Riigitee 21112 Käesla–Karala–Loona km 2,605 asuva Londi silla (nr 1057) rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 21112

Käesla–Karala –Loona km 2,605

asuva Londi silla (nr 1057)

rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 21112 Käesla–Karala –Loona km 2,605 asuva Londi silla (nr 1057)

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste

ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

2. Veekogu peab pärast uue silla ehitustöid jääma võimalikult looduslikuks. See tähendab, et

veekogus tuleb tagada võimalikult looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu

aeglustada ega kiirendada, silla ehitamise järgselt peab see läbi laskma veekogule omased

vooluhulgad.

3. Rajatav uus sild ei tohi tekitada paisutust ega vee-elustikule rändetõket. Rajatis ei tohi

muuta jõe põhja kõrgust. Vee-elustikule on parim looduslik põhi. Kui seda ei ole võimalik

tagada, siis tuleb silla ehitamisel lisada selle põhjaelustikule sobilikku substraati.

4. Kuna toimub tee koosseisu kuuluva silla ehitamine avalikult kasutataval veekogul on

vajalik taotleda veeseaduse (VeeS) § 196 lg 2 p 4 alusel vette ehitamiseks

Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Kui ehitamine toimub

viisil, mil veekogus ei toimu ehitus- ega muid tegevusi ning ajutiselt ega alaliselt

veekogusse materjale ei paigutata, ei ole vaja ehitamiseks veekeskkonnariskiga tegevuse

registreeringut taotleda.

5. Puu- ja põõsarinde raieks Pühajõe veekaitsevööndis on vajalik Keskkonnaameti nõusolek

EELNÕU

2

(VeeS § 119 p 2).

6. Tulenevalt maaparandusseadus § 50 lg 1 tuleb ehitusprojekt esitada Põllumajandus- ja

Toiduametile kooskõlastamiseks.

7. Arvestada järgmiste Põllumajandus- ja Toiduameti tingimustega: Võimaluse korral palume

näha ette sisse- ja väljavoolu puhastamine võsast ja puistust, sissevoolu- ja

väljavoolunõlvade tasandamine ning vajadusel kindlustamine. Ülevaatuse käigus

tuvastasime kaabliadra jälje silla väljavooluäärses tee servas. Kas on mindud kaabliga 1 m

jõe põhja alt, seda tuleks uurimistöödega tuvastada, et vältida võimaliku kaabli lõhkumist.

8. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning

teeehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest kaugemale kui 50 m.

Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb

tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud

reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.

9. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi

läheduses paiknevatel 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011 Riigimaantee nr.

21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) silla projekti

keskkonnamõjude eelhinnang 21 elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada

keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset.

10. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

11. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

12. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivatele

õigusaktidele. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr

21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada ning Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjas

olevate nõuetega.

13. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või

vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole

võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud

laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole

võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba

omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

14. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.

Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning

mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

15. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

EELNÕU

3

1. Andmed tee kohta Kõrvalmaantee nr 21112 Käesla–Karala–Loona km

2,605 asuv Londi sild 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Tinter-Projekt OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10149499

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Turu 34, Tartu 51004

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 7 475 333

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigimaanteel nr. 21112 Käesla-Karala-

Loona km 2,605 asuva Londi silla projekt

2.7 Tee ehitusprojekti number 65-23-TP

(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine riigitee 21112 Käesla–Karala–Loona km 2,605 asuva Londi silla (nr

1057) rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 12.05.2025 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 21112 Käesla–

Karala–Loona km 2,605 asuva Londi silla (nr 1057) rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku

(edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 21112 Käesla–Karala–Loona km 2,605 asuva Londi

sild (nr 1057) paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 37301:004:0286) Saare

maakonnas Saaremaa vallas Käesla külas.

Transpordiameti 08.12.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/887 on antud projekteerimistingimused

riigitee 21112 Käesla–Karala–Loona km 2,605 asuva Londi silla (nr 1057) ehitusprojekti

koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt Tinter-Projekt OÜ tööle nr 65-23-TP

„Riigimaanteel nr. 21112 Käesla-Karala-Loona km 2,605 asuva Londi silla projekt“. Projekti

asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2026 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/5rRclFQ9TZG1eu9

Projekti eesmärk on kõrvalmaantee nr 21112 Käesla–Karala–Loona km 2,605 asuva

amortiseerunud Londi silla lammutamine ning uue silla ehitamine, et tõsta liiklusohutuse taset,

sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga ehitatakse uus

sild.

2

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 21112 Käesla–Karala–Loona km 2,605 asuva Londi silla

(nr 1057) rekonstrueerimise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja

kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju

hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017

määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse

võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust,

sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet,

Saaremaa Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõige 2 , majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8

ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet:

3

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 21112 Käesla–Karala–Loona km 2,605 asuva Londi silla (nr

1057) rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata riigimaanteel nr. 21112 Käesla-Karala-Loona km 2,605 asuva Londi silla

projektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase

korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne

olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega

antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega

ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja

varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse lääne osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Londi silla rekonstrueerimise tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

projekteerimise üksus

Töö nr: 24004956| 29.05.2024

Riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona

km 2,605 asuva Londi (1057) silla

projekti

Keskkonnamõjude eelhinnang

Tallinn–Tartu 2024

Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)

Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist

Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ........................................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................. 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ................................................................................ 12

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ................................................................................................................................ 12

4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ................................................................................................. 13

4.3. Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................................... 14

4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ....................................................................................................... 15

4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ............................................................................. 18

4.6. Jäätmekäitlus ........................................................................................................................... 19

4.7. Avariiolukorrad ........................................................................................................................ 19

5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED ............................................................................................ 20

Lisa 1. II kaitsekategooria kaitsealuse liigi paiknemine (looduskaitseseadus § 53 lg 1 alusel vaid asutusesiseseks kasutamiseks)

Riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang

3

1. Sissejuhatus Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) silla projekti koosseisu. Londi sild asub Käesla külas Saaremaa vallas Saare maakonnas (vt joonis 1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.

Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projekti seletuskirjast ja joonistest seisuga mai 2024.

Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2024

Riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang

4

2. Taust ja seadusandlikud aspektid KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 21 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 22 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 18) vee erikasutus* Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023010

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004

* Vee erikasutamise vajaklikkust otsustab Keskkonnaamet

Riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang

5

Vastavalt määrusele nr 224: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; § 15. Muud tegevusvaldkonnad Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude tegevuste korral: 8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Kavandatavad tööd kuuluvad KeHJS § 6 lõike 2 p 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) ja määruse nr 224 § 13 nimetatud tegevuste hulka (teelõigu rajamine uue silla ehitamisel). Lähtuvalt eeltoodust peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2, st KMH vajadus sõltub eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 61. Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

Riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang

6

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 31) nõuetest.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011

Riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang

7

3. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Vastavalt projekti seletuskirjale on kavandatava tegevuse eesmärgiks riigimaanteel nr. 21112 Käesla-Karala-Loona km 2,605 asuva Londi silla ehitamine, st Saaremaal, Käesla külas asuv vana amortiseerunud Londi sild ehitatakse ümber tänapäevastele liikluskoormustele ja gabariitidele vastavaks sillaks.

Silla asendiplaan on esitatud joonisel 3.1, külgvaade joonisel 3.2.

Londi sild üle Püha jõe on 1-avaline plaatsild, pikkusega 4,6 m. Vuukidevaheline kaugus 4,6 m, ava arvutuslik pikkus 4,0 m. Sild on ehitatud 1954. aastal ja silda ei ole vahepeal remonditud. Silda laiendatud ei ole. Antud tee laiusgabariit ei vasta nõuetele ning sild ei vasta ka tänapäevastele liikluskoormustele, millest lähtuvalt tuleks olemasolev Londi sild lammutada ning ümber ehitada tänapäevastele liikluskoormustele ning sõidutee gabariitidele vastavaks sillaks, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ning parandada silla kandevõimet.

Olemasolevad raudbetoonist monteeritavad elemendid ja sillapiirded demonteeritakse ja utiliseeritakse. Olemasoleva silla raudbetoonist kaldakindlustused säilitatakse uue silla aluste kallasradade 1,5 m mõlemal kaldal toestamiseks. Lammutuse piir on absoluutkõrguseni 9.90. Olemasolev armatuur lõigatakse ning tugiseinte pealmine pind remonditakse komplektse lahendusega. Jõesängis kaevetöid ei teostata. Jõe nõlvad kindlustatakse munakividega betoonil.

Silla tekiplaadiks on raudbetoonist plaat paksusega 400-500 mm, mis on monoliitselt ühendatud silla kaldasammasteks olevate raudbetoonist seintega paksusega 450 mm. Sillal paikneb sõidutee laiusgabariidiga 8,0 m ja silla kogulaius on risti sõidutee teljega 9,2 m ning piki silla telge 7,9 m. Sild paikneb Pühajõega 90 kraadise nurga all.

Antud juhul on tegemist monoliitsest raudbetoonist raamsillaga, üldpikkusega 7,9 m. Raamsilla ava on risti silla teljega 7,0 m pikkune. Tekiplaadi paksus on 400-500 mm. Tekiplaadi servades paiknevad ka 0,6 m laiused servaprussid. Raamsilla kaldasammasteks on raudbetoonist seinad paksusega 450 mm, mis on monoliitselt ühendatud tekiplaadiga ning rajatud rostvärgile mõõtmetega 0,8x0,5 m. Rostvärk toetub raudbetoonist vaiadele D=600 mm, mis toetuvad lubjakivile. Raamsilla kaldasambad jätkuvad külgtiibadega paksusega samuti 450 mm ja pikkusega 4,1 m, mis on samuti monoliitselt ühendatud rostvärgiga mõõtmetega 0,8x0,5 m ja toetuvad raudbetoonist vaiadele. Külgtiivad paiknevad võrreldes kaldasammaste seintega 120 kraadise nurga alla. Raamsild on ette nähtud teha ilma tugiosadeta ja deformatsioonivuukideta. Silla otstes on asfaltkattes elastse täitega vuuk 30 mm. Silla kaldasammaste seinad ja servaprussid impregneeritakse silaksaani baasil hüdrofobiseeriva materjaliga.

Plaanilahendus

Projekteeritud sõidutee üldine plaani geomeetria jälgib olemasoleva tee plaanilahendust, lõigul puuduvad plaanikõverikud. Et säilitada maksimaalselt olemasolevat teekoridori ja võimalikult optimaalselt viia tee telg kokku olemasolevaga, on remonditava plaaniliselt sirge teelõigu pikkus 160 m. Enne ja peale silda on kattega sõidutee laius 25,0 m ulatuses 8,0 m, nagu on silla laiusgabariit. Edasi on 1:50 viidud katte laius kokku olemasoleva kattega, mis on ca 7,0 m lai. Kokkuviimise pikkus on 35 m. Silla vahetusläheduses paiknevad mõlemal pool silda krundi juurdepääsuteed, mis viiakse kokku teemaa ulatuses olemasoleva kruusakattega.

Riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang

8

Vertikaalgeomeetria

Olemasolev sõidutee pikikalle on silla piirkonnas 0,11-0,42%. Remonditava teelõigu projekteeritud telg on võrreldes olemasolevaga tõstetud ca 0,5 m ja sild asub kumeral püstkõveral raadiusega R=3300 m. Samuti on mõlemal pool silda projekteeritud pikiprofiil viidud kokku olemasolevaga nõgusate püstkõveratega raadiusega R=2300 m. Sõiduteele on projekteeritud kahepoolne põikkalle 2,5%. Tugipeenardele on projekteeritud põikkalle 4,0%.

Mulle

Põhitee pikiprofiil on kavandatud selliselt, et uue konstruktsiooni rajamiseks peaks olemasolevat mullet minimaalselt välja kaevama. Uue arvutusliku konstruktsiooni põhi peaks maksimaalselt ühtima olemasoleva katte kihi põhjaga. Olukordades, kus teed ei ole võimalik selliselt tõsta, tuleb rajada uus mulde kiht või profileerida olemasolev mulle.

Mulde aluskihi profiili parandamine (sõltuvalt projekteeritud pikiprofiilist) toimub liigse ülakihi eemaldamisega või olemasoleva profiili lohukohtadesse liiva lisamisega.

Mulde laienduse rajamisel tuleb vana mulle lahti kaevata astmelisena. Astmete laiused on tulenevalt mulde kõrgusest ja nõlva kaldest 1,0 m. Projekteeritavate uute katendikihtide osas, k.a liivast täitekiht, astme kõrgused kujundatakse vastavalt konstruktsioonikihi paksustele. Olemasolev muldkeha materjali väljakaevamisel saadavat olemasolevat sobilikku materjali kasutatakse maksimaalselt laienduste katendikonstruktsiooni all täiteks, et tagada mulde laienduse alumiste kihtide materjali sarnased omadused olemasoleva mulde materjaliga.

Väljakaevatud süvendi põhi tuleb kõrgema, kui 1,5 m mulde korral enne mulde aluskihtide paigaldamist tihendada (min kt=0,95). Mulde aktiivtsoonis h>1,5 m teekatte pinnast tihendatakse liivpinnasest materjaliga (min kt=0,98).

Laiendamiseks kasutatav pinnas on samasugune, kui vana mulde pinnas. Pinnaste erinevuse korral on juurdelisatav paremate omadustega.

Võimalusel kasutatakse alumises täitekihis kohalikku pinnast, et tagada mulde laienduse alumiste kihtide materjali sarnased omadused olemasoleva mulde materjaliga.

Kohalikust pinnasest muldkeha ehitamisel on lubatud kasutada mitte külmakekerkelisi materjale nagu kruus, kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv jne.

Nõlvade kujundamisel ja planeerimisel välja kaevatavat pinnast on käsitletud kui ehituseks sobimatut pinnast, mis veetakse ära.

Muldkeha nõlvad profileeritakse projektse kaldega ja viiakse sujuvalt kokku olemasoleva olukorraga. Erineva nõlvakaldega lõigud on võimalikult terviklikud.

Veeviimarid

Sademevesi juhitakse sillalt ära sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele pikikaldega ja kahepoolse põikkaldega, tilk ja joatorud sillal puuduvad. Sillal on kahepoolne põikkalle 2,5%. Sillale rajatakse ka 4,0 m pikkused pealesõiduplaadid paksusega 0,3 m. Pealesõiduplaat toetub ühest otsast kaldasambaga monoliitselt rajatud „hambale“ laiusega 0,3 m. Enne silda vasakus tee servas paiknev kraav viiakse kokku uue mulde laiuse ja kõrgustega, ning juhtida vesi jõkke ja teha vajalikud kindlustustööd jõe nõlval. Projekteeritud sõidutee mulde nõlvus on 1:1,5-le. Sillakoonuste juures on maantee mulde nõlvus samuti 1:1,5-le.

Riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang

9

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.

Iga ehitustegevusega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga, mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.

Riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang

10

Joonis 3.1 Asendiplaan. Allikas: Riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) sild. Tinter-Projekt OÜ. Joonis 4.1, töö nt 65-23-TP, 13.05.24

Riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang

11

Joonis 3.2 Lõige/Vaade A-A. Allikas: Riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) sild. Tinter-Projekt OÜ. Joonis 6.1, töö nr 65-23-TP, 13.05.24

Riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang

12

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) silla projekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva liikluse kogumõju. Projekti realiseerumisel pareneb käsitletaval lõigul sõidumugavus ja liiklusohutuse tase, millel on keskkonnale (läbi õnnetuste ohu vähenemise) ka positiivne mõju.

Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki Keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele

Projektiala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas. Saare maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud 27.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/944. Saare maakonnaplaneeringu seletuskirjas on antud üldised tingimused maanteevõrgu arendamisele (nt peamine eesmärk riigiteede osas on sõidumugavuse parandamine), millega projekt on kooskõlas.

Maakonnaplaneeringu alusel ei jää kavandatav tegevus rohelise võrgustiku alale ega ka väärtuslikule maastikule.

Saaremaa valla territooriumil kehtivad kuni Saaremaa valla üldplaneeringu kehtestamiseni ühinenud omavalitsuste üldplaneeringud. Haldusreformi eelselt asus projektiala Kärla vallas, mille üldplaneering kehtestati 21.03.2006 Kärla vallavolikogu määrusega nr 85. Kärla valla üldplaneeringu seletuskirjas on samuti andud üldised tingimused teedevõrgu arendamiseks, millega projekt on kooskõlas.

Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus määratud üldiste eesmärkide ja suunistega kooskõlas.

Londi sillaga ehitamisel tõuseb tee pind ning teemaa-ala laieneb võrreldes olemasolevaga, mistõttu on vajalik teostada mõningane maa-eraldus. Aga need eraldused toimuvad olemasoleva tee kõrval ja pole suure mahuga. Silla vahetus läheduses paiknevad mõlemal pool silda krundi juurdepääsuteed, mis viiakse kokku teemaa ulatuses olemasoleva kruusakattega. Seega oluline ebasoodne mõju maakasutusele puudub.

4 Saare maakonnaplaneering 2030+ 5 Kärla valla üldplaneering

Riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang

13

Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024

4.2. Mõju looduskaitseobjektidele

Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmetel alusel ei jää kavandatava tegevuse alale looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte.

Kavandatavast tegevusest ca 30 m kaugusele jääb II kaitsekategooria liigi – tuhkpihlakas (Sorbus rupicola; KLO9339797) leiukoht. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Seetõttu on nimetatud II kaitsealuse liigi täpne leiuala esitatud eraldi failis (lisa 1) ning seda võib kasutada ainult asustuste siseselt.

Arvestades asjaolu, et projektiga plaanitavad ehitustööd on lokaalse mõjuga ja mõjuala piirdub kavandatavate ehitustööde asukohaga, siis ei ole põhjust eeldada II kaitsekategooria liigile olulist ebasoodsat mõju.

Lisaks jääb kavandatava tegevuse asukohast ca 300 m kaugusele III kaitsekategooria liigi lodukannike (Viola uliginosa; KLO9347978) leiukoht. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada ka III kaitsekategooria liigile olulist ebasoodsat mõju.

Riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang

14

Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine kaitsealuse liigi suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024

4.3. Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste registri6 andmetel ei jää kavandatava tegevuse lähedusse kultuurimälestisi. Lähimad kultuurimälestised – kabeliase (reg nr 12408) ja kivikalme (reg nr 12406) jäävad kavandatavast tegevusest ca 3 km kaugusele ehk projekti mõjualast välja.

Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt jääb kavandatavast tegevusest ca 15 m kaugusele üks pärandkultuuriobjekt – Londi puitsild (reg nr 373:KIS:003), mille esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50%. Kavandatavast tegevusest ca 300-800 m kaugusele jäävad järgmised pärandkultuuriobjektid: Kogula lennuvälja ümbersõidutee (reg nr 373:MNT:001), Oru asundustalu (reg nr 373:AST:006), Oru vesiveski (reg nr 373:VEV:003) ja Kogula lennuvälja kütusehoidla (reg nr 373:PNL:010) (vt joonis 4.3).

6 https://register.muinas.ee/

Riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang

15

Arvestades, et kavandatava tegevusega ei nähta ette töid veekogus ning kavandatav tegevus toimub olemasoleval sillal ja maanteel, ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju kultuurimälestistele ega pärandkultuuriobjektidele.

Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine lähimate pärandkultuuriobjektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024

4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele

Londi sild ületab Pühajõge (VEE1166000). Tegemist on avalikult kasutatava veekoguga. Veekogule kehtivad järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ning piiranguvöönd 100 m. Ehituskeeld ei laiene looduskaitseseaduse § 38 lg 5 kohaselt üldplaneeringuga kavandatud sillale (p 9) ja avalikult kasutatavale teele (p 10). Antud juhul on tegemist olemasoleva tee ja sillaga (mis kajastub ka üldplaneeringus), seega konflikti ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki.

Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud oma kirjaga nr 6-2/23/22598 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles annab muuhulgas ka järgmised täiendavad tingimused:

Riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang

16

▪ Veekogu peab pärast uue silla ehitustöid jääma võimalikult looduslikuks. See tähendab, et veekogus tuleb tagada võimalikult looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada, silla ehitamise järgselt peab see läbi laskma veekogule omased vooluhulgad.

▪ Rajatav uus sild ei tohi tekitada paisutust ega vee-elustikule rändetõket. Rajatis ei tohi muuta jõe põhja kõrgust. Vee-elustikule on parim looduslik põhi. Kui seda ei ole võimalik tagada, siis tuleb silla ehitamisel kavandada jõe põhja vee-elustikule sobiliku substraadi lisamine.

▪ Koostatavas projektis tuleb selgelt välja tuua, kas võrreldes olemasoleva sillaga muutub uue silla rajamisel veekogu ristlõike pindala. Lisaks tuleb koostatavas projektis välja tuua kui veekogusse paigaldatakse alaliselt või ajutiselt allapoole veepiiri tahkeid aineid ja kui veekogu süvendatakse ning lisada materjalide mahud ja liigid kuupmeetrites. Veekogusse tahke aine paigutamise mahuna tuleb arvestada seda osa materjalist, mis paigutatakse allapoole tavapärast veepiiri veekogusse.

▪ Uus sild rajatakse vana silla asemele üle Pühajõgi (VEE1166000), mis on avalikult kasutatav veekogu. Kuna toimub tee koosseisu kuuluva silla ehitamine avalikult kasutataval veekogul on vajalik taotleda veeseaduse (VeeS) § 196 lg 2 p 4 alusel vette ehitamiseks Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Kui ehitamine toimub viisil, mil veekogus ei toimu ehitus- ega muid tegevusi ning ajutiselt ega alaliselt veekogusse materjale ei paigutata, ei ole vaja ehitamiseks veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut taotleda.

▪ Veeluba on kohustuslik, kui silla ehitamiseks on vajalik muuta veekogu kaldajoont (VeeS § 187 p 17).

▪ Silla kavandamisel tuleb arvestada, et kallasrada veekogu ääres on elustiku (väikeulukid jt) jaoks alati vajalik. Kallasrada peab saama kasutada nö kuival maal ja seda ka kõrgveeseisu ajal. Võimalikud lahendusvariandid on toodud käsiraamatus „Loomad ja liiklus Eestis“, mis on leitav ka Transpordiameti kodulehelt.

Käesoleva projektiga kavandatakse raamsilla ehitamist, mis on ette nähtud teha ilma tugiosadeta ja deformatsioonivuukideta. Silla ehitusel ei muudeta kaldajoont ega jõe ristlõiget. Silla ehitusel ei teostata jõesängis kaevetöid ning ei muudeta jõe põhja kõrgust. Veekogu kallasrajad kindlustatakse munakivikindlustusega, vette võib lisanduda allapoole keskmist veetaset maksimaalselt kuni 5 m3

munakivikindlustust. Projektiga nähakse ette silla alused kuivad kallasrajad väikeulukitele (kõrgusgabariit >1,5m).

Lähtuvalt eeltoodust, on projektis Keskkonnaameti tingimustega arvestatud. Keskkonnaameti tingimustega tuleb arvestada ka ehitusetapis, tööde läbi viimisel (ehitusaegsed meetmed lisatud ka ptk 5).

Käesoleva projekti elluviimisel on vajalik teostada puu- ja põõsarinde raie. Raadamist nähakse ette ka Pühajõe veekaitsevööndis. Puu- ja põõsarinde raieks on veekaitsevööndis vajalik Keskkonnaameti nõusolek (VeeS § 119 p 2). Maaparandussüsteemide registri7 kohaselt asub kavandatav tegevus maaparandussüsteemi eesvoolul Mätasselja (maaparandussüsteemi kood 7020886800010, ehitise kood 006). Mõnevõrra kaugemale jääb maaparandusehitise reguleeriv võrk Kasela II (maaparandussüsteemi kood 7020886800010, ehitise kood 005).

7 Maaparandussüsteemide register

Riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang

17

Põllumajandus- ja Toiduamet on käesoleva projekti raames andnud oma kirjaga nr 6.2-1/9554-1 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles annab järgmised tingimused: ▪ Võimaluse korral palume näha ette sisse- ja väljavoolu puhastamine võsast ja puistust,

sissevoolu- ja väljavoolunõlvade tasandamine ning vajadusel kindlustamine. ▪ Ülevaatuse käigus tuvastasime kaabliadra jälje silla väljavooluäärses tee servas. Kas on mindud

kaabliga 1 m jõe põhja alt, seda tuleks uurimistöödega tuvastada, et vältida võimaliku kaabli lõhkumist.

Tulenevalt maaparandusseadus § 50 lg 1 tuleb ehitusprojekt esitada Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks. Sademevesi juhitakse sillalt ära sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele pikikaldega ja kahepoolse põikkaldega, tilk ja joatorud sillal puuduvad. Sillal on kahepoolne põikkalle 2,5%. Enne silda vasakus tee servas paiknev kraav viiakse kokku uue mulde laiuse ja kõrgustega, ning juhtida vesi jõkke ja teha vajalikud kindlustustööd jõe nõlval.

Teelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas8. Käesoleva teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli teeregistri 2023. aasta andmetel 489 autot/ööpäevas (sõidu- ja pakiautod 96%, veoautod ja autobussid 0%, autorongid 4%). Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on oluliselt väiksem kui eelmainitud soovituslik piirmäär, pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust käesolevalt teelt ära juhitava sademevee tulemusena.

Keskkonnaportaali9 andmete alusel ei jää kavandatava tegevuse lähedusse puurkaevusid. Lähim puurkaev PRK0050743 jääb kavandatavast tegevusest ca 140 m kaugusele (vt joonis 4.4). Puurkaevule on kehtestatud hooldusala 10 m. Kavandatav tegevus puurkaevu hooldusalale ei ulatu. Silla ehituse ja maantee rekonstrueerimisega ei kavandata tegevusi, mis võiksid põhjustada põhjaveele olulist ebasoodsat mõju.

Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka üldistele veekaitsemeetmetele. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogust kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogule ja puurkaevule lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.

Ülal kirjeldatud leevendavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pinna- või põhjaveele.

8 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas 9 https://keskkonnaportaal.ee/

Riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang

18

Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine maaparandussüsteemide ja veekaitseliste kitsenduste suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024

4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus

Sillale lähim registreeritud elu- või ühiskondlikud hoone (ETAK ID 6478232) asub kavandatavast tegevusest ca 150 m kaugusel. Kuna antud maanteel ei ole tegemist suurte liiklussagedustega (alla 500 auto/ööpäevas) ning tundlikud objektid asuvad projektialast enam kui 150 m kaugusel, ei ole tee/silla kasutusetapis põhjust eeldada ülenormatiivse müra, vibratsiooni ja õhusaaste esinemist tundlike objektide juures.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II

Riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang

19

mürakategooria tööstusmüra normtaset.10 Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb samuti vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

4.6. Jäätmekäitlus

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“11 tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjas12 olevate nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

4.7. Avariiolukorrad

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

10 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002

11 https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023012

12 https://www.riigiteataja.ee/akt/410092022027

Riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang

20

5. Järeldused, keskkonnameetmed Käesolevas aruandes on esitatud riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) projekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja määruses nr 3113 esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole KMH vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ▪ Veekogu peab pärast uue silla ehitustöid jääma võimalikult looduslikuks. See tähendab, et

veekogus tuleb tagada võimalikult looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada, silla ehitamise järgselt peab see läbi laskma veekogule omased vooluhulgad.

▪ Rajatav uus sild ei tohi tekitada paisutust ega vee-elustikule rändetõket. Rajatis ei tohi muuta jõe põhja kõrgust. Vee-elustikule on parim looduslik põhi. Kui seda ei ole võimalik tagada, siis tuleb silla ehitamisel lisada selle põhjaelustikule sobilikku substraati.

▪ Kuna toimub tee koosseisu kuuluva silla ehitamine avalikult kasutataval veekogul on vajalik taotleda veeseaduse (VeeS) § 196 lg 2 p 4 alusel vette ehitamiseks Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Kui ehitamine toimub viisil, mil veekogus ei toimu ehitus- ega muid tegevusi ning ajutiselt ega alaliselt veekogusse materjale ei paigutata, ei ole vaja ehitamiseks veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut taotleda.

▪ Puu- ja põõsarinde raieks Pühajõe veekaitsevööndis on vajalik Keskkonnaameti nõusolek (VeeS § 119 p 2).

▪ Tulenevalt maaparandusseadus § 50 lg 1 tuleb ehitusprojekt esitada Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks.

▪ Arvestada järgmiste Põllumajandus- ja Toiduameti tingimustega:  Võimaluse korral palume näha ette sisse- ja väljavoolu puhastamine võsast ja puistust,

sissevoolu- ja väljavoolunõlvade tasandamine ning vajadusel kindlustamine.  Ülevaatuse käigus tuvastasime kaabliadra jälje silla väljavooluäärses tee servas. Kas on

mindud kaabliga 1 m jõe põhja alt, seda tuleks uurimistöödega tuvastada, et vältida võimaliku kaabli lõhkumist.

▪ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.

▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011

Riigimaantee nr. 21112 Käesla– Karala-Loona km 2,605 asuva Londi (1057) silla projekti keskkonnamõjude eelhinnang

21

elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset.

▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

▪ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada ning Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Keskkonnaamet

Maa- ja Ruumiamet

Saaremaa Vallavalitsus

Meie 12.05.2025 nr 8-1/23-100/7769-1

Riigitee 21112 Käesla–Karala–Loona km

2,605 asuva Londi silla (nr 1057)

rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse

kaasamine ja KMH algatamata jätmise

kohta seisukoha küsimine

Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 21112 Käesla–Karala–Loona km

2,605 asuva Londi silla (nr 1057) rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal

vastavalt projektile „Riigimaanteel nr. 21112 Käesla-Karala-Loona km 2,605 asuva Londi silla

projekt“ (töö nr 65-23-TP).

Projekti eesmärk on kõrvalmaantee nr 21112 Käesla–Karala–Loona km 2,605 asuva

amortiseerunud Londi silla lammutamine ning uue silla ehitamine, et tõsta liiklusohutuse taset,

sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/5rRclFQ9TZG1eu9

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §

11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning

seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht

esitada hiljemalt 23.05.2025 e-posti aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Jörgen Vanamõisa poole (tel +372 58 1010 26, e-post

[email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jörgen Vanamõisa

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

2 (2)

Lisad: 1. Londi silla rekonstrueerimise ehitusloa eelnõu

2. Londi silla rekonstrueerimise ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korralduse

eelnõu

3. Londi silla rekonstrueerimise KMH eelhinnang