Märgukiri

Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Ahtri 4, Tallinn EE-10151, Eesti T. +372 640 7170 [email protected] ellex.legal

Reg. 10344152 VAT EE100101799

Ants Nõmper T. +372 517 7763 [email protected]

Terviseamet

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn

[email protected]

13.05.2025

DNo. H728

Esteetilise meditsiini teenuse teostamine

Ellex Raidla Advokaadibüroo esindab Eesti Oftalmoloogide Seltsi (edaspidi "EOS"), kelle nimel ja ülesandel

edastame alljärgneva pöördumise.

I. Asjaolud ja sissejuhatus

Terviseamet esitab avalikul veebilehel 1 (edaspidi veebilehekülg”) teavet, mille kohaselt osutatakse

esteetilistel eesmärkidel teostatavaid protseduure eelkõige plastika- ja rekonstruktiivkirurgia ning

dermatoveneroloogia teenuse osutamise raames. EOS on seisukohal, et esteetilised meditsiini protseduurid

(edaspidi ka kui esteetiline meditsiini teenus”) kuuluvad tervishoiuteenusena ka oftalmoloogia eriala

valdkonda. EOS esitab alljärgnevalt põhjendused oma seisukoha kohta.

II. Põhjendused

TTKS § 40 lg 1 näeb ette, et tervishoiuteenust (sh eriarstiabi) võib osutada üksnes vastava tegevusloa

olemasolul. Eriarstiabi on vastavalt TTKS § 20 lg-le 1 üks tervishoiuteenuse alaliik. TTKS § 20 lg 1 sätestab,

et eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja

temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. TTKS § 20 lg 3 alusel vastu võetud sotsiaalministri 28.11.2001

määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu (edaspidi „määrus nr 110 ) §-s 3 on

sätestatud eriarstiabi erialad ning §-s 31 eriarstide erialade lisapädevused. Määruses nr 110 on loetletud

mitmed eriarstiabi erialad, kuid selles ei ole täpsustatud, milliseid tegevusvaldkondi täpselt iga eriala hõlmab.

Samuti ei ole teistes õigusaktides seda reguleeritud.

Alates 15.08.2019. a kehtiva Euroopa esteetilise meditsiini teenuse standardi (EVS-EN

16844:2017+A2:2019, edaspidi „esteetilise meditsiini teenuse standard ) järgi tohib esteetilisi

meditsiinilisi protseduure, mille puhul tungitakse protseduuri käigus naha sarvkihist sügavamale või millel on

sarvkihist kaugemale ulatuv bioloogiline mõju (nii vahendeid või seadmeid kasutades kui ka mitte kasutades),

1 Täpsemalt on esitatud Terviseameti veebilehekülje https://www.terviseamet.ee/tervishoiukorraldus/tervishoiutootajale/tegevusload

alajaos Esteetilised meditsiinilised protseduurid”, et „ambulatoorne esteetiline mittekirurgiline protseduur on üks osa ambulatoorse

plastika- ja rekonstruktiivkirurgia või ambulatoorse dermatoveneroloogia eriala pädevusest ja esteetilised mittekirurgilised protseduurid

on üks osa nimetatud erialade protseduuridest .

2

teostada ainult tervishoiutöötaja.2 Sellest järelduvalt võivad oftalmoloogid teostada esteetilisi meditsiinilisi

protseduure tingimusel, et nad on (i) tervishoiutöötajad ning protseduuri teostamine kuulub nende (ii)

pädevusse ja (iii) väljaõppesse. EOS on seisukohal, et praegusel juhul on kõik eeltoodud tingimused ka

täidetud ning esteetilised meditsiinilised protseduurid kuuluvad ka oftalmoloogia valdkonda määruse nr 110

§ 3 p 15 tähenduses.

Oftalmoloogide näol on tegemist tervishoiutöötajatega TTKS § 3 lg 1 tähenduses. Samuti kuulub ka

esteetiliste meditsiini protseduuride teostamine oftalmoloogide (sh nii oftalmoloogide kui ka okuloplastiliste

kirurgide, edaspidi koos ka kui oftalmoloog(id)”) pädevusse ja on osa nende väljaõppest.

A. Esteetilised meditsiini teenused kuuluvad oftalmoloogide pädevusse, sh need on osa

tavapärasest praktikast

Osad oftalmoloogid spetsialiseeruvad okuloplastikale, mis hõlmab silmalaugude ja näopiirkonna kirurgiat (sh

esteetilisi ja rekonstruktiivseid protseduure). Okuloplastika kuulub oftalmoloogia eriala alla ning seda

praktiseerivad oftalmoloogid, kellel on spetsiaalne väljaõpe. Lisaks okuloplastikale puutuvad oftalmoloogid

igapäevaselt kokku ka oftalmoonkoloogia, neurooftalmoloogia ja straboloogiaga. Näiteks

neurooftalmoloogias kasutatakse botuliintoksiini strabismi ning blefarospasmi raviks, samuti

hemifatsiaalspasmi leevendamiseks. 3 Need on selgelt oftalmoloogide igapäevase tööga seotud ning

eeltoodut võib käsitleda seega ka silma- ja silmamanuste ravina, mis kuulub oftalmoloogia valdkonna alla.

Oftalmoloogid tegelevad ka selliste meditsiiniliste protseduuridega, mida näeb ette esteetilise meditsiini

teenuse standard. Sarnaselt eelnevalt selgitatule, tohib esteetilise meditsiini teenuse standardi järgi teostada

tervishoiutöötaja selliseid esteetilisi meditsiinilisi protseduure, mille puhul tungitakse protseduuri käigus naha

sarvkihist sügavamale või millel on sarvkihist kaugemale ulatuv bioloogiline mõju. Oftalmoloogide

igapäevane töö hõlmab süste mitte ainult silmaümbruse nahapiirkonda, vaid ka silma enda sisse.

Oftalmoloogidel on pädevus ravimite ja implantaatide manustamiseks silma piirkonnas. Samuti on

oftalmoloogidel oskused ravimite manustamiseks näo- ja kaelapiirkonnas nii intra-, trans- ja subkutaanselt

kui ka periostaalselt.4

Oluline on seejuures märkida, et oftalmoloogid tegelevad sageli ka esteetiliste protseduuride nn

komplikatsioonide parandamisega. Nende hulka kuuluvad näiteks valesti tehtud täitesüstide eemaldamine,

mis on kogunenud silmapiirkonda või põhjustanud tüsistusi. Need on oftalmoloogilise pädevuse piiridesse

jäävad tegevused, mis ilmestavad selgelt, et oftalmoloogil on piisav pädevus esteetiliste protseduuride

teostamiseks.

Ka mitmed teadusväljaanded rõhutavad oftalmoloogide anatoomilisi teadmisi ja kirurgilist kogemust ning

nende olulisust esteetiliste meditsiini teenuste osutamise juures. Oftalmoloogidel on mitmekülgne

anatoomiline ja kirurgiline kompetents silmaümbruse piirkonnas. Ka erialakirjandusväljaandes tuuakse esile,

et oftalmoloogidel on pädevus täitesüstide ja botuliinitoksiini süstide teostamiseks, kuna neil on süvitsi

teadmised näopiirkonna anatoomiast.5 Täpsemalt käsitletakse viidatud väljaandes detailselt täitesüstide (sh

hüaluroonhappe) ja botuliintoksiini kasutamist esteetilistel eesmärkidel silmaümbruse piirkonnas, rõhutades,

2 15.08.2019 jõustunud esteetilise meditsiini teenuse standard on kättesaadav: https://www.evs.ee/et/evs-en-16844-2017-a2-2019- consolidated. 3 Vt nt Ravimiregistris kättesaadavat ravimi omaduste kokkuvõtet botuliintoksiini kohta: https://www.ravimiregister.ee/Data/SPC/SPC_1009426.pdf. 4 Vt selle kohta nt Tartu Ülikooli residentuuri programm oftalmoloogia erialal, p 2.1.1. Kättesaadav: https://meditsiiniteadused.ut.ee/sites/default/files/2025-03/Oftalmoloogia_residentuuriprogramm_2025.pdf. 5 Patipa, M. American Academy of Ophthalmology: Basic and Clinical Science Course. Section 7: Orbit, Eyelids, and Lacrimal System.

American Academy of Ophthalmology, 2022.

3

et nende teostamine nõuab põhjalikke anatoomilisi teadmisi ja kirurgilist kogemust – omadusi, mida

oftalmoloogid omavad.6

Lisaks on mujal teaduskirjanduses käsitletud täitesüstide kasutamist osana oftalmoloogide, sealhulgas

okuloplastiliste kirurgide, igapäevasest praktikast. Täitesüstid ei täida üksnes esteetilist eesmärki, vaid on

saanud oluliseks töövahendiks ka nn rekonstruktiivses meditsiinis, näiteks silmalaugude deformatsioonide

korrigeerimisel või traumajärgsete kudede defektide taastamisel.7 Samuti on välja toodud, et okuloplastikale

spetsialiseerunud oftalmoloogidel on süvitsi teadmised näopiirkonna anatoomiast ja

veresoontevõrgustikust.8 Eelnevast järeldub, et oftalmoloogid puutuvad igapäevaselt kokku ülesannetega,

mis sisu ja tehnika poolest on tihedalt seotud esteetilise meditsiini teenustega. Järelikult on ka

oftalmoloogidel olemas vajalik pädevus ja praktiline kogemus esteetiliste meditsiini teenuste osutamiseks.

Kokkuvõetult toetab teaduskirjandus ning ka eelnev analüüs seisukohta, et oftalmoloogidel on pädevus

esteetiliste meditsiini teenuste teostamiseks.

B. Oftalmoloogid on läbinud esteetiliste meditsiini teenuste teostamise jaoks vajamineva väljaõppe

Oftalmoloogide ja silmakirurgia residentuuri õppekava annab nii teoreetilised teadmised kui ka praktilised

oskused, mis on vajalikud esteetilise meditsiini protseduuride teostamiseks.9 Oftalmoloogid läbivad esmalt

nelja-aastase üldoftalmoloogia residentuuri, millele on võimalik lisada kahe aasta pikkune spetsialiseerumine

silmakirurgiale.10 Mõlemas residentuuris on kohustuslikud osad, mis hõlmavad muuhulgas okuloplastilist

kirurgiat, oftalmoonkoloogiat, neurooftalmoloogiat ja straboloogiat. Eeltoodu näitab, et Tartu Ülikoolis

pakutav väljaõpe annab oftalmoloogidele süvendatud teadmised näo (sh silmaümbruse piirkonna)

anatoomiast ning mikrokirurgilistest tehnikatest, mida esteetilises meditsiinis rakendatakse.

Täpsemalt nähtub seega nii oftalmoloogia kui ka koos kõrvaleriala silmakirurgiaga õppekavadest, et

residentuuri õppekava praktiliste oskuste osa hõlmab mitmeid valdkondi, mis on otseselt seotud esteetiliste

protseduuridega. Residentidel kujunevad välja oskused, mis hõlmavad okuloplastilist kirurgiat, sealhulgas

blefaroplastikat ja muid silmalaugude korrigeerivaid protseduure. Lisaks praktilisele osale sisaldab õppekava

ka teoreetilist ettevalmistust silmaümbruse anatoomiast, protseduuride näidustustest ja tüsistuste

käsitlemisest, tagades seeläbi oftalmoloogidele vajalikud teadmised esteetiliste protseduuride teostamiseks.

Ka Tartu Ülikooli varasemad oftalmoloogia õppekavad on sisaldanud praktilisi oskusi, mis on seotud

esteetiliste protseduuridega, eriti okuloplastilise kirurgiaga. Näiteks nii 2011/2012 kui ka 2019/2020

õppeaasta oftalmoloogia residentuuri õppekavast ilmneb, et õppekava läbinute praktiline väljaõpe hõlmas

silmalaugude plastikat, pisarateede kirurgiat ja orbitakirurgiat. Nimetatud valdkonnad on tihedalt seotud

esteetiliste protseduuridega (blefaroplastika jms). Seega näitab see, et ka varasemates õppekavades on

oftalmoloogidele antud vajaminev väljaõpe esteetiliste protseduuride teostamiseks.11

6 Patipa, M. American Academy of Ophthalmology: Basic and Clinical Science Course. Section 7: Orbit, Eyelids, and Lacrimal System.

American Academy of Ophthalmology, 2022. 7 Bhattacharjee, K., Goel, S. jt. The Cosmetic Use of Injectables in Oculoplasty. Oculoplastic Surgery. Springer, 2020. Kättesaadav:

https://doi.org/10.1007/978-3-030-36934-7_18. 8 Meer E., Lopez J. jt. The role of oculoplastic surgeons in minimally invasive cosmetic injectables. Current opinion in ophthalmology.

Wolters Kluwer Health, 2024. Kättesaadav: https://journals.lww.com/co-

ophthalmology/abstract/2024/09000/the_role_of_oculoplastic_surgeons_in_minimally.8.aspx. 9 Vt Tartu Ülikooli residentuuri programm oftalmoloogia erialal (2025/2026). Kättesaadav:

https://meditsiiniteadused.ut.ee/sites/default/files/2025-03/Oftalmoloogia_residentuuriprogramm_2025.pdf. 10 Vt Tartu Ülikooli residentuuri programm oftalmoloogia erialal silmakirurgia kõrvalerialaga (2025/2026). Kättesaadav:

https://meditsiiniteadused.ut.ee/sites/default/files/2025-03/Oftalmoloogia_k%C3%B5rvalerialaga_residentuuriprogramm_2025.pdf. 11 Tartu Ülikooli residentuuri õppekava oftalmoloogia erialal (2019/2020), p 22. Kättesaadav:

https://meditsiiniteadused.ut.ee/sites/default/files/2022-01/oftalmoloogia_residentuuriprogramm.pdf ja õppekava oftalmoloogia erialal

(2011/2012), p 22. Kättesaadav: https://meditsiiniteadused.ut.ee/sites/default/files/2022-

01/oftalmoloogiaresidentuuriprogramm2011.pdf.

4

Kohtupraktikas on esteetilise meditsiini protseduuride teostamise hindamisel viidatud samamoodi esteetilise

meditsiini teenuste standardile EVS-EN 16844:2017+A1:2018 12 , mis sätestab, et esteetilise meditsiini

protseduure (nt täitesüste, mesoteraapiat ja mikronõelumist) võivad teostada üksnes arstid, kes on saanud

vastava väljaõppe.13 Kuigi viidatud esteetilise meditsiini teenuse standard enam käesoleval hetkel ei kehti

ning on alates 2019. aastast asendatud uue esteetilise meditsiini teenuse standardiga, siis ka uus esteetilise

meditsiini teenuse standard sisaldab samasugust põhimõtet.14

Arvestades oftalmoloogia ja silmakirurgia residentuuride õppekavasid, on ilmne, et oftalmoloogid saavad

väljaõppe protseduurideks, mis on seotud mitmete esteetiliste protseduuridega. Seega tagab juba

residentuuri õppekava oftalmoloogidele vajaliku väljaõppe. Sellest järelduvalt võivad oftalmoloogid ka

õiguspäraselt teostada esteetilise meditsiini protseduure.

Rahvusvaheline praktika. Lisaks sellele, et esteetilised meditsiini teenused kuuluvad silmnähtavalt

oftalmoloogide pädevusse eelnevatel põhjustel, näitab seda ka rahvusvaheline praktika. Näiteks

oftalmoloogidel, kes on saanud vastava väljaõppe, on õigustatud teostada ka esteetilisi protseduure nt

Euroopa oftalmoloogilise plastilise ja rekonstruktiivse kirurgia seltsi tegevusest nähtuvalt (ingl European

Society of Ophthalmic Plastic and Reconstructive Surgery). Euroopa oftalmoloogilise plastilise ja

rekonstruktiivse kirurgia selts korraldab mh koolitusi ja konverentse, kus käsitletakse näopiirkonna kirurgia

erinevaid aspekte, sealhulgas esteetilisi protseduure, mis viitab sellele, et nad toetavad vastava väljaõppe

saanud silmaarstide pädevust selliste protseduuride teostamisel ning panustavad omakorda jätkuvasse

väljaõppesse. 15

Kokkuvõtteks, TTKS ning määruse nr 110 koosmõjus on esteetiliste mittekirurgiliste meditsiiniliste

protseduuride osutamine tervishoiuteenus, mida võivad teostada ainult vastavat tegevusluba omavad

teenuse osutajad. Teenust osutav ettevõte peab omama Terviseameti poolt väljastatud eriarstiabi

tegevusluba. Väljastatud eriarstiabi tegevusluba võimaldab osutada ka esteetilise meditsiini teenust. Lisaks

peab tervishoiutöötaja olema registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris. Sellest ega ka ühestki teisest

kehtivast õigusaktist ei tulene aga konkreetsed tegevusvaldkonnad, mis keelaksid ära esteetiliste meditsiini

protseduuride osutamise oftalmoloogide poolt. Seisukohta, et esteetilised meditsiini protseduurid kuuluvad

ka oftalmoloogide eriala valdkonda, toetavad nii tavapärased oftalmoloogide tavad, oftalmoloogidele

residentuuris pakutav väljaõpe kui ka rahvusvaheline praktika.

Eeltoodust tulenevalt palume eemaldada Terviseameti veebileheküljel olev ebaõige informatsioon,

mille kohaselt osutatakse esteetilistel eesmärkidel teostatavaid protseduure eelkõige plastika- ja

rekonstruktiivkirurgia ning dermatoveneroloogia teenuse osutamise raames ja täiendada loetelu ka

oftalmoloogide eriala valdkonnaga.

Austusega

/digitaalselt allkirjastatud/

Ants Nõmper

vandeadvokaat

12 Kättesaadav: https://www.evs.ee/et/evs-en-16844-2017-a1-2018-consolidated. 13 Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-19-2303, p 12.2. 14 Kättesaadav: https://www.evs.ee/et/evs-en-16844-2017-a2-2019-consolidated. 15 Vt nt: https://www.esoprs.eu/.

Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Ahtri 4, Tallinn EE-10151, Eesti T. +372 640 7170 [email protected] ellex.legal

Reg. 10344152 VAT EE100101799

Ants Nõmper T. +372 517 7763 [email protected]

Terviseamet

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn

[email protected]

13.05.2025

DNo. H728

Esteetilise meditsiini teenuse teostamine

Ellex Raidla Advokaadibüroo esindab Eesti Oftalmoloogide Seltsi (edaspidi "EOS"), kelle nimel ja ülesandel

edastame alljärgneva pöördumise.

I. Asjaolud ja sissejuhatus

Terviseamet esitab avalikul veebilehel 1 (edaspidi veebilehekülg”) teavet, mille kohaselt osutatakse

esteetilistel eesmärkidel teostatavaid protseduure eelkõige plastika- ja rekonstruktiivkirurgia ning

dermatoveneroloogia teenuse osutamise raames. EOS on seisukohal, et esteetilised meditsiini protseduurid

(edaspidi ka kui esteetiline meditsiini teenus”) kuuluvad tervishoiuteenusena ka oftalmoloogia eriala

valdkonda. EOS esitab alljärgnevalt põhjendused oma seisukoha kohta.

II. Põhjendused

TTKS § 40 lg 1 näeb ette, et tervishoiuteenust (sh eriarstiabi) võib osutada üksnes vastava tegevusloa

olemasolul. Eriarstiabi on vastavalt TTKS § 20 lg-le 1 üks tervishoiuteenuse alaliik. TTKS § 20 lg 1 sätestab,

et eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja

temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. TTKS § 20 lg 3 alusel vastu võetud sotsiaalministri 28.11.2001

määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu (edaspidi „määrus nr 110 ) §-s 3 on

sätestatud eriarstiabi erialad ning §-s 31 eriarstide erialade lisapädevused. Määruses nr 110 on loetletud

mitmed eriarstiabi erialad, kuid selles ei ole täpsustatud, milliseid tegevusvaldkondi täpselt iga eriala hõlmab.

Samuti ei ole teistes õigusaktides seda reguleeritud.

Alates 15.08.2019. a kehtiva Euroopa esteetilise meditsiini teenuse standardi (EVS-EN

16844:2017+A2:2019, edaspidi „esteetilise meditsiini teenuse standard ) järgi tohib esteetilisi

meditsiinilisi protseduure, mille puhul tungitakse protseduuri käigus naha sarvkihist sügavamale või millel on

sarvkihist kaugemale ulatuv bioloogiline mõju (nii vahendeid või seadmeid kasutades kui ka mitte kasutades),

1 Täpsemalt on esitatud Terviseameti veebilehekülje https://www.terviseamet.ee/tervishoiukorraldus/tervishoiutootajale/tegevusload

alajaos Esteetilised meditsiinilised protseduurid”, et „ambulatoorne esteetiline mittekirurgiline protseduur on üks osa ambulatoorse

plastika- ja rekonstruktiivkirurgia või ambulatoorse dermatoveneroloogia eriala pädevusest ja esteetilised mittekirurgilised protseduurid

on üks osa nimetatud erialade protseduuridest .

2

teostada ainult tervishoiutöötaja.2 Sellest järelduvalt võivad oftalmoloogid teostada esteetilisi meditsiinilisi

protseduure tingimusel, et nad on (i) tervishoiutöötajad ning protseduuri teostamine kuulub nende (ii)

pädevusse ja (iii) väljaõppesse. EOS on seisukohal, et praegusel juhul on kõik eeltoodud tingimused ka

täidetud ning esteetilised meditsiinilised protseduurid kuuluvad ka oftalmoloogia valdkonda määruse nr 110

§ 3 p 15 tähenduses.

Oftalmoloogide näol on tegemist tervishoiutöötajatega TTKS § 3 lg 1 tähenduses. Samuti kuulub ka

esteetiliste meditsiini protseduuride teostamine oftalmoloogide (sh nii oftalmoloogide kui ka okuloplastiliste

kirurgide, edaspidi koos ka kui oftalmoloog(id)”) pädevusse ja on osa nende väljaõppest.

A. Esteetilised meditsiini teenused kuuluvad oftalmoloogide pädevusse, sh need on osa

tavapärasest praktikast

Osad oftalmoloogid spetsialiseeruvad okuloplastikale, mis hõlmab silmalaugude ja näopiirkonna kirurgiat (sh

esteetilisi ja rekonstruktiivseid protseduure). Okuloplastika kuulub oftalmoloogia eriala alla ning seda

praktiseerivad oftalmoloogid, kellel on spetsiaalne väljaõpe. Lisaks okuloplastikale puutuvad oftalmoloogid

igapäevaselt kokku ka oftalmoonkoloogia, neurooftalmoloogia ja straboloogiaga. Näiteks

neurooftalmoloogias kasutatakse botuliintoksiini strabismi ning blefarospasmi raviks, samuti

hemifatsiaalspasmi leevendamiseks. 3 Need on selgelt oftalmoloogide igapäevase tööga seotud ning

eeltoodut võib käsitleda seega ka silma- ja silmamanuste ravina, mis kuulub oftalmoloogia valdkonna alla.

Oftalmoloogid tegelevad ka selliste meditsiiniliste protseduuridega, mida näeb ette esteetilise meditsiini

teenuse standard. Sarnaselt eelnevalt selgitatule, tohib esteetilise meditsiini teenuse standardi järgi teostada

tervishoiutöötaja selliseid esteetilisi meditsiinilisi protseduure, mille puhul tungitakse protseduuri käigus naha

sarvkihist sügavamale või millel on sarvkihist kaugemale ulatuv bioloogiline mõju. Oftalmoloogide

igapäevane töö hõlmab süste mitte ainult silmaümbruse nahapiirkonda, vaid ka silma enda sisse.

Oftalmoloogidel on pädevus ravimite ja implantaatide manustamiseks silma piirkonnas. Samuti on

oftalmoloogidel oskused ravimite manustamiseks näo- ja kaelapiirkonnas nii intra-, trans- ja subkutaanselt

kui ka periostaalselt.4

Oluline on seejuures märkida, et oftalmoloogid tegelevad sageli ka esteetiliste protseduuride nn

komplikatsioonide parandamisega. Nende hulka kuuluvad näiteks valesti tehtud täitesüstide eemaldamine,

mis on kogunenud silmapiirkonda või põhjustanud tüsistusi. Need on oftalmoloogilise pädevuse piiridesse

jäävad tegevused, mis ilmestavad selgelt, et oftalmoloogil on piisav pädevus esteetiliste protseduuride

teostamiseks.

Ka mitmed teadusväljaanded rõhutavad oftalmoloogide anatoomilisi teadmisi ja kirurgilist kogemust ning

nende olulisust esteetiliste meditsiini teenuste osutamise juures. Oftalmoloogidel on mitmekülgne

anatoomiline ja kirurgiline kompetents silmaümbruse piirkonnas. Ka erialakirjandusväljaandes tuuakse esile,

et oftalmoloogidel on pädevus täitesüstide ja botuliinitoksiini süstide teostamiseks, kuna neil on süvitsi

teadmised näopiirkonna anatoomiast.5 Täpsemalt käsitletakse viidatud väljaandes detailselt täitesüstide (sh

hüaluroonhappe) ja botuliintoksiini kasutamist esteetilistel eesmärkidel silmaümbruse piirkonnas, rõhutades,

2 15.08.2019 jõustunud esteetilise meditsiini teenuse standard on kättesaadav: https://www.evs.ee/et/evs-en-16844-2017-a2-2019- consolidated. 3 Vt nt Ravimiregistris kättesaadavat ravimi omaduste kokkuvõtet botuliintoksiini kohta: https://www.ravimiregister.ee/Data/SPC/SPC_1009426.pdf. 4 Vt selle kohta nt Tartu Ülikooli residentuuri programm oftalmoloogia erialal, p 2.1.1. Kättesaadav: https://meditsiiniteadused.ut.ee/sites/default/files/2025-03/Oftalmoloogia_residentuuriprogramm_2025.pdf. 5 Patipa, M. American Academy of Ophthalmology: Basic and Clinical Science Course. Section 7: Orbit, Eyelids, and Lacrimal System.

American Academy of Ophthalmology, 2022.

3

et nende teostamine nõuab põhjalikke anatoomilisi teadmisi ja kirurgilist kogemust – omadusi, mida

oftalmoloogid omavad.6

Lisaks on mujal teaduskirjanduses käsitletud täitesüstide kasutamist osana oftalmoloogide, sealhulgas

okuloplastiliste kirurgide, igapäevasest praktikast. Täitesüstid ei täida üksnes esteetilist eesmärki, vaid on

saanud oluliseks töövahendiks ka nn rekonstruktiivses meditsiinis, näiteks silmalaugude deformatsioonide

korrigeerimisel või traumajärgsete kudede defektide taastamisel.7 Samuti on välja toodud, et okuloplastikale

spetsialiseerunud oftalmoloogidel on süvitsi teadmised näopiirkonna anatoomiast ja

veresoontevõrgustikust.8 Eelnevast järeldub, et oftalmoloogid puutuvad igapäevaselt kokku ülesannetega,

mis sisu ja tehnika poolest on tihedalt seotud esteetilise meditsiini teenustega. Järelikult on ka

oftalmoloogidel olemas vajalik pädevus ja praktiline kogemus esteetiliste meditsiini teenuste osutamiseks.

Kokkuvõetult toetab teaduskirjandus ning ka eelnev analüüs seisukohta, et oftalmoloogidel on pädevus

esteetiliste meditsiini teenuste teostamiseks.

B. Oftalmoloogid on läbinud esteetiliste meditsiini teenuste teostamise jaoks vajamineva väljaõppe

Oftalmoloogide ja silmakirurgia residentuuri õppekava annab nii teoreetilised teadmised kui ka praktilised

oskused, mis on vajalikud esteetilise meditsiini protseduuride teostamiseks.9 Oftalmoloogid läbivad esmalt

nelja-aastase üldoftalmoloogia residentuuri, millele on võimalik lisada kahe aasta pikkune spetsialiseerumine

silmakirurgiale.10 Mõlemas residentuuris on kohustuslikud osad, mis hõlmavad muuhulgas okuloplastilist

kirurgiat, oftalmoonkoloogiat, neurooftalmoloogiat ja straboloogiat. Eeltoodu näitab, et Tartu Ülikoolis

pakutav väljaõpe annab oftalmoloogidele süvendatud teadmised näo (sh silmaümbruse piirkonna)

anatoomiast ning mikrokirurgilistest tehnikatest, mida esteetilises meditsiinis rakendatakse.

Täpsemalt nähtub seega nii oftalmoloogia kui ka koos kõrvaleriala silmakirurgiaga õppekavadest, et

residentuuri õppekava praktiliste oskuste osa hõlmab mitmeid valdkondi, mis on otseselt seotud esteetiliste

protseduuridega. Residentidel kujunevad välja oskused, mis hõlmavad okuloplastilist kirurgiat, sealhulgas

blefaroplastikat ja muid silmalaugude korrigeerivaid protseduure. Lisaks praktilisele osale sisaldab õppekava

ka teoreetilist ettevalmistust silmaümbruse anatoomiast, protseduuride näidustustest ja tüsistuste

käsitlemisest, tagades seeläbi oftalmoloogidele vajalikud teadmised esteetiliste protseduuride teostamiseks.

Ka Tartu Ülikooli varasemad oftalmoloogia õppekavad on sisaldanud praktilisi oskusi, mis on seotud

esteetiliste protseduuridega, eriti okuloplastilise kirurgiaga. Näiteks nii 2011/2012 kui ka 2019/2020

õppeaasta oftalmoloogia residentuuri õppekavast ilmneb, et õppekava läbinute praktiline väljaõpe hõlmas

silmalaugude plastikat, pisarateede kirurgiat ja orbitakirurgiat. Nimetatud valdkonnad on tihedalt seotud

esteetiliste protseduuridega (blefaroplastika jms). Seega näitab see, et ka varasemates õppekavades on

oftalmoloogidele antud vajaminev väljaõpe esteetiliste protseduuride teostamiseks.11

6 Patipa, M. American Academy of Ophthalmology: Basic and Clinical Science Course. Section 7: Orbit, Eyelids, and Lacrimal System.

American Academy of Ophthalmology, 2022. 7 Bhattacharjee, K., Goel, S. jt. The Cosmetic Use of Injectables in Oculoplasty. Oculoplastic Surgery. Springer, 2020. Kättesaadav:

https://doi.org/10.1007/978-3-030-36934-7_18. 8 Meer E., Lopez J. jt. The role of oculoplastic surgeons in minimally invasive cosmetic injectables. Current opinion in ophthalmology.

Wolters Kluwer Health, 2024. Kättesaadav: https://journals.lww.com/co-

ophthalmology/abstract/2024/09000/the_role_of_oculoplastic_surgeons_in_minimally.8.aspx. 9 Vt Tartu Ülikooli residentuuri programm oftalmoloogia erialal (2025/2026). Kättesaadav:

https://meditsiiniteadused.ut.ee/sites/default/files/2025-03/Oftalmoloogia_residentuuriprogramm_2025.pdf. 10 Vt Tartu Ülikooli residentuuri programm oftalmoloogia erialal silmakirurgia kõrvalerialaga (2025/2026). Kättesaadav:

https://meditsiiniteadused.ut.ee/sites/default/files/2025-03/Oftalmoloogia_k%C3%B5rvalerialaga_residentuuriprogramm_2025.pdf. 11 Tartu Ülikooli residentuuri õppekava oftalmoloogia erialal (2019/2020), p 22. Kättesaadav:

https://meditsiiniteadused.ut.ee/sites/default/files/2022-01/oftalmoloogia_residentuuriprogramm.pdf ja õppekava oftalmoloogia erialal

(2011/2012), p 22. Kättesaadav: https://meditsiiniteadused.ut.ee/sites/default/files/2022-

01/oftalmoloogiaresidentuuriprogramm2011.pdf.

4

Kohtupraktikas on esteetilise meditsiini protseduuride teostamise hindamisel viidatud samamoodi esteetilise

meditsiini teenuste standardile EVS-EN 16844:2017+A1:2018 12 , mis sätestab, et esteetilise meditsiini

protseduure (nt täitesüste, mesoteraapiat ja mikronõelumist) võivad teostada üksnes arstid, kes on saanud

vastava väljaõppe.13 Kuigi viidatud esteetilise meditsiini teenuse standard enam käesoleval hetkel ei kehti

ning on alates 2019. aastast asendatud uue esteetilise meditsiini teenuse standardiga, siis ka uus esteetilise

meditsiini teenuse standard sisaldab samasugust põhimõtet.14

Arvestades oftalmoloogia ja silmakirurgia residentuuride õppekavasid, on ilmne, et oftalmoloogid saavad

väljaõppe protseduurideks, mis on seotud mitmete esteetiliste protseduuridega. Seega tagab juba

residentuuri õppekava oftalmoloogidele vajaliku väljaõppe. Sellest järelduvalt võivad oftalmoloogid ka

õiguspäraselt teostada esteetilise meditsiini protseduure.

Rahvusvaheline praktika. Lisaks sellele, et esteetilised meditsiini teenused kuuluvad silmnähtavalt

oftalmoloogide pädevusse eelnevatel põhjustel, näitab seda ka rahvusvaheline praktika. Näiteks

oftalmoloogidel, kes on saanud vastava väljaõppe, on õigustatud teostada ka esteetilisi protseduure nt

Euroopa oftalmoloogilise plastilise ja rekonstruktiivse kirurgia seltsi tegevusest nähtuvalt (ingl European

Society of Ophthalmic Plastic and Reconstructive Surgery). Euroopa oftalmoloogilise plastilise ja

rekonstruktiivse kirurgia selts korraldab mh koolitusi ja konverentse, kus käsitletakse näopiirkonna kirurgia

erinevaid aspekte, sealhulgas esteetilisi protseduure, mis viitab sellele, et nad toetavad vastava väljaõppe

saanud silmaarstide pädevust selliste protseduuride teostamisel ning panustavad omakorda jätkuvasse

väljaõppesse. 15

Kokkuvõtteks, TTKS ning määruse nr 110 koosmõjus on esteetiliste mittekirurgiliste meditsiiniliste

protseduuride osutamine tervishoiuteenus, mida võivad teostada ainult vastavat tegevusluba omavad

teenuse osutajad. Teenust osutav ettevõte peab omama Terviseameti poolt väljastatud eriarstiabi

tegevusluba. Väljastatud eriarstiabi tegevusluba võimaldab osutada ka esteetilise meditsiini teenust. Lisaks

peab tervishoiutöötaja olema registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris. Sellest ega ka ühestki teisest

kehtivast õigusaktist ei tulene aga konkreetsed tegevusvaldkonnad, mis keelaksid ära esteetiliste meditsiini

protseduuride osutamise oftalmoloogide poolt. Seisukohta, et esteetilised meditsiini protseduurid kuuluvad

ka oftalmoloogide eriala valdkonda, toetavad nii tavapärased oftalmoloogide tavad, oftalmoloogidele

residentuuris pakutav väljaõpe kui ka rahvusvaheline praktika.

Eeltoodust tulenevalt palume eemaldada Terviseameti veebileheküljel olev ebaõige informatsioon,

mille kohaselt osutatakse esteetilistel eesmärkidel teostatavaid protseduure eelkõige plastika- ja

rekonstruktiivkirurgia ning dermatoveneroloogia teenuse osutamise raames ja täiendada loetelu ka

oftalmoloogide eriala valdkonnaga.

Austusega

/digitaalselt allkirjastatud/

Ants Nõmper

vandeadvokaat

12 Kättesaadav: https://www.evs.ee/et/evs-en-16844-2017-a1-2018-consolidated. 13 Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-19-2303, p 12.2. 14 Kättesaadav: https://www.evs.ee/et/evs-en-16844-2017-a2-2019-consolidated. 15 Vt nt: https://www.esoprs.eu/.