Tallinna tn 24 detailplaneeringu kooskõlastamine

AB Artes Terrae OÜ

Reg kood 12978320

Küütri 14, Tartu 51007

Tel 742 0218

artes@artes.ee

www.artes.ee

Tartu 2025

Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

Tallinna tn 24, Suure-Jaani linn, Põhja-Sakala vald

Projekti juht, volitatud ruumilise keskkonna planeerija,

volitatud maastikuarhitekt-ekspert: Heiki Kalberg

Maastikuarhitekt: Tiina Laineste

Tellija: Põhja-Sakala Vallavalitsus

Töö nr: 24104DP3

Kuupäev: 13.05.2025

AB Artes Terræ

Esikaane foto: Maa-ameti fotoladu, kaldaerofoto (pildistamise aeg 28.04.2024)

Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 24104DP3

AB Artes Terræ 3 / 13

Sisukord

1 Üldosa .................................................................................................................................. 5

1.1 Sissejuhatus .............................................................................................................................. 5

1.2 Planeeringu lähtedokumendid................................................................................................. 6

1.3 Olemasoleva olukorra iseloomustus ja kontaktvööndi analüüs .............................................. 6

1.4 Vastavus üldplaneeringule ja üldplaneeringu muutmise põhjus ............................................ 7

1.5 Vastavus Viljandi maakonnaplaneeringuga ............................................................................. 7

1.6 Vastavus Soomaa teemaplaneeringuga ................................................................................... 7

2 Planeeringulahendus ............................................................................................................. 9

2.1 Planeeringulahenduse põhjendus ........................................................................................... 9

2.2 Krundi hoonestusala ja ehitusõigus ......................................................................................... 9

2.3 Ehitise ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ......................................... 9

2.4 Liikluskorralduse põhimõtted .................................................................................................. 9

2.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ............................................................................... 10

2.6 Tehnovõrgud .......................................................................................................................... 10

2.6.1 Sidevarustus ................................................................................................................... 10

2.6.2 Elektrivarustus................................................................................................................ 10

2.6.3 Vee- ja tuletõrjeveevarustus .......................................................................................... 10

2.6.4 Reoveekanalisastioon .................................................................................................... 10

2.6.5 Sademevee ärajuhtimine ............................................................................................... 11

2.6.6 Soojavarustus ................................................................................................................. 11

2.7 Kujad ...................................................................................................................................... 11

2.8 Kuritegevuse riski vähendavad tingimused ........................................................................... 11

2.9 Müra-, vibratsiooni- ja muud keskkonnatingimused ............................................................. 11

2.10 Servituutide seadmise vajadus .............................................................................................. 11

2.11 Sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajadus ........................................................ 12

2.12 Planeeringu elluviimine.......................................................................................................... 12

3 Kooskõlastuste ja arvamuste kokkuvõte .............................................................................. 12

4 Joonised (esitatud eraldi failidena) ...................................................................................... 12

5 Lisad ................................................................................................................................... 13

5.1 Lisa 1 3D vaated planeeringualale ......................................................................................... 13

Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 24104DP3

AB Artes Terræ 5 / 13

1 Üldosa

1.1 Sissejuhatus

Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, asukohaga Tallinna tn 24,

Suure-Jaani linn, Põhja-Sakala vald on koostatud Põhja-Sakala Vallavalitsuse tellimusel AB Artes Terrae

OÜ poolt. Planeeringuala pindala on ligikaudu 17 000 m2 ning see hõlmab munitsipaalomandis olevat

Tallinna tn 24 katastriüksust (reg tunnus 76001:001:0009) ja selle lähiala.

Skeem 1. Planeeringuala märgitud punase kriipsjoonega. Alus: Maa-amet.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi Tallinna tn 24 katastriüksusel asuva vana

koolimaja laiendamiseks/rekonstrueerimiseks kaasaegset õpikeskkonda pakkuvaks tänapäevaseks

õppehooneks/hooneteks ja planeeringualal turvalise keskkonna loomiseks. Selleks, et

arhitektuurivõistlusel või visioonikavandi koostamisel koolimaja laiendamiseks või

rekonstrueerimiseks oleks võimalus pakkuda välja erinevaid lahendusi, määratakse detailplaneeringus

ehitusalaks võimalikult suur ala. Hoone täpne kuju ja see, millised hoonestuseala alla jäävad

tehnovõrgud tuleb ümber tõsta selgub hiljem.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 33 lõike 2 punkti 3 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist

hindamist (KSH). Detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid

asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

Osa käesoleval planeeringualal asuvast koolihoonest valmis 1961. aasta septembriks. Kooli võimla osa

valmis 2005. aastal.

24104DP3 Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

6 / 13 AB Artes Terræ

Foto 1. Suure-Jaani Keskkooli õpilased uue koolihoone ümbrust korrastamas. (Allikas: Fotis, EFA.204.0.43543)

1.2 Planeeringu lähtedokumendid

Põhja-Sakala Vallavolikogu detailplaneeringu algatamise otsus nr 215 (25.04.2024) on planeeringu

lähtedokument. Töö on koostatud tellija poolt esitatud digitaalsetele alusplaanile: Suure-Jaani kool.

Topo-geodeetiline uuring. Maa-ala plaan tehnovõrkudega; töö nr 8685-24-2, Geodeesia24 OÜ.

Lisaks on aluseks AB Artes Terrae (Sulev Nurme, volitatud maastikuarhitekt tase 8) poolt 2024. aasta

aprillis koostatud puittaimestiku hinnang (töö nr 24048HI2) ning Landverk OÜ poolt koostatud „Riigitee

nr 24124 Viljandi- Suure-Jaani 21, 270- 22,505 Suure-Jaani linnalõigu rekonstrueerimise projekt“ (töö

nr T2213), koostatud 2023. aasta detsembris.

1.3 Olemasoleva olukorra iseloomustus ja kontaktvööndi analüüs

Planeeringuala asub Suure-Jaani linna põhjaosas. Suure-Jaani koolist kirdes, linnulennult 50 m kaugusel

asub vallavalitsus ja lasteaed, koolist samuti u 50 m kaugusel lääne suunas asub staadion. Muus osas

on koolimaja ümbritsetud era- ja kortermajadega.

Planeeringuala on 100% ühiskondlike ehitiste maa ning sellel on hetkel koolimaja, millega on kokku

ehitatud ka katlamaja, lisaks on kinnistul veel garaaž. Katlamajaga on ehitisregistri andmetel

planeeringu koostamise ajal seotud seitse kaugküttetoru. Katlamaja haldab AS Põhja-Sakala Haldus.

Planeeritaval alal kehtivad järgmised maakasutuspiirangud:

Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 24104DP3

AB Artes Terræ 7 / 13

▪ maa-alune sidekaabel (ELA069, omanik Eesti Lairiba Arenduse SA);

▪ maa-alune sidekaabel (52642200, omanik Telia Eesti AS);

▪ maa-alune elektrimaakaabelliin (42893522, omanik Elektrilevi OÜ);

▪ maa-alune elektrimaakaabelliin (78169876, omanik Elektrilevi OÜ).

1.4 Vastavus üldplaneeringule ja üldplaneeringu muutmise põhjus

Alal kehtib Põhja-Sakala valla üldplaneering, mis on kehtestatud 24.03.2022 (Kobras OÜ töö nr 2019-

007). Selle järgi on ühiskondlike ehitiste maa-ala üldised maakasutus- ja ehitustingimused järgmised:

▪ katastriüksuse täisehituse protsent on kuni 40%;

▪ säilitada ja/või rajada hoonete ümber haljasalad;

▪ arvestada kõikidele liiklejatele ohutu ja mugava juurdepääsuga;

▪ arvestada erivajaduste ning puuetega inimeste vajadustega.

Tallinna tn 24 katastriüksuse pindala on 10 520 m2, olemasoleva koolimaja alune pindala on 4032 m2

ning garaaži alune pindala on 218 m2. Praegune Tallinna tn 24 täisehituse protsent on 40.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Detailplaneeringuga soovitakse suurendada valla

üldplaneeringuga määratud ühiskondlike ehitiste katastriüksuse täisehituse protsenti 83%-ni.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine on kohaliku omavalitsuse hinnangul

põhjendatud, kuna kavandatav koolimaja laiendamine/rekonstrueerimine ja elukeskkonna

parendamine planeeringualal toimub avalikes huvides ning võimaldab planeeringuala otstarbekamat

kasutamist ning läbi arhitektuurivõistluse või visioonikavandi koostamise luua paremat ruumi.

Planeeringuga kavandatav tegevus võimaldab luua kaasaegse õpikeskkonna ja osutada piirkonnas

kvaliteetsemat haridusteenust.

1.5 Vastavus Viljandi maakonnaplaneeringuga

Viljandi Maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 06.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-

4/75 ning selle eesmärk on suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil. Tulenevalt

planeerimisseadusest on kehtestatud maakonnaplaneering aluseks kohalike omavalitsuste

üldplaneeringute koostamisele edaspidi. Põhja-Sakala ÜP on koostatud hiljem.

Suure-Jaani linn on maakonnaplaneeringu 2030+ põhjal Põhja-Viljandimaa piirkondliku keskusena

linnalise asustuse arenguks sobilik ala. Seda iseloomustavad asustuse kompaktus – nii olemasoleva

hoonestuse tihedus, maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning

töökohtade ja mitmesuguste teenuste olemasolu.

Planeerimisseaduse eesmärgi kohaselt luuakse ruumilise planeerimise kaudu eeldused

ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise

arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades

keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.

Planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud alade otstarbekat kasutamist.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole maakonnaplaneeringuga vastuolus.

1.6 Vastavus Soomaa teemaplaneeringuga

Soomaa piirkonna teemaplaneering on koostatud kehtivate Pärnu ja Viljandi

maakonnaplaneeringute täpsustamiseks, piirkonna erinevate arengudokumentide sidumiseks ja

vastuolude lahendamiseks ning ettepanekute tegemiseks kaitseala kasutamistingimuste

24104DP3 Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

8 / 13 AB Artes Terræ

täpsustamiseks. Teemaplaneeringu üldeesmärk on mitmekülgse ja valikvõimalusi pakkuva

elukeskkonna kujundamine Soomaa piirkonnas. Haldusreformi järgselt jäävad Viljandimaal

planeeringualasse osaliselt Põhja-Sakala vald ja Viljandi vald.

Suure-Jaani vallasisene linn kuulub ka rahvuspargi mõjualasse. Mõjuala määratlemisel on lähtutud

Soomaa loodusgeograafilisest maastikurajoonist, Pan Park’i alast ja kohalike omavalitsuste

ettepanekutest. Mõjuala toetab loodus-ja kultuuriväärtuste hoidmist rahvuspargis, vähendades

selles turismi-ja transpordikoormust. Mõjuala käsitlemine on vajalik turismiettevõtjate võrgustiku

väljaarendamisel, mida iseloomustab ühtne kvaliteet ja orienteeritus rahvuspargile. Terviklik

turismivõrgustik omakorda muudab Soomaa rahvuspargi turistidele kättesaadavamaks ja

atraktiivsemaks, suurendades seeläbi kohalikele elanikele majandusliku kasu võimalusi.

Soomaa rahvuspargi visioon 2030+ nimistus on muuhulgas, et Soomaa rahvuspark koos ümbritsevate

küladega oleks elujõulise asustusega meelepärane ja loodusrikas elukeskkond. Tänu headele

ühendustele on kättesaadavad nii töökohad, teenused kui haridusasutused. Tagatud on loodus-ja

kultuuriväärtuste säilimine ning kestlik kasutamine.

Soomaa rahvuspargi ja selle kontaktala ruumilise arengu üldiste põhimõtetena on samuti välja toodud

näiteks hea kvaliteediga teedevõrk, kohalike elanike elukvaliteedi parendamine, teenuste kvaliteedi

tõstmine (sh ka munitsipaalkool).

Suure-Jaani linna on teemaplaneeringus käsitletud kui maakondliku tähtsusega väärtuslikku

maastikku, lisaks on teelõik, kus on ka käesolevas planeeringus käsitletav Tallinna mnt välja toodud kui

kauni vaatega tee. Seetõttu tuleks järgida väärtuslike maastike säilitamise tingimusi.

Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei ole teemaplaneeringuga vastuolus.

Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 24104DP3

AB Artes Terræ 9 / 13

2 Planeeringulahendus

2.1 Planeeringulahenduse põhjendus

Planeeringulahenduses nähakse ette ehitusala olemasoleva koolimaja peal ja selle ümber suuremalt.

Avalikes huvides on laiendada Suure-Jaani kooli ning selle jaoks tuleb korraldada arhitektuurivõistlus

või visioonikavandi koostamine. Selleks, et arhitektidel oleks võimalus pakkuda välja erinevaid

lahendusi, määratakse detailplaneeringus hoonestusalana võimalikult suur ala. Juurde ehitamise

võimalus ei tähenda, et kogu ala ehitatakse täis – võimalik juurdeehitus toimub tõenäoliselt mingites

osades ja juurde ehitamise täpne lahendus saab selgeks võistluse järgselt edasisel projekteerimisel.

Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik esitada täpseid lahendusi krundisiseste parkimiskohtade ja

tehnovõrkude osas.

2.2 Krundi hoonestusala ja ehitusõigus

Hoonestusala määramisel on aluseks võetud olemasolevaid tehnovõrguliine ning olemasolevaid

väärtuslikke puid. Hoonete ehitamine on lubatud põhijoonisel esitatud hoonestusala sisse. Igasuguse

hoone ehitamine (nii ehitusloakohustuslik, ehitusteatise kohustuslik kui vabaehitus) võib toimuda vaid

eespool nimetatud alale. Ehitusõigus on esitatud põhijoonisel.

2.3 Ehitise ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

Planeeritud hoone ehitamiseks tuleb läbi viia arhitektuurivõitlus või visioonikavandi koostamine. Selles

tulenevalt ei ole määratud arhitektuurinõudeid. Tehnoseadmed võivad ulatuda üle ehitusõiguses

lubatud hoone kõrguse.

Detailplaneeringuga ei piirata ehitusprojektide koostamisel hoonete ehituslikke tingimusi – lubatud on

kõik võimalikud lahendused, mis sobivad kokku olemasolevate hoonete arhitektuuriga ja hoonetele

esitatavate ohutusnõuetega. Tulepüsivusklass määrata projekteerimisel lähtuvalt ehitise kasutamise

otstarbest ja sellele seatud nõuetest.

Ehitisregistri andmetel on olemasoleva hoone suurim kõrgus 12,9 m.

2.4 Liikluskorralduse põhimõtted

Piirnevatel Tallinna tänaval, Vambola tänaval ja Lembitu puiesteel on planeeringuala poolses küljes

kõnniteed, mille kaudu on juurdepääs olemasolevale kooli kompleksile. Juurdepääs planeeringualale

on Tallinna tänavalt, mille ääres on ka koolibussi peatus. Hetkel paikneb Vambola tn ja Tallinna tn

nurgal parkimine 12 parkimiskohaga, kuid detailplaneeringu lahenduse kohaselt see parkimisvõimalus

kaob. Töötajate parklasse pääseb Tallinna tn pealt, Tallinna tn 26a katastriüksuse nurga juurest. Lisaks

toimub parkimine Vambola tänava sõidutee servas Tallinna tn 24 katastriüksuse pool ning

planeeringulahendusega säilib Lembitu ja Vambola tn ristmiku juures nelja kohaga parkimistasku.

Olemasolev teekaitsevöönd on esitatud olemasoleva olukorra joonisel.

Planeeringu elluviimisel muutub Tallinna tänava ääres kõnnitee, bussipeatuse, parkimise ja sõidutee

lahendus vastavalt Landverk OÜ poolt koostatud projektile „Riigitee nr 24124 Viljandi- Suure-Jaani 21,

270- 22,505 Suure-Jaani linnalõigu rekonstrueerimise projekt“. Projekti kohaselt on kooli esine

bussipeatus viidud Tallinna magistraaltänavalt Vambola kõrvaltänavale. Kooli ette on projekteeritud

liiklust rahustava meetmena tõstetud ristmik künnistega. Tallinna tänava äärde on projekteeritud kuue

parkimiskohaga tasku. Seoses projektikohase lahenduse elluviimisega muutub teekaitsevööndi kuju.

Jalgrataste parkimiskohad tuleb lahendada olemasolevate kõvakatetega pindade ja/või planeeritud

hoonestusala piires. Sõidukite parkimiseks tuleb projekteerimisel ette näha kokku 30 parkimiskohta

planeeringualal ja vajadusel lähialal. Kuna detailplaneeringu alusel soovitakse korraldada

arhitektuurivõistlus või visioonikavand siis ei esitata planeeringus krundisiseseid parkimiskohtasid.

24104DP3 Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

10 / 13 AB Artes Terræ

Täiendav parkimine suuremate sündmuste puhul saab toimuda vallamaja-lasteaia parklas Lembitu

tänaval. Vajadusel on parkla võimalik rajada lähialal asuvatele munitsipaalomandis olevatele

maaüksustele (Lembitu pst 44 või Lembitu pst 46). Igasuguse parkimise korraldamisel, sh

projekteerimisel, tuleb tagada teenindava transpordi ja häiresõidukite juurdepääs ning ohutu

juurdepääs bussipeatuseni.

Põhijoonisele on märgitud Vambola tänavale ja koolihoovist Tallinna tänavaga ristumise kohtadesse

autode liitumisnähtavuskolmnurgad ja ülekäiguraja nähtavuskolmnurgad. Nähtavuskolmnurkade

mõõdud on saadud Linnatänavate standardist (vastavalt tabel 7.2 „Vähim nähtavuskaugus peatee-

kõrvaltee põhimõttel töötaval ristmikul“ ja 8.9 „Kõrvalharult vajaliku nähtavuskolmnurga mõõdud

ülekäiguradadel ja -kohtades“). Autode liitumisnähtavusekolmnurgad on põhijoonisel tase „rahuldav“

mõõtmetega, kuna selle variandi puhul jääb nähtavuskolmnurka vähem olemasolevaid hooneid ja

puid. Ülekäiguraja nähtavuskolmnurga mõõtmed põhijoonisel vastavad tasemele „hea“.

Nähtavuskolmnurka võib istutada üksikuid puid või põõsaid kõrgusega mitte üle 0,4 m. Selleks, et

ristmike nähtavuskolmnurgas paiknevad puud ei kujuneks nähtavust piiravaks, peavad oksad

maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema eemaldatud.

2.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Tallinna tn 24 krundil on väljaspool planeeritud hoonestusala oleva haljasala pindala 1033 m2 ehk 9,8%

krundi pindalast on haljasala. Selline haljastuse protsent tuleb edasisel projekteerimisel minimaalselt

säilitada. Soovitatav on säilitada ka elupuud nr 70 ja 71, mis on II väärtusklassi puud.

Krundi siseselt haljasalade loomisel arvestada võimalusega, et suure harva esineva vihma korral saaks

haljasala töötada puhverpinnana.

2.6 Tehnovõrgud

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.

Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“

toodud põhimõtetest.

2.6.1 Sidevarustus

Krundil on olemas sideühendus, mis planeeritakse töösse jätta. Kuna ei ole teada täpne uue ehitise

asukoht, siis võimalikul sideühenduse peale ehitamise soovi korral tuleb projekteerida selle ümber

tõstmine.

2.6.2 Elektrivarustus

Elektrivarustus on planeeringualal olemas liitumisega Tallinna tn 26a alajaamast. Täiendava

liitumisvõimsuse vajadusel taotletakse võrguvaldajalt tehnilised tingimused ja vajadusel ehitatakse uus

kaabel projekteerimistingimuste alusel.

2.6.3 Vee- ja tuletõrjeveevarustus

Tallinna tn 24 on olemas veeühendus ühisveevärgiga. Lähimad hüdrandid on Vambola ja Tallina

tänavate ristmikul ning Lembitu pst 42 hoone ees.

Täiendavaid veetorustikke ega hüdrante ei planeerita.

2.6.4 Reoveekanalisastioon

Tallinna tn 24 on olemas reoveekanalisatsiooni ühendus ühiskanalisatsiooniga.

Täiendavaid reoveekanalisatsiooni ühendusi ei planeerita.

Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 24104DP3

AB Artes Terræ 11 / 13

2.6.5 Sademevee ärajuhtimine

Lembitu puiesteel on olemas sademeveekanalisatsiooni torustik, millesse suubub ka Tallinna tn 24

krundilt tulenev sademevesi. Edasisel koolihoone projekteerimisel lahendada sademevee ärajuhtimine

olemasoleva ühenduse kaudu. Projekteerimisel võtta kasutusele sademevett suure vihma puhul

puhverdavad lahendused (vee ajutine juhtimine madalamale haljasalale, puhvermahutid vms).

2.6.6 Soojavarustus

Soojavarustus on planeeringualal olemas. Katlamaja, mis on osa koolihoonest, planeeritakse töösse

jätta. Täiendavaid soojatorustikke ei planeerita.

2.7 Kujad

Planeeritud hoone on tuleohutuse poolest IV kasutusviisiga hoone. Planeeritud hoonestusalale

ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vahelise kujaga vastavalt siseministri

30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Planeeritud hoonete vähim

tulepüsivusklass on TP2, tulepüsivusklass määrata projekteerimisel lähtuvalt hoone kasutusviisist.

2.8 Kuritegevuse riski vähendavad tingimused

Planeeringut koostades on väliruum kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid kuritegevust

vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:

▪ tagumiste juurdepääsude vältimine;

▪ teede ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;

▪ territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala (õueala) selge eristamine ja piiramine);

▪ erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine.

Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale tagada:

▪ jälgitavus (videovalve);

▪ atraktiivsed materjalid, värvid;

▪ vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad,

lukud, pingid prügikastid, märgid);

▪ atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur ja teed, suunaviidad;

▪ üldkasutatavate alade korrashoid.

2.9 Müra-, vibratsiooni- ja muud keskkonnatingimused

Kavandatava hoone ehitamise ja kasutamise ajal tekkiv võimalik müra ei tohi olla ülenormatiivne

naaberelamukruntidel ja elamutes. Selleks tuleb rakendada vastavad meetmed, muuhulgas tuleb

isoleerida ja suunata elamutest eemale hoone tehnosüsteemidest (nt ventilatsiooni- või

kütteagregaatide välistest osadest) lähtuv müra.

Planeeritud alale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte.

Jäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Jäätmete äravedu võib teostada

vastavat luba omav ettevõte. Jäätmekonteinerid paigaldada sissesõidutee lähedusse, konteinerite

täpne asukoht määrata projekteerimisel.

Kõvakattega aladelt tulev sademevesi tuleb kokku koguda, puhastada õli-liivapüüduriga ning käidelda

krundi siseselt, mitte lasta valguda naaberkruntidele.

2.10 Servituutide seadmise vajadus

Kruntidel Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 asuvad erinevad tehnovõrguliinid, mis teenindavad nii nimetatud krunte

kui ka väljaspoole krunte olevaid katastriüksuseid. Planeeringu põhijoonisel esitatud ulatuses on vajalik

24104DP3 Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

12 / 13 AB Artes Terræ

kas reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmine vastavate liinide jaoks. Juhul, kui

hoonestusalale ehitamise soovi korral on vajalik liini ümber tõstmine teise asukohta, tuleb uues

asukohas määrata ka servituut liinile.

2.11 Sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajadus

Sundvalduse seadmiseks või sundvõõrandamiseks vajadus puudub.

2.12 Planeeringu elluviimine

Planeeringu elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,

et rajatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud

haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus.

Tehnovõrkude rajamine toimub kokkuleppel võrguettevõttega vastavalt projektile.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

3 Kooskõlastuste ja arvamuste kokkuvõte

Täpsustatakse planeeringu edasise koostamise käigus.

Jrk. nr

Kooskõlastaja/ arvamuse esitaja

Kuupäev ja number

Märkused

1

2

3

4

Kooskõlastuste ja arvamuste originaaldokumendid asuvad planeeringu teises köites Planeeringu lisad.

4 Joonised (esitatud eraldi failidena)

1. Situatsiooniskeem, M 1:10 000

2. Kontaktvööndi seosed, M 1:3000

3. Olemasolev olukord, M 1:750

4. Planeeringu põhijoonis, M 1:500

Suure-Jaani linnas Tallinna tn 24 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 24104DP3

AB Artes Terræ 13 / 13

5 Lisad

5.1 Lisa 1 3D vaated planeeringualale

Skeem 2. Vaade planeeringualale põhjast. Valged hooned olemasolevad hoonemahud, sinised hooned ehitusõigusega lubatud hoonemahud, punasega hoonestusala.

Skeem 3. Vaade planeeringualale lõunast. Valged hooned olemasolevad hoonemahud, sinised hooned ehitusõigusega lubatud hoonemahud, punasega hoonestusala.