Eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Ministeeriumid

Meie 06.03.2024 nr 1.2-2/25-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastust ja arvamust hiljemalt 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad:

1. Eelnõu 2. Seletuskiri

Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit Maksu- ja Tolliamet Sotsiaalkindlustusamet EPÜL Maksumaksjate Liit Pensionikeskus

2 Liidia Soontak

EELNÕU

15.02.2024

Tulumaksuseaduse muutmise seadus

§ 1. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 235 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „kuni kaheteistkümnekordse keskmise

vanaduspensioni ulatuses“ tekstiosaga „9312 eurot“;

2) paragrahvi 235 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ”.…” …………….. 2024. a

Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõuga fikseeritakse vanaduspensioniikka jõudnud füüsilisele isikule maksuvaba tulu 9312

euro tasemel aastas, st 776 euro tasemel kuus.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik

Inga Klauson ([email protected]; tel 588 51357) ja sama osakonna peaspetsialist Kersti

Kivistik ([email protected]; tel 588 51390) ja mõjuanalüüsi tegi fiskaalpoliitika osakonna

riigi rahanduse talituse analüütik Margus Tuvikene ([email protected]; tel 588 51428).

Eelnõu ja seletuskirja on täiendanud Sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja pensionipoliitika

osakonna nõunik Liidia Soontak ([email protected]; tel 591 43964) ja õigusosakonna

õigusnõunik Reet Kodu ([email protected]; tel 585 53159).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]; tel 588 51493).

Eelnõu toimetas keeleliselt personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover

([email protected]; tel 588 51468).

1.3 Märkused

Eelnõu näeb ette tulumaksuseaduse (TuMS) 31. detsembrini 2024. a kehtiva redaktsiooni (RT

I, 21.11.2023, 7) muutmise.

Eelnõuga fikseeritakse vanaduspensioniikka jõudnud füüsilisele isikule maksuvaba tulu 9312

euro tasemel aastas, st 776 euro tasemel kuus alates 2025. aastast. Ehkki vanaduspensioniikka

jõudnud füüsilise isiku maksuvaba tulu ei tõuse enam koos keskmise vanaduspensioniga, on

see siiski kõrgem üldisest maksuvabast tulust (700 eurot).

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga,

sh teiste tulumaksuseaduse muutmist puudutavate eelnõudega. Seadus on kavandatud jõustuma

2025. aasta 1. jaanuaril.

Muudatus on seotud riigieelarvestrateegiaga 2024–2027, mille peatükk 3.1.2

„Maksupoliitilised eesmärgid“ näeb ette vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu fikseerimise

776 euro tasemel kuus.

Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduseelnõu eesmärgiks on fikseerida vanaduspensioniikka jõudnud füüsilise isiku

maksuvaba tulu 776 euro tasemel kuus ehk 9312 euro tasemel aastas. Seeläbi tagatakse, et

vanaduspensioniikka jõudnud füüsilistele isikutele kohalduv maksuvaba tulu on jätkuvalt

suurem kui üldine maksuvaba tulu. Maksuvaba tulu arvestus muutub lihtsamaks ja õiglasemaks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TuMS § 235 lõike 1 sõnastust. Muudatuse kohaselt

fikseeritakse vanaduspensioniikka jõudnud lepinguriigi residendist füüsilise isiku

maksustamisperioodi maksuvaba tulu 9312 euro tasemel (776 eurot kuus). Kehtiva seaduse

kohaselt on vanaduspensioniikka jõudnud füüsilise isiku tulu tulumaksust vabastatud keskmise

vanaduspensioni ulatuses.

Kui isik jõuab vanaduspensioniikka maksustamisperioodi jooksul, siis rakendatakse

vanaduspensioniealise maksuvaba tulu terve maksustamisperioodi eest, st 1. jaanuarist.

Alates 2025. aastast jõustub tulumaksuseaduse muudatus, millega kehtestatakse üldine

maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas kõikidele füüsilisest isikust residentidele,

sõltumata nende tulu suurusest. Seega jääb vanaduspensioniikka jõudnud inimese maksuvaba

tulu tavapärasest kõrgemaks.

Vanaduspensioniikka jõudnud inimeste kõrgem maksuvaba tulu tekitas teataval määral

ebavõrdsust, kuna tulu saajaid koheldi erinevalt sõltuvalt sellest, kas tulu saaja on jõudnud

vanaduspensioniikka või mitte. Kirjeldatud ebavõrdsus tasandub, kuivõrd vanaduspensioniikka

jõudnud isikute maksuvaba tulu fikseeritakse ja järgmisest aastast asendub regressiivne

maksuvaba tulu üldise maksuvaba tuluga. Seeläbi liigutakse taas ühetaolise ja lihtsa

tulumaksusüsteemi suunas.

Vabastuse peamiseks eesmärgiks oli toetada töötavaid pensionäre, kuna palgatulu teenimine

lisaks pensionile tõi kaasa maksuvaba tulu vähenemise. Kuna maksuvaba tulu alates 2025.

aastast enam sissetulekust ei sõltu, on see eesmärk olulises osas ära langenud.

Pensionide ja palga suhe on aastast aastasse muutuv. 2021. aastal, kui valmistati ette eelmist

seadusemuudatust, mis sidus keskmise pensioni maksuvaba tuluga, moodustas keskmine

pension ca 43% keskmisest palgast. 2024 on see suhe ca 49%. Keskmine pension on oluliselt

tõusnud nii tänu indekseerimisele kui erakorralistele pensionitõusudele. Seetõttu 2021. aasta

loogika, mis tingis pensionide täiendava maksuvabastuse võrreldes palgatuluga, enam täies

mahus ei kehti, mistõttu on täna mõistlik pensioniealiste maksuvaba tulu keskmisest pensionist

lahti siduda.

Edaspidi toimuks pensioniealiste maksuvaba tulu tõstmine ad hoc baasil analoogiliselt üldise

maksuvaba tulu tõusuga. Nii on võimalik paindlikult arvesse võtta ka riigi eelarvelisi võimalusi

ja üldist maksu- ning majanduskeskkonda.

Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks TuMS § 235 lõige 2. Kehtiv lõige 2 näeb ette, et

keskmise vanaduspensioni suurus käesoleva seaduse tähenduses kehtestatakse

maksustamisperioodiks vastava eelarveaasta riigieelarve seadusega. Kuna

vanaduspensioniikka jõudnud füüsilise isiku maksuvaba tulu ei ole enam seotud keskmise

vanaduspensioniga, puudub lõike 2 järele vajadus.

Vanaduspensioniikka jõudnud füüsilise isiku maksuvaba tulu fikseerimine 776 eurole ja

asjaolu, et see ei tõuse enam koos keskmise vanaduspensioniga, on kooskõlas Põhiseadusega.

TuMS § 235 hakkas kehtima 1.01.2023. Kuigi sätte kehtivusaeg jääb lühikeseks, ei ole tegemist

regulatsiooniga, mida seadusandja ei võiks uute asjaolude valguses muuta.

Riigikohtu otsuste valguses on kõnealune muudatus vastavuses Põhiseaduse §-st 10 tuleneva

õigusriigi põhimõttega, mis omakorda hõlmab õiguskindluse põhimõtet. Vastavalt Riigikohtu

2. detsembri 2004. a otsusele kohtuasjas 3-4-1-20-04 ei tähenda õiguspärane ootus, et isikute

õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte

ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist – seadusandja võib õigussuhted vastavalt muutunud

oludele ümber kujundada. Seadusandjal on eelarve- ja maksukoormust puudutavates

küsimustes ulatuslik otsustusõigus.

Riigikohus on kohtuasjas nr 3-4-1-27-13 asunud seisukohale, et õiguspärase ootuse põhimõtet

piirab demokraatia põhimõte. Otseselt või kaudselt rahva mandaadile tuginevad poliitilised

organid on põhimõtteliselt õigustatud oma varasemaid valikuid ajakohastama, kui sellega ei

kahjustata ülemäära kehtivat regulatsiooni usaldanud isikuid.

Vastuolu puudumist õiguspärase ootuse põhimõttega kinnitab ka see, et TuMS ei kehtesta

füüsilise isiku maksuvaba tulu vanaduspensionieas expressis verbis ei tähtajalise ega tähtajatu

õigusena.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei leidu õigusaktides varem kasutamata ega võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega, kuna vanaduspensioniealise maksuvaba tulu

saavad oma maksustatavast tulust maha arvata lisaks Eesti residentidele ka muu Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigi residendid.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu rakendamisega ei ole ette näha mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, riigi

julgeolekule ja välissuhetele. Eelnõu rakendamisega on ette näha mõju sotsiaalvaldkonnale,

majandusele ning riigiasutuste korraldusele.

Kaasnev mõju: Mõju sotsiaalvaldkonnale

1. Maksuvaba tulu vanaduspensionieas

Sihtrühm. Mõjutatud isikud on vanaduspensioniikka jõudnud füüsilised isikud, kelle igakuine

sissetulek ületab 776 eurot. SKA prognoosi kohaselt, mis arvestab surmade ning muutuva

pensioniea ja lisanduvate inimestega, kasvab vanaduspensioniikka jõudnud füüsiliste isikute

arv iga-aastaselt. SKA prognoosib järgmiseks aastaks vanaduspensioniikka jõudvate inimeste

arvuks 314 031 inimest. 2026. aastaks tõuseb see 1,38% ehk 318 365 inimeseni ja 2027. aastaks

324 281 inimeseni. Kuna prognoosi tegemine on keeruline, siis on piirdutud lähituleviku

andmetega. Mida kaugemale tulevikku vaadata, seda ebatäpsemaks muutub prognoos. Statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi suureneb 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal

2040. aastaks 25,6%-ni. Seega näitavad andmed üheselt, et muudatusest mõjutatud sihtrühm on

väga suur.

Vanaduspensioniikka jõudnud inimese maksuvaba tulu ei tõuse enam koos keskmise

vanaduspensioniga, kuid see on siiski kõrgem üldisest maksuvabast tulust. Kui üldine

maksuvaba tulu on 700 eurot kuus (8400 eurot aastas), siis vanaduspensioniikka jõudnud

inimese maksuvaba tulu on 76 eurot kõrgem ehk 776 eurot kuus (9312 eurot aastas) ja seega on

aastane maksuvaba tulu 912 eurot suurem.

Maksuvaba tulu fikseerimine vanaduspensioniikka jõudnud füüsilistele isikutele võib

potentsiaalselt mõjutada isikuid, kelle pension on täna keskmine või ületab seda (prognoosi

kohaselt 2024. aasta 1. aprillist ületab keskmist pensioni ca 156 000 pensioni, so 49 % kõigist

320 000 pensionärist). Keskmise vanaduspensioni kasvades võib kasvada ka selliste isikute

maksukoormus ja seega väheneda nende netopension. Alltoodud tabel võrdleb netopensioni

enne eelnõuga tehtavat muudatust ja pärast seda:

Keskmine netopension enne ja pärast MVT fikseerimist

Enne (suvi23) Pärast (RES 2024-27) Erinevus € kuus

´25 829 817 -12

´26 876 854 -22

´27 915 884 -31

Kui sama summa teenitaks palgatuluna, millele rakenduks üldine maksuvaba tulu määr 700

eurot kuus, oleks netopalgaks vastavalt 801, 837 ja 868 eurot. Siit nähtub, et vanaduspensioni

saaja on endiselt eeliskoheldud võrreldes muu maksustatava tulu teenijaga.

Lisaks on pensionide ostujõudu aidanud hoida pensionide indekseerimine, mis hoiab pensionid

tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Inflatsioonitõus on kiiresti aidanud kergitada

keskmist pensioni, ent tänaseks on inflatsioonikasv aeglustunud. Eesti Pank prognoosib

aeglustumist ka 2024. aastaks. Kuivõrd inflatsioon jätkab aeglustumist, saavad pensionärid

leevendust rahalise olukorra osas, kuna nende sissetulekute väärtus ei kahane nii kiiresti.

Seadusemuudatuse, millega vanaduspensioniikka jõudnud isiku maksuvaba tulu suurus seoti

keskmise vanaduspensioni suurusega, üheks eesmärgiks oli soodustada ja suurendada

pensioniealiste tööhõivet. Olgugi, et käesoleva eelnõuga pensioniealise maksuvaba tulu summa

fikseeritakse, omab üldisest maksuvabast tulust suurem summa eeldatavalt positiivset mõju,

soodustades jätkuvalt pensioniealiste tööhõive suurenemist. See aitab tagada vanemas eas

parema rahalise toimetuleku ja hõlbustada pensioni ja tööhõive ühendamist. Eeltoodut

arvestades on põhjendatud pensioniikka jõudnute mõnevõrra suurem maksuvaba tulu.

Vanaduspensioniealise maksuvaba tulu rakendamise õigus on kõikidel vanaduspensioniikka

jõudnud isikutel. See tähendab, et vanaduspensioniealise maksuvaba tulu saab maha arvata ka

oma pensioni edasi lükanud isik.

Mõju ulatus. Vanaduspensioniikka jõudnud füüsilised isikud, kes saavad ainult pensioni, mis

ületab fikseeritud maksuvaba tulu, ei pea vanaduspensioniealise maksuvaba tulu

mahaarvamiseks midagi tegema. Sotsiaalkindlustusamet arvab vanaduspensioniealise

maksuvaba tulu enne tulumaksu kinnipidamist ise pensioni välja makstes maha. Sestap on

kõnealuste vanaduspensioniikka jõudnud isikute puhul mõju ulatus väike.

Mõnevõrra enam mõjutab muudatus neid vanaduspensioniikka jõudnud füüsilisi isikuid, kes

teenivad lisaks muud tulu, näiteks käivad tööl. Ehkki muudatusega fikseeritakse

vanaduspensioniikka jõudnud inimeste maksuvaba tulu, saab siiski öelda, et säilib nende

motivatsioon osaleda aktiivselt tööturul. Seda seepärast, et nende maksuvaba tulu on üldisest

maksuvabast tulust kõrgem. Seeläbi on nende leibkondade majanduslik toimetulek parem ja

suurendab vanaduspensioniikka jõudnud inimeste kindlustunnet.

Mõju avaldumise sagedus on ühekordne muudatuse jõustumisel. Seejärel kohanetakse

muudatusega.

Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha.

Kaasnev mõju: Mõju majandusele

Sihtrühm. Mõjutatud isikud on vanaduspensioniikka jõudnud füüsilised isikud, kelle igakuine

sissetulek ületab 776 eurot. SKA prognoosib järgmiseks aastaks vanaduspensioniikka jõudvate

inimeste arvuks 314 031 inimest. 2026. aastaks tõuseb see 1,38% ehk 318 365 inimesi ja 2027.

aastaks 324 281 inimeseni. Vanaduspensioniikka jõudnud isikutele säilib praegune olukord ehk

nende tänane sissetulek ei vähene.

Samuti kuuluvad sihtrühma tööandjad, kelle juures töötavad vanaduspensioniikka jõudnud

töötajad.

Mõju ulatus. Vanemaealiste (65–74-aastased) tööhõive Eestis on Euroopa Liidu üks suurimaid.

Täpsemad andmed vanemaealiste tööhõive osas varieeruvad. Heaolu arengukava 2023–2030

kohaselt töötab ligi 28% pensionäridest. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Eesti

pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs 2022“ kohaselt on 65–74-aastaste tööhõive Euroopa

Liidu suurim eeskätt madalate pensionite tõttu.

Uuringuandmed pärinevad ajaperioodist enne 2023. aastat, st enne pensioniealiste maksuvaba

tulu sidumist keskmise pensioniga. Seega võib väita, et pensioniealiste motivatsioon

tööjõuturul osaleda oli kõrge juba enne eelmise muudatuse tegemist. Eelnõu alusel pööratakse

muudatus sisuliselt tagasi, kuid säilib pensioniealiste kõrgem netotulu võrreldes teiste sama tulu

teenijatega. On enam kui tõenäoline, et seetõttu pensioniealiste kõrge tööhõive jätkub. See

omakorda vähendab palgasurvet tööandjatele ja kompenseerib mõnevõrra tööealise

elanikkonna vähenemisest tingitud negatiivseid mõjusid tööjõuturule.

Vanaduspensioniikka jõudnud inimesed töötavad suurema tõenäosusega osalise tööajaga. Eesti

Panga 2023. aasta tööturu ülevaatest nähtus, et Eestis on suurenenud osaajaga töötamine ja

osaajaga töötavad sagedamini naised, noored ja eakamad. Arvatakse, et selle taga on tööandjate

paindlikumaks muutunud suhtumine, mis on võimaldanud töökoha leida inimestel, kes

täiskoormusega töötada ei saa või ei soovi. See loob soodsad tingimused pensionäride

osalemiseks tööjõuturul.

Mõju avaldumise sagedus on igakuine.

Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha.

Kaasnev mõju: Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm. Eelnõu jõustumine avaldab mõju Sotsiaalkindlustusametile. Sihtrühma suurus

võrreldes riigiasutuste koguarvuga on väike.

Mõju ulatus on vähene. Muudatus toob Sotsiaalkindlustusametile kaasa IT-süsteemi muutmise

vajaduse. Sotsiaalkindlustusamet on hinnanud IT-kulude eeldatavaks maksumuseks 100 000

eurot. Maksu- ja Tolliametile muudatus mõju ei avalda.

Mõju avaldumise sagedus on ühekordne seoses vajadusega muuta IT-süsteemi.

Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Eelnõu rakendamine eeldab muudatusi Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemis. IT-kulud tingib

võimalik kuupäevade või tekstide muudatus ja ainult arendaja abiga muudetavad iseteeninduse

tekstid. Sotsiaalkindlustusamet on hinnanud IT-kulude eeldatavaks maksumuseks 100 000

eurot. IT-kulud kaetakse RES 2024-2027 raames VV otsusega Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskusele eraldatud maksuküüru kaotamise ja ühtse tulumaksuvaba määra

kehtestamise IKT vahenditest ( 350 000 eurot pluss käibemaks 77 000 eurot). Maksu- ja

Tolliametile infosüsteemi kulusid ei teki.

Samuti omab eelnõu mõju riigieelarvele. Mõjuhinnangu aluseks on rahandusministeeriumi

2023. aasta suvine majandusprognoos. Arvestatud on tulumaksumäära tõstmisega 22%-ni

alates 2025. aastast.

Tarbimismaksude puhul on arvestatud 14% maksusisaldusega. Maksumeetmete teise ringi

mõjude prognoosimisel arvestati nende maksusisaldusega. See võtab arvesse kaudsete maksude

efektiivse maksumäära ning säästumäära. Näiteks tähendab see seda, et kui pensionäride

netotulu väheneb, siis kahanevad ka nende kulutused, mis mõjub negatiivselt tarbimismaksude

laekumisele.

Allolev tabel kajastab muudatuse mõju riigieelarvele:

Tabel 1. Mõju valitsussektori positsioonile

2025 2026 2027

Fikseeritud maksuvaba tulu määra 776€

rakendamine vanaduspensionile, mln € 26 53 79

Tarbimismaksude mõju, mln € -4 -7 -11

Mõju valitsussektori positsioonile,

mln € 22 46 68

Allikas: Rahandusministeerium

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta järgmisi rakendusakte:

1) Rahandusministri 29. novembri 2010. a määrus nr 60 „Tulumaksuseadusest,

sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest

tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja

esitamise korrad“;

2) Rahandusministri 14. juuni 2011. a määrus nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu

deklareerimine“.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse ministeeriumidele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Pensionäride Ühenduste Liidule, Eesti

Töötukassale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti Tööandjate

Keskliidule, Maksu- ja Tolliametile, Pensionikeskusele ja Sotsiaalkindlustusametile.

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2024. a.