Pöördumine

Küsimused lastekaitsetöötajale ja lastekaitsetööga seotud spetsialistile

Lastekaitsetöötaja nimi: Triinu Limbak Omavalitsuses lastekaitsetöötajana töötamise algus: 08.11.2021 Setomaa vallas ja üleüldse olen lastekaitsetööd teinud alates 2015. a. Haridus: Bakalaureus sotsiaaltöös ja 2026 a maini kehtiv lastekaitse kutse on omandatud. Kas on omandatud sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele? Kui jah, siis kutse kehtivuse aeg:

1. Kuidas on lastekaitsetöö omavalitsuses jaotatud, kas spetsialiseerumise/piirkonna/valdkonna alusel? Millele olete Teie spetsialiseerunud? Vastus: olen 0,5 ametikohaga lastekaitsetöötaja tervele Setomaa vallale. Olen spetsialiseerunud lastekaitse valdkonnas.

2. Palun nimetage koolitused ja infopäevad, kus olete 2024. ja käesoleval aastal osalenud ning erialane kirjandus, mida olete lugenud. Vastus: Omandan hetkel Tallinna Ülikoolis magistrikraadi lastekaitse suunal.

3. Kas osalete regulaarselt supervisioonidel ja/või kovisioonidel? Kus ja millal viimati? Vastus: Ei osale. Viimane osalemine oli 2023. aastal.

4. Kas Teile võimaldatakse osalemist tasulistel lastekaitsealastel koolitustel? Millal ja millisel tasulisel koolitusel viimati osalesite? Vastus: Kui soovin, siis võimaldatakse, aga hetkel on läinud väga suur koormus magistriõpingutele.

5. Millist tuge ja teenuseid (sh lapse hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluses olevatele vanematele) saate oma töös lastele ja peredele pakkuda? Vastus: nõustamise teenused, tugiisikuteenus (lastele, peredele), vaimse tervise teenused, taastav õigus, perelepitaja.

6. Kas Teil on võimalik pakkuda abivajavale lapsele ja tema perele peretöötaja/tugiisiku tugiteenust? Mitmele perele Teie menetluste hulgast osutatakse praegu tugiteenust? Vastus: Jah on küll. Hetkel 4-le lapsele.

7. Kirjeldage palun lapse hooldus- ja /suhtlusõiguse vaidluse juhtumi

menetlemise protsessi.

Vastus:

• Juhtum jõuab töölauale.

• Uurime, kas on kohtuväline või kohtusisene juhtum. Otsusest lähtuvalt.

• Arutelu meeskonnas, kaasates osapooled.

• Eesmärkide seadmine koostöös lastevanematega ja lastega.

• Eesmärkide täitmise jälgimine, määratud tähtaeg.

• Kui see ei toimi, proovime taastavat õigust ja muid nõustamisteenuseid.

• Kui ka see ei toimi, soovitame pöörduda kohtusse, et saada kindel otsus, millest

lähtuda ja millele toetuda (seaduslik alus). Aitame kohtusse pöördumise

protsessiga. (kohtuvälise juhtumi korral).

8. Kuidas on KOVis korraldatud lastega seotud PPA teatiste vastuvõtmine ja menetlusse andmine? Vastus:

• PPA teatis tuleb STAR töölauale. Üldiselt helistab piirkonnapolitsei ka meile

paralleelselt ning annab juhtumiga seotud taustinfot meile edasi. Koos arutame,

vajadusel koos kodude külastused ning ümarlauad.

• Osakonna juhataja tutvub juhtumiga ja sellega kaasneb tavaliselt ka arutelu

lastekaitsetöötajaga. Lepitakse kokku esmased käitumisjuhised.

• Lastekaitsetöötaja võtab juhtumi STAR-is vastu, on juhtumikorraldaja, alustab

juhtumimenetlusega, kaasates vajalikud võrgustikuliikmed.

9. Kui suure osa hinnanguliselt moodustavad lapse hooldus- ja/või

suhtlusõiguse vaidluse juhtumid lastekaitsetööst? Vastus: kuni 3 aastas.

10. Kes on lastekaitsetöös Teie menetluses olevate hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluse juhtumite lahendamisel koostööpartnerid? Palun lisage kontaktid: asutuse nimi ja e-posti aadress. Vastus:

Koostööpartneri nimi/asutus e-posti aadress

Politsei- ja piirivalveamet, piirkonnapolitsei

[email protected]

Sotsiaalkindlustusamet juhtumipõhiselt

Kohus juhtumipõhiselt

Rajaleidja juhtumipõhiselt

11. Kuidas hindate koostööd punktis 10 nimetatud koostööpartneritest asutuste, isikutega? Vastus: hindan seda punktile 8.

12. Millisest teenusest tunnete puudust, sh lapse hooldus- ja/või suhtlusõiguse juhtumite lahendamisel? Vastus: jurist, kes oleks sotsiaalvaldkonna küsimustes pädev ja teadlik.

13. Milliseid meetmeid/koostöökokkulepped suhtluskorra täitmise tagamiseks KOVis rakendatakse? Vastus: vastavalt juhtumipõhised kohtumised osapooltega, tagasisidestamine, dokumenteerime koosolekuid.

14. Mis kaalutlusel algatate/ei algata lapse hooldus-ja/või suhtlusõiguse

küsimuses juhtumimenetlust?

Vastus: kuna meil on neid juhtumeid nii vähe, siis me vaatame esiteks kohtuotsust, kui see on olemas ning kui on ühekordne juhtum, siis ei algata (lisame teabe, eesmärgid ja lahendused menetluse toimingute alla) aga kui on pikaaegne, siis algatame.

15. Millele tuginedes annate lapse hooldus- ja suhtlusõiguse küsimustes kohtule

seisukohti lapse olukorra ning vajaduste kohta?

Vastus: sotsiaalhoolekande seadus ja lastekaitseseadustele tuginedes, võttes arvesse abivajaduse hindamise tulemused ning pereliikmete, laste ja võrgustikuliikmete seisukohad.

16. Kuidas jõuate järelduseni ning mida võtate arvesse), milline suhtluskord on

lapsele parim (nt 50/50, „linnupesa“ meetod vm)? Vastus: lapsele on parim suhtluskord, mis võimaldab kontakti säilimist mõlema lapsevanemaga, kui see on vähegi võimalik ning lapsele heaolu tagav. Samuti sõltub suhtluskord mitmest tegurist, sealhulgas lapse vanusest, vanemate elukorraldusest, elukohast ja lapse individuaalsetest vajadustest. Üldiselt ongi oluline, et suhtluskord oleks lapsele stabiilne ja turvaline ning et laps saaks säilitada lähedased suhted mõlema vanemaga.

17. Millistel juhtudel kaasate lapse menetlusse kui vanemad on pöördunud kohtusse? Vastus: sellisel juhul kui laps on vanuseliselt, arengust lähtuvalt ja ka vaimselt valmis ja küps ning ta seda soovib, et teda kaasatakse menetlusse, see selgub lastega vesteldes abivajaduse hindamise ajal.

18. Kuidas on KOV aidanud kaasa lapse ja lahus elava vanema vahelise suhte säilitamisele ning toetamisele? Vastus: vajadusel kohtumiste korraldamisel aitamine (ruumid), vahendite ja võimalust loomine (nt videosilla vahendusel, telefoni või meili teel).

19. Kuidas tagate hooldusõigusvaidluse menetluses lapsevanemate

võrdse kaasatuse?

Vastus: oluline on mõlema lapsevanema seisukohad ja ootuste/vajaduste küsimine ning selle dokumenteerimine, ühiselt ka kaasamine ümarlaudadele või vähemalt üritame kaasata neid mõlemaid kutsudes. Kuidas koostöö kujuneb on igal juhtumil erinev.

20. Mis on takistused/kitsaskohad võrgustiku töös teise omavalitsusega lapse

hooldus- ja/või suhtlusõiguse menetluses juhul kui teine vanem elab teises

KOVis? Kas on olemas kokkulepped, juhendid?

Vastus: Toetume sotsiaalhoolekande seadusele, et kui abivajav inimene viibib teise KOV-i territooriumil, siis koostöös selle KOV-ga tuleb tagada inimesele ka abi ning lastekaitseseadustest, kus abivajaduse märkamisel ja ennetamisel tuleb ka koostööd teha. Koostöö on üldiselt olnud hea. Kõige keerulisem koostöö on suurlinnadega olnud. Seal ei ole olnud väga entusiastlikke hoiakuid juhtumite lahenduste väljatöötamisel ning meie meelest võetakse kergekäeliselt või pinnapealselt koostööd (nt ei süveneta juhtumitesse ning soovitatakse mujale pöörduda). Vähemalt meie praktikast nähtub nii.

21. Tooge palun välja häid praktikaid (nt ühised kodukülastused, arutelud),

kuidas on suhtluskorra toimimist vanemate vahel rahumeelselt tagatud.

Vastus: Hästi aitavad toetavad arutelud mõlema vanemaga ning kui vanemad saavad omavahel rahulikult, neid juhtides ja struktureeritult oma mõtteid üksteisele väljendada.

22. Milliseid takistusi on vanematel esinenud suhtluskorra täitmisel?

Vastus: omavaheline läbisaamine ja koostöö. 23. Kas kohus on pannud kohustusi lastekaitsetöötajale/KOVile suhtluskorra

tagamiseks vanemate vahel? Kuidas te olete need olukorrad lahendanud?

Milline on lapse üleandmise ettevalmistuse protsess (sh töö vanema ja

lapsega)?

Vastus: Ei ole. Kui on kohtuotsus, siis sellest tuleb kinni pidada ning vajadusel saame oma tööaja sees pakkuda sotsiaalnõustamist.

24. Mida teete kui lapse üleandmine ei õnnestu?

Vastus: oleme kaasanud üldjuhul piirkonnapolitsei või vastavalt juhtumile ka teisi perekonnaliikmeid.

25. Kas KOV hindab regulaarselt üle lapse abivajaduse ka siis kui on olemas

vanemate vaheline kokkulepe (või kohtulahend) suhtluskorra täitmiseks?

Vastus: teeme hindamisi vastavalt vajadusele, kui on probleeme rohkem teeme korduvhindamisi.

26. Millal ja kuidas selgitate lapsele suhtluskorra otsus(t)e täitmise vajadust?

Vastus: sellisel juhul kui laps on vanuseliselt, arenguliselt ja ka vaimselt valmis, siis kaasame. Arutame lapsega temale omasel viisil, olles samal tasandil ning püüdes olla ka toetav ning mõistev.

27. Kas ja kui palju räägite asjaolud läbi osapooltega lapse üleandmisel? Kuidas tagate lapse heaolu üleandmise protsessis?

Räägime läbi mõlema osapoolega, et protsess kulgeks lapse heaolu arvestades võimalikult hästi ja rahulikult.

28. Mis on teie praktikad, kui laps on teisest vanemast kaugenenud? Vastus: selliseid juhtumeid väga ei ole olnud. Pigem on sünnist saati eraldamisi, kus vanem on vaimupuudega ning on lapsed unustanud või ei näita üldse huvi nende suunas. Praktikas on pigem olnud nii, et lapsevanemad proovivad takistada lapsega kohtumisi ise ning siis lapsed kaugenevad oma vanemast.

29. Kuidas tunnete end hooldus – ja/või suhtlusõiguse vaidluse juhtumites? Millist tuge vajate? Vastus: vajaksin rohkem juriidilist tuge ja nõuandeid lastekaitse valdkonna vaatega. Lastekaitsel oleks vaja ka meelde tuletavaid ühiskoosolemisi ja sisulisi, praeguse ühiskonna multiprobleemide kontekstist lähtuvaid koosolekuid. Nt maakondlikult tulevad lastekaitsetöötajad kokku ning saavad oma vahel kogemusi ja häid praktikaid jagada k.a koostöökohti leida.

Vajadusel lisage palun infot olulistel lastekaitse teemadel, mida pole käesolevas küsimustikus käsitletud, kuid mida peate oluliseks.

Küsimused lastekaitse valdkonna juhile

1. Kui palju on Teie omavalitsuses lapsi?

Vastus: 434

2. Mitmele lapsele on omavalitsus määratud eestkostjaks?

Vastus: 3

3. Mille alusel on töö jaotatud lastekaitsetöötajate vahel?

Vastus: Setomaa vallal on üks 0,5 kohaga lastekaitsetöötaja.

4. Kuidas ja millal viimati on kontrollitud lastekaitsetöötajale LasteKS § s 20

sätestatud piirangute puudumist lastekaitsetöötajana töötamiseks?

Vastus: Kontrolli teostas Setomaa Vallavalitsuse kantselei 08.11.2021 aastal tööle

asumisel ja siis on pisteliselt tehtud jooksvalt kontrolle.

5. Millised on peamised laste abivajaduse valdkonnad, millega lastekaitsetöötajad

tegelevad?

Vastus:

• Laste ja perede nõustamine sotsiaalhoolekandealastest küsimustes.

• Abivajavatele lastele ja peredele juhtumiplaani koostamine ja nende täitmise

jälgimine.

• Juhtumite dokumenteerimine ja aruannete esitamine, STAR.

• Korraldab hädaohus olevate laste eraldamist kodust või perekonnast, kogub

materjali ja teeb kohtule avalduse esialgse õiguskaitse rakendamiseks.

• Asendushoolduse korraldamine ja selle üle järelevalve teostamine (täpsemalt

ametijuhendis).

• Osaleb lastega seotud vaidlust lahendamisel ning vajadusel abistamine

erinevate sotsiaaltoetuste taotlemisel.

• Kodude külastamine koostöös teiste vajalike spetsialistidega ja järelevalve

teostamiseks ning arvamuse andmiseks seadusest tulenevatel juhtudel.

• Teeb koostööd teiste asutustega (nt noortekeskustega, haridus-,tervishoiu-,

korrakaitseasutused), et lastega perede probleeme ennetada ning juhtumeid

lahendada.

• Osaleb vähekindlustatud lastega perede sotsiaalse heaolu suurendavates

arendustegevustes.

• Vallavalitsuse ja volikogu istungitel ning komisjonide koosolekutel osalemine

vastavalt vajadusele.

• Valdkonda puudutavate eelnõude ettevalmistamine vallavalitsusele.

• Vajadusel vältimatu sotsiaalabi andmise korraldamine.

6. Mis olid Teie haldusterritooriumi lastekaitsetöö prioriteedid 2024. aastal ja mis

on käesoleval aastal?

Vastus:

• 2024.aastal olid prioriteedid aktiivsetele ja pikaaegsetele juhtumitele paremate

lahenduste väljatöötamine koostöös lapse, lastevanemate ja teiste oluliste

liikmetega (kooli meeskonnad ja teised spetsialistid).

• Töölauale on tulnud ka mitmeid juhtumeid, mis on seotud sotsiaalsete

probleemidega kaasava hariduse kontekstis ning on tulnud paika saada

lastekaitse roll abistamisprotsessis koostöös teiste võrgustikuliikmetega.

Lastekaitsetöötaja kirjutab sellest teemast ka oma magistritöö, mida ta 2025 a

kaitsma läheb.

• Hooldusperedes olevate laste, kes on ühtlasi meil ka eestkostel, nende laste

ja perede toetamine, nõustamine.

• Kogukonnas teadlikkuse ja julguse tõstmine, et abivajavast ja hädaohus

olevast lastest/peredest meid teavitatakse, et saaksime koheselt reageerida ja

abi pakkuda.

• Üleüldine lastekaitsetöö kvaliteedi tõstmine, professiooni arendamine ning

kogukonnas teadlikkuse tõstmine (lastekaitsetöötaja roll kogukonnas ning

positiivse kuvandi loomine kuna meedias on mitmeid lastekaitsetöötajatega

seotud negatiivseid lugusid, mis süvendavad ühiskonnas ka negatiivset ja

hirmuga seotud hoiakuid). Positiivseid lugusid meedias kajastatakse väga

minimaalselt.

7. Kuidas on korraldatud lastekaitsetöötajate osalemine koolitustel, infopäevadel

ja supervisioonidel/kovisioonidel?

Vastus: Meeskondlikult. Kui osaleme koolitustel, infopäevadel või supervisioonidel siis

teeme seda üldiselt sotsiaalosakonnas meeskonnana kuna meid on üsna vähe ning

sotsiaaltöötajatel ja lastekaitsetöötajal on palju ühiseid koostöökohti juhtumite

lahenduste väljatöötamise juures.

8. Millises mahus võimaldatakse lastekaitsetöötajatel osalemist tasulistel

koolitustel?

Vastus: eelarves oleme arvestanud koolitustega. Meie lastekaitsetöötaja tegeleb

magistrikraadi omandamisega ning saab suurema osa uut teadmist ja kogemust

koolist.

9. Mitu hooldus– ja /või suhtlusõiguse juhtumit on KOVis kolme aasta jooksul

menetluses olnud?

Vastus: kuni 10.

10. Mitu korda on viimase 3 aasta jooksul kasutatud lapse hooldus- ja/või

suhtlusõiguse vaidluse puhul LasteKS § 40 lõike 2 sätet, mille kohaselt on

kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötajal või muul kohaliku

omavalitsuse üksuse nimetatud ametnikul õigus teha last kasvatavale isikule

ettekirjutusi abivajava lapse kaitseks ja kohustada last kasvatavat isikut tegema

koostööd lastekaitsetöötajaga? Kui ei ole, siis palun põhjendada, miks?

Palume lisada 2024 – 2025 aasta STAR menetluste numbrid, kus ettekirjutust on

kohaldatud.

Vastus: Ei ole, sest oleme siiani suutnud juhtumid lahendada ilma ettekirjutuseta

lastevanematele. Ettekirjutuse tegemine on pigem viimastest meetmetest, mida

rakendada sooviksime, kui näeme, et muud pakutavad lahendused ei toimi.

11. Mitme hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluse puhul on kohus määranud KOVi

lapse erieestkostjaks? Palume lisada menetluses olevate STAR juhtumite

numbrid.

Vastus: 0

KOV korraldatavad teenused

1. Missuguseid abinõusid on Teil KOVi poolt võimalik pakkuda abivajavale lapsele

ja tema perele (sh tõenduspõhised ennetusprogrammid/koolitused ja

sotsiaalprogrammid) Teie piirkonnas (näiteks Imelised aastad, Vanemluse

ehituskivid, SPIN vm)?

Vastus: Tugiisikuteenus (nii lastele kui ka peredele), sotsiaaltransport, lapsehoid,

vaimse tervise teenused, maakondlikud programmid (nt Imelised aastad,

Vanemahariduse koolitustele suunamine). Meil on maakondlikult väga hea koostöö

Võrumaa Arenduskeskusega, Punase Risti ja teiste valdadega. Operatiivselt

pakutakse meile erinevatesse gruppidesse osalemise võimalusi nii lastele endile (nt

Punase Risti suvelaagrid) kui ka lastevanematele (nt Imelised aastad ja Võrumaa

Arenduskeskuse kaudu Vanemahariduse koolitused). Kuna meie sihtrühmad on

väikesed ning ka eelarvel on oma piir, siis ei ole meil endal kasulik pidevalt läbi

projektide oma sihtrühmadele vajalikke teenuseid leida. Oleme püüdnud olla paindlikud

ning leida lahendusi koostöös teistega. On teenuseid, mida on mõistlik ja efektiivsem

pakkuda sihtrühmadele maakondlikus koostöös. See omakorda tugevdab ka

maakondlikku sidusust.

2. Millised abinõud on pakkuda lapse hooldus- ja/või suhtlusõiguse vaidluste

ennetamiseks ja nendele vanematele, kelle vahel vaidlus kestab?

Vastus: oleme rakendanud taastavat õigust, pereteraapiaid, pakkunud ise

esmatasandi sotsiaalnõustamist, psühholoogi teenuseid.

3. Mis abinõusid pakute lastele, kelle vanemate vahel on hooldus- ja/või

suhtlusõiguse vaidlus?

Vastus: taastav õigus, erinevad nõutamisteenused peredele olenevalt juhtumist ja

peredünaamikast, vaimse tervise teenused, perelepitajad.

Tööprotsess

1. Kuidas on korraldatud lastega seotud PPA teatiste vastuvõtmine ja menetlusse

andmine?

Vastus:

• PPA teatis tuleb STAR töölauale. Üldiselt helistab piirkonnapolitsei ka meile

paralleelselt ning annab juhtumiga seotud taustinfot meile edasi. Koos arutame,

vajadusel koos kodude külastused ning ümarlauad.

• Osakonna juhataja tutvub juhtumiga ja sellega kaasneb tavaliselt ka arutelu

lastekaitsetöötajaga. Lepitakse kokku esmased käitumisjuhised

• Lastekaitsetöötaja võtab juhtumi STAR-is vastu, on juhtumikorraldaja, alustab

juhtumimenetlusega, kaasates vajalikud võrgustikuliikmed.

2. Kuidas menetletakse lapse hooldus-ja/või suhtlusõiguse juhtumeid KOVis?

Vastus:

• Juhtum jõuab töölauale.

• Kui kohtusisene, siis toimime vastavalt kohtuotsusele.

• Kui kohtuväline, siis arutelu meeskonnas, kaasates osapooled. Eesmärkide

seadmine koostöös lastevanematega ja lastega. Eesmärkide täitmise jälgimine,

määratud tähtaeg.

3. Kuidas on lastekaitsetöötajale tagatud juriidiline tugi lastekaitsejuhtumite

lahendamisel?

Vastus: Juriidilist tuge annab Setomaa Vallavalitsuse vallasekretär.

4. Kes on lapse juhtumikorraldajaks kui vanemad on juba pöördunud kohtusse?

Vastus: Kui juhtum on KOV töölaual, siis on selleks lastekaitsetöötaja.

5. Kelle kohustus KOVis on lahendada lastekaitsealaseid vaideid ja kaebuseid?

Vastus: See on lastekaitsetöötaja kohustus koostöös vallasekretäri ja

sotsiaalosakonna juhatajaga.

6. Millist lastekaitsealast teavitustööd teete oma haldusterritooriumil?

Vastus: jagame regulaarselt teavet kogukonda läbi vallalehe, sotsiaalmeedia.

Lastekaitsetöötaja võtab osa kogukondlikest tegevustest ja osaleb koos abivajavate

peredega koolitustel, kus ta saab olla sihtrühmaga koos ning arutada ka oludest

(kogukonna kaasamine, samastumine, kogemuste jagamine, kontakt ja usaldus).

Samuti kutsutakse aeg-ajalt ka lastekaitsetöötajat sotsiaalkomisjoni ning haridus- ja

noorsookomisjoni oma tööst (mured ja rõõmud) rääkima. Saame nii sisendeid

kogukonnalt kui ka komisjonidelt oma igapäevatöö paremaks korraldamiseks ning

kogukonnad saavad valdkonnast teadlikumaks.

7. Kas olete teadlikud tasuta lähisuhtevägivalla lahendamise koolitusest Digiriigi

Akadeemias ning mitu lastekaitsekaitsetöötajat on selle läbinud?

Vastus: Oleme teadlikud. Meie töötaja ei ole hetkel seda läbinud. Kõigepealt lõpetab

oma magistriõpingud Tallinna Ülikoolis. Samm-sammult, et vältida õppimisest ja

koolitustest tulenevat ülekoormust.

Koostööpartnerid

1. Kes on omavalitsuse koostööpartnerid lapse hooldus-ja/või suhtlusõiguse

juhtumite lahendamisel? Lisage palun kontaktid.

Vastused:

• Taastavat õigust oleme saanud rakendada koostöös Sotsiaalkindlustusametiga.

• Psühholoogiline nõustamine, muusikateraapia, vaimse tervise kriisinõustamine. ML

Koolitused ja Teraapiad OÜ Mäe 27, Mikitamäe, Setomaa vald.

• Kogemusnõustamine, perenõustamine, Loosiline OÜ Võru maakond, Võru linn, k.a

Setomaa vald.

• Psühholoogiline nõustamine, Värska kuurortravikeskus Väike-Rõsna küla, Setomaa

vald.

• Vajadusel teenused ka väljaspool valda (juhtumipõhiselt).

2. Kuidas hindate koostööd koostööpartneritest asutuste, isikutega?

Vastus: Minu meelest on koostöö väga hea. Kiire ja toetav.

3. Kellest/millest oma töös kõige enam tunnete puudust? Millisena näete ideaalpilti

ning mis selle saavutamist takistab?

Vastus: Mina tunnen puudust paremast koostööst kaasava hariduse rakendamisel.

Probleemid, mis on tekkinud kaasava hariduse valguses on päris keerulised. Samuti

tulevad sellega seoses lauale ka eetilised probleemid, mis tihti lähevad üle isiklikeks.

Selletõttu on tekkinud kahtlused, kas meie meeskonnad jagavad ühiseid

väärtushinnanguid abistamisprotsessis. Võibolla peaksime tegema ühise

eetikakoodeksi. Mina näiteks loen sotsiaaltöö eetikakoodeksit vähemalt kord kvartalis,

et meenutada, millepärast ma seda tööd teen. See aitab hoida oma sihti õigel teel.

Kui me saaksime koostööle paremini laste ja perede abistamisprotsessis, et kõik

lapsed saaksid võimaluse hea hariduse omandamiseks vaatamata sotsiaalsetele

probleemidel, mida me pidevalt koos lahendame, siis sellise koostöö saavutamine,

mille vundamendiks on ühised väärtushinnangud ja ühine eetilinesfäär, siis see juba

oleks saavutus.

Vajadusel lisage palun infot omavalitsuse vaates olulistel lastekaitseteemadel, mida

pole käesolevas küsimustikus käsitletud, kuid mida peate oluliseks.