Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 24913000062

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 13.05.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Meelis Sentifoli

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24913000062

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 931 lg 1 – 25 lg 2

Kahtlustatav (isikukood): XXX (ik XXX)

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr

24913000062, milles on XXX esitatud kahtlustus KarS § 931 lg 1 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteokatse toimepanemises, mis seisnes alljärgnevas käitumises:

XXX saabus 27.05.2024 kell 14.11 Narva, Peterburi mnt 1 asuvasse Narva tollipunkti, Eesti

Vabariigist Vene Föderatsiooni väljuvale suunale. XXX kaasas olnud õlakoti läbivaatusel avastati

sellest valge kummiga kokkupandud sularaha pakk, milles 12 250 eurot (245 tk 50-eurosed

pangatähed), lisaks oli XXX kaasas olnud rahakotis veel üks 50-eurone pangatäht. Kokku avastati

27.05.2024 teostatud tollikontrolli käigus XXX sularaha summas 12 300 eurot.

Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudeti määrust (EL) nr

833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib

olukorda Ukrainas, artikkel 5i lg 1 kohaselt on keelatud müüa, tarnida, üle kanda või eksportida

eurodes nomineeritud pangatähti Venemaale või Venemaal asuvale füüsilisele või juriidilisele

isikule, üksusele või asutusele, sealhulgas valitsusele ja Venemaa Keskpangale, või Venemaal

kasutamiseks.

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline

sanktsioon on välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist,

rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise

õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise

välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise

sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse

täitmata jätmine või keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9

lg 1 tähenduses Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel

kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde.

Seega on Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 833/2014 ja 8. aprill 2022 nr 2022/576, millega

muudeti määrust nr 833/2014, rahvusvaheline sanktsioon.

Lähtuvalt eeltoodust on XXX alust kahtlustada rahvusvahelise sanktsiooni täitmata jätmises s.o

KarS § 931 lg 1 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteokatse toimepanemises.

2

KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse

sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest

rahalise karistusega või kuni 5 aastase vangistusega.

Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite seas on Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud kuriteoteade

koos lisadega (läbivaatusakt, fototabel, XXX kirjalik selgitus, XXX Eesti Vabriigi kodaniku passi

koopia, kauba-üleandmise-vastuvõtmise akt, väljatrükk XXX piiriületuste kohta), kirjavahetuse

väljatrükid, tunnistaja XXX ülekuulamise protokoll, asitõendi (sularahakupüüride), pangapäringute

vastused XXX kahtlustatavana ülekuulamise protokoll ja selle lisad (kontoväljavõtete

ekraanitõmmised), õiend karistusregistri väljavõtte kohta.

Lähtudes kriminaalasjas kogutud materjalidest, jõudis prokurör järeldusele, et XXX süü on

tõendamist leidnud, ent tema süü ei ole käesoleval juhul suur. Tegemist on sularaha (eurode)

üleviimise katsega Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni, mis on sanktsioonide tõttu keelatud

tegevus. Samas puudub käesoleval juhul alus väitmaks, et XXX eesmärk oli raha pahatahtlikul

eesmärgil Venemaale toimetada. Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest nähtuvalt kirjeldab

XXX enda käitumist, tunnistades temal kaasas olnud sularahakupüüride valdamist ning kavatsust

need üle riigipiiri Venemaale toimetada eesmärgiga kasutada seda raha kinnisvara soetmisel Sankt-

Peterburis. Siiski ei tähenda eelnev seda, et isik pole kuritegu toime pannud või tegemist oleks olnud

süüd välistava asjaoluga.

Süü suuruse hindamisel arvestatakse eelkõige isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või

ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 ja lg 7 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on

teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud

või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi, võib kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 202 lg 2 kohaselt on kahtlustatavale

võimalik panna kohustuse maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks

üldsuse huvidesvõi või teha üldkasulikku tööd. Kohustuse täitmata jätmisel kriminaalmenetlus

uuendatakse.

Eelnevast järelduvalt ei ole kahtlustatava süü niivõrd suur, et kriminaalasja tuleks lahendada

ilmtingimata kohtumenetluses. Samuti, kuna seadusandja on nimetatud kuriteo eest ette näinud ka

rahalise karistuse, on tegemist kuriteoga, mille toimepanemisel võib isiku süüd pidada väikseks,

kuna karistuse väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Menetluskulud

kriminaalasjas puuduvad.

XXX on varem kriminaalkorras karistamata. Tal puuduvad kehtivad väärteokaristused, samuti

puuduvad tema suhtes teised pooleliolevad kriminaalmenetlused. Nimetatud asjaolud viitavad

kahtlustatava eelnevale õiguskuulekale elule ning eeltoodu pinnalt järeldub, et kuritegude

toimepanemine ei ole kujunenud tema elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks. Kõnesoleaval

juhul jäi tegu katsestaadiumisse. Kahtlustatav lubab edaspidi käituda õiguskuulekalt. Avalik

menetlushuvi kõnesoleval juhul puudub, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega

kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale

käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega.

XXX on nõus võtma endale kohustuse tasuda riigi tuludesse kindlaksmääratud summa.

3

Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat käitumist hinnates on alust

asuda seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik

saavutada käesoleval juhul isikut kriminaalvastutusele võtmata. Tulenevalt eeltoodust leiab

prokurör, et kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 p 2 järgi,

määrates talle kohustuseks tasuda 2 450 eurot riigi tuludesse.

XXX annab nõusoleku, et tema juurest tollikontrolli käigus leitud ja ära võetud sularaha, summas

12 300 eurot, arvelt täidetakse kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnev kohustus – tasuda

riigituludesse summa 2 450 eurot.

XXX on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuurkuni kohustuse täitmiseni. Kui XXX ei täida talle pandud kohustust, uuendab

prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, rinkonnaprokurör

m ä ä r a s :

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24913000086 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX kohustub maksma riigituludesse 2 450 (kaks tuhat

nelisada viiskümmend) eurot. Tähtajaks määrata: 14 päeva, s.o viimane kohustuse täitmise tähtpäev

27.05.2025.a. (kaasaarvatud).

3. KrMS 4 peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

4.1. XXX tollikontrolli käigus leitud ja ära võetud sularaha, summas 12 300 eurot (kantud

uurimisasutuse deposiitkontole), arvelt taotleb XXX enda poolt antud nõusoleku alusel täita

kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnev kohustus – tasuda riigituludesse summa 2 450 eurot.

Sellest tulenevalt kanda uurimisasutuse deposiitkontol olevast eelnimetatud summast 2 450 eurot

XXX määratud kohustuse täitmiseks ette nähtud pangakontole.

4.2. Ülejäänud summa 9 850 eurot, tagastada punktis 2 määratud kohustuse täitmise järgselt XXX,

tema poolt näidatud pangakontole: XXX, pangakonto nr XXX.

5. Vahistuse andmed: Vahistamist ei kohaldatud. KrMS § 217 korras kahtlustatavana kinni ei peetud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete loetelu:

andmeid ei kogutud.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia anda üle

XXX.

4

9. Kriminaaltoimik jätta hoiule Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri kuni

kohustuse täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meelis Sentifoli

ringkonnaprokurör

Olen kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus, olen määruse kätte saanud ning

määrus on mulle tõlgitud vene keelde:

____________________________________

(nimi, allkiri, kuupäev)

Kriminaalmenetluse lõpetamise kohaldamisest võttis osa tõlk Inga Kaljus, keda hoiatati oma

kohustuste täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest KarS § 318 ja § 321 järgi.