Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25231750831

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 13.05.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Ilona Litvinova

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25231750831

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX

Kuriteo toimepanemise aeg: 29.11.2024

Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 25231750831, mille esemeks on

XXX poolne ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumine, millega on inimesele tekitatud raske

tervisekahjustus.

Kriminaalmenetluse käigus esitati XXX KarS § 423 lg 1 järgi kahtlustus, mille sisu on

järgmine.

29.11.2024 kella 16:55 paiku juhtis XXX Harjumaal Tallinnas Õismäe tee 117 juures

mootorsõidukit Ford Focus, reg.märk XXX, ning liikudes Õismäe tee 119 poolt Õismäe tee

115 suunas, ei peatunud reguleerimata ülekäiguraja ees, et anda teed tema suhtes vasakult

paremale sõiduteed ületavale jalakäija XXX (XXX) ning sõitis temale otsa. Kokkupõrke

tagajärjel sai XXX tervisekahjustused, milledest paranemine kestus on üle nelja kuu.

Eespool kirjeldatud tegevusega rikkus XXX ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse

(edaspidi ka LS) sätteid:

a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima

liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama

liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;

b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega

ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või

kahjustada inimesi, vara või keskkonda;

c) LS § 17 lg 5 p 2¹, mille kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed

ülekäigurada ületavale jalakäijale;

d) LS § 33 lg 1, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või

liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima

tema ohustamist ja talle kahju tekitamist;

e) LS § 35 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat,

kergliikurijuhti, robotliikurit ega jalgratturit;

f) LS § 35 lg 4, mille kohaselt peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma

sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud

või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada

jalakäijal sõiduteed ületada.

Seega pani XXX toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest,

millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava

suhtes on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS

§ 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale

kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus

kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse

alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse

lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.

Prokurör leiab, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud

tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on õigesti kvalifitseeritud ning kahtlustatav on selle

toimepanemises süüdi.

Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole

kahtlustatava süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub.

Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku

eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava paragrahvi sanktsioon näeb

ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sellised suhteliselt madalad

karistusmäärad näitavad, et antud juhul on tegemist seadusandja silmis kergemaliigilise

kuriteoga ning seega on väiksem ka selle kuriteo toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on

toime pandud ettevaatamatusest, mis tähendab, et kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid

rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta saanud liiklusõnnetuse ja raske

tagajärje saabumise ära hoida. Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on võrreldes tahtliku teoga

väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud isiku süü.

Oluline on rõhutada, et ehhki XXX suri 16.01.2025, ilmneb surnu kohtuarstliku ekspertiisi

aktist nr 25E-AOS00082-01/TLN30, et tema surma ei põhjustanud otseselt liiklusõnnetuses

saadud vigastused (sealhulgas hulgalised murrud), vaid operatsioonijärgsed tüsistused, millele

lisandus COVID-19 nakkus. Nende tüsistuste kujunemist võisid mõjutada kannatanu

organismi individuaalsed eripärad ja üldseisund. Arvestades saadud traumat,

operatsioonijärgset taastumisprotsessi ning kaasuvate tegurite koostoimet, võib järeldada, et

surm oli mitme teguri koosmõju tagajärg. Tõendid, mille põhjal saaks üheselt väita, et XXX

surm saabus kahtlustatava tegevuse tagajärjel, puuduvad, mistõttu ei ole raskeim tagajärg

temale omistatav. Seega on kahtlustatav põhjustanud KarS § 423 lg-s 1 sätestatud kergeima

tagajärje.

09.04.2025 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas XXX end temale

inkrimineeritud kuriteos süüdi ning avaldas sügavat kahetsust toimunu pärast. 13.05.2025

kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel, suheldes prokuröriga vahetult, väljendas

kahtlustatav samuti kahetsust selle üle, et ei olnud piisavalt hoolikas ja tähelepanelik ning

selle tagajärjel sai kannatanu liiklusõnnetuses tõsiselt viga. Seega esineb antud asjas

kahtlustatava puhtsüdamlik kahetsus, mis on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendav

asjaolu, mis vähendab kahtlustatava süüd.

Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei olnud varasemalt tema suhtes

otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes

muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat

kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida

uute süütegude toimepanemist tema poolt. Prokuröri hinnangul on karistuse eesmärgid

saavutatavad rahaliste kohustuste panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kohustuse

suuruse kindlaksmääramisel arvestab prokurör seda, et kahtlustatava näol on tegemist

üliõpilasega, kes käib õpingute kõrval tööl ning kelle kuusissetulek ei ole kuigi suur. Seetõttu

on põhjendatud, et riigituludesse makstava summa suurus jääb peaprokuröri poolt kehtestatud

miinimumi lähedale.

Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka

üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta

negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt

reageerinud. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale

õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.

Kahtlustatav on nõus hüvitama kriminaalmenetluse kulud, nimelt surnu kohtuarstliku

ekspertiisi maksumuse 355 eurot.

Kannatanu, XXX tütar XXX tsiviilhagi ei esitanud. Temale tekitatud varaline ja mittevaraline

kahju on hüvitatud kindlustusseltsi poolt. 26.03.2025 toimunud ülekuulamisel kinnitas tema,

et ei soovi XXX kriminaalkorras karistamist ega pea tema vastu viha. Samale arvamusele jäi

kannatanu ka kriminaalasja menetlemisel prokuratuuris. Kannatanule on prokuröri poolt

selgitatud KrMS § 202 järgse kriminaalmenetluse lõpetamise olemus ning tema on sellest aru

saanud ja sellega nõus.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle

järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.

Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole

kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid

edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud

kohustuste kohaldamisest. Seega puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks

avalik menetlushuvi.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231750831 menetlus.

2. Kohustada XXX maksma riigituludesse 500 (viissada) eurot hiljemalt 13.11.2025.

3. Kohustada XXX hüvitama kriminaalmenetluse kulud, milleks on surnu

kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 25E-AOS00082-01/TLN30) maksumus

355 eurot, hiljemalt 13.11.2025.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise

vahendite tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei

kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

- 1 DVD-plaat fotodega ja 1 CD-plaat kõnesalvestistega jätta kriminaalasja

materjalide juurde.

6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed:

andmed puuduvad.

7. Kriminaalmenetluse kulud: menetluskulude hüvitamise otsustus sisaldub käesoleva

määruse resolutsiooni punktis 3.

Käesolevas määruses nimetatud kohustuste täitmine ei välista kuriteo tagajärjel

kaudselt kahju saanud isikute poolt varaliste nõuete esitamist teo toimepanija vastu,

muu hulgas on Eesti Tervisekassal õigus välja nõuda tervisekassa poolt hüvitatud

kannatanu ravikulud.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale

XXX. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia kannatanu XXX.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust

kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.

Ilona Litvinova

ringkonnaprokurör

Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse

lõpetamise määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas määruses

loetletud kohustuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus käesolevas

kriminaalasjas uuendamisele.

(nimi, allkiri, kuupäev)