Energiakandjate aktsiisitõusude kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (627 SE)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Energiakandjate aktsiisitõusude kehtetuks

tunnistamise seaduse eelnõu (627 SE)

Riigikogu Isamaa fraktsiooni 14. aprillil 2025. a algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja

elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 627 SE (edaspidi eelnõu) nägi ette

eesseisvate kütuseaktsiisimäära tõusude ära jätmist. Seega eelnõu mõtte järgi oleks pidanud

ära jääma ka käesoleva aasta 1. maist jõustunud diislikütuse, kütteõlide, gaaside ja

elektrienergia aktsiisitõusud, ning samuti bensiini aktsiisimäära edasised tõusud.

Seega tuleks tabelis 1 toodud kütuste aktsiisimäärad langetada tagasi 2024. aasta tasemele (nt

diislikütuse puhul kehtivalt 428 eurolt 399-le eurole). Tabelis 1 on toodud energiatoodete

aktsiisimäärad aastatel 2024–2027 vastavalt vastuvõetud aktsiisiseaduse muudatustele.

Tabelis 2 on toodud bensiini aktsiisimäära muudatused. Isamaa eelnõu eesmärk on jätta

bensiini aktsiisimäära tulevikumuudatused ära, ehk määr jääks 563 eurole 1000 liitri kohta.

Tabel 1. Energiatoodete aktsiisimäärad aastatel 2024–2027 (eurot)

ENERGIATOODE Kuni

30.04.2024

Alates

1.05.2024 1.05.2025 1.05.2026 1.05.2027

Diislikütus (1000 l) 372 399 428 459 493

Maagaas (1000 m3) 40 47,81 56,42 66,58 79,14

Vedelgaas (1000 kg) 55 65,01 79,91 90,98 107,71

Kerge kütteõli (1000 l) 372 399 428 459 493

Raske kütteõli (1000 kg) 422 456 490 525 559

Põlevkivikütteõli

(1000 kg) 414 447 481 515 548

Veeldatud mootori-

maagaas (1000 kg) 55,79 58,34 60,9 63,45 66

Mootorimaagaas

(1000 m3) 40 41,83 43,66 45,5 47,32

Elektriaktsiis (1 MWh) 1 1,45 2,1 3,07 4,47

Tabel 2. Bensiinide aktsiisimäär kuni 2028. aastani

Kehtiv

määr € 1.07.25 1.05.26 1.05.27 1.05.28

Bensiinid

1000 l 563 591 621 652 684

Rahandusministeerium ei toeta algatatud eelnõud.

Teie 16.04.2025 nr 2-5/25-00702;

RIIGIKOGU/25-0395/-

2T

Meie 12.05.2025 nr 1.1-11/1935-2

2

Eelnõu koostaja ei ole välja pakkunud rahalist katteallikat eelnõus pakutud muudatustele,

kuigi soovitakse langetada nii diislikütuse, vedelgaasi, kütteõlide ja maagaasi aktsiisimäära

ning ära jätta pliivaba bensiini aktsiisitõusud. Eelnõu koostaja põhjendab aktsiisimäärade

langetamise vajadust kõrgete energiahindadega. Viimase kolme aasta jooksul on vedel- ja

gaasiliste kütuste hinnad sõltuvalt kütuse liigist kas langenud või püsinud ligikaudu samal

tasemel. Näiteks bensiini- ja diislikütuse jae- ja hulgimüügi hinnad on langenud tulenevalt

eelkõige nafta maailmaturu hinna langusest. Eelnõu koostaja ei ole esitanud informatsiooni

selle kohta, milliste kütuste hinnad on tõusnud.

Rahandusministeerium hindab eelnõuga kavandatud aktsiisilangetuste mõjusid järgmises

tabelis, seda suurima tarbimismahuga kütuste kohta. Juba 2026. aastal väheneks aktsiisi- ja

käibemaksu laekumine kokku 41 mln euro võrra aastas, mis kasvab veelgi.

Tabel 3. Eelnõu mõju suurima tarbimismahuga kütuste aktsiisi- ja käibemaksu laekumisele

aastatel 2025–2028 (mln €)

Diislikütus Bensiin Maagaas KOKKU (mln €)

2025 -9 -5 -1 -16

2026 -27 -10 -4 -41

2027 -50 -11 -8 -69

2028 -43 -13 -10 -66

2029 -46 -11 -10 -67

Eesti riigi kulutused on seoses julgeoleku tagamisega märkimisväärselt suurenenud. Kui

samaaegselt vähendada oluliselt kütuseaktsiisi laekumist, toob see vältimatult kaasa vajaduse

leida vähenevale aktsiisitulule katteallikas. Samuti tuleb arvestada, et aktsiis kütuse lõpphinna

vähendamise meetmena on limiteeritud mõjuga ja kohmakas.

Täiendavalt toome välja Kliimaministeeriumi sisendi. Eesti on võtnud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2023/1791/EL täitmise kohustuse, mis käsitleb energiatõhusust ja

kehtestanud Vabariigi Valituse määrusega energiasäästukohustuse jaotuskava. Eesti kogu

kumulatiivne energiasäästu eesmärk on 21 295 GWh. Eesmärgi täitmisel on arvesse võetud

ka eeldatav aktsiisi tõus perioodil 2025–2028.

Eestil on kumulatiivsest energiasäästust meetmetega kaetud 13 018 GWh ehk riik peab lisaks

leidma täiendavaid meetmeid ~8000 GWh jagu. Kliimaministeeriumi prognoos aktsiisi

mõjule oli saavutada säästuefekti kütuste tarbimise vähenemisest -1574 GWh. Tühistades

elektri- ja kütuseaktsiiside tõusu, siis prognoositav kaotus kumulatiivses säästus on 591 GWh,

moodustades 2% kumulatiivsest energiasäästu kohustusest. Arvestades et riigil on vaja leida

täiendavaid meetmeid kohustuse täitmiseks, ohustab iga tagasilöök eesmärkide saavutamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lauri Lelumees 5885 1404, [email protected]

Kadri Klaos 5885 1367, [email protected]