Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
Viit | 11.2-2/25/1023-1 |
Registreeritud | 13.05.2025 |
Sünkroonitud | 14.05.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 11.2 Toetuste rakendamine: periood 2014-2020 alates 2025- |
Sari | 11.2-2 Toetuste rakendamisega seotud kirjavahetus |
Toimik | 11.2-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Alfa Aeronautics OÜ |
Saabumis/saatmisviis | Alfa Aeronautics OÜ |
Vastutaja | Katri Oja (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Toetuste korraldamise talitus, Õigusüksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 28.04.2025
kehtiv kuni 28.04.2030
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17
Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus
Alfa Aeronautics OÜ
Laua tn 4
Saue linn
76505 Harju maakond
06.05.2025 nr 11.2-1/25/2092
Registrikood: 14653042
OTSUS taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks
tunnistamise ja finantskorrektsiooni tegemise
kohta
Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi RTK või rakendusüksus) teeb
väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 09.03.2015 määruse nr 20 „Starditoetus“1 (edaspidi meetme
määrus) raames otsuse Alfa Aeronautics OÜ (edaspidi toetuse saaja või ettevõte) projektile nr
2014-2020.5.01.21-2318 „Tootmisvahendite soetamine ettevõttele Alfa Aeronautics propellerite
tootmiseks“ (edaspidi projekt).
Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja on rikkunud talle perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse (edaspidi STS) § 24 punktiga 1 pandud kohustust tagada projekti elluviimine ettenähtud
tingimustel, sh saavutada kavandatud tulemusnäitajad. Sellest lähtuvalt kohaldab rakendusüksus
projekti raames makstud kuludele finantskorrektsiooni ja loeb mitteabikõlblikuks kuluks
19 057,81 eurot, sh toetus 14 858,28 eurot.
Otsuse tegemise aluseks on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 64, § 66 lg 2 p-d 1 ja 3, lg
3, § 67 lg 4 p-d 2 ja 3, § 68 lg 2, STS § 8 lg 2 p 6, § 22 lg 3 p 3, § 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 47 lg 3, §
48 lg-d 1 ja 8, § 49 lg-d 1 ja 3, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–
2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 23 lg 1, meetme
määruse § 22 lg 7, § 28 lg 2 p 4, § 30 ning taotluse rahuldamise otsus 23.02.2021 nr 11.2-27/0228
(taotluse rahuldamise otsus või TRO), samuti projekti raames esitatud maksetaotlused ja aruandlus
ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.
1. Toetuse saaja on rikkunud projektis kavandatud tulemuste saavutamise kohustust
1.1. Rikkumise asjaolud
Taotluse rahuldamise otsuse punkti 3 kohaselt oli projekti eesmärgiks toota propellereid
erinevatele lennuvahenditele hobidroonidest kuni sõjaväeliste otstarbega lennukitele2. Eesmärgi
1 Toetuse taotluse esitamise (18.01.2021) ja taotluse rahuldamise otsuse tegemise (23.02.2021) ajal kehtinud redaktsioon, jõust. 28.08.2020. 2 Projekti tegevusvaldkond EMTAK 30301 Õhu- ja kosmosesõidukite jms tootmine, propellerid, kopterite tiivikud ja liikuvad tiivikulabad.
elluviimiseks kavandati toetusega soetada materiaalset põhivara3 ning katta tegevjuht-
aerodünaamika inseneri palgakulud (august 2021-jaanuar 2022).
Projekti abikõlblikuks maksumuseks kavandati 19 239,58 eurot, millest toetuse saaja
omafinantseering pidi olema minimaalselt 4 239,58 eurot ja toetus maksimaalselt 15 000 eurot.
Projekti abikõlblikkuse perioodiks määrati 01.02.2021- 31.01.20224, kuid RTK pikendas seda
kahel korral5 ja lõplikuks abikõlblikuks perioodiks kehtestati 01.02.2021-31.01.2023.
Rakendusüksus on maksnud projekti eesmärkide elluviimiseks ja projekti tulemusnäitajate
(projekti tulemused) saavutamiseks toetust summas 14 858,28 eurot.
Taotluse rahuldamise otsuse punkti 10.3 kohaselt oli toetuse saajal kohustus saavutada järgmised
projekti tulemused:
1) projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta (2024,
referentsaasta) müügitulu 201 989 eurot;
2) kaks töötajat projekti abikõlblikkuse perioodile järgneval aastal ning kolm töötajat projekti
abikõlblikkuse perioodile järgneval teisel aastal, kellele makstav töötasu on Statistikaameti
poolt viimati avaldatud aasta keskmisest brutopalgast vähemalt 50% (vähemalt 703,50
eurot).
Projekti tulemuste täitmise kontrollimisel lähtus RTK toetuse saaja esitatud andmetest ning avalike
andmebaaside (äriregister, teatmik.ee, maksu- ja tolliameti avalikud päringud) infost.
2022. aastal oli toetuse saaja müügitulu majandusaasta aruande (edaspidi MAA) andmetel 15564
eurot ja see jagunes järgmiselt:
muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (EMTAK 74901) 15 294
eurot;
õhu- ja kosmosesõidukite jms tootmine (EMTAK 30301) 270 eurot.
2023. aastal oli ettevõtte müügitulu MAA andmetel 2673 eurot, mis saadi kõik tegevusvaldkonnas
muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (EMTAK 74901).
2024. aastal oleks toetuse saaja TRO punkti 10.3 kohaselt pidanud müügituluks saavutama 201
989 eurot. Meetme määruse § 29 lg 1 p 3 sätestab minimaalseks müügitulu tulemusnäitaja
suuruseks vähemalt 80 000 eurot. RTKle esitatud andmetel oli ettevõtte tegelik müügitulu
referentsaastal 5744 eurot ja see saadi tegevusvaldkondades EMTAK 74901 (3194 eurot) ning
EMTAK 71121 Inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine (2550 eurot).
Referentsaasta müügitulu ei vasta TROs võetud kohustusele ja meetme määruses sätestatud
minimaalsele suurusele, seega on müügituluga seotud tulemusnäitaja toetuse saajal saavutamata.
Tööhõivet puudutavad tulemusnäitajad on toetuse saajal samuti saavutamata. Meetme määruse §
29 lg 1 p 1 kohaselt pidi projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgnevast kuust algaval
esimesel aastal toetuse saajal olema vähemalt üks töötaja ja teisel aastal vähemalt kaks töötajat,
kelle töötasu on aasta keskmisest brutokuupalgast vähemalt 50 protsenti (antud projekti puhul
703,50 eurot).
Abikõlblikkuse perioodi lõppemise kuule järgneval esimesel aastal6 oli ettevõttel ajavahemikul
20.02.2023-30.06.2023 üks töötaja. Töötasu arvestati kokku 3119 eurot ja kuu keskmine
brutotöötasu ühe töötaja kohta oli ca 260 eurot (jaotatuna terve perioodi peale), nõutud brutopalk
3 Erinevad labade tootmise vormid, ahi SNOL60 ja programeeritav termostaat Omron E5CC-T, tööriistakäru KS tools 515, otsnurklihvija GE 710 Plus, jootejaam kolb+kuum õhk, 3D printer Kobra Plus, autopiloot Pixhawk 6C + PM02 V3, poleerija Makita DPO600Z 6800 RPM akuga, vaakumpump, fotostuudio box HPB-60XD jms. 4 TRO punktid 4-7. 5 TRO muutmise otsused 19.11.2021 nr 11.2-27/1439 ja 26.07.2022 nr 11.2-27/0714. 6 Referentsperiood 01.02.2023-31.02.2024.
703,50 eurot oli tagatud ca 4 kuu vältel. Abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneval teisel
aastal7 ettevõttel töötasu väljamaksed puudusid. Rakendusüksus märgib lisaks, et ettevõte on saanud toetust palgakulude katteks, kuid ei ole selle
abil loodud töökohta säilitanud.
Eeltoodust lähtuvalt leiab rakendusüksus, et toetuse saajal jäid väga olulises osas projekti
tulemusnäitajad saavutamata ning ta on sellega rikkunud STS § 24 p-s 1, meetme määruse
§ 26 p-s 2 ja § 29 lg-s 1 ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kohustusi.
1.1 Toetuse saaja selgitused ja seisukoht
Toetuse saaja selgitas järelaruandes:
Kahjuks ei ole me suutnud seatud eesmärke täita peamiselt kolmel põhjusel: ebapiisav rahastus
töötajate palkamiseks, vormide tootmise kulude tõus ning COVID-19 pandeemia mõjud.
Esiteks, kuigi toetus kattis tootmisseadmete soetamise kulusid, osutusid töötajate palkamiseks
vajalikud vahendid puudulikuks. Propellerite tootmine nõuab kvalifitseeritud spetsialiste, kelle
töötasu tase on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Lisaks seadmetele kulus märkimisväärne
osa palgafondi eelarvest vormide projekteerimisele, valmistamisele ning testimisele, jättes
tootmise palgafondi napiks. Ootasime, et tootmise käivitamisel tekib piisav tulu, kuid see on
veninud oodatust kaugemale.
Teiseks, vormide tootmise hinnad on alates projekti algusest oluliselt tõusnud. 2021. aastal
planeeritud eelarve ei arvestanud globaalsete tarneahelate häirete ja toormaterjalide (nt
süsinikkiud ja epoksüvaik) hinnatõusuga, mis on otseselt mõjutanud meie kulusid.
Kolmandaks, COVID-19 pandeemia mõjutas projekti ajakava ja ressursse. 2021. ja 2022. aastal
esines viivitusi seadmete tarnimisel ning piirangud raskendasid koostööd tarnijate ja
potentsiaalsete töötajatega. Kuigi olime optimistlikud, et taastub normaalne töörütm, jäi tootmise
käivitamine siiski oodatust aeglasemaks, kuna pidime kohanema uute turutingimustega.
Kokkuvõttes ei ole me suutnud luua nõutud töökohtade arvu ning saavutada vajalikku müügitulu,
kuna rahalised vahendid ei ole võimaldanud piisava kiirusega tootmist käivitada ja tööjõudu
palgata. Oleme siiski pühendunud projekti jätkamisele ning otsime lisarahastust, et täita
kohustused.
1.2 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus
STS § 24 punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima kavandatud projekt ellu ettenähtud tingimustel
ja saavutama projekti tulemused. Meetme määruse § 26 punkt 2 kohustab need tulemused
saavutama taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks.
Taotluse rahuldamise otsuse punkti 9 kohaselt antakse toetust tingimusel, et toetuse saaja täidab
kõiki STSis ja meetme määruses sätestatud ja tema suhtes kohalduvaid kohustusi ning kasutab
toetust taotluses ning meetme määruses sätestatud toetatavate tegevuste elluviimiseks ja projekti
eesmärkide saavutamiseks. TRO punkt 10.3 sätestab täiendavalt, et juhul, kui toetuse saaja ei täida
projekti tulemus- ja väljundinäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja
meetme määruse § 30 lõikes 4 sätestatud alustel.
Taotluse esitamise ajal kehtinud meetme määruse redaktsiooni kohaselt olid §-s 29 kohustuslikud
minimaalselt saavutatavad tulemusnäitajad järgmised:
1) hiljemalt projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgnevast kuust algaval esimesel
aastal on toetuse saajal vähemalt üks töötaja ja teisel aastal vähemalt kaks töötajat, kelle
töötasu on toetuse taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnevaks 1. juuliks
Statistikaameti avaldatud aasta keskmisest brutokuupalgast vähemalt 50 protsenti;
7 Referentsperiood 01.02.2024-31.01.2025.
2) projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügitulu peab
olema vähemalt 80 000 eurot.
Kõnealuse projekti puhul on kavandatud tegevused täies mahus küll ellu viidud, kuid nii tööhõivet
kui ka müügitulu puudutavad tulemusnäitajad on väga olulisel määral saavutamata.
Rakendusüksus rõhutab, et meetme määruses sätestatud eesmärkide ja tulemuste saavutamine on
väga oluline projektide rahastamise tingimus. Starditoetuse andmise eesmärgiks on aidata
kasvupotentsiaaliga8 alustavaid ettevõtjaid ja toetuse saamise eelduseks ning oodatavaks
tulemuseks on uute, kõrget kasvupotentsiaali omavate jätkusuutlike ettevõtjate võimekus maksta
vähemalt kahele töötajale nõutavas suuruses töötasu ning saavutada nõutud tasemel müügitulu.
Meetme määruse § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud nn kahe töötaja nõue tuleneb eelkõige sellest, et riik on
prioriteediks seadnud uute töökohtade loomise9 ning et need oleksid tasustatud vähemalt Eesti
keskmisel tasemel. Lisaks peab ettevõtte äritegevus olema suunatud kasumlikkusele ja
rahvusvahelistumisele. Seega ei saa toetatava projekti juures olla esmatähtis üksnes kavandatud
tegevuste elluviimine, vaid oluline on nende tegevuste kaudu jõuda tulemuseni, mis on väljendatud
konkreetsete näitajate kaudu (töötajate arv ja müügitulu). Käesoleval juhul ei ole toetuse saaja
nõutud mahus tulemusi saavutanud.
Antud projekti abikõlblikkuse periood lõppes 31.01.2023. Perioodil 01.02.2023-31.01.2024 oleks
toetuse saajal pidanud meetme määruse kohaselt olema minimaalselt üks töötaja brutotöötasuga
703,50 eurot kuus. Perioodil 01.02.2024-31.01.2025 oleks toetuse saajal pidanud olema sama
brutotöötasuga kaks töötajat.
Rakendusüksusele esitatud dokumentide põhjal oli esimesel perioodil ettevõttes üks töötaja, kelle
arvestati ca 4 kuu jooksul (ajavahemikul 20.02.2023-30.06.2023) töötasu kokku 3119 eurot ning
maksti 3021 eurot. Teisel perioodil ettevõttes palgakulud puudusid ja tööjõumakse ei arvestatud.
Kahel perioodil kokku oli nõutud palgaga (703,50 eurot) töökoht ettevõttes tagatud ainult
ca 4 kuu vältel.10 Eeltoodust lähtuvalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saajal on tööhõivega seotud
tulemusnäitajad täitmata.
Müügitulu osas pole toetuse saaja samuti suutnud nõutud tulemusnäitajat saavutada. Meetme
määruses ettenähtud minimaalse müügitulu 80 000 euro asemel oli ettevõtte 2024. aasta
müügitulu 5744 eurot, mis saadi tegevusvaldkondades muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja
tehnikaalane tegevus (EMTAK 74901) ja Inseneritegevused ning nendega seotud tehniline
nõustamine (EMTAK 71121). Rakendusüksus märgib, et kumbki neist ei ole projektiga seotud
tegevusvaldkond (EMTAK 30301).
Toetuse saaja on põhjendanud tulemusnäitajate saavutamata jäämist ebapiisava rahastusega
töötajate palkamiseks, vormide tootmise kulude tõusuga ning COVID-19 pandeemia mõjudega.
Rakendusüksus selgitab, et ettevõtte ebaõnnestumine majanduskeskkonnas on normaalne ettevõtja
risk, mille ta ise võtab. Toetuse andmisega on lahutamatult seotud selle kasutamise tingimused ja
tagasinõudmise võimalused, millega ettevõte toetust taotledes ka nõustus.
Lähtuvalt eeltoodust pole toetuse saaja täitnud STS § 24 p-ga 1, meetme määruse § 26 p-ga
2 ja § 29 lg 1 ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kohustust tagada projekti
elluviimine ettenähtud tingimustel ja saavutada kavandatud tulemusnäitajad.
8 Mõiste kasvupotentsiaal on sisustatud §-s 29 toodud kohustuslike tulemusnäitajate kaudu. Meetme määrus § 4 lg 1 p 1. 9 „Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020“. 10 Kahel perioodil arvestatud töötasu kokku 3119 eurot /703,50 eurot= 4,4 kuud.
1.3 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 100%
STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või
tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete
määrus) artikli 143 alusel ja sellega kooskõlas juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või
täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust.
Projekti tulemuste saavutamine on üheks toetuse saamise eelduseks, sest toetust antakse
tegevustele ja nende elluviimiseks vajalike (abikõlblike) kulude katteks vaid juhul, kui nende
koosmõjus saavutatakse projekti tulemus. See on toetuse andmise eeltingimus ja selgelt
määratletud toetuse saaja kohustus, mille täitmata jätmisel või ainult osalisel täitmisel on STS §
45 lg 1 p 3 tähenduses negatiivne mõju kulu abikõlblikkusele. STSi seletuskirja kohaselt tuleb
kohustuse täitmata jätmise mõju kulude abikõlblikkusele mõista ühissätete määruse artikli 85 lg 2
punkti b tähenduses. Mõju all peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda
või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik
üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada (näiteks kui kahjustatud on EL
konkurentsipoliitikat või rahaliste vahendite säästlikku kasutamise põhimõtet).
STS § 2 p 5 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on ühissätete määruse artikli 65 lg 1 kohaselt
kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Ühendmääruse § 2 lg 1 kohaselt peab
abikõlblik kulu olema põhjendatud, tekkinud ja makstud ning kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti
õigusega (Euroopa Liidu õigusaktid, STS, toetuse andmise tingimused, taotluse rahuldamise otsus
jne). Seega õigusaktidest toetuse saajale laienevad kohustused ja kulude abikõlblikkus on
omavahel seotud niivõrd, kuivõrd toetuse saaja konkreetne tegevus või tegevusetus selliste
kohustuste osalisel täitmisel või täitmata jätmisel mõjutab konkreetse projekti kulu abikõlblikkust.
STS § 22 lg 3 p 3 kohaselt tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus täielikult või osaliselt
kehtetuks, kui kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või
seda ei suudeta täita. Taotluse rahuldamise otsuse p 10.3 kohaselt juhul, kui toetuse saaja ei täida
projekti tulemus- ja väljundinäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja
meetme määruse § 30 lg-s 4 sätestatud alustel. Meetme määruse § 30 lg 4 kohaselt on
rakendusüksusel õigus käesoleva määruse §-s 29 sätestatud ja taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud tulemusnäitajate mittesaavutamisel toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
Rakendusüksus on tuvastanud, et toetuse saaja ei ole väga olulises osas saavutanud projekti
tulemusnäitajaid. Täitmata jäid nii tööhõive kui ka müügituluga seotud nõuded, st tegemist on
toetuse saaja kohustuste rikkumisega tulenevalt taotluse rahuldamise otsuse punktist 10.3 ning
meetme määruse § 26 p-des 1 ja 2 sätestatud tingimustest. Nimetatud tingimused tagavad, et
toetust kasutatakse kehtestatud reeglite kohaselt ja kuna toetuse saaja ei ole neid täitnud (projekt
on jäänud ellu viimata), siis ei ole toetust kasutatud eesmärgipäraselt, mistõttu on saanud
kahjustada Euroopa Liidu finantshuvid. Tulenevalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et
antud juhul on põhjendatud toetuse täies ulatuses tagasinõudmine.
Toetuse taotluse rahuldamise otsus on käsitletav haldusaktina, mis seab selle adressaadile
kõrvaltingimuseks järgida täpselt otsusest tulenevaid kohustusi. Tulenevalt HMS § 66 lg 2 p-st 3
ja § 67 lg 4 p-st 3 ning taotluse rahuldamise otsuse p-st 10.3 pidi toetuse saajale olema selge, et
kohustuse rikkumisega kaasneb haldusaktiga saadava hüve äravõtmine või vähendamine. Sellest
tulenevalt ei saa toetuse saaja tugineda usalduse kaitsele, täpsemalt õiguspärase ootuse kaitsele.
Kuivõrd antud juhul esinevad HMS § 66 lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud asjaolud, siis on põhjendatud
lähtuvalt HMS § 66 lg-st 3 otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine.
Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus projekti raames tehtud kulud mitteabikõlblikuks
täies mahus summas 19 057,81 eurot, millest toetus on 14 858,28 eurot ja omafinantseering
4199,53 eurot ning tunnistab taotluse rahuldamise otsuse STS § 47 lg 3 kohaselt kehtetuks.
2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine
Lähtuvalt HMS § 40 lg-st 1 edastas rakendusüksus 11.04.2025 e-toetuste keskkonna kaudu
käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada omapoolne seisukoht
ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 24.04.2025.
Rakendusüksus on tähtajaks esitatud vastusega tähelepanelikult tutvunud ja seda analüüsinud.
Toetuse saaja on seisukohal, et otsuse eelnõus ei ole põhjendatud, kuidas on jõutud selleni, et
loetakse projekti kulud 100 % ulatuses abikõlbmatuks ning samuti ei ole põhjendatud TRO
kehtetuks tunnistamine. Lisaks on otsuse eelnõus kinnitanud, et kavandatud tegevused on ellu
viidud, kuid on ebaõiglaselt tuletatud vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 1, et kõik kulud on
abikõlbmatud, viidates toetuse saaja tegevusele või tegevusetusele.
Toetuse saaja on nõus, et TRO tulemusnäitajad on jäänud osaliselt täitmata, kuid see pole
mõjutanud kulu abikõlblikkust vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 1. Ettevõtte müügitulu on olnud
2022. aastal 15 564 €, 2023. aastal 2 673 € ja 2024. aastal 5 744 €. Kokku 23 981 € ning
referentsaasta väärtusest on saavutatud 7 %. Palgafondi kuludeks kokku on olnud abikõlblikkuse
perioodil ja sellele järgneval kahel aastal ca 17 440 €, kogubrutopalgaga ca 12 980 € ning perioodil
01.02.2023-31.01.2024, kogubrutopalgaga ca 3 120 €, mis teeb vastavalt meetme määruse § 29 lg
1 p 1 järgi projekti üheks tulemusnäitaja saavutamiseks vähemalt 12 %, sest projekti raames
tulnuks minimaalselt selle nõude täitmiseks maksta brutopalka kokku ca 25 330 €. Kui arvestada
üldist meetme määruse eesmärki panustada tööhõive kasvule (§ 2 lg 3 p 2) ja vaadelda tervet
projekti perioodi, siis on olnud tööhõive kasv peaaegu samas suurusjärgus väljundnäitaja tööhõive
nõudega, olles täidetud 51 % ulatuses. Toetuse saaja lisab, et tõenäoliselt oleks
ebaproportsionaalne ning ebaõiglane jätta finantskorrektsiooni tehes seda arvestamata. Samuti ei
nõustu toetuse saaja otsuses toodud väitega, et toetust pole kasutatud eesmärgipäraselt ning
kahjustatud on Euroopa Liidu finantshuve ning hoopis antud otsuse tagajärjel võivad jääda
loomata tooted, mis toovad lisandväärtust Eestile ja Euroopa Liidule.
Rakendusüksus märgib, et tulemusnäitajate tuvastamisel ei võeta arvesse abikõlblikkuse perioodil
saavutatud müügitulu ega makstud töötasusid. Meetme määruse § 29 lg 1 p-des 1 ja 3 on sätestatud
konkreetsed tulemusnäitajate saavutamise tähtajad11. Lisaks märgime, et toetuse saaja on
abikõlblikkuse perioodil makstud töötasude osas saanud toetust summas 9619,79 eurot ning
toetusega loodud töökohti ei ole suudetud säilitada.
Nagu toetuse saaja ka ise välja toob, on müügituluga seotud tulemusnäitaja saavutatud ca 7 % ja
tööhõivega seotud tulemusnäitaja ca 12% ulatuses minimaalselt nõutavatest suurustest. Seega on
tulemusnäitajad väga olulisel määral saavutamata. Toetuse saaja märgib selle põhjuseks piisavate
finantsvahendite puuduse, kuna tuleb hoida pidevalt tööl inimest, kes tegeleb tootmisega ning
inimest, kes suudaks arendada tooteid/tooteprotsessi ning ettevõtet juhtida, mistõttu oli ettevõtte
rahaline võimekus 2023. aasta lõpuks selline, et halvenenud majanduskeskkonnas ei olnud
võimalik kõike tulemusnäitajate saavutamiseks teha, eriti arvestades tööjõu kasvanud kulusid.
Viide kasvanud tööjõukuludele jääb arusaamatuks, kuna ettevõtte tööjõukulud on olnud aastate
lõikes langustrendis: 2022.aastal 6 617 eurot, 2023. aastal 3119 eurot ning 2024. aastal puudusid
üldse.
Järgnevalt selgitab rakendusüksus veelkord, miks loetakse antud juhul projekti kulud 100 %
ulatuses abikõlbmatuks ning tunnistatakse TRO kehtetuks.
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 2 ja 3 alusel otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks
tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, mille teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja
haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust,
11 Tööhõive tulemusnäitajate puhul abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgnevast kuust alates esimene ja teine aasta ning müügitulu tulemusnäitaja puhul abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgnev teine majandusaasta.
haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti
andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid
tähtsust omavaid asjaolusid. STS § 45 lg 1 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse
vähendamiseks või tühistamiseks. Kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata
kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust, võib rakendusüksus STS § 45 lg 1
p 3 kohaselt teha otsuse nõuda toetuse saajalt toetus finantskorrelatsiooni alusel osaliselt või
täielikult tagasi.
Kordame, et projekti tulemuste saavutamine on üheks toetuse saamise eelduseks, sest toetust
antakse tegevustele ja kulude katteks vaid juhul, kui nende koosmõjus tekib projekti tulemus. Kuna
tulemuste saavutamine (või muu kõrvaltingimus) on toetuse andmise tingimustes ja taotluse
rahuldamise otsusega selgelt määratletud toetuse saaja kohustus, siis on selle kohustuse kui toetuse
saamise eeltingimuse täitmata jätmisel või ainult osalisel täitmisel STS § 45 lg 1 punkti 3
tähenduses negatiivne mõju kulu abikõlblikkusele.
STS § 2 p-i 5 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 1303/2013 artikli 65 lg 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega.
Ühendmääruse § 2 lg-s 1 täpsustatakse, millisel juhul loetakse kulu abikõlblikuks. Lisaks sellele,
et kulu peab olema põhjendatud, tekkinud ja makstud, peab kulu olema ka kooskõlas Euroopa
Liidu ja Eesti õigusega (Euroopa Liidu õigusaktid, STS, toetuse andmise tingimused, taotluse
rahuldamise otsus jne). Seega õigusaktidest toetuse saajale laienevad kohustused ja kulude
abikõlblikkus on omavahel seotud niivõrd kuivõrd toetuse saaja konkreetne tegevus või
tegevusetus selliste kohustuste osalisel täitmisel või täitmata jätmisel mõjutab konkreetse projekti
kulu abikõlblikkust.
Rakendusüksus peab veelkord vajalikuks rõhutada, et iga projekt, mis saab toetust, peab oma
eesmärkidega panustama meetme eesmärkide saavutamisse. Lähtudes starditoetuse eesmärgist
aidata kasvupotentsiaaliga alustavaid ettevõtjaid ja toetuse saamise eelduseks ning oodatavaks
tulemuseks on uute, kõrget kasvupotentsiaali omavate jätkusuutlike ettevõtjate võimekus maksta
vähemalt kahele töötajale nõutavas suuruses töötasu ning saavutada nõutud tasemel müügitulu.
Seejuures peab ka ettevõtte äritegevus olema suunatud kasumlikkusele ja rahvusvahelistumisele.
Seega ei saa ühegi toetatava projekti juures olla esmatähtis üksnes tegevuste elluviimine, vaid
oluline on nende tegevuste kaudu jõuda lõpptulemuseni – eesmärgi saavutamiseni, mida
käesoleval juhul ei ole toetuse saaja saavutanud. Kõnealuse projekti puhul on kavandatud
tegevused täies mahus küll ellu viidud (nagu punktis 1.3 eelnevalt märgitud), kuid nii tööhõivet
kui ka müügitulu puudutavad tulemusnäitajad on väga olulisel määral saavutamata.
Samuti oodatakse starditoetust saanud ettevõttelt otsest mõju Eesti majandusele laiemalt ning
tegutsemise jätkamist toetatavas valdkonnas ka pärast projekti perioodi. Võttes arvesse asjaolu, et
ettevõttel on puudunud võimekus maksta kooskõlas määruses, sh otsuses, sätestatud tingimustel
töötajatele töötasu ning toetuse saaja selgitusi, et „ei ole suutnud luua nõutud töökohti ning
saavutada vajalikku müügitulu“ siis ei saa RTK hinnangul Alfa Aeronautics OÜ-d pidada
jätkusuutlikuks ettevõtteks määruse § 4 punkti 2 mõistes.
Toetuse saamine on sõltuvuses toetuse andmise tingimuste täitmisest, mis omakorda seostuvad
projekti eesmärgiga ning eesmärkide saavutamata jäämise korral ei saa kuidagi asuda seisukohale,
et toetust kasutati eesmärgipärastel tingimustel. Kuivõrd RTK hinnangul on määruse § 29 lg 1 p-
des 1 ja 3 nõutava miinimumtulemuse (kahele töötajale nõutud suuruses töötasu maksmise nõue
ja majandusaasta müügitulu nõue) saavutamata jätmise puhul tegemist toetuse andmise tingimuste
sedavõrd olulise rikkumisega, siis ei ole põhjendatud kohaldada toetuse osalist tagasinõuet.
Arvestades eeltoodut, peab rakendusüksus põhjendatuks ja proportsionaalseks nõuda
väljamakstud toetus täies ulatuses tagasi.
Rakendusüksus peab vajalikuks korrata, et lähtudes HMS § 66 lg 2 p-dest 1 ja 3 ja § 67 lg 4 p-dest
2 ja 3 ning otsuse p-s 10.3. seatud tingimusest, mille kohaselt projekti tulemus- ja väljundinäitajate
mittetäitmisel on RTK-l õigus toetus tagasi nõuda, ei saa toetuse saajal olla tekkinud õigustatud
ootust otsuse kehtimajäämise ja toetuse tagasinõudmata jätmise osas.
Kuivõrd toetuse taotluse rahuldamise otsus on käsitletav kõrvaltingimusega haldusaktina, mis seab
haldusakti adressaadile kõrvaltingimuseks järgida täpselt otsusest tulenevaid kohustusi, peab
haldusakti adressaadile eelkõige HMS § 66 lg 2 punktist 3 ja HMS § 67 lg 4 punktist 3 tulenevalt
olema ettenähtav haldusakti kõrvaltingimuse rikkumise korral haldusaktiga saadava hüve
äravõtmine/vähendamine. Viimasest tulenevalt ei saa toetuse saaja tugineda usalduse kaitsele,
täpsemalt õiguspärase ootuse kaitsele. Kuivõrd esinevad HMS § 66 lg 2 punktides 1 ja 3 sätestatud
asjaolud, siis on põhjendatud lähtuvalt HMS § 66 lõikest 3 otsuse kehtetuks tunnistamine
tagasiulatuvalt ja nõuda välja makstud toetus täies ulatuses tagasi.
3. Otsuse resolutsioon
Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses
väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus
otsustab:
1. tunnistada kehtetuks 23.02.2021 taotluse rahuldamise otsus nr 11.2-27/0228
tagasiulatuvalt alates otsuse jõustumisest;
2. lugeda projekti raames tehtud kulud mitteabikõlblikuks summas 19 057,81 eurot, millest
toetus on 14 858,28 eurot ja omafinantseering 4199,53 eurot;
3. nõuda tagasi käesoleva otsusega mitteabikõlblikuks loetud toetus summas 14 858,28 eurot;
4. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise
päevast tagastatav toetus summas 14 858,28 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole:
SEB Pank a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või
Swedbank a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või
Luminor Bank a/a EE701700017001577198 (SWIFT: RIKOEE22) või
LHV Pank a/a EE777700771003813400 (SWIFT: LHVBEE22).
Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800082925 ning makse selgituseks märkida
projekti number;
5. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud
kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud
tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud
Rahandusministeeriumi pangakontole.
Kui toetust ei maksta tagasi ettenähtud tähtaja jooksul, annab rakendusüksus selle sundtäitmisele
täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (STS § 48 lg 8).
Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib põhjendatud taotluse alusel ajatada, kui selle korraga
maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel rakendatakse intressi,
mille määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas (STS
§ 48 lg 4). Toetuse tagasimaksmise ajatamise taotlus tuleb toetuse saajal esitada rakendusüksusele
hiljemalt kümne tööpäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kättesaamisest arvates
(ühendmääruse § 24 lg 1). Reeglina on ajatamisperioodiks üks aasta, kuid põhjendatud juhtudel
on võimalik ka pikem ajatamisperiood.
Otsuse peale võib meetme määruse § 6 kohaselt esitada vaide RTK kaudu Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud
otsusest teada saama.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Sams
toetuste rakendamise osakonna juhataja
Koostaja: Marje Leppik
59174802
Tallinn
23.02.2021 nr 11.2-27 / 0228
OTSUS
taotluse rahuldamise kohta
Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 09.03.2015. a määruse nr 20 „Starditoetus“ § 20 lõigete
1, 2, 4 ja 6 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014.a määrusega nr 133
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja
tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ § 8 lõikega 1 ja 4:
1. Rahuldada Alfa Aeronautics OÜ (edaspidi toetuse saaja), registrikood 14653042 asukoht:
Laua 4, Saue 76505, Harju maakond, 18.01.2021. a esitatud toetuse taotlus
registreerimisnumbriga 2014-2020.5.01.21-2318 projektile „Tootmisvahendite soetamine
ettevõttele Alfa Aeronautics propellerite tootmiseks“ (edaspidi projekt);
2. Taotlus kuulub rahuldamisele, kuna sai vastavalt hindamismetoodikale
hindamiskriteeriumite alusel koondhindeks 2,50.
3. Projekti eesmärk on toota propellereid erinevatele lennuvahenditele hobidroonidest kuni
sõjaväeliste otstarbega lennukitele.
4. Projekti kogumaksumus on 19 239,58 (üheksateist tuhat kakssada kolmkümmend üheksa
eurot ja viiskümmend kaheksa senti) eurot.
5. Projekti toetus on maksimaalselt 15 000,00 (viisteist tuhat eurot ja null senti) eurot.
6. Projekti omafinantseering on minimaalselt 4 239,58 (neli tuhat kakssada kolmkümmend
üheksa eurot ja viiskümmend kaheksa senti) eurot.
7. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev on 01.02.2021 ja lõppkuupäev 31.01.2022;
8. Toetuse saajale antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr
1407/2013, 18.12.2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107
ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013 lk 1-8), mõistes.
9. Toetuse saaja täidab kõiki perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi STS)
ja väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 09.03.2015. a määruse nr 20 „Starditoetus“
(edaspidi meetme määrus) sätestatud toetuse saaja suhtes kohalduvaid kohustusi, sh
kasutab toetust taotluses ning meetme määruses sätestatud toetatavate tegevuste
elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks.
10. Toetust antakse alljärgnevatel tingimustel:
2
10.1. Projekti elluviimiseks tehtavad tegevused peavad olema teostatud ja kulu
tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil, vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.09.2014.
a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 sätestatud tingimustele. Kulu peab
olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast
projekti abikõlblikkuse perioodi. Toetuse andmisel kulu aluseks olev töö peab olema
tehtud, kaup saadud või teenus osutatud projekti abikõlblikkuse perioodil.
10.2. Toetuse saaja järgib taotluses toodud ajakava, tegevuskava ja eelarvet. Toetuse
saaja on kohustatud projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest
eelnevalt rakendusüksust kirjalikult teavitama. Toetuse saaja taotleb rakendusüksuselt
taotluse rahuldamise otsuse muutmist taotluste menetlemise määruse § 10 sätestatud
juhtudel, sh kui toetuse saaja muudab projekti eelarvet rohkem kui 30%
konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea mahust tingimusel, et toetuse summa
ei suurene. Toetuse saajal on õigus taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi
pikendamist kahel korral kuni kuue kuu võrra mõlema pikendamise korral tingimusel,
et projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks. Vastavasisuline
põhjendatud taotlus tuleb esitada projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.
10.3. Taotluses toodud projekti tulemus- ja väljundnäitajad on järgmised:
Projekti tulemused ja väljundid Algväärtus
projekti
alguses
Sihttase
projekti
lõpuks
Töökohtade arv, mis tasustatakse vähemalt 50%
statistikaameti poolt avaldatud aasta keskmise
brutopalgaga hiljemalt projekti abikõlblikkuse
perioodi lõppemisele järgnevast kuust üheks
aastaks (kehtiv keskmine 50% brutopalk
taotlemise hetkel 703,50 €)
0
2
Töökohtade arv, mis tasustatakse vähemalt 50%
statistikaameti poolt avaldatud aasta keskmise
brutopalgaga projekti abikõlblikkuse perioodile
järgneval teisel aastal vähemalt üheks aastaks
(kehtiv keskmine 50% brutopalk taotlemise hetkel
703,50 €)
0
3
Taotleja müügitulu projekti abikõlblikkuse
perioodile järgneva teise majandusaasta lõpuks
0
201 989
Juhul, kui toetuse saaja ei täida projekti tulemus- ja väljundinäitajaid, on
rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja meetme määruse § 30 lõikes
4 sätestatud alustel.
10.4. Toetuse saaja läbib arengunõustamise kokkulepitud aegadel, kuid mitte harvem
kui kord poolaastas. Toetuse saaja kontaktisikuks Maakondlikus Arenduskeskuses on
taotluse eelnõustamise läbi viinud konsultant, kes lisatakse projekti juurde e-toetuse
keskkonnas. Arengunõustamised viiakse läbi kord poolaastas vastavalt järgnevale
ajagraafikule: 26.08.2021, 26.02.2022, 26.08.2022, 26.02.2023, 26.08.2023. Toetuse
saaja ja Maakondliku Arenduskeskuse töötaja lepivad omavahel kokku täpsemad
kuupäevad arengunõustamiste läbimiseks. Toetuse saaja esitab arengunõustamisel
igakordselt oma bilansi ja kasumiaruande eelneva kvartali lõpu seisuga.
10.5. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele e-toetuste keskkonna kaudu projekti
lõpparuande toetuse kasutamise kohta hiljemalt 17.03.2022.
3
10.6. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele e-toetuste keskkonna kaudu projekti
järelaruande hiljemalt 02.03.2024 ja projekti elluviimise järgse aruande
rakendusüksuse nõudmisel.
10.7. Toetus makstakse toetuse saajale välja tegelike kulude alusel vastavalt meetme
määruse § 24 lõikele 4. Toetuse saajal on õigus esitada maksetaotlusi maksimaalselt
neljal korral enne lõpparuande esitamise tähtaja saabumist. Rakendusüksus võib teha
toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse meetme määruse § 24
lõikes 15 sätestatud juhtudel või peatada maksetaotluse menetlemise STS § 30 lõikes
1 nimetatud juhtudel.
10.8. Toetuse saaja peab tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava
projektiga seotud kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid eristatud,
kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode.
10.9. Toetuse saaja näitab toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.
septembri 2014. a määruses nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest
avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu
osalusele viitamise nõuded ja kord” kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on
struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat. Projekti toetatakse
Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
10.10. Toetuse saaja tagab kestvuse nõude kolme aasta jooksul projekti lõppmaksest
ja ei anna sama tähtaja jooksul toetuse kaasabil soetatud vara kolmandate isikute
kasutusse.
10.11. Toetuse saaja säilitab projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat
alates kuupäevast, mil toetus anti.
10.12. Rakendusüksusel on õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada
meetme määruse § 22 alusel ning toetus tagasi nõuda STS § 45 ning meetme määruse
§ 30 alusel.
Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast
või päevast, mil isik pidi teada saama oma õiguste rikkumisest (STS § 51 lõiked 1 ja 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Alver
Toetuste rakendamise elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja
Kontaktisik: Merit Tints
Projektikoordinaator
Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042
1
Seisukoht otsuse eelnõu “taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise
ja finantskorrektsiooni tegemise kohta” kohta
Alfa Aeronautics OÜ (edaspidi toetuse saaja või ettevõte) sai Riigi Tugiteenuste Keskuselt 11.04.2025 kätte otsuse eelnõu (edaspidi otsus), millega tühistatakse tagasiulatuvalt isiku kahjuks 23.02.2021 tehtud otsus, millega määrati ettevõttele väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 09.03.2015 määruse nr 20 „Starditoetus“ (edaspidi meetme määrus) järgi projektile nr 2014-2020.5.01.21-2318 (edaspidi TRO) „Tootmisvahendite soetamine ettevõttele Alfa Aeronautics propellerite tootmiseks“ toetus 15 000 € (millest maksti välja 14 858.28 €) ning mille abikõlblikuteks kuludeks oli tunnistatud 19 239.58 €.
Käesolevaga esitan omapoolse seisukoha ning lisatõendid, mille sisuks on argumenteerida, et finantskorrektsiooni määr, mis otsuse eelnõuga määratakse on ebaproportsionaalne ning seadusandlusele mittevastav, ja ei ole põhjendatud TRO tühistamine haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) järgi.
I. Faktilised asjaolud
Otsuses viitate perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 45 lg 1 p-dele 2 ja 3, millega sisuliselt väidate, et toetus on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks, ning toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust.
a. Esiteks ei saa väita, et toetust on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks, sest see on makstud ning ära kasutatud abikõlblikuks tunnistatud palga maksmisele ning tootmisvahendite soetamisele.
b. Augustist 2021 kuni jaanuarini 2022 maksti välja abikõlblike palgafondi kulude eest kokku toetust kahes osas summas 7 500 €. See kulu on tunnistatud abikõlblikuks ning vastab Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lg 1 tingimustele ning on tõendatud juba e-toetuste keskkonna kaudu. Ei saa väita, et seda palka maksti töö eest, mis kahjustaks kuidagi projekti huve või oleks tõlgendatav HMS § 66 lg 2 kaudu.
c. Selle kulu raames oli palgal arendusjuht, kelle tehtud töö sisaldas tootmisprotsessi planeerimist ning propellerilabade endi ja nende vormide projekteerimist, lisaks labade ühendusadapterite tootmise korraldamist välisriigist.
d. Kolmas toetuse väljamakse 4 024.95 €, mis tehti abikõlblikuks tunnistatud kulude eest oktoobris 2022, hõlmas masinate, seadmete või muu materiaalse põhivara soetamist vahemikus aprill kuni august 2022. Need kulud olid kahe erineva suurusega propellerite tootmise vormid, komposiidi järelkuumutamiseks mõeldud ahi, tootmiseks vajalikud akutrellid, lihvmasin, jootejaam, prototüüpimiseks mõeldud 3D printer ning vajalik elektroonika lennuvahendi ehitamiseks, et katsetada propellereid tüüptingimustel. Foto arendatud lennuvahendist on LISAs 1.
e. Kõiki antud seadmeid või vahendeid on kasutatud sihipäraselt, et katsetada ning arendada tootmisprotsessi ja seejärel on ka toodetud suures koguses propelleri labasid (LISA 2). Lisaks on ehitatud multirootor-tüüpi droon, millega on tehtud lennukatsetusi toodetud propelleritega, et veenduda nende jõudluses ning töökindluses.
Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042
2
f. Perioodil aprill kuni juuli 2022 oli ettevõttes tööl poole kohaga lennundusinsener ning augustis 2022 assistent. Seejärel veebruarist kuni juunini 2023 oli palgal ettevõtte juht.
g. Kokku on olnud abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneval kahel aastal kokku ettevõtte palgafondi kuludeks ca 17 440 €, kogubrutopalgaga ca 12 980 € ning perioodil 01.02.2023-31.01.2024, kogubrutopalgaga ca 3 120 €, mis teeb vastavalt meetme määruse § 29 lg 1 p 1 järgi projekti üheks tulemusnäitaja saavutamiseks vähemalt 12 %, sest projekti raames tulnuks minimaalselt selle nõude täitmiseks maksta brutopalka kokku ca 25 330 €. Kui arvestada üldist meetme määruse eesmärki panustada tööhõive kasvule (§ 2 lg 3 p 2) ja vaadelda tervet projekti perioodi, siis on olnud tööhõive kasv peaaegu samas suurusjärgus väljundnäitaja tööhõive nõudega, olles täidetud 51 % ulatuses. Tõenäoliselt oleks ebaproportsionaalne ning ebaõiglane jätta finantskorrektsiooni tehes seda arvestamata.
h. Neljas ehk viimane toetuse väljamakse 3 333.33 €, mis tehti samuti abikõlblikuks tunnistatud kulude eest veebruaris 2023, hõlmas ka masinate, seadmete või muu materiaalse põhivara soetamist vahemikus oktoober 2022 kuni jaanuar 2023. Need kulud olid propellerite tootmiseks kolmas vorm, elektroonikakomponendid katsetamisega seotud lennuvahendi tarbeks, vaakumpump labade tootmisel liigse epoksiidvaigu eemaldamiseks ning pinnakvaliteedi tõstmiseks, tööriistad, sh poleerimisseade, toodete professionaalseks pildistamiseks mõeldud toode, ja testimispink, millega valideeriti propellerite jõudlusomadusi, mille katsete tulemused on LISAs 5.
i. Kõiki antud vahendeid (ning oma investeeringuid ja müügitulu) on kasutatud selgelt tõendatavalt projekti eesmärkide saavutamiseks. Projekti jooksul on edukalt arendatud välja tootmisprotsess, kuidas uudsel meetodil kiulisest süsinikkiust ja epoksiidvaigu komposiidist toota aerodünaamiliselt siledate pindadega propelleri labasid, mis võttis ära põhilise aja ning inimressursi, sest iga propelleri laba tuli teistkordselt panna viimistlusvaigu kihi alla (prooviti erinevaid viise). Lisaks on katsetulemuste ning testlendude najal valideeritud nende propellerite jõudlust ja need oleksid turul konkurentsivõimelised. Toodetud on ka suur hulk tooteid, millest näited eri tootmisfaasides on toodud koos tervikpropellerite ja mootoriadapteritega on toodud LISAs 2. Komposiidi tootmisvahenditest on näide LISAs 3.
j. Peale selle on tegeletud mitmesuguste töödega, et valmistada ette tooted müügiks, see tähendab esiteks suhteliselt suure baasinvertaari tootmist, sest labad tuleb panna komplekti või paaridesse selliselt, et propeller oleks pööreldes tasakaalus, vältimaks vibratsioone lennus. Lisaks oli vaja disainida ning toota müügiks sobilikud pakendid ja veebileht/pood, mille kõigega on tegeletud, olemasolevad disainid on LISAs 4.
k. See kõik viitab põhilisele põhjusele, miks ei ole ettevõte suutnud põhitingimusi täita ja see on olnud piisavate finantsvahendite puudus. Tuleb hoida pidevalt tööl inimest, kes tegeleb tootmisega ning inimest, kes suudaks arendada tooteid/tooteprotsessi ning ettevõtet juhtida. 2023. aasta lõpuks oli ettevõtte rahaline võimekus juba selline, et halvenenud majanduskeskkonnas ei olnud võimalik kõike tulemusnäitajate saavutamiseks teha, eriti arvestades tööjõu kasvanud kulusid. Tööjõukuludele arvestatava kulu kasv on olnud projekti algusest (I kv 2021) kuni eelmise aasta lõpuni (IV kv 2024) 47%, kui võtta aluseks keskmise palga tõus.
l. Ettevõtte müügitulu on olnud 2022. aastal 15 564 €, 2023. aastal 2 673 € ja 2024. aastal 5 744 €. Kokku 23 981 € ning referentsaasta väärtusest on saavutatud 7 %. See müük on olnud peamiselt tehnika alaste konsultatsioonide tegemine ning projekteerimistöö, mis liigitub EMTAK koodide 30301 (EMTAK 2008), 74901 (EMTAK 2008) ja 71121 alla. Seda on
Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042
3
olnud tarvis teha, et üleüldse oleks ettevõttel rahalisi vahendeid omaosaluse ja kulude finantseerimiseks, et toetuse väljamakseid saada, ja katta kõiki muid kulutusi, tööjõukulust kuni kulumaterjalideni.
m. Otsus millega toetus eraldati ei sätesta, millise EMTAK koodi alla peab müügitulu minema, et täita meetme määrust, samuti ei ole seda käsitlenud sama meetme määruse § 29. Ei ole mõistlik eeldada, et projekti eesmärgi poole liikudes ei tohi mitte mingil tingimusel äritegevuses ettenägematutel asjaoludel müük tulla mõnest muust tegevusest, kui projekti lõppeesmärgis sätestatud. See aga ei tähenda, et abikõlblikke kulusid on kasutatud mitte eesmärgipäraselt. Projekteerimise ja nõustamistegevuse tegemine, ei ole pärssinud ega väärkasutanud toetuse vahendeid, vaid vastupidi suurendanud tõenäosust tulemusi saavutada.
n. Need asjaolud ja juba eelnevalt saadetud selgitused viitavad sellele, et otsuses ei saa toetuda STS § 45 lg 1 punktile 2. Küll, aga on fakt, et osaliselt on jäänud täitmata TRO tulemusnäitajad, kuid pole selge, kuidas see on mõjutanud kulu abikõlblikust vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 1.
II. Õiguslikud alused
1. Otsuses viidatud TRO tagasiulatuvalt isiku kahjuks tühistamise aluseks olev HMS § 66 lg 2 punkt 1 ei kohaldu, sest kõnealune haldusakt ehk TRO sätestas, et toetust saab tagasi nõuda vastavalt STS § 45 ja meetme määrusele § 30 lg 4. See tähendab sisuliselt ainult võimalust lugeda teatud kulud abikõlbmatuks ja vähendada toetust vastavalt ühendmääruses sätestatule.
2. TRO tühistamine saab toimuda ainult juhul, kui finantskorrektsioon on 100 % (STS § 47 lg 3).
3. HMS § 66 lg 2 punkt 3, mis sätestab, et haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik ei ole seda täitnud, kohaldumine ei ole veenvalt põhjendatud, sest TRO ei maini ühtegi muud kohustust peale TRO punkti 10.3. sätestatud tulemus- ja väljundnäitajaid, mille miinimumtasemed tulenevad omakorda meetme määrusest § 29, seda enam, et need näitajad on osaliselt täidetud. Lisaks, HMS § 66 lg 2 punkti 3 puhul peetakse silmas haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustust ehk meetme määrusega seonduvaid lisakohustusi, mida ma pole rikkunud.
4. Otsuses viidatud STS § 22 lg 3 p 3, mis käsitleb kõrvaltingimusi, ei saa lugeda kohustusteks, mis olid antud juhul tulemusindikaatorid. Kõrvaltingimus on vastavalt HMS § 53 lg 1 punktile 3, lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks. Jääb arusaamatuks, mis õiguse tekkimiseks jäi mul milline tingimus rahuldamata. Kõrvaltingimus ei saa olla kohustus nagu on otsustanud Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas 3-06-1492.
5. Juhul kui on tõepoolest alust arvata, et vastavalt STS § 45 lg 1 punktile 3 on toetuse saaja jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust, siis tuleb seda põhjendada ning rakendada finantskorrektsiooni vastavalt ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
6. Otsuse eelnõus STS § 45 lg 1 punktile 2 viidates kogu kulu abikõlbmatuks tunnistamine ei ole põhjendatud eeltoodud faktilistel asjaoludel.
7. Kokkuvõtvalt, ei ole põhjendatud, kuidas on jõutud selleni, et loetakse projekti kulud 100 % ulatuses abikõlbmatuks ning samuti ei ole põhjendatud TRO kehtetuks tunnistamine.
Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042
4
III. Kokkuvõte
Olles saanud finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, mis tühistab projekti TRO tagasiulatuvalt, siis tulenevalt STS § 23 lg 2 p-st 3 esitan ma käesolevaga oma seisukohad sellele otsusele:
1. Otsuse eelnõus on ekslikult kasutatud HMS § 66 lg 2 p-te 1 ja 3, et tunnistada TRO tagasiulatuvalt isiku kahjuks kehtetuks vastavalt HMS § 66 lõikele 3.
2. Finantskorrektsiooni alus STS § 45 lg 1 p 3, mida on otsuses viidatud ei saa viia 100 %-lise finantskorrektsiooni määrani, sest meetme määruse § 30 lg 1 ütleb selgelt, et finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt STS §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. Otsuses ei ole viidatud ühelegi konkreetsele ühendmääruse §-des 21–23 toodud sättele, mille alusel on rakendatud 100 %-st finantskorrektsiooni määra.
3. Otsuse eelnõus on veel kinnitanud, et kavandatud tegevused on ellu viidud, kuid on ebaõiglaselt tuletatud vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 1, et kõik kulud on abikõlbmatud, viidates toetuse saaja tegevusele või tegevusetusele.
4. Toetuse saaja on nõus, et on osaliselt jäänud täitmata TRO tulemusnäitajad, kuid see pole mõjutanud kulu abikõlblikust vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 1.
5. Toetuse saajana juhin tähelepanu, et ettevõttena on üritatud heas usus ja kõikide võimaluste piires tulemusnäitajad täita, kuid seda pole suudetud eelnevalt toodud põhjustel teha.
6. Lisaks on kogu projekti jooksul panustatud tööhõivesse ca 17 440 €, mis ei ole vähene summa arvestades meetme määruse eesmärki panustada tööhõive kasvule.
7. Teiseks, tuleks arvestada ka, et kogu projekti ajal on olnud müügitulu 23 981 €, mille nimel on töötatud, et olla võimeline projekti ennast ellu viima. Lisaks on panustatud suures osas isiklikke finantse.
8. Juhul kui otsust muudetakse, siis palun arvestada ühendmääruse §-des 21–23 sätestatut ning rakendada proportsionaalsuse printsiipi.
9. Projekti raames on pidevalt liigutud väljundi poole, et müüa uudse lahendusega propellereid ning on saavutatud palju, kuid eeltoodud põhjustel pole kahjuks tulemusnäitajateni jõutud ja eesmärk firma tegevusega jätkata on olemas, 100 %-ne finantskorrektsioon lööks ilmselt täieliku hoobi selle võimalikkusse.
10. Viimaseks, lükkan ümber otsuses toodud väite, et toetust pole kasutatud eesmärgipäraselt ning on kahjustatud Euroopa Liidu finantshuve, hoopis selle otsuse tagajärjel võivad jääma loomata tooted, mis toovad lisandväärtust Eestile ja Euroopa Liidule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Matti Silla
Alfa Aeronautics OÜ juhatuse liige
Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042
5
LISA 1.
LISA 2.
Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042
6
Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042
7
Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042
8
Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042
9
Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042
10
Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042
11
Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042
12
Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042
13
LISA 3.
Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042
14
Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042
15
LISA 4.
Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042
16
Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042
17
Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042
18
Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042
19
LISA 5.
Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042
20
1
Vaie
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu
Vaide esitaja:
Alfa Aeronautics OÜ (registrikood: 14653042) juhatuse liige Matti Silla Alfa Aeronautics OÜ (edaspidi toetuse saaja või ettevõte) nimel.
+372 5688 4433
Laua 4, Saue 76505.
I. Vaidlustatav haldusakt ja selle sisu
Käesolev vaie on esitatud Riigi Tugiteenuste Keskuse 06.05.2025 otsuse nr 11.2-1/25/2092 „taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja finantskorrektsiooni tegemise kohta“ (edaspidi haldusakt) peale nõudega see haldusakt kehtetuks tunnistada.
Vaidlustatava haldusakti sisu on tunnistada tagasiulatuvalt isiku kahjuks kehtetuks 23.02.2021 otsus nr 11.2-27 / 0228 „taotluse rahuldamise kohta“ (edaspidi TRO), millega määrati ettevõttele väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 09.03.2015 määruse nr 20 „Starditoetus“ (edaspidi meetme määrus) järgi projektile nr 2014-2020.5.01.21-2318 toetus 15 000 € (millest maksti välja 14 858.28 €) ning mille abikõlblikuteks kuludeks oli tunnistatud 19 057.81 €.
II. Põhjendused, kuidas haldusakt rikub vaide esitaja õiguseid
Haldusakt tugineb oma otsuses HMS § 66 lg 2 punktidele 1 ja 3, et HMS § 66 lõike 3 alusel kogu TRO kehtetuks tunnistada. Sellega teostatakse esimene õiguse rikkumine, sest pelgalt võimalus haldusakt kehtetuks tunnistada, ei anna selleks õigust. HMS § 66 lg 2 p 1 järgi tuleb seda teha vastavalt haldusaktis jäetud võimalusele.
HMS § 66 lg 2 punkt 3, mis sätestab, et haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik ei ole seda täitnud, kohaldumine ei ole veenvalt põhjendatud, sest TRO ei maini ühtegi muud kohustust peale TRO punkti 10.3. sätestatud tulemus- ja väljundnäitajaid, mille miinimumtasemed tulenevad omakorda meetme määrusest § 29, seda enam, et need näitajad on osaliselt täidetud. Lisaks, HMS § 66 lg 2 punkti 3 puhul peetakse silmas haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustust ehk meetme määrusega seonduvaid lisakohustusi, mida ma pole rikkunud.
TRO sätestas, et toetust saab tagasi nõuda vastavalt 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 45 ja meetme määrusele § 30 lg 4. Meetme määrus § 30 lg 4 sisuliselt sätestab, et sama määruse tulemusnäitajate või TRO tulemusnäitajate mittesaavutamisel on rakendusüksusel õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
Samas, TRO tühistamine saab toimuda ainult juhul, kui finantskorrektsioon on 100 % ehk toetus on täielikult tagasi nõutud (STS § 47 lg 3).
2
Kolmandaks, STS § 46 lg 2 sätestab, et finantskorrektsiooni ulatus määratakse Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) järgi, täpsemalt ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
Rakendusüksus ei ole välja toonud mitte ühtegi ühendmääruse §-des 21–23 toodud alust, miks on rakendatud ettevõttele finantskorrektsiooni 100 %.
Selle asemel, et viidata toetuse saaja konkreetsetele rikkumistele, märgitakse haldusaktis, et kogu projekti abikõlblikud kulud tunnistatakse mitteabikõlblikeks vastavalt STS § 45 lg 1 punktile 3. Selle sätte sisu on anda alus, et üldse finantskorrektsiooni teha, mitte ei sätesta millises ulatuses seda teha.
Toetuse saaja tunnistab, TRO tulemusnäitajad pole täielikult täitunud, kuid pole selge, kuidas see on mõjutanud kulu abikõlblikust vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 1, mis sätestab, „Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.“.
Haldusaktis märgitakse, et „---Ühendmääruse § 2 lg 1 kohaselt peab abikõlblik kulu olema põhjendatud, tekkinud ja makstud ning kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega (Euroopa Liidu õigusaktid, STS, toetuse andmise tingimused, taotluse rahuldamise otsus jne). Seega õigusaktidest toetuse saajale laienevad kohustused ja kulude abikõlblikkus on omavahel seotud niivõrd, kuivõrd toetuse saaja konkreetne tegevus või tegevusetus selliste kohustuste osalisel täitmisel või täitmata jätmisel mõjutab konkreetse projekti kulu abikõlblikkust---“.
Toetuse saaja hinnangul ei ole selline käsitlus adekvaatselt argumenteeritud ning õiglane, sest kõik kulud, mis projekti jooksul tehti olid selgelt põhjendatud, tekkinud ja väljamakstud kooskõlas ühendmäärusega. Seda enam, et rakendusüksus need ise kinnitas ehk seega sisuliselt juba öelnud, et need kulud olid abikõlblikud.
See, et äritegevuse riskidest tulenevalt projekti tulemusnäitajad ei realiseeru, ei saa muuta kulusid tagantjärgi terves ulatuses abikõlbmatuks, sest sellisel juhul oleks see selgelt kirjas vastavates õigusaktides. Kuivõrd on konkreetne tegevus või tegevusetus muutnud mingisugused kulud abikõlbmatuks, siis peaks seda põhjendama. Oma vastuses haldusakti eelnõule tõin ma välja suhteliselt täpse ülevaate ettevõtte tegevustest, kuid see ei leidnud lõplikus haldusaktis käsitlust.
Sellegipoolest, vastavalt STS § 46 lõikele 1, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis tehakse finantskorrektsioon ikkagi ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. Haldusaktis on ka rakendusüksus ise välja toonud, et „---STSi seletuskirja kohaselt tuleb kohustuse täitmata jätmise mõju kulude abikõlblikkusele mõista ühissätete määruse artikli 85 lg 2 punkti b tähenduses. Mõju all peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada---“.
Seega tunnistab rakendusüksus, et neil ei ole võimalik väidetavat kahju tuvastada ning sellisel juhul peaks rakenduma STS § 46 lg 1.
3
III. Kokkuvõte vaide alustest
Toetuse saajana esitan vaide vastavalt HMS § 71 lõikele 1, et tunnistada eeltoodud haldusakt kehtetuks, sest
• pole põhjendatud, kuidas muutusid kulud 100 % ulatuses abikõlbmatuks, • pole põhjendatud, kuidas on saadud finantskorrektsioonimäär 100 %, mille määramise
aluseks on ühendmääruse §-d 21–23, • sellest tulenevalt ei saa kehtetuks lugeda ka tervet TRO-d, • mis annaks õiguse vastavalt HMS § 66 alusel terve haldusakt kehtetuks tunnistada, • arvestades, et toetuse saaja on teinud omaltpoolt kõik võimaliku halvenevas
majanduskeskkonnas, et tulemusnäitajad täielikult saavutada, kuid saavutas need osaliselt.
Vaide esitaja kinnitab, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.
IV. Lisatud dokumentide loetelu
Vaidele on lisatud allkirjastatud konteinerisse järgmised dokumendid:
1. Taotluse rahuldamise otsus (TRO) 11.2- 27_0228Alfa_Aeronautics_OÜ_rahuldamise_ots us23.02.2021.asice
2. Seisukoht otsuse eelnõu kohta Seisukoht otsuse eelnõu kohta.asice 3. Vaidlustatav haldusakt (haldusakt) 11.2-1252092 06.05.2025 Otsus.asice
(allkirjastatud digitaalselt)
Matti Silla
Alfa Aeronautics OÜ juhatuse liige
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Vaide edastamine | 21.05.2025 | 1 | 11.2-2/25/1023-2 🔒 | Väljaminev kiri | rtk | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Alfa Aeronautics OÜ |