Vaie RTK 06.05.2025 otsuse nr 11.2-1/25/2092 peale

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 28.04.2025

kehtiv kuni 28.04.2030

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17

Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus

Alfa Aeronautics OÜ

[email protected]

Laua tn 4

Saue linn

76505 Harju maakond

06.05.2025 nr 11.2-1/25/2092

Registrikood: 14653042

OTSUS taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamise ja finantskorrektsiooni tegemise

kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi RTK või rakendusüksus) teeb

väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 09.03.2015 määruse nr 20 „Starditoetus“1 (edaspidi meetme

määrus) raames otsuse Alfa Aeronautics OÜ (edaspidi toetuse saaja või ettevõte) projektile nr

2014-2020.5.01.21-2318 „Tootmisvahendite soetamine ettevõttele Alfa Aeronautics propellerite

tootmiseks“ (edaspidi projekt).

Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja on rikkunud talle perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse

seaduse (edaspidi STS) § 24 punktiga 1 pandud kohustust tagada projekti elluviimine ettenähtud

tingimustel, sh saavutada kavandatud tulemusnäitajad. Sellest lähtuvalt kohaldab rakendusüksus

projekti raames makstud kuludele finantskorrektsiooni ja loeb mitteabikõlblikuks kuluks

19 057,81 eurot, sh toetus 14 858,28 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 64, § 66 lg 2 p-d 1 ja 3, lg

3, § 67 lg 4 p-d 2 ja 3, § 68 lg 2, STS § 8 lg 2 p 6, § 22 lg 3 p 3, § 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 47 lg 3, §

48 lg-d 1 ja 8, § 49 lg-d 1 ja 3, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–

2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 23 lg 1, meetme

määruse § 22 lg 7, § 28 lg 2 p 4, § 30 ning taotluse rahuldamise otsus 23.02.2021 nr 11.2-27/0228

(taotluse rahuldamise otsus või TRO), samuti projekti raames esitatud maksetaotlused ja aruandlus

ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

1. Toetuse saaja on rikkunud projektis kavandatud tulemuste saavutamise kohustust

1.1. Rikkumise asjaolud

Taotluse rahuldamise otsuse punkti 3 kohaselt oli projekti eesmärgiks toota propellereid

erinevatele lennuvahenditele hobidroonidest kuni sõjaväeliste otstarbega lennukitele2. Eesmärgi

1 Toetuse taotluse esitamise (18.01.2021) ja taotluse rahuldamise otsuse tegemise (23.02.2021) ajal kehtinud redaktsioon, jõust. 28.08.2020. 2 Projekti tegevusvaldkond EMTAK 30301 Õhu- ja kosmosesõidukite jms tootmine, propellerid, kopterite tiivikud ja liikuvad tiivikulabad.

elluviimiseks kavandati toetusega soetada materiaalset põhivara3 ning katta tegevjuht-

aerodünaamika inseneri palgakulud (august 2021-jaanuar 2022).

Projekti abikõlblikuks maksumuseks kavandati 19 239,58 eurot, millest toetuse saaja

omafinantseering pidi olema minimaalselt 4 239,58 eurot ja toetus maksimaalselt 15 000 eurot.

Projekti abikõlblikkuse perioodiks määrati 01.02.2021- 31.01.20224, kuid RTK pikendas seda

kahel korral5 ja lõplikuks abikõlblikuks perioodiks kehtestati 01.02.2021-31.01.2023.

Rakendusüksus on maksnud projekti eesmärkide elluviimiseks ja projekti tulemusnäitajate

(projekti tulemused) saavutamiseks toetust summas 14 858,28 eurot.

Taotluse rahuldamise otsuse punkti 10.3 kohaselt oli toetuse saajal kohustus saavutada järgmised

projekti tulemused:

1) projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta (2024,

referentsaasta) müügitulu 201 989 eurot;

2) kaks töötajat projekti abikõlblikkuse perioodile järgneval aastal ning kolm töötajat projekti

abikõlblikkuse perioodile järgneval teisel aastal, kellele makstav töötasu on Statistikaameti

poolt viimati avaldatud aasta keskmisest brutopalgast vähemalt 50% (vähemalt 703,50

eurot).

Projekti tulemuste täitmise kontrollimisel lähtus RTK toetuse saaja esitatud andmetest ning avalike

andmebaaside (äriregister, teatmik.ee, maksu- ja tolliameti avalikud päringud) infost.

2022. aastal oli toetuse saaja müügitulu majandusaasta aruande (edaspidi MAA) andmetel 15564

eurot ja see jagunes järgmiselt:

 muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (EMTAK 74901) 15 294

eurot;

 õhu- ja kosmosesõidukite jms tootmine (EMTAK 30301) 270 eurot.

2023. aastal oli ettevõtte müügitulu MAA andmetel 2673 eurot, mis saadi kõik tegevusvaldkonnas

muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (EMTAK 74901).

2024. aastal oleks toetuse saaja TRO punkti 10.3 kohaselt pidanud müügituluks saavutama 201

989 eurot. Meetme määruse § 29 lg 1 p 3 sätestab minimaalseks müügitulu tulemusnäitaja

suuruseks vähemalt 80 000 eurot. RTKle esitatud andmetel oli ettevõtte tegelik müügitulu

referentsaastal 5744 eurot ja see saadi tegevusvaldkondades EMTAK 74901 (3194 eurot) ning

EMTAK 71121 Inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine (2550 eurot).

Referentsaasta müügitulu ei vasta TROs võetud kohustusele ja meetme määruses sätestatud

minimaalsele suurusele, seega on müügituluga seotud tulemusnäitaja toetuse saajal saavutamata.

Tööhõivet puudutavad tulemusnäitajad on toetuse saajal samuti saavutamata. Meetme määruse §

29 lg 1 p 1 kohaselt pidi projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgnevast kuust algaval

esimesel aastal toetuse saajal olema vähemalt üks töötaja ja teisel aastal vähemalt kaks töötajat,

kelle töötasu on aasta keskmisest brutokuupalgast vähemalt 50 protsenti (antud projekti puhul

703,50 eurot).

Abikõlblikkuse perioodi lõppemise kuule järgneval esimesel aastal6 oli ettevõttel ajavahemikul

20.02.2023-30.06.2023 üks töötaja. Töötasu arvestati kokku 3119 eurot ja kuu keskmine

brutotöötasu ühe töötaja kohta oli ca 260 eurot (jaotatuna terve perioodi peale), nõutud brutopalk

3 Erinevad labade tootmise vormid, ahi SNOL60 ja programeeritav termostaat Omron E5CC-T, tööriistakäru KS tools 515, otsnurklihvija GE 710 Plus, jootejaam kolb+kuum õhk, 3D printer Kobra Plus, autopiloot Pixhawk 6C + PM02 V3, poleerija Makita DPO600Z 6800 RPM akuga, vaakumpump, fotostuudio box HPB-60XD jms. 4 TRO punktid 4-7. 5 TRO muutmise otsused 19.11.2021 nr 11.2-27/1439 ja 26.07.2022 nr 11.2-27/0714. 6 Referentsperiood 01.02.2023-31.02.2024.

703,50 eurot oli tagatud ca 4 kuu vältel. Abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneval teisel

aastal7 ettevõttel töötasu väljamaksed puudusid. Rakendusüksus märgib lisaks, et ettevõte on saanud toetust palgakulude katteks, kuid ei ole selle

abil loodud töökohta säilitanud.

Eeltoodust lähtuvalt leiab rakendusüksus, et toetuse saajal jäid väga olulises osas projekti

tulemusnäitajad saavutamata ning ta on sellega rikkunud STS § 24 p-s 1, meetme määruse

§ 26 p-s 2 ja § 29 lg-s 1 ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kohustusi.

1.1 Toetuse saaja selgitused ja seisukoht

Toetuse saaja selgitas järelaruandes:

Kahjuks ei ole me suutnud seatud eesmärke täita peamiselt kolmel põhjusel: ebapiisav rahastus

töötajate palkamiseks, vormide tootmise kulude tõus ning COVID-19 pandeemia mõjud.

Esiteks, kuigi toetus kattis tootmisseadmete soetamise kulusid, osutusid töötajate palkamiseks

vajalikud vahendid puudulikuks. Propellerite tootmine nõuab kvalifitseeritud spetsialiste, kelle

töötasu tase on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Lisaks seadmetele kulus märkimisväärne

osa palgafondi eelarvest vormide projekteerimisele, valmistamisele ning testimisele, jättes

tootmise palgafondi napiks. Ootasime, et tootmise käivitamisel tekib piisav tulu, kuid see on

veninud oodatust kaugemale.

Teiseks, vormide tootmise hinnad on alates projekti algusest oluliselt tõusnud. 2021. aastal

planeeritud eelarve ei arvestanud globaalsete tarneahelate häirete ja toormaterjalide (nt

süsinikkiud ja epoksüvaik) hinnatõusuga, mis on otseselt mõjutanud meie kulusid.

Kolmandaks, COVID-19 pandeemia mõjutas projekti ajakava ja ressursse. 2021. ja 2022. aastal

esines viivitusi seadmete tarnimisel ning piirangud raskendasid koostööd tarnijate ja

potentsiaalsete töötajatega. Kuigi olime optimistlikud, et taastub normaalne töörütm, jäi tootmise

käivitamine siiski oodatust aeglasemaks, kuna pidime kohanema uute turutingimustega.

Kokkuvõttes ei ole me suutnud luua nõutud töökohtade arvu ning saavutada vajalikku müügitulu,

kuna rahalised vahendid ei ole võimaldanud piisava kiirusega tootmist käivitada ja tööjõudu

palgata. Oleme siiski pühendunud projekti jätkamisele ning otsime lisarahastust, et täita

kohustused.

1.2 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

STS § 24 punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja viima kavandatud projekt ellu ettenähtud tingimustel

ja saavutama projekti tulemused. Meetme määruse § 26 punkt 2 kohustab need tulemused

saavutama taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks.

Taotluse rahuldamise otsuse punkti 9 kohaselt antakse toetust tingimusel, et toetuse saaja täidab

kõiki STSis ja meetme määruses sätestatud ja tema suhtes kohalduvaid kohustusi ning kasutab

toetust taotluses ning meetme määruses sätestatud toetatavate tegevuste elluviimiseks ja projekti

eesmärkide saavutamiseks. TRO punkt 10.3 sätestab täiendavalt, et juhul, kui toetuse saaja ei täida

projekti tulemus- ja väljundinäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja

meetme määruse § 30 lõikes 4 sätestatud alustel.

Taotluse esitamise ajal kehtinud meetme määruse redaktsiooni kohaselt olid §-s 29 kohustuslikud

minimaalselt saavutatavad tulemusnäitajad järgmised:

1) hiljemalt projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgnevast kuust algaval esimesel

aastal on toetuse saajal vähemalt üks töötaja ja teisel aastal vähemalt kaks töötajat, kelle

töötasu on toetuse taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnevaks 1. juuliks

Statistikaameti avaldatud aasta keskmisest brutokuupalgast vähemalt 50 protsenti;

7 Referentsperiood 01.02.2024-31.01.2025.

2) projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügitulu peab

olema vähemalt 80 000 eurot.

Kõnealuse projekti puhul on kavandatud tegevused täies mahus küll ellu viidud, kuid nii tööhõivet

kui ka müügitulu puudutavad tulemusnäitajad on väga olulisel määral saavutamata.

Rakendusüksus rõhutab, et meetme määruses sätestatud eesmärkide ja tulemuste saavutamine on

väga oluline projektide rahastamise tingimus. Starditoetuse andmise eesmärgiks on aidata

kasvupotentsiaaliga8 alustavaid ettevõtjaid ja toetuse saamise eelduseks ning oodatavaks

tulemuseks on uute, kõrget kasvupotentsiaali omavate jätkusuutlike ettevõtjate võimekus maksta

vähemalt kahele töötajale nõutavas suuruses töötasu ning saavutada nõutud tasemel müügitulu.

Meetme määruse § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud nn kahe töötaja nõue tuleneb eelkõige sellest, et riik on

prioriteediks seadnud uute töökohtade loomise9 ning et need oleksid tasustatud vähemalt Eesti

keskmisel tasemel. Lisaks peab ettevõtte äritegevus olema suunatud kasumlikkusele ja

rahvusvahelistumisele. Seega ei saa toetatava projekti juures olla esmatähtis üksnes kavandatud

tegevuste elluviimine, vaid oluline on nende tegevuste kaudu jõuda tulemuseni, mis on väljendatud

konkreetsete näitajate kaudu (töötajate arv ja müügitulu). Käesoleval juhul ei ole toetuse saaja

nõutud mahus tulemusi saavutanud.

Antud projekti abikõlblikkuse periood lõppes 31.01.2023. Perioodil 01.02.2023-31.01.2024 oleks

toetuse saajal pidanud meetme määruse kohaselt olema minimaalselt üks töötaja brutotöötasuga

703,50 eurot kuus. Perioodil 01.02.2024-31.01.2025 oleks toetuse saajal pidanud olema sama

brutotöötasuga kaks töötajat.

Rakendusüksusele esitatud dokumentide põhjal oli esimesel perioodil ettevõttes üks töötaja, kelle

arvestati ca 4 kuu jooksul (ajavahemikul 20.02.2023-30.06.2023) töötasu kokku 3119 eurot ning

maksti 3021 eurot. Teisel perioodil ettevõttes palgakulud puudusid ja tööjõumakse ei arvestatud.

Kahel perioodil kokku oli nõutud palgaga (703,50 eurot) töökoht ettevõttes tagatud ainult

ca 4 kuu vältel.10 Eeltoodust lähtuvalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saajal on tööhõivega seotud

tulemusnäitajad täitmata.

Müügitulu osas pole toetuse saaja samuti suutnud nõutud tulemusnäitajat saavutada. Meetme

määruses ettenähtud minimaalse müügitulu 80 000 euro asemel oli ettevõtte 2024. aasta

müügitulu 5744 eurot, mis saadi tegevusvaldkondades muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja

tehnikaalane tegevus (EMTAK 74901) ja Inseneritegevused ning nendega seotud tehniline

nõustamine (EMTAK 71121). Rakendusüksus märgib, et kumbki neist ei ole projektiga seotud

tegevusvaldkond (EMTAK 30301).

Toetuse saaja on põhjendanud tulemusnäitajate saavutamata jäämist ebapiisava rahastusega

töötajate palkamiseks, vormide tootmise kulude tõusuga ning COVID-19 pandeemia mõjudega.

Rakendusüksus selgitab, et ettevõtte ebaõnnestumine majanduskeskkonnas on normaalne ettevõtja

risk, mille ta ise võtab. Toetuse andmisega on lahutamatult seotud selle kasutamise tingimused ja

tagasinõudmise võimalused, millega ettevõte toetust taotledes ka nõustus.

Lähtuvalt eeltoodust pole toetuse saaja täitnud STS § 24 p-ga 1, meetme määruse § 26 p-ga

2 ja § 29 lg 1 ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kohustust tagada projekti

elluviimine ettenähtud tingimustel ja saavutada kavandatud tulemusnäitajad.

8 Mõiste kasvupotentsiaal on sisustatud §-s 29 toodud kohustuslike tulemusnäitajate kaudu. Meetme määrus § 4 lg 1 p 1. 9 „Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020“. 10 Kahel perioodil arvestatud töötasu kokku 3119 eurot /703,50 eurot= 4,4 kuud.

1.3 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 100%

STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete

määrus) artikli 143 alusel ja sellega kooskõlas juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või

täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust.

Projekti tulemuste saavutamine on üheks toetuse saamise eelduseks, sest toetust antakse

tegevustele ja nende elluviimiseks vajalike (abikõlblike) kulude katteks vaid juhul, kui nende

koosmõjus saavutatakse projekti tulemus. See on toetuse andmise eeltingimus ja selgelt

määratletud toetuse saaja kohustus, mille täitmata jätmisel või ainult osalisel täitmisel on STS §

45 lg 1 p 3 tähenduses negatiivne mõju kulu abikõlblikkusele. STSi seletuskirja kohaselt tuleb

kohustuse täitmata jätmise mõju kulude abikõlblikkusele mõista ühissätete määruse artikli 85 lg 2

punkti b tähenduses. Mõju all peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda

või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik

üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada (näiteks kui kahjustatud on EL

konkurentsipoliitikat või rahaliste vahendite säästlikku kasutamise põhimõtet).

STS § 2 p 5 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on ühissätete määruse artikli 65 lg 1 kohaselt

kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Ühendmääruse § 2 lg 1 kohaselt peab

abikõlblik kulu olema põhjendatud, tekkinud ja makstud ning kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti

õigusega (Euroopa Liidu õigusaktid, STS, toetuse andmise tingimused, taotluse rahuldamise otsus

jne). Seega õigusaktidest toetuse saajale laienevad kohustused ja kulude abikõlblikkus on

omavahel seotud niivõrd, kuivõrd toetuse saaja konkreetne tegevus või tegevusetus selliste

kohustuste osalisel täitmisel või täitmata jätmisel mõjutab konkreetse projekti kulu abikõlblikkust.

STS § 22 lg 3 p 3 kohaselt tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus täielikult või osaliselt

kehtetuks, kui kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või

seda ei suudeta täita. Taotluse rahuldamise otsuse p 10.3 kohaselt juhul, kui toetuse saaja ei täida

projekti tulemus- ja väljundinäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja

meetme määruse § 30 lg-s 4 sätestatud alustel. Meetme määruse § 30 lg 4 kohaselt on

rakendusüksusel õigus käesoleva määruse §-s 29 sätestatud ja taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud tulemusnäitajate mittesaavutamisel toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda.

Rakendusüksus on tuvastanud, et toetuse saaja ei ole väga olulises osas saavutanud projekti

tulemusnäitajaid. Täitmata jäid nii tööhõive kui ka müügituluga seotud nõuded, st tegemist on

toetuse saaja kohustuste rikkumisega tulenevalt taotluse rahuldamise otsuse punktist 10.3 ning

meetme määruse § 26 p-des 1 ja 2 sätestatud tingimustest. Nimetatud tingimused tagavad, et

toetust kasutatakse kehtestatud reeglite kohaselt ja kuna toetuse saaja ei ole neid täitnud (projekt

on jäänud ellu viimata), siis ei ole toetust kasutatud eesmärgipäraselt, mistõttu on saanud

kahjustada Euroopa Liidu finantshuvid. Tulenevalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et

antud juhul on põhjendatud toetuse täies ulatuses tagasinõudmine.

Toetuse taotluse rahuldamise otsus on käsitletav haldusaktina, mis seab selle adressaadile

kõrvaltingimuseks järgida täpselt otsusest tulenevaid kohustusi. Tulenevalt HMS § 66 lg 2 p-st 3

ja § 67 lg 4 p-st 3 ning taotluse rahuldamise otsuse p-st 10.3 pidi toetuse saajale olema selge, et

kohustuse rikkumisega kaasneb haldusaktiga saadava hüve äravõtmine või vähendamine. Sellest

tulenevalt ei saa toetuse saaja tugineda usalduse kaitsele, täpsemalt õiguspärase ootuse kaitsele.

Kuivõrd antud juhul esinevad HMS § 66 lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud asjaolud, siis on põhjendatud

lähtuvalt HMS § 66 lg-st 3 otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine.

Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus projekti raames tehtud kulud mitteabikõlblikuks

täies mahus summas 19 057,81 eurot, millest toetus on 14 858,28 eurot ja omafinantseering

4199,53 eurot ning tunnistab taotluse rahuldamise otsuse STS § 47 lg 3 kohaselt kehtetuks.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Lähtuvalt HMS § 40 lg-st 1 edastas rakendusüksus 11.04.2025 e-toetuste keskkonna kaudu

käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada omapoolne seisukoht

ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 24.04.2025.

Rakendusüksus on tähtajaks esitatud vastusega tähelepanelikult tutvunud ja seda analüüsinud.

Toetuse saaja on seisukohal, et otsuse eelnõus ei ole põhjendatud, kuidas on jõutud selleni, et

loetakse projekti kulud 100 % ulatuses abikõlbmatuks ning samuti ei ole põhjendatud TRO

kehtetuks tunnistamine. Lisaks on otsuse eelnõus kinnitanud, et kavandatud tegevused on ellu

viidud, kuid on ebaõiglaselt tuletatud vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 1, et kõik kulud on

abikõlbmatud, viidates toetuse saaja tegevusele või tegevusetusele.

Toetuse saaja on nõus, et TRO tulemusnäitajad on jäänud osaliselt täitmata, kuid see pole

mõjutanud kulu abikõlblikkust vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 1. Ettevõtte müügitulu on olnud

2022. aastal 15 564 €, 2023. aastal 2 673 € ja 2024. aastal 5 744 €. Kokku 23 981 € ning

referentsaasta väärtusest on saavutatud 7 %. Palgafondi kuludeks kokku on olnud abikõlblikkuse

perioodil ja sellele järgneval kahel aastal ca 17 440 €, kogubrutopalgaga ca 12 980 € ning perioodil

01.02.2023-31.01.2024, kogubrutopalgaga ca 3 120 €, mis teeb vastavalt meetme määruse § 29 lg

1 p 1 järgi projekti üheks tulemusnäitaja saavutamiseks vähemalt 12 %, sest projekti raames

tulnuks minimaalselt selle nõude täitmiseks maksta brutopalka kokku ca 25 330 €. Kui arvestada

üldist meetme määruse eesmärki panustada tööhõive kasvule (§ 2 lg 3 p 2) ja vaadelda tervet

projekti perioodi, siis on olnud tööhõive kasv peaaegu samas suurusjärgus väljundnäitaja tööhõive

nõudega, olles täidetud 51 % ulatuses. Toetuse saaja lisab, et tõenäoliselt oleks

ebaproportsionaalne ning ebaõiglane jätta finantskorrektsiooni tehes seda arvestamata. Samuti ei

nõustu toetuse saaja otsuses toodud väitega, et toetust pole kasutatud eesmärgipäraselt ning

kahjustatud on Euroopa Liidu finantshuve ning hoopis antud otsuse tagajärjel võivad jääda

loomata tooted, mis toovad lisandväärtust Eestile ja Euroopa Liidule.

Rakendusüksus märgib, et tulemusnäitajate tuvastamisel ei võeta arvesse abikõlblikkuse perioodil

saavutatud müügitulu ega makstud töötasusid. Meetme määruse § 29 lg 1 p-des 1 ja 3 on sätestatud

konkreetsed tulemusnäitajate saavutamise tähtajad11. Lisaks märgime, et toetuse saaja on

abikõlblikkuse perioodil makstud töötasude osas saanud toetust summas 9619,79 eurot ning

toetusega loodud töökohti ei ole suudetud säilitada.

Nagu toetuse saaja ka ise välja toob, on müügituluga seotud tulemusnäitaja saavutatud ca 7 % ja

tööhõivega seotud tulemusnäitaja ca 12% ulatuses minimaalselt nõutavatest suurustest. Seega on

tulemusnäitajad väga olulisel määral saavutamata. Toetuse saaja märgib selle põhjuseks piisavate

finantsvahendite puuduse, kuna tuleb hoida pidevalt tööl inimest, kes tegeleb tootmisega ning

inimest, kes suudaks arendada tooteid/tooteprotsessi ning ettevõtet juhtida, mistõttu oli ettevõtte

rahaline võimekus 2023. aasta lõpuks selline, et halvenenud majanduskeskkonnas ei olnud

võimalik kõike tulemusnäitajate saavutamiseks teha, eriti arvestades tööjõu kasvanud kulusid.

Viide kasvanud tööjõukuludele jääb arusaamatuks, kuna ettevõtte tööjõukulud on olnud aastate

lõikes langustrendis: 2022.aastal 6 617 eurot, 2023. aastal 3119 eurot ning 2024. aastal puudusid

üldse.

Järgnevalt selgitab rakendusüksus veelkord, miks loetakse antud juhul projekti kulud 100 %

ulatuses abikõlbmatuks ning tunnistatakse TRO kehtetuks.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 2 ja 3 alusel otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks

tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, mille teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja

haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust,

11 Tööhõive tulemusnäitajate puhul abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgnevast kuust alates esimene ja teine aasta ning müügitulu tulemusnäitaja puhul abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgnev teine majandusaasta.

haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti

andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid

tähtsust omavaid asjaolusid. STS § 45 lg 1 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse

vähendamiseks või tühistamiseks. Kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata

kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust, võib rakendusüksus STS § 45 lg 1

p 3 kohaselt teha otsuse nõuda toetuse saajalt toetus finantskorrelatsiooni alusel osaliselt või

täielikult tagasi.

Kordame, et projekti tulemuste saavutamine on üheks toetuse saamise eelduseks, sest toetust

antakse tegevustele ja kulude katteks vaid juhul, kui nende koosmõjus tekib projekti tulemus. Kuna

tulemuste saavutamine (või muu kõrvaltingimus) on toetuse andmise tingimustes ja taotluse

rahuldamise otsusega selgelt määratletud toetuse saaja kohustus, siis on selle kohustuse kui toetuse

saamise eeltingimuse täitmata jätmisel või ainult osalisel täitmisel STS § 45 lg 1 punkti 3

tähenduses negatiivne mõju kulu abikõlblikkusele.

STS § 2 p-i 5 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1303/2013 artikli 65 lg 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega.

Ühendmääruse § 2 lg-s 1 täpsustatakse, millisel juhul loetakse kulu abikõlblikuks. Lisaks sellele,

et kulu peab olema põhjendatud, tekkinud ja makstud, peab kulu olema ka kooskõlas Euroopa

Liidu ja Eesti õigusega (Euroopa Liidu õigusaktid, STS, toetuse andmise tingimused, taotluse

rahuldamise otsus jne). Seega õigusaktidest toetuse saajale laienevad kohustused ja kulude

abikõlblikkus on omavahel seotud niivõrd kuivõrd toetuse saaja konkreetne tegevus või

tegevusetus selliste kohustuste osalisel täitmisel või täitmata jätmisel mõjutab konkreetse projekti

kulu abikõlblikkust.

Rakendusüksus peab veelkord vajalikuks rõhutada, et iga projekt, mis saab toetust, peab oma

eesmärkidega panustama meetme eesmärkide saavutamisse. Lähtudes starditoetuse eesmärgist

aidata kasvupotentsiaaliga alustavaid ettevõtjaid ja toetuse saamise eelduseks ning oodatavaks

tulemuseks on uute, kõrget kasvupotentsiaali omavate jätkusuutlike ettevõtjate võimekus maksta

vähemalt kahele töötajale nõutavas suuruses töötasu ning saavutada nõutud tasemel müügitulu.

Seejuures peab ka ettevõtte äritegevus olema suunatud kasumlikkusele ja rahvusvahelistumisele.

Seega ei saa ühegi toetatava projekti juures olla esmatähtis üksnes tegevuste elluviimine, vaid

oluline on nende tegevuste kaudu jõuda lõpptulemuseni – eesmärgi saavutamiseni, mida

käesoleval juhul ei ole toetuse saaja saavutanud. Kõnealuse projekti puhul on kavandatud

tegevused täies mahus küll ellu viidud (nagu punktis 1.3 eelnevalt märgitud), kuid nii tööhõivet

kui ka müügitulu puudutavad tulemusnäitajad on väga olulisel määral saavutamata.

Samuti oodatakse starditoetust saanud ettevõttelt otsest mõju Eesti majandusele laiemalt ning

tegutsemise jätkamist toetatavas valdkonnas ka pärast projekti perioodi. Võttes arvesse asjaolu, et

ettevõttel on puudunud võimekus maksta kooskõlas määruses, sh otsuses, sätestatud tingimustel

töötajatele töötasu ning toetuse saaja selgitusi, et „ei ole suutnud luua nõutud töökohti ning

saavutada vajalikku müügitulu“ siis ei saa RTK hinnangul Alfa Aeronautics OÜ-d pidada

jätkusuutlikuks ettevõtteks määruse § 4 punkti 2 mõistes.

Toetuse saamine on sõltuvuses toetuse andmise tingimuste täitmisest, mis omakorda seostuvad

projekti eesmärgiga ning eesmärkide saavutamata jäämise korral ei saa kuidagi asuda seisukohale,

et toetust kasutati eesmärgipärastel tingimustel. Kuivõrd RTK hinnangul on määruse § 29 lg 1 p-

des 1 ja 3 nõutava miinimumtulemuse (kahele töötajale nõutud suuruses töötasu maksmise nõue

ja majandusaasta müügitulu nõue) saavutamata jätmise puhul tegemist toetuse andmise tingimuste

sedavõrd olulise rikkumisega, siis ei ole põhjendatud kohaldada toetuse osalist tagasinõuet.

Arvestades eeltoodut, peab rakendusüksus põhjendatuks ja proportsionaalseks nõuda

väljamakstud toetus täies ulatuses tagasi.

Rakendusüksus peab vajalikuks korrata, et lähtudes HMS § 66 lg 2 p-dest 1 ja 3 ja § 67 lg 4 p-dest

2 ja 3 ning otsuse p-s 10.3. seatud tingimusest, mille kohaselt projekti tulemus- ja väljundinäitajate

mittetäitmisel on RTK-l õigus toetus tagasi nõuda, ei saa toetuse saajal olla tekkinud õigustatud

ootust otsuse kehtimajäämise ja toetuse tagasinõudmata jätmise osas.

Kuivõrd toetuse taotluse rahuldamise otsus on käsitletav kõrvaltingimusega haldusaktina, mis seab

haldusakti adressaadile kõrvaltingimuseks järgida täpselt otsusest tulenevaid kohustusi, peab

haldusakti adressaadile eelkõige HMS § 66 lg 2 punktist 3 ja HMS § 67 lg 4 punktist 3 tulenevalt

olema ettenähtav haldusakti kõrvaltingimuse rikkumise korral haldusaktiga saadava hüve

äravõtmine/vähendamine. Viimasest tulenevalt ei saa toetuse saaja tugineda usalduse kaitsele,

täpsemalt õiguspärase ootuse kaitsele. Kuivõrd esinevad HMS § 66 lg 2 punktides 1 ja 3 sätestatud

asjaolud, siis on põhjendatud lähtuvalt HMS § 66 lõikest 3 otsuse kehtetuks tunnistamine

tagasiulatuvalt ja nõuda välja makstud toetus täies ulatuses tagasi.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. tunnistada kehtetuks 23.02.2021 taotluse rahuldamise otsus nr 11.2-27/0228

tagasiulatuvalt alates otsuse jõustumisest;

2. lugeda projekti raames tehtud kulud mitteabikõlblikuks summas 19 057,81 eurot, millest

toetus on 14 858,28 eurot ja omafinantseering 4199,53 eurot;

3. nõuda tagasi käesoleva otsusega mitteabikõlblikuks loetud toetus summas 14 858,28 eurot;

4. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise

päevast tagastatav toetus summas 14 858,28 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole:

 SEB Pank a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või

 Swedbank a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või

 Luminor Bank a/a EE701700017001577198 (SWIFT: RIKOEE22) või

 LHV Pank a/a EE777700771003813400 (SWIFT: LHVBEE22).

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800082925 ning makse selgituseks märkida

projekti number;

5. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud

kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud

tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud

Rahandusministeeriumi pangakontole.

Kui toetust ei maksta tagasi ettenähtud tähtaja jooksul, annab rakendusüksus selle sundtäitmisele

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (STS § 48 lg 8).

Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib põhjendatud taotluse alusel ajatada, kui selle korraga

maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel rakendatakse intressi,

mille määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas (STS

§ 48 lg 4). Toetuse tagasimaksmise ajatamise taotlus tuleb toetuse saajal esitada rakendusüksusele

hiljemalt kümne tööpäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kättesaamisest arvates

(ühendmääruse § 24 lg 1). Reeglina on ajatamisperioodiks üks aasta, kuid põhjendatud juhtudel

on võimalik ka pikem ajatamisperiood.

Otsuse peale võib meetme määruse § 6 kohaselt esitada vaide RTK kaudu Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud

otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Marje Leppik

59174802

[email protected]

Tallinn

23.02.2021 nr 11.2-27 / 0228

OTSUS

taotluse rahuldamise kohta

Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 09.03.2015. a määruse nr 20 „Starditoetus“ § 20 lõigete

1, 2, 4 ja 6 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014.a määrusega nr 133

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja

tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ § 8 lõikega 1 ja 4:

1. Rahuldada Alfa Aeronautics OÜ (edaspidi toetuse saaja), registrikood 14653042 asukoht:

Laua 4, Saue 76505, Harju maakond, 18.01.2021. a esitatud toetuse taotlus

registreerimisnumbriga 2014-2020.5.01.21-2318 projektile „Tootmisvahendite soetamine

ettevõttele Alfa Aeronautics propellerite tootmiseks“ (edaspidi projekt);

2. Taotlus kuulub rahuldamisele, kuna sai vastavalt hindamismetoodikale

hindamiskriteeriumite alusel koondhindeks 2,50.

3. Projekti eesmärk on toota propellereid erinevatele lennuvahenditele hobidroonidest kuni

sõjaväeliste otstarbega lennukitele.

4. Projekti kogumaksumus on 19 239,58 (üheksateist tuhat kakssada kolmkümmend üheksa

eurot ja viiskümmend kaheksa senti) eurot.

5. Projekti toetus on maksimaalselt 15 000,00 (viisteist tuhat eurot ja null senti) eurot.

6. Projekti omafinantseering on minimaalselt 4 239,58 (neli tuhat kakssada kolmkümmend

üheksa eurot ja viiskümmend kaheksa senti) eurot.

7. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev on 01.02.2021 ja lõppkuupäev 31.01.2022;

8. Toetuse saajale antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr

1407/2013, 18.12.2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013 lk 1-8), mõistes.

9. Toetuse saaja täidab kõiki perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi STS)

ja väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 09.03.2015. a määruse nr 20 „Starditoetus“

(edaspidi meetme määrus) sätestatud toetuse saaja suhtes kohalduvaid kohustusi, sh

kasutab toetust taotluses ning meetme määruses sätestatud toetatavate tegevuste

elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks.

10. Toetust antakse alljärgnevatel tingimustel:

2

10.1. Projekti elluviimiseks tehtavad tegevused peavad olema teostatud ja kulu

tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil, vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.09.2014.

a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise

tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 sätestatud tingimustele. Kulu peab

olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast

projekti abikõlblikkuse perioodi. Toetuse andmisel kulu aluseks olev töö peab olema

tehtud, kaup saadud või teenus osutatud projekti abikõlblikkuse perioodil.

10.2. Toetuse saaja järgib taotluses toodud ajakava, tegevuskava ja eelarvet. Toetuse

saaja on kohustatud projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest

eelnevalt rakendusüksust kirjalikult teavitama. Toetuse saaja taotleb rakendusüksuselt

taotluse rahuldamise otsuse muutmist taotluste menetlemise määruse § 10 sätestatud

juhtudel, sh kui toetuse saaja muudab projekti eelarvet rohkem kui 30%

konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea mahust tingimusel, et toetuse summa

ei suurene. Toetuse saajal on õigus taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi

pikendamist kahel korral kuni kuue kuu võrra mõlema pikendamise korral tingimusel,

et projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks. Vastavasisuline

põhjendatud taotlus tuleb esitada projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.

10.3. Taotluses toodud projekti tulemus- ja väljundnäitajad on järgmised:

Projekti tulemused ja väljundid Algväärtus

projekti

alguses

Sihttase

projekti

lõpuks

Töökohtade arv, mis tasustatakse vähemalt 50%

statistikaameti poolt avaldatud aasta keskmise

brutopalgaga hiljemalt projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppemisele järgnevast kuust üheks

aastaks (kehtiv keskmine 50% brutopalk

taotlemise hetkel 703,50 €)

0

2

Töökohtade arv, mis tasustatakse vähemalt 50%

statistikaameti poolt avaldatud aasta keskmise

brutopalgaga projekti abikõlblikkuse perioodile

järgneval teisel aastal vähemalt üheks aastaks

(kehtiv keskmine 50% brutopalk taotlemise hetkel

703,50 €)

0

3

Taotleja müügitulu projekti abikõlblikkuse

perioodile järgneva teise majandusaasta lõpuks

0

201 989

Juhul, kui toetuse saaja ei täida projekti tulemus- ja väljundinäitajaid, on

rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja meetme määruse § 30 lõikes

4 sätestatud alustel.

10.4. Toetuse saaja läbib arengunõustamise kokkulepitud aegadel, kuid mitte harvem

kui kord poolaastas. Toetuse saaja kontaktisikuks Maakondlikus Arenduskeskuses on

taotluse eelnõustamise läbi viinud konsultant, kes lisatakse projekti juurde e-toetuse

keskkonnas. Arengunõustamised viiakse läbi kord poolaastas vastavalt järgnevale

ajagraafikule: 26.08.2021, 26.02.2022, 26.08.2022, 26.02.2023, 26.08.2023. Toetuse

saaja ja Maakondliku Arenduskeskuse töötaja lepivad omavahel kokku täpsemad

kuupäevad arengunõustamiste läbimiseks. Toetuse saaja esitab arengunõustamisel

igakordselt oma bilansi ja kasumiaruande eelneva kvartali lõpu seisuga.

10.5. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele e-toetuste keskkonna kaudu projekti

lõpparuande toetuse kasutamise kohta hiljemalt 17.03.2022.

3

10.6. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele e-toetuste keskkonna kaudu projekti

järelaruande hiljemalt 02.03.2024 ja projekti elluviimise järgse aruande

rakendusüksuse nõudmisel.

10.7. Toetus makstakse toetuse saajale välja tegelike kulude alusel vastavalt meetme

määruse § 24 lõikele 4. Toetuse saajal on õigus esitada maksetaotlusi maksimaalselt

neljal korral enne lõpparuande esitamise tähtaja saabumist. Rakendusüksus võib teha

toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse meetme määruse § 24

lõikes 15 sätestatud juhtudel või peatada maksetaotluse menetlemise STS § 30 lõikes

1 nimetatud juhtudel.

10.8. Toetuse saaja peab tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava

projektiga seotud kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid eristatud,

kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode.

10.9. Toetuse saaja näitab toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.

septembri 2014. a määruses nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest

avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu

osalusele viitamise nõuded ja kord” kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on

struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat. Projekti toetatakse

Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

10.10. Toetuse saaja tagab kestvuse nõude kolme aasta jooksul projekti lõppmaksest

ja ei anna sama tähtaja jooksul toetuse kaasabil soetatud vara kolmandate isikute

kasutusse.

10.11. Toetuse saaja säilitab projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat

alates kuupäevast, mil toetus anti.

10.12. Rakendusüksusel on õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada

meetme määruse § 22 alusel ning toetus tagasi nõuda STS § 45 ning meetme määruse

§ 30 alusel.

Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast

või päevast, mil isik pidi teada saama oma õiguste rikkumisest (STS § 51 lõiked 1 ja 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Alver

Toetuste rakendamise elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja

Kontaktisik: Merit Tints

Projektikoordinaator

[email protected]

Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042

1

Seisukoht otsuse eelnõu “taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise

ja finantskorrektsiooni tegemise kohta” kohta

Alfa Aeronautics OÜ (edaspidi toetuse saaja või ettevõte) sai Riigi Tugiteenuste Keskuselt 11.04.2025 kätte otsuse eelnõu (edaspidi otsus), millega tühistatakse tagasiulatuvalt isiku kahjuks 23.02.2021 tehtud otsus, millega määrati ettevõttele väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 09.03.2015 määruse nr 20 „Starditoetus“ (edaspidi meetme määrus) järgi projektile nr 2014-2020.5.01.21-2318 (edaspidi TRO) „Tootmisvahendite soetamine ettevõttele Alfa Aeronautics propellerite tootmiseks“ toetus 15 000 € (millest maksti välja 14 858.28 €) ning mille abikõlblikuteks kuludeks oli tunnistatud 19 239.58 €.

Käesolevaga esitan omapoolse seisukoha ning lisatõendid, mille sisuks on argumenteerida, et finantskorrektsiooni määr, mis otsuse eelnõuga määratakse on ebaproportsionaalne ning seadusandlusele mittevastav, ja ei ole põhjendatud TRO tühistamine haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) järgi.

I. Faktilised asjaolud

Otsuses viitate perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 45 lg 1 p-dele 2 ja 3, millega sisuliselt väidate, et toetus on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks, ning toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust.

a. Esiteks ei saa väita, et toetust on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks, sest see on makstud ning ära kasutatud abikõlblikuks tunnistatud palga maksmisele ning tootmisvahendite soetamisele.

b. Augustist 2021 kuni jaanuarini 2022 maksti välja abikõlblike palgafondi kulude eest kokku toetust kahes osas summas 7 500 €. See kulu on tunnistatud abikõlblikuks ning vastab Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lg 1 tingimustele ning on tõendatud juba e-toetuste keskkonna kaudu. Ei saa väita, et seda palka maksti töö eest, mis kahjustaks kuidagi projekti huve või oleks tõlgendatav HMS § 66 lg 2 kaudu.

c. Selle kulu raames oli palgal arendusjuht, kelle tehtud töö sisaldas tootmisprotsessi planeerimist ning propellerilabade endi ja nende vormide projekteerimist, lisaks labade ühendusadapterite tootmise korraldamist välisriigist.

d. Kolmas toetuse väljamakse 4 024.95 €, mis tehti abikõlblikuks tunnistatud kulude eest oktoobris 2022, hõlmas masinate, seadmete või muu materiaalse põhivara soetamist vahemikus aprill kuni august 2022. Need kulud olid kahe erineva suurusega propellerite tootmise vormid, komposiidi järelkuumutamiseks mõeldud ahi, tootmiseks vajalikud akutrellid, lihvmasin, jootejaam, prototüüpimiseks mõeldud 3D printer ning vajalik elektroonika lennuvahendi ehitamiseks, et katsetada propellereid tüüptingimustel. Foto arendatud lennuvahendist on LISAs 1.

e. Kõiki antud seadmeid või vahendeid on kasutatud sihipäraselt, et katsetada ning arendada tootmisprotsessi ja seejärel on ka toodetud suures koguses propelleri labasid (LISA 2). Lisaks on ehitatud multirootor-tüüpi droon, millega on tehtud lennukatsetusi toodetud propelleritega, et veenduda nende jõudluses ning töökindluses.

Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042

2

f. Perioodil aprill kuni juuli 2022 oli ettevõttes tööl poole kohaga lennundusinsener ning augustis 2022 assistent. Seejärel veebruarist kuni juunini 2023 oli palgal ettevõtte juht.

g. Kokku on olnud abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneval kahel aastal kokku ettevõtte palgafondi kuludeks ca 17 440 €, kogubrutopalgaga ca 12 980 € ning perioodil 01.02.2023-31.01.2024, kogubrutopalgaga ca 3 120 €, mis teeb vastavalt meetme määruse § 29 lg 1 p 1 järgi projekti üheks tulemusnäitaja saavutamiseks vähemalt 12 %, sest projekti raames tulnuks minimaalselt selle nõude täitmiseks maksta brutopalka kokku ca 25 330 €. Kui arvestada üldist meetme määruse eesmärki panustada tööhõive kasvule (§ 2 lg 3 p 2) ja vaadelda tervet projekti perioodi, siis on olnud tööhõive kasv peaaegu samas suurusjärgus väljundnäitaja tööhõive nõudega, olles täidetud 51 % ulatuses. Tõenäoliselt oleks ebaproportsionaalne ning ebaõiglane jätta finantskorrektsiooni tehes seda arvestamata.

h. Neljas ehk viimane toetuse väljamakse 3 333.33 €, mis tehti samuti abikõlblikuks tunnistatud kulude eest veebruaris 2023, hõlmas ka masinate, seadmete või muu materiaalse põhivara soetamist vahemikus oktoober 2022 kuni jaanuar 2023. Need kulud olid propellerite tootmiseks kolmas vorm, elektroonikakomponendid katsetamisega seotud lennuvahendi tarbeks, vaakumpump labade tootmisel liigse epoksiidvaigu eemaldamiseks ning pinnakvaliteedi tõstmiseks, tööriistad, sh poleerimisseade, toodete professionaalseks pildistamiseks mõeldud toode, ja testimispink, millega valideeriti propellerite jõudlusomadusi, mille katsete tulemused on LISAs 5.

i. Kõiki antud vahendeid (ning oma investeeringuid ja müügitulu) on kasutatud selgelt tõendatavalt projekti eesmärkide saavutamiseks. Projekti jooksul on edukalt arendatud välja tootmisprotsess, kuidas uudsel meetodil kiulisest süsinikkiust ja epoksiidvaigu komposiidist toota aerodünaamiliselt siledate pindadega propelleri labasid, mis võttis ära põhilise aja ning inimressursi, sest iga propelleri laba tuli teistkordselt panna viimistlusvaigu kihi alla (prooviti erinevaid viise). Lisaks on katsetulemuste ning testlendude najal valideeritud nende propellerite jõudlust ja need oleksid turul konkurentsivõimelised. Toodetud on ka suur hulk tooteid, millest näited eri tootmisfaasides on toodud koos tervikpropellerite ja mootoriadapteritega on toodud LISAs 2. Komposiidi tootmisvahenditest on näide LISAs 3.

j. Peale selle on tegeletud mitmesuguste töödega, et valmistada ette tooted müügiks, see tähendab esiteks suhteliselt suure baasinvertaari tootmist, sest labad tuleb panna komplekti või paaridesse selliselt, et propeller oleks pööreldes tasakaalus, vältimaks vibratsioone lennus. Lisaks oli vaja disainida ning toota müügiks sobilikud pakendid ja veebileht/pood, mille kõigega on tegeletud, olemasolevad disainid on LISAs 4.

k. See kõik viitab põhilisele põhjusele, miks ei ole ettevõte suutnud põhitingimusi täita ja see on olnud piisavate finantsvahendite puudus. Tuleb hoida pidevalt tööl inimest, kes tegeleb tootmisega ning inimest, kes suudaks arendada tooteid/tooteprotsessi ning ettevõtet juhtida. 2023. aasta lõpuks oli ettevõtte rahaline võimekus juba selline, et halvenenud majanduskeskkonnas ei olnud võimalik kõike tulemusnäitajate saavutamiseks teha, eriti arvestades tööjõu kasvanud kulusid. Tööjõukuludele arvestatava kulu kasv on olnud projekti algusest (I kv 2021) kuni eelmise aasta lõpuni (IV kv 2024) 47%, kui võtta aluseks keskmise palga tõus.

l. Ettevõtte müügitulu on olnud 2022. aastal 15 564 €, 2023. aastal 2 673 € ja 2024. aastal 5 744 €. Kokku 23 981 € ning referentsaasta väärtusest on saavutatud 7 %. See müük on olnud peamiselt tehnika alaste konsultatsioonide tegemine ning projekteerimistöö, mis liigitub EMTAK koodide 30301 (EMTAK 2008), 74901 (EMTAK 2008) ja 71121 alla. Seda on

Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042

3

olnud tarvis teha, et üleüldse oleks ettevõttel rahalisi vahendeid omaosaluse ja kulude finantseerimiseks, et toetuse väljamakseid saada, ja katta kõiki muid kulutusi, tööjõukulust kuni kulumaterjalideni.

m. Otsus millega toetus eraldati ei sätesta, millise EMTAK koodi alla peab müügitulu minema, et täita meetme määrust, samuti ei ole seda käsitlenud sama meetme määruse § 29. Ei ole mõistlik eeldada, et projekti eesmärgi poole liikudes ei tohi mitte mingil tingimusel äritegevuses ettenägematutel asjaoludel müük tulla mõnest muust tegevusest, kui projekti lõppeesmärgis sätestatud. See aga ei tähenda, et abikõlblikke kulusid on kasutatud mitte eesmärgipäraselt. Projekteerimise ja nõustamistegevuse tegemine, ei ole pärssinud ega väärkasutanud toetuse vahendeid, vaid vastupidi suurendanud tõenäosust tulemusi saavutada.

n. Need asjaolud ja juba eelnevalt saadetud selgitused viitavad sellele, et otsuses ei saa toetuda STS § 45 lg 1 punktile 2. Küll, aga on fakt, et osaliselt on jäänud täitmata TRO tulemusnäitajad, kuid pole selge, kuidas see on mõjutanud kulu abikõlblikust vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 1.

II. Õiguslikud alused

1. Otsuses viidatud TRO tagasiulatuvalt isiku kahjuks tühistamise aluseks olev HMS § 66 lg 2 punkt 1 ei kohaldu, sest kõnealune haldusakt ehk TRO sätestas, et toetust saab tagasi nõuda vastavalt STS § 45 ja meetme määrusele § 30 lg 4. See tähendab sisuliselt ainult võimalust lugeda teatud kulud abikõlbmatuks ja vähendada toetust vastavalt ühendmääruses sätestatule.

2. TRO tühistamine saab toimuda ainult juhul, kui finantskorrektsioon on 100 % (STS § 47 lg 3).

3. HMS § 66 lg 2 punkt 3, mis sätestab, et haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik ei ole seda täitnud, kohaldumine ei ole veenvalt põhjendatud, sest TRO ei maini ühtegi muud kohustust peale TRO punkti 10.3. sätestatud tulemus- ja väljundnäitajaid, mille miinimumtasemed tulenevad omakorda meetme määrusest § 29, seda enam, et need näitajad on osaliselt täidetud. Lisaks, HMS § 66 lg 2 punkti 3 puhul peetakse silmas haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustust ehk meetme määrusega seonduvaid lisakohustusi, mida ma pole rikkunud.

4. Otsuses viidatud STS § 22 lg 3 p 3, mis käsitleb kõrvaltingimusi, ei saa lugeda kohustusteks, mis olid antud juhul tulemusindikaatorid. Kõrvaltingimus on vastavalt HMS § 53 lg 1 punktile 3, lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks. Jääb arusaamatuks, mis õiguse tekkimiseks jäi mul milline tingimus rahuldamata. Kõrvaltingimus ei saa olla kohustus nagu on otsustanud Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas 3-06-1492.

5. Juhul kui on tõepoolest alust arvata, et vastavalt STS § 45 lg 1 punktile 3 on toetuse saaja jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust, siis tuleb seda põhjendada ning rakendada finantskorrektsiooni vastavalt ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

6. Otsuse eelnõus STS § 45 lg 1 punktile 2 viidates kogu kulu abikõlbmatuks tunnistamine ei ole põhjendatud eeltoodud faktilistel asjaoludel.

7. Kokkuvõtvalt, ei ole põhjendatud, kuidas on jõutud selleni, et loetakse projekti kulud 100 % ulatuses abikõlbmatuks ning samuti ei ole põhjendatud TRO kehtetuks tunnistamine.

Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042

4

III. Kokkuvõte

Olles saanud finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, mis tühistab projekti TRO tagasiulatuvalt, siis tulenevalt STS § 23 lg 2 p-st 3 esitan ma käesolevaga oma seisukohad sellele otsusele:

1. Otsuse eelnõus on ekslikult kasutatud HMS § 66 lg 2 p-te 1 ja 3, et tunnistada TRO tagasiulatuvalt isiku kahjuks kehtetuks vastavalt HMS § 66 lõikele 3.

2. Finantskorrektsiooni alus STS § 45 lg 1 p 3, mida on otsuses viidatud ei saa viia 100 %-lise finantskorrektsiooni määrani, sest meetme määruse § 30 lg 1 ütleb selgelt, et finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt STS §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. Otsuses ei ole viidatud ühelegi konkreetsele ühendmääruse §-des 21–23 toodud sättele, mille alusel on rakendatud 100 %-st finantskorrektsiooni määra.

3. Otsuse eelnõus on veel kinnitanud, et kavandatud tegevused on ellu viidud, kuid on ebaõiglaselt tuletatud vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 1, et kõik kulud on abikõlbmatud, viidates toetuse saaja tegevusele või tegevusetusele.

4. Toetuse saaja on nõus, et on osaliselt jäänud täitmata TRO tulemusnäitajad, kuid see pole mõjutanud kulu abikõlblikust vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 1.

5. Toetuse saajana juhin tähelepanu, et ettevõttena on üritatud heas usus ja kõikide võimaluste piires tulemusnäitajad täita, kuid seda pole suudetud eelnevalt toodud põhjustel teha.

6. Lisaks on kogu projekti jooksul panustatud tööhõivesse ca 17 440 €, mis ei ole vähene summa arvestades meetme määruse eesmärki panustada tööhõive kasvule.

7. Teiseks, tuleks arvestada ka, et kogu projekti ajal on olnud müügitulu 23 981 €, mille nimel on töötatud, et olla võimeline projekti ennast ellu viima. Lisaks on panustatud suures osas isiklikke finantse.

8. Juhul kui otsust muudetakse, siis palun arvestada ühendmääruse §-des 21–23 sätestatut ning rakendada proportsionaalsuse printsiipi.

9. Projekti raames on pidevalt liigutud väljundi poole, et müüa uudse lahendusega propellereid ning on saavutatud palju, kuid eeltoodud põhjustel pole kahjuks tulemusnäitajateni jõutud ja eesmärk firma tegevusega jätkata on olemas, 100 %-ne finantskorrektsioon lööks ilmselt täieliku hoobi selle võimalikkusse.

10. Viimaseks, lükkan ümber otsuses toodud väite, et toetust pole kasutatud eesmärgipäraselt ning on kahjustatud Euroopa Liidu finantshuve, hoopis selle otsuse tagajärjel võivad jääma loomata tooted, mis toovad lisandväärtust Eestile ja Euroopa Liidule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Matti Silla

Alfa Aeronautics OÜ juhatuse liige

Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042

5

LISA 1.

LISA 2.

Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042

6

Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042

7

Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042

8

Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042

9

Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042

10

Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042

11

Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042

12

Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042

13

LISA 3.

Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042

14

Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042

15

LISA 4.

Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042

16

Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042

17

Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042

18

Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042

19

LISA 5.

Riigi Tugiteenuste Keskusele Alfa Aeronautics OÜ Seisukoht e-toetuste keskkonna kaudu Registrikood: 14653042

20

1

Vaie

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu

Vaide esitaja:

Alfa Aeronautics OÜ (registrikood: 14653042) juhatuse liige Matti Silla Alfa Aeronautics OÜ (edaspidi toetuse saaja või ettevõte) nimel.

[email protected]

+372 5688 4433

Laua 4, Saue 76505.

I. Vaidlustatav haldusakt ja selle sisu

Käesolev vaie on esitatud Riigi Tugiteenuste Keskuse 06.05.2025 otsuse nr 11.2-1/25/2092 „taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja finantskorrektsiooni tegemise kohta“ (edaspidi haldusakt) peale nõudega see haldusakt kehtetuks tunnistada.

Vaidlustatava haldusakti sisu on tunnistada tagasiulatuvalt isiku kahjuks kehtetuks 23.02.2021 otsus nr 11.2-27 / 0228 „taotluse rahuldamise kohta“ (edaspidi TRO), millega määrati ettevõttele väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 09.03.2015 määruse nr 20 „Starditoetus“ (edaspidi meetme määrus) järgi projektile nr 2014-2020.5.01.21-2318 toetus 15 000 € (millest maksti välja 14 858.28 €) ning mille abikõlblikuteks kuludeks oli tunnistatud 19 057.81 €.

II. Põhjendused, kuidas haldusakt rikub vaide esitaja õiguseid

Haldusakt tugineb oma otsuses HMS § 66 lg 2 punktidele 1 ja 3, et HMS § 66 lõike 3 alusel kogu TRO kehtetuks tunnistada. Sellega teostatakse esimene õiguse rikkumine, sest pelgalt võimalus haldusakt kehtetuks tunnistada, ei anna selleks õigust. HMS § 66 lg 2 p 1 järgi tuleb seda teha vastavalt haldusaktis jäetud võimalusele.

HMS § 66 lg 2 punkt 3, mis sätestab, et haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik ei ole seda täitnud, kohaldumine ei ole veenvalt põhjendatud, sest TRO ei maini ühtegi muud kohustust peale TRO punkti 10.3. sätestatud tulemus- ja väljundnäitajaid, mille miinimumtasemed tulenevad omakorda meetme määrusest § 29, seda enam, et need näitajad on osaliselt täidetud. Lisaks, HMS § 66 lg 2 punkti 3 puhul peetakse silmas haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustust ehk meetme määrusega seonduvaid lisakohustusi, mida ma pole rikkunud.

TRO sätestas, et toetust saab tagasi nõuda vastavalt 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 45 ja meetme määrusele § 30 lg 4. Meetme määrus § 30 lg 4 sisuliselt sätestab, et sama määruse tulemusnäitajate või TRO tulemusnäitajate mittesaavutamisel on rakendusüksusel õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda.

Samas, TRO tühistamine saab toimuda ainult juhul, kui finantskorrektsioon on 100 % ehk toetus on täielikult tagasi nõutud (STS § 47 lg 3).

2

Kolmandaks, STS § 46 lg 2 sätestab, et finantskorrektsiooni ulatus määratakse Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) järgi, täpsemalt ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

Rakendusüksus ei ole välja toonud mitte ühtegi ühendmääruse §-des 21–23 toodud alust, miks on rakendatud ettevõttele finantskorrektsiooni 100 %.

Selle asemel, et viidata toetuse saaja konkreetsetele rikkumistele, märgitakse haldusaktis, et kogu projekti abikõlblikud kulud tunnistatakse mitteabikõlblikeks vastavalt STS § 45 lg 1 punktile 3. Selle sätte sisu on anda alus, et üldse finantskorrektsiooni teha, mitte ei sätesta millises ulatuses seda teha.

Toetuse saaja tunnistab, TRO tulemusnäitajad pole täielikult täitunud, kuid pole selge, kuidas see on mõjutanud kulu abikõlblikust vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 1, mis sätestab, „Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.“.

Haldusaktis märgitakse, et „---Ühendmääruse § 2 lg 1 kohaselt peab abikõlblik kulu olema põhjendatud, tekkinud ja makstud ning kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega (Euroopa Liidu õigusaktid, STS, toetuse andmise tingimused, taotluse rahuldamise otsus jne). Seega õigusaktidest toetuse saajale laienevad kohustused ja kulude abikõlblikkus on omavahel seotud niivõrd, kuivõrd toetuse saaja konkreetne tegevus või tegevusetus selliste kohustuste osalisel täitmisel või täitmata jätmisel mõjutab konkreetse projekti kulu abikõlblikkust---“.

Toetuse saaja hinnangul ei ole selline käsitlus adekvaatselt argumenteeritud ning õiglane, sest kõik kulud, mis projekti jooksul tehti olid selgelt põhjendatud, tekkinud ja väljamakstud kooskõlas ühendmäärusega. Seda enam, et rakendusüksus need ise kinnitas ehk seega sisuliselt juba öelnud, et need kulud olid abikõlblikud.

See, et äritegevuse riskidest tulenevalt projekti tulemusnäitajad ei realiseeru, ei saa muuta kulusid tagantjärgi terves ulatuses abikõlbmatuks, sest sellisel juhul oleks see selgelt kirjas vastavates õigusaktides. Kuivõrd on konkreetne tegevus või tegevusetus muutnud mingisugused kulud abikõlbmatuks, siis peaks seda põhjendama. Oma vastuses haldusakti eelnõule tõin ma välja suhteliselt täpse ülevaate ettevõtte tegevustest, kuid see ei leidnud lõplikus haldusaktis käsitlust.

Sellegipoolest, vastavalt STS § 46 lõikele 1, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis tehakse finantskorrektsioon ikkagi ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. Haldusaktis on ka rakendusüksus ise välja toonud, et „---STSi seletuskirja kohaselt tuleb kohustuse täitmata jätmise mõju kulude abikõlblikkusele mõista ühissätete määruse artikli 85 lg 2 punkti b tähenduses. Mõju all peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada---“.

Seega tunnistab rakendusüksus, et neil ei ole võimalik väidetavat kahju tuvastada ning sellisel juhul peaks rakenduma STS § 46 lg 1.

3

III. Kokkuvõte vaide alustest

Toetuse saajana esitan vaide vastavalt HMS § 71 lõikele 1, et tunnistada eeltoodud haldusakt kehtetuks, sest

• pole põhjendatud, kuidas muutusid kulud 100 % ulatuses abikõlbmatuks, • pole põhjendatud, kuidas on saadud finantskorrektsioonimäär 100 %, mille määramise

aluseks on ühendmääruse §-d 21–23, • sellest tulenevalt ei saa kehtetuks lugeda ka tervet TRO-d, • mis annaks õiguse vastavalt HMS § 66 alusel terve haldusakt kehtetuks tunnistada, • arvestades, et toetuse saaja on teinud omaltpoolt kõik võimaliku halvenevas

majanduskeskkonnas, et tulemusnäitajad täielikult saavutada, kuid saavutas need osaliselt.

Vaide esitaja kinnitab, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.

IV. Lisatud dokumentide loetelu

Vaidele on lisatud allkirjastatud konteinerisse järgmised dokumendid:

1. Taotluse rahuldamise otsus (TRO) 11.2- 27_0228Alfa_Aeronautics_OÜ_rahuldamise_ots us23.02.2021.asice

2. Seisukoht otsuse eelnõu kohta Seisukoht otsuse eelnõu kohta.asice 3. Vaidlustatav haldusakt (haldusakt) 11.2-1252092 06.05.2025 Otsus.asice

(allkirjastatud digitaalselt)

Matti Silla

Alfa Aeronautics OÜ juhatuse liige