Eelnõu arvamuse avaldamiseks

EELNÕU 08.05.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Nõuded laste toitlustamisele haridus- ja sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 22 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse nõuded toitlustamisele ja selle dokumenteerimisele lastehoius ja lasteaias, statsionaarse õppega üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses, lastele sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris, kus toitlustamine on korraldatud (edaspidi koos laste- ja haridusasutus). (2) Määruse nõuete täitmise tagab laste- ja haridusasutuse pidaja ja toitlustusteenuse pakkuja. (3) Määrus ei reguleeri asendushooldusel hoolduspere laste toitlustamist ning laste- ja haridusasutustes puhvetites ja müügiautomaatides pakutavat toitu. (4) Ööpäevaringses laste hoolekandeasutuses, kus toidu valmistamine toimub asendus- või perekodu pere- või grupisiseselt majutuskoha köögis, lähtutakse määruse § 3 lõigetes 1 ja 4 nimetatud üldnõuetest. (5) Püsi- ja projektlaagrites, kus toitlustamine on korraldatud, lähtutakse määruse § 3 lõikes 1 ja §-s 6 nimetatud nõuetest. (6) Lastehoius, kus toitlustamine on korraldatud, lähtutakse määruse § 3 lõikes 1 ja § 4 lõikes 1 nimetatud nõuetest. (7) Imikute toitlustamisel järgitakse rahvatervishoiu seaduse § 22 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid. § 2. Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) põhitoit – toidukorra põhiline roog; 2) põhitoidukord – hommiku-, lõuna- või õhtusöök; 3) koolilõuna – lõunasöök, mida serveeritakse põhitoidukorrana koolides; 4) koolieine – toidud, mida serveeritakse koolides täiendava toidukorrana lisaks koolilõunale; 5) söögiaeg – lapse söömistegevusele kuluv aeg, mille hulka ei kuulu toidu serveerimisele ja võtmisele kuluv aeg;

6) lisatud suhkrud – sahharoos, fruktoos, glükoos, tärklise hüdrolüsaadid ja teised isoleeritud suhkru valmistised, mida kasutatakse toidu valmistamisel või tootmisel; 7) vabad suhkrud – lisatud suhkrud, mesi, siirupid, kontsentreeritud mahlad ja mahlades leiduvad suhkrud; 8) serveerimiskogus – toidu serveeritav kogus söömisvalmis kujul; 9) taimne jook – piima asemel kasutatav pähklitel, teraviljal, seemnetel või sojal põhinev jook; 10) lihatoode – liha töötlemise saadus või sellise töödeldud toote edasise töötlemise saadus, mille lõikepind näitab, et tootel puuduvad värske liha iseloomulikud omadused; 11) magusained – ained, mida kasutatakse toidule magusa maitse andmiseks või lauamagusainetes.

2. peatükk TOITLUSTAMISE KORRALDAMINE LASTE- JA HARIDUSASUTUSES

§ 3. Üldnõuded toitlustamisele laste- ja haridusasutustes (1) Toitlustamisel lähtutakse mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtetest, mis tagatakse toidugruppide vahelise jaotusega. (2) Lasteaias ja lastele sotsiaalteenuse osutamisel peavad kahe nädala keskmiselt toidust saadavast energiast andma valgud, rasvad, sealhulgas küllastunud rasvhapped, ja süsivesikud vastavalt lisale 2. (3) Toitlustamine peab toimuma päevakavaga kindlaks määratud kellaaegadel ja menüü alusel. (4) Ööpäevaringsel ülalpidamisel lapsele peab olema tagatud eakohane, lapse terviseseisundile vastav toit vähemalt neli korda päevas (hommikusöök, lõunasöök, õhtusöök ja oode), võttes arvesse lasteaias, lastehoius või koolis pakutavat toitu. (5) Ööpäevaringsel ülalpidamisel peab toit katma iga päev lisade 1 ja 2 kohaselt lapse ööpäevase toiduenergia- ja toitainevajaduse. (6) Üksikutel päevadel võib toiduenergia ning toidukordade jaotuses teha erandeid, kuid ettenähtud energiakogus peab vastama lisades 1, 3 ja 4 sätestatud nõuetele. § 4. Nõuded toitlustamise korraldamisele ja toidule lasteaias (1) Söögiaeg peab põhitoidukorral kestma vähemalt 30 minutit. Toidukordade vahe ei tohi ületada 4 tundi. (2) Lapsele, kes viibib kogu päeva lasteaias, võimaldatakse eakohane toit vähemalt kolm korda päevas. (3) Lasteaias pakutav toit peab vastama lisades 1–3 sätestatud nõuetele arvestades lasteasutuses viibimise ajaga. Ühelgi toidukorral ei tohi kahe nädala keskmiselt saadav energiakogus ületada 40% lasteaia päevas saadavast energiast. § 5. Nõuded toitlustamise korraldamisele ja toidule statsionaarse õppega üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses (1) Koolilõunaks ja koolieineks pakutav toit peab vastama lisas 4 sätestatud nõuetele.

(2) Spordisuunaga koolides või klassides õppivatel lastel, kellel on tavapärasest erinev energiavajadus, võib teha erandeid päevase või koolilõunal saadava toiduenergia koguses ning toidukordade jaotuses. § 6. Toitlustuse korraldamine püsi- ja projektlaagris Ööpäevaringses laagris peab toitlustamine toimuma kindlaksmääratud kellaaegadel neli korda päevas. Söögiaeg peab põhitoidukordadel kestma vähemalt 30 minutit ja toidukordade vahe ei tohi ületada nelja tundi.

3. peatükk MENÜÜ KOOSTAMINE

1. jagu

Üldsätted § 7. Üldnõuded menüü koostamisele (1) Põhitoidud, välja arvatud hommikusöögi pudrud, tohivad korduda nelja nädala tagant ja koolides mitme koolilõunavariandi pakkumisel kahe nädala tagant. (2) Toitu, mis sisaldab magusaineid, ei pakuta. (3) Rohkes rasvas küpsetatud toite ei pakuta. § 8. Nõuded menüü koostamisele toidugruppide kaupa (1) Menüü koostamisel tuleb arvestada toodete suhkrute, soola, kiudainete ja liha sisaldusi vastavalt lisale 5. (2) Kõikides toidugruppides tuleb pakutavaid toite varieerida. (3) Määruses nimetatud toidukogused on arvestatud serveerimiskogustena lapse kohta.

2. jagu Nõuded toidugruppidele

§ 9. Köögiviljad, puuviljad ja marjad (1) Erinevaid köögivilju, sealhulgas kaunvilju, pakutakse iga päev. (2) Erinevaid köögivilju (välja arvatud kartul, oliivid, avokaado), sealhulgas kaunvilju, pakutakse iga päev arvestusega kahe nädala keskmiselt järgmiselt: 1) koolilõunal või koolilõunavariandil vähemalt 120 grammi ning koolieinel vähemalt 80 grammi; 2) kuni 3-aastaste laste puhul vähemalt 100 grammi ja üle 3-aastaste puhul vähemalt 150 grammi; 3) ööpäevaringsel ülalpidamisel lasteasutuses vähemalt 300 grammi. (3) Värskeid puuvilju pakutakse vähemalt kolm korda nädalas. (4) Erinevaid värskeid puuvilju või marju pakutakse iga päev, arvestusega kahe nädala keskmiselt järgmiselt: 1) koolilõunal või koolilõunavariandil vähemalt 70 grammi;

2) kuni 3-aastaste laste puhul vähemalt 50 grammi ja üle 3-aastaste puhul vähemalt 100 grammi; 3) ööpäevaringsel ülalpidamisel lasteasutuses vähemalt 200 grammi. (5) Vabade suhkrutega marja- ja puuviljahoidiseid, sealhulgas moosi, võib pakkuda maksimaalselt 20 grammi nädalas. § 10. Teraviljatooted (1) Leiva- või saiatoodet pakutakse iga päev. (2) Nendes laste- ja haridusasutuses, kus toitlustatakse vähemalt kolm korda päevas, pakutakse erinevast teraviljast või teraviljasegudest teraviljatoite vähemalt kord päevas. (3) Pastatooteid põhitoiduna või selle lisandina võib pakkuda kuni kahel päeval nädalas. § 11. Piimatooted (1) Kahe nädala keskmiselt ei tohi päeva kohta joogina pakutava piimatoodete, sealhulgas toidu koostises oleva piima, kogus ületada: 1) lasteaias lapse kohta 200 grammi; 2) koolilõuna või koolilõunavariandi puhul 150 grammi; 3) ööpäevaringsel ülalpidamisel lasteasutuses 400 grammi. (2) Pudru valmistamiseks kasutatavat piima ei arvestata lõikes 1 nimetatud koguste hulka. (3) Toorpiima võib kasutada üksnes kuumtöödelduna. § 12. Muna, kala ja liha (1) Muna pakutakse toiduks ainult kuumtöödelduna. (2) Kalast valmistatud toite pakutakse vähemalt üks kord nädalas. (3) Kala kogus kokku peab olema minimaalselt: 1) kümne päeva jooksul koolilõunate puhul 120 grammi; 2) kümne päeva jooksul lasteaias 100 grammi; 3) kahe nädala jooksul ööpäevaringsel ülalpidamisel lasteasutuses 200 grammi. (4) Soolatud, suitsutatud ja konserveeritud kala võib pakkuda kord kahe nädala jooksul. (5) Rasvakala ja eskolaari laste- ja haridusasutustes ei pakuta. (6) Linnulihast valmistatud toite peab pakkuma lasteaias ja ööpäevaringsel ülalpidamisel lasteasutuses vähemalt kaks korda nädalas ning koolilõunal üks kord nädalas. (7) Sea-, veise- või lambalihast valmistatud toite sisaldavates menüüdes peab lihakogus kokku jääma: 1) kümne päeva jooksul lasteaias vahemikku 150–200 grammi; 2) kümne päeva jooksul koolilõunal vahemikku 100–200 grammi; 3) kahe nädala jooksul ööpäevaringsel ülalpidamisel lasteasutuses, sõltuvalt laste energiavajadusest, vahemikku 100–400 grammi. (8) Sea-, veise-, lamba- või linnulihast valmistatud lihatooteid pakutakse maksimaalselt kord kuus.

(9) Maksast valmistatud põhitoitu pakutakse koolieast nooremale lapsele mitte rohkem kui kord kuus. § 13. Suhkur ning magusad näksid (1) Toitude valmistamisel toitlustaja poolt lisatud vabade suhkrute kogused ei tohi kahe nädala keskmiselt ületada päeva kohta; 1) lasteaias 2 kuni 3-aastasele 5 grammi ja üle 3-aastasele 10 grammi; 2) koolilõuna või koolilõunavariandi või koolieine kohta 5 grammi; 3) ööpäevaringsel ülalpidamisel lasteasutuses 15 grammi. (2) Lõikes 1 nimetatud kogust võib erandina ületada tähtpäevadel üksikute toitude koostises. (3) Alla 2-aastastele lastele ei pakuta toite, mis sisaldavad vabu suhkruid. § 14. Sool, kastmed ja lisatavad rasvad (1) Toitude valmistamisel toitlustaja poolt lisatava soola kogus ei tohi ületada kahe nädala keskmiselt päeva kohta: 1) koolilõunal, koolieinel või lasteaia päeva jooksul 0,5 grammi; 2) ööpäevaringsel ülalpidamisel, sõltuvalt lapse vanusest, maksimaalselt 0,5–2 grammi ööpäevas. (2) Ketšupit, majoneesi ja teisi valmiskastmed tohib kasutada vaid vähesel määral toitude maitsestamisel ning need peavad vastama lisas 5 sätestatud nõuetele. (3) Lisatavate rasvade kogused toitude valmistamisel ei tohi kahe nädala keskmiselt päeva kohta ületada: 1) lasteaias 25 grammi; 2) koolilõuna kohta 15 grammi; 3) koolieine kohta 10 grammi. § 15. Joogiks pakutavad tooted (1) Lisaks joogiveele võib joogiks pakkuda veel maitsestamata teed, maitsestamata piima, maitsestamata joogijogurtit, maitsestamata keefirit, maitsestamata petti, taimset jooki, mahla. (2) Mahla ja veega lahjendatud mahla tohib pakkuda joogina mitte rohkem kui üks kord nädalas. (3) Alla 2-aastastele lastele mahla ei pakuta.

4. peatükk

MENÜÜ ERISUSED § 16. Menüü erisused tervislikel ja muudel põhjustel (1) Tervislikel põhjustel teisiti toituva lapse toitlustamine korraldatakse koostöös lapsevanema ja laste- ja haridusasutuse pidajaga, arvestades võimalusel lisades 1–5 nimetatud nõuetest. (2) Diabeeti põdevale lapsele peab olema tagatud juurdepääs süsivesikuterikkale toidule ka väljaspool söögiaega.

(3) Muul põhjusel teisiti toituvate laste toitlustamisel lähtutakse lisades 1–5 nimetatud nõuetest. Toiduvaliku osas võib teha erisusi kokkuleppel lapsevanema ning laste- ja haridusasutusega.

5. peatükk TOITLUSTAMISE DOKUMENTATSIOON JA MENÜÜ AVALIKUSTAMINE

§ 17. Tehnoloogiline kaart (1) Toitlustaja valmistatud iga toidu kohta peab olema koostatud tehnoloogiline kaart kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. (2) Tehnoloogilisele kaardile märgitakse toidu nimetus, selle valmistamiseks kasutatavad toorained koos neid iseloomustavate näitajate ja netokogusetega grammides, toidu valmistamisel kasutatud tehnoloogia kirjeldus ja valmistatud toidu serveerimiskogus. Lisatud soola ja suhkru kogust ei pea esitama igal üksikul tehnoloogilisel kaardil. (3) Tehnoloogilised kaardid peavad olema kättesaadavad igas tegevuskohas, kus valmistatakse või lõplikult pakutakse toitu ning nendega peab olema võimalik tutvuda laste- ja haridusasutuse juhtkonnal, hoolekogul, tervishoiutöötajal, lapsevanemal ja lapsel. § 18. Menüü avalikustamine ja menüüs olev teave (1) Nädala menüü, sealhulgas koolilõunavariandid, peavad olema nähtavad õpilastele ja lapsevanematele kättesaadavas veebikeskkonnas vähemalt ööpäev enne menüüs olevat esimest toidupäeva. (2) Menüüs peab olema toodud energia (kcal), valkude (grammides), rasvade (grammides) ja süsivesikute (grammides) sisaldus kõikide pakutavate toitude portsjonite kohta koos portsjonite suurustega vanuserühmiti. Toitlustaja poolt lisatud soola ja suhkru kogus märgitakse menüüsse kõikide koolilõunal, lasteaiapäeva või kogu päeva toitlustamisel pakutavatest toitudest kokku. (3) Lõigete 1 ja 2 kohaselt avalikustatavas menüüs peab olema teave toitude koostises olevate peamiste allergiat või talumatust põhjustavate koostisosade kohta, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18–63), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse lisas 2.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 19. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. septembril 2025. a. (2) Määruse § 9 lõiked 2 ja 4 ning § 12 lõige 3 jõustuvad 1. septembril 2026. a. (3) Määruse § 9 lõige 1 ja 3 kehtib kuni 31. augustini 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Michal Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär Lisa 1. Toiduenergia keskmised vajadused (kcal) ööpäevas vanuste ja kehalise aktiivsuse tasemete kaupa. Lisa 2. Põhitoitainete (valgud, rasvad, sh küllastunud rasvhapped, ja süsivesikud) kahe nädala keskmised osatähtsused energiast. Lisa 3. Lasteaias pakutava toidu energiasisaldused vanusrühmiti. Lisa 4. Koolilõuna ja koolieine energiasisaldused gruppide kaupa. Lisa 5. Nõuded laste- ja haridusasutustes pakutavatele toodetele.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Haridus- ja Teadusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Meie 14.05.2025 nr 1.2-2/31-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Nõuded laste toitlustamisele haridus- ja sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisa 1. Toiduenergia keskmised vajadused (kcal) ööpäevas vanuste ja kehalise aktiivsuse tasemete kaupa. Lisa 2. Põhitoitainete (valgud, rasvad, sh küllastunud rasvhapped, ja süsivesikud) kahe nädala keskmised osatähtsused energiast. Lisa 3. Lasteaias pakutava toidu energiasisaldused vanuse rühmiti. Lisa 4. Koolilõuna ja koolieine energiasisaldused gruppide kaupa. Lisa 5. Nõuded laste- ja haridusasutustes pakutavatele toodetele. Lisaadressaadid: Terviseamet Tervise Arengu Instituut Sotsiaalkindlustusamet Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Õpilasesinduste Liit Eesti Koolitoidu Liit Eesti Toiduainetööstuse Liit P. Dussmann Eesti OÜ Baltic Restaurants Estonia AS

2 Ingrid Põldsaar [email protected]

Vabariigi Valitsuse määrus nr

„Nõuded laste toitlustamisele haridus- ja sotsiaalteenuse

osutamisel ning püsi- ja projektlaagris“ Lisa 4

Koolilõuna ja koolieine energiasisaldused gruppide kaupa

Rühmad

Koolilõuna Koolieine

Iga päev minimaalselt 30% päevasest vajadusest (kcal)

Kahe nädala keskmiselt maksimaalselt 35% päevasest vajadusest (kcal)

Iga päev minimaalselt 20% päevasest vajadusest (kcal)

Kahe nädala keskmiselt maksimaalselt 25% päevasest vajadusest (kcal)

1–3 klass 550 650 350 450

4–9 klass 700 800 450 550

10–12 klass 800 900 500 650

Arvutuskäik vajaliku päevase minimaalse energiasisalduse leidmiseks erinevate vanuserühmade üheaegse toitlustamise puhul. (N1xEN1 + N2xEN2 + N3xEN3)/(N1+N2+N3), kus N – laste arv vastavas vanuserühmas EN – vastava vanuserühma minimaalne energiasisaldus

Vabariigi Valitsuse määrus nr

„Nõuded laste toitlustamisele haridus- ja sotsiaalteenuse

osutamisel ning püsi- ja projektlaagris“ Lisa 3

Lasteaias pakutava toidu energiasisaldused vanuse rühmiti

Vanuserühmad

Iga päev minimaalselt 75% päevasest vajadusest (kcal)

Kahe nädala keskmiselt maksimaalselt 85% päevasest vajadusest (kcal)

1–3-aastased 850 950

3–5-aastased 1050 1200

6–7-aastased 1200 1350

Arvutuskäik vajaliku päevase minimaalse energiasisalduse leidmiseks segarühmade puhul (N1xEN1 + N2xEN2 + N3xEN3) / (N1+N2+N3), kus N – laste arv vastavas vanuserühmas EN – vastava vanuserühma minimaalne energiasisaldus

Vabariigi Valitsuse määrus nr

„Nõuded laste toitlustamisele haridus- ja sotsiaalteenuse

osutamisel ning püsi- ja projektlaagris“ Lisa 5

Nõuded laste- ja haridusasutustes pakutavatele toodetele

Nõuded koostisele

Leiva- ja saiatooted Suhkrute sisaldus 100 grammis tootes maksimaalselt 5 g Soolasisaldus 100 grammis tootes maksimaalselt 1,2 g Kiudainete sisaldus 100 grammis tootes minimaalselt 6 g1

Müsli, hommikusöögihelbed Suhkrute sisaldus 100 grammis tootes maksimaalselt 10 g Soolasisaldus 100 grammis tootes maksimaalselt 1,2 g

Müslibatoonid Vabade, sh lisatud suhkrute sisaldus 0 g

Tomatikaste, ketšup, majonees, salatikastmed ja muud valmiskastmed

Soolasisaldus 100 grammis tootes maksimaalselt 1,2 g Vabade, sh lisatud suhkrute sisaldus 0 g

Maitsestatud piimad, keefirid, jogurtid, joogijogurtid, hapupiimajoogid ja kohupiimad, kohupiimakreemid ja -desserdid, kohukesed jmt

Suhkrute sisaldus 100 grammi tootes maksimaalselt 8 g

Kalatooted Soolasisaldus 100 grammis tootes maksimaalselt 1,2 g. Kalaliha sisaldus tootes peab olema vähemalt 75%.

Liha(sh linnuliha)tooted, nt singid, lihalõigud, viinerid, keeduvorstid, valmispihvid, -lihapallid, -kotletid (linnu)lihast jne ja nende asemel kasutatavad taimsed tooted, sh kala asendavad taimsed tooted

Soolasisaldus 100 grammis tootes maksimaalselt 1,5 g Vabade, sh lisatud suhkrute sisaldus 0 g Liha sisaldus tootes peab olema vähemalt 75%

Valikpagaritooted, nt soolased ja magusad küpsetised

Soolasisaldus 100 grammis tootes maksimaalselt 0,2 g Vabade, sh lisatud suhkrute sisaldus 0 g

Taimsed joogid Peavad olema rikastatud kaltsiumiga Vabade, sh lisatud suhkrute sisaldus 0 g

Taimsed desserdid nagu nt jogurti, jäätise, pudingu, kohukese jne asemel kasutatavad tooted

Suhkrute sisaldus 100 grammi tootes maksimaalselt 5 grammi

Taimsed koore asemel kasutatavad tooted, kreemid

Vabade, sh lisatud suhkrute sisaldus 0 g

1 alla 5-aastaste laste puhul 3–6 grammi/100g.

Juustu asemel kasutatavad taimsed tooted

Soolasisaldus 100 grammis tootes maksimaalselt 2 g

Taimsed määrded, sh hummused Soolasisaldus 100 grammis tootes maksimaalselt 1,5 g Vabade, sh lisatud suhkrute sisaldus 0 g

Vabariigi Valitsuse määrus nr

„Nõuded laste toitlustamisele haridus- ja sotsiaalteenuse

osutamisel ning püsi- ja projektlaagris“ Lisa 2

Põhitoitainete (valgud, rasvad, sh küllastunud rasvhapped, ja süsivesikud) kahe nädala keskmised osatähtsused energiast

Ööpäevane vajadus 12–23,9- kuustele lastele

Ööpäevane vajadus üle 2-aastastele lastele

1,5-7-aastastele lastele

Valgud 10–15 %E 10–20 %E 10–20 %E1

Rasvad 30–40 %E 25-40 %E 25–40 %E

sh küllastunud rasvhapped2

Max 10 %E Max 10 %E Max 10 %E

Süsivesikud kokku 45–60 %E 45–60 %E 45–60 %E

1 alla 2-aastaste laste puhul max 15 %E. 2 lubatud viga 10%.

Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded laste toitlustamisele haridus- ja sotsiaalteenuse

osutamisel ning püsi- ja projektlaagris“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eesmärk on ajakohastada nõuded laste toitlustamisele haridus- ja sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagrites vastavalt uuematele riiklikele toidu- ja toitumissoovitustele.1 Toitlustamisele ja toidule seatavad ajakohased nõuded, sealhulgas pakutava toidu mitmekesisus toetavad laste arengut ja kasvu ning aitavad vähendada riski ülekaalu ja rasvumise tekkeks. Tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine toetab laste heaolu, sealhulgas vaimset ning füüsilist tervist, edukust õppetöös, mille mõju ulatub ka täiskasvanuikka. Asutustes, kus lapsed veedavad suure osa päevast, on oluline roll lapse toitumisharjumuste kujundamisel.2 Tervist toetavatel toitumisharjumustel on oluline roll tervishoiu kulude kokkuhoiuks tulevikus. Tasakaalustamata toitumine on peamine ülekaalu ja rasvumise tekkimise ja leviku põhjus. OECD, Euroopa tervishoiusüsteemide ja -poliitika vaatluskeskuse koostööprojekti ja Euroopa Komisjoni koostöös 2023. aastal valminud Eesti terviseprofiilist nähtub, et umbes 40% surmadest on Eestis seotud eluviisiga, nendest 18% on seotud tasakaalustamata toitumisega.3 Eesti õpilaste kasvuseire tulemused näitavad jätkuvalt liigse kehakaalu kasvutrendi. 2022. aasta uuringu kohaselt on liigse kehakaaluga õpilasi esimestes klassides 28,1% ja neljandates klassides 34,4%.4 Ülemäärane kehakaal lapse- ja noorukieas kandub enamasti edasi ka täiskasvanuikka, põhjustades aja jooksul mitmeid välditavaid tervisprobleeme. Senised nõuded5 toitlustamisele põhinevad 2006. aasta toitumissoovitustel, mis on tänaseks vananenud. Eelnõuga kavandatav määrus tugineb kõige uuematele riiklikele toidu- ja toitumissoovitustele6, mis aitab kaasa lastele tasakaalustatud toitumisele ja toetab nende tervist. Olulisemad muudatused võrreldes kehtiva määrusega on nõuete esitamine toidugruppidele (nt kogused, sagedus, koostis) toidugruppide kaupa (köögiviljad, puuviljad, marjad; teraviljatooted; piimatooted; lisatavad rasvad; kala, muna, liha; suhkur ning magusad näksid; sool ja kastmed ja joogiks pakutavad tooted), taimset päritolu toidu osakaalu suurendamine ning suhkru ja soola sisalduse piiramine. Mikrotoitainetele (vitamiinidele ja mineraalainetele) kehtestatud nõuetest loobutakse. Mikrotoitainete nõuetest loobumine vähendab oluliselt määruse tehnilist keerukust ning lihtsustab kokkade tööd, samas on endiselt tagatud lastele kõik vajalikud toitained. Kokkadel on oluliselt lihtsam järgida kindlaid koguseid grammides ja toidugruppide nõudeid, sest need on selged, konkreetsed ja praktilised. Näiteks kui menüü koostamisel on teada, et portsjonis peab olema 120 grammi köögivilju või 50 grammi kala, siis on see mõõdetav ja kontrollitav. Mikrotoitainete (nt vitamiinide nagu A, B, C jne ja mineraalainete nagu raud, tsink, seleen jne) jälgimine on keerulisem ja aeganõudvam, sest kokk ei saa toidu valmistamise käigus lihtsalt hinnata, kui palju täpselt on näiteks rauda või C-vitamiini igas portsjonis. Mikrotoitainete sisalduse arvutamine eeldab keerulisemat analüüsi, toiduainete täpset koostise tundmist ja pidevat arvutamist. Selline lähenemine vähendab nii vigade riski, aitab tagada täpsemini nõuetele vastamist ning vähendab bürokraatiat ja tehnilist keerukust. Taimse toidu osakaalu suurendamine sh piisav köögiviljade, puuviljade ning marjade söömine on tervist toetava toitumise aluseks. Köögi- ja puuviljad ning marjad on olulised vitamiinide, mineraal- ja kiudainete allikad, andes võrdlemisi vähe energiat ning aidates muuhulgas vältida liigse energia

1 Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat | Tervise Arengu Instituut. 2 European Commission. Green Paper. Promoting healthy diets and physical activity: a European dimension for the prevention of overweight, obesity and chronic diseases. Brussels: European Commission, 2005. 3 Eesti: Riigi terviseprofiil 2023. 4 https://www.tai.ee/sites/default/files/2024-09/TAI%20aastaraamat%202024_WEB.pdf. 5 Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis–Riigi Teataja. 6 https://tai.ee/sites/default/files/2025-01/tabelraamat_13.1.25.pdf.

2

tarbimist ja vähendades seega riski ülemäärase kehakaalu tekkeks. Lisaks on lapsepõlves kujunenud harjumusel süüa rohkelt köögi- ja puuvilju ning marju oluline roll mitmete krooniliste haiguste, sh kasvajate, ennetuses täiskasvanueas. Konkreetsed nõuded on esitatud ka teisti toituvate, sh tervislikel põhjustel, laste ja õpilaste menüüdele. Arvestades diabeeti põdevate laste osakaalu ühiskonnas on oluline, et laste- ja haridusasutustes oleks tagatud juurdepääs süsivesikuterikkale toidule ka väljaspool söögiaega. Konkreetselt, selgelt ja üheselt mõistetavad nõuded aitavad vähendada toitlustaja töökoormust parimate ja ohutute lahenduste leidmiseks ning ebakindlust teisiti toituvate laste ja õpilaste toitlustamisel. Ajakohastatud nõuded aitavad tagada toitainete nõuetekohase saadavuse, kuid ka tasakaalu ja mitmekesisuse toidugruppide sees. Lisaks aitab määruse uuendamine vähendada teenusepakkujate halduskoormust, kuna selgemad tööprotsessid ja üheselt mõistetavad ootused toetavad sujuvamat töökorraldust. Uue määrusega vähendatakse teenusepakkujate halduskoormust järgmiselt:  Mikrotoitainete (vitamiinid ja mineraalained) nõuetest loobumine vähendab menüüde

koostamisel tehnilist keerukust. Edaspidi ei ole enam vaja teha keerulisi arvutusi mikrotoitainete (näiteks raud, C-vitamiin) sisalduse määramiseks, kuna nende jälgimine on väga keeruline.

 Edaspidi on selged ja mõõdetavad nõuded toidugruppide kaupa (grammides), mis lihtsustab oluliselt menüü planeerimist, koostamist ja kontrollimist. Näiteks konkreetsed kogused (nt 120 grammi köögivilju, 50 grammi kala) on kergesti jälgitavad ja mõõdetavad.

 Teisiti toituvate laste puhul on lisatud selgemad ja üheselt mõistetavad nõuded, mis vähendab toitlustamisel ebakindlust ja lisatöökoormust sobivate lahenduste leidmisel. Näiteks diabeeti põdevatele lastele on tagatud selgemad soovitused ja info, millist teavet menüü sisaldab.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunikud Sille Pihlak (teenistussuhe peatatud), Kadi Reintam (teenistusest lahkunud), Ingrid Põldsaar ([email protected]) ja Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi ([email protected]) ja toitumisvaldkonna juht Janne Lauk ([email protected]). Eelnõu koostamise protsessis on olnud kaasatud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Terviseamet, arstid ja toitlustajad. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]). Eelnõuga kaasnevate mõjude hindamise peatüki on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistikaosakonna analüütik Gerli Põdra ([email protected]). Eelnõu toimetatakse keeleliselt pärast EISi kooskõlastusringi. 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse 01. septembril 2025. a jõustuva rahvatervishoiu seaduse (edaspidi RTHS) § 22 lõike 4 alusel. Seni kehtinud rahvatervise seadus kehtib kuni 31. august 2025 ja uus rahvatervishoiu seadus jõustub 1. septembril 2025. Seetõttu tuleb uuendada ka selle alusel antud määrused, sealhulgas lasteasutuste toitlustamise nõuded. Eelnõu koostamisel on lähtutud rahvastiku tervise arengukavast 2020–2030.7 Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

7 https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030.

3

1. peatükk Üldsätted Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Nõuded kehtestatakse laste toitlustamisele ja toiduenergia- ja toitainesisaldusele lastehoius ja lasteaias, statsionaarse õppega üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses, lastele sotsiaalteenuse osutamisel (nt asendushooldusteenus, kinnise lasteasutuse teenus) ning püsi- ja projektilaagris, kus on toitlustamine korraldatud. Lastele toitlustamisele kehtestatud nõuded aitavad kaasa tasakaalustatud toitumisele, mis on oluline laste arenguks, samuti ülekaalu ja rasvumise tekke riski vähendamiseks, aga ka tõhusaks õppetööks. Lasteaiana käsitletakse ka lasteaia osana toimivat lastehoiurühma vastavalt alusharidusseaduse § 3 lõike 3 punktile 2. Ööpäevaringses laste hoolekandeasutuses, kus toidu valmistamine toimub asendus- või perekodu pere või grupi majutuskoha köögis lähtutakse määruse § 3 lõigetes 1 ja 4 nimetatud üldnõuetest. Sellised asutused võivad olla näiteks asenduskodud ja perekodud, kus lapsed moodustavad oma kasvatajate ja perevanematega eraldi pered ning toitlustamine korraldatakse neis peredes sarnaselt tavaliste peredega. Reeglina käib perekodus või asenduskodus last vahetult kasvatav inimene koos lastega poes ning valmistab kas ise või koos lastega söögi. Eesmärk on tagada, et lapsed toituksid mitmekülgselt, kuid nii nagu tavaperedes saavad ka ise kaasa rääkida toidu valikus ja valmistamises. Edaspidi tuleb samuti arvestada mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtetega, mis aitavad teha tervist toetavaid toitumise otsuseid. Nendele asutustele ei lisa mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtete järgimine täiendavaid kohustusi ega bürokraatiat, kuna asutused ei pea toitu valmistama määruse järgi. Eelkõige on oluline, et üldpõhimõttena lähtuksid asutused toitlustamisel tervist toetavatest valikutest. Kui toitlustamine toimub muul viisil, näiteks asutuse oma koka poolt valmistatuna või tsentraalse köögi kaudu, kehtivad sellele kõik käesoleva määruse nõuded, mis reguleerivad toitlustamist sotsiaalteenuse osutamisel. Määruse nõuded ei kohaldu hooldusperedele, kus lapse toitlustamine toimub perega ühiselt. Püsi- ja projektlaagrid lähtuvad määruse § 3 lõikes 1 ja §-s 6 nimetatud nõuetest. Oluline, et ka püsi- ja projektlaagrid lähtuksid eelkõige mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtetest. Näitena on tabelis 1 toodud välja ligikaudsed ööpäevased soovitused toitudele grammides püsi- ja projektlaagritele, mida soovi korral kasutada. Tabelis välja toodud soovitusi võivad kasutada ja aluseks võtta ka teised asutused, kus pole toitlustamisele nõudeid kehtestatud. Tabel 1. Ööpäevased ligikaudsed soovitused toitudele grammides püsi- ja projektlaagritele

Toidugrupp

P: 8–9-a T: 9–10-a (1800 kcal)

P: 10–11-a T: 12–13-a (2000 kcal)

P: 12-a T: 14–19-a (2200 kcal)

P: 13-a (2400 kcal)

P 14– 15-a (2600 kcal)

P 16 a, 18- 19 a (2800 kcal)

P 17 a (3000 kcal)

Köögiviljad min 400 min 400 min 500

min 500

min 600

min 600

min 700

Kaunviljad 30–40 40–60 60–70 60–70 60–70 60–70 60–70

Puuviljad, sh suhkruta hoidised

min 200 min 200 min 200 min 200

min 300

min 300

min 300

Marjad min 40 min 40 min 40 min 40 min 50

min 50

min 60

Leiva- saiatooted*

90–100 110–120 120–130 130– 140

150– 160

150– 160

160–170

Pudrud, riis, pasta jms

200–300 300–400 300–400 300– 500

400– 500

400– 500

500–600

Kartul, maguskartul

120–130 140–150 150–160 180– 190

180– 190

190– 200

210–220

Vedelad piimatooted, maitsestamata jogurt

400 300 350–400 400 450 500 550

4

Toidugrupp

P: 8–9-a T: 9–10-a (1800 kcal)

P: 10–11-a T: 12–13-a (2000 kcal)

P: 12-a T: 14–19-a (2200 kcal)

P: 13-a (2400 kcal)

P 14– 15-a (2600 kcal)

P 16 a, 18- 19 a (2800 kcal)

P 17 a (3000 kcal)

Kohupiim, kodujuust

15 15 15 15–20 15–20 20 20–25

Juust 15 15 15 15–20 20 20 20–25

Pähklid 20 25–30 25–30 30 30–35 35–40 40

Seemned 3 4–5 5 5 5 6 7

Või, õli* 20 20 20–25 25 30 30–35 35–40

Lahjemad kalad 30 30 30 30 30 30 30

Rasvasemad kalad

30 30 30 30 30 30 30

Muna 25 25 25–30 25–30 25–30 25–30 25–30

Linnuliha 40–50 40–50 40–50 50–60 50–60 50–60 50–60

Punane liha, rupskid

15–20 15–20 15–20 15–20 15–20 15–20 15–20

Suhkur, moos, mesi

max 30 max 40 max 40 max 40 max 50 max

50 max 50

** eelistatult õli (mitte kookosrasv) Kui laagris on eri vanuses lapsed, siis tuleb leida soo- ja vanuserühmade keskmine lähtuvalt laste vanuselisest ja soolisest jaotusest tabeli 1 väärtuste põhjal. Lastehoiud, sealjuures suure hooldus- ja abivajadusega laste hoiud, lähtuvad määruse § 3 lõikes 1 ja § 4 lõikes 1 nimetatud nõuetest. Need lapsed, kes on tervislikel põhjustel täiesti eritoidul, ei lähtu käesoleva määruse nõuetest. Võrreldes kehtivate nõuetega sisulisi muudatusi lastehoidudele ei tehtud. Seni kehtinud nõuete kohaselt tuleb endiselt arvestada, et toit toetaks tervist ning abivahendiks on tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise põhimõtted, mis on kättesaadavad riiklike toidu- ja toitumissoovitustena. Need lasteaiad, kus lastehoiurühmad on lasteaia osad, lähtuvad lasteaiale kehtestatud nõuetest. Lasteaiale kehtestatud nõuded annavad selged ja konkreetsed juhised, mis aitavad tagada mitmekesise ja tervist toetava toidulaua. Tabelis 2 on näitena toodud välja soovitused lastehoidudele ligikaudsete ööpäevaste soovituslike kogustena grammides (puhastatud, söömisvalmis kuju köögiviljad nii keedetult kui kuumtöötlemata kujul, kõiki toite gruppides varieerida varieerida), lähtudes vanusele vastavast keskmisest energiavajadusest. Lastehoiud, mis ei ole lasteaia osad, saavad selle endale soovi korral aluseks võtta. Tabel 2. Päevased ligikaudsed soovituslikud toitude kogused grammides vanuserühmade kaupa.

Toidugrupp 1–2-aastased (1000 kcal)

2–3-aastased (1200 kcal)

3–5-aastased (1400 kcal)

6–7-aastased (1600 kcal)

Köögiviljad min 250 min 200 min 300 min 300

Kaunviljad 10-15 25 30 30

Puuviljad, sh suhkruta hoidised

min 200 min 200 min 200 min 200

Marjad min 30 min 30 min 30 min 30

Leiva-saiatooted* 40 50–60 60–70 80

Pudrud, riis, pasta jms 100–150 150–200 150–200 200

Kartul, maguskartul 50 70 80–90 90–100

Vedelad piimatooted, maitsestamata jogurt

250-270 250-300 300 400

Kohupiim, kodujuust max 5 10 10 15

Juust max 5 10 10–15 10–15

Pähklid 8 8 12 17

Seemned 1 2 2 3

Või, õli** 10–15 10–15 15 15–20

Lahjemad kalad 10 25 25 30

Rasvasemad kalad 15 30 30 30

Muna 20 25 25 25

5

Toidugrupp 1–2-aastased (1000 kcal)

2–3-aastased (1200 kcal)

3–5-aastased (1400 kcal)

6–7-aastased (1600 kcal)

Linnuliha 10 25 30 35

Punane liha, rupskid 9 10 15 15

Suhkur, moos 0 max 10 max 15 max 15

* alla 5-aastatel kiudainete sisaldus 3-6g/100g, üle 5-aastastel kiudainete sisaldus vähemalt 6 g/100g ** eelistatult õli (mitte kookosrasv) Suhkruga hoidiseid lastehoidudes eelistatult mitte pakkuda. Määruse nõuded on kohustuslikud laste- ja haridusasutuse pidajale, kes tagab nõuete täitmise ka toitlustusteenuse pakkuja poolt läbi lepingulise suhte, kui asutus on toitlustusteenuse sisse ostnud. Määruse nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Terviseamet vastavalt RTHS-le (§ 32). Määrus ei käsitle hooldusperes asendushooldusel olevate laste toitlustamist ning laste- ja haridusasutustes puhvetites ja müügiautomaatides pakutavat toitu. Imikute (kuni kaheteist kuu vanuste laste) toitlustamisel järgitakse RTHS § 22 lõike 3 alusel imikute toitlustamisele kehtestatud nõudeid. Võrreldes kehtiva määrusega ei sätesta enam eelnõuga kavandatav määrus nõudeid toitlustamise ruumidele ja selle sisseseadele, vaid reguleeritakse RTHS § 21 lg 3 alusel antava määrusega. Lisaks käesolevale määrusele peavad toitlustamisega tegelevad asutused arvestama ka teiste asjakohaste õigusaktidega, nagu rahvatervishoiu seadus, toiduseadus, Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuded jms. Eelnõu §-s 2 on defineeritud laste ja haridusasutuste toitlustamisega seotud mõisted. Võrreldes kehtiva õigusega ei defineerita enam mõisteid einestamisruumid ja põhitoitained. Uued mõisted on söögiaeg, lisatud suhkrud, vabad suhkrud, põhitoidukord, serveerimiskogus, taimne jook, lihatoode ja magusained. Punktis 1 defineeritakse mõiste põhitoit. Põhitoit on antud toidukorra põhiline roog. Põhitoit võib olla nii supp kui ka praad. Põhitoiduks võib olla näiteks kapsa-hakklihahautis, lasanje, kartuli- köögiviljavorm. Samas ka näiteks ahjukala, liha, tofu, sealihakaste või (taimne) kotlet. Punktis 2 defineeritakse mõiste põhitoidukord. Põhitoidukord on hommiku-, lõuna- või õhtusöök. Punktis 3 defineeritakse mõiste koolilõuna. Koolilõuna on lõunasöök, mida serveeritakse põhitoidukorrana koolides. Koolilõuna hõlmab nii põhitoitu kui ka lisandeid (nt salateid, leivatooteid, jooke jms). Punktis 4 defineeritakse mõiste koolieine. Koolieine on toit, mida serveeritakse koolilõunale lisaks täiendava toidukorrana koolides. Koolieinet pakutakse koolis näiteks siis, kui koolis tegutseb pikapäevarühm, õpilased lähevad huviringidesse vms. Punktis 5 defineeritakse mõiste söögiaeg. Söögiaeg on reaalselt söömistegevusele kulutatav aeg, mille hulka ei kuulu toidu serveerimisele kulutatav aeg. Punktis 6 defineeritakse mõiste lisatud suhkrud. Lisatud suhkrud on sahharoos, fruktoos, glükoos, tärklise hüdrolüsaadid ja teised isoleeritud suhkru valmistised, mida kasutatakse toidu valmistamisel või tootmisel.8 Lisatud suhkrute alla loetakse ka magustamiseks kasutatavad siirupid (nt agaavisiirup), kondenspiim ning mesi, dekstroos. Lisatud suhkrute mõiste on oluline, et eristada toidutooted, milles esinevad ainult nn looduslikud suhkrud, toidutoodetest, milles on lisatud suhkrud.

8 EFSA (2010a) European Food Safety Authority, Scientific Opinion on Dietary Reference Values for Carbohydrates and dietary fibre. EFSA Journal. 2010;8:1462.

6

Punktis 7 defineeritakse mõiste vabad suhkrud. Vabad suhkrud on lisatud suhkrud, mesi, siirupid, kontsentreeritud mahlad ja mahlades leiduvad suhkrud. Mahlana käsitletakse toodet, mis vastab põllumajandusministri 06. novembri 2014 määrusele nr 92 „Mahlatoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded“. Punktis 8 defineeritakse mõiste serveerimiskogus. Serveerimiskogus on toidu serveeritav kogus söömisvalmis kujul ning seda ei arvestata külmutatuna. Külmatutud toidu soojendamisel võib näiteks eralduda liigne vesi. Kuumtöödeldud toidu pakkumisel on serveerimiskogus toidu serveeritav kogus söömiseks valmis kujul kuumtöödelduna. Punktis 9 defineeritakse mõiste taimsed joogid. Taimsete jookide all peetakse silmas näiteks riisi, kookos-, mandli-, kaera-, sojajooki. Punktis 10 tuuakse välja mõiste lihatoode. Lihatoode on liha töötlemise saadus, millel puuduvad värske liha iseloomulikud omadused. Sellised lihatooted on näiteks keedu-, suitsu-, grill-, toorvorst, salaami, sink, peekon, viiner, sardell, soolaliha, kuivatatud ja vinnutatud liha, lihakonserv, valmispihvid, -kotletid, -lihapallid, marineeritud liha, šašlõkk jms. Punktis 11 defineeritakse mõiste magusained. Magusained on ained, mida kasutatakse toidule magusa maitse andmiseks või lauamagusainetes.9 2. Peatükk Toitlustamise korraldamine laste- ja haridusasutustes Eelnõu § 3 sätestab üldnõuded toitlustamisele, mis kohalduvad enamikele laste- ja haridusasutustele. Toitlustamisel arvestatakse näiteks ka koolikava toetuse10 raames täiendavalt pakutud piima, köögi- ja puuviljadega, siis need võib samuti arvestada toiduenergia saamise allikaks. Lõikes 1 sätestatakse, et toitlustamisel lähtutakse mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtetest, mis tagatakse läbi toidugruppide vahelise jaotuse. Tasakaalustatud ja mitmekesiseid tõenduspõhised soovitused on leitavad Tervise Arengu Instituudi kodulehel riiklike soovitustena (edaspidi TAI).11 Riiklikud toidu- ja toitumissoovitused on oluliseks infoallikaks, mis aitab kaasa tasakaalustatud menüü koostamisele ning läbi mille saab toetada inimeste tervist. Lisaks sellele saab kasutada ka teisi TAI poolt koostatud materjale ja juhendeid, mis toetavad tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise põhimõtetega kooskõlas toitumist. Olulised kohad, kust leiab tõenduspõhist infot ja nõuandeid seoses toitumisega, on veel tarkvanem.ee12, Nutridata13 ja Toitumine.ee14 veebikeskkonnad. Näiteks Nutridata keskkond võimaldab analüüsida, kas toitumine vastab toitumissoovitustele. Võrreldes kehtiva määrusega on muudetud ka sõnastust ja tervisliku toitumise asemel täpsustatakse, et tervislik toitumine tähendab mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist. Lõikes 2 on sätestatud nõuded sellele, kui suure osa pakutavast toidust saadavast energiast kahe nädala keskmiselt peavad andma valgud, rasvad, sealhulgas küllastunud rasvhapped, ja süsivesikud. Täpsed nõuded on toodud lisas 2. Valkude, rasvade ja süsivesikute osakaal energiast nõuded ei esitata koolitoidule. Kehtiv määrus sisaldab samu nõudeid, kuid valkude, rasvade, küllastunud rasvahapete ja süsivesikute protsendid on ajakohastatud vastavalt riiklikele toidu- ja toitumissoovitustele, mille koostamist on juhtinud TAI. Koolilõuna puhul ei ole valkude, rasvade ja süsivesikute osakaalu energiast antud, kuna tegemist on vaid ühe toidukorraga päevas. Taimetoidumenüüde puhul on oluline pöörata tähelepanu valkude saamisele, soovituslikult peavad valgud moodustama 15% kogu energiast.

9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02008R1333-20241216. 10 https://www.agri.ee/koolikava-toetus. 11 Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. https://tai.ee/sites/default/files/2025- 01/tabelraamat_13.1.25.pdf. 12 Tarkvanem.ee. Toitumine – Tarkvanem. 13 Nutridata. Avaleht - Toitumisprogramm (nutridata.ee). 14 Toitumine.ee. https://toitumine.ee/.

7

Lõikes 3 sätestatakse, et laste- ja haridusasutustes jälgitakse toitlustamise korraldamisel asutuse päevakava, mis näeb ette kindlad kellajad toitlustamisele. Toitlustatakse koostatud menüü alusel, mis vastab käesoleva eelnõu nõuetele. Võrreldes kehtiva määrusega pole sisulisi muudatusi, jätkuvalt peab üldnõudena toimuma laste- ja haridusasutustes toitlustamine päevakavaga kindlaks määratud kellaaegadel ja menüü alusel. Lõikes 4 sätestatakse, et lapsele, kes on lasteasutuses ööpäevaringsel ülalpidamisel, peab olema tagatud eakohane, lapse terviseseisundile vastav toit vähemalt neli korda päevas. Võrreldes kehtiva määrusega tuleb edaspidi arvestada ööpäevase toidu- ja toitainevajaduse sisse ka lasteaias või koolis pakutud toitu. See tähendab, et kui laps on saanud juba ühes asutuses näiteks lõunasöögi, siis topelt lõunasööki ei pakuta. Lisaks on oluline, et arvestataks ka lapse terviseseisundiga. Teatud juhtudel tuleb toitumist korrigeerida, mis sõltub juba konkreetsest terviseseisundist. Ka kehtivas määruses tuli toitlustamise arvesse võtta lapse terviseseisundit. Lõike 5 kohaselt ööpäevaringsel ülalpidamisel peab toidukordadel pakutav toit iga päev katma käesoleva määruse lisade 1 ja 2 kohaselt lapse ööpäevase toiduenergia- ja toitainevajaduse, võttes arvesse lasteaias, lastehoius või koolis pakutud toitu. Ööpäevaringsel ülalpidamisel lasteasutuses toidukordadel pakutav toit peab vastama ka lisa 5 nõuetele. Kehtiv määrus nõudis samuti toiduenergia- ja toitainevajaduse arvestamist vastavalt nõuetele. Lõikes 6 sätestatakse, et üksikutel päevadel võib menüüs teha erandeid võrreldes eelnõus sätestatule. Näiteks pakutakse kooli sünnipäeval kringlit või vastlapäeval kuklit. Samas ka nendel üksikutel päevadel peab olema tagatud ettenähtud toiduenergia vajadus, mis vastab lisa 1 nõuetele. Selline lähenemine tagab paindlikkuse, kuna võimaldab tulenevalt tähtpäevadest teha ka erandeid. Eelnõu § 4 sätestab nõuded toitlustamise korraldamisele ja toidule lasteaias, sealhulgas lasteaia lastehoiu rühmas. Võrreldes kehtiva õigusega ajakohastatakse pakutava toidu toiduenergia katvuse nõuet ööpäevasest toiduenergiavajadusest. Lisaks kaotatakse kindlaksmääratud toiduenergia jaotus eri toidukordade vahel. Selle kaotamine muudab menüüde koostamise paindlikumaks. Lõikes 1 sätestatakse, et põhitoidukordade söögiaeg lasteaias peab kestma vähemalt 30 minutit, et lastele jääks söömiseks piisavalt aega. Söögiaeg on reaalselt söömistegevusele kulutatav aeg, mille hulka ei kuulu toidu serveerimisele või võtmisele kulutatav aeg. Toidukordade vahe ei tohi ületada 4 tundi, sest laps suudab korraga süüa vaid väikesi toidukoguseid ning kui aeg kahe toidukorra vahel läheb liiga pikaks, läheb lapse kõht tühjaks. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole sisulisi muudatusi tehtud. Lõikes 2 sätestatakse, et lapsele, kes viibib lasteaias kogu päeva, võimaldatakse eakohane toit vähemalt kolm korda päevas. Kogu päeva all peetakse silmas lastaia tervet päeva (s.t. päeva, kus last ei tooda lasteaeda pärast esimest söögikorda või viida ära enne viimast söögikorda). Võrreldes kehtiva määrusega ei ole sisulisi muudatusi tehtud. Lõikes 3 sätestatakse, et lasteaias pakutav toit peab vastama lisades 1–3 nimetatud nõuetele arvestades lasteasutuses viibimise ajaga. Toit peab iga päev katma vähemalt 75% ning kahe nädala keskmiselt mitte üle 85% määruse vastava vanuserühma ööpäevasest toiduenergia vajadusest (lisa 3). Ühelgi põhitoidukorral (hommiku-, lõuna- ja õhtusöök) saadav energiakogus ei tohi kahe nädala keskmiselt ületada 40% kogu lasteaia päeva jooksul saadavast energiast. Näiteks kui lõuna on 40%, siis 60% peab jagunema hommiku ja õhtusöögi vahel. Võrreldes kehtiva määrusega kaotatakse kindlaksmääratud toiduenergia jaotus eri toidukordade vahel ning nõuded mikrotoitainetele. Selline korraldus annab rohkem paindlikkust, samas on tagatud lastele piisav toiduenergia saamine. Lisaks vähendab selle nõude kaotamine oluliselt kokkade koormust, kuna mikrotoitainete nõuetele vastavat toitu on keerulisem valmistada, kui järgida nõudeid toidugruppidele. Selline korraldus annab rohkem paindlikkust, samas on tagatud lastele piisav toiduenergia saamine. Mikrotoitainevajaduse (vitamiinid, mineraalained) täpsustused kaotatakse, sest pakutavale toidule sätestatakse uued nõuded toidugruppide kaupa (köögiviljad, puuviljad,

8

marjad; teraviljatooted; piimatooted; lisatavad rasvad; kala, muna, liha; suhkur ning magusad näksid; sool, kastmed ja joogiks pakutavad tooted) ning see aitab tagada lastele vajalike toitainete saamise toidust. Mikrotoitaineteks loetakse erinevaid vitamiine ja mineraalaineid (A, B, C vitamiinid, raud, seleen, tsink jms), mida inimorganism vajab väikestes kogustes kogu aeg. Mikrotoitained on eluliselt olulised organismi normaalseks tööks ja tervise hoidmiseks.15 Mikrotoitained imenduvad kõige paremini tasakaalustatud toidust, kus kõik vajalikud toidugrupid on õiges vahekorras esindatud. Eelnõu § 5 sätestab nõuded toitlustamise korraldamisele ja toidule statsionaarse õppega üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses. Lõikes 1 sätestatakse, et koolilõunaks (sh eri koolilõunavariandid) pakutav toit peab iga päev katma vähemalt 30% ning kahe nädala koolilõunate või kahe nädala jooksul pakutavate koolilõunavariantide keskmiselt kuni 35% vastava vanuserühma ööpäevasest toiduenergiavajadusest. Nõuded on esitatud täpsemalt lisas 4. Mikrotoitainevajaduse täpsustused kaotatakse, sest pakutavale toidule sätestatakse uued nõuded toidugruppide kaupa. Mikrotoitainete nõude kaotamine vähendab oluliselt kokkade koormust, kuna see vähendab tehnilist keerukust menüü koostamisel. Tavalisi toidugruppidele esitatud nõudmisi ja vastavust toiduenergiale on oluliselt lihtsam järgida. Valkude, rasvade ja süsivesikute %E nõuded koolitoidule ei esitata. Samas, kui koolid pakuvad taimetoiduvalikut, siis soovitslikult peaksid valgud andma vähemalt 15% energiast. Lõikes 2 sätestatakse, et spordisuunaga koolides õppivatel lastele võib teha erandeid toiduenergiavajaduse ning toidukordade jaotuse osas. Spordisuunaga koolides õppivate laste päevased tegevused kulutavad enam energiat ja vastavalt sellele peaks kohandama ka toidukoguseid. Oluline, et nõuded ei piiraks spordisuunaga koolide vajadusi, kuna nende vajadused võivad erineda tavakoolidest. Võrreldes kehtiva määrusega on see uus nõue, mis annab spordisuunaga koolidele enam paindlikkust. Eelnõu § 6 sätestab nõuded toitlustamise korraldamisele projekt- ja püsilaagrites. Võrreldes kehtiva määrusega pole sisulisi muudatusi tehtud. Vastavalt eelnõus sätestatule toitlustatakse laagrites viibivaid lapsi kindlaks määratud kellaaegadel ja ööpäevaringses laagris neli korda päevas. Söögiaeg peab põhitoidukordadel kestma vähemalt 30 minutit ja toidukordade vahe ei tohi ületada nelja tundi. Söögiaeg peab võimaldama mõistliku ajajooksul toitlustada kõiki lapsi. Nõude mõte on, et lastel ei tekiks väga äkilisi veresuhkru kõikumisi ning tugevat näljatunnet (mis võib pikemate söögipauside puhul juhtuda) ning vähemalt 30- minutiline söögipaus tagab, et kõik lapsed jõuavad rahulikult ja kiirustamata süüa. Näiteks, kui pakutakse oodet või muud vahepala, siis võib söögiaeg olla vähem kui 30 minutit. Tegemist on sotsiaalministri 23. märtsi 2012. a määruse nr 7 „Tervisekaitsenõuded noorte püsilaagritele“ §-s 11 sätestatud ja seni kehtinud nõudega. 3. peatükk Menüü koostamine 1. jagu Üldsätted Eelnõu § 7 sätestab üldised nõuded menüü koostamisele. Võrreldes kehtiva määrusega piiratakse laste- ja haridusasutustes söögivalmistamisel kasutada toitu, mis sisaldavad magusaineid. Lõikes 1 sätestatakse, et pakutavad põhitoidud (v.a hommikupudrud) tohivad korduda mitte vähem kui nelja nädala pärast, mitme koolilõunavariandi pakkumisel mitte vähem kui kahe nädala pärast. Toitude varieerimine aitab kaasa vajalike toitainete saamisele tervist toetavas vahekorras. Erinevate toitude varieerimine aitab tagada tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise, mis toetab laste arengut. Lõikes 2 sätestatakse, et toitu, mis sisaldab magusaineid ei pakuta.

15 https://www.tai.ee/et/valjaanded/eesti-toitumis-ja-liikumissoovitused-2015.

9

Sellised magusained16 on näiteks kaaliumatsesulfaam (E 950), aspartaam (E 951), tsüklamaadid (E 952), sahhariin (E 954), sukraloos (E 955), taumatiin (E 957), neohesperediin (E 959), stevioolglükosiidid (E 960a, E 960c ning E 960d), neotaam (E 961), aspartaam-atsesulfamasool (E 962), polüglütsitoolsiirup (E 964) ja advantaam (E 969) jne. 15.05.23 avaldas WHO seisukoha, et magusainetel võib olla potentsiaalselt ebasoovitavad mõjud pikaajalisel kasutamisel.17 Magusained on suhkrust oluliselt magusamad. Näiteks aspartaam ca 200, aspartaam- atsesulfaamsool umbes 350 korda, osad lausa mitutuhat korda magusamad.18 Laste maitsemeele kujundamiseks on oluline mitte pakkuda ega harjutada lapsi väga maguste toitudega. Laste toitumisharjumused kujunevad juba varases lapseeas ja jäävad kestma ka täiskasvanuna. Kui laps on harjunud kogu aeg magusate toitudega, siis on tal keerulisem ümber harjuda. Oluline on, et lapsed oleksid harjunud erinevate maitsetega. Magusained võivad mõjutada maitsemeelt.19 20 Lõikes 3 sätestatakse, et rohkes rasvas küpsetatud toite ei pakuta. Rohkes rasvas küpsetatud toidud ei sobi tasakaalustatud toitumise põhimõtetega ning need ei toeta tervist. Eelnõu § 8 sätestab nõuded menüü koostamisele toidugruppide kaupa. Selline lähenemine on võrreldes kehtiva õigusega uus ning senist lähenemist, kus nõuded menüü koostamisele lähtuvad ainult vastava vanuserühma toitainevajadusest, muudetakse. Uus toidugruppide põhine lähenemine aitab samuti kaasa mikrotoitainete piisavale saamisele. Mikrotoitainete nõude kaotamine vähendab oluliselt kokkade koormust, kuna see vähendab tehnilist keerukust menüü koostamisel. Toidugruppidele esitatud nõudmisi ja vastavust toiduenergiale on menüü koostamisel oluliselt lihtsam järgida. Toidugruppe järgides on soovitatav võimalusel eelistada Eesti enda kohalikku toitu. Eelistades kohalikku, ei läbi toit pikki transpordiprotsesse ega vaja säilitamiseks liigset töötlemist. Samuti on see enamasti keskkonnasõbralikum, sest lühem tarneahel vähendab süsinikujalajälge. Lõikes 1 sätestatakse koostise nõuded kõikidele laste- ja haridusasutustes tasuta või tasu eest pakutavatele toitudele. Lisas 5 on kehtestatud nõuded järgmistele toitudele: leiva- ja saiatooted, müsli, hommikusöögihelbed, müslibatoonid, tomatikaste, ketšup, majonees, salatikastmed ja muud valmiskastmed, maitsestatud piimatooted jmt, paneeritud kalatooted, lihatooted, nt singid, lihalõigud, viinerid, keeduvorstid, valmispihvid, -lihapallid, -kotletid (linnu)lihast jne ja nende asemel kasutatavad taimsed tooted, sh kala asendavad taimsed tooted, valikpagaritooted, nt soolased ja magusad küpsetised, taimsed joogid, taimsed desserdid nagu nt jogurti, jäätise, pudingu, kohukese jne asemel kasutatavad tooted, taimsed koore asemel kasutatavad tooted, kreemid, juustu asemel kasutatavad taimsed tooted, taimsed määrded, sh hummused jms. Näiteks toitlustaja poolt valmistatud ketšup peab vastama toidugruppides kehtestatud nõuetele, kui toitlustaja ostab juba valmistoote, siis tuleb vaadata, et see vastaks lisas 5 kehtivatele nõuetele. Koostise nõuded puudutavad peamiselt suhkrute-, soola- ja lihasisaldust. Selged ja üheselt mõistetavad juhised lihtsustavad tervist toetavate toitude pakkumist. Lõikes 2 sätestatakse, et kõikides toidugruppides tuleb pakutavaid toite varieerida. Toitude varieerimine aitab paremini tagada toitainete paremat kättesaadavust. Toitainete sisaldus võib erinevates toitudes olla erinev. Näiteks porganditest saab ühtesid mikrotoitaineid, brokolist jällegi teisi. Kehtivas määruses on lisatud, et toiduvalik peab soodustama tervislikku toitumist ning toitude varieerimine on üks osa mitmekesisest toitumisest. Lõige 3 täpsustab, et kõik määruses esitatud toidukogused on arvestatud serveerimiskogustena ühe lapse kohta. Serveerimiskogus on toidu serveeritav kogus söömisvalmis kujul. Serveerimiskogust ei arvestata näiteks külmutatuna. Külmutatud toidu mass võib pärast soojendamist väheneda kui näiteks soojenemisel eraldub liigne vesi. Kuumtöödeldud toidu

16 https://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda/toidusoovitused/magusad-ja-soolased-naksid/suhkur-ja- magusained/kas-koik-susivesikud-on-suhkrud/lisatud-suhkrud/magusained/ulimagusad-magusained. 17 WHO advises not to use non-sugar sweeteners for weight control in newly released guideline. 18 https://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda/toidusoovitused/magusad-ja-soolased-naksid/suhkur-ja- magusained/kas-koik-susivesikud-on-suhkrud/lisatud-suhkrud/magusained/ulimagusad-magusained. 19 The Effect of Artificial Sweeteners Use on Sweet Taste Perception and Weight Loss Efficacy: A Review - PubMed. 20 Effects of Non-nutritive Sweeteners on Sweet Taste Processing and Neuroendocrine Regulation of Eating Behavior - PubMed.

10

pakkumisel on netokogus seega kogus kuumtöödeldult. Toidu serveerimiskogus annab selge ja konkreetse ülevaate toidu kogusest, mis peab olema tagatud. 2. jagu Nõuded toidugruppidele Eelnõu § 9 sätestab nõuded köögiviljade, kaunviljade, puuviljade, marjade, sh toitude koostises, pakkumise kohta. Köögiviljadeks ei loeta selle määruse mõistes kartulit, maguskartulit, oliive, avokaadot ega mahla. Köögi- ja puuviljad ning marjad sisaldavad palju vett, kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ja bioaktiivseid ühendeid, kuid vähe rasvu ning annavad suhteliselt vähe energiat.21 Köögiviljade ja puuviljade tarbimist on seostatud positiivse mõjuga tervisele – väiksem südame- ja veresoonkonnahaiguste risk22 ning teatud kasvajate esinemise riski vähenemine.23, 24, 25 Köögiviljade valik peaks olema võimalikult mitmekesine. Kahe nädala jooksul võiks pakkuda vähemalt kaheksa erinevat köögivilja (sh kaunvilja). Köögiviljade varieerimiseks oleks soovitatav, kui selle serveerimiskogus õpilase kohta on vähemalt 50 g kahe nädala jooksul kokku, kusjuures vähemalt üks valikust võiks olla kaunviljad. Lisas 5 on ka suhkru ja soolasisalduse nõuded tomatikastmele, ketšupitele jm valmiskastmetele. Kindlad kogused annavad selge ja arusaadava juhise, mille järgi on lihtsam tagada tasakaalustatud toitumine. Lõikes 1 sätestatakse, et erinevaid köögivilju, sealhulgas kaunvilju pakutakse iga päev. Oluline, et lapsed saaksid iga päev süüa erinevaid, köögi- ja kaunvilju. Võrreldes kehtiva õigusega ei ole sisulisi muudatusi tehtud. Lõikes 2 sätestatakse nõuded köögiviljade ja kaunviljade pakkumisele lapse ja päeva kohta koguseliselt grammides. Piisav köögiviljade söömine on tasakaalus ja mitmekesise toitumise aluseks. Kindlad kogused annavad selge, üheselt mõistetava ja arusaadava juhise, mille järgi on lihtsam tagada tasakaalustatud toitumist. Piisav ja regulaarne köögiviljade tarbimine on ka kehtivas määruses nõutud, kuid ilma määratud koguseta. Lasteaiaealised lapsed peaksid sööma päevas vähemalt 300 grammi köögivilju, lisaks umbes 200 grammi kaunvilju nädalas ning kooliealised vastavalt vähemalt 400 grammi köögivilju päevas ja 200 grammi kaunvilju nädalas26. Seega võiksid lasteasutustes pakutavate köögiviljade, sh kaunviljade kogused võimalusel olla isegi määruses sätestatust suuremad. Määruses on sätestatud minimaalsed soovituslikud kogused. Võimalusel võiks salativalikut pakkuda eraldi salatilaual, kus kõik komponendid on eraldi ning laps saaks omale meelepärase valiku ise kombineerida. Värskeid köögivilju ei pea pakkuma salatina, vaid need võivad olla ka tükkidena, kangidena, viiludena. Lõikes 3 sätestatakse, et värskeid puuvilju pakutakse vähemalt kolm korda nädalas. Võrreldes kehtiva õigusega ei ole muudatusi tehtud. Puuvilju peab pakkuma minimaalselt kolm korda nädalas, kuid alati võib neid pakkuda sagedamini, näiteks iga päev. Lõikes 4 sätestatakse nõuded värskete puuviljade ja marjade pakkumisele koguseliselt grammides. Värskeid puuvilju ja/või marju pakutakse laste- ja haridusasutuses iga päev, soovitatavalt arvestusega kahe nädala keskmiselt päeva kohta. Puuviljade valik peab olema võimalikult mitmekesine. Mahla, kuivatatud puuvilju ja marju ei loeta värskete puuviljade ja marjade hulka, küll sobivad väga hästi ka külmutatud puuviljad ja marjad. Kahe nädala jooksul võiks pakkuda vähemalt kuus erinevat puuvilja (sh marjad). Puuvilja peetakse nõuetekohaseks, kui selle serveerimiskogus õpilase kohta on vähemalt 50 g kahe nädala jooksul kokku, kusjuures vähemalt ühed neist võiksid olla marjad. Koguse määramine aitab koostada menüü, mis tagab vajalikus koguseks puuviljad ja marjad. Marjade ja puuviljade puhul eelistada võimalusel kohalikku toorainet, kuid valiku mitmekesistamiseks sobib kasutada erineva päritoluga vilju, mida Eestis ei kasvatata. Kasutada võib näiteks ka külmutatud marju/puuvilju, mis on toiteväärtuselt hea alternatiiv värsketele.

21https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf. 22 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15523086/. 23 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27170029/. 24 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26908709/. 26 Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat | Tervise Arengu Instituut.

11

Lõikes 5 sätestatakse, et vabade suhkrutega marja- ja puuviljakonserve, sealhulgas moosi võib pakkuda maksimaalselt 20 g nädalas. Erinevad lisatud suhkrutega marja- ja puuviljahoidised on täiendav suhkruallikas, mille tõttu on oluline nende pakkumist piirata. Moosi all peetakse silmas põllumajandusministri 06. novembri 2014. aasta määruse nr 95 „Džemmi, želee, marmelaadi ja magustatud kastanipüree koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded“ §- des 1 ja 3–8 nimetatud tingimustele vastavaid tooteid. Samas kui toitlustaja valmistab ise toormoosi, jäädes päevas kehtestatud lubatud lisatud suhkrute kasutamise piiridesse, võib sellist toormoosi pakkuda ka suuremas koguses. Eelnõu § 10 sätestab nõuded teraviljatoodetele (leib, pudrud jne). Lõikes 1 sätestatakse, et leiva- või saiatoodet peab laste- ja haridusasutuses pakkuma iga päev. Leiva- ja saiatoodete täpsemad nõuded on lisas 5, kus on esitatud nõuded pakutavale ja müüdavale toidule. Leiva- ja saiatoodete puhul on kehtestatud nõuded suhkru,- soola,- ja kiudainete sisaldusele. Lisas 5 on ka nõuded müslidele ja hommikusöögihelvestele, mida võib laste- ja haridusasutustes soovi korral pakkuda. Lõikes 2 sätestatakse, et laste- ja haridusasutustes, kus toitlustatakse vähemalt kolm korda päevas, pakutakse erinevast teraviljast või teraviljasegudest teraviljatoite (nt pudrud, põhitoidu lisand) vähemalt kord päevas. Selleks, et tagada ka teraviljatoitude varieeruvus, võiks näiteks kümne päeva jooksul pakkuda vähemalt viiest erinevast teraviljast või teraviljasegust (nt kaerahelbe-, neljaviljahelbe-, odrahelbe-, rukkihelbe- ja hirsipuder). Erinevatest teraviljadest toitude pakkumine aitab toite varieerida. Toitude varieerimine on oluline, sest iga toit sisaldab mõnevõrra ka erinevaid toitaineid, vitamiine ja mineraalaineid, mida meie keha vajab. Lisaks muudab see toidukorrad vaheldusrikkamaks. Lõige 3 sätestab, et pastatooteid põhitoiduna või selle lisandina võib pakkuda kuni kahel päeval nädalas. Pastatoodete puhul võiks võimalusel eelistada täisterajahust valmistatud tooteid või pakkuda neid pooleks või vaheldumisi tavalistega. Võrreldes kehtiva määrusega sisulisi muudatusi tehtud ei ole. Eelnõu § 11 sätestab nõuded piimatoodete pakkumisele. Piimavalgud sisaldavad kõiki inimorganismi jaoks asendamatuid aminohappeid ning samuti on piim heaks kaltsiumi allikaks. Piimarasvad on oluliseks rakkude ehitusmaterjaliks ning energiaallikaks, eriti kasvava ja areneva organismi jaoks.27 Mitmekesise toitumise puhul on oluline saada toite kõikidest toidugruppidest, mitte eelistada üht gruppi teisele. Seetõttu on määruses seatud osade piimatoodete ülempiir. Lasteaiaealised lapsed võiksid ööpäeva jooksul saada piimatooteid kokku 1–2 portsjonit ning kooliealised 2–3 portsjonit. Kui see kõik tarvitataks piimana, tähendaks see ööpäevas kokku vastavalt 200–400 g piima või 600–800 grammi piima28. Samas on oluline ka selles toidugrupis toite varieerida, pakkudes lisaks vedelatele piimatoodetele ka jogurtit, kohupiima, kodujuustu ja juustu. Väga rasvaste piimatoodete (nt hapu- ja vahukoor) pakkumisel tuleks jääda tagasihoidlikuks29. Lisas 5 on nõuded pakutatavatele maitsestatud piimatoodetele. Lõikes 1 sätestatakse, et kahe nädala keskmiselt ei tohi päeva kohta pakutav joogina pakutava piimatoodete (sh ka toitude koostises oleva piima) kogus ületada: lasteaias 200 grammi, koolilõuna puhul 150 grammi, ööpäevaringsel ülalpidamisel lasteasutuses 400 grammi. Joogiks pakutavate vedelate piimatoodete all peetakse silmas joomiseks mõeldud tooteid, nagu piima, hapupiima, joogijogurtit, keefiri ja petti. Lõikes 2 sätestatakse, et pudru valmistamiseks kasutatavat piima ei arvestata lõikes 1 nimetatud koguste hulka. Pudru valmistamisel kasutatakse sageli piima, siis selle kogust ei arvestata

27https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf. 28 Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat | Tervise Arengu Instituut. 29 Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat | Tervise Arengu Instituut.

12

nimetatud koguse hulka. Pudru valmistamiseks ei ole reeglina piima kogused liiga suured, mille tõttu ole tarvidust seda eraldi välja tuua. Erand annab toitlustajale lisapaindlikkust. Lõikes 3 sätestatakse, et toorpiima võib kasutada üksnes kuumtöödelduna. Toorpiima tuleb kuumtöödelda ehk pastöriseerida, mis aitab tagada piima ohutuse. Maaülikooli poolt 2013.30 ja 2014. aastal31 toorpiima ohutuse osas läbiviidud uuringutest selgus, et toorpiimas esineb inimesele ohtlikke haigustekitajaid ja seetõttu anti soovitus piima tarbida kuumtöödeldult ning töötlemata piima kindlasti mitte anda riskirühma kuuluvatele inimestele (lapsed, vanemaealised, haiged). Pärast kuumtöötlemist ei ole tegu enam toorpiimaga, seega pärast korrektset kuumtöötlemist on piima kasutamine lubatud. Eelnõu § 12 sätestab nõuded toidugrupi muna, kala ja liha pakkumisele. Lõikes 1 sätestatakse, et laste- ja haridusasutuses tohib toiduks pakkuda mune üksnes kuumtöödelduna. Munade kuumtöötlus on vajalik, et ennetada nakatumist salmonelloosi, mille põhjustaks on kõige sagedamini Salmonella enteritidis bakter.32 Võrreldes kehtiva määrusega pole sisulisi muudatusi tehtud. Lõikes 2 sätestatakse, et kalast valmistatud toite pakutakse vähemalt üks kord nädalas. Ka kehtiv määrus sisaldab nõuet, et värskest kalast valmistatud toitu või kalatooteid pakutakse vähemalt üks kord nädalas, kuid võrreldes kehtiva määrusega on säte paindlikum, kuna kala ei pea olema tingimata värske, vaid sobib kasutada kala, mis on säilitatud teistel viisidel. Oluline, et säiliks kala tervislikkuse fookus ja toiduohutus. Lõikes 3 sätestatakse, et pakutav kala kogus kokku kümne päeva (ööpäevaringsel ülalpidamisel lasteasutuses kahe nädala) jooksul kokku peab olema minimaalselt koolilõunate või kala sisaldavate koolilõunavariantide puhul 120 grammi, lasteaias 100 grammi, ööpäevaringsel ülalpidamisel lasteasutuses 200 grammi. Kalast valmistatud toodete (nt kalapulkades) puhul tuleb kala serveerimiskoguse arvestusel lähtuda toote kalasisaldusest. Näiteks paneeritud ning eeltöödeldud kala puhul lähtutakse kalakoguse arvutamisel toote kalasisaldusest (nt 100 g 75%lise kalasisaldusega kalapulkade pakkumisel läheb arvesse 75 g kala). Arvutustes võib näidata kuumtöödeldud koguse asemel kuumtöötlemata kala netokogust, lähtudes kas konkreetse kala kuumtöötluskaost või keskmisest kaost 20%. Kala on hea polüküllastumata (eriti just oomega-3-) rasvhapete ning vitamiini D3-vitamiini allikas. Kalas leidub ka teisi organismile olulisi vitamiine (nt vitamiinid E, B1, B6, B12, niatsiin) ja mineraalaineid (nt kaalium, kaltsium, fosfor, seleen, jood).33 Võrreldes kehtiva määrusega on sätestatud minimaalne kala kogus. Ka kehtiva määruse järgi pidi värskest kalast valmistatud toitu või kalatooteid pakkuma vähemalt üks kord nädalas, kuigi kogust ei täpsustatud. Samas on muudetud kala kasutamist paindlikumaks. Edaspidi ei pea ole tingimata „värske“ kala, vaid sobivad on ka teistel viisidel säilitatud kala. Nõue kasutada ainult „värsket“ kala on seni kitsendanud valikuvõimalusi ning potentsiaalselt tõstnud kulusid. Seetõttu on määrusesse tulnud enam paindlikkust ent säilitatud on tervislikkuse fookus. Toiduohutuse nõudeid tuleb toitlustajatel järgita teiste seaduste alusel. Kindlad kogused annavad selge, üheselt mõistetava ja arusaadava juhise, mille järgi on edaspidi lihtsam tagada tasakaalustatud toitumine. Riiklike toidusoovituste järgi peaksid lasteaialapsed saama nädalas kokku vähemalt 200 grammi rasvasemat ja umbes 150 grammi vähem rasvasemat kala, koolilapsed vastavalt vähemalt 200 ja 200 grammi. Seega võiks lasteasutustes pakutav kalakogus võimalusel isegi määruses sätestatust suurem. Määruses on kehtestatud miinimumnõuded, mis aitavad tagada, et laste toit vastaks enam tasakaalustatud toitumise põhimõtetele. Lõikes 4 sätestatakse, et soolatud, suitsutatud ja konserveeritud kala võib pakkuda kord kahe nädala jooksul, sest selliselt töödeldud kala on üldjuhul suure soolasisaldusega, mis ei toeta laste

30 Pastöriseerimata piima tarbimisega seotud mikroobsed riskid inimesele 01 11 2013 AV. 31 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2014/uuring-2014-toorpiim-ohutus.pdf 32 https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.2903/j.efsa.2014.3782. 33 https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf.

13

tervist. Valiku tegemisel eelistada väiksema soolasisaldusega tooteid. Võrreldes kehtiva määrusega sisulisi muudatusi ei ole tehtud. Lõikes 5 sätestatakse, et rasvakala ja eskolaari laste toitlustamisel ei kasutata, sest need kalad võivad sisaldada mao- ja sooletegevusele ebasoodsalt mõjuvaid ühendeid.34 Nende kalade söömine võib põhjustada kõhulahtisust, kuna need kalad sisaldavad seedimatut vaha.35 Kõhulahtisus võib viia selleni, et lapsed peavad mõneks ajaks õppetööst eemal olema ja taastuma. Lõikes 6 sätestatakse, et linnulihast toite pakutakse lasteaias ja ööpäevaringsel ülalpidamisel lasteasutuses vähemalt kaks korda nädalas, koolilõunal vähemalt üks kord nädalas. Võrreldes kehtiva määrusega pole sisulisi muudatusi tehtud. Lõikes 7 sätestatakse, et sea-, veise- ja lambalihast valmistatud toitudes peab kahe nädala jooksul pakutav kogus kokku lasteaias ja koolis jääma vahemikku 100–200 grammi, ööpäevaringsel ülalpidamisel lasteasutuses sõltuvalt laste energiavajadusest 100–400 grammi. Näiteks lihast valmistatud toodete puhul tuleb lihakoguse arvestusel lähtuda toote lihasisaldusest. Arvutustes võib näidata kuumtöödeldud koguse asemel kuumtöötlemata liha netokogust, lähtudes kas konkreetse liha kuumtöötluskaost või keskmisest kaost 28%. Koguste puhul on arvestatud, et ei ületataks päevaseid tervisest lähtuvaid soovitatavaid koguseid ja arvestataks ka keskkonnamõjudega, kuid samas saaksid lapsed piisava soovitusliku koguse rauda36. Lihast valmistatud toodete (nt hakklihapihvid) puhul tuleb liha netokoguse arvestusel lähtuda toote lihasisaldusest (nt kui pakutakse 100 g 75%lise lihasisaldusega pihve, läheb arvesse vaid 75 g liha). Lõikes 8 sätestatakse, et sea-, veise lamba- või linnulihast valmistatud lihatooteid (nt singid, viinerid, vorstid, pihvid, konservid ja muud sarnased poolfabrikaadid) pakutakse maksimaalselt kord kuus, kuna nende toodete söömise ja kolorektaalvähi tekke vahel on seos.37 Lõikes 9 sätestatakse, et maksast valmistatud põhitoitu (nt praetud maks, maksakaste) pakutakse koolieast nooremale lapsele mitte rohkem kui kord kuus, sest maks võib sisaldada raskmetalle.38 Võrreldes kehtiva määrusega ei ole sisulisi muudatusi tehtud. Eelnõu §-s 13 sätestatakse nõuded suhkru ning magusate näkside pakkumisele ning nende ja vabade suhkrute kasutamisele söögivalmistamisel. Lõike 1 kohaselt ei tohi toitlustaja poolt lisatud vabade suhkrute (sh mesi, siirup, mahlakontsentraat, kondenspiim) kogused kahe nädala keskmiselt ületada päeva kohta alla 3- aastastele 5 grammi, üle 3-aastastele 10 grammi, koolilõuna, -eine või koolilõunavariandi kohta 5 grammi ning ööpäevaringsel ülalpidamisel lasteasutuses 15 grammi. Siirup on kontsentreeritud suhkrulahus või magus toode, mida valmistatakse tavaliselt erinevatest suhkrutest, tärklisest või sahhariide sisaldavatest toorainetest. Vastavalt EFSA soovitusele peaks vabade suhkrute tarbimine olema võimalikult madal.39 Vabade suhkrute kogus siin ei hõlma mahlades leiduvaid vabu suhkruid. Magustoitude pakkumine supipäevadel ei ole kohustuslik. Toitudesse lisatavat suhkru vm vabade suhkrute kogust ei pea esitama iga toidu tehnoloogilises kaardis, selle võib tuua välja menüüs koolilõuna, lasteaiapäeva jne peale kokku. Magustoitude pakkumine supipäevadel ei ole kohustuslik. Lõikes 2 sätestatakse, et lõikes 1 nimetatud kogust võib erandina ületada tähtpäevadel üksikute toitude koostises. Sellised erandid on seotud teatud tähtpäevadega, millal pakutakse lastele tavapärasest erinevat toitu. Sellised tähtpäevad võivad olla näiteks vastlapäev (nt vastlakuklid).

34 https://pta.agri.ee/kala#kalast-rasvhapped-. 35 NSW Food Authority. Escolar oilfish | NSW Food Authority. 36 https://pub.norden.org/nord2023-003/contents.html. 37 https://www.who.int/news-room/questions-and-answers/item/cancer-carcinogenicity-of-the-consumption-of-red-. 38 https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf. 39 https://www.efsa.europa.eu/en/news/added-and-free-sugars-should-be-low-possible.

14

Lõikest 3 tulenevalt ei tohi alla 2-aastastele lastele pakkuda toite, mis sisaldavad vabu suhkruid (sh mahlad). Sellised toidud on harilikult maiustused, mis on suure energiasisaldusega ent sisaldavad vähe vajalikke toitaineid, kuid just toitained on need, mida lapsed arenemiseks ja kasvamiseks vajavad. Selliste toitude söömine ei ole füsioloogiliselt vajalik. Mida väiksem on laps, seda väiksem on tema energiavajadus, kuid arenemiseks ja kasvamiseks vajavate toitainete kogus ei ole täiskasvanute vajadusest oluliselt väiksem. Seega peab laste toiduvalik koosnema eelkõige toitudest, millest lastel on võimalik saada vajalikke toitaineid ja selles ei ole ruumi toitainevaestele toitudele. Eelnõu § 14 sätestab nõuded soola, kastmete ja lisatavate rasvade kasutamisele toitude koostises. Lõikes 1 sätestatakse, et toitude valmistamisel toitlustaja poolt lisatava soola kogus ei tohi ületada kahe nädala keskmiselt päeva kohta koolilõunal või koolilõunavariandis, koolieinel või lasteaias toidukordadel päeva jooksul 0,5 grammi, ööpäevaringsel ülalpidamisel lasteasutuses sõltuvalt lapse vanusest40 maksimaalselt 0,5-2 grammi ööpäevas. Võimalusel mitte pakkuda soola ja soola sisaldavaid maitseaineid iseteenindusletis ega laual. Sellega kaasneb risk, et lapsed saavad haridusasutustes liiga suure soola koguse läbi toidu, mis ei toeta enam tervist. Lisaks mõjutab liigne soola tarbimine maitsemeelt selliselt, et lapsed ei ole harjunud enam tavapäraste loomupäraste maitsetega. Toitude valmistamisel peaks soola ja soola sisaldavaid maitseainesegusid kasutama minimaalselt, asendades need ürtide, vürtside ja soolavabade maitseainetega või maitseainesegudega. Soola kasutamisel eelistada jodeeritud soola, kuna üheks joodiallikaks peetakse jodeeritud soola.41 Näiteks glutamaate sisisaldavad maitseained või maitseainesegud ei sobi lastele toitude valmistamiseks. 12.07.2017 avaldas EFSA glutamaatide teadusliku hinnangu,42kus kehtestati glutamaatide grupile (E620–625) ühine ohutu kogus ADI (acceptable daily intake) 30 mg/kg kehakaalu kohta päevas. ADI väärtus näitab aine kogust, mida võib ööpäevas kogu eluea jooksul ohutult tarbida, arvestatuna kehakaalu kilogrammi kohta. EFSA tõi hinnangus välja, et toidust saadav glutamiinhape ja glutamaadid võivad ületada kehtestatud ohutut kogust ning suures koguses saadav glutamaat võib teatud juhtudel põhjustada tervisele kahjulikku mõju (nt peavalu). Lisaks võivad nii peavalu kui ka muud häirivad sümptomid mõjutada laste õppimis- ja keskendumisvõimet. EFSA hinnangul võib suures koguses glutamaate sisaldavaid toiduaineid tarbivatel inimestel toidust saadav glutamaadi kogus ületada ADI ning väikelastel ja lastel võib olla ADI ületatud ka keskmise tarbimise korral. Lõikes 2 sätestatakse, et ketšupit, majoneesi ja teisi valmiskastmed tohib kasutada vaid vähesel määral toitude maitsestamisel ning need peavad vastama lisas 5 sätestatud nõuetele. Ka kehtiva määruse järgi on piiratud nt majoneesi kasutamist toitudes. Soovitavalt ei peaks valmiskastmeid iseteenindus letis pakkuma, riiklike toidusoovituste järgi kuuluvad need toidud toidugruppi, milles olevad toidud ei ole inimesele füsioloogiliselt vajalikud43. Lõikes 3 sätestatakse, et lisatavate rasvade kogused toitude valmistamisel ei tohi kahe nädala keskmiselt päeva kohta ületada lasteaias 25 grammi, koolilõuna või koolilõunavariandi puhul 15 grammi, koolieine puhul 10 grammi, et mitte ületada soovituslikku rasvade osakaalu kogu saadavast energiast.44 Lisatavate rasvade hulka ei loeta pähkleid ja seemneid, mis sisaldavad rohkelt erinevaid kasulikke vitamiine ja mineraalaineid45 ning mida võiks võimalusel pakkuda (nt putrude, salatite või magustoitude juurde) kahe nädala kohta kokku vähemalt 30 grammi lapse kohta, et panustada soovitusliku koguse (pähklid lasteaialastel vähemalt 12 grammi ja koolilastel vähemalt 20 grammi päeva kohta, lisaks seemned46 saamisesse.

40 Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat | Tervise Arengu Instituut. 41 https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf. 42 https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.2903/j.efsa.2017.4910. 43 https://tai.ee/et/valjaanded/eesti-riiklikud-toitumise-liikumise-ja-uneaja-soovitused-tabelraamat. 44 https://tai.ee/et/valjaanded/eesti-riiklikud-toitumise-liikumise-ja-uneaja-soovitused-tabelraamat. 45 NutriData. Toitumise infosüsteem. 46 https://tai.ee/et/valjaanded/eesti-riiklikud-toitumise-liikumise-ja-uneaja-soovitused-tabelraamat.

15

Eelnõu § 15 sätestab nõuded joogiks pakutavatele toodetele. Joogiks pakutavate toodete puhul on lähtutud laste peamistest vajadustest, mida lapsed joogina võiksid tarbida. Kõige sobivam jook toidu kõrvale on joogivesi. Jookide puhul, mida laste- ja haridusasutustes pakutakse on oluline, et need toetaksid laste tasakaalustatud toitumisharjumuste kujunemist ja laste tervist. Oluline, et lastele pakutavad joogid ei oleks täiendavalt maitsestatud ega ei sisaldaks lisaaineid. Eesmärk on, et lapsed saaksid vajalikud toitained kätte toitudes tasakaalustatult ja mitmekesiselt. Eelistatult tuleks joogivett pakkuda otse tarbimiskoha veevärgist ning see peab olema ligipääsetav ning piisavas koguses tagatud kogu aeg. Joogivesi sobib toidu kõrvale kõige paremini. Joogivesi ei anna energiat, suhkruid ega muid lisaaineid, mis võivad toiduga kombineerituna suurendada energiatarbimist. Lisaks aitab otse ühisveevärgist tuleva kraanivee kasutamine vähendada plastanumate vajadust, vähendades sellega plastikjäätmete hulka ja nende negatiivset mõju keskkonnale. Samuti on ühisveevärgist tulev kraanivesi pudeliveest märkimisväärselt odavam, mis on oluline ka kulude kokkuhoiu seisukohalt. Eelistama peaks ühisveevärgist tulevat joogivett, mis toetab joogivee direktiivi (2020/2184/EÜ) ja veeseadusega seatud eesmärke kraanivee tarbimise suurendamiseks. Direktiivi kohaselt on soovitatav kraanivee ja ühisveevärgivee kasutamise propageerimiseks suurendada teadlikkust riigis olevatest lähimatest väli- ja sisetingimustes olevatest ühisveevärgivee kasutamise kohtadest, teha kampaaniad inimeste teavitamiseks ühisveevärgivee kvaliteedist, toetada haldusasutustes ja üldkasutatavates hoonetes ühisveevärgivee pakkumist ning julgustada restoranides, sööklates ja toitlustusteenuste osutamisel klientidele tasuta või soodsa ühisveevärgivee pakkumist. Tarbimiskoha veevärk on veeseaduse § 854 lõike 2 kohaselt torustik, tarvikud ja muud seadmed, mis paigaldatakse joogivee kraanide vahele, ja jaotusvõrk, kuid üksnes juhul, kui need ei kuulu joogivee käitleja vastutusalasse tema tegevuses joogivee käitlejana (ehk sisuliselt kinnistu enda sisene veesüsteem). Sätte mõtte on selles, et asutuses tuleks eelistada kas tema puurkaevu või ühisveevärgiga varustatavat joogivett. Paljude toitumisuuringute kohaselt nähakse liigse energia allikana just erinevate magusate jookide (sh toidu) liigset tarbimist. Magusate jookide puhul on oluline teadvustada, et magusad joogid ei sisalda olulises koguses vajalikke toitaineid. Rohkem või vähem tarbivad suhkruga magusaid jooke Eesti koolilastest ligi 90%.47 Tervise Arengu Instituudi poolt 2021/2022. õppeaastal kogutud andmete kohaselt magusate jookide (mahlajoogid, nektarid, suhkru või magusainetega karastusjoogid ja energiajoogid) tarbimissageduste kombineerimise tulemusel selgus, et 14,7% õpilastest jõi neid igapäevaselt, seejuures osakaal suurenes vanusega: poiste seas 11,4%-lt esimeses klassis 25,1%-ni seitsmendas klassis ja tüdrukutel vastavalt 8,7%-lt 17,4%-ni. Erinevad teadusuuringud on näidanud, et magusate jookide tarbimine on seotud erinevate kahjulike tervisemõjudega (hambakaaries, liigne kehakaalu tõus, aga suureneb ka risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse ja 2. tüübi diabeeti), mille tõttu on oluline pakkuda laste- ja haridusasutustes tooteid, mis toetaksid laste tervist. Võrreldes kehtiva määrusega on jookide määratlemine uus lähenemine. Eesmärk on tagada eelkõige laste tervist toetavad valikud. Ka kehtiva määruse järgi oli piiratud erinevate maitsestatud jookide pakkumine. Samas, võrreldes kehtiva määrusega, on lihtsam aru saada, milliseid jooke tohib pakkuda. Kehtivas määruses olid piirangutena sees toiduvärvide ja muude füsioloogilise mõjuga ainete piirangud, mille osas on keerulisem aru saada, mida võib pakkuda ja mida mitte. Ajakohastatud nõue annab selge juhise, mida võib lasteasutuses joogiks pakkuda. Lõikes 1 sätestatakse, et lisaks joogiveele võib pakkuda joogiks veel maitsestamata teed, piima, joogijogurtit, keefirit, petti, taimset jooki ja mahla. Laste- ja haridusasutustes on lubatud pakkuda ainult põllumajandusministri 06. novembri 2014 määrusele nr 92 „Mahlatoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded“ vastavat mahla. Lõikes 2 sätestatakse, et mahla ja veega lahjendatud mahla tohib pakkuda joogina või magustoitude koostises mitte rohkem kui üks kord nädalas. Sellised magustoidud on näiteks

47 Oja, L. et al 2023. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta raport. Tervise Arengu Instituut. https://tai.ee/sites/default/files/2024-01/TAI_Eesti_kooliopilaste%20tervisekaitumine.pdf.

16

kissell, mannavaht mahlast, tarretis jms. Mahlades sisalduvad vabad suhkrud, mille tarbimist tuleks tugevasti piirata. Lõikes 3 sätestatakse, et alla 2-aastastele mahla ei pakuta. Mahlad on harilikult suure suhkrusisaldusega, mida tuleb piirata. Vastavalt EFSA soovitusele peaks suhkrute tarbimine olema võimalikult madal. 4. peatükk Menüü erisused tervislikel ja muudel põhjustel Peatükis reguleeritakse menüü erisusi. Eelkõige võib olla vajadus erimenüü järgi tervise tõttu. Samuti võivad nii lapsed kui ka lapsevanemad muudel põhjustel avaldada soovi teisiti toitumiseks. Näiteks võidakse soovida menüüd ilma või osaliselt ilma loomsete päritolu toitudeta. Lisaks võib teatud toiduainegruppide vältimine olla tingitud ka usulistest veendumustest. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole olulisi sisulisi muudatusi tehtud. Täiendusena on lisatud, et diabeeti põdevatel lastel peab olema tagatud juurdepääs süsivesikuterikkale toidule ka väljaspool söögivahetundi. See on oluline muudatus, mis aitab diabeeti põdevatel lastel iseseisvamalt toime tulla. Eelnõu § 16 lõikes 1 sätestatakse, et tervislikel põhjustel teisiti toituva lapse toitlustamine korraldatakse koostöös lapsevanema ja laste- ja haridusasutuse pidajaga, lähtudes võimalusel lisades 1– 5 nimetatud nõuetest. Laste tervise ja heaolu seisukohalt on oluline, et laste- ja haridusasutus, lapsevanem ning koolipidaja teeksid omavahel koostööd tervislikel põhjustel laste toitlustamise korraldamisel. Koostöö tagab selle, et kõik osapooled saaksid aru üksteise vajadustest ja võimalustest, mille eesmärk on tagada lapse tervis ja heaolu. Tavaliselt annab tervishoiutöötaja lapsevanemale soovituse konkreetse juhisega, mida toiduvalikus vältida. Eesmärk on aidata võimalusel tagada lapsele just tema tervisest lähtuv toiduvalik. Kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, tuleks võimalusel tagada kaasavõetud toidu nõuetekohane säilitamine ja kuumutamine. Lõikes 2 sätestatakse, et diabeeti põdevatel lastel peab olema tagatud juurdepääs süsivesikuterikkale toidule ka väljaspool söögivahetundi kogu lasteaia- või koolipäeva jooksul. See on oluline vältimaks hüpoglükeemia tekkimist. Lõikes 3 sätestatakse, et muudel põhjustel teisiti toituvate laste toitlustamisel lähtutakse lisades 1– 5 toodud nõuetest. Toiduvaliku osas võib teha erisusi kokkuleppel lapsevanema ja laste- ja haridusasutusega. Oluline, et kõik osapooled saaksid aru üksteise vajadustest ja võimalustest. Kokkulepped saavutatakse koostöös ja nii saab kõige paremini tagada, et kõigi vajaduste ja võimalustega on arvestatud. Muude põhjuste alla võivad kuuluda veganlus, usulised põhjused jms. Toitainete soovitused erimenüü koostamisel leiab Tervise Arengu Instituudi veebilehelt toitumine.ee48. Teatud toidugruppide välistamisel on oluline menüüs jälgida vitamiini B12, raua, kaltsiumi ja tsingi sisaldust. 5. peatükk Toitlustamise dokumentatsioon ja menüü avalikustamine Eelnõu § 17 lõikes 1 sätestatakse nõue, et toitlustaja poolt valmistatud toidu kohta peab olema tehnoloogiline kaart kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul. Tehnoloogiline kaart võimaldab näha nii toidu koostisosi kui ka muid toite iseloomustavaid näitusid, mis on vajalik nii toidukäitlejale endale kui ka järelevalve teostamiseks. Näiteks piimale ei ole vaja tehnoloogilist kaarti, tehnoloogiline kaart peab olema valmistatud toidu kohta. Tehnoloogiline kaart on olemasoleva praktika jätk, mis sisaldab toitude kohta selgeid iseloomustavaid näitajaid ning see aitab planeerida ja hallata menüüsid. Kui näiteks tuleb uus töötaja, siis on tal selged juhised ja näitajad juba kaardil olemas, mis lihtsustab töö sujuvat jätkumist. Võrreldes kehtiva õigusega pole sisulise muudatusi tehtud. Lõikes 2 sätestatakse, et tehnoloogilisel kaardil märgitakse toidu nimetus, selle valmistamiseks kasutatavad toorained koos neid iseloomustavate näitajate ja netokogusega grammides (nt piima

48 https://toitumine.ee/erinevad-toitumisviisid/taimetoitlus.

17

rasvasisaldused ja lihatoodete lihasisaldused) ja kogused grammides, toidu valmistamisel kasutatud tehnoloogia kirjeldus, valmistatud toidu serveerimiskogus. Netokogus on toidu lõplik kogus pärast valmistamist – see tähendab kogust, mis pärast nt köögiviljade koorimist, keetmist, praadimist ja pärast igasugust töötlemist jääb portsjoniks järgi. Lisatud soola ja suhkru kogust ei pea esitama igal üksikul tehnoloogilisel kaardil. Lõikes 3 sätestatakse, et tehnoloogilised kaardid peavad olema kättesaadavad igas tegevuskohas, kus valmistatakse või lõplikult jaotatakse toitu lastele. Tehnoloogiliste kaartidega olema võimalik tutvuda ka laste- ja haridusasutuse juhtkonnal, hoolekogul, tervishoiutöötajal ning ka lapsevanemal ja lapsel, kui on selleks tervisest tulenev või muu põhjendatud vajadus. Tehnoloogilised kaardid ei pea asuma toitlustamisruumides. Eelnõu § 18 lõikes 1 sätestatakse, et nädala menüü, sealhulgas koolilõunavariandid, peavad olema nähtavad õpilastele ja lapsevanematele kättesaadavas veebikeskkonnas vähemalt ööpäev enne menüüs olevat esimest toidupäeva. Näiteks diabeeti põdevatel laste jaoks on selline info eriti oluline, mille tõttu peab see olema nende jaoks varem kättesaadav. Võrreldes kehtiva määrusega ei ole sisulisi muudatusi tehtud. Menüü võiks olla väljas ka toidu pakkumise kohas, kuid seal ilma energia ja toitainete väärtusteta. Oluline, et ka kohapeal saaksid lapsed vaadata, mida menüüs pakutakse, kuna väiksemate klasside lapsed ei kasuta alati e-õppekeskkondi. Toitlustaja poolt lisatud soola ja suhkru kogus märgitakse menüüsse kõikide koolilõunal, lasteaiapäeva või kogu päeva toitlustamisel pakutavatest toitudest kokku. Kui pakutakse mitut erinevat salatit, lisandit vm, siis kajastatakse menüüs üldkogus, kuid arvutustel arvestatakse iga lapse kohta kogus, mis võrdub üldkogus jagatud pakutavate variantide arvuga. Võimalik menüü esitamise näidis on toodud tabelis 3. Tabel 3. Võimalik menüü esitamise näidis mitme valiku/koolilõunavariandi korral

Kogus, g Energia, kcal Valgud, g Rasvad, g Süsivesikud, g

Hakk-kotlet1,2 100 377 18.4 32.4 3.1

Hapukoorekaste1,3 50 41 0.9 2.7 3.4

Lisandivalik: Kartulipuder Tatrapuder

Kokku 120 60 60

123 54 70

4,0 1.4 2.6

1,8 1.3 0.4

23.9 9.3 14.7

Salativalik Porgandisalat Kaalikasalat

Kokku 150 60 60

41 20 21

0,8 0,3 0,5

0,2 0,1 0,1

10,5 5,2 5,3

Joogivalik: Piim3 Keefir3

Kokku 150 75 75

84 43 41

5.2 2.5 2.7

3,9 2.0 1,9

7,3 4,0 3,3

Leivatoote valik: Sepik1 Täisteraleib1

Kokku 40 20 20

93 51 42

3,0 1,5 1,5

0,9 0,6 0,2

19,6 10,4 9,4

Lisatud suhkrud 0,5 2 0 0 0,5

Lisatud sool 0,5 - - - -

KOKKU 760 kcal

Alternatiivsed põhitoiduvalikud

Hakklihakaste1,3 200 398 18,6 33,1 6,7

Makaronid hakklihaga1

400

501 24,6 27,2 41,1

1 nisu (gluteen) 2 muna 3 laktoos Lõikes 2 sätestatakse, et menüüs peab olema toodud energia (kcal), valkude (grammides), rasvade (grammides) ja süsivesikute, sealhulgas kiudainete (grammides) sisaldus kõikide pakutavate toitude portsjonite kohta koos portsjonite suurustega vanuserühmiti. Toidu energiasisaldus ning valkude, rasvade, süsivesikute ja kiudainete kogused menüüs on olulised näitajad, sest need annavad lapsevanemale parema ülevaate lapse toitumisest. See info on eriti

18

oluline juhul, kui lapsel on mõni terviseseisund, näiteks diabeet, mis nõuab toitumise täpsemat jälgimist. Lõikes 3 sätestatakse, et lõigete 1 ja 2 kohaselt avalikustatavates menüüdes peab olema esitatud teave kõikide menüüs sisalduvate toitude koostises olevevate peamiste allergiat või talumatust põhjustavate koostisosade kohta, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid

2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18–

63), lisas 2.49 Näiteks gluteeni sisaldavad teraviljad (s.o nisu, rukis, oder, kaer, speltanisu, kamut või nende hübriidliinid) ja neist valmistatud tooted, koorikloomad ja neist valmistatud tooted, muna ja neist valmistatud tooted, kala ja sellest valmistatud tooted, maapähklid ja neist valmistatud tooted jne. Täpsemad kirjeldused asuvad määruse (EL) nr 1169/2011 lisas 2. Eelnõu § 19 näeb ette määruse jõustumise aja. Määrus jõustub 1. septembril 2025. a tulenevalt sellest, et rahvatervishoiu seadus jõustub samal päeval. 1. septembril 2026. a jõustuvad § 9 lõiked 2 ja 4 ja § 12 lõige 3 on uued nõuded, mis vajavad rakendamiseks pikemat viitaega. Määruse § 9 lõike 3 nõuded kehtivad kuni 31. augustini 2026. a. Määruse § 9 lõike 3 nõuded on seni kehtiva määruse nõuded, mis reguleerivad värskete puuviljade pakkumist. Määruse jõustumise ja eelnimetatud sätete rakendamise aja erisused on vajalikud, et jätta uute nõuetega kohanemiseks piisav aeg, mille jooksul on võimalik korraldada toitlustamine vastavalt uutele kehtestatud nõuetele. Eelnõu lisas 1 on toodud toiduenergia keskmised vajadused (kcal) ööpäevas vanuste ja kehalise aktiivsuse tasemete kaupa. Eelnõu lisas 2 on toodud põhitoitainete (valgud, rasvad, sh küllastunud rasvhapped, ja süsivesikud) kahe nädala keskmiste osatähtsuste piirid energiast.50 Küllastunud rasvhapete osas on arvestatud sisse ka võimalik veaprotsent (+10%), kuna nende puhul on antud maksimaalne lubatud saamine, mitte vahemik. Mis tähendab, et koos võimaliku veaprotsendiga võib maksimaalselt lubatud kogus ulatuda kuni 11%-ni ja mitte üle selle. Koolide puhul on tegemist vaid ühe toidukorraga päevas, mistõttu sellele ei ole %E-sid toodud, v.a taimetoiduvaliku puhul, kus valkude osakaal energiast peab olema vähemalt 15%. Eelnõu lisas 3 on toodud lasteaias pakutava toidu energiasisaldused vanuserühmiti. Lasteaia laste energiasoovituste arvestamisel on võetud aluseks keskmise kehalise aktiivsuse taseme energiaväärtused. Eelnõu lisas 4 on toodud koolides pakutava toidu energiasisaldused vanuserühmiti. Kooliõpilaste energiasoovituste arvestamisel on võetud aluseks keskmise kehalise aktiivsuse taseme energiaväärtused. Eelnõu lisas 5 on toodud nõuded laste- ja haridusasutustes pakutavatele (nt tasuta koolitoit) ja müüdavale (nt tasuline pikapäevarühmaeine) toidule. Lisa 5 kehtib vaid kasutatavate valmistoodete kohta (nt leib, jogurt jne). Samas kui toitlustaja valmistab ise leiva või saia, siis peab see vastama toidugruppidele, energiale ning toitainetele kehtestatud nõuetele. Oluline on, et kogu toitlustamise korraldus toetaks tervist toetavat ja tasakaalustatud toitumist. Nõuete puhul on

49 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32011R1169. 50 https://tai.ee/et/valjaanded/eesti-riiklikud-toitumise-liikumise-ja-uneaja-soovitused-tabelraamat.

19

arvestatud Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusi lastele suunatud kõrge lisatud soola, suhkrute ja küllastunud rasvhapete sisaldusega toodete tarbimise ja turundamise piiramiseks. 4. Määruse mõjud Määruse peamine eesmärk on viia laste- ja haridusasutuste toitlustus kooskõlla riiklike toidu- ja toitumissoovitustega, mistõttu põhineb mõjuanalüüs toitlustamisnõuete kaasajastamisel. Määrusesse on lisatud ka uusi mõisteid, mis toovad selgust teema lahtimõtestamiseks ning toitlustamise ruumide ja nende sisseseade nõuded on üle viidud teistesse dokumentidesse (PGS § 19 lg 4 ja RTHS § 21 lg 3), kuid olulist mõju nende muudatustega ei kaasne. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalset-, majanduslikku- ja keskkonnamõju ning mõju haridusele ja riigivalitsemisele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati mõju nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. 4.1. SOTSIAALNE MÕJU JA MÕJU HARIDUSELE Haridusasutustel, kus lapsed veedavad suure osa päevast, on oluline roll lapse toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisel.51 Määruse rakendumisel hakkavad laste- ja haridusasutustes õppivad ja teenust saavad lapsed saama riiklikel toidu- ja toitumissoovitustel põhinevat tasakaalustatud täisväärtuslikku ja tervist toetavat toitu. Sihtrühm: laste- ja haridusasutustes toitlustust saavad lapsed 2023/2024. õppeaastal käis lastehoidudes umbes 510052 ja lasteaedades 68 281 last, statsionaarse õppega üldhariduskoolis 163 700 ning kutseõppeasutustes 26 311 noort, kokku enam kui 263 000 last või noort.53 54 Kinnise lasteasutuse osutamise teenusel osales 2024. aasta jooksul 112 last55 ning pere- ja asenduskodudes elas 31.12.2023 seisuga 723 last.56 Püsilaagrites osales 2023. aastal kokku 18 903 ning projektilaagrites 9955 7–26-aastast noort, kellest enamus olid alla 19-aastased.57 Mõju tervisele ja haridusele Määruse muudatus avaldab mõju laste füüsilisele ja vaimsele tervisele ning mõjutab nende sooritusvõimet õppimisel. Tervist toetav toit vähendab laste ülekaalulisuse ja rasvumise riski, mis aitab ühtlasi vähendada riski hilisemate krooniliste haiguste, nagu südame-veresoonkonna haigused ja diabeet, tekkeks. Arvestades TAI statistikat,58 mille kohaselt on pea iga kolmas 1., 4. ja 7. klassi õpilane ülekaaluline või rasvunud, siis on tasakaalustatud ja tervist toetava toidu võimaldamine laste- ja haridusasutustes olulise tähtsusega. Laste tervise heaks on märkimisväärne mõju ka toidu valmistamisel lisatavate suhkrute, soola ning töödeldud lihatoodete tarbimise piiramisel. Täisväärtusliku toidu söömisel on positiivne mõju laste vaimsele tervisele ja kognitiivsele arengule. Toitaineterikka toidu tarbimine on seotud parema kontsentratsioonivõime, mälu ja üldise

51 European Comission. EU Action Plan on Childhood Obesity 2014-2020.EU Action Plan on Childhood Obesity 2014- 2020 - European Commission. 52 Eesti Lastehoidude Liit. https://elhl.ee. 53 Haridusandmete portaal | haridussilm.ee. 54 HT12: ÕPE ÜLDHARIDUSKOOLIDES. Statistika andmebaas. 55 Kinnise lasteasutuse teenus | Sotsiaalkindlustusamet. 56 SK02: ASENDUSHOOLDUSTEENUST OSUTAVAD ASUTUSED MAAKONNA JÄRGI, 31. DETSEMBER. Statistika andmebaas. 57 Noorte püsi- ja projektlaagrite toetus 2023_0.pdf. 58 TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas, COSI01.

20

õpivõimega.59 Ka on leitud, et lapsed, kes söövad enam köögi- ja puuvilju, mis on ka üks määruse rakendumise suund, kogevad vähem depressiivsust.60 Määruse rakendumisel on mõju laste tervisekäitumisele nii lapseeas kui tulevikus täiskasvanutena. Ümbritsev keskkond (sh toidu kättesaadavus ja väljapanek) mõjutab laste toidueelistusi61, seda eriti vähekindlustatud rühmade puhul.62 Haridusasutustes tervist toetava ja tasakaalustatud toidu pakkumine õpetab lapsi juba varakult tegema teadlikke ja tervislikke valikuid, vähendades ebatervisliku toitumisega seotud terviseriske hilisemas elus. See omakorda avaldab pikas perspektiivis positiivset mõju ka tervishoiusüsteemi koormuse vähendamisele. Mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele Määrus avaldab kvaliteetsema toidu pakkumise läbi mõju ka sotsiaalteenuste kvaliteedile nagu asutusepõhine asendushooldusteenus (pere- ja asenduskodud) ning kinnise lasteasutuse teenus. Kuigi pere- ja asenduskodude toitlustamisele ei kohaldu kõik määruse nõuded, siis hakkavad ka neis asutustes elavad lapsed saama toitu vastavalt mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtetele. See tagab, et lapsed saavad suurema tõenäosusega varasemast enam kätte kõik kasvuks ja arenguks vajalikud toitained. Lisaks sätestatakse määrusega, et toidukordade planeerimisel tuleb arvestada koolis pakutavat toitu, vältimaks liigset energiatarbimist (nt samade toidukordade kahekordset söömist) ja vähendamaks ülekaalulisuse riski. Positiivne mõju avaldub ka laste heaolule: suures osas on koolitoit tasutud riigi ja/või KOV-i poolt ning on kõikidele lastele kättesaadav. Kehvemas sotsiaalmajanduslikus seisundis laste jaoks võib olla koolitoit ainus täisväärtuslik toidukord päevas, mistõttu on selle kvaliteet laste tervise seisukohast ülimalt tähtis. Mõju võrdsetele võimalustele Määruse muudatusega tagatakse laste- ja haridusasutustes õppivatele ja teenust saavatele diabeedi diagnoosiga lastele süsivesikuterikas toit igal ajal. 2024. aastal oli diabeedi diagnoosiga raviarve 1117 kooliealisel lapsel,63 kuid tõenäoliselt on diabeediga lapsi rohkem (eeldusel, et kõikidel aasta jooksul raviarvet ei olnud). Määrusesse lisatud säte annab diabeedi diagnoosiga lastele võimaluse osaleda õppetöös või teenusel tundmata muret enda tervisliku seisundi ja lisatoidu olemasolu pärast sarnaselt kõikide teistele asutustes viibivatele lastele. Menüü koostamise erandite tegemise võimalus spordisuunitlusega koolidele tagab, et kõrgema energiavajadusega lapsed saavad piisavalt toitu vastavalt nende kehalisele aktiivsusele. See aitab vältida energiapuudust ja toetab nende füüsilist arengut. Sihtrühma suurus, mõju ulatus ja sagedus, ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk 2023. aastal osales laste- ja haridusasutustes töös ja sai toitlustust enam kui 263 000 noort, kes moodustavad võrreldavast sihtrühmast, 1–19-aastastest elanikest, 92% – sihtrühm on suur. Mõju ulatus on toitlustust saavate laste jaoks väike – toitlustamine jätkub laste jaoks sarnaselt ega tekita lastele kohanemisraskusi. Mõju sagedus on suur, sest kokkupuude toitlustamisega toimub haridusasutustes igapäevaselt. Laagris osalevate laste jaoks on mõju avaldumise sagedus väike, sest kokkupuude toitlustusega toimub harva. Kuivõrd määruse muudatuse eesmärk on seotud

59 Roberts, M.; Tolar-Peterson, T.; Reynolds, A.; Wall, C.; Reeder, N.; Rico Mendez, G. The Effects of Nutritional Interventions on the Cognitive Development of Preschool-Age Children: A Systematic Review. Nutrients 2022, 14, 532. 60 Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. https://inimareng.ee/et/noorte-vaimne-tervis-ja-heaolu- ning-selle-seos-eluviisiga/. 61 Hawkes C, Smith TG, Jewell J, et al. Smart food policies for obesity prevention. Lancet Lond Engl. 2015;385(9985):2410-2421. 62 Atanasova P, Kusuma D, Pineda E, Frost G, Sassi F, Miraldo M. The impact of the consumer and neighbourhood food environment on dietary intake and obesity-related outcomes: A systematic review of causal impact studies. Soc Sci Med. 2022;299:114879. 63 Tervisekassa andmebaas. Kõik teenused | Tervisekassa.

21

laste tervise parendamisega, siis ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Eelnevat arvesse võttes võib öelda, et laste- ja haridusasutustes toitlustust saavate laste jaoks on tegemist olulise mõjuga. 4.2. MÕJU MAJANDUSELE JA HARIDUSELE Mõju haridusele, ettevõtlusele ja mittetulundussektorile Sihtrühm: laste- ja haridusasutused Statsionaarse õppega üldhariduskoole on EHIS-e andmetel 476 ning kutseõppeasutusi 30. KOV- ide haldusalasse kuulub 369 statsionaarse õppega üldhariduskooli ja 2 kutsekooli, riigi haldusalasse 45 üldhariduskooli ning 25 kutsekooli, erasektorisse 62 üldhariduskooli ning 3 kutsekooli. Lasteaedasid oli kokku 534, millest KOV-ide korraldatavaid 470 ning erasektori haldusalas 6464. Lastehoidusid, mis tegutsevad peamiselt erasektoris, oli 2023. aastal 207, kuid sisulised muudatused neid ei puuduta. Kinnise lasteasutuse teenuse osutajaid oli 2023. aastal kokku 4, millest 1 kuulus erasektorisse, 1 KOV-i ja 2 riigi haldusalasse. Noortelaagrite korraldajaid on EHIS-e andmetel eraomandis 83, KOV-ide hallatavaid 12 ning riigi haldusalas 1. Pere- või asenduskodu teenust osutab 39 KOV-ide haldusalas olevat asutust. Määruse uuendamine soodustab toitlustuse pakkujatel, olgu selleks kas asutus ise või tema lepingupartner, eeldatavasti halduskoormuse vähenemist, kuna selgemad tööprotsessid ja üheselt mõistetavad ootused aitavad tagada sujuvama toimimise. Samuti lihtsustab toidugruppide lähenemine menüü koostamist. Ajutiselt tekib vähene administratiivne koormus seoses toitlustust puudutavate nõuetele vastavusse viimise ning samuti muude töökorralduslike muudatustega. Perepõhise asendushoolduse teenuse pakkumisel hakkab kehtima nõue lähtuda toitlustamisel mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtetest, kuid mitte muude lasteasutuste toidumenüü nõuetele vastavalt. Lisaks on täpsustatud, et ööpäevaringse teenuste toitlustuse korraldaja peab hakkama arvesse võtma lasteaias, lastehoius või koolis saadud toidukordi. Viimane on oluline, et hoida toiduga saadav energia soovituslikes piirides, et vähendada ülekaalulisuse tekkeriski. Toitlustusnõuete ajakohastamisega võib asutustele kaasneda vähene lisakulu seoses toidu hinna üldise muutustega. Tavamenüü ajakohastamise kõrval tekib asutele lisaülesanne võimaldada süsivesikuterikast lisatoitu diabeetikutele väljaspool söögiaega. Toitlustuse kontekstis on tegemist marginaalse kuluga. Sihtrühma suurus, mõju ulatus ja sagedus, ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Mõjutatud on kõik laste- ja haridusasutused, kuid erasektori vaates on mõjutatud sihtrühm väike, puudutades kõikidest ettevõtetest65 alla 1%. Avalduva mõju ulatus on väike – asutused peavad uute nõuetega tutvuma ning toitlustamise korraldust mõnevõrra muutma, kuid asutuste toimimine üldiselt ei muutu. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest nõuetega kurssi viimise ja muudatuste rakendamise järel enam olulist mõju ei avaldu. Täisväärtusliku ja kvaliteetsema toidu pakkumisega kaasnevad laste- ja haridusasutustele vähesed lisakulud eelkõige seoses nõuetega kohanemisel, esialgsel planeerimisel kuid arvestades, et toitlustuse kallinemine on suures osas tingitud üldisest toidukaupade hinnatõusust mitte niivõrd määruse muudatusest, siis on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike. Eelnevat arvesse võttes on tegemist mõõduka mõjuga. 4.3. MÕJU RIIGIVALITSEMISELE Määruse muudatus mõjutab riigi ja kohalike omavalitsuste ning nende haldusalas olevate laste- ja haridusasutuste pidajate tööd: mõjud esinevad seoses valitsusasutuste korraldamise, avalike teenuste korraldamise ning teenuse pakkumisega seotud kulutustega.

64 Eesti Hariduse Infosüsteem. EHIS: Avalik. 65 ER021: STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED | Tegevusala (EMTAK 2008) ning Aasta. Statistika andmebaas.

22

Mõju keskvalitsuse korraldusele Sihtrühm: laste- ja haridusasutuste pidajad (Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium ning Sotsiaalkindlustusamet), järelevalveasutus Terviseamet Riigi vastutusalasse kuuluvates laste- ja haridusasutuste pidajatest/korraldajatest on määruse muudatustest mõjutatud kinnise lasteasutuse teenuse eest alates 01.07.25 vastutav SKA koostöös SoM-i ja HTM-ga ning riigikoolide pidaja HTM. Samuti puudutab kehtestatav määrus ka riigiasutusi, kes korraldavad püsi- ja projektilaagreid. Nimetatud asutuste tavapärane töö oluliselt ei muutu, kuid sihtrühm peab tagama, et laste- ja haridusasutused määruses seatud nõudeid täidaksid. Riiklik toetus laste- ja haridusasutuste toitlustamiseks ei muutu. Terviseametile jääb määruse jõustumisel järelevalve funktsioon. Määruse jõustumisel võib laste- ja haridusasutuste toitlustamise nõuete muutmisega seoses eeldada muudatusi järelevalve läbiviimisel. Lisandub ka järelevalve kohustus projektlaagritele, millega võib kaasneda töökoormuse tõus ja täiendavad kulud. Terviseamet on seni teostanud lasteasutuste toitlustamise nõuete osas järelevalvet peamiselt kaebuste põhiselt, millega jätkatakse. Süsteemse järelevalve käivitamine eeldab lisavahendeid. Määruse uuendusega seoses on vaja Terviseameti järelevalve süsteemi MEIS muudatusteks ühekordse kuluna kokku 7 500 eurot IT-arendusteks. Seda taotletakse RES 2026-2029 raames. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele Laste- ja haridusasutuste toitlustamise nõuete täpsustamine puudutab kõiki Eesti KOV-e kui põhilisi koolide ja lasteaedade korraldajaid ning kinnise lasteasutuse teenuse ja perepõhise asendushooldusteenuse osutajaid. KOV-id võivad korraldada, toetada ja/või rahastada laste püsi- ja projektilaagreid, mille toitlustamise nõuded mõnevõrra suunavad arvestama riiklike toidu- ja toitumissoovitustega. KOV-ide ja nende hallatavate asutuste ülesanne on tagada, et laste- ja haridusasutustes pakutav toit vastaks määruses ettenähtud nõuetele. Määruse uuendamine ei too üldjoontes kaasa halduskoormuse kasvu, vaid eeldatavasti soodustab selle vähenemist, kuna selgemad tööprotsessid ja üheselt mõistetavad ootused aitavad tagada sujuvama toimimise. Laste- ja haridusasutustes tervist toetava ja täisväärtusliku menüü pakkumine võib KOV-idele kaasa tuua vähese lisakulu, kuid see on eelkõige tingitud üldisest hinnatõusust, mis sai alguse 2022. aastal. Marginaalne lisakulu tekib ka seoses diabeetikutele süsivesikuterohke toidu pakkumise valmisolekuga. Paljud KOV-id panustavad juba toitlustusse tervisliku toidu pakkumiseks rohkem kui hetkel kehtiva määruse nõuete täitmise jaoks vajalik on, mistõttu enamikule KOV-idele määruse muudatus lisakulusid kaasa ei too. Sihtrühma suurus, mõju ulatus ja sagedus, ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Kuivõrd KOV-id on peamised laste- ja haridusasutuste korraldajad ning toitlustusnõuete muutmisest on mõjutatud kõik KOV-id, siis on sihtrühm suur. Mõju ulatus on keskmine, sest laste- ja haridusasutuste toitlustamise korraldamisel on seatud uued nõuded, mille korraldamise KOV peab tagama ning kui hetkel ei ole mitmekesise toitlustamise põhimõtteid järgitud, leidma toitlustuse võimalike lisakulude katteks lisarahastust. Ebasoovitavate mõjude risk on väike – toitlustamise nõuete muutmine toob kaasa eelkõige ajutise korraldamisega seotud kulud, kuid toob kaasa olulise positiivse mõju seoses laste tervise edendamise ja tervisekäitumise muutmisega. Eelnevat arvesse võttes avaldub KOV-idele oluline mõju. 4.4. KESKKONNAMÕJU

23

Määruse muudatus, mille rakendumisel suunatakse lapsi juba varases eas tegema toitumisega seoses keskkonnakoormust vähendavaid valikuid, mõjutab positiivselt kõiki keskkonnamõju valdkondi ning seeläbi kogu elanikkonda. Kliima ja keskkond mõjutavad otseselt elanikkonna heaolu ja tervist, seda nii vaimse kui füüsilise tervise vaatest.66 67 Ühiskonnas, kus menüü koosneb suuremas mahus taimset päritolu toidust ning sisaldab vähem loomset ja töödeldud toitu, kaasnevad sellega nii positiivsed tervisemõjud kui ka vähenev keskkonnakoormus. Madala keskkonnamõjuga toitumine sisaldab eelkõige palju taimset päritolu toitu ning vähe loomset päritolu ja töödeldud toitu. Madala keskkonnamõjuga toitumise laialdane kasutuselevõtt on seotud nii kliimamuutuste leevendamisega kui ka positiivsete tervisetulemustega toidusüsteemi kaudu.68 Loomade kasutamine toiduainete tootmistehnoloogiana avaldab teadaolevalt kliimale suurt negatiivset mõju. Loomade, nende sööda ja söödakultuuride kasvatamine moodustab suure osa inimtekkelise CO2 heitkogustest. 69 70 Uuringud näitavad, et loomakasvatuse vähendamisel on positiivsed mõjud kliimamuudatuste pidurdamisel, puhta vee ja maa säilitamisel, õhusaaste vähendamisel ja elurikkuse kaitsmisel. 71 Toidu tootmisega on seotud enam kui veerand maailma kasvuhoonegaaside heitkogusest72. Suund töötlemata ning kahjulike lisaaineteta toidu tarbimise suurendamisele ning töödeldud toidu kasutamise piiramisele vähendab nõudlust töödeldava toidukauba järele, mis omakorda vähendab tootmisprotsesside käigus tekkivaid heitmeid ja jäätmeid. Pikemas perspektiivis parandab täisväärtusliku ja tervist toetava toidu tarbimine laste tervist, mis leevendab survet tervishoiusüsteemile ning vähendab ühtlasi ka tervishoiusüsteemis tekkivate jäätmete hulka. Eelnevat arvesse võttes võib öelda, et tegemist on olulise mõjuga. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Nõuete täitmise korralduslikud kulud on käsitletud mõjude analüüsis ja need on välja toodud plokis, kus käsitletakse mõjusid keskvalitsuse korraldusele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2025, kuna rahvatervishoiu seadus jõustub 1. septembril 2025. Vastavalt rakendussätetele on osade sätete puhul erinevad jõustumise ja kehtetuks tunnistamise ajad, et tagada uutele nõuetele üleminekuks vajalik lisaaeg. Alates 1. septembrist 2026. a. kehtetuks muutuv säte on sisuliselt kehtiva määruse nõue. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tervise Arengu Instituudile, Terviseametile, Eesti Koolitoidu Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Baltic Restaurants Estoniale ja P.Dussmann Eestile.

66 WHO. Climate change 67 Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC). (2022). Climate Change 2022: Impacts, Adaptation, and Vulnerability. Contribution of Working Group II to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change. Cambridge University Press. https://www.ipcc.ch/report/ar6/wg2/. 68 Jarmul S, Dangour AD, Green R, Liew Z, Haines A, Scheelbeek PF. Climate change mitigation through dietary change: a systematic review of empirical and modelling studies on the environmental footprints and health effects of 'sustainable diets'. Environ Res Lett. 2020 Dec 22;15:123014. 69 Hayek, M.N., Harwatt, H., Ripple, W.J. et al. The carbon opportunity cost of animal-sourced food production on land. Nat Sustain 4, 21–24 (2021). https://doi.org/10.1038/s41893-020-00603-4 70 Friedlingstein, P., O'Sullivan, M., et al. Global Carbon Budget 2020, Earth Syst. Sci. Data, 12, 3269–3340, https://doi.org/10.5194/essd-12-3269-2020, 2020. 71 Eisen MB, Brown PO (2022) Rapid global phaseout of animal agriculture has the potential to stabilize greenhouse gas levels for 30 years and offset 68 percent of CO2 emissions this century. PLOS Clim 1(2): e0000010. 72 Hannah Ritchie (2019) - “Food production is responsible for one-quarter of the world’s greenhouse gas emissions. https://ourworldindata.org/food-ghg-emissions.

24

Vabariigi Valitsuse määrus nr

„Nõuded laste toitlustamisele haridus- ja sotsiaalteenuse

osutamisel ning püsi- ja projektlaagris“ Lisa 1

Toiduenergia keskmised vajadused (kcal) ööpäevas vanuste ja kehalise aktiivsuse tasemete kaupa

Vanus Istuv eluviis Mõõdukas kehaline aktiivsus Aktiivne eluviis

1-aastased 790 900 1010

2-aastased 1030 1180 1320

3-aastased 1140 1300 1470

4-aastased 1220 1390 1560

5-aastased 1290 1470 1650

6-aastased 1370 1570 1770

7-aastased 1370 1570 1770

8-aastased 1530 1750 1970

9-aastased 1620 1850 2080

10-aastased 1710 1960 2200

11-aastased 1720 1970 2210

12-aastased 1830 2090 2350

13-aastased 1940 2220 2500

14-aastased 2060 2350 2650

15-aastased 2160 2470 2780

16-aastased 2240 2560 2880

17-aastased 2290 2620 2950

18-aastased 2410 2750 3100

19-aastased 2230 2540 2860

Arvutuskäik vajaliku päevase minimaalse energiasisalduse leidmiseks erinevas vanuses laste puhul (N1xEN1 + N2xEN2 + N3xEN3) / (N1+N2+N3), kus N – laste arv vastavas vanuserühmas EN – vastava vanuserühma minimaalne energiasisaldus