olema, sest see aitab teenida nende ühiseid eesmärke –
probleemide esinemisel või ka lihtsalt ühiste huvide teostamiseks üksteisega ühendust võtta ning
ühiste huvide teostamiseks koonduda (näiteks saada kokku vajalikku kvoorumit ühistu
üldkoosolekule päevakorrapunktide lisamiseks). Samuti on eelnõu koostajad seisukohal, et
isikuandmete töötlemine juriidiliste kohustuste täitmiseks on isikuandmete töötlemise
seaduslikkuse alustest asjakohane alus. Isikuandmete töötlemine liikme nõusoleku (GDPR artikli
6 lõike 1 punkt a) alusel võib osutuda problemaatiliseks HLÜ-de praktikas, eriti juhul, kui liikmetel
on õigus küsida HLÜ-lt teiste liikmete kontaktandmeid ning viimasel oleks võimalus nõusolek
tagasi võtta ning seeläbi pannes HLÜ-le kohustuse liikme andmete töötlemine lõpetada.
Küll aga ei pea liikmete kontaktandmeid esitama äriregistrile ehk kui liige soovib teiste liikmetega
kontakteeruda, siis peaks ta pöörduma vajalike kontaktide saamiseks HLÜ juhatuse poole. Kuna
sama paragrahvi lõike 5 järgi tuleb liikmete nimekirja pidada masinloetaval kujul, siis praktikas
tuleks HLÜ igapäevategevuses kasutusel olevast liikmete nimekirjast enne äriregistrile esitamist
teha koopiafail, millest on kustutatud või eemaldatud liikmete kontaktandmed.
Lõike 5 kohaselt tuleb HLÜ liikmete nimekirja pidada viisil ja vormis, mis lubab teabe kasutamist
masinloetaval kujul. Liikmete nimekirja pidamist reguleerivad sätted ei täpsusta, millises vormis
ja viisil tuleb liikmete nimekirja pidada. Praktikas on selliste sätete puudumine viinud selleni, et
mõned HLÜ-d peavad liikmete nimekirju ka käsikirjalises vormis – see aga suurendab
arusaamatust ja mitmeti mõistetavust nimekirjas olevate andmete osas, samuti ei ole sellisel viisil
peetud nimekirjas lihtne teha arusaadavalt muudatusi.
Lõike 6 kohaselt kohustub HLÜ juhatus hoidma liikmete nimekirja ajakohasena ning kandma
liikmete nimekirja muudatused 30 päeva jooksul selle teadasaamisest arvates. Praktikas esineb
probleem, et HLÜ juhatuse poolt äriregistrile esitatavad nimekirjad ei ole kas ajakohased või ei ole
üheselt võimalik veenduda, millise aja seisu vastavad nimekirjad kajastavad. Käesoleva lõikega
luuakse ühene selgus, et liikmete nimekirjas toodud andmed peavad olema ajakohased, ning
sätestatakse HLÜ juhatuse kohustus andmeid ajakohastada 30 päeva jooksul, kui HLÜ juhatusele
saavad teatavaks uued andmed.
Paragrahv 19. Kehtiv § 19 sätestab hoiu-laenuühistust väljaastumise tingimused.
Lisatakse lõige 21, mille kohaselt peab TÜS §-s 33 nimetatud osamaksu või hüvitise maksma välja
kolme aasta jooksul liikmesuse lõppemisest arvates, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat
tähtaega. Hoiu-laenuühistu juhatusele antakse õigus pikendada osamaksu või hüvitise välja
30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016 , füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete
kaitse üldmäärus). Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02016R0679-
20160504
32
maksmise tähtaega võrreldes seaduses või põhikirjas sätestatuga mõistlikus ulatuses, kuid seda
maksimaalselt kuni viie aastani. Ja seda ka tingimusel kui väljamakse tegemine põhjustaks
vastavalt asjaoludele ühistule olulist kahju või seaks kahtluse alla ühistu tegevuse jätkumise. See
uus lõige lisatakse §-i 19 tulenevalt hoiu-laenuühistute soovist pikendada hüvituste väljamaksete
tähtaega juhatuse initsiatiivil. Sätte koostamisel on võetud aluseks TÜS § 33 lõige 3, kuid erinevalt
TÜS-is sätestatule, ei pea juhatus kokku kutsuma üldkoosolekut hüvituse (edaspidi hüvitise)
väljamaksmise tähtaja pikendamiseks. Osamaksu või hüvitise väljamaksmise tähtaja pikendamine
võib kitsendada ühistust lahkuva liikme õigusi, sest osamaksed, mida liige on ühistusse
panustanud, võivad olla niivõrd suured, et nende väljamaksmine võib ohtu seada ühistu
maksejõulisuse. Õiguse pikendada väljamakset antakse juhatusele selleks, et juhatus peab olema
kursis ühistu finantskohustuste ning järjepidevusega ning suudab eelduslikult kõige kiiremini ja
efektiivsemalt teha otsuseid, millest sõltub ühistu rahaline seis.
Paragrahv 22. Kehtiv § 22 sätestab hoiu-laenuühistu vara ja osakapitali moodustamise
tingimused.
Muudetakse lõiget 3, millega tõstetakse HLÜ-de osakapitali senine miinimummäär 31 950 eurolt
125 000 eurole. Osakapitali kehtiv miinimummäär, sarnaselt sisseastumismaksuga, on jäänud
muutumatuna HLÜS jõustumisest alates (s.t. 500 000 krooni aastast 1999). Kui võrrelda HLÜ
osakapitali miinimummäära suurust Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate teiste
subjektide miinimumkapitali nõuetega, siis HLÜ kapitalinõue on suhteliselt madal (eelkõige
arvestades krediidiasutustega, mis võivad ainukeste subjektidena kaasata avalikkuselt hoiuseid,
kapitalinõuet). Eelnõu eelmises versioonis oli osakapitali miinimummäär 50 000 eurot, kuid
tulenevalt sellest, et käesoleva eelnõuga on tehtud muid olulisi leevendusi, siis on asjakohane, et
kapitalinõue oleks kõrgem. Samuti on see oluline ettevalmistav samm, et HLÜ oleks valmis ennast
tulevikus kujundama ümber ühistupangaks.
Tabel 5. Minimaalne kapitalinõue Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate subjektide
puhul
Subjekt Miinimumkapitalinõue
krediidiasutus 5 000 000 eurot
kindlustusandja 3 000 000 eurot
pensionifondivalitseja 500 000 – 1 000 000 eurot
muu fondivalitseja 125 000 eurot
investeerimisühing 70 000 – 750 000 eurot
e-raha asutus 350 000 eurot
makseasutus 20 000 – 125 000 eurot
krediidiandja 50 000 eurot
Äriühingute, eriti aga finantsteenuste osutajate puhul on osakapitali näol tegemist reserviga, mis
äärmisel juhul peaks aitama tagada võlausaldajate (sealhulgas ka HLÜ liikmete) nõuete täitmise
ning äriühingu tegevuse jätkumise. Eelnõu koostajad leiavad, et osakapitali määr peaks olema
senisest kõrgem, et tagada HLÜ-de parem kapitaliseeritus eeskätt stressiolukordade puhul (vt
HLÜS § 271 lisamise selgitust). Seega on proportsionaalne kohaldada hoiu-laenuühistutele juba
analoogilist kapitalinõude määra, mis on ette nähtud teistele finantseerimisasutusele, mis on juba
Finantsinspektsiooni järelevalve all. Osakapitali tõstmise kohustust peab kontrollima audiitor, aga
ka ühistu liikmed, kes teostavad sotsiaalset kontrolli ühistu tegevuse üle.
33
Lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiv osakapitali suurendamise ja vähendamise
raamistik võib olla mõnevõrra koormav, kuivõrd HLÜ-del on seaduse järgi kohustus iga liikme
vastuvõtmisel ja HLÜ-st väljaarvamisel kohustus muuta HLÜ osakapitali määra, mistõttu tuleks
vähemalt teoreetiliselt iga uue liikme puhul ühistul kokku kutsuda üldkoosolek või volinike
koosolek, kus osakapitali muutmise üle otsustatakse. See aga tekitab märkimisväärse
halduskoormuse nii HLÜ juhatuse kui ka HLÜ liikmete jaoks iga kord, kui on vaja HLÜ osakapitali
määra äriregistris tõsta või vähendada, mistõttu see ei pruugi olla praktikas teostatav. Seetõttu on
kehtiv äriseadustikust tulenev osakapitali korrigeerimise raamistik asendatud HLÜS § 22 lõikes 6
sätestatuga (vt HLÜS § 22 lõike 6 lisamise selgitust).
Lisatakse lõige 6, mis muudab kehtivat osakapitali muutmise raamistikku. Muudatus toob
seadusesse põhimõtte, et HLÜ peab esitama avalduse osakapitali määra korrigeerimiseks (st
suurendamiseks või vähendamiseks) 12 kuu jooksul alates asjaolu ilmnemisest, mis tekitab
osakapitali muutmise vajaduse. Eelnõu koostajate soov on vähendada osakapitali muutmisega
seotud halduskoormust HLÜ-dele, nii et praktikas oleks vajalik selliste üldkoosolekute või volinike
koosolekute korraldamine, mille eesmärgiks on seadusest tuleneva vormilise nõude täitmine,
senisest oluliselt harvemini.
Paragrahv 23. Kehtiv § 23 sätestab nõuded hoiu-laenuühistu liikme osamaksule.
Muudetakse lõike 1 sõnastust, misläbi tõstetakse HLÜ liikme osamaksu suurust 30 eurolt 50
eurole. Võrreldes varasema eelnõu versiooniga on osamaksu miinimäära oluliselt vähendatud
tulenevalt HLÜ-de tagasisidest (varasemas versioonis oli see 100 eurot) (vt HLÜS § 16 lõike 1
muutmise ja § 471 lõike 2 lisamise selgitusi).
Paragrahv 27. Kehtiv § 27 sätestab hoiu-laenuühistu usaldusväärsuse tagamise tingimused.
Muudetakse lõike 1 punkti 1. Kehtivas seaduses on reegel, et HLÜ-d peavad paigutama viis
protsenti oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena Eesti või mõne teise liikmesriigi
krediidiasutusse. Et tagada hoiu-laenuühistute suurem n-ö likviidsusvõimekus, siis tõstetakse 5%
künnis 10% peale. Teisalt aga lisatakse muudatusega rohkem paindlikust niimoodi, et HLÜ-del
tekib lisavõimalus paigutada vastavaid vahendeid lisaks krediidiasutuste hoiustele ka muudesse
likviidsetesse varadesse, mis on märgitud § 271 lõikes 5 ja mida on võimalik tavapäraste
turutingimuste korral kiiresti realiseerida, näiteks rahaturufondi osakud (vt HLÜS § 271 lisamise
selgitust). Loetelu Eestis tegevusloa saanud krediidiasutustest on kättesaadav Finantsinspektsiooni
kodulehelt31. Teiste EL liikmesriikide krediidiasutuste kohta saab infot Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutuse kodulehelt32.
Lõiget 1 täiendatakse punktiga 31. Eelnõuga lisatakse uus nõue, mille kohaselt ei või HLÜ omada
üle kahekümneprotsendilist osalust krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses. Muudatuse
eesmärk on vähendada oma võimalikke huvide konflikte ja seda, et HLÜ ei kalduks oma
põhitegevusest liialt kõrvale (s.t. hakates omama tütardest finantsasutusi). Siiski on võrreldes
varasema eelnõu versiooniga tehtud leevendus, mille kohaselt võib HLÜ omada tütrest
makseasutust, krediidiandjat või krediidivahendajat (varasemalt oli selline erand juba ühistupanga
suhtes).
31 Kättesaadav: https://www.fi.ee/et/pangandus-ja-krediit/krediidiasutused 32 Kättesaadav: https://www.eba.europa.eu/risk-and-data-analysis/data/registers/credit-institutions-register
34
Muudetakse lõike 1 punkti 4. Seni kehtinud sõnastuse kohaselt ei või hoiu-laenuühistu
investeeringud põhivarasse, sealhulgas finantspõhivarasse kokku olla suuremad hoiu-laenuühistu
omakapitalist. Eelnõu kooskõlastusringi käigus juhtis Audiitorkogu tähelepanu sellele, et juhul, kui
eelnõuga lisatava § 41 lõike 4 kohaselt peab audiitor kontrollima §-s 27 sätestatud nõuete täitmist,
oleks vaja üle vaadata § 27 lõike 1 punkti 4 sõnastus. Audiitoritele jäi arusaamatuks, kas punktis 4
sätestatud piirang hõlmab ka kinnisvara investeeringuid, sest kui vastus on jaatav, siis ei ole
kinnisvara puhul vahet, kas seda kasutatakse peamiseks püsivaks tegevuseks ehk on
raamatupidamist arvestades põhivara või investeerimistegevuseks seni, kuni kõik loetletud
investeeringud kokku ei ületa punktis 4 nimetatud summat. Kuivõrd finantspõhivara all
mõistetakse audiitorite tegevuses põhivara alamhulka ning punkt 4 juba mainib seda, siis ei ole üht
põhivara alaliiki uuesti käesolevas sättes välja tuua. Seetõttu asendatakse § 27 lõike 1 punktis 4
tekstiosa ,,põhivarasse, sealhulgas finantspõhivarasse“ sõnaga ,,põhivarasse“.
Seadust täiendatakse paragrahviga 271. Uus paragrahv sätestab hoiu-laenuühistute
likviidsusnõuded.
Kuivõrd HLÜ on panga kõrval ainus juriidilise isiku vorm, kellel on õigus kaasata hoiuseid,
omamata selleks krediidiasutuse tegevusluba, siis peab olema tagatud esmajoones see, et HLÜ
hoiustele kehtivad kõrgendatud nõuded ka likviidsuse tagamise osas. See tähendab, et HLÜ peab
igal ajal olema võimeline rahuldama liikmete kui võlausaldajate õigustatud nõudeid – eriti nõudeid,
mis tulenevad kas ühistust väljaastumisest või hoiuse tähtaja lõppemisest. Seetõttu on eelnõuga
sätestatud HLÜ-dele täpsemad likviidsusnõuded, mis peaksid tagama HLÜ rahaliste vahendite
olemasolu majanduslikult rasketel või muudel perioodidel, kus liikmetel on kõrgendatud huvi
saada tagasi HLÜ-sse hoiustatud kapital.
Lõikes 1 on sätestatud üldnõue, mille kohaselt peab HLÜ paigutama oma vara selliselt, et igal ajal,
sealhulgas stressiolukorras, oleks tagatud liikmete õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus.
Liikmete õigustatud nõuded HLÜ vastu tulenevad esmajoones kas hoiustamislepingust või ühistust
väljaastumisel liikmele tagasimakstavast osamaksust vastavalt TÜS §-le 33. Mõlema nimetatud
nõude rahuldamine on eelnõu koostajate hinnangul üks hoiu-laenuühistu liikme põhihuvisid, mille
järgimisele peaks olema suunatud ka HLÜ laenude andmise poliitika tervikuna, mida omakorda
peaksid kontrollima liikmed, revisjonikomisjon ning sõltumatu audiitor.
Lõikes 2 on avatud sama paragrahvi lõikes 1 kasutatud stressiolukorra mõiste. Nimelt on mõeldud
stressiolukorrana olukorda, kus HLÜ on kohustatud oma liikmetele välja maksma vastavalt
lepingutingimustele vähemalt viis protsenti liikmetelt kaasatud hoiuste kogusummast 30-päevase
perioodi jooksul alates vastava avalduse saamisest või tagastama liikmetele vähemalt 25 protsenti
osamaksude summast ühe majandusaasta jooksul. Teisisõnu peab HLÜ olema valmis vähemalt
selle jaoks, et maksta liikmetele tagasi viis protsenti nende hoiustest ühe kuu jooksul või ühe
majandusaasta jooksul vähemalt neljandik liikmete osamaksude kogusummast (vt ka analoogiat
TÜS § 33 lõiked 1 ja 3).
Lõike 3 kohaselt on HLÜ kohustatud oma äritegevust korraldama nii, et HLÜ finantseerimine ei
tugineks liiga lühikestele tähtaegadele või vähestel allikatel. Lisaks on HLÜ juhatus kohustatud
pidevalt jälgima nõuete ja kohustuste tähtaegu ning HLÜ kohustuste täitmise tähtaegade saabumine
ei või ohustada HLÜ tegevust. Lisanduse näol on tegemist sarnase reegliga, nagu on sätestatud
KAS § 80 lõikes 2.
35
Lõige 4 täpsustab sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Selleks, et tagada liikmete õigustatud nõuete
rahuldamine ning selle jaoks vastava kapitalipuhvri olemasolu, on vaja HLÜ siseselt kehtestada
strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks,
juhtimiseks ja jälgimiseks. Likviidsusriski puudutavad aruandlused ja ülevaated on osa § 31 lõikes
5 sätestatud strateegiapoliitikast, kuid läheneb neile kitsamalt, keskendudeski ainult ühistu
likviidsusele.
Lõige 5 täpsustab omakorda lõiget 4 ning sõnastab koormamata likviidse vara mõiste. Lõike 5
sõnastuse kohaselt on tegemist varaga, mida on võimalik realiseerida tavapärastel turutingimustel
30 päeva jooksul. Sättes on toodud lahtise loeteluna näiteks sularaha, arvelduskontol olevad
rahalised vahendid ja muu selline vara. Lõiget 5 tuleb vaadata koosmõjus § 27 lõike 1 punktiga 1,
mille kohaselt on võrreldes kehtiva regulatsiooniga (mille järgi on HLÜ kohustatud paigutama
teatud osa oma liikmete hoiuste summast nõudmiseni hoiusena krediidiasutusse) HLÜ-l võimalik
nimetatud 10 protsenti liikmete hoiuste summast hoiustada sularahasse, hoida vahendeid
arvelduskontol või hoiustada vahendeid muudesse likviidsetesse instrumentidesse. Muu vara all
mõeldakse likviidseid, madala riskiga ning lühiajalisi väärtpabereid, millele on osundatud EL
määruse 575/2013 artikli 336 tabelis 1, mille suhtes kohaldatav spetsiifilise riski kapitalinõue ei
ole kõrgem kui 1,6 protsenti, või eurofondide osakud või aktsiad, kui selle eurofondi vara
investeeritakse üksnes käesoleva lõike punktis 1 nimetatud võlainstrumentidesse. Eelnimetatud EL
määruse artiklist 336 tuleneb, et nendeks instrumentideks saavad olla võlaväärtpaberid või muud
instrumendid, mis subjekti hinnangul vastavad sama artikli lõike 4 nõuetele. Võlakirjade ja muude
instrumentide järelejäänud tähtaeg ei tohi ületada 24 kuud. Võlaväärtpaberite puhul saab arvesse
võtta vaid neid, mis pankade krediidiriski standardmeetodi kohaselt oleks saanud riiski kaaluks
50% või madalama. Riskikaalu määramine sõltub erinevatest teguritest aga peamiselt reitingu
olemasolust ja emitendi liigist. Sarnane regulatsioon kehtib täna ka e-raha asutustele vastavate
vahendite hoidmisel MERAS § 80 lõike 4 alusel.
Lõige 6 sätestab volitusnormi, misläbi on valdkonna eest vastutaval ministril võimalik määrusega
kehtestada likviidsusriski maandamise täpsem kord. Nimetatud määrusega on võimalik ka ette
näha väärtpaberite nimekiri, millesse HLÜ-d võivad paigutada 10 protsenti liikmete vahenditest,
mis kehtiva regulatsiooni järgi peab olema paigutatud üksnes Eesti või teise Euroopa Liidu riigi
krediidiasutusse nõudmiseni hoiusena. Lubava volitusnormiga võtab valdkonna eest vastutav
minister järelhindamiskohustuse, s.t. vajaduse tekkimisel (eelkõige kui tekivad ebakõlad sätte
rakendamisel või viidatud nõuete üle audiitorkontrolli teostamisel) täpsustatakse likviidsusriski
maandamise täpsema korra, võttes aluseks HLÜS § 271 lõigetes 1–5 sätestatu.
Paragrahv 28. Kehtiv § 28 sätestab nõuded laenudele.
Muudetakse lõiget 1, kuhu on lisatud viide vastutustundliku laenamise põhimõttele, mis muu
hulgas hõlmab kontrolli kooskõlas HLÜ üldkoosoleku poolt heaks kiidetud sise-eeskirjale.
Nimetatud põhimõtte lisamine ei kujuta endast samas suurt sisulist muudatust, kuivõrd see
põhimõte on mõnevõrra teistsuguses sõnastuses käsitlemist leidnud ka viimases (2010. aasta) antud
sätte muutmist käsitlevas HLÜS muutmise eelnõus (240 SE, seletuskiri lk 833) – muudatuse näol
33 „Eelnõuga kehtestatakse ka hoiu-laenuühistutele sarnaselt krediidiasutustega “vastutustundliku laenamise põhimõte”. See
põhimõte on laenuandja sotsiaalselt vastutustundliku käitumise väljenduseks laenuturul, mida on praktikas laialdaselt rakendatud
mitmetes erinevates riikides (nt. USA, Suurbritannia, Austraalia) ja mille mõiste on võetud kasutusele ka EL tarbijakrediidi
36
on tegemist püüdega juhtida enam tähelepanu vastutustundliku laenamise põhimõtte olulisusele
HLÜ äritegevuses.
Eelnõu koostajate hinnangul on esmatähtis, et HLÜ-d ei annaks hoiustajate raha arvelt laenu (ega
osutaks muid finantsteenuseid) maksevõimetutele laenusaajatele ning kohaldaks teenuste
osutamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lisatav säte on analoogne KAS § 83 lõikes 31
sätestatuga, mille kohaselt peab krediidiasutus kohaldama tarbijale laenu andmisel viidatud KAVS-
i sätteid. Lisatav lõige juhindub käesoleva eelnõu käsitlusest (vt HLÜS § 3 lõike 1 selgitust), mille
kohaselt tuleks füüsilistest isikutest HLÜ liikmeid käsitleda tarbijatena. Eeltooduga seoses ei tuleks
HLÜ-del küll taotleda krediidiandja või -vahendaja tegevusluba, aga HLÜ kui ettevõtlusvorm ei
tohiks võimaldada normidest kõrvalekaldumist, mida muidu kohaldataks krediidiandja või -
vahendaja tegevusloaga teenusepakkujale, kui viimane osutab sisuliselt sama teenust samale
isikule.
Lisatakse lõige 11. Sellega nähakse ette, et HLÜ-st laenu taotlejale peaks laienema vähemalt
samaväärne teabe saamise kohustus nii krediidiandja kui ka HLÜ juures. Lisaks tuleb eraldi
kohaldada füüsilisest isikust laenuvõtjale, kes on ühistu liige, aga taotleb laenu, mis ei seondu tema
laenuvõtmisega iseseisvas majandus- või kutsetegevuses, võlaõigusseaduses
tarbijakrediidilepingute kohta sätestatut (ehk sisuliselt kogu VÕS 22. peatüki 2. jagu). Võrreldes
varasema versiooniga ei viidata siin enam üksikutele VÕSi §-dele (varasemas versioonis oli viide
konkreetselt VÕSi §-dele 4031 lõikele 1, 4033 lõigetele 1 ja 2, § 4034 lõikele 6, 4041 lõikele 1, §-
dele 409, 411, 412, 4141, 415 ja 416). Nii Finantsinspektsioon, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet kui ka Justiitsministeerium on muuhulgas märkinud, et sisuliselt oleks
asjakohane kohaldada kogu VÕS-s ettenähtud tarbijakrediidi regulatsiooni n-ö füüsilistest isikutest
liikmetele krediidi andmisel.
Lisaks täiendatakse antud lõiget teise lausega, mille kohaselt ei või eelnimetatud füüsilisest
isikust liikmele laenu andmisel tema krediidivõimelisuse hindamisel tugineda üksnes asjaolule, et
tagatiseks oleva kinnisvara väärtus ületab krediidi summat, või eeldusele, et kinnisvara väärtus
tõuseb, välja arvatud juhul, kui laenu kasutamise eesmärk on kinnisvara ehitamine või
renoveerimine. Ettepaneku vastava täiendi lisamisele seadusesse on teinud Finantsinspektsioon,
võttes eeskujuks KAVS § 49 lõike 7, mis reguleerib vastava keelu kohaldamist
hüpoteekkrediidiandja ja -vahendajale. Selle lause eesmärk on kaitsta isikuid, kes paralleelselt
hoiu-laenuühistu liikmeks olemisega astuvad ühistuga suhtesse, mis kujutab endast tavalist tarbija
ja hüpoteekkrediidiandja vahelist tarbijakrediidilepingut. Kuivõrd laenu taotlemisel tuleb liiget
käsitleda kui tavalist tarbijat, peab taotlejale laiendama samu tarbijaõiguslikke põhimõtteid, nagu
mitte liikmetest tarbijatele.
Muudetakse lõiget 7, millega lisatakse lõikesse teine lause. Kehtiv lõige 7 näeb ette, et laenu
andmine HLÜ liikmest juhatuse, nõukogu või revisjonikomisjoni liikmele ja nendega samaväärset
(consumer credit) direktiivis. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine on suunatud just laenusaaja huvide kaitsele,
eelkõige tarbija huvidest lähtuva nõustamis- ja teatamiskohustuse täitmisele laenuandja poolt (USA-s ka laenusaaja poolt antud
tagatisele sissenõude põhjendamatu pööramise vältimisele). Laenuandja teatamis- ja nõustamiskohustuse osas ei ole Euroopas aga
veel ühest käsitlust. Varasemalt levinud praktika kohaselt hinnatakse krediidiandmise küsimuse otsustamise käigus, krediidisaaja
maksevõimelisust krediidi- või finantsasutuse enda, mitte krediidisaaja huvide aspektist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte
kohaselt on laenuandja kohustatud arvestama laenaja vajadusi ja laenu teenindamise võimekust, kusjuures laenuandjal on kohustus
välja selgitada antud konkreetse laenusaaja optimaalne laenukoormus ning teatada sellest laenusaajale. Lisaks on laenuandjal
kohustus enne laenulepingu sõlmimist laenuandjat sõnaselgelt teavitada, millised ohud võivad tekkida seoses pikaajalise laenu
tagasimaksmisega.“
37
majanduslikku huvi omavatele isikutele võib toimuda ainult üldkoosoleku otsusega ettenähtud
korras. Samas ei ole hetkel ette nähtud konkreetset piirmäära. Muudatusega nähaksegi see
täpsemalt ette, mille kohaselt eelnimetatud nn seotud isikutele võib laene anda või muid vastavaid
tehinguid (tagatis-, garantii- ja liisingtehinguid) teha kokku maksimaalselt viiekordses summa
võrreldes selle isiku makstud osamaksuga või 5 protsenti HLÜ netovarast. Arvestuse aluseks tuleb
võtta vastavate laenude ja tehingute jääk. Eesmärk on välistada riskide kontsentreerumine, kus nn
seotud isikutele on n-ö välja laenatud ülemäära palju HLÜ rahalisi vahendeid. Lisatud teine lause
on tingitud sellest, et mitmed tegutsevad HLÜ-d kasutavad tütarettevõtjaid või muul moel seotud
isikuid, kellele HLÜ laenab edasi üsna olulise osa hoiustest ning kes omakorda tegutsevad
laenuandmise või -vahendamise majandustegevuses, mis tihtipeale annavad omakorda kõrge
intressiga tarbimislaene. Eelnõuga ei soovita täielikult keelustada tütarettevõtjate tegevust (kuivõrd
tütarettevõtjate kasutamine võib olla vajalik majandustegevuse jaoks ja riskide hajutamiseks), küll
aga peaks HLÜ valdavas osas ise tegelema laenude andmisega, mitte olema juriidiline keha, millel
on õigus hoiuseid kaasata ning vahendada kaasatud rahalisi vahendeid muudele laenuandjatele.
Seetõttu tuuakse teise lausega lävendeid allapoole ning kehtestatakse nõuded nimetatud isikutele
või nimetatud isikutega seotud isikutele laenamisel, sest isegi üldkoosoleku heakskiidul HLÜ
juhatuse või nõukogu liikmele, revisjonikomisjoni liikme või nendega samaväärset huvi omavale
isikule laenamisel tekib oluline huvide konflikt laenuandja ja laenusaaja vahel. Sättega taotletakse
ka seda, et ühele ja samale sama paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikule või temaga seotud ettevõtjale
saab anda laenu kokku kuni viis protsenti netovara või viiekordse tasutud osamaksu ulatuses. Ühe
erisusena on käesolevas sättes piiratud laenude ja muude HLÜS § 6 lõike 1 punktides 3–4
nimetatud teenuste osutamist, s.t. nimetatud isikutele on lubatud jätkuvalt raha HLÜ-s hoiustada.
Viidatud erisus tehti pärast veebruari 2023. aasta kooskõlastusringi (vt ka seletuskirja lisa 3,
Tallinna hoiu-laenuühistu märkus nr 5).
Muudetakse lõiget 9. Kehtiv lõige 9 näeb ette, et ühele HLÜ liikmele antud laenude summa kokku
ei tohi ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui 20-kordselt ega 20 protsenti hoiu-
laenuühistu omakapitalist. Kehtivat nõuet on aga vaja muuta seoses lõikesse 7 teise lause
lisamisega – ehk nn seotud isikutest liikmetele on vastav piirang rangem, aga nn tavaliikmetele
jääb ta samaks nagu ta on juba kehtivas seaduses. Samas lisatakse nüüd muudatusega juurde see,
et lisaks väljastatud laenudele tuleb arvesse võtta ka selle liikmega tehtavaid tagatis-, garantii- ja
liisingutehinguid. Ka on täpsustatud arvestuse alust sarnaselt lõikega 7 – arvestuse aluseks tuleb
võtta vastavate laenude ja tehingute jääk ning ühistu netovara, mitte omakapital.
Lisatakse lõige 10. Lõike 10 lisamisega antakse HLÜ-dele õigus anda laenu krediidiasutustele,
finantseerimisasutustele ja endaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatele juriidilistele
isikutele ja teha eelnimetatud isikutega liikmega tagatis-, garantii- ja liisingutehinguid, kui antud
laenude ja tehtud tehingute jääk ei ületa kogumis 20 protsenti hoiu-laenuühistu viimase kolme
majandusaasta laenude ja tehtud tehingute jääkide keskmist kogumahtu. Sätte lisamisega piiratakse
liikmetelt saadud hoiustatava raha massilist edasi laenamist näiteks samasse gruppi kuuluvatele
teistele juriidilistele isikutele, mis võib viia HLÜ riskantsete laenude väljastamiseni, et teenida
laenudelt võimalikult suurt intressi. Laenude andmist piiratakse seetõttu, et maandada võimalikku
huvide konflikti ja ülelaenamise riski, mis seab omakorda ohtu liikmete hoiused ning ühistu
üleüldise jätkusuutlikkuse.
Seadust täiendatakse paragrahviga 281. Uus paragrahv sätestab liikme krediidivõimelisuse
hindamise tingimused.
38
Selle paragrahvi näol on tegemist sarnase korraga nagu on sätestatud KAVS §-s 49 ja mis käsitleb
tarbija krediidivõimelisuse hindamist. Võrreldes KAVS-is sisalduvate samasisuliste normidega, on
liikme krediidivõimelisuse hindamise sätteid mugandatud vastavalt HLÜ-de äritegevusele ja
pakutavatele teenustele, võttes arvesse juba §-s 28 sätestatut. Käesoleva paragrahvi on aga
võrreldes eelmise versiooniga on mõnevõrra muudetud. Samuti tasub märkida, et HLÜ-l tuleb
kõikide HLÜS § 6 lõigetes 1 ja 2 teenuste osutamisel hinnata liikme krediidivõimelisust, sealhulgas
liikme võimet oma rahalisi kohustusi HLÜ ees täita, ning selle adekvaatseks hindamiseks on vajalik
seaduses ette näha täpsemad kriteeriumid, mille alusel viidatud hindamist läbi viiakse (seda mitmed
uue § 281 lõiked adresseerivadki).
Lõikega 1 kohustatakse HLÜ-d kehtestama sise-eeskirjadega §-s 28 nimetatud nõuete täitmiseks
liikme krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, mille
väljatöötamisel tuleb arvestada kõikide lõikele järgnevas loetelus nimetatud näitajatega. Näiteks
peab HLÜ arvesse võtma liikme varalist seisundit, regulaarse sissetuleku või juriidlise isiku puhul
tulude/rahavoogude suurust ja HLÜ-sse tehtud osamaksete kogusummat (punkt 1) või muid fakte,
mis on ühistule teada ning mis võivad mõjutada liikme kohustuste nõuetekohast täitmist (punkt 5).
Lõige 1 ei ole suletud loeteluga nimekiri tingimustest ning vajadusel võivad HLÜ-d lähtuda
krediidivõimelisuse hindamisel rohkematest näitajatest.
Lõikega 2 nähakse ette täiendavad nõuded kui laenu taotleb füüsilisest isikust HLÜ liige. Sisuliselt
tuleb sellist liiget käsitada tarbijana VÕSi tähenduses. Eeltoodud lähenemist toetab ka Euroopa
Kohtu praktika. Euroopa Kohus on leidnud, et tarbija mõistet sisustatakse Brüsseli konventsiooni
artiklites 13 ja 14, mille tähenduses tuleb tarbija mõistet tõlgendada kitsalt ja lähtuda tuleb selle
isiku positsioonist konkreetses lepingus, arvestades lepingu iseloomu ja eesmärki, mitte selle isiku
subjektiivset olukorda, kuna sama isikut võib teatavate tehingute suhtes pidada tarbijaks ja teiste
tehingute suhtes majandus- või kutsetegevuses tegutsejaks.34 Euroopa Kohus on selle põhjal jäänud
seisukohale, et nimetatud konventsiooni erikohtualluvuse korra sätteid, mis puudutavad tarbija
kaitset nõrgema poolena, kohaldatakse vaid lepingutele, mis on sõlmitud väljaspool majandus- või
kutsetegevust, vaatamata nende eesmärgile, ning mis on sõlmitud neist olenemata ja mille ainus
eesmärk on eratarbimise käigus rahuldada üksikisiku isiklikke vajadusi.35 Kui sõlmitud leping on
seotud isiku majandus- või kutsetegevusega nii nõrgalt, et seda sidet võib pidada teisejärguliseks,
kuna sellel on vaid tähtsusetu roll kogu toimingu juures, milleks see leping sõlmiti, siis tuleb isikut
käsitleda tarbijana.36
Antud lõikes mainitud üldkohaldatavate määradena peavad eelnõu koostajad silmas arvestuslikku
elatusmiinimumi, mis on Statistikaameti37 poolt välja arvutatud. HLÜ peab laenu andmisel
arvestama, et juhul, kui liikmele antakse ühistu poolt laenu, ei või laenu igakuised tagasimaksed
olla nii suured, et need ei jätaks liikmele igakuiselt vähemalt elatismiinimumi jagu raha
igapäevaseks elamiseks ning baaskulutuste katteks.
34 Euroopa Kohtu otsus C-269/95: Beninumbessa, EKL 1997, lk I-3767, 3. juuli 1997.
35 Euroopa Kohtu otsus C-464/01, p 36. Kättesaadav:
http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=9ea7d0f130d5a63102f8ede0418aadc4f645446dd646.e
34KaxiLc3eQc40LaxqMbN4PaxuMe0?text=&docid=49857&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=firs
t&part=1&cid=263664. 36 Samas, p 39. 37 Kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/arvestuslik-
elatusmiinimum
39
Lõikega 3 nähakse ette täiendavad nõuded kui laenu taotleb äriühingust HLÜ liige. Sel juhul peab
tema krediidivõimelisuse hindamisel lisaks lõikele 1 nimetatud tingimustele võtma arvesse
äriühingu igapäevase äritegevusega seotud tingimusi, milleks on teenuse osutamisest tulenevad
rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju ja varasemate maksekohustuste täitmine. Seega
peab lõike 3 kohaselt hindama HLÜ, kes kaalub liikmest äriühingule laenu andmist, äriühingu
majanduslikku olukorda tervikuna ning minema kaugemale lõikes 1 sätestatud tingimustest.
Lõige 4 sätestab loetelu teabest, mis peab HLÜ sise-eeskirjas olema sätestatud krediidi andmise
kohta.
Lõikega 5 täpsustatakse, et tagatisvara käesoleva seaduse tähenduses on krediidilepingu tagatiseks
olev vara.
Lõikega 6 esitatakse tingimused, mida HLÜ peab arvesse võtma käesoleva paragrahvi lõike 1
punktis 1 nimetatud näitaja hindamisel (varaline seisund, sissetuleku suurus ja osamaksete
kogusumma). HLÜ peab välja selgitama, kas isik on maksevõimeline ja suuteline kandma
kohustusi, mille finantseerimiseks antav raha tuleb ühistu teiste liikmete hoiustest. Kokkuvõttes on
oluline, et HLÜ-d ei väljastaks riskantseid laene ja ei paneks ohtu teiste liikmete hoiuseid ning ei
kahjustaks ühistu tegevust.
Lõigetega 7 ja 8 sätestatakse HLÜ-dele kohustus kontrollida esitatud andmete õigsust erinevatest
allikatest liikme krediidivõimelisuse adekvaatseks hindamiseks.
Alles siis, kui HLÜ on veendunud, et liige, kes taotleb ühistult laenu, on suuteline lepingus kokku
lepitud tingimusi täitma, võib HLÜ lõike 9 kohaselt anda liikmele taotletud laenu.
Lõikega 10 antakse võimalus valdkonna eest vastutaval ministril näha määrusega ette täpsemaid
tingimusi kuidas peaks liikme krediidivõimelisust hindama. Muu hulgas võib ette näha, et kui suur
võib lihtsustatult olla liikmele antava laen arvestades tagatist ja kui suure osa võivad laenu
tagasimaksed (nii põhiosa ja intressimakse) moodustada liikme sissetulekust. Sarnased nõuded on
Eesti Pank ette näinud krediidiasutustele eluasemelaenude väljastamisel.38
Seadust täiendatakse paragrahviga 282. Uus paragrahv sätestab krediiditoimiku pidamise
kohustuse ja tingimused.
Uue paragrahviga kehtestatakse HLÜ-dele kohustus pidada krediiditoimikut ning loetletakse
dokumente, mida toimik peab sisaldama. Krediiditoimiku pidamise kohustuse vajadusele juhtis
tähelepanu Finantsinspektsioon. Paragrahvi 282 loomisel on tuginetud KAVS §-le 48, milles on
loetletud krediiditoimiku pidamise nõuded. Uue paragrahviga laiendatakse juba krediiditurul
tegutsevate isikute seas kohustuslikuks saanud ülesannet ka HLÜ-dele, kuid selle erisusega, et
toimikut tuleb pidada kõikide liikmete osas, kellele suhtes kaalub ühistu krediidi andmist. Seega
peab krediidivõimelisuse hindamist dokumenteerima ja talletama nii füüsilistest kui ka juriidilistest
isikutest ühistu liikmete suhtes.
Lõikega 1 kohustatakse HLÜ-d pidama krediiditoimikut iga laenu taotleva liikme kohta eraldi.
38 Eesti Pank. Eluasemelaenude väljastamise nõuded. Kättesaadav:
https://www.eestipank.ee/finantsstabiilsus/eluasemelaenude-valjastamise-nouded
40
Lõikega 2 sätestatakse krediiditoimiku definitsioon ehk see on sisuliselt vastavate andmete ja
dokumentide kogum.
Lõikega 3 kohustatakse HLÜ-d tagama krediiditoimiku pidamist terve krediidiperioodi jooksul
ning analüüsiks vajalike andmete ja dokumentide olemasolu.
Lõikes 4 sätestatakse, et toimik peab olema piisavalt informatiivne ja ülevaatlik, et sellest saaksid
krediidivõimelisuse hindamisel lähtuda vastutav isik või revisjonikomisjon. Samuti on vajalik
vastav info ka §-s 41 ettenähtud nõuete kontrollimiseks ka audiitorile.
Lõikes 5 loetletakse teave ja dokumendid, mis krediiditoimikus peavad sisalduma. Sätte
sissejuhatava lauseosa varasem sõnastus jättis loetelu lahtiseks ning nimetas vaid teabe ja
dokumendid, mis krediiditoimikus kindlasti peavad sisalduma. Eelnõu teises kooskõlastusringis tõi
Justiitsministeerium välja, et lahtine teabe ja dokumentide loetelu ning õigus nõuda loetelus
nimetata teavet ja dokumente läheb vastuollu põhiseadusega ning riivab põhiseaduse §-i 26 ehk
eraelu puutumatut, kuna seadus peab kindlalt ära piiritlema, millist teavet võib üks subjekt teiselt
nõuda. Eeltoodust tulenevalt jäeti lõike 5 sõnastusest välja sõna ,,vähemalt“, mille tulemusena peab
krediiditoimik sisaldama ainult teavet ja dokumente, mis on antud loetelus nimetatud.
Lõike loetelu koosneb üheksast punktist ning selle koostamisel on võetud aluseks KAVS § 48 lõige
5. Loetelu kohaselt peab krediiditoimik sisaldama andmeid liikme isikuandmete, tema
krediidivõimelisuse hindamise analüüsi tulemustest, liikmega sõlmitud lepingutest jms. Loetelu
punkti 2 kohaselt peab toimik sisaldama krediiditaotlusi, täpsustamata, milliseid andmeid peab
taotlus ise sisaldama. Eelnõu koostajate hinnangul ei esine vajadust käesoleva eelnõuga ka
sätestada, milliseid andmeid peab krediidiandja küsima tarbijalt krediiditaotluses. Lisaks ei ole
seaduslikul tasandil krediiditaotluse sisunõudeid kehtestatud. Krediiditaotluses blanketis, mille
krediidiandja koostab tarbijale, et too saaks esitada omapoolse tahteavalduse (oferdi), märgitakse
ära krediidisaaja nimi, aadress, kontaktandmed, töö- või ametikoht, igakuine sissetulek ja
väljaminekud, taotletav krediidisumma, maksetähtaeg ning põhjus, milleks krediiti taotletakse.
Vastavate andmete loetelu on juba kaetud lõikega 5. Eelnõu koostajate hinnangul ei esine vajadust
taotluse enda sisu täpselt määratleda, sest taotlus on tarbijapoolne tahteavaldus krediidiandjale
astuda lepingusse. Seadusega ei ole kehtestatud taotluses nõutava teabe nimekiri ning seda ei
plaanita ka eelnõuga teha.
Täiendavad nõuded on sätestatud punktis 9 hüpoteekkrediidi väljastajatele, kellel on täiendavalt
kohustus krediiditoimikusse koguda dokumendid tagatise kontrollimise, kindlustamise ja
hindamise kohta sealhulgas asjakohasel juhul sõltumatute ekspertide hinnangud tagatise
maksumuse kohta. Hüpoteekkrediidi andmise korral peab olema krediiditoimikus sisalduvate
dokumentide põhjal jälgitav, et tagatiseks olev kinnisvara on teenusepakkuja poolt kontrollitud, et
kinnisasi on kindlustatud ning, et kinnisvara on sõltumatute ekspertide poolt hinnatud.
Krediidiandja peab veenduma ekspertide poolt kinnisvara (tagatise) hindamist tõendava
dokumendi vastavuses kehtivatele hindamisstandarditele ja -meetoditele.
Lõikega 6 täpsustatakse, et krediiditoimiku maht ja sisu võib varieeruda, sõltuvalt
krediidilepingust, liikmest ja krediidi suurusest. Toimikule mahupiiride sätestamata jätmisega
taotletakse, et HLÜ-d ei jätaks olulist teavet toimikusse märkimata vaid seetõttu, et lisatavaid
dokumente on liiga palju või vähe. Kõikide isikute teavet, kelle suhtes toimikut peetakse, tuleb
kohelda võrdselt, tegemata mööndusi vaid seetõttu, et toimiku pidamine on HLÜ jaoks koormav
41
või ajamahukas. Kuivõrd toimiku pidamine suurendab ühistu läbipaistvust enda liikmete,
kontrollorganite ja audiitori ees, peab ühistu tagama, et sellest ei ole välja jäetud tahtlikult või
hooletult informatsiooni, mis on vajalik ühistu otsuste ja hinnangute järgimiseks juhul, kui selleks
tekib vajadus.
Lõikega 7 kohustatakse HLÜ-d tagama krediiditoimikus sisalduva informatsiooni
juurdepääsetavus igal ajahetkel info- ja dokumendihaldussüsteemis laenude väljastamise eest
vastutavatele isikutele, revisjonikomisjonile ja audiitorile.
Paragrahv 29. Kehtiv § 29 sätestab nõuded laenukomiteele ja liikmetele.
Muudetakse lõiget 1, misläbi muutub HLÜ-del laenukomitee olemasolu kohustuslikuks, kui
HLÜ-s on vähemalt 50 liiget. Kehtiv sama sätte sõnastus lubab HLÜ-del põhikirjaga sätestada, kas
laenukomitee on HLÜ-l olemas või mitte. Muudatuse eesmärk on ühelt poolt eraldada senisest
enam HLÜ juhtorganite ja laenukomitee tegevust, teisest küljest aga vältida olukorda, kus seadus
viitab laenukomitee määramise vajalikkusele, kuid samas annab HLÜ-le õiguse jätta laenukomitee
valimata, kui sellist organit pole HLÜ põhikirjas ette nähtud. Lisatud on ka teine lause, mille järgi
kui HLÜ-l on vähem kui 50 liiget, peab HLÜ-l olema laenukomitee, kui see on põhikirjaga ette
nähtud. Seega vähem liikmeid koondaval HLÜ-l ei ole laenukomitee kohustuslik, vaid on jäetud
HLÜ liikmete otsustada, kas ühistul on laenukomiteed vaja, kuivõrd väiksemates ühistutes ei
pruugi laenukomitee olemasolu olla vältimatult vajalik.
Paragrahv 31. Kehtiv § 31 sätestab hoiu-laenuühistu sise-eeskirjad, protseduurireeglid ja riskide
juhtimise nõuded.
Lõige 2 täiendatakse punktidega 5–8. Punkti 5 kohaselt peavad HLÜ sise-eeskirjad sisaldama
sisemisi protseduurireegleid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste
sanktsioonide kohaldamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
rakendamiseks ning nimetatud kordade täitmise sisekontrollieeskirju. Nimetatud reeglid tulenevad
juba kehtivast RahaPTS-st, mistõttu on tegemist kehtiva normistiku täpsustamise ja koondamisega
HLÜS-i, mitte täiesti uue nõudega.
Punkti 6 lisamise näol on tegemist HLÜ-de kohta käivate normide koondamisega TÜS-ist HLÜS-
i. Muid muudatusi punkti 6 lisamise näol HLÜ-de kohta käivasse normistikku ei tehta.
Punktiga 7 sätestatakse, et HLÜ peab sise-eeskirjades nägema ette ka üldise korra kuidas
lahendatakse oma liikmetega seotud vaidlusi. Näiteks peaks liige teadma, et kuhu ja kelle poole
saab ta oma küsimuse või kaebusega HLÜ sees pöörduda. Sellise kohustuse ja ka võimaluse selgem
ettenägemine ning teadvustamine peaks suurendama HLÜ-de liikmete aktiivsust, mis aitab
omakorda kaasa probleemidele lahendamisele ühistu siseselt ning ennetab nende eskaleerumist.
Punktiga 8 sätestatakse kohustus HLÜ sise-eeskirjaga sätestada juhatuse ja nõukogu liikmete
sobivuse hindamise kord. Nimetatud kord peaks sisaldama HLÜ juhatuse ja nõukogu liikmete
seaduses sätestatud nõuetele vastavuse hindamist, sealhulgas andmed ja dokumendid, mida
juhtorganite liikmed peavad esitama, kes ja mida hindab ning kuidas säilitatakse hindamise
tulemusena kogutud teavet.
Paragrahv 32. Kehtiv § 32 sätestab hoiu-laenuühistu üldkoosoleku pädevuse tingimused.
42
Muudetakse lõike 1 punkti 4 sõnastust, mille kohaselt on üldkoosolekul õigus ametisse nimetada
lisaks audiitorile ka revisjonikomisjoni liikmed. Muudatus tuleneb ajendist anda HLÜ liikmetele
senisest enam otsustusõigust ning suurendada läbipaistvust HLÜ-s sisemist kontrolli teostava
isiku(te) ja nende ametisse määramise osas. Praegu ei ole ühtset praktikat, kellel HLÜ siseselt on
õigus ametisse nimetada revisjonikomisjoni liikmeid, mis on viinud selleni, et mitmel juhul
nimetab revisjonikomisjoni liikmed ametisse HLÜ juhatus.
Lõiget 1 täiendatakse punktiga 51, mis annab liikmete üldkoosolekule aluse otsustada tegevusloa
taotluse, sealhulgas krediidiasutuse, krediidiandja, makseasutuse tegevusloa, esitamise
otsustamise. Eelnõu koostajate hinnangul ei ole kehtiva õiguse alusel üheselt selge, kas hoiu-
laenuühistu puhul otsustab tegevusloa taotlemise ühistu juhatus, nõukogu või üldkoosolek. Samas,
kuna igasuguse tegevusloa taotlemise näol on tegemist võrdlemisi olulise muudatusega HLÜ
majandustegevuses, peaks eelnõu koostajate hinnangul tegevusloa taotlemise otsustamine jääma
üheselt üldkoosoleku pädevusse.
Lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks. Punkt 7 nägi ette, et HLÜ üldkoosoleku pädevusse
kuulub laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine, kui HLÜ-s ei ole
moodustatud nõukogu. Kehtiva HLÜ-de kohta käiva normistiku järgi peab HLÜ-l olema nõukogu,
kui ühistul on üle 200 liikme või kui ühistu osakapital on üle 25 000 euro või kui nõukogu
moodustamine on ette nähtud põhikirjaga (TÜS § 64 lõige 1). Kuna juba alates 2010. aastast peab
HLÜ osakapital olema vähemalt 31 950 eurot, siis tuleb tegelikkuses igal HLÜ-l nõukogu
moodustada. Seetõttu soovitakse viimati nimetatud muudatusega kõrvaldada teatav vastuolu TÜS-
i ja HLÜS-i vahel. Kuivõrd seaduse eesmärk on olnud laenukomitee tegevuse peale esitatud
kaebuste läbivaatamine asetada esmajoones HLÜ nõukogule, siis see pädevus on eelnõuga viidud
eraldi nõukogu käsitleva §-i 325 alla (vt HLÜS § 325 lisamise selgitust).
Lisatakse lõige 3, mille kohaselt on HLÜ üldkoosoleku pädevust õigus üle anda ainult volinike
koosolekule. Nimetatud muudatust tuleb vaadata koos uue § 323 sõnastusega ning koos TÜS §-ga
54. Kehtiv HLÜ-dele kohalduv regulatsioon lubab üldkoosoleku pädevust üle anda volinike
koosolekule, mis võib olla isegi vajalik suuremate ühistute puhul, kus üldkoosoleku korraldamine
igal seaduses nõutud juhul oleks ajaliselt ja rahaliselt üsna kulukas. Samas teadaolevalt on praktikas
HLÜ liikmeks astuvad isikud kohustatud volitama enda nimel üldkoosolekul toimetama isikuid,
kes ei pruugi olla nendele isegi teada. Selliselt toimides justkui loovutavad liikmed oma
liikmelisusest tulenevad õigused sellisel moel, mis võib olla seadusega vastuolus. Seetõttu on
lisatud lõikega 3 selgitus kehtiva õigusliku raamistiku juurde, mis lubab eelnimetatud volitust anda
ainult põhikirjas sätestatud juhtudel ja ainult volinike koosolekule.
Paragrahv 321 sätestab erikorra HLÜ üldkoosoleku kokkukutsumisele ja üldkoosoleku
päevakorrale võrreldes TÜS-is sätestatuga. Üldiselt kohaldatakse HLÜ-de päevakorrale TÜS-i,
kuid lõigetes 2 ja 3 toodud erisuste jaoks on vajalik täpsustada ka HLÜS-is üldkoosoleku
kokkukutsumise ja päevakorra sätteid.
Lõike 1 järgi kohaldatakse üldkoosoleku kokkukutsumisele ja päevakorrale TÜS §-des 40 ja 401
sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Viitega tulundusühistuseadusele
sisulisi muudatusi ei kaasne, kuivõrd ka praegu kohaldatakse HLÜ-dele TÜS-i sätteid. Seevastu
samas lõikes sätestatud erand on tingitud lõigete 2 ja 3 lisamisest.
43
Lõikes 2 on sätestatud erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumise alused. Võrreldes
tulundusühistuseaduse § 40 lõikega 3 on, tulenevalt sotsiaalse kontrolli olulisusest HLÜ tegevuses,
täpsustatud HLÜ netovara suuruse nõuet (punkt 1), lisatud on likviidsuse kriteerium (punkt 2)
ning täpsustatud punktis 3 volinike ja liikmete arvu, kelle nõudmisel tuleb erakorraline koosolek
kokku kutsuda.
Lõike 3 järgi võivad vähemalt kümme HLÜ liiget nõuda täiendavate küsimuste võtmist
üldkoosoleku päevakorda. Sama lõike teise lause kohaselt tuleb iga täiendava küsimuse kohta
esitada põhjendus. Kehtiva TÜS § 401 lõike 2 järgi võivad vähemalt 1/5 ühistu liikmetest nõuda
täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Eesti Panga andmetel on Eestis tegutsevatest HLÜ-
dest 2024. aasta novembri lõpu seisuga neljal HLÜ-l vähemalt tuhat liiget, mis tähendab, et kui
liikmed soovivad panna teatud küsimust üldkoosoleku päevakorda, peavad selleks soovi avaldama
minimaalselt 200 liiget (enim liikmeid koondavate HLÜ-de puhul on selleks arvuks vastavalt
konkreetsele ühistule 300 kuni 750 liiget). Praktikas on aga teostamatu nii mitmete liikmete
koondumine ühe konkreetse küsimuse päevakorda võtmiseks, mistõttu on seda lävendit HLÜ-de
puhul toodud oluliselt allapoole, arvestades ka väiksemate HLÜ-de liikmete arvu.
Paragrahv 322 täpsustab liikmete kohustusi erakorralisel üldkoosolekul, kui HLÜ netovara ei
vasta seaduses toodud nõuetele või kui HLÜ ei suuda täita seaduses sätestatud likviidsuse nõudeid
(lõige 1). Erisus on loodud seetõttu, et HLÜ netovara ja likviidsuse nõuded on olulised alused HLÜ
maksevõime ning liikmete õigustatud nõuete rahuldamise võime säilitamiseks. Lõike 2 järgi ei
kohaldata HLÜ-de suhtes TÜS §-s 49 sätestatut eesmärgiga vältida ebakõlasid HLÜS-i ja
tulundusühistuseaduse kohaldamise vahel. TÜS § 49 näeb hetkel ette (lihtsustatud kujul), et
kui ühistu netovara on alla poole ühistu osakapitalist, siis peab üldkoosolek otsustama abinõude
tarvituselevõtmise osakapitali taastamiseks, osakapitali vähendamise või ühistu lõpetamise.
Paragrahv 323 sätestab erikorra HLÜ-de erikontrolli korraldamisele.
Lõike 1 järgi kohaldatakse HLÜ erikontrolli korraldamisele TÜS §-s 71 sätestatut, kui käesolevas
paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Viitega TÜS-ile sisulisi muudatusi ei kaasne, kuivõrd ka praegu
kohaldatakse HLÜ-dele tulundusühistuseaduse sätteid. Seevastu on vastav erand TÜS-st lisatud
käesoleva paragrahvi lõikeks 2.
Lõike 2 järgi võivad vähemalt kümme HLÜ liiget nõuda erikontrolli otsustamist ja erikontrolli
läbiviija määramist üldkoosoleku poolt. Kehtiva TÜS § 71 lõike 1 järgi võivad vähemalt 1/10
ühistu liikmetest nõuda erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist
üldkoosoleku poolt. Lähtudes § 321 lõike 3 juures toodud selgitustest, on ka seda lävendit toodud
oluliselt allapoole.
Lõikega 3 täiendatakse omakorda lõiget 2. Selle järgi võivad vähemalt 1/10 liikmetest nõuda
erikontrolli korraldamise ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt, kui üldkoosolek
erikontrolli korraldamist ei otsusta. Lõikega 3 ei kaasne sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva TÜS
§ 71 lõikega 2, kuid säte on toodud ka HLÜS-i suurema õigusselguse eesmärgil. Võrreldes lõikega
2 ei ole liikmete piiri allapoole toodud lähtuvalt sellest, et kui üldkoosolek ei otsusta erikontrolli
määramist, siis on tegemist üldise liikmete huviga erikontrolli korraldamist mitte määrata, ning
sellest kõrvalekaldumiseks on vajalik olulist huvi, samuti arvestatavat liikmete arvu, et minna
erikontrolli määramist kohtu kaudu nõudma.
44
Paragrahv 324, mis võrreldes HLÜ-dele kohaldatavate tulundusühistuseaduse asjaomaste
normidega ühelt poolt täpsustab HLÜ-de volinike valimise korra ning pädevuse ulatuse, ja teiselt
poolt koondab asjaomase regulatsiooni HLÜS-i.
Lõikega 1 sätestatakse, et HLÜ volinike valimisele kohaldatakse TÜS §-s 54 sätestatut, kui
käesolevas §-s 324 ei ole sätestatud teisiti. Viidatud TÜS-i sätte kehtiva redaktsiooni kohaselt võib
tulundusühistu põhikirjaga sätestada, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle
volinike koosolekule, kui ühistul on üle 200 liikme.
Lõike 2 kohaselt nähakse ette, et ühe voliniku võib valida kuni 25 liikme kohta. Tegemist on
erisusega TÜS § 54 lõike 2 teise lause suhtes, mille kohaselt võib ühe voliniku valida 50 liikme
kohta.Vastava piiri vähendamise idee on selles, et valdavalt peaksid liikmed ise end ja enda huve
üldkoosolekul esindama, kuivõrd ühistulise tegevuse aluspõhimõte on liikmete panus ja aktiivsus
ühistu tegevuse korraldamisel.
Lõige 3 sisaldab endas täpsustust võrreldes kehtiva volinike regulatsiooniga. Lisandus on tingitud
sellest, et kuigi volinike koosoleku sätestamisel HLÜ põhikirjas on volinikud sisuliselt kõige
tähtsam nn otsustusorgan HLÜ-s ning volinikud esindavad ühistu liikmeid, siis kehtiv HLÜS ega
TÜS ei sea piiranguid sellele, kes võivad esindada HLÜ liikmeid volinikena. Seetõttu on lisatud
nõue, et kui volinikud on määratud HLÜ liikmeid esindama, siis need volinikud peavad olema
ühelt poolt sõltumatud HLÜ juhatuse või laenukomitee liikmetest ja ka audiitorist, ja ei tohi olla
pankotivõlgnikud, ning teiselt poolt peavad volinikud olema kohased esindama vastavate liikmete
huve HLÜ-s. Normis on toodud ka vastavad välistused, sealhulgas volinik ei tohi olla põhjustanud
äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa tühistamise või kellelt on seaduse alusel
ära võetud õigus olla ettevõtja, näol on tegemist lahtise loeteluga ning põhikirjaga võib panna
täiendavaid nõudeid HLÜ volinikele.
Lõike 4 kohaselt on tühine põhikirja säte või tehing, mis on vastuolus käesolevas paragrahvis
sätestatuga. Praktikas on esinenud mitmeid juhtumeid, kus HLÜ liikmed on HLÜ-ga liitumisel
andnud volituse teisele isikule (mitmel juhul sama ühistu juhatuse vms organi liige) osaleda tema
eest üldkoosolekul. Antud sättega tagatakse seda, et kui HLÜ liige volitab teist isikut enda nimel
osalema üldkoosolekul ja teostada tema liikmelisusest tulenevaid õigusi HLÜ-s, siis peab selline
volitamine olema vastav minimaalselt antud paragrahvis toodud volinikele ja volinike koosolekule
ettenähtud nõuetele.
Paragrahv 325 sätestab nõuded HLÜ nõukogule. Kehtivas HLÜS-is ei ole ette nähtud erisätteid
HLÜ nõukogule ning kuivõrd vastavalt HLÜS § 2 lõikele 2 kohaldatakse HLÜ-dele ühistute kohta
sätestatut ning TÜS § 64 lõike 2 järgi kohaldatakse tulundusühistu nõukogule äriseadustikus
aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatut, mis omakorda ei ole eelnõu koostajate hinnangul piisavalt
täpne oma sõnastuse ja pädevuse osas, et seda saaks otse kohaldada HLÜ-dele, siis soovitakse
eelnõuga koondada HLÜ nõukogu kohta käivad normid HLÜS-i.
Lõikesse 1 on lisatud võrreldes kehtiva regulatsiooniga täiendus teise lause näol, mille kohaselt
peab nõukogu tegema oma tegevuses rakendatud kontrolli tulemused tegema teatavaks
üldkoosolekule või volinike koosolekule olenevalt sellest, kas HLÜ on põhikirjas sedastanud
üldkoosoleku pädevuse üleandmise volinikele. Muudatus on seotud eesmärgiga anda HLÜ
liikmetele rohkem teavet HLÜ tegevuste kohta. Lõike 1 teist lauset tuleb vaadata koosmõjus § 39
lõigetega 1 ja 3, mille kohaselt revisjonikomisjon on kohustatud pidevalt ja tulemuslikult
45
revideerima HLÜ tegevust, sealhulgas kontrollima HLÜ ja selle juhtorganite liikmete ning nende
tegevuse vastavust õigusaktidele (lõige 1), ja edastama juhatusele ja nõukogule temale teatavaks
saanud teabe, mis viitab õigusrikkumistele või liikme või muu isiku huvide kahjustumisele (lõige
3); samuti esitama oma tegevuse käigus tuvastatud riskide ja mittevastavuste kohta ülevaateid
juhatusele ja nõukogule (§ 40 lõige 1). Eelnõu koostajate hinnangul peaks see andma liikmetele
parema ülevaate HLÜ juhtimisest ning ühistu äritegevusest vastavust seadusele.
Lõige 2 näeb ette, et HLÜ nõukogul on kolm teovõimelist füüsilisest isikust liiget, kui põhikirjaga
ei nähta ette suuremat liikmete arvu. Tegemist on tulundusühistuseaduse § 64 lõike 2 ja
äriseadustiku § 318 lõikes 1 sisalduvate põhimõtete ületoomisega HLÜS-i. Muid muudatusi ei
kaasne.
Lõike 3 kohaselt peab nõukogu liige olema HLÜ liige. Tegemist on täpsustusega, võrreldes kehtiva
tulundusühistuseaduse ja äriseadustikus sisalduva aktsiaseltsi nõukogu regulatsiooniga, mis ei
kohusta nõukogu liiget olema hoiu-laenuühistu liige – äriseadustiku § 318 lõike 2 kohaselt ei pea
nõukogu liige olema aktsionär. Eelnõu koostajate hinnangul osutab nõukogu liikme liikmelisus
ühistus sellele, et nimetatud nõukogu liige on motiveeritud enam panustama HLÜ äritegevuse
kontrollimisse ning selle õiguspärasusele vastavuse saavutamisele, kuivõrd sellisel juhul mängivad
rolli nii nõukogu liikme rahalised kui ka ärialased huvid.
Lõike 4 järgi ei või nõukogu liige olla HLÜ juhatuse liige, volinik, prokurist, audiitor ega
laenukomitee liige, samuti krediidiasutuse ega teise finantseerimisasutuse juhatuse või nõukogu
liige. Sisuliselt on nimetatud sätte puhul üle toodud HLÜS-i äriseadustiku § 318 lõiked 4 ja 41.
Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on ette nähtud, et nõukogu liige ei tohi olla ka krediidiasutuse
või teise finantseerimisasutuse juhatuse liige. Nimetatud piiranguga on soovitud vältida HLÜ
nõukogu liikme huvide konflikti, mis tekib ühe ja sama isiku kuulumisel kahe
finantseerimisasutuse juhtkonda, näiteks HLÜ ja krediidiandja. Erand tehakse siiski ühistupankade
osas.
Lõike 5 kohaselt kuulub nõukogu pädevusse laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste
läbivaatamine, kui põhikirjaga ei ole nimetatud kaebuste läbivaatamist antud üldkoosoleku või
volinike koosoleku pädevusse. Tegemist on kehtiva HLÜS § 32 lõike 1 punktis 7 nimetatud
pädevusnormi ületoomisega eraldi nõukogu kohta käivasse paragrahvi, kuivõrd igal HLÜ-l peab
praktikas olema nõukogu.
Lõike 6 järgi on nõukogu nõusolek vajalik HLÜ nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad HLÜ
igapäevase majandustegevuse raamest. Selguse huvides tasub märkida, et eelnõus esitatud neljast
punktist koosnev loetelu on lahtine ning HLÜ põhikirjaga võib ette näha ka nõukogu nõusoleku
vajalikkust ka muude käesolevas lõikes nimetamata tehingute tegemiseks ja teenuste osutamiseks.
Sisuliselt on tegemist äriseadustiku § 317 lõike 1 konkretiseerimise ning täpsustamisega HLÜ-de
jaoks, kuivõrd kehtivad äriseadustiku sätted ei sobi oma sõnastuse tõttu otsekohaldamiseks HLÜ-
dele.
Lõigete 7–9 näol on tegemist äriseadustiku § 317 lõigete 2–4 ületoomisega HLÜS-i lähtuvalt
eeltoodud § 322 sissejuhatava osa juures toodud põhjendustest. Lõige 8 sätestab, et HLÜ nõukogu
ei vaja lõikes 6 nimetatud nõusolekut tehingu tegemiseks, kui tehinguga viivitamisega kaasneks
hoiu-laenuühistule oluline kahju. Olulise kahju all peavad eelnõu koostajad silmas väga üksikuid
olukordi, mis vajavad kiiret tegutsemist nõukogu poolt selleks, et ennetada ühistu jätkusuutlikkuse
46
või märkimisväärselt suure rahalise olukorra halvenemist. Sellised olukorrad peavad olema force
majore ehk nende esinemist ei ole võimalik tavatingimustes ette näha või prognoosida. Näiteks
olukorras, kus nõukogu on saanud teadlikuks, et juriidiline isik, kellega HLÜ on sõlminud lepingu,
on muutumas maksejõuetuks ning on hakanud oma vara võõrandama enne ametliku maksejõuetuse
väljakuulutamist, võib nõukogu tegutseda antud ühistu huvides ning keelduda lepingus
kokkulepitud soorituste tegemisest, et hoida ära ühistule tekkiva kahju realiseerumine.
Paragrahv 34. Kehtiv § 34 sätestab nõuded hoiu-laenuühistu juhatusele.
Muudetakse lõike 1 sõnastust, misläbi vähendatakse HLÜ kohustuslikku juhatuse liikmete arvu
kolmelt kahele. Muudatusel on kaks põhjust. Esiteks suurendatakse eelnõuga HLÜ juhtorganite
liikmete sõltumatust ning tugevdatakse sisemist kontrolli näiteks audiitori ja revisjonikomisjoni
pädevuse suurendamise teel. Teisalt aga muudetakse käesoleva eelnõuga vähem rangemaks ka
ühistupanga regulatsiooni, misjärel ühistupank võib valida minimaalselt kaks juhatuse liiget
tingimusel, et ühistupank ei osuta investeerimisteenuseid või teenuseid välisriigis (vt KAS § 422
lisamise selgitust). Arvestades eeltoodut, peavad eelnõu koostajad mõistlikuks, et ka HLÜ-de
juhatuse liikmete arvu vähendataks sarnaselt ühistupankadega krediidiasutuste kohta käivas
regulatsioonis lubatud minimaalse piirini.
Seadust täiendatakse paragrahviga 341. Uus paragrahv reguleerib juhatuse liikme kohustusi ja
vastutust.
Lõikes 1 sisalduvaid kohustusi saab jagada tinglikult kahte kategooriasse. Esiteks, juhatus peab
aktiivselt juhtima ja kontrollima ühistu töötajate tööd ning tagama, et nad oleksid kursis valdkonda
puudutavate õigusaktide, tava ja praktikaga (punktid 1 ja 2). Teiseks, juhatus peab tegema endast
kõikvõimaliku ja tagama, et ühistu enda tegevus oleks kooskõlas seadusega. Näiteks peab juhatus
töötama välja äriplaani nõukogu kinnitatud strateegia elluviimiseks (punkt 3), kehtestama ja
regulaarselt üle vaatama hoiu-laenuühistu riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise
põhimõtted ja protseduurid ning sise-eeskirjad, mis hõlmavad nii olemasolevaid kui ka
potentsiaalseid riske (punkt 4), ning täitma muid käesolevast seaduses tulenevaid kohustusi
(punkt 5).
Lõike 2 alusel tuleb juhatusel esitada vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaade HLÜ tegevusest
ja majanduslikust olukorrast. Nõukogule täiendavate ülevaadete esitamine peaks eelnõu koostajate
hinnangul suurendama nõukogu funktsiooni teostamise võimalusi ja suurendama läbipaistvust
HLÜ tegevuse osas.
Lõike 3 järgi tuleb juhatusel teavitada viivitamata nõukogu liikmeid HLÜ majandusliku seisu
halvenemisest, selle ohust või seaduse 5. peatüki sätetest kõrvalekaldumisest.
Lõike 4 järgi annab HLÜ juhatus ühistu üldkoosolekul ülevaate audiitori kontrolli tulemusel
tuvastatud rikkumistest ning koos sellega esitama plaani, millal ja kuidas nimetatud rikkumised
kõrvaldatakse. Kuna auditit viiakse läbi valdavalt HLÜ liikmete huvides, s.t. eesmärgiga tagada
liikme varade õiguspärane haldamine, siis on ka põhjendatud vastava teabe edastamine liikmetele.
Paragrahv 36. Kehtiv § 36 sätestab hoiu-laenuühistu juhatuse ja nõukogu liikmetele esitatavad
nõuded.
47
Võrreldes kehtiva sõnastusega muudetakse nii paragrahvi pealkirja kui ka oluliselt selle sisu.
Paragrahvi pealkirja muutmine. Kehtiva §-i 36 pealkirja kohaselt nähakse ette HLÜ juhatuse ja
nõukogu liikmetele esitatavad nõuded. Paragrahvi pealkirja lisatakse ka nüüd töötajad, et see
väljendaks paremini paragrahvis sisalduvate sätete sisu ning subjektide ringi.
Lõige 1. Lõige 1 kehtestab üldised HLÜ juhtorgani liikmetele (s.t. juhatuse, nõukogu) ning
laenukomitee ja revisjonikomisjoni liikmetele esitatavaid nõudeid. Kehtiva lõikega 1 võrreldes on
parema jälgitavuse huvides nimetatud nõuded lahutatud kahte punkti, millest punkt 1 on sisuliselt
kehtiva § 36 lõike 1 sõnastus (millega on täiendusena hõlmatud ka laenukomitee liikmed) ning
punkt 2 on üle võetud KAS § 48 lõikest 3. Laenukomitee liikmete lisamine vastavusnõuete
paragrahvi tuleneb sellest, et kuivõrd laenukomitee liikmed otsustavad laenude väljaandmist
üldkoosoleku poolt kinnitatud korra alusel ja aitavad korraldada võlgade sissenõudmist (HLÜS §
30 lõige 3), siis on tähtis, et ka need HLÜ-s keskset funktsiooni täitvad isikud vastaksid
juhtorganite liikmetele rakendatavatele nõuetele, mis on ette nähtud ka teistele
finantseerimisasutustele. Seetõttu on laiendatud HLÜ juhtidele kohaldatavaid nõudeid ka neile.
Lõike 2 sissejuhatava lauseosa esimese lause kohaselt võib hoiu-laenuühistu juhtorgani liikmeks
olla teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu ärialane maine ning hoiu-laenuühistu juhtorganis
osalemiseks vajalik haridus, teadmised ja kutsealane sobivus. Lõike teine lause sätestab loetelu
tingimustest, mil isiku maine ei ole laitmatu. Lõike koostamisel on võetud aluseks
krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 37 lõige 3. Esimene tingimus, mis välistab isiku laitmatu
maine, on asjaolu, et ta on süüdi mõistetud esimese astme kuriteo eest või teda on karistatud
varavastase, majandusalase, ametialase, avaliku usalduse, isikuvastase süüteo või terrorikuriteo või
selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest või tarbijakrediidi
väljastamisega seotud süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt
karistusregistrist kustutatud (punkt 1). Esimeses tingimuses kasutatakse sõna ,,süütegu“ seetõttu,
et mitte kõik taunitavad tegevused ei pruugi küündida kuriteoni ning arvestades sektorit, milles isik
soovib tegutseda, võib juba väärteo sooritamine kahtluse alla seada isiku sobivuse HLÜ juhtogani
liikmeks. Näiteks võib juhtorgani liikme sobivuse hindamisel omada suuremat mõju see, et
liikmeks kandideerija on saanud karistada KAS § 13412 alusel krediidiasutuse juhi kohustuste
rikkumise eest, kui see, et teda on karistatud ärisaladuse ebaseadusliku saamise, kasutamise või
avaldamise eest KarS § 377 alusel, mis on teise astme kuritegu. Süüteod, mida HLÜ siinkohal
eelkõige hindama peaks, on sätestatud KarS peatükkides 13, 15, 17, 19, 21, KAS 12. peatükis,
investeerimisfondide seaduse 31. peatükis, väärtpaberituru seaduse 25. peatükis, KAVS 14.
peatükis ja MERAS-e 13. peatükis.
Laitmatut mainet võivad mõjutada ka järgnevad asjaolud: isik tegeleb või on tegelenud
liigkasuvõtmisega KAVS § 39 lõikes 4 tähenduses (punkt 2), tema suhtes on kohaldatud
rahvusvahelist sanktsiooni (punkt 3), tema suhtes on käimas maksejõuetusmenetlus või on välja
kuulutatud tema pankrot, v.a juhul, kui kohus on isiku vabastanud pankrotimenetluses täitmata
jäänud kohustustest (punkt 4), tema tegevus või tegevusetus on toonud kaasa krediidiandja,
krediidivahendaja, krediidiasutuse, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva
isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnustamise finantsjärelevalve asutuse algatusel (punkt
5) või kui kohus on tema suhtes vastavalt KarS §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeeldu või §-le 491
ettevõtluskeeldu, samuti juhul, kui tema suhtes on kohaldatud karistusseadustiku alusel või
kohtulahendis ette nähtud ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise keeldu või teda
on karistatud sellise keelu rikkumise eest KarS § 373 alusel (punkt 6). Eelnimetatud punktid
48
rõhuvad kõik sellele, et maine hindamisel tuleb vaadata tema senist äritegevust võimalikult laialt,
mitte ainult HLÜ sektori spetsiifiliselt. Seetõttu tuleb lõikes 2 nimetatud punktide hindamisel
arvestada nii KarS-is kui ka finantssektorit käsitlevates eriseadustes sätestatuga.
Hoiu-laenuühistutele on antud siinkohal oluline vahend analüüsimaks, kas ametis olevad juhid või
sinna kandideerivad isikud omavad mainet, mis soodustavad uute liikmete kaasamist, edaspidi
krediidiasutuse tegevusloa taotlemist Finantsinspektsioonilt ning ühistu üleüldist jätkusuutlikust ja
usaldusväärsust. Samuti aitab maine hindamine ennetada juhtumeid, mis võivad viia kaasa ühistu
maksevõimetuseni ning seeläbi ka hoiustajate rahade kaotamiseni.
Lõikega 3 nähakse ette kaks uut nõuet. Esiteks peab selle lõike kohaselt hoiu-laenuühistu
juhtorgani liikmeks valitaval isikul olema vajalikus mahus aega oma tööülesannete täitmiseks
vastaval ametikohal. Ehk kokkuvõttes ei pruugi saada juht töötada mingis muus ametis. Teiseks
peab juht oma teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest sobituma juhtorgani koosseisu. Ehk kui
minimaalselt on eelnõuga HLÜ-le ettenähtud 2 juhatuse liiget (senise kolme asemel), siis oleks
asjakohane kui üks juhatuse liige oleks finantsalaste teadmistega ja teine õigusalaste teadmistega.
Lõike 4 kohaselt on hoiu-laenuühistu juhtorgani liikme valimiseks või määramiseks vajalik isiku
kirjalik nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga peab isik esitama käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja
2 nimetatud nõuete vastavuse kontrollimiseks ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses
osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et puuduvad
käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla hoiu-laenuühistu juhtorgani
liige. Tõendamiskoormise panemine juhtorgani liikmeks soovivale isikule soodustab HLÜ
liikmetele tervikliku ülevaate andmist enne nõukogu liikme valimist ning loob selgust, kas valitav
isik vastab seaduses esitatud nõuetele ning kas ta on sobilik liikmete huve HLÜ siseselt esindama.
Eelnimetatud põhimõte kehtib ka olukorras, kus HLÜ nõukogu liikmed valivad HLÜ juhtatust.
Lõikega 5 võetakse üle varem kehtinud lõike 3 sisu. Ehk hoiu-laenuühistu juhatuse liige ei tohi
olla hoiu-laenuühistu nõukogu liige ega audiitor ega nendega samaväärset majanduslikku huvi
omav isik.
Paragrahvi täiendatakse lõigetega 6–8. Lõikega 6 sätestatakse, et hoiu-laenuühistu juhatuse liige
ei või sõlmida teiste isikutega lepinguid, mille kohaselt on tema ülesandeks investeerimine, laenu-
ja investeerimisprojektide koostamine või vahendamine või muu selline tegevus. Sarnane piirang
on nii kehtivas HLÜS-is kui ka KAS § 49 lõikes 3. Vastav erand tehakse aga pedagoogilisele ja
teaduslikule tööle.
Lõike 7 kehtiv sõnastus näeb ette, et HLÜ juhatuse liige ei tohi olla krediidiasutuse ega teise hoiu-
laenuühistu juhatuse, nõukogu, revisjonikomisjoni liige ega audiitor. Muudatus lisab siia
nimistusse ka teise finantseerimisasutuse. Nimetatud piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus
üks ja sama isik osaleb olulisel määral mitme finantseerimisasutuse töös – see võib põhjustada
huvide konflikti. Erand on siiski ette nähtud sel juhul kui vastav finantseerimisasutus kuulub n-ö
otse või kaudselt sellele HLÜ-le.
Lõike 8 kohaselt peavad HLÜ juhid ja töötajad seadma HLÜ ning selle liikmete majanduslikud
huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest. Nimetatud põhimõte sisaldub kõikides
finantssektori ettevõtjate eriseadustes (KAS § 48 lõige 5, KAVS § 40 lõige 1, MERAS § 47 lõige
6) ning põhjendatud on ka nimetatud sätte HLÜS-i lisamine, kuivõrd nimetatud lisandus
49
konkretiseerib juba seaduse mõttega kooskõlas oleva idee, et HLÜ toimib eeskätt selle liikmete
huvides ning nii juhatus, nõukogu kui ka HLÜ töötajad peaksid lähtuma eeskätt liikmete huvidest.
Seadust täiendatakse paragrahviga 361. Uus paragrahv reguleerib juhtorgani liikmete ja töötajate
kohustusi ning ülesandeid.
Paragrahvi eesmärk on tõsta hoiu-laenuühistuga seotud isikute vastutustunnet ning kehtestada
nende suhtes ootused, mille täitmist peavad nii ühistu juhid, juhatus kui ka töötajad
eneseregulatsiooni käigus järgima. Paragrahvi koostamisel on võetud eeskujuks krediidiinkassode
ja -ostjate seaduse §-st 38.
Lõikega 1 sätestatakse, et HLÜ juhtorgani liikmed ja töötajad tegutsevad nende puhul eeldatava
ettenägelikkuse ja hoolsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele. Hoiu-
laenuühistu juhid peavad olema suutelised korraldama ühistu tegevust selliselt, et eelkõige liikmete
huvid oleksid piisavalt kaitstud.
Töötajatele esitatud ootused on sätestatud lõikes 2, mille kohaselt peavad nad osutama teenuseid
õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega.
Lõige 3 näeb HLÜ juhtorgani liikmetele ette kohustuse tagada, et ühistu organisatsiooniline
struktuur oleks läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning kehtestatud riskide
tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ja nendest teavitamise protseduurid, mis on
hoiu-laenuühistu laadi, ulatust ning keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed.
Paragrahvi kolm esimest lõiget aitavad eelnõu koostajate hinnangul kaasa nii ühistu enda poolt
teostavale kontrollile töötajate ja juhtide suhtes, kuid soodustada nende isikute eneseregulatsiooni
ning neile seadusega sätestatud ootusi. Lõigetega luuakse alus, mille põhjal saavad ühistud hinnata
enda töötajate ja juhtide vastavust seadusega ning vajadusel viia sisse muudatused eeskirjades,
muudes organisatsioonisisestes dokumentides, aga ka töösuhetes endas. Vastavatele lõigetele
saavad toetuda ka hoiu-laenuühistu liikmed või muud puudutatud isikud. Teisest küljest on säte
loodud eesmärgiga, et ühistu juhid ja töötajad teadvustaksid vastutust, mida nad kannavad ühistus
tegutsedes, ning reguleeriksid enda käitumist neile peale pandud ootustest lähtuvalt.
Lõikega 4 sätestatakse, et hoiu-laenuühistu juhatus on kohustatud veenduma, et HLÜSi alusel
kehtestatud eeskirjad ja muud protseduurireeglid oleksid ajakohased, hindama nende
tulemuslikkust ning rakendama asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks.
Paragrahv 38. Kehtiv § 38 sätestab hoiu-laenuühistu revisjonikomisjoni õigused ja kohustused.
Lõikes 1 tehakse esiteks muudatus, millega asendatakse vananenud termin „arvelduskonto“
terminiga „maksekonto“. Viimase all peetakse silmas VÕS-s ja MERAS-s sätestatud maksekontot.
Teiseks jäetakse välja sellest lõikest see, et revisjonikomisjonil on õigus nõuda selgitusi ja
kõikvõimalikku abi oma ülesannete täitmiseks. See õigus sisuliselt ei kao, vaid sõnastatakse teisel
kujul – ehk see muutub antud §-i uue lõike 3 kaudu HLÜ-le kohustuseks sellist abi osutada.
Lõike 3 lisamisega nähaksegi ette, et HLÜ juhatus tagab revisjonikomisjoni kõikvõimaliku
abistamise. See hõlmab endas eeskätt õigust saada selgitusi ja teavet HLÜ juhtorganite (juhatuse
ja nõukogu) liikmetelt ja töötajatelt ning võimalust jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja
50
tehtud ettepanekute täitmist. Sisuliselt on see §-i 39 toetav norm, mis tagab revisjonikomisjonile
volituse sekkuda ulatuslikul määral HLÜ tegevusse, et revisjonikomisjon saaks täita oma seadusest
tulenevaid funktsioone.
Paragrahv 39. Kehtiv § 39 sätestab hoiu-laenuühistu revisjonikomisjoni ülesanded.
Muudatustega §-s 39 täpsustatakse ja suurendatakse revisjonikomisjoni rolli HLÜ tegevuse üle
sisemise kontrolli teostamisel.
Lõige 1 muudetakse. Lõikes 1 on esitatud mitteammendava loeteluna revisjonikomisjoni
peamised ülesanded, sealhulgas peab revisjonikomisjon kontrollima HLÜ ja tema juhtorganite
liikmete ja nende tegevuse vastavust HLÜS-is ja TÜS-is sätestatule, juhtorganite otsustele, sise-
eeskirjadele, HLÜ sõlmitud lepingutele ja heale tavale (punkt 1), kontrollima HLÜS §-des 5 ja 6
sätestatud aluste järgimist ja sise-eeskirjade ning HLÜ kohustuste täitmist (punkt 2), nõustama
HLÜ teenuste osutamise eest vastutavaid isikuid käesolevas seaduses sätestatud kohustuste
täitmisega seotud küsimustes (punkt 3), ja esitama käesolevas seaduses ettenähtud aruandeid
(punkt 4).
Lõige 2 muudetakse. Lõike 2 kohaselt on revisjonikomisjon kohustatud viivitamata edastama
nõukogule ja üldkoosolekule ning nende olemasolul ka volinikele teabe, mis osutab HLÜS-is
sätestatud nõuetele mittevastavusele või liikme huvide olulisele kahjustamisele. Viimase all
mõeldakse näiteks mõne konkreetse liikme ebavõrdset kohtlemist, mille alla kuulub näiteks
seadusest tuleneva teabe andmise kohustuse täitmata jätmine või negatiivse laenuotsuse tegemist
või liikmele muu teenuse osutamata jätmist, kui samadel asjaoludel on teisele liikmele sama teenust
osutatud. Lisaks tasub märkida, et lõikes 2 nimetatud nõukogu ja üldkoosoleku või volinike
teavitamise kohustuse näol on tegemist miinimumnõudega, sest kõikide liikmete teavitamine
revisjonikomisjoni töö tulemustest võib olla keerukas – eriti juhul, kui HLÜ on sisse seadnud
volinike koosoleku või kui liikmed valdavas osas ei oma ligipääsu elektroonilistele või muudele
kanalitele, mis võimaldavad informatsiooni kiiresti ja efektiivselt üle kanda. Samas kui HLÜ
sisesüsteemid eeltoodut siiski võimaldavad, siis ka liikmete teavitamine revisjonikomisjoni töö
tulemustest oleks eelnõuga soositud tulem.
Paragrahv 40. Kehtiv § 40 reguleerib hoiu-laenuühistu revisjonikomisjoni tegevust hoiu-
laenuühistu usaldusväärsuse tagamise nõuete rikkumise korral.
Paragrahvi pealkirja muudetakse. Uues sõnastuses reguleerib § 40 HLÜ revisjonikomisjoni
tegevust riskide tuvastamisel ja nõuete rikkumise korral. Muudatuse ajendiks muudatused
paragrahvi tekstis.
Muudetakse lõiget 1. Seni kehtinud sõnastuses oli revisjonikomisjon kohustatud teatama
juhatusele HLÜ usaldusväärsuse tagamise meetmete ja laenudele esitatavate nõuete rikkumisest.
Uues sõnastuses laiendatakse revisjonikomisjoni kohustusi ja sätestatakse, et komisjon peab
vähemalt kord aastas esitama HLÜ juhatusele ja nõukogule ülevaate tuvastatud riskide, läbiviidud
analüüside ja kontrollide tulemuste ning muude HLÜS §-s 39 nimetatud ülesannete täitmisel
tuvastatud asjaolude kohta nende olemasolu korral. Lõike teise lausega täpsustatakse, et ülevaade
peab sisaldama hinnangut ka õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ning
nende seonduvate muude riskide ja potentsiaalsete riskide kohta. Muudatustega soovitakse anda
revisjonikomisjonile laiemad volitused oma kohustuste täitmisel ning HLÜ tegevuse
51
kontrollimisel, et suurendada ühistusisest läbipaistvust ning ennetada võimalikke riske ning
õigusrikkumisi.
Varasemas eelnõu versioonis oli ülevaate esitamise sageduseks ettenähtud poolaasta. Et Koormuse
vähendamiseks muudeti nõue aasta vastu. Ülevaates sisalduvat informatsiooni nimetatakse
teisisõnu vastavusriski hinnanguks.
Muudetakse lõiget 2. Lõike 2 näol on tegemist kehtiva seaduse redaktsioonis sätestatud § 40
lõigete 2 ja 3 koondamisega ühte sättesse. Samuti on muudatus seotud üldkoosoleku sätete
täpsustamisega HLÜS-is (vt HLÜS § 321 lisamise selgitust). Lõike 2 uue sõnastuse kohaselt kutsub
juhatus revisjonikomisjoni nõudmisel kokku HLÜ erakorralise üldkoosoleku, kui HLÜ juhatus ei
ole HLÜ tegevuse mittevastavusest teadasaamisest arvates kahe kuu jooksul kasutusele abinõusid
rikkumiste kõrvaldamiseks.
Lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Tulenevalt HLÜS § 40 lõike 2 muutmisest ning üldkoosoleku
sätete toomisest HLÜS-i, kaotab § 40 lõige 3 oma relevantsuse ning dubleerib juba eelnõuga ning
seaduses sätestatut.
Seadust täiendatakse paragrahviga 401. Uus paragrahv täpsustab HLÜ-de sisemise kontrolli
aluseid ja tähtaegu.
Lõigete 1 ja 2 kohaselt peab HLÜ juhatus esitama revisjonikomisjonile üks kord kolme kuu
jooksul andmeid HLÜ bilansi, kasumiaruande ja liikmete arvu kohta.
Lõikes 3 nähakse ette kohustus esitada revisjonikomisjonile majandusaasta aruanne audiitori
aruande ärakiri, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku
protokolli väljavõtte). Kehtiva regulatsiooni järgi peab HLÜ juhatus nimetatud dokumendid
esitama üldkoosolekule. Eelnõu muudatuste järgselt on aga peetud silmas seda, et vastavad
dokumendid esitatakse revisjonikomisjonile, kes hindab teabe ja dokumentide vastavust seadusele,
ning seejärel annab aru juhatusele ja nõukogule (vt HLÜS § 40 lõigete 1 ja 2 muutmise selgitusi).
Lõikes 4 sätestatakse, et revisjonikomisjoni liige võib nõuda HLÜ juhatuselt muid andmeid ja
dokumente, mis võimaldavad revisjonikomisjonil muuhulgas kontrollida HLÜ tegevuse vastavust
õigusaktidele ja hinnata tegevust vastavust HLÜ sise-eeskirjadele (revisjonikomisjoni õigused ja
kohustused on sätestatud HLÜS § 39 lõikes 1). Kui revisjonikomisjon tuvastab seadusele
mittevastavusi HLÜ töös, siis tuleb revisjonikomisjonil viivitamata teavitada sellest HLÜ nõukogu,
üldkoosolekut ja olemasolul ka volinikke HLÜS § 39 lõike 3 kohaselt.
Paragrahv 41. Kehtiv § 41 reguleerib hoiu-laenuühistu audiitori tegevust.
Audiitoriteenuse osutamisel kohaldatakse audiitoritegevuse seaduses sätestatud käesolevas
seaduses sätestatud erisustega.
Paragrahvi pealkiri muudetakse. Senine pealkiri ,,Hoiu-laenuühistu audiitor“ asendatakse
sõnaga ,,Audiitorkontroll“. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et paragrahvi täiendatakse lähtuvalt
vajadusest täpsustada, kuidas peab audiitor HLÜ-d kontrollima ning millele tähelepanu pöörama.
52
Muudetakse lõiget 1. Võrreldes kehtiva sõnastusega on sättes toodud kohustus auditeerida HLÜ
raamatupidamise aastaaruannet. Lõikes 1 sisalduv sõnaselge kohustus auditeerida HLÜ
raamatupidamise aastaaruanne sisaldub ka kehtivas HLÜ-de kohta käivas regulatsioonis, mistõttu
lõike 1 esimene lause on lisatud pigem õigusselguse eesmärgil.
Muudetakse lõike 4 sõnastust, kusjuures kehtiva § 41 lõike 4 tekst on jagatud käesoleva ja
järgmiste lõigete vahel, et paremini eristada HLÜ ja audiitorettevõtja kohustusi HLÜ tegevuse
vastavuse kontrollimisel. Sätte eesmärgiks on panna HLÜ-le (mitte audiitorettevõtjale) kohustus
tagada käesoleva seaduse § 22 lõike 3, § 27 lõike 1 punktides 1, 3–5 ning lõikes 3, § 271 lõigetes 4
ja 5, § 28 lõigetes 7–10 ning §-s 471 lõikes 2 nimetatud nõuete täitmise sõltumatu kontrollimine
audiitorettevõtja poolt ehk eritöö teostamise.
Kokkuvõttes aitab välise audiitorkontrolli uute kohustuste lisamine eelnõu koostajate hinnangul
valmistada neid ühistuid, kes taotlevad peale HLÜS-i kehtetuks tunnistamist panga või ühistupanga
luba, sest loa alusel tegutsedes hakkavad neile kehtima audiitorkontrolli osas sisuliselt samad
nõuded, mis teistelegi samas vallas tegutsevatele krediidiasutustele. Järgmises tabelis on esitatud
kokkuvõtvalt nõuded, millele vastavust peab HLÜS § 41 lõike 4 kohaselt eritöö raames
auditeerima.
Tabel 6. Auditeeritavad nõuded
Nõue Eelnõu kohane norm
1. Likviidsusnõuded
1.1. 10% liikmete hoiustest peab olema paigutatud Eesti või mõne
teise Euroopa Liidu liikmesriigi panka või muusse likviidsesse
varasse (näiteks rahaturufondi osakud)
§ 27 lõike 1 punkt 1
1.2. HLÜ-l peab olema likviidsuse juhtimise strateegia/poliitika ja
likviidsuspuhver
§ 271 lõige 4
1.3. Likviidsuspuhver peab koosnema asjakohastest instrumentidest
(raha, lühiajalised võlakirjad, rahaturufondi osakud jms)
§ 271 lõige 5
2. Laenude väljastamisele ja seotud osapoolte ettenähtud nõuded
2.1. Laenu andmine HLÜ liikmest juhatuse, nõukogu või
revisjonikomisjoni liikmele võib toimuda ainult üldkoosoleku
otsusega ettenähtud korras. Eelnimetatud liikmetele antud laenude
jääkide summa või tagatis-, garantii-, liising- jm seesuguste tehingute
jääkide koguväärtus ei tohi ületada selle liikme tasutud osamaksu
rohkem kui viiekordselt ega viis protsenti hoiu-laenuühistu
omakapitalist.
§ 28 lõige 7
2.2. HLÜ võib hüpoteegiga tagatud laene välja anda tähtajaga kuni
10 aastat ja muid laene tähtajaga kuni viis aastat.
§ 28 lõige 8
2.3. HLÜ nn tavaliikmele puhul ei tohi laenude jääkide summa ja
tagatis-, garantii-, liising- jm seesuguste tehingute jääkide
koguväärtus kokku ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui
20-kordselt ega 20 protsenti hoiu-laenuühistu omakapitalist.
§ 28 lõige 9
2.4. HLÜ-l on lubatud anda laenu krediidi- või
finantseerimisasutusele või endaga samasse gruppi kuuluvale
juriidilisele isikule või teha eelnimetatud isikutega tagatis-, garantii-
, liisingutehinguid, kui selliste laenude ja tehingute jääk ei ületa
§ 28 lõige 10
53
kogumis 20 protsenti HLÜ viimase kolme majandusaasta laenude ja
tehtud tehingute jääkide keskmist kogumahtu.
3. Kapitali ja osalustega seotud nõuded
3.1. Osakapitali suurus on minimaalselt 125 000 eurot § 22 lõige 3
3.2. HLÜ ei või osaleda osanikuna täisühingus või täisosanikuna
usaldusühingus;
§ 27 lõike 1 punkt 3
3.3. HLÜ ei või omada üle 20-protsendilist otsest/kaudset osalust
krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, välja arvatud
ühistupangas, krediidiandjas, krediidivahendajas ja makseasutuses
§ 27 lõike 1 punkt 3
3.4. HLÜ investeeringud põhivarasse ei tohi kokku olla suuremad
HLÜ omakapitalist
§ 27 lõike 1 punkt 4
3.5. HLÜ bilansiliste nõuete summa klientide vastu ja bilansiväliste
kohustuste summa kokku ei või ületada kümnekordset omakapitali
summat
§ 27 lõike 1 punkt 5
3.6. HLÜ ei tohi puhaskasumist teha väljamakseid, kui
majandusaastal ei ole kolme kuu vältel kinni peetud HLÜS § 27 lõike
1 punktis 1 sätestatust (nn likviidsusnõue) või kui HLÜ viimase
majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest
ilmneb, et HLÜ omakapital jääks väiksemaks HLÜS § 22 lõikes 3
sätestatust (ehk omakapital kogumina kokku ei tohi olla väiksem kui
osakapital).
§ 27 lõige 3
4. Nõuded üleminekule
Enne 2025. aasta 1. novembrit asutatud ja tegutsenud HLÜ ei või
alates 2026. aasta 1. juulist uusi hoiuse- või
tarbijakrediidilaenulepinguid sõlmida ega olemasolevate hoiuse- või
tarbijakrediidilaenulepingute kehtivust pikendada.
§ 471 lõige 2
Lõige 5 näeb ette, et eritöö HLÜS-i tähenduses on kindlustandev audiitorteenus ning sellele
kohaldatakse audiitortegevuse seaduses sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
Sarnane lähenemine on sätestatud näiteks ka pandikirjaseaduse § 12 lõikes 2. Kontrolli erinevate
nõuete täitmise osas võivad teostada erinevad audiitorettevõtjad, kuid on optimaalne, kui seda
teostaks üks ja sama audiitorettevõtja. Seadusega ei täpsustata, mis oleks sobilik standard auditi
läbiviimisel. Ilmselt on aga mõistlik aluseks võtta rahvusvaheline kindlustandvate töövõttude
standard (Eesti) 3000. Seadusega ei täpsustada samuti, mis ajalise seisuga tuleb vastav eritöö läbi
viia. Siiski oleks ilmselt asjakohane, et enamike nimetatud kohustuste kontrolli peab
audiitorettevõtja teostama aruandekuupäeva (varasemalt bilansipäeva) seisuga.
Lisatakse lõiked 5–7. Lõike 6 lisamise eesmärk on tagada, et HLÜ juhtorganite liikmed (ja
asjakohasel juhul volinikud) oleksid teadlikud võimalikest rikkumistest, mida audiitor on
tuvastanud ja ka sellest, et kuidas HLÜ juhatus plaanib tuvastatud rikkumisi kõrvaldada (viimase
osas vt ka § 341 lõiget 4). Selleks tuleb audiitoril oma aruandes märkida, millistele seadusest
tulenevatele nõuetele HLÜ tegevus ei vasta ning milles seisneb vastava seadusest tuleneva nõude
rikkumine. Eesmärk on vältida kehtivast § 41 lõikest 4 tulenevat ebaselgust audiitori aruande sisus.
HLÜ-l (ning seejärel tema liikmetel) peaks olema õigus teada, et kui HLÜ tegevus ei ole seadusega
kooskõlas, siis milles see väljendub (s.t, milliseid nõudeid on eiratud) ning millisel määral esineb
mittevastavus seaduse nõuetega, et HLÜ liikmed saaksid teadlikumalt kasutada oma õigusi
üldkoosolekul, näiteks anda nõukogule korraldusi juhatuse tegevuse kohta. Eritöö tegemine on
54
sõltuvuses majandusaasta aruande esitamisega ehk seda tuleb teha kord aastas, küll aga ei sätestata
seadusega tähtaeg eritöö aruande esitamiseks, jättes audiitoritele rohkem paindlikkust.
Lõikega 7 luuakse volitusnorm, mille kohaselt valdkonna eest vastutavale ministrile antakse
võimalus kehtestada määrusega täpsemad tingimused eelnimetatud lõikes 4 sätestatud nõuete
kontrollimiseks audiitori poolt.
Seadust täiendatakse peatükiga 71, mis käsitleb raamatupidamist ja hoiu-laenuühistu nii sisemist
kui välist aruandluskohustust.
Seadust täiendatakse paragrahviga 411. Uus paragrahv näeb ette üldised printsiibid HLÜ
raamatupidamisele, millest tulenevalt tuleb HLÜ-l raamatupidamisarvestuse korraldamisel lähtuda
HLÜS-ist, raamatupidamise seadusest, TÜS-ist, äriseadustikust ning HLÜ põhikirjast ja
raamatupidamise sise-eeskirjast. Sisuliselt on tegemist olemasolevate normide koondamisega
HLÜS-i. Lisaks võib minister kehtestada täpsemaid nõudeid määrusega raamatupidamisarvestuse
ja aruandluse korraldamise osas (lõige 3).
Seadust täiendatakse paragrahviga 412. Uus paragrahv on keskse tähtsusega säte eelnõus. Selle
peamine eesmärk on võimaldada nii HLÜ liikmele kui ka liikmeks astuda soovijaile andmete
hõlbus kättesaadavus – kas siis HLÜ veebilehe kaudu või paberkandjal – ka sellisel juhul, kui HLÜ
siseselt on määratud liikmete huve esindama volinike üldkoosolek. Mitmed HLÜ-d on küll
avaldanud oma kodulehel näiteks HLÜ põhikirja ja viimased majandustulemused/-näitajad, kuid
eesmärk on selline praktika ühtlustada, et võimaldada andmete võrreldavust ja lihtsustada
kättesaadavust nii liikmetele kui ka liikmeks astuda soovijatele.
Lõike 2 kohaselt tuleb HLÜ-l juhatusel liikme nõudmisel esitada 30 päeva jooksul alates
sellekohase nõudmise saamisest viimane auditeeritud majandusaasta aruanne (punkt 1), liikme
poolt HLÜ-sse hoiustatud rahaliste vahendite koguväärtus (punkt 2), viimati koostatud audiitori
arvamus HLÜS vastavate nõuete täitmise kohta (punkt 3), info piisava likviidsuspuhvri tagamise
kohta (punkt 4), käesoleva seaduse § 36 lõike 2 esimeses lauses nimetatud andmed HLÜ
juhtorganite liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete kohta ning juhtorganite liikmete ja
revisjonikomisjoni liikmete kontaktandmed (punkt 5), käesoleva seaduse § 18 lõigetes 3 ja 4
nimetatud HLÜ liikmete nimekiri (punkt 6), teave väljastatud laenude kohta laenusaajate lõikes
nende tegevusala sektori põhiselt viimase kuu seisuga (punkt 7), ebatõenäoliselt laekuvate nõuete
summa viimase kuu seisuga (punkt 8) ning Eesti Pangale esitatavad andmed HLÜ bilansi ja
kasumiaruannete kohta (punkt 9).
Punkti 1 eesmärk on tagada HLÜ liikmetele hõlbus ligipääs HLÜ viimasele auditeeritud
majandusaasta aruandele. Enamik HLÜ-sid on avaldanud viidatud aruanded ka oma veebilehel
vastavalt sama paragrahvi lõikele 4, kuid eelnõu eesmärk on selline praktika ühtlustada ning tagada
teabe kättesaadavus ühes kohas. Samal põhjusel on eelnõusse lisatud sama lõike punkt 5.
Punkti 2 eesmärk on tagada hoiustajale adekvaatne ülevaade tema hoiuse tootlikkusest; teiselt
poolt on sellekohaseid andmeid vaja ka HLÜ-l oma likviidsusnõuete täitmise hindamisel.
Igakordset nõuet liikme rahaliste vahendite koguväärtuse seisu teadmiseks ei ole HLÜ-l vajalik
rahuldada, kui sellekohane teave on tehtud liikmetele püsivalt teadmiseks (vt HLÜS § 412 lõike 3
lisamise selgitust).
55
Punkti 6 kohaselt tuleb liikme nõudmisel esitada talle ühistu liikmete nimekiri koos liikme
kontaktandmetega.
Punkti 7 kohaselt tuleb liikme nõudmisel esitada teave väljastatud laenude kohta laenusaajate
lõikes nende tegevusala sektori põhiselt viimase kuu lõpu seisuga. Selle punkti all on mõeldud
teavet HLÜ laenuportfelli kohta, kuid ei pea välja tooma kellele konkreetselt ja mis summas HLÜ
on andnud laenu. Varasemalt sätestas punkt 7, et HLÜ peab esitama teavet väljastatud laenude
kohta laenusaajate põhiselt. Sätet kommenteerisid Eestihoius HLÜ ja Finantsinspektsioon, kelle
hinnangul ei pruukinud säte olla kooskõlas andmekaitse reeglitega, sest iga laenusaaja kohta tema
laenuga seotud andmete esitamine toob paratamatult kaasa vajaduse avaldada laenusaaja
isikuandmed. Kuigi Eestihoius HLÜ tegi ettepaneku jätta punkt 7 lõike 2 loetelust täielikult välja,
leidis Finantsinspektsioon, et sätet oleks võimalik teha umbisikulisemaks ja anonüümsemaks viisil,
et HLÜ ei pea esitama iga laenusaaja andmed, kuid üldistada väljastatud laenude profiili gruppide
kaupa. Võttes arvesse mõlema osapoole märkuseid, muudeti peale teist kooskõlastusringi punkti 7
sõnastust ning viidi sisse täiend ,,nende tegevusala sektori põhiselt“. Eelnõu koostajad nõustuvad,
et anonümiseerimine on vajalik ning see aitab täita sätte põhieesmärki, mille kohaselt on liikmel
õigus saada teavet selle kohta, millistele sektoritele on HLÜ väljastanud laene, et selle põhjal
hinnata laenude riskantsust, võimalikku tulusust, ennustada turukõikumisi ja muid asjaolusid, mis
mõjutavad liikme hoiuste likviidsust ja tulusust.
Punktide 8 ja 9 kohaselt tuleb esitada liikme nõudmisel vastavalt HLÜ ebatõenäoliselt laekuvate
nõuete summa viimase kuu seisuga ning HLÜ bilansi ja kasumiaruanded viimase
aruandlusperioodi kohta. Kehtiva õiguse kohaselt esitavad HLÜ-d iga kuu Eesti Pangale viidatud
andmeid, aga HLÜ liikmetel ei ole õigus nendega tutvuda ega aluseid neid andmeid nõuda, kuigi
eelnõu koostajate hinnangul on ühistu liikmetel äratuntav huvi tutvuda oma ühistu oluliste
majandusnäitajatega.
Lõige 3 näeb ette erandi, et millisel juhul ei kohaldata lõikes 2 sisalduvat teabe andmise kohustust.
Nimelt, kui HLÜ on avaldanud lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid elektroonilise süsteemi
kaudu või saatnud liikmetele nimetatud andmed ja dokumendid näiteks e-maili teel, siis ei ole HLÜ
igakordse nõudmise saamisel kohustatud liikmele nimetatud teavet ja dokumente edastama. Mis
puudutab majandusaasta aruande edastamist liikmele, siis kui nimetatud dokument on äriregistri
teabesüsteemi vahendusel elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud, siis seda ei käsitleta lõikes 3
sätestatud erandi kohaldamise alusena.
Lõikega 4 kohustatakse HLÜ juhatust esitama liikmeks saavale isikule esitama 30 päeva jooksul
sellekohase nõude saamisest arvates viimase auditeeritud majandusaasta aruande (punkt 1), HLÜS
§ 36 lõikes 2 sätestatud teave HLÜ juhtorganite liikmete kohta ning juhtorganite liikmete ja
revisjonikomisjoni liikmete kontaktandmed (punkt 2), ja Eesti Pangale esitatud HLÜ bilansi ja
kasumiaruande viimase aruandlusperioodi kohta (punkt 3).
Lõikega 5 nähakse ette, et HLÜ kolme viimase aasta majandusaasta aruanded ja põhikiri peavad
olema kättesaadavad HLÜ asukohas ja veebilehel selle olemasolu korral. Sätte eesmärk on esmalt
motiveerida ühistuid koostama ja esitama regulaarselt majandusaasta aruandeid, sest praktikas on
ilmnenud, et mitmel HLÜ-l on majandusaasta aruanne õigeaegselt esitamata jäänud.
Majandusaasta aruande esitamise kohustus on sätestatud HLÜS § 18 lõikes 3 ja äriseadustiku §
179 lõikes 4. Teiseks soovivad eelnõu koostajad, et HLÜ liikmetel ei esineks takistusi enda ühistu
käekäigu kohta teabe saamisel. Võrreldes eelnõu varasema versiooniga, on lõiget 5 täiendatud
56
kolme aasta perioodiga, mille lisamise idee esitas Finantsinspektsioon. Eelnõu koostajad leiavad,
et kolme eelneva aasta aruannete kättesaadavana hoidmine ei ole HLÜ-de jaoks koormav (sest
majandusaasta aruanded peavad olema niikuinii esitatud) ning aitab nii olemasolevatel liikmetel
kui ka liikmeks soovijatel hinnata, kas ühistu tegevus on piisavalt jätkusuutlik, usaldusväärne ja
läbipaistev selleks, et sinna näiteks oma hoiuseid paigaldada või laenu taotleda.
Lõikes 6 on sedastatud, et HLÜ juhatus peab edastama liikme nõudmisel HLÜ-ga seotud andmed
paberkandjal, kuid võib võtta selle eest mõistlikku tasu. Kuivõrd igal HLÜ liikmel ei ole ligipääsu
elektroonilistele kanalitele, tutvumaks HLÜ-ga seotud aruandlusega, kuid see liige võib olla sellest
hoolimata aruandlusega tutvumisest huvitatud, siis peaks ka sellisel liikmel olema võimalik tutvuda
HLÜ aruandlusdokumentidega. Sealjuures on oluline, et tutvumine paberkandjal olevate
dokumentidega ei oleks ebamõistlikult kulukas. Samas, kuivõrd HLÜ-le tekib paratamatult
kulutusi dokumentide väljatrükkimise ja postiga või muul moel edastamise tõttu ning neid kulutusi
poleks mõistlik rahastada teiste ühistu liikmete arvelt, siis sellest tulenevalt võib HLÜ nõuda
paberkandjal dokumentide saatmisega seotud kulude kandmist, sealhulgas dokumentide
trükkimisele ja postitamisele tehtud mõistlikke kulutusi.
Seadust täiendatakse paragrahviga 413. Uus paragrahv sedastab HLÜ kohustused esitada
perioodilist teavet Eesti Pangale. Viidatud paragrahvi kohaselt esitab HLÜ Eesti Pangale
perioodiliselt statistilisi andmeid Eesti Panga seaduses, riikliku statistika seaduses ja selle alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Nimetatud kohustus on ka olemas kehtiva Eesti Panga
seaduse § 34 lõikes 1 ning selle alusel kehtestatud Eesti Panga Presidendi määruse „Hoiu-
laenuühistu bilansi ja kasumiaruande koostamise nõuded ning aruannete Eesti Pangale esitamise
kord“ alusel – eelnõuga tuuakse vastav kohustus eraldi esile ka HLÜS-is.
Seadust täiendatakse paragrahviga 414. Uus paragrahv reguleerib isikuandmete töötlemist ja
säilitamist.
Lõikega 1 sätestatakse, et HLÜ töötleb HLÜS-ist nimetatud isikuandmeid seadusest tulenevate
kohustuste täitmiseks. Seadusest tulenevate kohustuste täitmise all mõeldakse andmete töötlemist
HLÜS § 6 nimetatud teenuste osutamiseks ja tehingute täitmiseks, §-s 413 nimetatud statistika
koostamiseks ja muude seadusest tulenevate kohustuste täitmist.
Lõikega 2 sätestatakse säilitustähtaeg juhtorgani poolt esitatud isikuandmetele, mis on nimetatud
§ 36 lõikes 4. Selle lõike kohaselt tuleb säilitada juhtorgani liikme valimiseks või määramiseks
esitatud andmed tema hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta
karistusregistrisse kantud karistuste kohta, samuti kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses
sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla hoiu-laenuühistu juhtorgani liige, kaks aastat pärast
töösuhte lõppemist. Kuivõrd juhtorgani liikme kohta kogutud andmete töötlemisega riivatakse
eraelu puutumatust, siis kogutud andmete säilitustähtaeg peab olema sätestatud seaduse tasandil.
Kaheaastane andmete säilitamise tähtaeg on vajalik, et revisjonikomisjon, ühistu nõukogu ja
üldkoosolek saaksid kontrollida juhtorgani liikme vastavust seaduse nõuetele (ka tagantjärgi), et
mittevastavuse tuvastamisel oleks võimalik juhtorgani liige tagasi kutsuda ning potentsiaalselt
kohaldada seaduses toodud juhtorganite liikme vastutuse sätteid enne seaduses toodud
aegumistähtaja möödumist.
57
Lõike 3 esimese lausega reguleeritakse nende andmete säilitustähtaegu, mis puudutab HLÜ
juhtorganite liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete kontaktandmeid ning seda, kes on HLÜ
liikmed. Taolisi andmeid tuleb säilitada kaks aastat pärast liikmesuse lõppemist.
Paragrahv 45. Kehtiv § 45 reguleerib hoiu-laenuühistu lõpetamist.
Muudetakse lõike 1 punkte 1 ja 2. Eelnõuga täpsustatakse hoiu-laenuühistute lõpetamise aluseid.
Nimetatud punktide muutmise näol täpsustakse, mis juhul on tegemist vabatahtliku lõpetamisega
ja mis juhul sundlõpetatakse. Ehk üldkoosoleku otsuse alusel on tegemist vabatahtliku
lõpetamisega, kohtumääruse alusel aga sundlõpetamisega. Sarnaselt on reguleeritud ka
krediidiasutuste lõpetamine vastavalt KAS §-le 116.
Seadust täiendatakse peatükiga 81, mis käsitleb hoiu-laenuühistu pankrotti.
Seadust täiendatakse paragrahviga 451. Uus paragrahv sedastab üldsätte, mille järgi
kohaldatakse HLÜ pankrotiavalduse esitamisele, pankroti väljakuulutamisele ja
pankrotimenetlusele pankrotiseaduses sätestatut, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.
Paragrahvi lisamine on tingitud järgmiste paragrahvide lisamisest uude peatükki, mis omakorda
sätestavad erandid HLÜ-de jaoks võrreldes pankrotiseadusega.
Seadust täiendatakse paragrahviga 452. Uus paragrahv sätestab pankrotimenetluse algatamise
tingimused. Sätte koostamisel on võetud aluseks KAS § 125, kuivõrd HLÜ likviidsus ning
maksevõimelisus on selle liikmete jaoks prioriteetsed ning vajavad kiiret tegutsemist, et vältida
selle n-ö varadest tühjaks jooksmist.
Seadust täiendatakse paragrahviga 453. Uus paragrahv sätestab HLÜ pankroti väljakuulutamise
ja HLÜ-st võlgniku maksejõuetuse eeldamise korra. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on
maksejõuetu. Pankrotiseaduse § 31 lõike 11 kohaselt eeldatakse juriidilisest isikust võlgniku
maksejõuetust, kui võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul
täitemenetluse alustamisest saadud vara puudumise tõttu nõuet rahuldada või kui täitemenetluses
ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks, või kui võlgniku juhtorgani liige
teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et võlgnik ei suuda oma kohustusi täita. Lisaks
eeldatakse osaühingust või aktsiaseltsist võlgniku maksejõuetust, kui äriühingul on netovara
(bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem, kui
äriseadustiku nõuete kohaselt netovara summa peaks olema. Vastavalt HLÜS § 22 lõike 3 teisele
lausele peab hoiu-laenuühistu netovara tegutsemise igal ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile.
Sarnaselt osaühingutele ja aktsiaseltsidele sätestatakse hoiu-laenuühistust võlgniku maksejõuetuse
eeldusena olukord, kus netovara suurus ei ole kooskõlas seaduse nõuetega.
Seadust täiendatakse paragrahviga 454. Uus paragrahv on erinorm pankrotiseaduse § 34 suhtes
arvestades hoiustajate kaitse vajadusi. Sõltumata võlausaldajate arvust peab haldur teavitama kõiki
hoiustajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Kuna
HLÜ peamine vara on nõuded krediidisaajate vastu, siis on väga oluline, et kõik isikud, kes on
saanud HLÜ-lt krediiti, oleksid teadlikud, et tuleb jätkata krediidilepingust tulenevate kohustuste
täitmist ning millisele kontole tuleb kanda krediidi tagasimaksed.
Seadust täiendatakse paragrahviga 455. Uue paragrahviga sätestatakse nõuete rahuldamisjärgud
HLÜ pankrotimenetluses. Tegemist on erinormiga pankrotiseaduse § 153 suhtes. Sätte eesmärk on
58
kaitsta hoiustajate huve pankrotimenetluses nõuete rahuldamisel. HLÜ-desse paigutatud hoiused
ei ole tagatud Tagatisfondi poolt, kuid HLÜ liikmete hoiused peaksid olema ka pankroti korral n-
ö eelisjärjekorras rahuldatavad kui muude võlausaldajate nõuded (v.a. pandiga tagatud nõuded).
Sisuliselt on sätestatud analoogiline regulatsioon ka krediidiasutustele vastavalt KAS §-s 131
sätestatule.
Seadust täiendatakse paragrahviga 471. Uus paragrahv reguleerib hoiu-laenuühistute edasist
moodustamist ning tegevust peale 2025. aasta 1. novembril jõustunud redaktsiooni.
Lõike 1 kohaselt ei või hoiu-laenuühistut pärast seaduse jõustumiskuupäeva moodustada ega kanda
teda tulundusühistuna äriregistrisse. Sätte eesmärk on välistada uute HLÜ-de moodustamine pärast
seaduse jõustumist, st üleminekuperioodil, mille lõppedes rakendub HLÜ-dele krediidiasutuse
tegevusloa taotlemise kohustus või kohustus jätkata tulundusühistuna.
Lõikega 2 sätestatakse, et 2026. aasta 1. juulist tuleb teenuste pakkumine sisuliselt lõpetada. See
kõik on vajalik selleks, et ühistud oma äri rohkem ei laiendaks juhul kui nad ei soovi tegutseda
edasi panga/ühistupanga vormis. Ehk nimetatud piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus HLÜ-
d hakkaksid kaasama täiendavalt hoiuseid, samuti sõlmima füüsilistest isikust liikmetele krediidi
andmiseks uusi lepinguid vahetult enne §-s 473 sätestatud krediidiasutuse tegevusloa taotlemise
kohustuse tekkimist. Samas on oluline, et HLÜ-dele antaks piisavalt aega oma tegevuse ja
lepinguliste suhete ümberkorraldamiseks.
Eelnõu varasemates versioonides sätestas lõige 2 keeldu kaasata alates 2025. aasta 1. jaanuarist
ühistusse uusi liikmeid. Taolist piirangut sisaldav säte on peale eelnõu teist kooskõlastusringi
eelnõust välja võetud, et soodustada ühistupankade moodustamist kuna selleks vajavad HLÜ-d
kapitali, mida rahastatakse erinevatest allikatest, sealhulgas uute liikmete kapitali osamaksetest.
Kui sisseastumismaks on sisuliselt teenustasu ühistuga liitumisel, mis ei kuulu tagastamisele
olukorras, siis osamaks on n-ö panus kapitali kasvatamiseks. Samuti lükatakse keelu kehtima
hakkamise tähtaeg 2026. aasta 1. juuli peale. Vaatamata asjaolule, et ministeeriumile ei ole teada,
kui mitu ühistut kavatseb taotleda Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusluba, leiavad
eelnõu koostajad, et seadusandlikul tasandil aitab just liikmete vastuvõtmise mitte piiramine kaasa
kapitali suurendamisele ning ühistupanga tegevusloa saamise tingimuste täitmisele. Eelnõu uue
versiooniga tõstetakse eelnõude varasemades versioonides sätestatud lõike 3 sõnastus lõikesse 2
ning jäetakse välja uute liikmete vastuvõtmise keeld. Keelu kaotamisele vaatamata peavad ühistud
2026. aasta 1. juulist lõpetama uute hoiuse- või laenulepingute sõlmimise ning olemasolevate
lepingute pikendamise.
Seadust täiendatakse paragrahviga 472. Uue paragrahviga nähakse ette rakendusperiood
olemasolevatele ühistutele uute muudatustega oma tegevuse kooskõlla viimiseks – nimelt eelnõuga
tehtavate muudatuste tõttu on HLÜ-de majandustegevuses vajalik ette näha ka üleminekuperiood
uute nõuetega kooskõlla viimiseks.
Arvestades seda, et uute nõuete hulk on küllaltki mahukas ja et eelnõu jõustumine on plaanitud
2025. aasta 1. novembrile, siis oleks otstarbekas näha ette kaheksakuuline rakendusperiood nende
nõuete puhul, mis toovad HLÜ-dele kaasa uusi olulisi kohustusi (lõige 1). Eelnõu koostajate
hinnangul on lõikes 1 nimetatud sätted sellised, millega kooskõla saavutamine omab HLÜ-de jaoks
kriitilist tähtsust ning millega vastavuse tagamine on võimalik lühema ajaperioodi jooksul kui
59
aasta. Seetõttu antakse HLÜ-dele kaheksakuuline üleminekuperiood, et viia oma tegevus kooskõlla
järgnevas tabelis märgitud nõuetega 2026. aasta 1. juuliks.
Tabel 7. Muudatused, millest tulenevate nõuetega kooskõlla viimiseks on aega kuni 8 kuud
Eelnõu säte Nõude sisu
§ 2 lõige 4 Täpsustus, mis juhul käsitatakse HLÜ tegevus hoiuste
kaasamisena avalikkuselt, mis tähendaks FI käest panga
tegevusloa taotlemist.
§ 3 lg 1 Täpsustatakse, mis teenuseid võib HLÜ osutada.
§ 5 lõiked 1 ja 3, § 10 lõike
1 punkt 1
Muudetakse HLÜ moodustamise aluseid.
§ 6 HLÜ poolt osutavate teenuste piiritletakse.
§ 7 lõige 2 punkt 5 Asutamislepingus tuleb täpsustada revisjonikomisjoni liikmete
andmeid.
§-d 14 ja 15 Nähakse ette uued nõuded, millist teavet tuleb äriregistrile esitada.
§ 17 lõige 5 Piiratakse HLÜ liikmelisust kui tegemist on n-ö seotud isikutega.
§ 18 lõiked 4 ja 5 Nähakse ette uued nõuded liikmete nimekirja pidamiseks.
§ 22 lõige 3 Tõstetakse osakapitali määra 31 950 eurolt 125 000 euro peale.
§ 27 lõige 1 punktid 1 ja 31 Muudetakse nõudeid usaldusväärsuse tagamisele.
§ 271 Nähakse ette uued nõuded likviidsuse tagamisele.
§ 28 lõiked 1, 11, 7, 9 ja 10 Täpsustatakse laenamise reegleid, sealhulgas seotud isikutele ja
gruppi kuuluvatele isikutele.
§ 31 lõike 2 punktid 5–8 Nähakse ette täiendavad nõuded sise-eeskirjadele.
§ 341 Nähakse ette uued nõuded juhatuse liikmete kohustuste ja
vastutuse osas.
§ 36 lõiked 1–7 Muudetakse nõudeid juhtide sobivusele.
§ 401 Nähakse ette nõuded, mille alusel peab HLÜ juhatus andma aru
revisjonikomisjonile.
Samas on oluline on märkida, et mitmed uued muudatused rakenduvad kohe s.t. alates 2025. aasta
1. novembrist – eelkõige seetõttu, et need muudatused ei too kaasa kohustusi, vaid pakuvad
võimalusi või need muudatused, mis toovadki kaasa kohustusi, siis sisuliselt peaksid juba kõik
HLÜ-d oma tegevuses niigi nendest muudatustest tulenevaid nõudeid täitma või on nende nõuete
kohene rakendamine hädavajalik. Järgmises tabelis on kaardistatud need muudatused, millest
tulenevad nõuded rakenduvad kohe seaduse jõustumisega.
Tabel 8. Muudatused, millest tulenevad nõuded rakenduvad kohe koos seaduse jõustumisega
Eelnõu säte Muudatuse/nõude sisu Kommentaar (lähtuvalt
sellest, et miks vastav
muudatus rakendub koheselt)
§ 11 Nähakse ette, et lisaks pangakontole
võib HLÜ sisseastumismaksu ja
osamaksu tasuda ka makseasutuse
kontole.
Muudatus näeb ette võimaluse,
mitte kohustuse.
60
§ 16 lõige 1 Sisseastumismaks tõuseb 6 euro
pealt 40 euro peale.
Hakkab kehtima nende liikmete
suhtes, kes astuvad liikmeks
alates 2025. aasta 1. novembrist.
§ 17 lõike 2 punkt 3 Kaotatakse ära piirang, et üksnes
„väikesed“ äriühingud võivad HLÜ
liikmed olla.
Muudatus näeb ette võimaluse,
mitte kohustuse.
§ 17 lõike 2 punkt 5 Sihtasutused võivad ka olla HLÜ
liikmed.
Muudatus näeb ette võimaluse,
mitte kohustuse.
§ 17 lõige 31 HLÜ peab enne liikme vastuvõtmist
välja selgitama tema põhjendatud
huvi, miks ta soovib liituda.
See on elementaarne nõue, mille
kohaselt tuleb aru saada, miks
isik soovib HLÜ-ga üldse
liituda.
§ 23 lõige 1 Osamaks tõuseb 30 euro pealt 50
euro peale.
See hakkab kehtima uutele
liikmetele alates 2025. aasta 1.
novembrist.
§ 281 Nähakse ette täpsemad reeglid
liikmete krediidivõimelisuse
hindamiseks.
Kuna alates 2026. aasta 1. juulist
ei saa enam tarbijakrediiti
väljastada, siis on oluline, et
need nõuded jõustuksid kohe.
§ 282 Nähakse ette krediiditoimiku
pidamise kohustus ja selle sisu.
Sama kommentaar, mis eelmine.
§ 32 lõige 3, §-d 321–
325
Üldkoosolekut, erikontrolli,
volinike valimist ja nõukogu
puudutavad sätted.
Sisuliselt antakse neile
instantsidele selged ja täpsed
õigused HLÜ tegevuse
kontrollimiseks ja sekkumiseks
probleemide korral.
§ 361 Juhtide/töötajate kohustused ja
ülesanded.
Tegemist on üldiste ja
printsiibipõhiste nõuetega ja
HLÜ juhid ja töötajad peaksid
neid juba täna järgima.
§ 38 lõiked 1 ja 3 Revisjonikomisjoni puudutavad
muudatused.
Revisjonikomisjon saab
selgemad ja täpsemad alused
kuidas HLÜ tegevust
kontrollida.
§ 411 Raamatupidamise korraldamise
üldnõuded.
Tegemist on väga üldiste ja
printsiibipõhiste normidega,
mille järgi peaks juba täna HLÜ
oma raamatupidamist
korraldama.
§ 413 Liikmele esitatav teave. Tegemist on ühe olulisema
muudatusega – liikmed saavad
selle kohaselt vajalikku infot,
sisuliselt peaks selline õigus neil
juba olema täna kuna liikmed ise
ongi HLÜ omanikud.
§ 414 Eesti Pangale esitatav teave. Vastavat teavet esitavad HLÜ-d
juba täna Eesti Pangale ja seega
ei ole tegemist uue kohustusega.
61
§ 415 Isikuandmete töötlemine ja
säilitamine.
Nähakse ette eelkõige tähtajad
kui kaua võib andmeid säilitada.
§-d 451–455 HLÜ pankrotti reguleerivad sätted. Need sätted rakenduvad üksnes
juhul kui HLÜ läheb pankrotti.
Lõikega 2 nähakse ette, et uusi määrasid sisseastumismaksu ja osamaksu osas kohaldatakse uutele
liikmetele koheselt ehk nende liitumise ajal. Seniste liikmete puhul ei saa enam sisseastumismaksu
tagantjärgi nõuda, küll on ka nende puhul kohustuslik suurendada osamaksu hiljemalt 2026. aasta
1. juuliks.
Lõikega 3 nähakse, et millal rakenduvad uued audiitorkontrolli nõuded. Ehk need rakenduvad
2025. aasta majandusaasta ja järgmiste majandusaastate kohta. Samasisuline on ka lõige 4, mis
käsitleb revisjonikomisjoni nõudeid ja ülesandeid.
Paragrahvis 472 sätestatud kohustusest kinnipidamist peavad kontrollima ühistu liikmed,
revisjonikomisjon ja audiitor.
Seadust täiendatakse paragrahviga 473. Uue paragrahviga nähakse ette alused kuidas hoiu-
laenuühistud saavad oma tegevust alates 2029. aasta algusest jätkata. Juhul kui hoiu-laenuühistu
selles §-s 473 ettenähtud n-ö samme ei astu, siis peab ta oma tegevuse selleks ajaks lõpetama.
Lõikega 1 sätestatakse, et kui enne seaduse jõustumist asutatud ja tegutsev hoiu-laenuühistu võib
alates 2029. aasta 1. jaanuarist tegutseda edasi üksnes krediidiasutuse, sealhulgas ühistupanga
vormis kui ta soovib kaasata jätkuvalt hoiuseid.
Kui HLÜ soovib oma tegevust hoiuste kaasamise tähenduses jätkata panga või ühistupangana, siis
peab ta taotlema Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusloa nii, et ta saaks selle
Finantsinspektsioonilt hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks. Ehk selle kohaselt ei ole ühistul alates
2029. aasta 1. jaanuarist lubatud edasi tegutseda hoiu-laenuühistu vormis.
Hoiu-laenuühistul on ka muud võimalused oma tegevuse jätkamiseks juhul kui ta ei soovi enam
hoiuseid kaasata. Esiteks võib ta osutada ka makseteenuseid või väljastada tarbijakrediiti. Mõlema
juhul on samuti vajalik Finantsinspektsiooni poolt väljastatav kas makseasutuse või krediidiandja
tegevusluba.
Kolmandaks võib hoiu-laenuühistu jätkata lihtsalt tulundusühistuna – sel juhul ei või ta lisaks
hoiuste kaasamisele osutada makseteenuseid ega väljastada ka oma füüsilisest isikustest liikmetele
tarbijakrediiti. Laene võib ta sel juhul väljastada juriidilistele isikutele, kuna üksnes selline tegevus
ei vaja Finantsinspektsiooni tegevusluba. Siiski võib selline tegevus vajada RABi luba RahaPTS §
70 kohaselt.
Lõige 2 näeb ette, et HLÜ, kes soovib jätkata käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tegevust, esitab
Finantsinspektsioonile hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks39 krediidiasutuse, makseasutuse või
krediidiandja tegevusloa taotluse. Tavapäraselt kestab krediidiasutuse tegevusloa menetlus rohkem
39 Krediidiasutuse tegevusloa taotlemiseks vajalikud andmed ja dokumendid on sätestatud krediidiasutuste seaduse
§-s 131. Samuti on avaldatud Finantsinspektsiooni veebilehel krediidiasutuse tegevusloa taotlemist selgitavad
materjalid. Kättesaadav: https://www.fi.ee/et/pangandus-ja-krediit/krediidivaldkonna-tegevuslubade-
taotlemine/krediidiasutuse-tegevusluba
62
kui üks aasta ja seepärast on oluline, et ühistud teeksid vastava otsuse piisavalt varakult.
Makseasutuse ja krediidiandja tegevusloa saamiseks kulub tõenäoliselt vähem aega, siiski on
oluline, et nende tegevuslubade saamisega alustataks vastavat ettevalmistust võimalikult varakult.
Juhul kui ühistu tegevusloa taotlust eelnimetatud tähtajaks ei esita (s.t. 2027. aasta 1. jaanuariks),
peab ta olemasolevatele liikmetele hoiustamistehingute ja makseteenuste osutamise ning
tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele lõpetama. Juhul kui vastav
hoiu-laenuühistu juba omab makseasutuse40 või krediidiandja tegevusluba, siis saab ta edasi
tegutseda selle loa alusel, siiski ilma hoiuseid kaasamata.
Lõikega 3 pannakse nendele HLÜ-dele, kes otsustavad jätkata oma tegevust tulundusühistu
vormis, kohustus teavitada Finantsinspektsiooni vastavast otsusest hiljemalt 2028. aasta 31.
detsembriks. Lõike lisamise idee tõstatas eelnõu teises kooskõlastusringis Finantsinspektsioon, sest
teavitusest sõltub, milliste HLÜ-de suhtes peab järelevalveasutus esitama kohtule sundlõpetamise
nõude (ehk sundlõpetamisest on välistatud need ühistud, kes on õigeaegselt teavitanud
Finantsinspektsiooni oma otsusest jätkata tulundusühistuna).
Lõikega 4 sätestatakse, et kui HLÜ on esitanud vastava tegevusloa taotluse ja Finantsinspektsioon
ei ole otsustanud 2028. aasta 31. detsembriks tegevusloa andmist või sellest keeldumist, ei loeta
HLÜ tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Sätte puhul on eeskuju
võetud KAVS § 105 lõige 3, kus toona ilma tegevusloata tegutsenud (s.t. tegevusloa taotlemise
kohustust varem ei olnud) tarbimiskrediidi andjad viidi Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Säte
annab ka HLÜ-dele n-ö garantii, et õiguskaitseasutused ei alusta menetlust karistusseadustiku
tegevusloata tegevuse paragrahvi alusel. Sellel juhul ei ole hoiu-laenuühistul lubatud alates 2029.
aasta 1. jaanuarist kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni uusi lepinguid
käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks sõlmida, enne 2029. aasta 1. jaanuari
sõlmitud lepinguid nimetatud teenuste osutamiseks pikendada ega hoiu-laenuühistusse uusi
liikmeid vastu võtta..
Lõikega 5 pannakse Finantsinspektsioonile kohustus esitada hiljemalt 2029. aasta 1. märtsiks
kohtule sundlõpetamise nõue, kui HLÜ ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt esitanud
hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks FI-le krediidiasutuse tegevusloa taotlust või FI on keeldunud loa
andmisest ning HLÜ ei jätka tegevust tulundusühistuna (s.t. ei ole vastavat teavitust lõike 3 alusel
teinud). Sundlõpetamise nõude esitamisel peab Finantsinspektsioon lähtuma TÜS-ist ja
tsiviilseadustiku üldosa seadusest. Oluline on märkida, et pelgalt HLÜ poolne formaalne teavitus
ei taga, et Finantsinspektsioon ei esitaks kohtule nõuet HLÜ sundlõpetamiseks. Ehk HLÜ peab ka
sisuliselt tõestama, et ta ei tegele ilma vastava tegevusloata enam hoiuste kaasamise, makseteenuste
osutamise või tarbijakrediidi väljastamisega.
Seadust täiendatakse paragrahviga 49. Uus paragrahv reguleerib seaduse kehtivust.
HLÜS tunnistatakse kehtetuks alates 2029. aasta 1. märtsist. Seaduse kehtetuks tunnistamine on
seotud sama seaduse §-s 473 toodud üleminekusätetega suunata hoiu-laenuühistute tegevus
Finantsinspektsiooni järelevalve alla, st taotlema krediidiasutuse, makseasutuse või krediidiandja
tegevusluba. Lisaks võib hoiu-laenuühistu jätkata n-ö tavalise tulundusühistuna, kuid seejuures
saab ilma Finantsinspektsiooni tegevusloata väljastada üksnes laene juriidilistele isikutele
(äriühingutele).
40 Kaks HLÜ-d omavad täna makseasutuse tegevusluba – Maaelu Edendamise HLÜ ja Kambja HLÜ. Kättesaadav:
https://www.fi.ee/et/makseteenused
63
Seaduse kehtetuks tunnistamine ei võimalda senisel kujul hoiu-laenuühistuna tegutsemist pärast
seaduse kehtetuks tunnistamist. Arvestada tuleb ka muuhulgas äriseadustikus toodud ärinime
kasutamise piirangutega (äriseadustiku § 12 lõige 1), samuti reklaamiseaduses toodud
piirangutega. Võrreldes eelnõu varasemate versioonidega on seaduse kehtivust pikendatud kolme
kuu võrra ehk märtsini seetõttu, et § 473 lõike 5 kohaselt peab Finantsinspektsioon esitama HLÜ-
de suhtes, kes ei ole esitanud loataotlust, enda tegevust tulundusühistuks ümber vormistanud või
tegevust vabatahtlikult lõpetanud, kohtule sundlõpetamise nõude. Seega peab järelevalveasutusel
olema võimalus viidata kehtivale seadusele ning sellest tulenevatele sundlõpetamise alustele.
3.2. Eelnõu § 2 – krediidiandjate- ja vahendajate seaduse muutmine
Paragrahv 5. Kehtiv § 5 sätestab tingimused krediidiandjale ja hüpoteekkrediidiandjale.
Lõike 2 muutmine. Kehtiva lõikega 2 nähakse hetkel ette, et millises äriühingu vormis võib
krediidiandja tegutseda. Lisaks aktsiaseltsile ja osaühingule võib krediidiandja tegutseda ka
tulundusühistuna vastavalt hoiu-laenuühistu seaduses sätestatule. Kuna HLÜS muutub alates 2029.
aasta 31. märtsist kehtetuks, siis ei saa enam käesolevas lõikes HLÜS-le viidata ja seetõttu nähakse
ette, et krediidiandja võib ka tegutseda ükskõik mis kujul tulundusühistuna.
Paragrahv 28. Kehtiv § 28 sätestab tingimused olulisele osalusele.
Lõike 1 muutmine. Antud lõige sätestab hetkel olulise osaluse definitsiooni krediidiandjate puhul.
Ehk selle kohaselt on oluline osalus otsene või kaudne osalus krediidiandja või -vahendaja aktsia-
või osakapitalis, mis on vähemalt 20 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda
väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus, või osalus, mis võimaldab
saavutada olulise mõju äriühingu juhtorganite üle. Kehtivast lõikest ei tule välja, et kuidas
määratleda aga oluline osalus tulundusühistutest krediidiandjate puhul. Seepärast lisatakse siia
juurde see, et tulundusühistu puhul tuletatakse oluline osalus liikmete osamaksude põhjal.
Samasugune muudatus tehakse käesoleva eelnõuga ka MERAS § 37 lõikes 1.
Paragrahv 114. Kehtiv § 114 reguleerib seaduse jõustumist.
Paragrahvi tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2. Antud täiendusega
nähakse ette, et KAVS § 2 lõige 6 kehtib kuni 2028. aasta 31. detsembrini. Nimelt sätestab see
norm hetkel need tingimused, mis juhul peaks HLÜ taotlema krediidiandja tegevusloa. Kuna
HLÜS kaotab 2028. aasta 31. detsembrist kehtivuse, siis sellist eriregulatsiooni enam vaja ei ole.
3.3. Eelnõu § 3 – krediidiasutuste seaduse muutmine
Paragrahv 2. Kehtiv § 2 sätestab seaduse kohaldamise tingimused.
Lõikes 4 asendatakse tekstiosa ,,823–832,“ tekstiosaga ,,823–824, 826, 829–83, 832“. Tegemist on
tehnilise muudatusega, millele viitas teise kooskõlastusringi käigus Finantsinspektsioon. Nimelt ei
ole viide VPTS §-dele 823–832 korrektne, sest 2017. aastal tunnistati VPTS §-d 825, 827 ja 831
kehtetuks.
64
Paragrahv 3. Kehtiv § 3 reguleerib krediidiasutuse ettevõtlusvormi ja toimimist elutähtsa teenuse
osutajana.
Muudetakse lõiget 1, mis sätestab krediidiasutuse mõiste. Kehtiv lõige sätestab, et
tulundusühistuna asutatud krediidiasutusele (ühistupangale) kohaldatakse hoiu-laenuühistu
seaduses sätestatut. Antud normi muudetakse nii, et tulundusühistuna asutatud krediidiasutusele
kohaldatakse edaspidi tulundusühistu kohta sätestatut.. Muudatus tuleneb sellest, et viited KAS-s
hoiu-laenuühistule tunnistatakse kehtetuks ja vastav ühistupanga regulatsioon kehtestatakse KAS-
s endas (vt KAS § 38 muutmise selgitust).
Paragrahv 131. Kehtiv § 131 reguleerib tegevusloa taotlemist.
Muudetakse lõike 1 punkti 10 teksti selles osas, mis puudutab revisjonikomisjoni.
Revisjonikomisjoni sätted rakenduvad sisuliselt üksnes ühistupangale (ja kehtiva HLÜS alusel ka
HLÜ-dele). Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni
kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks
revisjonikomisjoni ülesandeid täitma vastav sisekontrolli üksus (ehk ühistupangale kohaldatakse
sama regulatsiooni nagu teistele krediidiasutustele).
Lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus on seotud revisjonikomisjoni kohustuslikkuse
kaotamisega krediidiasutuste puhul (vt KAS § 3 lõike 1 muutmise selgitust). Muid muudatusi ei
kaasne.
Lisatakse lõige 5. Lisatav lõige näeb ette ühistupanga tegevusloa taotleja kohustuse esitada varade
kvaliteedi hindamise aruanne, kui tegevusluba taotlev äriühing omab laenuportfelli ning soovib
osutada käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teenuseid. Kehtiva õiguse järgi on
eelnimetatud teenuseid õigus osutada lisaks pankadele ka krediidiandjatel (KAVS § 5 lõige 2) ja
hoiu-laenuühistutel (HLÜS § 6 lõige 1). Nimetatud aruande eesmärk on anda kindlust selles osas,
et tegutseva äriühingu laenuportfell oleks enne tegevusloa taotlemist hinnatud sõltumatu hindaja
(audiitorettevõtja) poolt ning et portfelli kvaliteet ja väärtus vastaks kehtivatele nõuetele (näiteks
HLÜ-de puhul HLÜS §-s 28 kehtestatud nõuetele).
Paragrahv 29. Kehtiv § 29 reguleerib osalusega seotud mõisteid.
Lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiv lõige 6 näeb ette, et KAS §-des 29–33 ehk
krediidiasutuses olulise osaluse omandamise kohta sätestatut kohaldatakse ka ühistupanga suhtes.
Lõike 6 kehtetuks tunnistamine on seotud KAS § 38 muutmisega, millega lisatakse ühistupanga
peatükki üldine n-ö kohaldamise norm, mille kohaselt KAS-s kõike krediidiasutuse kohta
sätestatut, sealhulgas olulise osaluse omandamise kohta sätestatut, kohaldatakse ka
ühistupankadele. Seetõttu kaob vajadus eraldi sellisel kujul KAS § 29 lõiget 6 säilitada. Ehk
tegemist on pigem tehnilise muudatusega, mille eesmärk on eemaldada seadusest dubleeriv
kohaldumisala säte. Seega lõike 6 kehtetuks tunnistamine ei tähenda, et ühistupangu puhul ei peaks
järgima osaluse omandamise ja võõrandamise regulatsiooni. Vastupidi, KAS §-des 29–33 sätestatu
kehtib jätkuvalt ühistupanga suhtes koos teatud erisustega, mis on sätestatud KAS-i 4. peatükis .
Paragrahv 38. Kehtiv § 38 sätestab, millistel juhtudel kohaldatakse ühistupangale HLÜS-is
sätestatut.
65
Kehtiv norm näeb ette, et ühistupanga asutamisel, tegutsemisel ja lõpetamisel kohaldatakse hoiu-
laenuühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
Muudetakse § 38 sõnastust, millega täpsustatakse krediidiasutuste seaduse kohaldamist
ühistupangale. Viidatud muudatuste järgi kohaldatakse ühistupanga asutamise, tegutsemisel ,
sealhulgas liikmete, vara ja üldkoosoleku suhtes ning lõpetamisel krediidiasutuste kohta sätestatut
käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Teisisõnu tuleb ühistupankadel arvesse võtta kõiki KAS-
is sätteid, võttes sealjuures arvesse sama seaduse ühistupanga peatükis sätestatud erisusi. Kuna
hoiu-laenuühistu seadus muutub edaspidi kehtetuks, siis ei saa ka enam sellele viidata, vaid vastav
eriregulatsioon tulebki sätestada KAS-i 4. peatükis.
Paragrahv 39. Kehtiv § 39 sätestab ühistupanga asutamise tingimused.
Lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. Lähtuvalt eelnõu eelmises punktis toodud selgitustest ei
ole ühistupanga kui krediidiasutuse puhul vajalik esiteks viidata KAS-s siseselt teisele KASi sättele
(lõike 2 kehtetuks tunnistamine) ja samuti ei saa enam edaspidi viidata HLÜS-ile (lõike 3 kehtetuks
tunnistamine).
Paragrahvi 41 kehtetuks tunnistamine. Seni kehtinud § 41 reguleeris ühistupanga asutamist
hoiu-laenuühistute ühinemisel.
Kuivõrd alates 2029. aasta 1. jaanuarist enam HLÜ-d sellises vormis tegutseda ei või, kaotab säte,
mis lubab HLÜ-del moodustada ühistupanka, oma relevantsuse. Säte kehtib kuni 2028. aasta 31.
detsembrini ning selle kehtetuks tunnistamist reguleerib rakendussäte KAS § 14118 (vt KAS § 14118
lisamise selgitust).
Paragrahv 42. Kehtiv § 42 sätestab ühistupanga põhikirjale esitatavad nõuded.
Lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „lisaks hoiu-laenuühistu seaduses sätestatule“. Muudatuse
põhjused kattuvad KAS § 41 kehtetuks tunnistamise selgitustega. Ehk kuna HLÜS muutub
edaspidi kehtetuks, siis sellele enam viidata ei saa.
Lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks. Selle punkti kohaselt tuleb hetkel ühistupanga
põhikirjas ette näha revisjonikomisjoni töökord. Kuna aga edaspidi asendab revisjonikomisjoni
ühistupanga puhul n-ö tavapärane sisekontrolli raamistik, siis selle punkti järgi puudub vajadus.
Lõiget 1 täiendatakse punktidega 6–11. Nimetatud punktidega täpsustatakse ühistupanga
põhikirjale kohaldatavaid nõudeid ning põhikirjas sisalduvat teavet. Edaspidi peab ühistupank
lisaks punktides 1–4 sätestatule põhikirjas märkima panga liikmeks vastuvõtmise tingimused ja
liikmetele kohaldatavad nõuded (punkt 6), sisseastumismaksu suuruse ja tasumise korra (punkt
7), osamaksu suuruse ja tasumise korra, kui see on ette nähtud (punkt 8), osakapitali suuruse
(punkt 9), reservkapitali ja muude kapitalide suuruse ning moodustamise korra (punkt 10) ning
muud KAS-is sätestatud kohustuslikud tingimused (punkt 11). Eelnõuga ei sätestata kohustuslikke
tingimusi, millele liikmed peavad vastama, ega sisseastumismaksu või osamaksu suurust, kuid
nimetatud elemendid peaksid olema kirjas ühistupanga põhikirjas, et tagada nende ühtne ja võrdne
kohaldamine kõikidele liikmetele ja liikmeks astuda soovijatele.
66
Lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiv lõige 4 näeb ette, et ühistupangale kohaldatakse KAS §-
s 27 sätestatut ehk krediidiasutuse põhikirja muutmise kohta sätestatut. Kuna vastav viiteline
üldnorm tekib juba KAS §-i 38, siis ei ole vaja siin eraldi KAS §-le 27 viidata.
Paragrahv 421. Kehtiv § 421 reguleerib ühistupanga liikmesust.
Lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Seni kehtinud lõike 1 sõnastuse kohaselt ei kohaldata
ühistupanga liikmetele hoiu-laenuühistu seaduse §-s 17 sätestatut (mis näeb omakorda ette hoiu-
laenuühistu liikmeks astumise tingimused territoriaalsuse ja muudel põhimõtetel). Kuna HLÜS-le
tervikuna enam ühistupankade puhul ei viidata, siis puudub vajadus ka sellele HLÜSi §-le viidata.
Lõiget 2 muudetakse. Kehtiv lõige näeb ette, et kuidas võetakse vastu liikmeid ühistupanka ehk
sisuliselt otsustab selle juhatus. Muudatuste järgi oleks lisaks ühistupanga liikme vastuvõtmisele
juhatuse pädevuses ka liikmete väljaarvamine, kui põhikirjaga ei ole seda õigust antud nõukogule.
Muudatuse järgi tuleb otsus liikme vastuvõtmise ja väljaarvamise kohta teha 30 päeva jooksul
vastava avalduse saamisest arvates (hetkel sellist tähtaega ei ole). Ühelt poolt on muudatuse
eesmärgiks on tekitada võimalus ühistupangal lõpetada liikme liikmelisus enda initsiatiivil –
kehtivas ühistupanga regulatsioonis ei ole sellist võimalust ette nähtud. Lisaks võib teatud juhtudel
olla liikme väljaarvamine vajalik, sealhulgas juhul, kui liige ei vasta enam ühistupanga poolt
liikmele seatud tingimustele või rikub mõnda põhikirjast või seadusest tulenevat kohustust. Teisalt
on ette nähtud konkreetne ajaline määr, mille jooksul tuleb liikme vastuvõtmise või väljaarvamise
kohta otsus teha, et vältida avalduste nn seisma jätmine ja põhjendamatu viivitamine viidatud
avalduste lahendamisega, mis omakorda tooks kaasa registriandmete ebatäpsuse.
Muudetakse lõike 4 teist lauset. Kehtiv lõige näeb ette, et üldreegli kohaselt peab liikmele tema
liikmelisuse lõppemisel osamakse välja maksma kolme aasta jooksul, aga antud lõike teise lause
kohaselt võib üldkoosolek seda tähtaega erandkorras pikendada. Muudatusega nähakse aga ette, et
üldkoosoleku asemel võib nõukogu erandkorras määrata pikema tähtaja osamaksu
väljamaksmiseks, kuid mis ei või olla pikem kui viis aastat, kui pärast väljamakse tegemist ei oleks
ühistupanga omavahendid piisavad käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnormatiivide ja
muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks. Muudatuse eesmärk on
konkretiseerida ajaperioodi, mille jooksul liikmele tuleb liikmesuse lõppemisel osamaks välja
maksta. Kehtiva sätte sõnastuse järgi on viidatud periood seaduses sätestamata, mis ei anna
liikmele, kelle liikmesus ühistupangas on lõppenud, õiguskindlust temale väljamakstava osamaksu
ajaperioodi osas. Samas on vajalik sätestada piisav ajaperiood, mille jooksul ühistupank suudaks
kaasata piisavalt omavahendeid, et olla kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega. Teisalt antakse ka
n-ö operatiivsuse ja paindlikkuse huvides see pädevus üldkoosoleku asemel nõukogule.
Seadust täiendatakse paragrahviga § 422. Uus paragrahv sätestab erinõuded ühistupanga
juhatuse liikmetele.
Lõike 1 kohaselt võib ühistupanga juhatuses olla minimaalselt kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette
suuremat liikmete arvu või kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Ka teiste
krediidiasutuste puhul on KAS § 56 näol kehtestatud sama nõue s.t. minimaalne arv isikuid
juhatuses peab olema 3. Erand lõikele 1 on ette nähtud sama paragrahvi järgmises lõikes.
Lõike 2 kohaselt võib ühistupanga juhatuses olla kaks liiget, kui ühistupanga osakapital on alla
viie mln euro. Krediidiasutusel kahe juhatuse liikme määramine on erisäte KAS § 56 lõikes 1
67
sätestatud krediidiasutuse kolmeliikmelise juhatuse suhtes. CRD artikli 13 lõikega 1 on seatud
minimaalseks nõudeks vähemalt kahe isiku määramine krediidiasutuse juhatusse ning eelnõuga
soovitakse see erisus ühistupankadele sisse tuua. Sealjuures tuleb märkida, et kahe juhatuse liikme
määramine on lubatud ainult juhul kui ühistupanga osakapital on alla viie mln euro. Koosmõjus §-
ga 44 (vt KAS § 44 lõike 1 muutmise selgitust) tähendab see seda, et kahe juhatuse liikme
määramine on lubatud üksnes juhul, kui ühistupank ei osuta investeerimisteenuseid või teenuseid
välisriigis. Nimetatud teenuste osutamise piiramine on eelnõu koostajate hinnangul põhjendatud,
vältimaks madalast kapitaliseeritusest tulenevaid riske, samuti juhatuse liikmete vähesust
vastutusvaldkondade jagamisel ja huvide konflikti maandamisel. Viimaks, muud krediidiasutuste
seaduses sätestatud nõuded krediidiasutuse juhatuse liikmetele, sealhulgas §-d 56 ja 57 jäävad
kehtima ka ühistupankade suhtes.
Paragrahv 44. Kehtiv § 44 sätestab ühistupanga osa- ja algkapitali suhtes esitatavad nõuded.
Muudetakse § 44 sõnastust. Lõikega 1 sätestatakse, et ühistupanga algkapital koosneb Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud
kapitalist ja reservidest.
Võrreldes kehtiva krediidiasutustele kohalduva osa- või aktsiakapitali miinimummääraga (5 mln
eurot) võimaldatakse lõikes 2 toodud muudatustega ühistupanga algkapitali määra sätestada
minimaalselt vähemalt üks mln eurot, ehk algkapitali madalaim määr ühistupanga jaoks oleks CRD
artiklis 12 lõikes 4 lubatud madalaim tase. Muudatuse eesmärk on soodustada ühistupanganduse
teket ja arenemist Eestis.
CRD üldnormi artikli 12 kohaselt võib järelevalve anda loa panga tegevuse alustamiseks, kui
krediidiasutusel on algkapital vähemalt 5 mln eurot. Lisaks sellele on direktiivis riigile välja
pakutud valikukoht kehtestada panga asutamisel algkapitalile madalam lävend – 1 mln eurot,
määratledes selleks eraldi nn kategooria (ingl. k. particular categories of credit institutions).
Riikide praktika 1 mln eurose panga võimaldamise korral on kantud erinevatest eesmärkidest:
Leedu pakub seeläbi võimalust ,,fintech” valdkonna arenguks ja ühistupankade reguleerimiseks,
teisalt on madalamat kapitalinõuet kohaldatud teadaolevalt veel ühistulise panganduse
võimaldamiseks näiteks Sloveenias..
Madalama kapitalinõude rakendamisel võib olla väikepangandust elavdav ja seeläbi turul
teenustega laiemat hõlmatust soodustav mõju. Vähendatud algkapitaliga panga puhul tuleb samas
arvestada, et pangandustegevusele kohaldub siiski samamoodi üldine pankade suhtes kehtiv
raamistik, mille kohaselt peab panga omakapital olema vastavuses tegevuse ulatuse ja sellest
tulenevate riskidega. Seega 1 mln euro suuruse algkapitaliga panga turule sisenemisel võib juba
regulatsiooni tasandil olla kohane riskide piiramiseks kitsendada sellisele isikule lubatud teenuste
loetelu ka Eestis. Seepärast piiratakse antud juhul sellise ühistupanga puhul investeerimisteenuste
osutamist kui ka tegutsemist piiriüleselt.
Krediidiasutuse tegevusloa annab Euroopa Keskpank. Seega olukorras, kus krediidiasutus on
saanud tegevusloa madalama kapitalinõude alusel, ei rakendu peale tegevusloa saamist, kuid
tegevuse mahtude suurenemisel või aktsiakapitali tõstmisel täiendavat tegevusloa kohustust.
Sellisel juhul hinnatakse ja rakendatakse panga kapitalinõudeid lähtuvalt CRR-is seatud
tingimustest vastavalt tegevusest tulenevatele riskidele. Erandi alusel loodava panga tegevuse
68
ulatus omab olulist rolli ka pangale kohustusliku Tagatisfondi makse kujunemisel – Tagatisfondi
maksed on riskipõhised, seega võimaldab seadus vajadusel maksete suurust korrigeerida tegevuse
riskisusega, mida saab Tagatisfondi nõukogu arvestada vastava otsuse tegemisel.
Kuna CRD-st tulenevate ühtsete nõuete eesmärk on tagada piiriülese pangandusturu stabiilsus, siis
erandina väiksemate nõuete, erikategooria alusel tegutsevate pankade alternatiivi võimaldamisest
tuleb direktiivi artikli 12 lõike 4 kohaselt teavitada nii Euroopa Komisjoni kui Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutust. Vastav kohustus lasub riigil. Selleks, et jälgida erandi alusel
kujunevat praktikat ja eristada pankade kategooriaid ka pangateenuste tarbijate jaoks tuleb lõike 4
kohaselt FI-l pidada vastavate krediidiasutuste kohta eraldi nimekirja, mis võimaldab neid eristada
üldnormi alusel tegutsevatest krediidiasutustest.
Lõikega 3 kohustatakse ühistupanga osakapitali korrigeerida 12 kuu jooksul alates osakapitali
muutmise olukorra tekkimisest. Nimetatud muudatus on krediidiasutuste seadusesse tehtud HLÜS-
iga sarnaselt. Nimelt ühistupangaks kvalifitseeruval HLÜ-l on väga suur hulk liikmeid, mistõttu
oleks kulukas ja keeruline korraldada üldkoosolekuid ainult seetõttu, et korrigeerida avalikes
registrites kajastatavat osakapitali määra. Muudatuse järgi oleks ühistupangal võimalik
maksimaalselt ainult osakapitaliga seotud üldkoosolekuid korraldada vajadusel üks kord aastas.
Samas on oluline, et avalikkusel ei jääks valet muljet ühistupanga kapitaliseeritusest, arvestades
ülaltoodud lõikes 3 sätestatut. Seetõttu sätestatakse lõikes 4, et lisaks KAS §-s 51 sätestatule (mis
näeb ette erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise alused) kutsub ühistupanga juhatus kokku
erakorralise üldkoosoleku ühistupanga osakapitali muutmiseks, kui ühistupanga osakapital
väheneb vähemalt viie protsendi võrra. Ehk sellises ulatuses osakapitali vähenemine on selge
ohumärk, et tuleks astuda samme ühistupanga täiendavaks kapitaliseerimiseks või kapitaliolukorra
taastamiseks.
Lõikega 5 pannakse ühistupanga juhatusele kohustus esitada äriregistrile viivitamata üldkoosoleku
otsus, millega otsustatakse ühistupanga osakapitali suuruse muutmine.
Seadust täiendatakse paragrahviga 441. Uus paragrahv sätestab tingimused, mis juhul saab
ühistupank osutada investeerimisteenuseid või osutada teenuseid välisriigis.
Üldiselt on Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud krediidiasutus n-ö vaba osutamaks lisaks oma
põhitegevusele (hoiuste kaasamine ja laenude väljastamine) investeerimisteenuseid (näiteks
väärtpaberitehingute vahendamine) või teenuseid teistes riikides (sel juhul tuleb sellest
Finantsinspektsioonile teada anda tegevusloa menetlemisel). Kuna aga ühistupangale nähakse
eelnõuga ette võimalus tegutseda tavapärasest väiksema kapitaliga, siis on asjakohane sellisel kujul
teenuste osutamist piirata. Seega lõike 1 kohaselt on ühistupangal õigus osutada väärtpaberituru
seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid ja KAS § 6 lõikes 1 (hoiuste kaasamine,
laenude väljastamine jm) nimetatud teenuseid välisriigis tegevusloas sätestatud ulatuses, üksnes
juhul kui tema osakapital on vähemalt viis mln eurot. Ehk kui ühistupanga puhul kasutatakse
võimalust tegutseda väiksema osakapitali suuruse nõude alusel (näiteks 1 mln eurot), siis ta
eelnimetatud teenuseid osutada ei saa.
Lõikega 2 nähakse ette vastav teavitusrežiim juhuks kui ühistupank täidab vastava osakapitali
nõude ja soovib osutama hakata vastavaid teenuseid. Ehk juhul kui ühistupanga osakapital
suureneb küll ajajooksul vastava määrani, siis ilma teavituseta ta vastavaid teenuseid kohe osutama
69
ei või hakata. Seega antud lõike kohaselt teavitab ühistupank Finantsinspektsiooni kui ühistupank
soovib alustada investeerimisteenuste osutamist või krediidiasutuste seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud
teenuste osutamist välisriigis, arvestades KAS § 2 lõikes 4 ja §-s 191 sätestatut. Sätte järgi ei eelda
investeerimisteenuste või välisriigis teenuste osutamine eraldi Finantsinspektsioonilt uue loa
taotlemist, kui vastavate teenuste osutamine on varasemalt tegevusloas juba ära piiritletud, aga
Finantsinspektsiooni tuleb teenuste osutamise soovist teavitada, et järelevalveasutusel oleks
ajakohane ülevaade ühistupanga osutatavatest teenustest ning seeläbi kaasnevast riskiastmest.
Lõike 3 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus keelata ühistupangal investeerimisteenuste
osutamist või teenuste osutamist välisriigis, kui ühistupanga osakapitali määr langeb alla viie mln
euro. Teisisõnu kui Finantsinspektsioon leiab, et ühistupanga langenud kapitaliseeritus võib kaasa
tuua riske investeerimisteenuste või välisriigis teenuste osutamisel, on võimalik
Finantsinspektsioonil vastavate teenuste osutamist või teenuste osutamise kohta keelata.
Seadust täiendatakse paragrahviga 442. Uus paragrahv reguleerib olulist osalust ühistupangas.
Nagu eespool märgitud, siis ühistutel on võrreldes tavaliste äriühingutega üks oluline erinevus –
sõltumata ühistu liikme sisse makstud kapitali suurusest on igal liikmel alati üks hääl. See kehtib
ka ühistupanga puhul kuna ühistupank asutatakse tulundusühistu vormis. Seetõttu nähakse
käesoleva §-ga ette vastavad erisused olulise osaluse määratlemisel ühistupangas.
Lõike 1 kohaselt võetakse ühistupanga liikme olulise osaluse määratlemisel täiendavalt arvesse
liikme rahalist ja mitterahalist panust ühistupanka, muuhulgas tema poolt antud laene või tehtud
sissemakseid ühistupanka või muul viisil ühistupanga tegevuse arvestatavat toetamist. Sama lõike
teise lause järgi tuleb kaaluda liikme mõju, mis võib seonduda nii liikme rolli, ühiskondliku
kuvandi kui muude asjaolude hindamisel ühistupanga juhtimisele. Lõike 1 lisamine on tingitud
sellest, et KAS-is sisalduva olulise osaluse regulatsiooni (KAS § 30 jj) ei ole võimalik
ühistupankadele otse kohaldada tulenevalt iga liikme võrdsest hääleõiguses (TÜS § 43). Samas on
võimalik, et osad liikmed kas tasuvad keskmisest või miinimumist enam osamaksu või hoiustavad
ühistupangas rohkem raha, ning seeläbi mõjutavad oluliselt ühistupanga kapitaliseeritust,
likviidsust ja laenu andmise võimekust.
Lõike 2 kohaselt peab ühistupank lõikes 1 nimetatud olulise osaluse määramisel viivitamata
teavitama Finantsinspektsiooni kõikidest asjaoludest, mis võivad kaasa tuua liikme olulise osaluse
või kontrolli ühistupanga üle.
Olulise osaluse täpsete tingimuste ja korra määratlemine on lõike 3 kohaselt jäetud
ühistupankadele, kes on kõige paremini kursis oma liikmete vahendite, panuse ning panga
vajaduste ja profiiliga. Kuigi eelduslikult peaksid kõik ühistupanga liikmed osalema aktiivselt
panga edendamises, jäetakse seadusega ühistupankadele diskretsioon hinnata, millisel juhul väärib
mõni liige võrreldes teiste liikmetega suuremat osalust. Rahaline panus on igasugune ühistupanka
toetav tegevus, mida on võimalik mõõta rahas, näiteks suurte osamaksete tegemine.
Mitterahaliseks panuseks võib olla liikme üleüldine aktiivsus ühistu tegevuste korraldamisel, aga
ka erinevate algatuste läbiviimine, komiteede juhtimine, pikaajaline lojaalsus ja liikmesus,
ühistupanga populaarsuse tõstmine ja turundamine, uute liikmete kaasamine vms sellised
tegevused. Täpsed rahalise ja mitterahalise panuse tingimused ja hindamise korra peab ühistupank
määratlema enda põhikirjas. Hindamise asjaolud peaksid olema loetletud piisavalt selgelt, et need
oleksid arusaadavad kõikidele ühistupanga liikmetele. Samuti peaks vältima selliste tingimuste
kasutamist, mis loovad erandeid väga kitsale ringile liikmeskonnast, et ennetada liikmete
70
ebavõrdset kohtlemist või teatud grupi eelistamist. Põhikirjas tuleb samuti määratleda, kui tihti
toimub olulise osaluse hindamine ühistupanga liikmete suhtes.
Paragrahv 47. Seni kehtinud § 47 reguleeris ühistupanga kahjumi katmist.
Paragrahv 47 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiv KAS § 47 näeb ette, et ühistupangale ei kohaldata
hoiu-laenuühistu seaduse § 26 sätteid. Kuivõrd eelnõuga ette nähtav KAS § 38 muudatus ei viita
ühistupanga regulatsiooni puhul HLÜS-ile, siis ei ole nimetatud muudatuse tõttu enam vajalik
säilitada seaduses viidet HLÜS-i erisätte mittekohaldumisele.
Paragrahv 49. Kehtiv § 49 sätestab konkurentsikeelu ning kohustuse deklareerida majanduslikke
huve.
Lõike 2 punkti 2 muutmine. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega muudetakse lõike 2 punkti 2
sõnastust ja sätestatakse, et krediidiasutuse juhatuse liige ei või olla teise äriühingu prokurist ega
audiitor. Muudatuste tulemusena jäetakse krediidiasutuste seadusest välja revisjonikomisjoni
kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele peaks
revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus.
Paragrahv 51. Kehtiv § 51 reguleerib üldkoosoleku kokkukutsumist ja läbiviimist.
Lõiget 21 täiendatakse selliselt, et see hõlmaks ka ühistupanga liikmeid, kellel on õigus nõuda
erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumist. Varasem sätte sõnastus ei arvestanud ühistupanga
liikmeid, kuid põhjusel, et varasemad HLÜ-de liikmed ei muutu ühistupanga tegevusvormile üle
minnes aktsionärideks, vaid säilitavad oma liikme staatuse tulenvalt asjaolust, et ühistupank ei ole
aktsiaselts nagu tavalised pangad, vaid ikkagi tulundusühistu, on neile samaväärsete õiguste
andmiseks vajalik muuta sätte sõnastust.
Lõikest 3 jäetakse välja viide hoiu-laenuühistu seaduse §-le 40. Kuivõrd eelnõuga ette nähtav
KAS § 38 muudatus ei viita ühistupanga regulatsiooni puhul HLÜS-ile, siis ei ole nimetatud
muudatuse tõttu enam vajalik säilitada seaduses viidet HLÜS-i erisätte mittekohaldumisele.
Paragrahv 53. Kehtiv § 53 reguleerib nõukogu liikmesust.
Muudetakse lõike 2 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad
„revisjonikomisjoni liige“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja
revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele
peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus.
Paragrahv 54. Kehtiv § 54 sätestab tingimused nõukogu koosolekule.
Muudetakse lõigete 2 ja 3 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad
„või revisjonikomisjoni esimees“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja
revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele
peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus.
Paragrahv 56. Kehtiv § 56 reguleerib juhatuse liikmesust.
71
Muudetakse 3 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad
„revisjonikomisjoni liige“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja
revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele
peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus.
Paragrahv 59. Kehtiv § 59 sätestab tingimused sisekontrolli süsteemile.
Lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. Sätte kehtetuks tunnistamise teel jäetakse krediidiasutuste
seadusest välja revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele
krediidiasutustele peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus.
Paragrahv 60. Kehtiv § 60 sätestab nõuded siseauditi üksuse töötajatele ja revisjonikomisjoni
liikmetele.
Muudetakse lõike 1 sõnastust. Võrreldes kehtiva paragrahvi sõnastusega jäetakse välja sõnad „ja
revisjonikomisjoni esimeheks“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja
revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele
peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus.
Muudetakse lõigete 2 ja 5 sõnastust. Võrreldes kehtiva paragrahvi sõnastusega jäetakse välja
sõnad „ja revisjonikomisjoni liige“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja
revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele
peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus.
Lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks. Kehtetuks tunnistamine on tingitud
revisjonikomisjoni kaotamisest HLÜS-is. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja
revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele
peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus.
Muudetakse lõiget 4. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad „või
revisjonikomisjoni liikmete“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja
revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele
peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus.
Paragrahv 68. Kehtiv § 68 reguleerib ühinemisloa taotlemist.
Muudetakse lõike 1 punkti 8 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad
„revisjonikomisjoni esimehe“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja
revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele
peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus.
Paragrahv 99. Kehtiv § 99 reguleerib Finantsinspektsiooni õiguseid informatsiooni saamisel.
Muudetakse lõike 2 punkti 3 sõnastust. Võrreldes kehtiva sätte sõnastusega jäetakse välja sõnad
„või revisjonikomisjoniga“. Muudatuste teel jäetakse krediidiasutuste seadusest välja
revisjonikomisjoni kohustuslikkuse kohta käivad sätted ning sarnaselt teistele krediidiasutustele
peaks revisjonikomisjoni ülesandeid täitma sisekontrolliüksus.
72
Paragrahv 116. Kehtiv § 116 sätestab krediidiasutuse lõpetamise viisid.
Lisatakse lõikesse 1 uus punkt 4. Selle kohaselt lõpetatakse ühistupank, kui ühistupangal on
vähem kui 50 liiget ja liikmete arv ei ole liikmete nimekirja andmete kohaselt kahe kuu jooksul
suurenenud. Kuivõrd vastavalt KAS § 39 lõikele 1 peab ühistupanga asutajaid olema vähemalt 50
isikut, siis lisatud sätte eesmärk on kinnitada, et ühistupangal peab igal ajahetkel olema vähemalt
50 liiget. Lisaks soovitakse vältida olukorda, kus 50 isikut asutavad ühistupanga, kuid ühistupanga
äritegevuse käigus jääb ühistupanka alles vähem liikmeid, kaotades nii ühistulise tegevuse mõtte.
Ühistutel on kohustus pidada oma liikmete kohta nimekirja TÜS § 15 kohaselt. Nimekirjast peab
selgelt nähtuma, kes on ühistu liikmed, millal nad said liikmeteks ning millal nad astusid ühistust
välja.
Uue lõike 4 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus nõuda kohtu kaudu ühistupanga
sundlõpetamist, kui esineva käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud tingimused ning
ühistupanka ei ole vabatahtlikult kuue kuu jooksul lõpetatud alates vastavate tingimuste
saabumisest. Muudatusega luuakse suurem õigusselgus selles osas, kes ja millisel alusel
ühistupanga lõpetamise menetluse saab alustada, kui ühistupank vastab sättes toodud
kriteeriumitele. Nimetatud lõiget tuleks rakendada juhul, kui ühistupank ei ole ise teinud otsust
ühistupanga vabatahtlikuks lõpetamiseks, kui tema liikmete arv on langenud alla seaduses toodud
miinimummäära.
Seadust täiendatakse §-ga 14118. Sellega nähakse ette, et kui kaua § 41 veel kehtib. Kehtiv KAS
§ 41 näeb ette alused ühistupanga asutamine hoiu-laenuühistute ühinemisel. See paragrahv aga
tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks. Siiski on olulised, et seni tegutsenud hoiu-
laenuühistud saaksid soovi korral KAS § 41 alusel koos ühistupanka asutada omavahelise
ühinemise teel. Seetõttu sätestatakse, et see võimalus kehtib KAS § 41 alusel kuni 2028. aasta 31.
detsembrini (vastav tähtaeg tuleneb HLÜS lisatavast rakendusparagrahvist 473).
3.4. Eelnõu § 4 – makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine
Paragrahv 5. Kehtiv § 5 sätestab tingimused makseasutusele.
Lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks. Lõike 1 esimene lause sätestab, et makseasutus on
äriühing, kelle püsiv tegevus on makseteenuse osutamine. Lõike 1 teine lause lubab
makseasutusena tegutseda vaid aktsiaseltsil, kui too osutab mõnda MERAS § 3 lõike 1 punktides
1–5 nimetatud makseteenust. Lõike teine lause tunnistatakse kehtetuks tulenevalt vajadusest lubada
makseteenuseid osutada ka HLÜ-del, kes ei ole aktsiaselts, vaid tulundusühistu vormis tegutsev
finantseerimisasutus (vt HLÜS § 3 lõike 1 muutmise selgitust).
Lõike 7 teine lause tunnistatakse kehtetuks. Lõike 7 esimene lause sätestab, et kui HLÜ osutab
makseteenuseid, kohaldatakse tema suhtes MERAS-es ja teistes õigusaktides makseteenuse
pakkuja kohta sätestatut, võttes arvesse MERAS-es ja HLÜS-is sätestatud erisusi. Lõike 7 teine
loobki koheselt ühe erisuse, mille kohaselt ei kohaldata HLÜ-dele sama paragrahvi lõike 1 teises
lauses sätestatut. Tulenevalt § 5 lõike 1 teise lause kehtetuks tunnistamisest kaotab ka lõike 7 teine
lause oma relevantsuse ja tunnistatakse kehtetuks.
Paragrahv 37. Kehtiv § 37 reguleerib olulist osalust.
73
Lõiget 1 muudetakse selliselt, et makseteenuseid osutava HLÜ puhul oleks HLÜ-s osaluse
omandamine samastatud HLÜ liikme osamaksu summaga. Nimetatud muudatuse vajalikkus
tuleneb sellest, et mõned HLÜ-d osutavad makseteenuseid, kuid kehtivas HLÜS või MERAS
redaktsioonides (ega käesoleva eelnõuga ette nähtud muudatustega) ei ole ette nähtud HLÜ-dele
olulise osaluse omandamise sätteid. See on aga tekitanud olukorra, kus makseasutustele kehtivad
nõuded selles osas, et kes võib omada kontrollivat osalust, kuid samasuguseid nõudeid ei ole
rakendatud makseteenuseid osutatavatele HLÜ-dele. Käesolev muudatus peaks tagama, et
makseteenuseid osutavas HLÜ-s rakendataks suurema osamaksu teinud liikmetele ka
sobivusnõudeid, misjärel ei oleks võimalik HLÜ-sse hoiustanud isikute raha laenata sellistele
liikmetele, kes on kriminaalkorras karistatud, kelle osalus võib kaasa tuua rahapesu või terrorismi
rahastamise riske või kes ei vasta muudele MERAS-i 4. peatükis sätestatud nõuetele.
3.5. Eelnõu § 5–maksualase teabevahetuse seaduse muutmine
Paragrahv 10. Paragrahv 10 reguleerib teabeandjate loetelu FACTA41 kokkuleppe täitmise
tähenduses.
Lõike 2 punkti 2 kehtetuks tunnistamine. Lõike 2 punkti 2 kohaselt peab FACTA kokkulepet
täitma HLÜ-d. Kuna HLÜS kaotab alates 2029. a. 31. märtsist kehtivuse, siis ei saa HLÜ-d enam
eraldiseisvana kohustatud isikuna käsitada, mistõttu tunnistatakse punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.
3.6. Eelnõu § 6– pandikirjaseaduse muutmine
Paragrahv 37. Kehtiv § 37 sätestab tagatisvara haldurile esitatavad nõuded.
Lõike 2 muutmine. Kehtiv lõige 2 näeb ette, et tagatisvara halduriks ei või olla pandikirjade
emitendi ajutine haldur, pankrotihaldur, moratooriumihaldur, likvideerija, isik, kes on olnud
emitendi kontrollija, ega krediidiasutuste seaduse § 48 lõikes 3 nimetatud isik, pankrotivõlgnik ega
emitendi juht, töötaja, revisjonikomisjoni liige, revident ega isik, kes täidab krediidiasutuste
seaduse §-s 93 sätestatud ülesandeid. Kuna käesoleva eelnõuga n-ö kaotatakse KAS-s
revisjonikomisjon ühistupankade puhul (edaspidi kehtib samasugune sisekontrollisüsteem nagu
muude pankade puhul), siis ei saa revisjonikomisjonile ega revidendile enam pandikirjaseaduses
viidata.
3.7. Eelnõu § 7 – rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
Paragrahv 6. Kehtiv § 6 reguleerib krediidiasutuse mõistet RahaPTS-i tähenduses.
Lõike 2 punkti 9 kehtetuks tunnistamine. Seni sätestas punkt 9, et krediidiasutuseks peetakse ka
hoiu-laenuühistu HLÜS-i tähenduses. Tulenevalt HLÜS-i kehtetuks tunnistamisest 2029. aasta 31.
märtsil, ei saa HLÜ-d enam eraldiseisva kohustustud isikuna käsitatatakse, mistõttu tunnistatakse
punkt 9 kehtetuks.
41 Maksu- ja Tolliamet. Maksualane teabevahetus. Kättesaadav: https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-
tasumine/maksudeklaratsioonid-teabevahetus/maksualane-teabevahetus/fatca
74
Paragrahv 72. Kehtiv § 72 sätestab tegevusloa kontrollieseme ja tegevusloa andmisest keeldumise
alused.
Lisatakse lõige 21, mille kohaselt peab Rahapesu Andmebüroo arvestama HLÜ juhtide sobivuse
hindamisel hoiu-laenuühistu seaduse §-s 36 sätestatuga. Viite lisamise eesmärk on toetada RAB-i
hoiu-laenuühistute suhtes teostatava juhtide sobivuskontrolli teostamisel, sest HLÜS-is sätestatud
nõuded ühistu juhtidele on spetsiifilisemad, kui RahaPTS-i §-s 72 sätestatud ,,fit-and-proper
assessment” nõuded, mille alusel hinnatakse ka teisi ettevõtjaid, kelle tegevus ei ole nii piiratud,
nagu HLÜ-del (näiteks hasartmängu korraldajad, virtuaalvääringu teenuse pakkujad, pandimajad
jms). Kesksel kohal HLÜS §-s 36 on lõiked 1–3, mis sätestavad tingimused, millele peab juhiks
kandideeriv isik vastama (vt HLÜS § 36 muutmise selgitust). Juhul, kui HLÜ juht ei vasta HLÜS
§-s 36 sätestatud nõuetele, on RAB-il õigus nõuda ettekirjutusega juhtorgani liikme taandamist ja
määrata sunniraha vastavalt RahaPTS §-s 65 sätestatule. Kui ühistu eelmises lauses mainitud
meetmetele ei reageeri, on RAB-il õigus tunnistada HLÜ-le antud tegevusluba kehtetuks RahaPTS
§ 75 lõike 1 punkti 4 alusel, sest eeldus, mille alusel on ühistule tegevusluba väljastatud (juhtorgani
liikme vastavus HLÜS §-le 36 ja RahaPTS §-le 70 (mille käigus kontrollitakse ka vastavust §-ga
72)) ei ole täidetud. Lõige 21 kehtib kuni HLÜS-i kehtetuks tunnistamiseni ehk 2029. aasta 31.
märtsini.
Seadust täiendatakse §-ga 1186. Uus paragrahv reguleerib hoiu-laenuühistu tegevusloa kehtivust.
Lõike 1 kohaselt ei saa HLÜ taotleda alates 2025. aasta 1. novembrist RahaPTS alusel tegevusluba.
Juba HLÜ-le antud tegevusluba muutub lõike 2 esimese lause kohaselt kehtetuks § 75 lõike 1
punkti 1 alusel, kui HLÜ on saanud Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse, krediidiandja või
makseasutuse tegevusloa hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks. Juhul, kui HLÜ-l ei ole selleks
ajahetkeks vastavat Finantsinspektsiooni luba, kuid ta jätkab oma tegevust tulundusühistu vormist
ja tema tegevuse tõttu saab teda käsitleda finantseerimisasutusena, peab ta lõike 2 teise lause
kohaselt omama Rahapesu Andmebüroo tegevusluba. Uue sättega täpsustatakse HLÜ-le antud
Rahapesu Andmebüroo tegevusloa kehtivust ning selle lõppemist, kui HLÜ kujundab enda
tegevuse HLÜS-i alusel ümber.
3.8. Eelnõu § 8– reklaamiseaduse muutmine
Paragrahv 29. Kehtiv § 29 sätestab nõuded finantsteenuste reklaamile.
Lisatakse lõige 37, mille kohaselt ei tohi HLÜ reklaam sisaldada pakutava hoiuseintressi määra.
Sellise keelu peamine põhjus seisneb selles, et HLÜ-ga liituja ei tohiks lähtuda üksnes HLÜ poolt
makstavast hoiuse intressist (vt ka HLÜS § 5 pealkirja muutmise ja lõike 3 lisamise selgitusi).
Antud keelu lähtekohaks on see, et erinevalt krediidiasutustest ei saa hoiu-laenuühistu kaasata
hoiuseid avalikkuselt vaid üksnes oma liikmetelt. Sel juhul tekib küsimus, et kuidas saab hoiu-
laenuühistu teha avalikku reklaami konkreetselt hoiuseintressimäärade osas. Lisaks nagu juba
eespool märgitud, siis avalikkus ega ka mitmed ühistute liikmed ei taju, et hoiu-laenuühistu ei ole
pank ja hoiused ei ole tagatud riikliku tagatisskeemi – Tagatisfondi – poolt. Praktikas on lisaks
täheldatud, et mitmete (eelkõige suurte) ühistute hoiuseintresside reklaam on üsna n-ö agressiivne.
Käesoleva keeld ei võta aga ära võimalust hoiu-laenuühistul oma tegevust üldisel kujul reklaamida
(s.t. reklaam ei või lihtsalt sisaldada hoiuseintressi määrasid). Antud lõike 37 näol on tegemist
objektiivse keeluga, mille täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise
75
Järelevalve Amet avalikes huvides (vt ka RekS § 30 lõige 1). Lõige 37 kehtib kuni HLÜS-i
kehtivuse lõppemiseni ehk 2029. aasta 31. märtsini.
3.9. Eelnõu § 9 – tulundusühistu seaduse muutmine
TÜS-i § 17 lõikes 2, § 18 lõikes 2, § 20 lõikes 5, § 21 lõikes 1, §- s 33läbivalt ja § 50 lõigus 2
asendatakse sõna ,,hüvitus“ sõnaga ,,hüvitis“ vastavas käändes. Tegemist on sõnastusliku
muudatusega. Sõna ,,hüvitus” tähistab kahju tasumist ja hüvitamist ehk tegevust. Hüvitust ennast
ei ole võimalik välja maksta, küll aga kuulub maksmisele hüvitis ehk kahjutasu.
3.10. Eelnõu § 10 – seaduse jõustumine
Paragrahvi 10 lõikega 1 sätestatakse seaduse jõustumisaeg, mis on 2025. aasta 1. november.
Kindla jõustumiskuupäeva sätestamine aitab siduda vastava kuupäevaga eelnõuga kavandatud
HLÜS-i rakendussätted (§-d 471 kuni 473). See omakorda lihtsustab eelnõu adressaatide jaoks
muudatuste rakendamisega seotud tähtaegade arvestamist ehk tagab paremini õigusselguse. Alates
2025. aasta 1. novembrist keelatakse uute ühistute asutamine ning hoiuseintresside reklaam.
Lõikega 2 reguleeritakse KAVS § 5 lõike 2, KAS 41, MERAS § 5 lõike 7, RahaPTS § 6 lõike 2
punkti 9 ja § 72 lõike 21 ning RekS § 29 lõike 37 muudatuste jõustumiskuupäeva, milleks on 2029.
aasta 31. märts ehk HLÜS-i kehtetuks tunnistamise kuupäev.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi mõisteid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei põhine otseselt Euroopa Liidu õigusel, kuid viiakse täpsemini kooskõlas mõningate
Euroopa Liidu õiguse sätetega. Nimelt CRD artikkel 9 näeb ette, et liikmesriigid peavad keelama
avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmise isikutele, kes ei ole
krediidiasutused. Ehk Euroopa Liidu õiguse kohaselt on avalikkuselt hoiuste kaasamine ette nähtud
üksnes pankadele (krediidiasutustele). Käesolevaga nähaksegi ette, et kui soov on hoiuseid kaasata,
siis peab ühistu tegutsema panga või ühistupangana. See lahendus on kooskõlas Euroopa Liidu
õigusega.
6. Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi Põhiseadusele
6.1. Põhiõiguse esemeline kaitseala
6.1.1. Õigus tegeleda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabadus
PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda
tulundusühingutesse ja -liitudesse. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti
kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. PS §-i 31
76
kohaldamisel tuleb arvestada ka Euroopa Liidu õigusega, mis sätestab ettevõtluse kaitse
üksikasjalikult.42
Ettevõtlusvabaduse puhul on tegemist klassikalise vabaduspõhiõigusega, kuid sellel on ka
soorituspõhiõiguse jooni: ettevõtlusvabadus kaitseb ühelt poolt avaliku võimu sekkumise eest
sellesse tulu saamise eesmärgil toimuvasse tegevusse, teiselt poolt aga nõuab avalikult võimult ka
ettevõtluseks sobiva õigusliku keskkonna loomist. Seega riigi positiivsete kohustuste hulka seoses
ettevõtlusvabadusega kuulub kohustus luua õiguslikud raamistikud ettevõtlusvabaduseks,
sealhulgas äriõiguse ja ühinguõiguse normid, aga ka konkurentsiõigus ja võlaõigus.
Kaitstud on nii koondumisõigus kui ka õigus mitte koonduda. Äriühingute asutamist, seisundit,
juhtimist ja lõpetamist reguleerivad üldiselt tsiviilseadustiku üldosa seadus ja äriseadustik.
Eriseadustena reguleerivad nende asutamist ja tegevust ka HLÜS, kuid ka näiteks KAS ning
investeerimisfondide seadus. Äriühinguteks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja
tulundusühistu. PS § 31 kaitseb kõigisse neisse koondumise õigust.43 Ettevõtlusvabadusse kuulub
iseseisva majandustegevuse kaudu tulu teenimine, ilma et avalik võim sellesse põhjendamatult
sekkuks.44 Ettevõtlusvabaduse realiseerimine võib muuhulgas toimuda ka osaluse või liikmeks
oleku kaudu erinevaid kaupu või teenuseid pakkuvas äriühingus. Ettevõtlusvabaduse kui
vabadusõiguse üheks elemendiks on ka õigus otsustada vabalt ettevõtluse üksikasjade üle.
Ettevõtlusvabaduse osaks oleva konkurentsivabadusega kaitstakse nii ettevõtjate
ettevõtlusvabadust kui ka tarbijat. Konkurentsivabadus lähtub eeldusest, et konkurents tagab
parima teenuse või kauba parima hinnaga. Ettevõtlusvabaduse alusel on isikul õigus nõuda, et riik
ei looks konkurentidele põhjendamatuid eeliseid ja seeläbi hoiduks isiku ettevõtluse
kahjustamisest.
Ettevõtlusvabadus kaitseb ka ettevõtja lepinguvabadust, sealhulgas usaldust ettevõtluse raames
sõlmitud lepingute kehtima jäämise suhtes (pacta sunt servanda põhimõte).45
Õigus tegelda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabadus on seotud ja kattub osaliselt PS §-s 29 sätestatud
õigusega valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Vaadeldavatel õigustel on tihe seos PS §-s 32
sätestatud omandiõigusega – seda nii ettevõtlusega tegeleva isiku vara (näiteks aktsiad, osad või
osamaksud) kaitsmisel kui ka äriühingu vara kaitsmisel.
6.1.2. Omandipõhiõigus
PS § 32 sätestab omandipõhiõiguse. Paragrahvi 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt
kaitstud. See tähendab, et omandile tuleb tagada puutumatus ja võrdne kaitse. Puutumatuse
tagamiseks peab riik kehtestama õigusnormid, mis võimaldavad omandit kaitsta.46
42 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 31, komm. 4. Kättesaadav:
https://pohiseadus.ee/sisu/3502/paragrahv_31 43 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 31, komm. 16 ja 17. 44 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-4-1-5-17, punkt 50. 45 RKÜKo 20.10.2020, nr. 5-20-3 punkt 108. 46 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 32, komm 1 ja 9. Kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3503
77
PS § 32 näol on tegemist üldise varalisi õigusi kaitsva normiga, mille kaitse ulatub kinnis- ja
vallasasjade kõrval ka rahaliselt hinnatavatele õigustele ja nõuetele.47 Võlaõiguslike õiguste ja
nõuete osas tuleks eeldada, et kaitstud pole mitte kõik varalised õigused, vaid pigem on kaitstud
sellised võlaõiguslikud õigused ja nõuded, mis on olemuslikult asjaõiguslike (absoluutsete)
õigustega sarnased.48 Omandi kaitse laieneb ka nõuetele, kui need on piisavalt konkreetsed ja neil
on küllaldane alus riigisiseses õiguses.
6.2. Isikuline kaitseala (PS § 9)
PS § 31 isikulises kaitsealas on nii Eesti kodanikud kui ka Eestis viibivad välisriigi kodanikud ja
kodakondsuseta isikud, kuid PS lubab seadusega sätestada välismaalastele piiranguid
ettevõtlusvabaduse teostamiseks. PS § 31 kaitsealasse kuuluvad ka äriühingud. Eraldi tuleb välja
tuua, et käesoleva eelnõu puhul on isikulises kaitsealas füüsilised isikud – hoiu-laenuühistute
liikmetena kui hoiustajatena või ka krediidisaajatena (tarbijatena), kes on sõlminud hoiu-
laenuühistuga hoiustamiselepinguid, krediidi- või muid sarnaseid lepinguid. Tarbijana käsitletakse
füüsilist isikut, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega
(tarbijakaitseseaduse § 2 lõige 1 punkt 1).
PS § 32 sätestatud omandipõhiõigus laieneb füüsilistele isikutele. PS § 9 lõike 2 järgi laienevad
õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste
isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Kooskõlas
juriidiliste isikute eesmärkidega ning omandiõiguse kaitse mõttega laieneb §-s 32 sätestatu ka
juriidilistele isikutele.49 Käesoleva eelnõu puhul on omandipõhiõiguse isikulises kaitsealas nii
füüsilised kui ka juriidilised isikud – hoiu-laenuühistute liikmetena, kellele kuulub hoiu-
laenuühistus osalus kui ka hoiustajatena, kes on sõlminud hoiu-laenuühistuga
hoiustamiselepinguid, millelt hoiu-laenuühistu maksab intresse.
6.3. Põhiõiguse riive
Tulenevalt PS § 31 teisest lausest on ettevõtlusvabadus lihtsa seadusereservatsiooniga tagatud
põhiõigus, mida võib piirata mistahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. See põhjus
peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema
kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane.50 Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse
sekkumine, seda mõjuvamad peavad olema sekkumist õigustavad põhjused.51 Riigikohus on
ettevõtlusvabaduse piiranguteks lugenud erinevate lubade taotlemise kohustuse kehtestamist,
asutamise piirangute kehtestamist ja ka ettevõtja poolt pakutava kauba reklaamile piirangute
kehtestamist. Samuti on ettevõtlusvabaduse piiranguna vaadeldavad ettevõtja varale seatavad
(näiteks looduskaitselised) piirangud, mis ei võimalda ettevõtja vara ettevõtluses vabalt kasutada.52
47 Riigikohtu üldkogu 17. juuni 2004. a otsus asjas nr 3-2-1-143-03, punkt 18. 48 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 32, komm 8. 49 RKÜKo 17.06.2004, 3-2-1-143-03, punkt 18. 50 RKPJKo 30.06.2017, nr 3-4-1-4-17, punkt 57. 51 RKPJKo 10.05.2002, 3-4-1-3-02; RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12. 52 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 31, komm.23.
78
Omandipõhiõigus on samuti lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida üldjuhul saab piirata
mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus.53 PS § 32 lõike 2 teine lause lubab sama
paragrahvi lõike 1 esimeses lauses tagatud omandi valdamise, kasutamise ja käsutamise õigust
seadusega kitsendada. Kohustades riiki igaühe omandit võrdselt kaitsma, sätestab PS § 32 lõike 1
esimene lause ka erilise võrdsuspõhiõiguse, mille kohaldamisel taandub PS §-s 12 sätestatud üldine
võrdsuspõhiõigus.54
Omandipõhiõiguse riive on selle põhiõiguse kaitsealasse kuuluva õigusliku positsiooni igasugune
ebasoodus mõjutamine.55
Eelnõuga sätestatakse pärast eelnõu seadusena kehtima hakkamist hoiu-laenuühistutele tehingute
tegemise erinevad piirangud. Kõige intensiivsema nõudena nähakse ette hoiu-laenuühistutele
kohustus taotleda hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse
tegevusluba. Samas ei ole see tegutsevate hoiu-laenuühistute jaoks kohustus, vaid valik. Hoiu-
laenuühistu võib jätkata ka tavalise tulundusühistuna, kuid sel juhul ei ole tal enam õigust hoiuseid
kaasata. Ehk sisuliselt võib see tähendada siiski traditsioonilisel kujul hoiu-laenuühistulise
tegevuse lõpetamist.
Selle põhjuseks on juba käesoleva seletuskirja esimeses peatükis toodu asjaolud – praktikas ei toimi
enam hoiu-laenuühistute tegevuses algsed põhimõtted, eelkõige sotsiaalse kontrolli põhimõte
kõikidel juhtudel (just suurema liikmeskonnaga ühistute puhul) ja sel juhul on järelevalve ja
kontroll ühistute üle üsna puudulik.
Eeltoodu on teinud võimalikuks või vähemalt soodustanud hoiu-laenuühistute juhtide kuritarvitusi
hoiu-laenuühistu kätte usaldatud rahaliste vahenditega, mille tagajärjel on hoiustajad kaotanud
suuri summasid. Kehtiv õigus ei taga õigusliku keskkonda vaba turu toimimiseks, et kaitsta hoiu-
laenuühistu liikmetest hoiustajaid ettevõtja juhtide õigusvastase tegevuse eest ega äritegevuse
kahjustamist. Mõnede hoiu-laenuühistute reklaam on liiga agressiivne ja oma majandusliku sisu
poolest eksitav (isikutele jääb reklaamist tunne, et tegemist on pangaga).
Eelnõu näol ei ole tegemist hoiu-laenuühistute tavapärase ettevõtlusrežiimiga, vaid pikemat
üleminekuaega ette nägevate normidega, mille lõppedes peavad nõuetele mittevastavad ettevõtjad
olema turult lahkunud või jätkama mõnes muus vormis (ilma, et neil oleks õigus hoiuseid kaasata).
6.3.1. Riive formaalne põhiseaduspärasus
Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama
pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele.
6.3.2. Riive materiaalne põhiseaduspärasus
Riive materiaalse õiguspärasuse eeldused on seaduse legitiimne eesmärk ning PS § 11 teisest
lausest tuleneva proportsionaalsuse põhimõtte järgimine: sobivus, vajalikkus ja mõõdukus.
53 RKPJKo 17.04.2012, nr 3-4-1-25-11, punkt 37. 54 RKPJKo 16.03.2021 otsus asjas nr 5-20-7 punkt 36. 55 Riigikohtu üldkogu 31. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-69-09, punkt 57.
79
Riigikohus on asunud seisukohale, et kui piirang riivab ühtaegu nii ettevõtlusvabadust kui
omandiõigust, siis tuleb selle lubatavuse hindamisel hinnata piirangu proportsionaalsust enim
riivatud põhiõiguse kontekstis.56 Sageli tuleb piirangu mõju hinnata siiski seoses mitme
põhiõigusega nende põhiõiguste koosmõjus.57 Nagu eespool juba käsitletud, siis kavandatav
seadusemuudatus riivab hoiu-laenuühistute liikmete ettevõtlusvabadust ja õigust koonduda
tulundusühingutesse, kuid riivab ka samade isikute omandipõhiõigust nii liikmete kui
hoiustajatena. Seetõttu on järgnevalt analüüsitud neid põhiõiguste riiveid koosmõjus.
Põhiseaduse preambul nõuab muu hulgas, et Eesti riik tagaks sisemise rahu kaitse. Selle eesmärgi
saab riik muu hulgas saavutada siis, kui tal on õigus otsustada selle üle, kas ja millistel tingimustel
lubada edendada ettevõtlust rahandusvaldkonnas, sealhulgas kellel ja millistel tingimustel
lubatakse avalikkuselt kaasata hoiuseid. S.t. kelle kätte usaldatakse avalikkuse säästud. Kuna
eelnõu eesmärgiks on kaitsta otseselt isikute (liikmete) hoiuseid, siis on hoiu-laenuühistute
tegevusele selliste tingimuste kehtestamine põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk.
Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest, aga johtuma avalikust huvist või
teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt
õiguspärane. PS § 31 teine lause annab seadusandjale suure vabaduse reguleerida
ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid.
Krediidiasutuste (panga või ühistupanga) tegevuse õigusliku regulatsiooni üks peamistest
eesmärkidest on tagada konkurentsiks võrdsed tingimused. Avalikkuselt hoiuste kaasamise õigus
on üldjuhul üksnes krediidiasutustel, kes võivad Euroopa Liidus tegutseda ainult pädeva asutuse
(finantsjärelevalve) tegevusloa alusel. Hoiuseks nimetatakse krediidiasutuse ja hoiustaja vahelisest
lepingust tulenev hoiustaja tähtajaline või tähtajatu kehtiv nõue krediidiasutuse vastu. Nõude
rahalist väärtust kajastab krediidiasutus maksetehingute täitmiseks peetaval kontol või tema
klientide vahendite hoiustamiseks peetaval kontol. Krediidiasutus peab nõude põhisumma
õigusaktide (s.t. krediidiasutuste seaduse ja direktiivi 2014/49/EL58) või lepingu tingimuste
kohaselt hoiustajale tagasi maksma. Hoiusena käsitletakse ka summat, mille ülekandmiseks
hoiustaja või muu isik on oma nimel ja arvel andnud maksejuhise, mida krediidiasutus ei ole
hoiuste peatamise päeva seisuga täitnud (vt Tagatisfondi seaduse § 24). Krediidiasutusesse
paigutatud hoiused tagatakse Tagatisfondi seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Krediidiasutuste
tegevus on väga põhjalikult reguleeritud, sealhulgas juhtimise ja organisatoorse korralduse ning
vastava aruandluse esitamise nõuded. Krediidiasutuste üle teostatakse pidevat riiklikku
finantsjärelevalvet.
HLÜS § 6 lõike 1 punkti 1 kohaselt on hoiu-laenuühistute peamine ja püsiv tegevus oma
liikmetega hoiustamistehingud hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite
kaasamiseks. Hoiu-laenuühistute poolt hoiustajatele makstavad intressimäärad on viimastel
aastatel olnud oluliselt kõrgemad kui krediidiasutuste poolt hoiustajatele makstavad intressid. Ei
hoiu-laenuühistu seadus ega ükski teine seadus ei täpsusta „hoiuse“ mõistet hoiu-laenuühistute
tegevuse kontekstis. Hoiu-laenuühistud kaasavad samuti hoiuseid nagu pangadki, kuid võivad seda
teha tingimusel, et hoiustajateks on ainult hoiu-laenuühistu liikmed. Hoiu-laenuühistu liikmeks
astumise reegleid ei ole samas keeruline täita (sisuliselt erilised reeglid siin puuduvad,
56 RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12; RKPJKo 29.03.2017, 3-4-1-15-16, punkt 102. 57 Näiteks RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13, p-d 32, 46, 48 ja 51; RKPJKo 30.06.2017, 3-4-1-5-17; RKÜKo 20.10.2020, 5-20-
3/43, p 114; Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne § 31 komm. 13. 58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL, 16. aprill 2014, hoiuste tagamise skeemide kohta.
80
põhimõtteliselt võib öelda, et ei ole vahet, kas isik on ühistu liige või panga klient). Hoiu-
laenuühistute tegevusnõuded, juhtimise ja organisatoorse korralduse on kordades leebemad kui
krediidiasutustele kehtestatud nõuded. Kuna hoiu-laenuühistute administratiivne koormus on
märkimisväärselt madalam kui krediidiasutustel, võib see negatiivselt mõjutada
konkurentsiolukorda.
Seadusandjal on vabadus teha otsuseid ettevõtluskeskkonna ja omandisuhete osas kui see on
vajalik muude oluliste väärtuste ja põhiõiguste kaitseks. Praktika on näidanud, et hoiu-
laenuühistute juhtimise kvaliteet ei ole piisaval tasemel, liikmete aktiivsus on madal ja see
võimaldab hoiu-laenuühistute juhtidel kuritarvitada ühistusse usaldatud liikmete rahalisi
vahendeid. Tagatisfond, kes hüvitab kooskõlas Tagatisfondi seadusega krediidiasutuse
maksejõuetuse korral isikutele hoiused üldjuhul kuni 100 000 euro ulatuses, ei taga hoiu-
laenuühistute hoiuseid. Kuid eksitava reklaami tõttu võib avalikkuses levida arvamus, et ka hoiu-
laenuühistute poolt kaasatud hoiused käsitatakse võrdsetel alustel krediidiasutustesse paigutatud
hoiustega ja on seega riikliku tagatisskeemi poolt tagatud. Eeltoodud olukord võib
märkimisväärselt moonutada konkurentsi hoiuste turul.
Seega hoiu-laenuühistute kui äriühingute ja nende liikmete ettevõtlusvabaduse ja omandivabaduse
piiramise legitiimseks eesmärgiks on käesoleval juhul isikute (liikmete) vahendite kuritarvitamise
vältimine ja liikmetest hoiustajate omandivabaduse kaitse.
Hoiu-laenuühistute liikmetel ehk hoiustajatel on õiguspärane ootus, et enne eelnõu vastuvõtmist
sõlmitud hoiuselepingud jääksid kehtima. Hoiu-laenuühistute tavapärase praktika kohaselt on
lepingud tähtajalised (ühe kuni kolme aastase tähtajaga). Õiguspärase ootuse ja vacatio legis'e
põhimõtteid tuleb käsitleda koos, sest küsimus taandub sellele, kas õiguskorras isikule antud (s.o.
HLÜ liikmetest hoiustajatele) õigused ja pandud kohustused on muutunud (sõnamurdlikult)
rabavalt ebasoodsas suunas või on adressaadid saanud mõistliku aja jooksul uute normidega
tutvuda ning oma tegevuse nende järgi ümber korraldada.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 26. juunil 2014. aastal otsuses nr 3-4-1-1-
14 asunud seisukohale, et õiguspärase ootuse kaitse peab tagama õiguste ja vabaduste
moonutamatu realiseerimise (PS § 11 teine lause). Õigusi ja vabadusi on võimalik täisväärtuslikult
kasutada vaid siis, kui isik ei pea kartma, et riik rakendab ettenägematuid ebasoodsaid tagajärgi.
Seejuures eeldab oma õiguste realiseerimine ehk isikule seadusega antud õiguste ja vabaduste
kasutamine tegutsemist õigusnormile tuginedes, selle kehtima jäämisele lootes. Riigi
sõnamurdmisega saab olla tegemist siis, kui isik on oma tegevusega täitnud eeldused, millest
tulenevalt tal on tulevikus õigus enda suhtes soodsa regulatsiooni kohaldamisele, kuid riik
kehtestab sellest hoolimata tema suhtes uue, vähem soodsa regulatsiooni.59
Ettevõtlusvabaduse ja tulundusühingutesse koondumise vabaduse ega ka omandivabaduse
piiramine ei ole välistatud, kui on täidetud proportsionaalsuse kriteeriumid. PS § 11 lubab
põhiõigusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega, seades tingimuseks, et piirangud peavad olema
demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
Riive peab selle saavutamiseks olema proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas).
(i) Sobivus
59 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-27-13.
81
Põhiõigust riivav abinõu on sobiv siis, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele.
Omandipõhiõigus on oluline väärtus, millele praegusel juhul lisab kaalu hoiustajate õiguspärane
ootus oma vahendite säilimisele. Ettevõtlusvaldkondi, kus tegutsemiseks on vajalik pädeva asutuse
luba, on enam kui sada. Finantsvaldkond on kõige tugevamate avalik-õiguslike piirangutega
ettevõtlusvaldkond, kus ettevõtja tegevus on allutatud rangele regulatsioonile ja järelevalvele.
Hoiu-laenuühistud on seni üks väga vähestest finantsvaldkonna äriühingutest, kus ei ole
kehtestatud finantsjärelevalve-alase tegevusloa nõuet (RAB-i luba selleks ei kvalifitseeru). Seega
eelnõu rakendussäte § 473 ei ole vastuolus PS §-st 10 tuleneva õigusriigi põhimõttega, sest see ei
riku otseselt õiguse subjektide õiguspärast ootust õigussuhete aluseks olevate õigusnormide
püsimisele, sest seadusest tulenevate muutuste elluviimiseks on antud mõistlikult pikk tähtaeg.
Hoiu-laenuühistute ümberkorraldamine pankadeks või ühistupankadeks tagab kõigi hoiustajate
võrdse kohtlemise, sest kõikide krediidiasutuste (sõltumata sellest, kas tegemist on aktsiaseltsina
või tulundusühistuna tegutseva krediidiasutusena) poolt kaasatud hoiused on tagatud võrdsetel
alusel kooskõlas Tagatisfondi seadusega. Lisaks, juhul kui hoiu-laenuühistu krediidiasutuse
tegevusluba ei saa või seda ei soovi, ei pea ta oma tegevust lõpetama, ta võib jätkata tavalise
tulundusühistuna, kuid ei oma sel juhul õigust kaasata hoiuseid ega anda välja tarbijakrediite.
Tulundusühistu vormis tegutsedes võib ühistu jätkuvalt osutada makseteenuseid, kui talle on
varasemalt FI poolt vastav luba väljastatud, ning väljastada laene juriidilistele isikutele.
(ii) Vajalikkus
Abinõu on vajalik üksnes juhul, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi
vähem piiravat meedet kasutades. Põhiõiguse riive vajalikkuse hindamisel tuleb juhul, kui on
võimalik valida õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks mitme sobiva meetme vahel, langetada
valik kõige vähem koormava meetme kasuks. Eesmärgi olulisus peaks olema riive raskusastmega
vastavuses (tasakaalus) ja meetme rakendamisega kaasnev koormus ei tohiks olla seatud eesmärke
arvestades ülemäära suur.
Sisuliselt on olnud kolm varianti (alternatiivi) kuidas ühistute tegevust reguleerida:
esimene alternatiiv oli kehtivas seaduses muudatusi mitte teha ehk jätta sama regulatsioon
kehtima. Ehk ühiskonna tasandil aktsepteerida kõrgemat riski, et ühistud võivad pankrotti
minna ja inimesed oma raha seetõttu kaotada (võttes muu hulgas arvesse seda, et ühistute
liikmete arv ei ole võrreldes teiste finantsasutuste klientidega ülemäära suur – 2022. aasta
detsembri lõpu seisuga oli Eesti Panga andmetel ühistutel kokku liikmeid 13 596, 2024. aasta
kolmanda kvartali seisuga oli liikmete arv vähenenud ehk 13 418;60
teine alternatiiv oli sätestada künnis (näiteks hoiuste või varade maht), alates millest oleks
ühistul kohustuslik oma tegevus ümberstruktureerida ühistupangaks. 2020. aasta eelnõu
versioon sisaldaski sellist varianti ehk künnist, mis oli seotud hoiuste mahu suurusega ja millest
sõltus, kas ühistu peab taotlema panga/ühistupanga tegevusluba. Vahepealse analüüsi käigus
on Rahandusministeerium jõudnud aga seisukohale, et keeruline on ühest ja adekvaatset
künnist seada ehk täpselt määratleda, kust jookseb see piir, mille kohaselt on osad ühistud
suured ja teised väikesed. Lisaks võib tekitada sellise künnise seadmine teatud kujul
manipuleerimist – künnisele lähenevad ühistud võivad leida viise kuidas enda tegevus ümber
kujundada, et pääseda tegevusloa kohustusest;
60 Eesti Panga statistika. Kättesaadav: https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/149/r/1075/924
82
kolmas variant ongi see, mida on kajastatud eelnõus.
Õigusaktidega on kehtestatud krediidiasutuste tegevusloa taotlemisele, usaldatavusnõuetele,
tegevusele ja riiklikule järelevalvele mitmesugused reeglid, kuid samas tegevusloa nõue ja riikliku
järelevalve toimimine ei välista lõplikult ka krediidiasutuste maksejõuetust ega juhtide või
krediidiasutuste töötajate kuritarvitusi krediidiasutuse varaga. Samas vähendab finantsjärelevalve
tunduvalt nende olukordade esinemise tõenäosust (sellist maandavat meedet aga ühistute puhul ei
eksisteeri).
Krediidiasutuste suhtes kehtivad nõuded aitavad seega kaasa krediidiasutuste usaldusväärse ja
kindla juhtimise toimimisele ning vähendavad olulisel määral kuritarvituste ja maksejõuetuse
tõenäosust. Nagu mainitud, siis Finantsinspektsiooni tegevusluba omavad krediidiasutused võivad
vaatamata pidevalt toimivale riiklikule järelevalvele muutuda maksevõimetuks. Siiski vähendab
see olulisel määral riski, et nii pankade kui ühistute hoiustajad võivad oma raha kaotada.
Krediidiasutuse moratooriumi väljakuulutamise korral, kui hoiuste väljamaksmine peatatakse
moratooriumi kehtestamisel pikemaks ajaks kui viis tööpäeva või juhul kui Finantsinspektsioon
tunnistab krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks, kuna krediidiasutus ei ole võimeline täitma endale
võetud kohustusi või tema tegevus kahjustaks muul põhjusel oluliselt hoiustajate ja teiste klientide
huve või raharinglust, peab hoiustajatele hoiused hüvitama Tagatisfond seaduses ettenähtud tähtaja
jooksul (üldjuhul on selleks aega seitse tööpäeva).
Finantssektori ettevõtjate maksevõimelisuse pidev järelevalve (nn kapitalinõuete täitmise
järelevalve) on spetsiifiline finantsjärelevalve funktsioon ja seda saab teostada üksnes
Finantsinspektsioon. Finantsjärelevalvele allutamise eesmärk (ühistupanga mudeli näol) on tagada
hoiu-laenuühistute liikmete (hoiustajate) tõhusam kaitse.
(iii) Mõõdukus
Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja
intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda
kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused.
Samas tuleb arvestada regulatsiooni majanduslikku mõju. PS §-st 31 tuleneva ettevõtlusvabaduse
ja omandipõhiõiguse riive intensiivsus sõltub esmajoones sellest, kui tugevalt destabiliseeriv on
reformi esmane mõju hoiu-laenuühistutele seaduseelnõu jõustumisel ja sellele järgneval ajal.
Lühemas perspektiivis avalduvast mõjust sõltub omakorda, milliseks kujuneb hoiu-laenuühistute
likviidsus ja maksevõimelisus ning kas pikemas perspektiivis suudetakse maksta hoiustajatele
intresse senisel tasemel, samuti kas hoiu-laenuühistute tegevus võiks saavutada uue perspektiivi
ühistupankadena. Hoiu-laenuühistute tegevuse ümberkorraldamine ühistupankadeks on kulukas ja
toob kaasa olulise administratiivse koormuse ja suurendab ühistute kulusid, muu hulgas
Tagatisfondi ühekordse ja perioodiliste osamaksete tasumisega (vt seletuskirja mõjude analüüsi
osa). Aga kui kaalukausil on hoiustajast liikmete vahendite kaitse versus halduskoormuse kasv, siis
kaalub esimene selle ülesse.
Eelnõu seadusena vastuvõtmine võib seega kaasa tuua hoiu-laenuühistu poolt teenuste pakkumise
peatumise, sealhulgas erinevate krediitide pakkumise, kui hoiu-laenuühistu ei ole piisavalt varakult
taotlenud Finantsinspektsioonilt krediidiasutusena tegutsemise jätkamiseks tegevusluba. Teenuste
pakkumise peatamine, s.o. lepingute sõlmimise keeld võib seada ohtu tegutsevate hoiu-
83
laenuühistute maksevõimelisuse. Riigikohtu selgituse järgi on näiteks ettevõtja tegevuse peatamine
mõõdukas üksnes erandlikel asjaoludel. Tegemist on äärmusliku abinõuga, mis seab ohtu ettevõtja
tegevuse jätkumise. Ettevõtja tegevuse peatamisel halveneb tema majanduslik seisund, mille tõttu
saavad kahjustatud ettevõtja võlausaldajate ja töötajate õiguspärased huvid.61
Üleminekuaeg kuni 2028. aasta lõpuni, mille kestel võiksid nõuetele mittevastavad isikud oma
tegevust laiendada, ei soodustaks järkjärgulist lähenemist lõppeesmärgile, vaid toimiks sellele
vastupidises suunas ja seetõttu võib seda pidada mõõdukaks ettevõtlusvabaduse piiranguks.
Kokkuvõttes tagatakse eelnõu vastuvõtmise korral vastandlike huvide tasakaalustamine, mille
käigus ühe põhiõiguse kaitsmine võib tähendada teise põhiõiguse riivet. Panga või ühistupanga
tegevusloa taotlemise kohustuse kehtestamine riivab küll hoiu-laenuühistute ja nende liikmete
ettevõtlusvabadust (PS § 31), omandipõhiõigust (PS § 32) ja lepinguvabadust (PS § 19), kuid
pikemas perspektiivis kaitstakse võrdsetel alusel kõigi hoiustajate omandipõhiõigust (PS § 32).
7. Seaduse mõjud
7.1. Mõju hoiu-laenuühistutele
Sihtrühm: hoiu-laenuühistud. Eestis tegutseb Eesti Panga andmetel 12 hoiu-laenuühistut (2023.
aastal tegutses veel 21 ühistut). Lisaks oli Eesti Panga andemetel HLÜ-del 2023. aasta lõpu seisuga
kokku palgal 59 töötajat ja tegutses 24 kontorit üle Eesti.62
Mõju ulatus: sisuliselt saab hoiu-laenuühistutele rakendatava uute nõuete intensiivsuse jagada
kolme ajalisse etappi:
Tabel 9. Mõju hoiu-laenuühistutele
I etapp II etapp III etapp
1. Uued nõuded,
mis kasvatavad
halduskoormust
Hoiu-laenuühistud peavad
lõpetama hoiuseintresside
reklaamimise ning andma
oma liikmetele rohkem
teavet alates 2025. aasta
1. novembrist.
Hoiu-laenuühistud peavad
hiljemalt 2026. aasta 1.
juulist täitma järgmisi uusi
nõudeid:
täiendatud nõuded
välisele finantsauditile;
suurem kapitalinõue –
senise 31 950 asemel
125 000 eurot;
täiendavad nõuded
laenuvõtja
krediidivõimelisuse
hindamiseks;
krediiditoimiku
pidamise kohustuse
nõue;
Hoiu-laenuühistu peab
ennast hiljemalt 2028.
aasta 31. detsembriks
ümber kujundama
pangaks (või ka
ühistupangaks) s.t.
saama hiljemalt selleks
ajaks krediidiasutuse
tegevusloa.
Kui hoiu-laenuühistu
eelnimetatud
kuupäevaks tegevusluba
ei saa, siis peab ta:
a) oma tegevuse hoiu-
laenuühistuna lõpetama;
b) jätkama tulundusühistu
vormis
61 RKHKo 10.03.2005, 3-3-1-77-04; vt ka RKHKo 17.06.2002, 3-3-1-32-02. 62 Eesti Panga statistika. Kättesaadav: https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/889/r/4733/4482
84
täiendatud
likviidsusnõuded;
täiendatud nõuded
revisjonikomisjonile.
Samuti peavad HLÜ-d
lõpetama uute
hoiuselepingute
sõlmimise ja oma
füüsilistest isikutest
liikmetele laenude
väljastamise. Eeltoodud
olemasolevaid lepinguid
ei või ka pikendada.
ilma hoiuseid kaasamata;
sellisel juhul võib ühistu
jätkata varem sõlmitud
lepingute teenindamisega,
väljastada üksnes
ettevõtluslaene või osutada
teenuseid loa alusel, mille
on FI varasemalt ühistule
andnud (makseteenuste
osutamine või
tarbijakrediidi
väljastamine)
2. Hinnang
haldus-
koormuse
kasvule
Väike/keskmine Suur Väga suur
3. Kommentaar Nõue/piirang puudutab
üksnes neid ühistuid, kes
sellisel kujul oma hoiuseid
reklaamivad. Seda teevad
üldiselt üksnes suuremad
ühistud, seega ei ole selle
piirangu mõju kogu
sektorile väga suur.
Antud nõuded on ühistute
suhtes üsna
märkimisväärsed, samas
peaksid parandama nad
eelkõige ühistute endi
sisekontrolli ja
läbipaistvust. Kuna
riikliku finantsjärelevalvet
siin ei rakendata, ei ole
samas nende nõuetega
ennast kooskõlla viimine
ülemäära kulukas. Siiski
võib see tähendada, et
mitmed ühistud võivad
oma tegevuse lõpetada,
eelkõige need, kes ei ole
hoiuseid kaasanud.
Kohustus saada panga
tegevusluba tähendab väga
suurt koormuse kasvu.
Sisuliselt on pankadele
sätestatud nõuded
finantssektoris kõige
rangemad. Võiks hinnata,
et hetkel oleks üksnes
kolm ühistut iseseisvalt
suutelised taotlema panga
tegevusloa FI-lt. Siiski
võivad selle eesmärgi
nimel mitmed väikesed ja
keskmise suurusega
ühistud võimaluse korral
ühineda. Kui ühistu
ühistupanga tegevusluba ei
saa või seda ei soovi, siis
saab ta jätkata tavalise
tulundusühistuna ja tal on
võimalus jätkuvalt osutada
ka finantsteenuseid näiteks
krediidiandja tegevusloa
alusel (v.a õigus kaasata
hoiuseid).
Nagu eespool olevast tabelist näha, siis eelnõuga kaasnevad uued nõuded toovad järk järgult kaasa
ühistutele koormuse kasvu ja lõpuks väga põhimõttelise valiku – kas jätkata hoiuste kaasamist
ühistupangana või see tegevus sootuks lõpetada. Siiski säilivad ka teatud valikud (kus nõuete
koormus on tunduvalt vähem intensiivsem) kui hoiu-laenuühistu valib variandi, kus ta jätkab
tavalise tulundusühistuna.
85
Nagu eespool märgitud, siis esimeses etapis rakenduv hoiuseintressi reklaamipiirang alates 2025.
aasta 1. novembrist ei ole ühistute jaoks väga intensiivse mõjuga, kuna paljud ühistud sellisel kujul
reklaami ei tee ja nendele, kes seda teevad, on ette nähtud piisav aeg selliste reklaamide avaldamise
lõpetamiseks.
Olulisemad ja intensiivsemad muudatused kaasnevad teise etapiga – antud juhul tähendavad uued
nõuded, et HLÜ-d peavad kaasama lisakapitali kaasama (minimaalne kapitalinõue tõuseb 31 950
euro pealt 125 000 euro peale). Ühistud peavad olema samuti valmis andma rohkem informatsiooni
oma liikmetele – see tähendab ka ilmselt aruandlussüsteemide ülevaatamist ja vastava korralduse
täiendamist.
Teises etapis eelnõust tulenevate nõuetega kooskõlla viimine võib eeldada ka IT-lahenduste,
tehniliste töökorralduste ja süsteemide muutmist.
Samuti võib tekkida vajadus võtta tööle uusi töötajaid ja hinnata, kas HLÜ juhid (juhatuse ja
nõukogu liikmed) vastavad uutele kutse- ja sobivusnõuetele. Eeltoodu võib tähendada, et töötajaid
on vaja ka koolitada ning viia nad kurssi seaduses sätestatud nõuetega,, mistõttu võivad suureneda
koolituskulud. Hinnanguliselt võib täiendav tööjõukulu aastas küündida väikeste ja suuremate
HLÜ-de peale kokku vähemalt kuni 2–3 mln euroni.
Töötajate arv ühistutes on varieeruv, sõltuvalt ühistu enda suurusest. Näiteks on suurimatel HLÜ-
del umbes 20 töötajat (näiteks Tartu HLÜ), väiksematel ja keskmise suurusega HLÜ-del (näiteks
Kambja HLÜ) tunduvalt vähem (üksnes 3–4 töötajat). Kui võrrelda suurima ühistu töötajate arvu
Eestis tegevusloa saanud väiksemate pankade töötajate arvuga, siis väiksemate pankade puhul on
see küll kordades suurem, kuid mitte samas ülemäära palju suurem. Näiteks Holm Bank AS-il oli
krediidiasutuse tegevusloa saamisel (2019. aastal) 70 töötajat, mis nüüd on kasvanud 132 töötajani
Eestis (2022. aasta seisuga) ning AS TBB Pangal 2022. aasta seisuga 72 töötajat.63 Lisaks tasub
märkida, et eelnimetatud väikepankade gruppi kuuluvad ka muud üksused, seega on konkreetselt
pangas töötavate isikute arv väiksem. Täpsema ettekujutuse võrreldes pankadega saab järgmisest
tabelist.
Tabel 10. Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuste varade ja hoiuste maht ning keskmine
töötajate arv64
Nagu eespool juba märgitud, siis kolmas etapp on nõuete intensiivsuse osas kõige radikaalsem.
Sisuliselt on ühistu valiku ees, kas üldse senisel kujul jätkata (mis tähendab pangaks või
ühistupangaks hakkama) või jätkata mõnel muul kujul (kuid mitte omamata enam õigust hoiuseid
kaasata) või üldse oma tegevus lõpetada.
Seetõttu nähakse eelnõuga ette nelja aastane üleminekuperiood, kuid sisuliselt peaks ühistu
hiljemalt 2026. aasta lõpuks jõudma seisukohale, kas ta soovib ühistupangaks hakata või mitte, sest
vastav tegevusloa menetlus võtab vähemalt üks aasta aega. HLÜ-del on alates eelnõu
vastuvõtmisest kuni tegevusloa taotluse esitamise tähtajani aega 1,5 aastat, mis on piisav
63 Pankade Holm ja TBB 2022. aasta majandusaasta aruanded 64 Finantsinspektsiooni statistika. Kättesaadav: https://statistika.fi.ee/fistar/#/et/p/FINANTSSEKTOR/147 ja
krediidiasutuste 2021. aasta majandusaasta aruanded.
86
hindamaks, kas ühistul ja selle liikmetel on võimekust ja tahet korrigeerida end ümber
krediidiasutuseks või on mõistlikum jätkata tulundusühistuna või lõpetada oma tegevus sootuks.
Järgmisena on esitatud lihtsustatud kujul võrdlustabel, mis näitab hoiu-laenuühistute ja pankadele
sätestatud nõuete varieeruvust. Nagu sellest tabelist näha, siis on pankade nõuete koormus ja
intensiivsus kordi kõrgem kui see on praegu hoiu-laenuühistutel. Seega peavad ühistud väga
põhjalikult kaaluma oma võimekust saada krediidiasutuse tegevusluba. Muu hulgas tasub kindlasti
ühistutel kaaluda, kas pigem ühineda ja siis üheskoos panga luba taotleda (s.t. ühistupanka
asutada).
Tabel 11. Kehtiva hoiu-laenuühistute ja pankade regulatsiooni võrdlus
VASTAVATE NÕUETE
VALDKOND/TEEMA
PRAEGU HLÜ-de
SUHTES KEHTIV
PANKADE (K.A.
ÜHISTUPANKADE) SUHTES
KEHTIV REGULATSIOON
1. Minimaalne
algkapitalinõue
31 950 eurot 5 mln eurot;
riik võib näha ette erisuse, et
algkapital oleks 1 mln (näiteks
ühistupankadele).
2. Nõuded omavahenditele
(lihtsustatult omakapitali
koosseisule)
Eraldi omavahendeid ei
defineerita ja seega nõuded
selles osas puuduvad, kuid
on nõue, et reservkapital
peab olema vähemalt pool
osakapitalist
Eraldi nõuded erinevat sorti
omavahenditele (ehk omavahendite
tasemed: I, II, III taseme omavahendid)
3. Kapitali adekvaatsus
(lihtsustatult kui palju
saab laene väljastada
sõltuvalt omakapitali
suurusest)
HLÜ bilansiliste nõuete
(väljastatud laenude)
summa klientide vastu ja
bilansiväliste kohustuste
summa kokku ei või ületada
kümnekordset omakapitali
summat.
Miinimum 8%, aga FI võib juurde
nõuda täiendavat kapitali kui ta näeb
riske iga üksiku panga lõikes;
eraldi täiendavad puhvrid EP poolt
(näiteks süsteemse riski puhver
suurtel pankadel, vastutsükliline
puhver kõigil);
eraldi nõuded sellele osale kapitalist,
mida tuleb hoida kriisiolukorraks (FI
PANK VARAD KOKKU
(tuh eurodes,
30.09.2022)
HOIUSED KOKKU
(tuh eurodes,
30.09.2022)
GRUPI TÖÖTAJATE
ARV EESTIS (2021)
SWED 15 148 059 13 355 427 2 218
LUMINOR 14 783 385 10 931 378 549
SEB 7 987 197 6 887 036 1026
LHV 6 193 927 5 468 914 635
BIG 1 539 006 1 273 723 279
COOP 1 509 348 1 359 589 313
INBANK 862 355 743 657 151
TBB 213 588 169 680 71
HOLM 115 694 88 163 105
87
võib nõuda selle osa kapitalist
mahakirjutamist kriisi korral);
kapitali adekvaatsuse jaoks eraldi
metoodikad (lihtsustatult igale
laenuvaldkonnale (näiteks
hüpoteeklaenud) sätestatakse
riskikaalud):
a) standardlähenemine
(väikepankadel);
b) sise-reitingute meetod
(suurpankadel);
eraldi kapitalinõuded erinevate
riskide katteks hoitavale kapitalile
(näiteks krediidi-, operatsioonirisk,
ülemäärase finantsvõimenduse risk,
valuutarisk jne) ja
spetsiifilisematele tehingutele –
väärtpaberitehingud/kauplemine,
väärtpaberistamine jms., kesksete
vastaspoolte garantiifondi
rahastamiseks.
4. Nõuded likviidsusele Nõue hoida 5% vähemalt
krediidiasutuste hoiustes;
investeeringud
põhivarasse ei tohi olla
suuremad HLÜ
omakapitalist.
Likviidsuspuhvrite piisavus ja kvaliteet,
mida jälgitakse iga päev. Bilanssi
koostatakse iga päev.
Likviidsuskatte nõue – likviidseid
vahendeid peab olema summas, mis
võrdub likviidsete vahendite
väljavool miinus likviidsete varade
sissevool stressiolukorras pluss
likviidsuspuhver, mis võimaldab
toime tulla 30 päeva jooksul.
Aruandlus kord kuus; vajadusel
tihedamalt FI nõudmisel;
üks kord aastas aruandlus FI-le
likviidsuse adekvaatsuse hindamise
protsessist;
varasid tuleb paigutada selliselt, et
oleks tagatud võlausaldajate
õigustatud nõuete rahuldamine.
Finantseerimine ei tohi põhineda
liiga lühiajalistel või vähestel
allikatel;
likviidsusriski stresstestid;
likviidsuskriisi puhuks
talitluspidevuse plaan, mida
testitakse vähemalt üks kord aastas;
FI õigus ettekirjutusega määrata
täiendav likviidsusnõue, arvestades
88
ärimudelit, riskijuhtimise ja
likviidsusriski juhtimist.
5. Üldnõuded laenude
väljastamisele
Hoiu-laenuühistu võib
hüpoteegiga tagatud laene
välja anda tähtajaga kuni
kümme aastat ja muid
laene tähtajaga kuni viis
aastat;
laenu andmise otsusele
eelneb laenuanalüüs,
milles uuritakse
laenusaaja
krediidivõimelisust;
juhtorgani liikmetele
laenu andmise korra
kehtestab üldkoosolek
otsusega.
Eraldi nõuded eluasemelaenude
pikkusele, laenu tagatisele,
laenumaksete suurusele;
põhjalikud vastutustundliku
laenamise reeglid, eelkõige
tarbijatele.
6. Nõuded riskide
kontsentreerumisele
(lihtsustatult kui suure
laene võib ühele
isikule/grupile anda
Laenamine HLÜ liikmetele
ei või olla üle 20 korra
suurem osamaksust või
20% HLÜ omakapitalist.
Nõuded riskide kontsentreerumise
jälgimise ja kontrolli kohta ning
piirmäärad;
eraldi nõuded laenamisel seotud
isikutele, sealhulgas piirmäärad.
7. Investeerimispiirangud HLÜ võib ise omada
üksnes sellist kinnisasja,
mis on vajalik HLÜ
peamiseks ja püsivaks
majandustegevuseks
finantsteenuste
osutamisel;
HLÜ-l on keelatud
osaleda osanikuna
täisühingus või
täisosanikuna
usaldusühingus.
Krediidiasutusel on keelatud osaleda
osanikuna täisühingus või
täisosanikuna usaldusühingus.
8. Nõuded juhatuse ja
nõukogu liikmetele
Ei tohi olla
pankrotivõlgnik ega isik,
kelle varasem
tegevus/tegevusetus on
põhjustanud äriühingu
pankroti või
sundlikvideerimise või
tegevusloa tühistamise
või kellelt on seaduse
alusel ära võetud õigus
olla ettevõtja;
juhatuse liige peab olema
teovõimeline füüsiline
isik, kellel on laitmatu
Krediidiasutuse juhil peavad olema
juhtimiseks vajalikud teadmised,
oskused, kogemused, haridus,
kutsealane sobivus ja laitmatu
ärialane reputatsioon;
isikul ei ole laitmatut reputatsiooni,
kui FI on tuvastanud asjaolud, mis
seavad kahtluse alla selle olemasolu
või kinnitavad selle puudumist;
FI arvestab isiku reputatsiooni
hindamisel muu hulgas seda, kas
isiku või tema juhitud või
kontrollitava äriühingu varasem
tegevus või tegevusetus on kaasa
89
ärialane maine, vajalik
haridus, teadmised,
kutsealane sobivus;
juhatuse liige ei tohi olla
nõukogu liige,
revisjonikomisjoni liige,
audiitor ega nendega
samaväärset huvi omav
isik;
juhatuse liige ei või
sõlmida teiste isikutega
lepinguid, mille kohaselt
tema ülesanded on
investeerimine, laenu- ja
investeerimisprojektide
koostamine vms tegevus.
Ei tohi olla panga või
teise HLÜ juhtorgani
liige, revisjonikomisjoni
liige, audiitor.
toonud pankroti- või
saneerimismenetluse alustamise või
isik on olnud süüteo eest süüdi
mõistetud, süüteoasjas süüdistatav
või kahtlustatav või muul moel
seotud süüteoasjaga või isik on
toime pannud õigusvastase,
pettusliku või usaldust kuritarvitava
teo või rahapesu või terrorismi
rahastamise teo või olnud seotud
sellise teoga või selle uurimis- või
järelevalvemenetlusega;
eraldiseisvad spetsiifilised
nõuded/piirangud krediidiasutuse
juhtidele tulemustasude
määramise/maksmise osas
(sealhulgas võimalus nõuda
tulemustasu tagasi).
9. Sisemine ja välimine
kontroll, riiklik
järelevalve
HLÜ liikmetest koosnev
revisjonikomisjon;
laenukomitee (alla 50
liikme puhul
vabatahtlik);
majandusaasta aruande
audit;
tavapärane
majandusaasta
finantsaudit, kus
audiitor muu hulgas
kontrollib HLÜ
usaldusväärsuse ja
laenude andmisele
kehtestatud nõuete
täitmist.
FI/EKP järelevalve;
majandusaasta aruande audit;
sisekontrolli süsteem, sealhulgas
siseauditi üksus;
auditikomitee, riskikomitee,
nomineerimiskomitee. Väiksemate
pankade puhul või riskikomiteed
asendada auditikomitee ja ei ole vaja
luua nomineerimiskomiteed.
10. Reklaamipiirangud Puuduvad. Reklaamiseaduses sätestatud piirangud
tarbija- ja hüpoteekkrediidi
reklaamimisele.
11. Liikmete/klientide õigus
nõuda teavet
Kehtiv seadus seda eraldi ei
reguleeri.
Igal kliendil on õigus tutvuda
kõikide krediidiasutuste seaduse
järgi kohustuslikule avaldamisele
kuuluvate andmetega ja
krediidiasutus on kohustatud kliendi
nõudmisel need temale avaldama;
kui krediidiasutused kasutavad
automatiseeritud otsuseid,
sealhulgas profiilianalüüse, oma
90
juriidiliste kohustuste või avalikes
huvides oleva ülesande täitmiseks,
siis on neil õigus kirjeldada
automatiseeritud otsuste, sealhulgas
profiilianalüüsi kasutatavat loogikat
üksnes üldistatud kujul ja ulatuses,
mis ei sea ohtu vastava juriidilise
kohustuse või avalikes huvides
oleva ülesande sisulist täitmist.
12. Aruandlus Kohustus esitada aruandeid
EP-le üks kord kuus.
Bilanss ja kasumiaruanne
vastavalt EP määrusele.
Aga EP aruannete põhjal
kontrolli HLÜ tegevuse üle
ei tee.
Raamatupidamine kooskõlas
määrusega EL 1606/2002. Regulaarse
järelevalvelise aruandluse FI-le/EKP-le
esitamise periood on üldjuhul kuu,
kvartal või poolaasta.
13. Hoiuste hüvitamine
maksejõuetuse korral
Kehtiv seadus seda eraldi ei
reguleeri
Tagatisfondis on moodustatud hoiuste
tagamise osafond, kuhu pangad teevad
regulaarselt makseid
Kolmanda etapi järgselt kaasneb ühistupankadele kohustus teha osamakseid Tagatisfondi hoiuste
tagamise osafondi koos juba sinna osamakseid tegevate teiste krediidiasutustega. Üldiselt
maksavad kõik krediidiasutused osamakseid sama metoodika alusel, siiski lähtuvalt eelkõige
krediidiasutuse riskisusest võib Tagatisfondi nõukogu näha ette erisusi osamakse metoodikas (vt
Tagatisfondi seaduse § 35 lõiked 3 ja 4).
Kui aga võtta aluseks Euroopa Liidu lähenemine, mille kohaselt pankade poolt kogutavad maksed
tagatisskeemi peavad moodustama vähemalt 0,8% hüvitatavatest hoiustest, siis HLÜ-de (või siis
edaspidi vastavate pankade) puhul peaks sellise lähenemise kohaselt sihttase olema 101 mln x 0,8%
= 808 000 eurot. Ehk 808 000 eurot on minimaalselt see summa, mida sellised pangad (varasemalt
siis HLÜ-d) peaksid teatud perioodi jooksul Tagatisfondile kokku tasuma. Samas kui võtta aluseks
eeldus, et praegu tegutsevatest HLÜ-dest taotleb kolm suuremat HLÜ-d ühistupanga tegevusluba,
siis nende HLÜ-de hoiuste kogumaht (2022. aasta lõpu seisuga) oli umbes 77 mln eurot. Sellisel
juhul oleks nende puhul osafondi maksed kokku 77 mln x 0,8% = 616 000 eurot. Nagu aga eespool
juba rõhutatud, siis konkreetse ühistupanga poolt makstav summa sõltub samas tema poolt
kaasatud (kõlblike) hoiuste mahust ja tema tegevuse riskantsusest. Kõlblike hoiuste all peetakse
silmas üldjuhul eraisikute ja äriühingute (mitte-finantsasutuste) hoiuseid. Näiteks kui võtta
eesmärgiks, et viidatud kolm ühistupanka maksavad eelnimetatud summa Tagatisfondi 10 aasta
jooksul, siis tähendaks see koondina umbes 61 600 euro suurust makset ühistupankadele aastas.
Mõju avaldumise sagedus: hoiu-laenuühistu peab vastama õigusaktides esitatud nõuetele igal
ajahetkel. Ühistute halduskoormuse kasvab eelnõu jõustumisel järk-järgult, kuna HLÜ-del on
vajalik kohaldada oma tegevus eelnõus toodud nõuetega, näiteks likviidsusnõuete väljatöötamiseks
ja järgimiseks. Samuti kaasneb HLÜ-dele pidev ressursikulu näiteks hoiustajatele erineva teabe
andmisel. Seega on mõju avaldamise sagedus pidev, kuivõrd ühistute tegevus peab igal ajal olema
vastavuses eelnõus kavandatud nõuetega.
91
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Peale seaduse järk-järgulist rakendumist võivad
mitmed käesoleval hetkel tegutsevad ühistud oma tegevuse lõpetada tulenevalt täiendavatest
nõuetest, mis tõstavad HLÜ-de halduskoormust.
Ilmselt lõpetavad esimeses järjekorras oma tegevuse väiksemad ühistud kuna 2026. aasta 1. juulil
rakenduvad uued nõuded võivad olla nende jaoks liiga koormavad. Hiljemalt 2028. aasta 31.
detsembriks võivad oma tegevuse lõpetada veelgi suurem hulk ühistuid. Siiski on keeruline
ennustada, mitu ühistut on võimelised saama eelnimetatud kuupäevaks krediidiasutuse tegevusloa
ning mitu ühistut jätkavad oma tegevust muus vormis (ilma hoiuseid kaasamata).
Eelnõu sellisel juhul jõustumisel ning hoiu-laenühistu sektori ümberkujundamisega võib kaasneda
risk ühistutele endile selles osas, mis puudutab hoiustajate teatavat ebakindlust nii oma rahaliste
vahendite säilimise kui tulevikus kasvatamise võimaluste üle. Sellest tulenevalt võib tekkida risk
ühistute likviidsusele, kui korraga on vaja tagasi maksta suurema hulga liikmete hoiustatud raha
(seda eriti juhul, kui hoiu-laenuühistu ei ole järginud kehtivaid laenu andmise nõudeid ning esineb
raskusi suurema väärtusega ja/või pikaajaliste laenulepingute ennetähtaegsel lõpetamisel).
Kui jagada ühistud nelja erinevasse gruppi vastavalt kaasatud hoiuste mahtudele, siis näeme, et
valdav osa hoiuste kaasamise ja laenutegevusest on koondunud suuremate ühistute kätte.
Tabel 12. Hoiu-laenuühistute mahud vastavalt nelja gruppi jaotatuna, 2024. aasta novembri
lõpu seisuga (allikas: Eesti Pank) ja eelnõuga ettenähtud nõuete mõjude ulatus nende suhtes
I) ühistud, kelle
hoiuste maht on
üle 5 mln euro
II) ühistud,
kelle hoiuste
maht on 2 mln
– 5 mln eurot
III) ühistud,
kelle hoiuste
maht on kuni 1
mln eurot
IV) ühistud, kes
ei ole hoiuseid
kaasanud
Ühistute arv
kokku
5 3 4 2
Hoiuste maht
kokku
98 mln eurot 7,5 mln eurot 1,3 mln eurot 0
Varade arv
kokku
128 mln eurot 9,7 mln eurot 4,3 mln eurot 1,4 mln eurot
Omakapital
kokku
22 mln eurot 1,8 mln eurot 1,9 mln eurot) 1,4 mln eurot
Liikmete arv
kokku
10 137 1 960 957 141 (351)
Eelnõuga
ettenähtud
nõuete mõju
Mõju võib olla
väga suur, kuna
nendel ühistutel on
palju liikmeid ja ka
märkimisväärses
ulatuses kaasatud
hoiuseid. Samas
tegemist on
ühistutega, kes
tõenäoliselt on
Mõju on ilmselt
suur kuna nad
peavad senisel
kujul oma
tegevuse
lõpetama (s.t.
hoiuste
kaasamise).
Võib kaasneda
Mõju on ilmselt
suur kuna nad
peavad senisel
kujul oma
tegevuse
lõpetama (s.t.
hoiuste
kaasamise).
Võib kaasneda
Mõju vähene
kuna need
ühistud ei ole
hoiuseid
kaasanud. S.t.
maksejõuetuse
risk on üsna
minimaalne.
92
Eeltoodud tabelist nähtub, siis kõige suuremad riskid (negatiivse) mõju ulatuse mõttes on üleval
suuremate ühistutega. Ehk kui nemad otsustavad krediidiasutuse tegevusluba mitte taotleda või FI
seda neile taotlemisel ei väljasta, siis on küsitav, kas nad on suutelised liikmetest hoiustajatele
nende vahendid välja maksma. Kokkuvõttes on keeruline ennustada, kas ja kui palju ühistuid võiks
eelnõu tõttu maksejõuetuks muutuda. Vähemalt viie ühistu puhul on see risk ilmselt väga väike,
kuna nemad ei ole hoiuseid seni üldse kaasanud (ehk sisuliselt on tegemist tavaliste
tulundusühistutega).
Mõju olulisus: mõju kõikidele ühistutele on oluline või väga oluline. Kaasneb halduskoormuse
tõus ja täiendava ressursi kaasamise vajadus, nii rahaline kui inimressurss.
Samas suures plaanis ei ole käesoleva seaduse kohaldumisalasse kuuluvaid isikuid võrreldes kogu
finantssektori ettevõtete arvuga väga palju. Veelgi enam – ühistute mahud on võrreldes kogu
finantssekori mahtudega pigem marginaalsed. Üldise mõjuna võib välja tuua, et kehtestatavad
nõuded tagavad võrdsema konkurentsiolukorra erinevate finantsteenuste osutamisele turul.
Lisaks tasub märkida, et eelnõu võib mõjutada selle sektori arengut ka selgelt positiivses suunas.
Seda eelkõige põhjusel, et eelnõuga kaasnevate nõuete tõttu võivad ühistute liikmed senisest
rohkem usaldada antud valdkonda (ehk on valmis ise panustama rohkem ühistute tegevustesse).
7.2. Mõju hoiu-laenuühistute liikmetele
Sihtrühm: kõik praegused HLÜ-de liikmed ja kõik tulevased HLÜ-de õigusjärglaste liikmed.
HLÜ-de liikmeskonna suurus oli Eesti Panga 2025. aasta I kvartali seisuga 12 172 füüsilist ja
juriidilist isikut,65 mis on ligikaudu 1% Eesti elanikest. Näiteks aasta aega tagasi ehk 2024. aasta I
kvartalis oli liikmete arv veel 13 578.66 Eesti Panga andmetel jääb keskmine hoius 7500 eurot
suurusjärku.
Mõju ulatus: eelnõu mõjub positiivselt nii olemasolevatele kui uutele ühistute liikmetele, kuivõrd
tänu rangemate ja selgemate nõuetele usaldatakse ühistuid rohkem. Seega on liikmete rahalised
vahendid on rohkem kaitstud.
Eelnõu tagab liikmete vahendite turvalisuse ning parandab ühistu juhtide ja liikmete vastastikust
usaldust. Teises etapis rakenduvate muudatuste tõttu hakatakse liikmetele edaspidi andma rohkem
asjakohast teavet ja oluline teave jõuab liikmeteni kiiremini. Seega liikmetele kaasnevaid mõjusid
võib hinnata üldiselt positiivseks. Siiski võivad uued nõuded kaasa tuua selle, et tulenevalt ühistute
halduskoormuse kasvule, ei saa nad oma liikmetele pakkuda enam nii kõrge intressimääraga
hoiuseid kui varem.
65 Eesti Panga statistikateade. Kättesaadav: https://www.eestipank.ee/press/statistikateade-esimeses-kvartalis-hoiu-
laenuuhistute-laenude-ja-hoiuste-jaak-kahanes-29042025 66 Samas.
ainukesed, kes on
võimelised
krediidiasutuse
tegevusluba
taotlema.
mõnede ühistute
maksejõuetus.
mõnede ühistute
maksejõuetus.
93
Lisaks teises etapis rakenduvate muudatuste tõttu suureneb teisalt ka liikmete endi hoolsuskohustus
– eelnõu kohaselt saavad ühistu liikmed väiksema kvoorumiga kokku kutsuda erakorralise
üldkoosoleku, panna üldkoosolekule arutamiseks täiendavaid punkte ja nõuda erikontrolli
läbiviimist. Ehk see kõik eeldab ka ühistute liikmete endi suuremat aktiivsust ja kaasa rääkimist
ühistu tegevustes.
Kolmanda etapis ettenähtud muudatuste tõttu saavad ühistu liikmed samaväärse kaitse nagu
pankade kliendid– ühistupanga tegevus allub täielikult Finantsinspektsiooni järelevalvele ja nende
hoiused on kaitstud Tagatisfondi poolt täpselt samas ulatuses nagu nn tavalistel krediidiasutustel
(üldjuhul hüvitatakse isiku hoius kahjujuhtumi korral kuni 100 000 euro ulatuses). Samas kui hoiu-
laenuühistu otsustab taotleda makseasutuse või krediidiandja tegevusloa ning jätkata viidatud
teenus(t)e osutamist Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel, siis sellega kaasneb hoiu-laenuühistu
liikmetele suurem kindlus teenuste osutamise nõuetele vastavuse osas, kuivõrd sellisel juhul
laieneb teenuste osutamisele ka Finantsinspektsiooni järelevalve.
Mõju avaldumise sagedus: kuivõrd ühistu peab vastama uutele nõuetele igal ajahetkel, siis mõju
avaldub ka liikmele iga kord, kui ta soovib näiteks teavet oma rahaliste vahendite seisu kohta.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: ebasoovitavate mõjude avaldumise risk võib avalduda
eelkõige juba eespool viidatud hoiuseintresside languses. Samuti hoolimata eelnõuga ühistu
liikmetele antud täiendavatele võimalustele ise kontrollida ühistu juhtide tegevust, ei pruugi see
praktikas siiski sellises määral realiseeruda – ühistute liikmed võivad jääda jätkuvalt liialt
passiivseks (näiteks ei kutsu kokku erakorralist üldkoosolekut, kui neile on teatavaks saanud
revisjonikomisjoni negatiivsed leiud ühistu tegevuse kohta). Lisaks, sellisel juhul, kui hoiu-
laenuühistu ei soovi jätkata tegevust krediidiasutusena ning seetõttu enam kaasata hoiuseid, siis
hoiu-laenuühistu võib olla sunnitud kehtivad hoiuselepingud ennetähtaegselt lõpetama. See
tähendaks, et hoiustajad ei pruugi saada kogu tulu, millega nad on arvestanud (tähtajalise)
hoiuselepingu sõlmimisel. HLÜ liikmetest laenuvõtjatele kohustused ei muuta – ka HLÜ
lõpetamise või maksejõuetuse korral tuleb laenud tagasi maksta.
Mõju olulisus: uue regulatsiooniga tõhustatakse hoiustajate kaitse alaseid nõudeid ja mõju võib
pidada positiivseks ehk mõju on selles tähenduses oluline. HLÜ liikmetest laenuvõtjatele ei ole
mõju oluline.
7.3. Mõju Finantsinspektsioonile
Sihtrühm: Finantsinspektsioonis töötas 2023. aasta lõpu seisuga 134 inimest (sealhulgas 11
peatatud töölepingut).
Mõju ulatus: mõju Finantsinspektsioonile kui finantsjärelevalveasutusele avaldub juhul, kui
tegutsevad hoiu-laenuühistud taotlevad krediidiasutuse tegevusloa saamist ning ei jätka
tulundusühistuna või ei lõpeta oma tegevust. Mõju avaldumise ulatust, s.t. mitu hoiu-laenuühistut
taotlevad tulevikus krediidiasutuse tegevusloa saamist, on käesoleva eelnõu koostamise ajal
keeruline hinnata, kuid võib eeldada, et üks kuni kolm tegutsevat hoiu-laenuühistut on võimelised
krediidiasutuse tegevusluba taotlema ning end krediidiasutuste seaduses toodud nõuetega
kooskõlla viima. See omakorda tähendaks kuni kolme uue krediidiasutuse loomist ning nende üle
järelevalve teostamist. See number võib väheneda eeltoodud kaalutlustel või suureneda hoiu-
laenuühistute ühinemisel.
94
FI töökoormust võib mõjutada ka olukord, kus ühistu ei ole 2029. aasta 1. jaanuariks saanud
järelevalveasutuselt vastavat tegevusluba ei ole FI-d teavitanud oma otsusest jätkata
tulundusühistuna ning ei ole vabatahtlikult oma tegevust lõpetanud. Sellisel juhul peab
Finantsinspektsioon esitama hiljemalt 2029. aasta 1. märtsiks kohtule HLÜ sundlõpetamise nõude.
Paraku ei ole eelnõu koostajatel võimalik ette prognoosida, milliste variantide vahel ühistud
valivad ning kas FI peab vastavat õigust üldse kasutama. Samas ei too sundlõpetamise nõuete
esitamine kaasa pikaajalist töökoormuse tõusu, sest nõue tuleb esitada kolme kuu jooksul ning
eelduslikult on Finantsinspektsioonil sundlõpetamise nõuete esitamise teadmine (ja/või kogemus)
juba olemas (näiteks KAS § 118, MERAS § 87, IFS § 238 jne sätestavad juba FI õigused vastava
finantsasutuse sundlõpetamisel).
Kokkuvõttes ei tõuse eelnõuga Finantsinspektsiooni töökoormus märkimisväärselt, kuna
pangaloataotluse arv saab olema ilmselt väike ning sundlõpetamise nõuete esitamise kohustus
ajaliselt piiritletud.
Siiski, kuna järelevalvesubjektide arv suureneb võib see tähendada ka täiendavate inim- ja rahaliste
ressursside kaasamist Finantsinspektsiooni töösse. Finantsinspektsioonis töötas 2024. aasta alguse
seisuga 134 inimest, sealhulgas 11 isikul on tööleping peatatud. Hinnanguliselt võib käesoleva
seaduse rakendamine tähendada Finantsinspektsiooni jaoks umbes 1–2 uue töötaja palkamist.
Finantsinspektsiooni eelarve kujuneb järelevalvesubjektide poolt makstavatest menetlustasudest ja
järelevalvetasudest. See tähendab, et isikud, kes taotlevad krediidiasutuse tegevusloa, peavad
maksma nii ühekordse tasu (tegevusloa menetlustasu) kui ka edaspidi jooksvat järelevalvetasu.
Krediidiasutuse tegevusloa menetlustasu on hetkel 5000 eurot.
Lisaks loa taotlemise menetlustasule tuleb FI-le maksta ka iga aasta jooksvat järelevalvetasu.
Järelevalvetasu on nii kapitali- kui ka mahupõhine ning seda tuleb tasuda kord aastas. Kui
kapitaliosa on 1% algkapitalisummast, siis minimaalselt oleks see ühistupangale 10 000 eurot
(lähtuvalt 1 000 000 euro suurusest minimaalsest kapitalinõudest ehk neto-omavahendite
minimaalsest summast).
Mahuosa (mis on järelevalvetasu peamine osa) suurust on aga keerulisem hinnata. Siiski võib
teatud hinnangu saamiseks võtta aluseks Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate subjektide
poolt makstud järelevalvetasud. Finantsinspektsioonile makstud järelevalvetasude suurus
koondatud kujul 2023. aasta kohta on esitatud järgmises tabelis.
Tabel 13. Finantsinspektsioonile 2023. aastal makstud järelevalvetasud ja järelevalvetasu
määrad subjektide lõikes67
Järelevalvetasud 2023
(tuhandetes eurodes)
Järelevalvetasu mahuosa
määr 2023 (%-des)
Krediidiasutused 7 624 0,0147
Kahjukindlustusandjad 1 046 0,097
67 Finantsinspektsiooni 2022. aasta aastaraamat. Kättesaadav:
https://www.fi.ee/et/publikatsioonid/finantsinspektsiooni-aastaraamat-2023#h1-0
95
Fondivalitsejad 609 0,0013/0,0095/0,013
Elukindlustusandjad 511 0,023
Krediidiandjad 355 0,15
Kindlustusmaaklerid 233 0,92
Investeerimisühingud 274 0,23
Makseasutused 173 0,019/0,5
Krediidivahendajad 21 0,1
Pensioniregistripidaja/Reguleeritud
väärtpaberituru korraldaja
23 0,5
E-raha asutused 124 0,17
Pandikirju emiteerinud
krediidiasutused
20 0,001
Kokku 11 013
Näiteks kui tulevase ühistupanga varade maht oleks 50 mln eurot, siis 0,0147% järelevalvetasu
mahuosa määra puhul oleks aastane makse Finantsinspektsioonile 7 350 eurot.
Mõju avaldumise sagedus: nagu eespool juba rõhutatud, siis on keeruline prognoosida, mitu
ühistut soovivad krediidiasutuse tegevusluba taotleda. Juhul kui mõni ühistu seda soovib, siis
edaspidi on mõju pidev, kuna Finantsinspektsioon teostab finantsteenuste osutamise järelevalvet
igapäevaselt.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Finantsinspektsioonile endale on antud muudatustega
seotud ebasoovitavate mõjude avaldumise risk pigem vähene. Teatud määral ja ajutiselt suureneb
töömaht, mille tingib esmalt tegevuslubade menetlus ja hiljem jooksev järelevalve. Seega suuri
negatiivseid mõjusid ei esine.
Mõju olulisus: mõju on ebaoluline. Eelduslikult on mõju arvestades sihtrühma suurust (134
töötajaga asutus, kus vajadus tekib umbes 1 või 2 uue töökoha järele) ning mõju ulatust ehk
kohanemisvajadust (näiteks ekspertiis ja arusaam sellistest uut tüüpi teenustest) siiski kokkuvõttes
ilmselt pigem ebaoluline kuna Finantsinspektsioonil on pikk kogemus sellist tüüpi lubade
menetlemisel ja pangandusjärelevalve teostamisel.
7.4. Mõju teistele riiklike institutsioonidele
Mõju Rahapesu Andmebüroole avaldub eelkõige pärast eelnõus sätestatud kolmanda etapi
muudatuste jõustumist, mil hoiu-laenuühistud peavad otsustama, kas oma tegevust jätkata
krediidiasutusena, makseasutusena, krediidiandjana või ilma tegevusloata tulundusühistuna (juhul
kui nad ei soovi kaasata hoiuseid, osutada makseteenuseid või anda krediiti). Kuna hoiu-
laenuühistud tegutsevad RAB-i poolt väljastatud finantseerimisasutuse tegevusloa alusel ning
Finantsinspektsioonilt eelviidatud tegevusloa saamisel või tulundusühistuna jätkamisel langeb ära
senine Rahapesu Andmebüroo järelevalvefunktsioon tegutsevate hoiu-laenuühistute üle. Samas ei
pruugi vastavad muudatused automaatselt kaasa tuua RAB-s vajaoleva ressursi vähenemist, kuna
hetkel on rahapesu ja terrorismiga seotud riskid HLÜ-de puhul üsnagi väikesed, mistõttu selle alt
ei saa vabaneda n-ö ülemäära palju ressurssi. . Sellest tulenevalt jääb Rahapesu Andmebüroo töö
ja ressursivajadus ilmselt suuresti samaks.
96
Mõju Eesti Pangale avaldub samuti pärast nn kolmanda etapi muudatuste jõustumist. Kuna Eesti
Pangal on hoiu-laenuühistute osas statistika koostamise roll ning statistikat koostatakse ka
krediidiasutuste kohta, siis Eesti Pangale omavad muudatused vähest mõju, sealhulgas töökoormus
hoiu-laenuühistute osas väheneb.
Võib kaasneda täiendav administratiivne kulu Tagatisfondile ning TTJA-le. Tagatisfondi puhul ei
tohiks nimetatud kulu olla ülemäära suur, kuna sisuliselt on antud Tagatisfondi peamiseks
ülesandeks vastavate osamaksete kogumine. Kahjujuhtumi korral (s.t. mõne krediidiasutuse
maksejõuetuse korral) võib aga administratiivne kulu olla tunduvalt suurem (aga selliste
kahjujuhtumite esinemise tõenäosust on keeruline hinnata).
TTJA-le kaasneb täiendav kohustus kontrollida HLÜ-de reklaame ning tagada, et nendes
reklaamides ei esitatakse pakutavat intressimäära. Ameti tööplaani aluseks on ohuprognoos, mille
põhjal kinnitatakse igaks kalendriaastaks TTJA järelevalve- ehk tööplaan. Ohuprognoosis
määratletakse välja selgitatud ohud, nende realiseerimise tõenäosus ja kaalukus. Kuivõrd eelnõuga
täiendatakse RekS-i 4. peatükki, lisandub ametile kohustus kontrollida HLÜ-de tegevust ning seda,
et seaduses sätestatud piirangutest peetaks kinni. Ohuprognoosist lähtuvalt on piirangutega
reklaami valdkonnad suuremas fookuses ja moodustavad suure mahu kogu reklaami järelevalvest.
TTJA hinnangul tõstab järelevalvesubjektide laienemine nende töömahtu ning vaja oleks ühe
täiendava ametikoha loomine, milleks tuleks riigieelarvest eraldada iga aasta kuni 2029. aastani
45 000 eurot. Teisel kooskõlastusel TTJA sama teemat enam ei tõstatanud.
Eelnõu koostajate hinnangul ei ole eelnõuga kaasnev halduskoormus nii suur, et sellega peaks
kaasnema uue eraldiseiva ametikoha loomise TTJA juurde. Eelnõu kooskõlastusele esitamise
hetkeks on Eestis registreeritud 12 hoiu-laenuühistut, mis on 9 ühistu võrra vähem, kui seda oli
TTJA poolse tagasiside andmise hetkeks. Veel enam, lisatav reklaamikeeld ühistutele ei kujuta
endast uudset kontseptsiooni, mis tingiks vajaduse ameti töötajaid koolitada või võtta tööle
eriteadmistega ning sellise keelu kontrollimiseks spetsialiseerunud isiku. Nagu selgitatud RekS
muutmise selgituste juures (vt RekS § 29 lõike 37 lisamise selgitust) teostab amet juba praegu
kontrolli finantsteenuste pakkujate reklaamide üle, mis puudutab hoiuste kohta jagatava teabe
valiidsust. Reklaamikeelu kontrollimine ei eelda ametilt igapäevast seiret kõikide hoiu-
laenuühistute suhtes. Pigem vastupidi, keelu rikkumisele reageeritakse siis, kui TTJA-le laekub
vastavasisuline vihje või kaebus, et mõni ühistu reklaamib hoiuseintresse. Seetõttu ei ole eelnõu
koostajad vastu sellele, kui TTJA suurendab reklaamide kontrollile suunatud järelevalve
võimekust, kuid võttes arvesse riigieelarve kärpetingimusi ning minimaalset koormuse tõustu
ametile, puudub õigustus uue ametikoha loomiseks ning riigi eelarvekulude suurendamiseks.
7.5. Kokkuvõte mõjudest
Kokkuvõtlikult omavad käesoleva eelnõuga tehtavad muudatused märkimisväärset mõju kogu
hoiu-laenuühistute sektorile – ühelt poolt võivad mitmed ühistud uute nõuete tõttu oma tegevuse
lõpetada (siiski nad saavad jätkata muus vormis kui hoiu-laenuühistu vormis), teisalt suureneb
ühistute läbipaistvus ja kontroll nende üle ning see eelkõige viimases etapis kui ühistu peab
hakkama ühistupangaks. See tagab hoiustajatest liikmete tunduvalt suurema kaitse võrreldes
praeguse olukorraga. Ehk viimane peaks üles kaaluma uutest nõuetest ühistutele tuleneva
koormuse.
Regulatsioonil puudub mõju välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule.
97
8. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud
ja tulud
Seaduse rakendamisel on vähesed otsesed mõjud riigieelarvele ja kohaliku omavalitsuste
tegevustele. Ühistupangaks hakkavatele hoiu-laenuühistutele kehtib sarnaselt teiste
krediidiasutustega avansilise tulumaksu süsteem, mis suurendab riigieelarvesse laekuvat
maksutulu. Samas ei ole võimalik hetkel prognoosida, kas ja mitu tegutsevat hoiu-laenuühistut
otsustavad tulevikus taotleda krediidiasutuse tegevusloa, ning sellest tulenevalt ka täiendava
maksutulu suurust. Samuti peab ühistupangaks hakkav hoiu-laenuühistu juurde võtma töötajaid,
kuid eelduslikult on värvatavad töötajad juba tööturul tegutsevad ning nende töötasu pealt
makstakse ka sotsiaal- ja tulumaksu. Seetõttu töötajate osas eelduslikult maksutulu ei suurene või
suureneb väga väiksel määral. Tagatisfondi täiendavad kulud ei mõjuta riigieelarvet ega kohaliku
omavalitsuste tegevusi, sest Tagatisfond ei ole riigieelarvest finantseeritav.
Võrreldes kehtiva õigusega võib kaasneda TTJA-le teatud töökoormuse tõus seoses
hoiulaenuühistute reklaamide analüüsimisega. Sama kehtib ka RAB-i puhul, kes peab enne 2029.
aasta 1. jaanuari kontrollima HLÜ-de juhtide vastavust ettenähtavatele uutele nõuetele. HLÜ-de
tegevuse lõpetamisel väheneb nii TTJA kui ka RAB-i töökoormus HLÜ-de üle teostatava kontrolli
raames. Üleüldine muudatustega kaasnev koormuse tõus ei ole TTJA ja RABi jaoks suur ning ei
tingi seega vajadust luua juurde uusi ametikohti.
9. Rakendusaktid
Vajadusel võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada kolm määrust, kuid nende
kehtestamine pole ilmtingimata vajalik ning sõltub praktilisest vajadustest:
täpsemad nõuded hoiu-laenuühistute likviidsusriski maandamise korrale (HLÜS § 271 lõige
6);
miinimumnõuded krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhtele ning krediidi põhiosa ja
intressimakse ja liikme sissetuleku suhtele (§ 281 lõige 10);
täpsemad nõuded raamatupidamisarvestusele ja aruandluse korraldamisele (HLÜS § 411
lõige 3).
täpsemad nõuded audiitorile poolt läbiviidavale eritööle (HLÜS § 41 lõige 7).
10. Seaduse jõustumine ja rakendamine
Seaduse jõustumine on ette nähtud 2025. aasta 1. novembril. Jõustumiskuupäeva kavandamisel on
võetud arvesse seda, et tulenevalt eelnõu eesmärgist alustada hoiustajate kaitseks HLÜ tegevuse
reformimisega võimaliku kiiresti, ei ole mõistlik kavandada jõustumisaega ka kaugemasse
tulevikku. Samuti võimaldab kindla jõustumiskuupäeva sätestamine siduda vastava kuupäevaga
eelnõuga kavandatud HLÜS-i rakendussätted. See omakorda lihtsustab eelnõu adressaatide jaoks
muudatuste rakendamisega seotud tähtaegade arvestamist ning tagab paremat õigusselgust.
Põhjusel, et seaduses toodud olulisemate muudatuste rakendamiseks on hoiu-laenuühistutel vajalik
teha ettevalmistusi ning muudatusi, siis on olemas ka vajadus ette näha seaduseelnõuga
kavandatavate muudatuste jõustamise erikord, s.t. hilisem rakendumine nende sätete jaoks, mis
puudutavad HLÜ-de läbipaistvusnõudeid, kapitalinõudeid, likviidsusnõudeid jne.
98
Täpsemalt on eelnõu rakendamise ajakava illustreeritud järgmisel joonisel.
Joonis 4. Eelnõuga kaasnevad nõuded ja eelnõu rakendamise ajakava*
2025. aasta 1.
novembrist:
uusi hoiu-
laenuühistuid
enam asutada
ei saa;
keelustatakse
hoiuseintress
ide reklaam;
uutel
liikmetel
tuleb tõsta
sisseastumis-
maksu ja
osamaksu
määra.
Alates 2026.
aasta 1. juulist:
ei või
liikmetega
sõlmida uusi
hoiuselepin-
guid,
füüsilistest
isikutest
liikmetega
laenulepingu
id ega
pikendada
olemasolevat
e hoiuse- või
eelnimetatud
laenulepingu
te
kehtivust.pii
ratakse
volitamist
(s.t. oma
hääle n-ö
äraandmist);
piiratakse
laenamist
teistele
finantsasutus
-tele;
tõstetakse
kapitalinõuet
täiendatakse
nõudeid
auditile.
Hiljemalt 2027.
aasta 1. jaanuariks
peab ühistu
otsustama, mis
vormis ta oma
tegevust jätkab -
kas panga või
ühistupangana,
makseasutuse või
krediidiandjana
(selleks peab ta
esitama FI-le
loataotluse.
Hiljemalt 2028.
aasta 31.
detsembriks:
peavad ühistud,
kes soovivad
jätkata oma
tegevust
tulundusühistu
vormis,
teavitama FI-d
oma otsusest;
peab ühistu, kes
on esitanud FI-
le tegevusloa
taotluse, kuid
on saanud
keelduva
vastuse,
teavitama FI-d,
kas ta jätkab
oma tegevust
tulundusühistu
vormis.
Alates 2029. aasta
1. jaanuarist:
saab ühistu jätkata
üksnes pangana,
sealhulgas
ühistupangana
(kui soov on
kaasata jätkuvalt
hoiuseid);
kui soov on
pakkuda
makseteenuseid
või tarbijatele
laene, siis saab
edasi tegutseda
kas makseasutuse
või
krediidiandjana;
kui soov ei ole
eelnimetatud
finantsteenuseid
osutada, võib
jätkata ka tavalise
tulundusühistuna.
Hiljemalt 2029. a 1.
märtsiks esitab FI
kohtule nõude
nende ühistute
sundlõpetamiseks,
kellele ei ole antud
vastavat
tegevusluba ning
kes ei ole teavitanud
oma otsusest jätkata
tegevust
tulundusühistu
vormis.
* Eeltoodud ajakava rakendumise eelduseks on see, et seadus võetakse enne Riigikogus vastu hiljemalt juuni
alguseks, soovitavalt veel varem.
2025 2026 2027 2028 2029
99
11. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu on esitatud varasemalt kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 24-0952 ja
arvamuse avaldamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Finantsinspektsioonile, Rahapesu Andmebüroole, Eesti Pangale, kõikidele hoiu-laenuühistutele
(vastavalt Eesti Panga nimekirjale) ja muudele seotud osapooltele: Eesti Hoiu-Laenuühistute
Liidule, FinanceEstonia’le, Audiitorkogule, Eesti Pangaliidule, Eesti Ühistegevuse Liidule,
Õiguskantsleri Büroole, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametile.
Ettepanekud ja märkused on lisatud seletuskirja lisas olevasse tabelisse (lisa).
Algatab Vabariigi Valitsus [kuupäev] ….
Vabariigi Valitsuse nimel
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|