Vastus selgitustaotlusele

From: Grete-Liis Kalev - AKI

Sent: Tuesday, May 13, 2025 4:50 PM

To: '[email protected]' <[email protected]>

Subject: RE: Päring

Tere!

Tänan kirja eest.

Selgitan esmalt, et Eestis kehtib Euroopa Liidu otsekohalduv õigusakt ehk isikuandmete

kaitse üldmäärus (IKÜM), mille ingliskeelne nimetus on General Data Protection Regulation

(GDPR). Lisaks on siseriiklikult erinevates seadustes norme, mis täpsustavad isikuandmete

töötlemise reegleid (näiteks isikuandmete kaitse seaduses), kuid peamised põhimõtted ning

reeglid tulenevad ikkagi IKÜM-st.

Täpsemalt Teie küsimuse juurde tulles, siis vastus seisneb eelkõige õiguslikus aluses.

Vestluste salvestamine on isikuandmete töötlemine, sest salvestusele jääb peale inimese

hääl. Igasugune isikuandmete töötlemine vajab õiguslikku alust, vastaselt juhul ei ole

töötlemine seaduslik (IKÜM artikkel 6 lõige 1). Seetõttu võib vestlusi salvestada üksnes juhul,

kui selleks on olemas õiguslik alus. Ilma õigusliku aluseta on võimalik vestlus salvestada

üksnes siis, kui seda tehakse isiklikuks otstarbeks. Isiklik otstarve tähendab seda, et

salvestist ei jagata kolmandate isikutega ning seda tehakse isiklike või koduste tegevuste

käigus ja seega väljaspool ametialast või äritegevust.

Teie puhul oleks tegemist ikkagi olukorraga, kus salvestis edastatakse kliendile, kes seejärel

veel ise kuulab vestlust üle ehk tegemist isikuandmete töötlemine toimub äritegevuse käigus.

Seega peate enne vestluste salvestamist hindama, kas Teil on esiteks õiguslik alus, et

vestlusi salvestada ning seejärel hiljem edastada kliendile. Mõlema tegevuse jaoks peab

olema õiguslik alus. Õiguslikku alust mina Teile ette öelda ei saa, selle peate ise kindlaks

määrama. Etteruttavalt selgitan, et õigustatud huvile kui õiguslikule alusele tuginemine

eeldab õiguslikku analüüsi läbiviimist. Õigustatud huvi kohta saate täpsemalt lugeda siit:

Õigustatud huvi | Andmekaitse Inspektsioon.

Lisaks on oluline meeles hoida, et ka töötaja, kelle vestlust klient soovib salvestada, on õigus

privaatsusele. See tähendab, et lisaks õiguslikule alusele peab enne salvestamist

vestluskaaslast teavitama, et salvestus toimub. Salaja vestluse salvestamine ning hiljem

kolmandatele isikutele avaldamine ei ole lubatud, mh toimub vestluse salvestamise käigus ka

töötaja töökohustuste kontrollimine. Salaja vestluse salvestamine kooskõlas IKÜM artiklist 5

lõikest 1 punktist a tuleneva läbipaistvuse põhimõttega. Tööandjal on õigus kontrollida

töökohustuste täitmist, kuid seda tuleb teha austades töötaja privaatsust ja viisil, mis ei riku

töötaja põhiõigusi (töölepingu seadus § 28 lõige 2 punkt 11). Seega peab ka tööandjal olema

õiguslik alus, et töödelda töötajate isikuandmeid sellisel viisil. Sarnastes olukordades on

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) varasemalt leidnud, et tööandjal ei ole õigustatud huvi

kontrollida salvestiste abil testostude tegemist ehk töötaja õigus privaatsusele on kaalukam,

kui tööandja huvi kontrollida töökohustuste täitmist.

Täiendavalt täpsustan, et enne isikuandmete töötlemist peate hindama, kas isikuandmete

töötlemine sellisel viisil on vajalik ja eesmärgipärane. See tähendab, et isikuandmete

töötlemiseks peab olema selge, konkreetne ja õiguspärane eesmärk. Algsest erineval

eesmärgil ei ole isikuandmete töötlemine lubatud. Seega peate selgeks tegema, mis on

testostude vestluste salvestamise eesmärk ning kas seda oleks võimalik saavutada ka ilma

salvestist tegemata.

Mis puudutab sanktsioone, siis igasugune isikuandmete töötlemine ilma õigusliku aluseta on

ebaseaduslik. Andmekaitse Inspektsioonil on isikuandmete kaitse seaduse § 56 lõike 3

punkti 8 alusel õigus algatada kaebuse või omal algatusel järelevalvemenetlus. Samuti on

AKI-l õigus isikuandmete kaitse seaduse § 56 lõike 2 punkti 3 alusel õigus algatada

väärteomenetlus, kui on rikutud isikuandmete kaitse seaduse või IKÜM-s sätestatud nõudeid.

Näiteks, väärteomenetluse algatamisel isikuandmete kaitse seaduse § 65 alusel on

isikuandmete töötlemise põhimõtete rikkumise trahvi ülemmäär 20 000 000 eurot või

juriidilise isiku puhul kuni 4 protsenti tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest aastasest

kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.

Kokkuvõtlikult rõhutan, et õigus isikuandmete kaitsele osa on inimese põhiõigusest eraelu

puutumatusele, mis tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26. Seetõttu tuleks suhtuda

tõsiselt isikuandmete kaitse reeglitesse, st enne tegevuse alustamist tagada, et selleks on

olemas õiguslik alus ja õiguspärane eesmärk. Läbipaistev ja õiguspärane isikuandmete

töötlemine on osa ettevõtte mainest. Soovitan võtta ühendust mõne õigusnõustajaga, kes

aitaks tagada tegevuse õiguspärasuse ja teha kindlaks, kas selliseks andmetöötluseks on

sobivat õiguslikku alust.

Loodan, et vastusest on abi.

Lugupidamisega

Grete-Liis Kalev

Jurist

[email protected]

627 4138

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti

LinkedIn | YouTube