Meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kultuuriministeerium

[email protected]

Meediateenuste seaduse,

kriminaalmenetluse seadustiku ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku

muutmise seaduse eelnõu

Austatud proua minister

Kooskõlastame meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu alljärgnevate märkustega.

1. Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse meediateenuste seadust §-ga 16², mille kohaselt

avaliku sektori asutused peavad igal aastal elektrooniliselt ja kasutajasõbralikul viisil tegema

avalikult kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 lõikes 2 nimetatud

teabe.

1.1. Eelnõus puudub info aruandlusperioodi ja aruande esitamise tähtaja/tähtaegade kohta.

Sama info on puudu TTJA koostatava aruande kohta (lõige 3).

1.2. Nimetatud sätte rakendamisega seonduvalt tekib ka küsimus, et mis infot ja kas üldse

asutus peab avaldama. Eelnõu kohaselt on selleks Euroopa meediavabaduse määruse artikli

25 lõikes 2 nimetatud teave, kuid seletuskirja kohaselt hakkab Tarbijakaitse- ja Tehnilise

Järelevalve Amet (TTJA) saama RTK saldoandmike infosüsteemist infot kõigi avaliku sektori

asutuste maksete kohta, millega on ostetud riiklikku reklaami (v.a info kontsernide kohta,

kuhu saajad kuuluvad – meie täpsustus). RTK kogub valitsussektori üksustelt

makseandmikke, vt rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrus nr 105 „Avaliku sektori

finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ Lisa 9. Iga valitsussektorisse kuuluv isik esitab

saldoandmike infosüsteemi igakuuliselt, kus avaldatakse:

Makseandmiku vorm

Maksja

registri-

kood

Saaja

registri-

kood

Saaja

tehingu-

partneri

kood

Saaja

nimi

Kuu-

päev

Summa Konto-

klass

Tegevus-

ala

Kokkuleppel RTK-ga muudetakse nimetatud määrust ning kontoplaani luuakse uus kulukonto

„Meediakulud“ (seni kajastusid need kulud kontoklassis „Majandamiskulud) ning

Kultuuriministeerium peaks andma sisendi kontoplaani selgitustesse, mis juhul tuleb seda

Teie 17.04.2025 nr 1-11/467-1;

KUM/23-0728/-4K

Meie 12.05.2025 nr 1.1-11/1942-2

2

kulutust seaduse alusel sellel kontol kajastada. Selle konto maksed tuleb omakorda avaldada

eraldi makseandmikes (eraldi kontoklassina).

TTJA peab eelnõu § 16² lõike 3 kohaselt koostama asutuste avalikuks tehtud teabe kohta

aruande ja avalikustama oma veebilehel. Seega tekib küsimus, et kui TTJA saab saldoandmike

infosüsteemist andmed, v.a. kontsernide kohta ja avaldab need oma veebilehel, siis miks

asutus peab sellesama teabe tegema avalikult kättesaadavaks. See info saab olema

makseandmike avaandmetena olemas ja ilmselt TTJA ka eraldi aruannet koostama ei hakka.

Kokkuvõttes – eelnõu regulatsioon ja seletuskiri ei haaku omavahel.

1.3. Üheselt ei ole selge, mis on riiklik reklaam. Tulenevalt Euroopa meediavabaduse määruse

selgituspunktist 13 tuleks riiklikku reklaami üldiselt käsitada kui reklaami- või

enesetutvustustegevust, avalikke teadaandeid või teabekampaaniaid. Määruse artikli 2

punktist 19 tulenevalt on riiklik reklaam edendamise või eneseedendamise sõnumi või avaliku

teate või teabekampaania paigutamine, reklaam, avaldamine või levitamine meediateenuses

või digiplatvormil, tavaliselt makse või muu tasu eest. Seletuskirjas võiks sisalduda

näidisloetelu, mis peaks kuuluma riikliku reklaami alla. Tekkis näiteks küsimus, kas

riigiasutuse tööpakkumiskuulutus, mis avaldatakse digiplatvormil ja milles kiidetakse oma

asutust, on riiklik reklaam.

1.4. Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 kohaselt ei tule üldsusele kasutajasõbralikul

viisil kättesaadavaks teha ainult riiklikule reklaamile kulunud vahendid, vaid sama artikli

lõikest 1 tulenevalt ka eelnevalt riiklikule reklaamile planeeritavad vahendid ja sõlmitavad

tarne- või teenuse osutamise lepingud. Palume Kultuuriministeeriumil selgitada, kuidas

asutused seda peaksid rakendama.

2. Palume seletuskirja 7. peatükki täiendada eelnõu rakendamisega kaasnevate kulude suuruse

ning katteallika osas, silmas pidades erinevate valitsusasutuste (TTJA, RTK) kuuluvust

erinevate ministeeriumide alla, mis eeldab ka eelnevat kooskõlastust vastavate asutustega.

Juhul kui sellega ei ole arvestatud, siis juurde märkida, et „Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei

ole eelnõuga kaasnevate kuludega arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude

rahastamisvõimaluste üle arutatakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis

Rahandusministeeriumi poolt valitsusele koondatava info alusel. Juhul kui lisavahendeid ei

eraldata, tuleb kulud katta vastava valitsemisala eelarvest.“

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Marge Kaskpeit 5885 1423 [email protected]

Tuuli Levandi 5885 1487 [email protected]