Eesti Politsei Kutseühing
[email protected]
Avalik pöördumine
Lugupeetud adressaat
Eesti Vabariigis massiline isikute kohta andmete kogumine ning selle seosed eraelu puutumatusega ja mõjuga avaliku võimu õiguslikus toimimises
Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab selgelt ja üheselt: igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele (§ 26), samuti on tagatud sidepidamise saladus ning isikuandmete kaitse. Nende põhiõiguste tagamine on õigusriigi vundament. Hiljutise avalikkuse ette jõudnud teabe kohaselt toimub Eestis ulatuslik isikute jälgimine, mille käigus:
• kasutatakse tuhandeid seadmeid, mis teevad automaatset isikutuvastust- ja sõidukite numbrituvastust;
• tehakse väidetavalt 20 miljonit fotot kuus, kus fikseeritakse sõidukid, nende omanikud ning tuvastatakse autos pildile jäänud inimesed näotuvastuse abil;
• tuvastatakse isikud ja nende liikumistrajektoorid ning ajaliselt ja geograafiliselt täpsed isikulised liikumismustrid;
• puudub piisav avalik kontroll ja arusaadav seaduslik raamistik sellise tegevuse õiguslike aluste ja kogutud teabe andmetöötluse üle.
Sellise tegevusega on loodud olukord, kus on asutud salaja ja süstemaatiliselt koguma isikuandmeid, mis paljastavad inimese tegevusi, harjumusi, suhteid ja eraelulisi asjaolusid.
*See on eriti problemaatiline, kui arvestada, et:
1. Andmete kogumist ei ole avalikkusele piisavalt selgitatud ega õiguspäraselt põhjendatud.
2. Andmetele omavad ligipääsu teadmata ring isikuid, kelle üle puudub sõltumatu järelevalve ning välisatutud ei ole võimalus andmete kuritarvitamiseks subjektiivsetel või pahatahtlikel ajenditel.
3. PPA juhtkond, kes oli teadaolevalt süsteemi toimimisest teadlik, on nüüd ise asunud hindama iseenda ja asjaga seotud alluvate tegevuse õiguspärasust kuigi sellises tegevuses esineb huvide konflikt mis tekitab usaldamatust süsteemi vastu.
4. Tekkinud olukord õõnestab ühiskonna usaldust õiguskaitsesüsteemi vastu ja kujutab endast julgeolekuohtu kuna salaja fikseeritud info mis on isiku jaoks tundlik või kompromiteeriv on eelduseks tema mõjutamiseks või šantažeerimiseks.
Eriti murettekitav on asjaolu, et sellise salajase jälgimise tõttu ei ole välistatud, et tundlikku ja kompromiteerivat teavet saadakse ka kohtunike ja kohtutöötajate ning teiste mõjuvõimu omavate isikute ja nendega seotud lähedaste kohta ning sellise info kasutamisel tekib võimalus mõjutada isikute sõltumatust mis omakorda takistab neil teha õigeid ja objektiivseid otsuseid.
Selline potentsiaalselt võimalik olukord õõnestab Riigivõimu demokraatlikku toimimist kui ka kohtuvõimu sõltumatust, mis on õigusriigi toimimise põhialus.
Kirjeldatud põhimõtetel rajanev andmekogumise süsteemide olemasolu ja läbipaistmatu haldamine ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi kui demokraatliku õigusriigi põhimõtetega ja see on oluliselt tõsisem rikkumine kui aastatid tagasi taatlemata kiirusemõõtmise aparaatidega kiiruse mõõtmine mille tõttu mitu kõrget PPA ametnikku oma ametikohalt vabastati.
Eeldan, et tekib õigustatud vajadus:
1. Riigikogul ja õiguskantsleril hinnata massilise isikute jälgimise seaduslikkust ning võimalikku vastuolu põhiseaduse ja Euroopa Liidu andmekaitseõigusega (sh GDPR).
2. Andmekaitse Inspektsioonil ja Riigikontrollil läbi viia sõltumatu audit selle kohta, kes selle teemaga on isikuliselt seotud, kuidas neid andmeid on tänaseni töödeldud, kes neile ligi pääseb ja kas õigust eraelule on rikutud või kas infot on väärkasutatud.
3. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonil uurida, kas ja millisel kujul on tegemist siseturvalisuse või riigiõigusliku julgeolekuohtudega.
4. PPA-s läbi viia väline ja sõltumatu järelevalvemenetlus mis uurib juhtkonna seotust ja süsteemsete kontrollitegevuste kasutust.
5. Luua õiguslik regulatsioon millega taastatakse juhtametnike atesteerimine ja viiakse sisse valedetektori protseduuriline kohustus.
Kokkuvõttes:
Demokraatliku õigusriigi kuvand ei saa eksisteerida ilma usalduseta Riigi institutsioonide vastu ning nende tegevuste läbipaistvuseta ja sisemise õiguskuulekuseta.
Kui andmeid kogutakse salaja ja järelevalveta, siis ei ole küsimus mitte selles, kas keegi „midagi varjab või mitte“, vaid selles, kas me kõik saame usaldada, et meie õigusi austatakse ja kaitstakse ka siis, kui me ise sellest teadlikud ei ole.
Riigijuhtimise ja jõustruktuuride ning kohtute tegevuses esineb arusaamatuid tegevusi või otsuseid mis puudutavad kas kõiki inimesi või üksikisikut või ettevõtteid siis on tunnetatav, et nende osas esineb teatud anomaalia millest ei ole võimalik adekvaatselt aru saada.
Tavapäraselt põhjustab isikute arusaamatut käitumist ja tegevust see kui ollakse kellegi mõju all või ollakse hirmul, et mingi teave tehakse avalikuks mida ei soovita või kui keegi omab kellegi kohta tundlikku infot ja asub halvimal juhul seda kasutama.
Kõrvalseisjad võivad ainult ette kujutada millist tundlikku infot või teavet infovaldajad kellegi kohta teavad kuid iga isik teab ise, kas nende suhtes võib esineda tundlikku infot ja kas sellest on võidud teada saada.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Aare Siir, Eesti Politsei Kutseühingu juhatuse liige
õigusteaduse magister
Lisad: Lisa 1 ja Lisa 2