MTÜ Võrtsjärve Ühendus strateegia muudatuste heakskiitmine

MTÜ VÕRTSJÄRVE ÜHENDUS

KOHALIKU ARENGU STRATEEGIA

2023–2027

2023

2

KOHALIKU TEGEVUSRÜHMA KONTAKTANDMED

MTÜ VÕRTSJÄRVE ÜHENDUS

Vaksali 2, Viljandi linn, 71020 Viljandimaa

Telefon: +372 5667 9371

E-post: [email protected]

www.vortsjarveyhendus.ee/

Strateegia kinnitatud MTÜ Võrtsjärve Ühendus üldkoosolekul 30.03.2023

Muudetud üldkoosoleku otsusega 28.09.2023

Muudetud üldkoosoleku otsusega 29.08.2024

Muudetud üldkoosoleku otsusega 11.04.2025

3

Sisukord

Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5

1. TEGEVUSRÜHMA PIIRKONNA ÜLEVAADE JA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ........ 9

1.1. Ülevaade kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnast ja piirkondlikust eripärast ............... 9

1.2. Tegevusrühma liikmeskond, juhtimine ja töökorraldus ..................................................... 12

1.3. Tegevuspiirkonna iseloomustus valdkonniti ...................................................................... 13

1.3.1. Rahvastiku, asustuse ning sotsiaalvaldkonna ülevaade ............................................... 13

1.3.2. Tööhõive ja ettevõtlus ................................................................................................. 20

1.3.3. Taristu .......................................................................................................................... 24

1.3.4. Kultuur ja kogukondlik aktiivsus ................................................................................ 24

1.3.5. Haridus ja noored......................................................................................................... 25

1.3.6. Tegevuspiirkonna loodus ja ressursid .......................................................................... 26

1.3.7. Innovaatilised elemendid kohalikus kontekstis ........................................................... 27

2. TEGEVUSPIIRKONNA ARENGUVAJADUSTE JA -POTENTSIAALI ANALÜÜS ......... 29

2.1. Tegevuspiirkonna arenguvajadus ....................................................................................... 29

2.2. Tegevuspiirkonna arengupotentsiaal .................................................................................. 32

3. 2014–2025 KOHALIKU ARENGU STRATEEGIA ANALÜÜS ........................................... 35

3.1. Strateegia eesmärkide täitmine........................................................................................... 37

4. STRATEEGIA 2023–2027 ....................................................................................................... 45

4.1. Kohaliku arengu strateegia 2023–2027 visioon ................................................................. 45

4.2. Kohaliku arengu strateegia strateegilised eesmärgid, mõõdikud ja meetmed ................... 45

4.2.1. Meede 1: Ettevõtluse arendamine................................................................................ 49

4.2.2. Meede 2: Kogukondade edendamine .......................................................................... 53

4.2.3. Meede 3: Koostöö ........................................................................................................ 58

4.3. Euroopa Sotsiaalfond+ rakendamine ................................................................................. 62

4.3.1. Meede 4: Sotsiaalse heaolu edendamine ..................................................................... 63

4.4. Strateegia integreeritud ja uuenduslik lähenemine............................................................. 68

5. 2023–2027 KOHALIKU ARENGU STRATEEGIA KOOSTAMISE PROTSESS ................ 70

6. 2023–2027 KOHALIKU ARENGU STRATEEGIA SIDUSUS TEISTE

ARENGUDOKUMENTIDEGA................................................................................................... 73

6.1. Sidusus Euroopa Liidu arengudokumentidega ................................................................... 73

4

6.2. Sidusus riiklike arengudokumentidega .............................................................................. 74

6.3. Sidusus regionaalsete ja kohalike arengudokumentidega .................................................. 78

7. 2023–2027 KOHALIKU ARENGU STRATEEGIA JUHTIMINE JA SEIRE ....................... 83

7.1. Taotluste hindamine ........................................................................................................... 83

7.1.1. Hindamisprotsess ......................................................................................................... 83

7.1.2. Hindamise korraldus .................................................................................................... 85

7.1.3. Hindamiskriteeriumid .................................................................................................. 86

7.2. Seire ja strateegia uuendamise kord ................................................................................... 90

7.3. Võrgustumine ja koostöö ................................................................................................... 91

7.4 Kohaliku tegevusrühma jätkusuutlikkus ............................................................................. 93

8. STRATEEGIA RAHASTAMISKAVA ................................................................................... 95

9. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................... 97

10. LISAD ..................................................................................................................................... 99

5

Sissejuhatus

MTÜ Võrtsjärve Ühendus on asutatud 19. aprillil 2006. aastal ning registrisse kantud sama aasta

23. mail. MTÜ asutajateks on kaheksa omavalitsust: Kõo, Saarepeedi, Viiratsi, Kolga-Jaani,

Tarvastu vallad ja Võhma linn Viljandimaalt ning Rannu ja Rõngu vallad Tartumaalt. Praegune

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkond hõlmab pärast 2017. aasta haldusreformi muudatusi kolme

omavalitsuse territooriumeid: Põhja-Sakala vallast Võhma linn ja Kõo piirkond, Viljandi vallast

Kolga-Jaani piirkond ning Elva vallast Rannu ja Rõngu piirkonnad. Võrtsjärve Ühenduse

tegevuspiirkond asub Kesk-Eestis Võrtsjärve, mis on ühtlasi loonud piirkonnale olulise identiteedi

sümboli, ida- ja põhjakaldal. Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas elab 01.01.2022 seisuga

7779 inimest (Statistikaamet, 2022).

LEADER on Euroopa Liidu algatusprogramm, mille üldeesmärgiks on maapiirkondades

atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade

terviklik arendamine LEADERi põhimõtte alusel. LEADER-lähenemise põhimõtted (Euroopa

Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, 2006) on järgmised:

1. Piirkonnapõhine lähenemine – poliitika rakendamisel võetakse aluseks kohalik tasand, mis

võimaldab piirkonna potentsiaali äratundmist ja peamiste kitsaskohtade kindlakstegemist.

2. Altpoolt tulev algatus – kohalikud osalejad otsustavad strateegia väljatöötamise ja seavad

kohaliku piirkonna prioriteedid.

3. Avaliku ja erasektori partnerlus – kohalikud tegevusrühmad liidavad avaliku ja erasektori

ning määratlevad ja rakendavad kohalikku arengustrateegiat.

4. Uuendusmeelsuse soosimine – kohalikke tegevusrühmi julgustatakse toetama tegevusi,

mis otsiksid uuenduslikke lähenemisi maapiirkondade arendamisel ja probleemide

lahendamisel.

5. Integreeritud ja mitut valdkonda hõlmav lähenemine – soositakse strateegiaid, mis toetavad

kohalikku arengut terviklikult ning seovad erinevad sektorid omavahel.

6. Võrgustikutöö soosimine – eesmärk on vahetada saavutusi, kogemusi ja oskusteavet

probleemide lahendamisel nii kohalike tegevusrühmade vahel, riigi sees, riikide vahel kui

ka üleeuroopalisel tasandil.

7. Koostöö edendamine – ühistegevusprojektide korraldamine koos teises piirkonnas,

liikmesriigis või isegi kolmandas riigis asuva LEADERi rühmaga või sarnast lähenemist

rakendava rühmaga.

Käesoleva kohaliku arengu strateegia raames tuleb lisaks LEADER-lähenemise põhimõtetele

hoida fookust LEADERi spetsiifilistel eesmärkidel (tabel 1).

6

Tabel 1. LEADERi spetsiifilised eesmärgid.

LEADER-lähenemisel põhinev projektitoetuste jagamine on seni toimunud valdavalt vaid

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja Kalandusfondi toel. Käesolev strateegia on

uuenduslik, sest tegevusrühmadele on avanenud vahendid ka Euroopa Sotsiaalfond+. CLLD

(Community Led Local Development) ehk kogukonna juhitud kohalik areng on seda võimaldav

LEADER-meetodi uuendus. Erinevate fondide rakendamine maapiirkondades loob paremad

võimalused tagada arendustegevuse sidusus ja aitab vältida varasemalt piiratud tingimustest

tulenenud kitsaskohti, kus teatud valdkonnad ning kohalikud vajadused (näiteks sotsiaalteenused,

haridusvaldkond, lairibainternet, alternatiivenergeetika, sidususe loomine linnadega jt) jäid

tähelepanu ja rahastuseta. Mitmekülgsema rahastamismehhanismi abil saavad LEADERi

tegevusrühmad kohalike arengustrateegiate kaudu senisest komplekssemalt läheneda

maapiirkonna arengu väljakutsetele.

Strateegiaperioodil 2023–2027 on LEADERi tegevusrühmadel esmakordselt võimalik rakendada

lisaks Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) toetusi, millega rahastatakse tegevusi, mis aitavad

kaasa pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele ning

hoolduskoormuse leevendamisele või inimväärikuse tagamisele, sh vaesuse vähendamisele ja

sotsiaalse kaasatuse suurendamisele. Tegevuste kavandamisel tuleb järgida soolõime ja võrdse

kohtlemise põhimõtet: arvestada tuleb projekti mõjuga võrdsete võimaluste edendamisele, mis

soodustavad soolist võrdõiguslikkust, võrdset kohtlemist ja ligipääsetavust erinevatele

ühiskonnagruppidele. ESF+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 on Eestis aluseks

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (Vabariigi Valitsus, 2021).

MAAELU POSITIIVSE KUVANDI SÄILITAMINE JA PROPAGEERIMINE, sealhulgas arukate külade edendamine

KESKKONNA JA KLIIMASÕBRALIKE LAHENDUSTE VÄLJATÖÖTAMINE JA RAKENDAMINE

TEENUSTE KÄTTESAADAVUSE PARANDAMINE, sealhulgas läbi kogukonnateenuse arendamise

SOTSIAALNE HEAOLU, vaesuse vähendamine, soolise võrdsuse suurendamine ja põhiteenuste kättesaadavus sotsiaalse heaolu tagamiseks

KOGUKONDADE ARENDAMINE, olemasolevate aktiivsete kogukondade arendamine, kaasata noori, kasvatada tugevaid kohalikke kogukondi

ETTEVÕTLUSE ARENDAMINE, sh luua eeldused atraktiivsete, hästi tasustatud töökohtade tekkeks, mis oleks atraktiivsed ka noortele

7

LEADER-programmi vahendite kasutuselevõtmiseks perioodil 2023–2027 peavad kohalikud

tegevusrühmad koostama kohaliku arengu strateegia, milles on kokku lepitud visioon,

strateegilised eesmärgid ja nendele vastavad meetmed. Strateegia peab tuginema tegevuspiirkonna

analüüsil, arvestades viimastel aastatel toimunud muudatusi. Käesolev dokument on MTÜ

Võrtsjärve Ühenduse kohaliku arengu strateegia, mis on aluseks ühingu tegevusele perioodil

2023–2027. Strateegias on kirjeldatud tegevuspiirkonna arendamiseks püstitatud eesmärke ja

nende saavutamiseks rakendatavaid meetmeid. Strateegia viiakse ellu Eesti Ühise

Põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 (edaspidi ÜPP) LEADER-meetme toel

(Maaeluministeerium, 2022). Strateegia kehtib kuni 31.12.2027.

Võrtsjärve Ühenduse strateegia loob aluse eesmärkide saavutamiseks ning vajalikeks tegevusteks,

keskendudes neljale laiemale valdkonnale: ettevõtlus, kogukonnad, hoolekanne ja koostöö.

Tegevuste fookuses on järgmised teemad: 1) piirkonna ühtse identiteedi loomine, ühisturunduse

arendamine, sh teavitustegevuste läbimõeldud korraldamine; 2) koostöö arendamine ja

võrgustumine erinevate siht- ja sidusgruppide sees ja vahel; 3) ettevõtluse edendamine, kohalike

toodete ja teenuste kättesaadavuse suurendamiseks eesmärgiga rakendada olemasolevat

potentsiaali, kohalikul tasandil uuenduslike lahenduste leidmine ja kasutamine, sh

kogukonnateenuste1 arendamine; 4) kogukondade arengu toetamine ja nende tugevdamine, sh

aktiivsete kogukonnaliikmete järelkasv, kodanike ja sh noorte aktiveerimine, kogukondade

kaasatuse ja nende aktiivsuse suurendamine; 5) hoolekande põhiteenuste kättesaadavuse ning

erivajadusega ja eakate inimeste elukvaliteedi ja sotsiaalse heaolu parandamine tegevuspiirkonnas.

Need valdkonnad on määratletud oluliste arengusuundadena selleks, et kujundada

tegevuspiirkonnast heade tingimustega terviklik elukeskkond.

Strateegia dokument koosneb 10 peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade Võrtsjärve

Ühendusest kui LEADERi tegevusrühmast. Teine osa sisaldab tegevuspiirkonna arenguvajaduste

ja -potentsiaali ning SWOTi analüüsi. Kolmandas peatükis võetakse kokku strateegia perioodi

2014–2023 olulisemad tulemused. Neljandas peatükis tuuakse välja strateegia perioodi 2023–2027

visioon, strateegilised eesmärgid, mõõdikud ja meetmed. Viiendas peatükis antakse ülevaade

strateegia koostamise protsessist. Kuuendas peatükis tuuakse välja strateegia sidusus peamiste

Euroopa Liidu, riiklike ning regionaalsete ja kohalike arengudokumentidega. Seitsmendas

peatükis antakse ülevaade strateegia juhtimise ja seire aspektidest. Ühtlasi on esitatud peatükis

7.1.3 projektitaotluste hindamiskriteeriumid. Kaheksandas peatükis esitatakse strateegia

rahastamiskava. Üheksandas peatükis on ülevaade kasutatud kirjandusest ning kümnendast

peatükist leiab strateegia lisad.

1 Kogukonnateenus – kogukonna vajadustest lähtuvad teenused, mida tavaliselt käsitatakse kasumit teeniva majandustegevusena.

Elukeskkonna parandamiseks võib olla vaja suurendada erinevate teenuste kättesaadavust kohalikul tasandil, kuid teenuse tarbijate

piiratud hulk ei pruugi võimaldada teenuste osutamist kasumliku majandustegevusena. Seda arvestades on ettenähtud võimalus

anda projektitoetust kõrgema protsendimääraga ka tavamõistes ettevõtluse valdkonda kuuluvate teenuste arendamiseks. Selliste

teenuste hulka võib lugeda nt pesu pesemine, juuksuriteenused, mahla pressimine, matuseteenus jms.

8

Strateegia on koostatud koostöös piirkonna elanike, ettevõtjate, kolmanda sektori

organisatsioonide esindajate, kohalike omavalitsuste ja teiste asjast huvitatud isikutega. MTÜ

Võrtsjärve Ühenduse kohaliku arengu strateegia koostas koostöös tegevusrühmaga

konsultatsiooniettevõte Danico OÜ.

9

1. TEGEVUSRÜHMA PIIRKONNA ÜLEVAADE JA

HETKEOLUKORRA ANALÜÜS

1.1. Ülevaade kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnast ja

piirkondlikust eripärast

MTÜ Võrtsjärve Ühendus on asutatud 19. aprillil 2006. aastal ning registrisse kantud sama aasta

23. mail. MTÜ asutajateks on kaheksa omavalitsust: Kõo, Saarepeedi, Viiratsi, Kolga-Jaani,

Tarvastu vallad ja Võhma linn Viljandimaalt ning Rannu ja Rõngu vallad Tartumaalt. Asutajate

hulka kuulus ka iga omavalitsuse territooriumil tegutsev üks ettevõtja ja üks mittetulundusühing.

Seoses Eesti omavalitsuste haldusreformiga 2017. aastal ning Valga ja Viljandimaa Mulgi valdade

liitumisega ühiseks tegevusrühmaks hõlmab praegune Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkond

kolme omavalitsuse territooriumeid: Põhja-Sakala vallast Võhma linn ja Kõo piirkond, Viljandi

vallast Kolga-Jaani piirkond ning Elva vallast Rannu ja Rõngu piirkonnad (joonis 1).

Tegevuspiirkonda ümbritsevad põhjast Lõuna-Järvamaa Koostöökogu, läänest Rohelise Jõemaa

Koostöökogu, Mulgimaa Arenduskoda, lõunast Valgamaa partnerluskogu ning idast Tartumaa

Arendusselts ja Jõgevamaa Koostöökoda.

Joonis 1. MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkond

Võrtsjärve Ühenduse põhikirjaliseks eesmärgiks on ühise tegevuspiirkonna arendamine läbi

kohaliku initsiatiivi, tuginedes nii avaliku-, era- kui ka mittetulundusliku sektori partnerlusele ja

koostööle. Võrtsjärve Ühendus peab oluliseks, et piirkonna arendamise protsessi oleksid kaasatud

nii kogukonna elanikud kui ka erinevad huvigrupid. Lai elanikkonna kaasamine tagab piirkonna

10

arendamise tulenevalt kohalikest vajadustest ja võimalustest, vastavalt seatud prioriteetidele ja

eesmärkidele.

Lisaks eelnevale on Võrtsjärve Ühenduse põhikirjas välja toodud alaeesmärgid, mis

iseloomustavad piirkonna arenguprioriteete. Nendeks on töökohtade loomine maapiirkonnas ning

alternatiivpõllumajandusele2 kaasaaitamine; kohalikele toodetele lisandväärtuse andmine,

turgudele ligipääsu avardamine läbi kollektiivse tegevuse, uute piirkondlikust eripärast lähtuvate

toodete ja teenuste väljatöötamine; elukvaliteedi parandamisele kaasaaitamine; loodus-ja

kultuuriväärtustele parima kasutuse leidmine, turismi arendamine; loodushoid ja

keskkonnasäästlik majandamine; sotsiaalsete riskide vähendamine ja rehabilitatsioon; seoste

leidmine ja koostöö algatamine erinevate majandussektorite vahel; sotsiaalteenuste pakkumise ja

korralduse arendamine, sealhulgas teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine;

omaalgatuslike tegevuste toetamine ja koostöö arendamine erinevate valdkondade vahel;

konkurentsivõime toetamine uute teadmiste ja tehnoloogiate kasutuselevõtmisega; kohaliku elu

edendamine, tuginedes kolme sektori partnerlusele (avalik, ettevõtlus- ja mittetulundussektor)

ning uutele toodetele ja teenustele kollektiivse tegevuse abil uute turgude leidmine.

Haldusreformi tulemusena toimunud muutuseid näeb Võrtsjärve Ühendus pikemas perspektiivis

positiivse mõjurina tegevusrühma kestlikkuse tagamisel. Väikese tegevusrühma eeliseks on

võimalus tegeleda piirkonna arendamisega süvitsi. See tähendab, et tegevusrühma juhatus ning

töötajad on väga hästi kursis piirkonna peamiste probleemide ja arenguvajadustega. Lisaks on

võimalik keskenduda ka taotluste esitamisele teistesse toetusmeetmetesse ning seeläbi toetada

rohkem ka piirkonna arendajaid ja omavalitsusi.

Strateegia koostamise kaasamisseminaridel iseloomustati tegevusrühma piirkonna eripära

kujundavaid elemente (joonis 2). Peamiseks piirkonna eripära iseloomustavaks elemendiks on

tegevuspiirkonnaga külgnev Võrtsjärv ning seda ümbritsev kaunis looduskeskkond. Samuti

väärtustatakse tegevuspiirkonna väiksust, mis lähendab inimesi ning võimaldab vahetut suhtlust

ka tegevusrühmaga. Oluliste elementidena on välja toodud veel piirkonna asukoht Eesti keskel

ning selle maalähedust ja hõredat asustust. Lisaks eelnevale väärtustatakse tegevuspiirkonna

aktiivseid seltse ja kogukondi ning tuuakse välja, et tegevuspiirkonna inimesed on rõõmsad ning

koostööaltid. Tegevuspiirkonnas toimuvad meeleolukad kultuurisündmused ning oluline koht on

järve lähedusest tulenevalt ka kalandusel ning teadusel, mille keskmeks on Võrtsjärve kaldal

paiknev Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus.

2 Alternatiivpõllumajanduse all on selle strateegia kontekstis toetatavad töötlemine ja lisandväärtuse loomine. Kohalik

tegevusrühm on kehtestanud meetme raames täiendavad piirangud, mille alusel mittetoetatavate tegevuste hulka

kuulub otsene põllumajanduslik tootmine.

11

Joonis 2. Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonna peamised eripära kujundavad elemendid

VÄIKE TEGEVUSPIIR-

KOND

MAALÄHEDUS

VÕRTSJÄRV

KOOSTÖÖ ja RÕÕMSAD INIMESED

AKTIIVSED SELTSID JA

KOGUKONNAD

LOODUSLÄHEDA- NE JA KAUNIS

KESKKOND

KULTUURISÜND- MUSED

VÄIKE ASUSTUSTIHEDUS

AKTIIVNE PUHKUS

EESTI KESKPAIK

KALANDUS

TEADUS

12

1.2. Tegevusrühma liikmeskond, juhtimine ja töökorraldus

MTÜ Võrtsjärve Ühenduse liikmete nimekirjas on 31.03.2022 seisuga 29 liiget (tabel 2). Nendest

kolm on piirkonnaga hõlmatud omavalitsuste esindajad Viljandi, Elva ja Põhja-Sakala

Vallavalitsusest. Ettevõtteid on liikmete nimekirjas üheksa ning kolmanda sektori organisatsioone

on 17. Ühingu liikmeks astumiseks on vajalik esitada juhatusele kirjalik avaldus.

Tabel 2. MTÜ Võrtsjärve Ühenduse liikmete nimekiri seisuga 31.03.2022

Võrtsjärve Ühenduse liikmeks vastuvõtmist võib taotleda juriidiline isik, kes vastab liikmetele

esitatavatele nõuetele, soovib arendada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust, kohustub

täitma ühingu põhikirja ning üldkoosoleku, volinike koosoleku ja juhatuse otsuseid.

Asutajaliikmed loetakse vaikimisi ühingu liikmeteks. Seega on liikmeteks avaliku sektori

kohalikud omavalitsusüksused, mittetulundussektori esindajatest mittetulundusühingud, mis ei ole

avaliku sektori valitseva mõju all, ettevõtlussektori esindajatest äriühingute esindajad või

äriregistris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad. Seejuures kuulub liikmeskonda iga

esindatud omavalitsuse kohta üks sama omavalitsuse haldusterritooriumil tegutseva

ettevõtlussektori esindaja ja mittetulundussektori esindaja.

Ühenduse kõrgeimaks juhtimisorganiks on liikmete üldkoosolek, mille pädevusse kuulub

organisatsiooni põhikirja ja eesmärgi muutmine. Samuti kinnitab üldkoosolek juhatuse ja volinike

koosoleku liikmed ja nende arvu. Üldkoosoleku pädevuses on ka kõik teised seadusest tulenevad

õigused.

Võrtsjärve Ühenduse juhtimiseks on moodustatud viieliikmeline volinike koosolek, mille

pädevusse kuulub muuhulgas ühingu tegevuskava ja strateegia koostamine. Samuti kuulub

volinike koosoleku pädevusse LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusrühma toetusega

13

seotud kohaliku tegevusrühma rakenduskava vastuvõtmine, projektitoetuste taotluste menetlemise

ja hindamise korra kinnitamine ning teiste LEADER-meetme raames antava toetuse ja

projektitoetusega seotud otsuste vastuvõtmine. Lisaks moodustab volinike koosolek LEADER-

meetme raames antava toetusega seotud strateegia rakendamist hindava seirekomisjoni ja

projektide valikut tegeva hindamiskomisjoni.

Ühingu tegevust korraldab kolmeks aastaks valitav 1–3-liikmeline juhatus, mida juhib esimees.

Juhatuse esimehe ja liikmete pädevusnõuded, lepingu tingimused ja tasu määrab volinike

koosolek, lepingu sõlmib volinike koosoleku esimees. Juhatuse pädevusse kuulub Võrtsjärve

Ühenduse tegevuse korraldamine, liikmete vastuvõtmine ja liikmetega seotud toimingud. Juhatuse

otsusega värvatakse töötajad ning määratakse neile tasu. Samuti vastutab juhatus ühingu

raamatupidamise, audiitoritele või revisjonikomisjonidele vajalike dokumentide esitamise ning

aastaaruannete koostamise eest. Juhatuse pädevusse kuulub muuhulgas ühingu varade haldamine,

iga-aastase tegevusplaani koostamine ning tegevusrühma toetuse ja projektitoetustega seotud

otsuste langetamine.

Tegevjuhi ülesanded on seotud Võrtsjärve Ühenduse igapäevase tegevuse, mille aluseks on

kinnitatud strateegia, korraldamisega. Täpsemalt vastutab tegevjuht eelarve, meetmelehtede,

rakenduskavade koostamise ja täitmise eest, samuti korraldab tegevjuht organisatsiooni

asjaajamist ning mitmesuguseid sündmuseid. Meetmespetsialisti ülesanded on taotlusvoorude

korraldamine ja läbiviimine, muuhulgas taotlejate nõustamine, hindamise korraldamine, aruandlus

jms. Meetmespetsialist tegeleb ka Võrtsjärve Ühenduse projektidega. Tegevusrühma

finantsjuhtimise koordineerimiseks on töövõtulepinguga palgatud raamatupidaja.

1.3. Tegevuspiirkonna iseloomustus valdkonniti

1.3.1. Rahvastiku, asustuse ning sotsiaalvaldkonna ülevaade

Tegevuspiirkonna kolmes vallas on kokku 62 küla, 5 alevikku ja 1 linn. Rahvastiku näitajatest on

kõige suurema kohalike elanike arvuga asustusüksus Võhma linn ning kõige väiksema elanike

arvuga on Maalasti küla. Kokku elas tegevuspiirkonnas Statistikaameti andmetel 01.01.2022

seisuga 7779 elanikku (tabel 3). Piirkonna territooriumi suuruseks on 786,3 km², keskmine

asustustihedus on väike: umbes 10,6 inimest km2 kohta. Tegevuspiirkonna asustustihedus jääb alla

nii Tartu maakonna (47,1 in/km2) kui ka Viljandi maakonna (13,3 in/km2) keskmisele näitajale.

Kogu Tartu maakonna elanikest (157 758) kuulub tegevusrühma piirkonda 2,7% elanikest ning

kogu Viljandi maakonna elanikest (45 411) kuulub piirkonda 7,6% elanikest. Asustustihedus on

suurim Võhma linnas: 667,0 elanikku km² kohta. See on eelkõige tingitud Võhma linna väikesest

pindalast (1,94 km2). Muust rahvusest elanikke on tegevuspiirkonnas 342, nendest suurem osa (221

inimest) elab Elva vallas. Tegevuspiirkonna elanike seas on enim põhi- (17,4%), üldkesk- (13,9%)

ja kutsekeskharidusega (17,7%) inimesi. 14,8% elanikest on kõrgharidusega (bakalaureus,

magister, doktor või nendega võrdsustatud haridus), kusjuures kõrgharidusega inimestest on enim

magistri või sellega võrdsustatud haridusega inimesi.

14

Tabel 3. Ülevaade tegevuspiirkonna asustusest (Statistikaamet, 2022)

Kohalik omavalitsus

Tegevuspiirkonna

asustusüksuste hõlmatav

pindala km2

Elanike arv

tegevuspiirkonna

asustusüksustes

Asustustihedus

tegevuspiirkonna

asustusüksustes in/km2

Põhja-Sakala vald 151,4 2204 14,6

Viljandi Vald 313,3 1252 4,0

Elva vald 321,6 4323 13,4

Kokku 786,3 7779 32

Tegevuspiirkonna elanikest 7% on kuni 6-aastased lapsed, 13,4% elanikest on vahemikus 7–18

eluaastat, tööealisi vanuses 15–63 aastat on 60,3% ning 65-aastaseid ja vanemaid elanikke on 23%

kogu elanikkonnast. Kuni 18-aastaste osakaal kogurahvastikust (20,4%) on samas suurusjärgus

Eesti keskmise näitajaga (20,2%). Tööealisi on võrreldes Eesti keskmisega (59,6%) pisut rohkem.

Tabel 4. Rahvastiku vanuseline jaotus tegevuspiirkonnas aastatel 2015 ja 2022 (Statistikaamet,

2022)

Eakate osakaal rahvastikus on kõrgem Eesti keskmisest näitajast (20,2%) ning on püsinud viimasel

seitsmel aastal enam-vähem samas suurusjärgus (joonis 3), seega on sarnane seis prognoositav ka

tulevastel aastatel. Kusjuures eakate puhul saab täheldada naiste pea poole suuremat osakaalu

rahvastikust.

Aasta Näitaja 0–6 a 7–18 a 15–64 a 65+ a

2015 Mehed ja naised 573 1010 4864 1851

Mehed 296 541 2597 1195

Naised 277 469 2267 656

2022 Mehed ja naised 549 1038 4594 1823

Mehed 266 538 2478 641

Naised 283 500 2116 1182

15

Joonis 3. Vanemaealiste (65+) arv Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas

Loomuliku iibe põhjal on Elva, Põhja-Sakala ja Viljandi valdadele iseloomulik sündivuse

vähenemine (joonis 4) ning noorte lahkumine piirkonnast3. Siiski näitab kerget tõusvat trendi

sündide arvu suurenemine Põhja-Sakala vallas.

Joonis 4. Loomulik iive Elva, Põhja-Sakala ja Viljandi valdades perioodil 2015–2021

(Statistikaamet, 2022)

3 Konfidentsiaalsusnõuete tõttu ei ole Statistikaametil võimalik iibe ning sisse- ja väljarände näitajaid

tegevuspiirkonna asustusüksuste tasemel esitada.

-110

-90

-70

-50

-30

-10

10

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

Loomulik iive Elva, Põhja-Sakala ja Viljandi vallas 2015-2021

Elva vald Põhja-Sakala vald

Viljandi vald Lineaarne (Elva vald)

Lineaarne (Põhja-Sakala vald) Lineaarne (Viljandi vald)

1 8

5 1

1 7

4 8

1 7

5 5

1 7

4 6

1 7

3 2

1 7

7 0

1 8

5 1

1 8

2 3

1 1

9 5

1 1

2 6

1 1

2 4

1 1

1 3

1 1

0 8

1 1

2 5

1 1

9 0

1 1

8 2

6 5

6

6 2

2

6 3

1

6 3

3

6 2

4

6 4

5

6 6

1

6 4

1

2 0 1 5 2 0 1 6 2 0 1 7 2 0 1 8 2 0 1 9 2 0 2 0 2 0 2 1 2 0 2 2

VANEMAEALISTE (65+) ARV TEGEVUSPIIRKONNAS

Mehed ja naised Naised Mehed Mehed ja naised trend

16

Pendelränne4 toimub tegevuspiirkonnas peaasjalikult suurematesse tõmbekeskustesse, millest

suurema osakaaluga on Elva ja Tartu linnad. Tartu maakonnas Elva ümbruse kandist toimub

pendelränne valdavalt Elva linna, kuhu käib tööle 36,9% hõivatutest, ning Valguta kandist toimub

pendelränne valdavalt Rõngu, kus töötab 21,7% hõivatutest. Rannu, Rõngu, Sangla ja Valguta

kantide peamine pendelrände sihtkoht on Tartu linn, kuhu käib tööle vastavalt Rannu kandist

21,9%, Rõngu kandist 18,2% ja Sangla kandist 19,6% hõivatutest. Kõo asula on peamiseks

pendelrände sihtkohaks Viljandi maakonnas asuvale Koksvere (12,6% hõivatutest) ja Pilistvere

(16,9%) kantidele. Seevastu Kõo kandi peamine pendelrände sihtkoht on Põltsamaa, kuhu käib

tööle 8,8% kandi hõivatutest. Võhma linna, Kolga-Jaani ja Leie kantide peamine pendelrände

sihtkoht on Viljandi linn, kuhu käib tööle vastavalt Võhma linnast 12,3%, Kolga-Jaani kandist

15,6% ja Leie kandist 23,4% hõivatutest.

Majandusnäitajatest on oluline vaadata ka ülalpeetavate määra, mis iseloomustab (0–14-aastaste

ja vähemalt 65-aastaste) põlvkondade summaarse arvukuse suhet tööealiste (15–64-aastaste)

arvukusse. Mida väiksem see suhe on, seda väiksem koormus on töötajatel. Suurem ülalpeetavate

määr näitab, et seda rohkem peab tööealine elanikkond ülal pidama mittetöötavaid elanikke.

Ülalpeetavate määr oli 2021. aasta seisuga Eestis keskmiselt 58,2%, Viljandi maakonnas 64,0%

ja Tartu maakonnas 58,5%. Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas oli see 2022. aastal keskmiselt

65,9%, ent võrreldes 2015. aastaga, on see näitaja tänaseks tõusnud (joonis 5). Ülalpeetavate määr

on selgelt tõusva trendiga ning seega saab prognoosida tegevuspiirkonnas töötava elanikkonna

koormusejärk-järgulist tõusu. Ülalpeetavaid on enim vanusegrupis 15–64 aastat (4688 inimest),

kusjuures meeste ja naiste osakaalud on võrreldavad. Vanusegrupis 65+ on ülalpeetavaid 1823,

ent nendest suurem osa on naised: 1182 inimest. Alla 14-aastaseid ülalpeetavaid on

tegevuspiirkonnas kokku 1268 inimest ning ka selles vanusegrupis jaguneb meeste ja naiste

osakaal enam-vähem võrdselt. Kõikide vanusegruppide peale kokku on muust rahvusest

ülalpeetavaid 342 inimest. Haridustaseme5 järgi on tegevuspiirkonnas enim ülalpeetavaid

kutsekeskharidusega (1042 inimest) ja põhiharidusega (1016 inimest). Kõrgharidusega

ülalpeetavaid on kokku 679 inimest. Kolme valla rahvastiku vanuseline jaotus meeste ning naiste

lõikes on võrreldav Eesti keskmise meeste ning naiste vanuselise jaotusega.

4 Pendelränne on esitatud kandipõhiselt - kant siinses kontekstis on asulate grupp. Peamine sihtkoht näitab kanti, kuhu

käib tööle kõige suurem arv elukoha kandi hõivatuid (välja arvatud elukoha kant).

5 Haridus on arvutatud alates 15-aastastele.

17

Joonis 5. Ülalpeetavate määra muutus Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas perioodil 2015–

2022 (Statistikaamet, 2022)

Erivajadusega inimesi on tegevuspiirkonnas kokku 1694, kusjuures nendest 1018 elab Elva vallas,

416 Põhja-Sakala vallas ja 260 Viljandi vallas (Statistikaamet, 2022). Tegevuspiirkonnas oli 2022.

aasta seisuga rohkem naissoost erivajadusega inimesi, ent meessoost erivajadusega inimeste arv

on võrreldes 2018. aastaga rohkem vähenenud. Ainult puudega on rahvastikust naiste osakaal (486

inimest) tunduvalt suurem meeste omast (277 inimest). Vähenenud töövõimega ja nii puude kui

ka vähenenud töövõimega inimeste arvud on naiste ja meeste lõikes omavahel võrreldavad.

Vanuselise jaotuse järgi on tegevuspiirkonnas enim erivajadusega inimesi (12,1%) tööealiste

vanusegrupis: 15–64 aastat (tabel 5). See on ka arvuliselt suurima inimeste arvuga vanusegrupp,

mistõttu on oodatav suurim erivajadusega inimeste hulk. Samuti on palju erivajadusega inimesi

vanusegrupis 65+. Siit saab järeldada, et suurim vajadus hooldamiseks, sotsiaalseks kaasamiseks

ja iseseisva elu toetamiseks on seotud just nende vanusegruppidega.

56,0

58,0

60,0

62,0

64,0

66,0

68,0

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Ülalpeetavate määr 2015-2022 (%)

18

Tabel 5. Ülevaade tegevuspiirkonna erivajadustega inimeste hulgast soo, vanuse, rahvuse ning

erivajaduse tüübi järgi (Statistikaamet, 2022)

Erivajadusega inimesed tegevuspiirkonnas

2018 2022 Muutus

Mees 814 737 -77

puue 332 277 -55

vähenenud töövõime 186 214 28

mõlemad 296 246 -50

Naine 993 957 -33

puue 517 486 -31

vähenenud töövõime 183 219 36

mõlemad 293 252 -41

0–14-aastased

puue 93 74 -19

9–20-aastased 84 87 3

puue 62 52 -10

vähenenud töövõime ei avaldata6 10

mõlemad 22 25 3

15–64-aastased 1035 943 -92

puue 90 27 -63

vähenenud töövõime 368 429 61

mõlemad 577 487 -90

65+

Konfidentsiaalsusnõuete

tõttu pole täpsustatud,

kas tegemist on puude

või vähenenud

töövõimega

678 677 -1

Muu rahvus 123 110 -13

puue 65 54 -11

vähenenud töövõime 26 31 5

mõlemad 32 25 -7

Igas omavalitsuses on korraldatud kohustuslikud sotsiaalteenused7, mis on suunatud inimeste

toimetulekuraskuste vältimiseks (Sotsiaalministeerium, 2022). Näiteks pakutakse koduteenust,

tugiisikuteenust, turvakodusid, sotsiaaltransporditeenust jne. Koduteenus on mõeldud inimestele,

kes vajavad abi toimingutes, mis on vajalikud kodus elamiseks, kuid mida inimene ise enam teha

ei suuda, näiteks küttepuude tuppa toomine, toidu valmistamine vms. Sotsiaaltransporditeenuse

eesmärk on võimaldada isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada

tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike

teenuste kasutamiseks. Tugiisiku teenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine

6 Ei avaldata konfidentsiaalsusnõuete tõttu (Statistikaamet, 2022). 7 Sotsiaalhoolekande seaduse alusel on KOV kohustatud osutama 13 sotsiaalteenust, lisaks millele võidakse

korraldada ka teisi sotsiaalteenuseid (Sotsiaalministeerium, 2022).

19

olukordades, kus teenuse saaja vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike

probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel kõrvalabi.

Päevakeskused paiknevad tegevuspiirkonnas Võhmas ja Rannus, kusjuures viimases on see

liidetud rahvamaja struktuuri. Päevakeskustes on võimalik osa võtta vaba aja ja ühistegevustest,

ent vajadusel ka pesu pesta ja hoolitseda isikliku hügieeni eest. Psüühilise erivajadusega inimestele

pakub tuge Rõngu päevakeskus. Päevakeskuste teenused on mõeldud erinevatele sihtgruppidele:

eakad, puudega inimesed, psüühikahäirega inimesed ja teised valla inimesed, kes vajavad abi või

nõustamist.

Tegevuspiirkonna igas omavalitsuses asub vähemalt üks hoolekandeasutus. Põhja-Sakala vallas

on 29 kohaga Pilistvere hooldekodu, Viljandi vallas 20 kohaga Kolga-Jaani hooldekodu ning Elva

vallas 70 kohaga SA Rõngu Hooldekodu ja 50 kohaga Uderna hooldekodu. Kusjuures Kolga-Jaani

piirkonna elanikud on leidnud koha ka teistes hooldekodudes, näiteks Viljandi valla Pärsti

pansionaadis.

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonna sotsiaalvaldkonna uuringu (2022) analüüsi põhjal on

hinnatud kõrvalabi, juhendamise, järelevalve ja pikaajalise hoolduse teenuse kättesaadavust

valdavalt heaks. Seejuures on kiidetud piirkonna hooldekodude kvaliteeti ning positiivsena on

välja toodud ka see, et külades, kus puudub ühistransport, on korraldatud bussiring kauplusesse.

Samas on ära märgitud, et teenuste kvaliteet erineb piirkonniti palju. Ühtlasi ei saa paljud

abivajajad endale lubada hooldekodu teenust kalli hinna tõttu ning hooldekodudes on kohtade

puudus klientidele ja puudus hooldustöötajatest, kellest olemasolevad on tööga ülekoormatud.

Sotsiaalvaldkonna uuringu (2022) kohaselt on tegevuspiirkonnas hoolduskoormusega hõivatute

osakaal märkimisväärne (53,8% vastanutest on andnud hinnangu keskpärane).

Hoolduskoormusega inimene on siin kontekstis tööealine hooldaja, kes hooldusvajadusega

pereliikme hooldamise tõttu ei saa osaleda või jätkata osalemist tööturul täis- või osalise tööajaga

või kellel on oht hoolduskoormuse tõttu tööturult välja langeda. Tegevuspiirkonna eakate, suure

hoolduskoormuse ning erivajadusega inimeste sotsiaalset kaasatust on samuti hinnatud valdavalt

keskpäraseks (61,5% vastanutest), kusjuures võrdselt jagunevad vastused kesise ja hea (15,4%

vastanutest) hinnangu vahel. Eelnevale selgituseks on toodud, et kõikides piirkondades ei ole

päevakeskuseid ning nende tegevus on piirkonnaüleselt koordineerimata. Puudu on

päevahoiuteenus eakatele ning intervallhoolduse kättesaadavus ei ole piisav. Probleeme esineb

nende inimeste kodust väljatoomisega, kes on aastaid olnud oma lähedase hooldajad, sest nende

tööalased oskused ei ole enam asjakohased ja puudub valmisolek elukestvaks õppeks. Samuti on

märgitud, et eakatele on piirkonniti vaba aja sisustamiseks tegevusi piisavalt, ent erivajadusega

inimestele on võimalusi tegevusteks vähe. Tegevuspiirkonna ehitusliku keskkonna, välialade, info

ja kommunikatsiooni ligipääsetavust eakatele ja erivajadusega inimestele, arvestades nende

erinevaid puudeliike, on hinnatud valdavalt keskpäraselt (61,5% vastanutest), ent 30,8%

vastanutest peab ligipääsetavust kesiseks ning ülejäänud 7,7% isegi halvaks. Sellest järeldub, et

piirkonnas on ligipääsetavus erinevatele asutustele ning informatsioonile pigem tugevalt piiratud.

Teiste hulgas on välja toodud, et ka teatud perearstikeskustesse on erivajadusega inimestel kehv

ligipääs.

Elva valla arengukavas (Elva vallavolikogu määrus 01.10.2018) on peamise probleemina välja

toodud, et kuigi tugiisikuteenust vajavad sotsiaalselt toimetulematud pered ja erivajadusega

20

inimesed, ei jagu tugiisikuid neile piisavalt. Samuti selgub Põhja-Sakala valla arengukavast

(Põhja-Sakala vallavolikogu, 2020) vajadus sobivaks hooldusteenuseks dementsetele inimestele.

Vajaka on ka sellistest tugiteenustest nagu koduteenus, sotsiaaltransport, tugiisiku- ja isikliku

abistaja teenus, võlanõustamine, psühholoog ja logopeed. Ühtlasi peetakse oluliseks vajaduseks

abivajaduse märkamise ja ennetustöö tõhustamist. Põhja-Sakala valla arengukavas on lisaks

eelnevale toodud välja kasvav vajadus eakatele mõeldud teenuste järele. Eelkõige on puudu

vaheetapp koduse hakkamasaamise ja hooldekodu vahel. Samuti on vajadus sotsiaalmaja järele,

kus oleksid eluruumid endaga toime tulevate kuid ööpäevaringse järelevalve vajadusega

inimestele ning mis täidaks ka turvakodu funktsiooni. Samuti on arengukavas välja toodud koostöö

vajadus Lahmuse kooliga, mis küll ei paikne Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas, ent on valla

kool, mis on suunatud erivajadustega lastele.

1.3.2. Tööhõive ja ettevõtlus

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkond on kogu ulatuses valdavalt maapiirkond. Suurem osa

elanikest elab külades. Ainsas linnas, Võhmas, elab 2022. aasta alguse seisuga 1294 inimest.

Tööealiste inimeste arv oli tegevuspiirkonnas 2015. aastal 4864 ning 2022. aastal 4688, kusjuures

tööealiste inimeste arv on väheneva trendiga (joonis 6), mis viitab ühtlasi elanikkonna

vananemisele. Aastaid 2015–2022 iseloomustab registreeritud töötute arvu kõikumine, ent kasvav

trend prognoosib tegevuspiirkonnas töötute hulga suurenemist (joonis 7). Siiski selgub

Statistikaameti (2022) andmetest, et võrreldes 2015. aastaga on töötute arv kõigis tegevuspiirkonda

kuuluvates valdades suurenenud aastani 2020, ent järgneval kahel aastal veidi vähenenud. Kõige

vähem registreeritud töötuid on 2022. aasta seisuga tegevuspiirkonna Viljandi valla

asustusüksustes (32 inimest), ent kõige suurema töötute arvuga on tegevuspiirkonna Elva valla

asustusüksused, kus on registreeritud töötuid 106. Võrreldes 2015. aastaga on töötute arv 2022.

aastaks kasvanud kõigis tegevuspiirkonna kohaliku omavalitsuse asustusüksustes. Töötuse määr

oli tegevuspiirkonna 15–74 aastaste isikute lõikes 2021. aastal 5,4% ja 2022. aastal 5%. See jääb

alla Eesti keskmisele 2021. aasta näitajale (6,2%) ja Viljandi maakonna 2020. aasta näitajale

(5,9%), ent ületab pisut Tartu maakonna 2021. aasta töötuse määra (5,2%)8.

8 Töötuse määra puhul puuduvad andmed 2022. aasta kohta Eesti, Tartu ja Viljandi maakondade keskmiste kohta.

Samuti puuduvad töötuse määra andmed Viljandi maakonna 2021. aasta kohta.

21

Joonis 6. Tööealiste inimeste arv Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas (Statistikaamet, 2022)

Joonis 7. Registreeritud töötute arv aastatel 2015–2022 Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas

(Statistikaamet, 2022)

Tegevuspiirkonna palgatöötaja kuu keskmine brutotulu on 1259 eurot9 (Statistikaamet, 2021). See

on madalam Eesti keskmisest kuu keskmisest brutotulust, mis on 1475 eurot. Elva valla

palgatöötaja kuu keskmine brutotulu jääb alla Tartu maakonna keskmisele, mis on 2021. aasta

seisuga 1497,85 eurot. Viljandi maakonnas asuvate Viljandi ja Põhja-Sakala valdade

palgatöötajate kuu keskmine brutotulu on madalam kui Viljandi maakonna keskmine brutotöötasu,

9 Palgatöötaja kuu keskmise brutotulu saamiseks on jagatud kuu keskmine väljamaksete summa väljamaksete saajate

keskmise arvuga kuus. Tulusaaja elukoht on määratud isiku elukoha järgi vastavalt tegevuspiirkonna hõlmatusele

valdade lõikes.

4600

4700

4800

4900

5000

5100

5200

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Tööealiste inimeste arv (15-64 a) tegevuspiirkonnas

0

50

100

150

200

250

300

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Registreeritud töötud

22

mis on 2021. aasta seisuga 1288,52 eurot. Meeste kuu keskmine brutotulu on tegevuspiirkonna

valdades võrdlemisi suurem naiste kuu keskmisest brutotulust (tabel 4).

Tabel 4. Elva, Põhja-Sakala ja Viljandi valdade palgatöötaja kuu keskmise brutotulu (EUR)

võrdlustabel: mehed ja naised koos ning eraldi (Statistikaamet, 2022)

2021 Mehed ja naised Mehed Naised

Elva vald 1333,29 1455,41 1211,58

Põhja-Sakala vald 1281,34 1447,80 1103,25

Viljandi vald 1277,43 1408,04 1142,28

Demograafiline tööturusurveindeks10 näitab tööturule saabujate osatähtsust võrreldes tööturult

lahkujatega (tabel 5). Kõrgeim on see näitaja Elva vallas, olles alates 2017. aastast langenud 0,6

punkti võrra tasemele 0,90 aastal 2022. Siiski on näitaja Elva vallas kõrgem Eesti üldnäitajast

(0,87). Madalaim on demograafilise töösurveindeks Viljandi vallas, kus see näitaja on 2017.

aastaga võrreldes kasvanud 2022. aastaks 0,09 punkti võrra (0,72). Tegevuspiirkonda hõlmavates

kohalikes omavalitsustes viitab demograafiline töösurveindeks tulevikuvaates pigem

tööjõupuuduse tekkimise võimalusele.

Tabel 5. Demograafilise tööturusurveindeksi muutus tegevuspiirkonda hõlmavates kohalikes

omavalitsustes ning maakondades (Statistikaamet, 2022)

Demograafiline

tööturusurveindeks Tartumaa Viljandimaa Eesti

2017 Elva vald 0,96 1,09 0,7 0,83

Põhja-Sakala vald 0,66

Viljandi vald 0,63

2022 Elva vald: 0,90 1,11 0,74 0,87

Põhja-Sakala vald 0,73

Viljandi vald 0,72

Muutus Elva vald 0,06 0,02 0,04 0,04

Põhja-Sakala vald 0,07

Viljandi vald 0,09

Sarnaselt Eestile tervikuna tegevuspiirkonna ettevõtete arv kasvab pidevalt. Aastatel 2015–2022

kasvas suhteliselt võrdses tempos nii osaühingute kui ka mittetulundusühingute arv, ent füüsilisest

isikust ettevõtjate hulk on 2018. aastast alates mõnevõrra vähenenud (joonis 8). 2022. aastal oli

tegevuspiirkonna levinuim ettevõtlusvorm osaühing. Valdavalt on tegevuspiirkonna ettevõtted

10 Demograafilise tööturusurve indeks suurem kui 1 prognoosib tööjõu pakkumise suurenemist. Vastupidi: 1-st

väiksem indeks prognoosib tööjõupuuduse tekkimise võimalust. Indeks on mõneti ebatäpne, sest tööjõu pakkumist

mõjutab ka piirkonnast välja- ja sisseränne, mida on keeruline prognoosida.

23

11 (6112). Ülejäänud ettevõtted on väikese (1% ettevõtetest) ja keskmise suurusega ettevõtted.

Suured ettevõtted tegevuspiirkonnas puuduvad (Statistikaamet, 2022).

Joonis 8. Majanduslikult aktiivsed ettevõtted tegevuspiirkonnas

Ettevõtlusaktiivsus (ettevõtete arv 1000 elaniku kohta) on tegevuspiirkonnas viimastel aastatel

kasvanud (75 ettevõtet 1000 elaniku kohta), kuid jääb Eesti keskmisele (109 ettevõtet 1000 elaniku

kohta) siiski alla. Enim ettevõtteid oli 2022. aasta septembri seisuga Võhma linnas (63 ettevõtet),

sellele järgnesid Rõngu (30 ettevõtet) ja Käärdi (29 ettevõtet) alevikud. Vähima ettevõtete arvuga

on Arjassaare, Pilistvere, Utukolga ja Verevi külad, kus on registreeritud üks ettevõte.

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonna ettevõtjate osakaal elanikest (17%) jääb mõnevõrra alla

Eesti keskmisele (24%). Tegevuspiirkonnas on kõige suurem ettevõtlushõivatus põllumajanduse,

metsamajanduse ning kalapüügi valdkonnas. Vähem esineb haridusalast, mäetööstus ja

veevarustus, kanalisatsiooni ning jäätme- ja saastekäitlusettevõtlust. Suur osakaal

ettevõtlushõivatusel on ehitusel, töötleval tööstusel ja hulgi- ja jaekaubandusel (tabel 6). Viimast

iseloomustab ka see, et kuigi osa väiksemaid toidupoode on kinni pandud, on mõned ka laienenud

ja tootmist suurendanud. Kusjuures suuremate keskuste juurde toodud Omniva ja teiste

teenusepakkujate pakiautomaadid on lisanud väärtust ettevõtjatele, kes e-poe kaudu kaupu välja

saadavad.

11 Mikroettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 10 inimesele ning mille käibe (määratletud ajavahemikul saadud

raha) maht ei ületa 2 miljonit eurot. Väikeettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 50 inimesele ning mille käibe maht

ei ületa 10 miljonit eurot. Keskmise suurusega ettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 250 inimesele ning mille käive

ei ületa 50 miljonit eurot. Suur ettevõte – ületab keskmise suurusega ettevõtte näitajaid.

12 Siia on arvestatud ka mikroettevõtted kuni 10 töötajaga, kuid mille käibenumbrid Statistikaametil puuduvad.

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Majanduslikult aktiivsed ettevõtted tegevuspiirkonnas

Füüsilisest isikust ettevõtja Osaühing Mittetulundusühing

24

Tabel 6. Tegevuspiirkonna ettevõtlushõivatus tegevusala järgi (Statistikaamet, 2022)

1.3.3. Taristu

Riigiteede hoolduse eest kannab tegevuspiirkonnas hoolt Maanteeamet, kellega teeb kohalik

omavalitsus koostööd riigimaanteede olukorra parandamiseks. Kohalike teede ja tänavate

hooldamist korraldab kohalik omavalitsus. Tegevuspiirkonna teedest on paljud kruusakattega ning

teede olukord on mitmes omavalitsuses hinnatud rahuldavaks (Elva vallavolikogu määrus

01.10.2018, Põhja-Sakala vallavolikogu, 2020).

Raudteeühendusega on tegevuspiirkonnas seotud Võhma linn, mida läbib Viljandisse suunduv

rong. Lisaks läbib raudtee Elva linna, mis jääb küll Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnast välja,

ent annab teatud piirkonna elanikele võimaluse lihtsamalt Tartu või Valga suunas liikuda (Elron,

2022). Nii Rõngu kui ka Rannu piirkondades toimub hommikuti ja õhtuti bussidega õpilaste vedu.

Rõngu piirkonnas on korraldatud kord nädalas toimuv vallaelanike tururing, mis toob elanikud

Rannaküla ja Aakre piirkondadest Rõngu kokku. Lisaks osutatakse kaks korda kuus, iga kuu

esimesel kolmapäeval ja eelviimasel neljapäeval, elanikele transporditeenust Elva suunal. Rannu

piirkonnas pakutakse, lisaks õpilaste veole, kord nädalas ühistransporti Elvasse (esmaspäeval) ja

sealt tagasi (reedel) (Elva vald, 2022).

1.3.4. Kultuur ja kogukondlik aktiivsus

Külaliikumine on Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas suhteliselt aktiivne. Elva valla

territooriumil tegutsevad Rannu ja Rõngu rahvamajad, Valguta seltsimaja ning Rakke Külaselts,

mis koondab Väike-Rakke ja Suure-Rakke tegusaid inimesi. Rahvamajad asuvad Rannus ja

Rõngus. Lisaks esindavad 13 küla külavanemad (Elva vald, 2022).

Ettevõtteid Tegevusala Ettevõtteid Tegevusala

192 Põllumajandus, metsamajandus ja

kalapüük 16 Kinnisvaraalane tegevus

68 Ehitus 15 Majutus ja toitlustus

63 Töötlev tööstus 15 Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

59 Hulgi- ja jaekaubandus 10 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

33 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane

tegevus 9 Finants- ja kindlustustegevus

24 Info ja side 6 Elektrienergia, gaasi, auru ja

konditsioneeritud õhuga varustamine

24 Haldus- ja abitegevused 3 Haridus

23 Muud teenindavad tegevused 2 Mäetööstus

20 Veondus ja laondus 1 Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja

saastekäitlus

25

Põhja-Sakala valla territooriumil on tegevuspiirkonnas külaliikumise näol esindatud viis küla

järgmiselt: Koksvere Külaselts, Koksvere Maanaiste Selts, Kõo Külaselts, Venevere Külaselts,

Võhma Vaba Aja Selts ning Pilistveres asuv rahvamaja (Põhja-Sakala vald, 2022).

Tegevuspiirkonna territooriumil ei ole eraldi välja toodud külavanemate nimekirja Põhja-Sakala

vallas ega ka Viljandi vallas. Viljandi valla kodulehe (2022) andmetel tegutseb Kolga-Jaani

alevikus Kolga-Jaani Villem Reimani nimeline rahvamaja.

Võrtsjärve Ühenduse Elva valla tegevuspiirkonnas asub kuus raamatukogu, kaks muuseumit:

Järvemuuseum ja Pillimuuseum. Põhja-Sakala vallas paikneb kolm raamatukogu ning Võhma

muuseumituba. Viljandi vallas on kaks raamatukogu ning muuseumitest on silmapaistvaim Veski

talu, kus saab vaadata käsitöö- ja vanavaranäitust ning iluaias rosaariumi.

Tegevuspiirkonnas toimub mitmeid traditsioonilisi sündmuseid. Strateegia koostamise

kaasamisseminaridel ning Rannu ja Rõngu piirkondade kohvikutepäevade küsitlustel enim

nimetatud piirkonna traditsioonilised sündmused on näiteks kodukohvikute päevad, erinevad

lastelaagrid, laadad, kihelkonnapäev, muinastulede öö tähistamine, kontserdid, tervisespordi

sündmused ja palju muud.

1.3.5. Haridus ja noored

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas tegutseb 8 üldhariduskooli. Nendest ainus keskkool asub

Rõngu alevikus, teised tegevuspiirkonna koolid pakuvad põhi- ja alusharidust. Enim õpilasi õpib

Elva valla koolides (230 õpilast) ning kõige vähem õpilasi Viljandi vallas (81 õpilast), Põhja-

Sakala vallas õpib 219 õpilast. Kokku õpib piirkonnas 2022. aasta oktoobri kuu seisuga 530

õpilast. Lasteaedasid on tegevuspiirkonnas 7 ning seal käib kokku 376 last. Enim lapsi käib Elva

valla lasteaedades ja lasteaed-algkoolides. Kui üldiselt võib Eesti maapiirkondades täheldada

üldist noorte arvu vähenemist, siis ühenduse tegevuspiirkonnas näitavad olemasolevad andmed, et

noorte, vanuses 9–20 eluaastat, arv on kasvava trendiga (joonis 9).

26

Joonis 9. 9–20-aastaste noorte arv tegevuspiirkonnas aastatel 2015–2022 (Statistikaamet, 2022)

Võrreldes noorte hulka tegevuspiirkonna asustusüksuste kaupa on samuti näha pigem noorte hulga

kasvu. Tegevuspiirkonna Elva valla asulates elas 2015. aastal 565 noort vanuses 9–20 aastat ning

2022. aastal 601 noort. Põhja-Sakala valla asulates elas 2015. aastal 286 noort ja 2022. aastal 288

noort, Viljandi valla asulates elas 2015. aastal 175 noort ja 2022. aastal 158 noort. Seega on noorte

arvuline muutus olnud positiivne 36 noore võrra Elva valla asulates ja 2 noore võrra Põhja-Sakala

valla asulates. Tegevuspiirkonna Viljandi valla asulates on noorte arvuline muutus olnud aga

negatiivne 17 noore võrra. Võrreldes eelmise strateegiaperioodiga ei ole noorte üldine arv oluliselt

muutunud, ent prognoositav on noorte arvu vähene suurenemine ka edaspidi.

Võrtsjärve Ühenduse piirkonnas asub 5 noortekeskust- ja tuba. Need kuuluvad MTÜ Eesti avatud

Noortekeskuste Ühendusse, mille eesmärk on luua Eesti avatud noortekeskuste võrgustik ja

toetada liikmete tegevust. Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas asuvad noortekeskused on

Võhma Avatud Noortetuba, Kõo Noortetuba, Kolga-Jaani Avatud Noortekeskus, Leie Avatud

Noortekeskus, Rannu Pere- ja Noortekeskus, MTÜ Rõngu Noortekeskus.

1.3.6. Tegevuspiirkonna loodus ja ressursid

Looduslikult on tegemist mitmekesise piirkonnaga, mida ühendavaks põhiliseks elemendiks on nii

Eesti kui ka Baltikumi suurim siseveekogu Võrtsjärv. Järv on ajalooliselt tekkinud mandrijää poolt

tekitatud madalasse lohku, mille keskmine sügavus on vaid 2,8 m. Peipsit arvestamata on järve

pindala suurem kui teised Eesti järved kokku – keskmise veeseisu korral ligikaudu 27 000 ha.

Võrtsjärves asub mitu väikest saart, järves elab pea 35 liiki kalu ning kaldaaladel pesitseb palju

linde. Ühtlasi on järv tähtis peatuspaik ka rändlindudele. Tuntuim kala Võrtsjärves on angerjas,

ehkki pärast paisu ehitamist Narva jõele on angerjate loomulik rändetee ära lõigatud. Seetõttu on

tänapäeval järves elavad angerjad sinna inimeste poolt asustatud.

Piirkonna suuremad looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja

tutvustamiseks loodud looduskaitsealad on Maalasti ja Parika looduskaitsealad ning osaliselt

hõlmab tegevuspiirkond ka Alam-Pedja looduskaitseala. Elupaikade ja kasvukohtade kaitseks on

940

960

980

1000

1020

1040

1060

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Noorte vanuses 9-20 eluaastat arv

27

moodustatud Võrtsjärve hoiuala, mis hõlmab tervet järve ja selle kaldaalasid (Maa-ameti

geoportaal, 2023). Lisaks leidub piirkonnas väiksemaid kaitse all olevaid alasid ning looduse

üksikobjekte.

Kõo piirkonna loodus on metsane, ent majanduskeskkond on enam sobivam põllumajanduseks või

muud liiki maamajanduslikuks tegevuseks. Kolga-Jaani piirkonnas on suur soode osakaal, mistõttu

on piirkonna territooriumil arvestatav turbaressursi olemasolu. Tässi, Soosaare ja Parika rabades

asuvad tööstuslikult kasutatava turba tootmisalad. Järtsaare ja Taganurga külades asuvad

kruusakarjäärid, milles on piisavalt kruusavarusid nii kohaliku valla vajaduste rahuldamiseks kui

ka vajadusel ümberkaudsete valdade varustamiseks.

Rannu piirkond paikneb Võrtsjärve idakaldal, mida iseloomustavad ilusad vaated ja looduskaunid

kohad. Siiski on piirkond ka tugevate põllumajandustraditsioonidega, mida soodustavad

Võrtsjärve lähedusest tingitud lokaalsed ilmastikuolud, näiteks stabiilne temperatuur ja sademete

hulk. Piirkonnas on mitmeid siseveekogusid, näiteks madal looduslik rabajärv, Mustjärv, milleni

viib korrastatud matkarada ning ühtlasi kuulub järv ka Natura 2000 võrgustikku.

Rõngu piirkonnale lisab oluliselt külastuslikku väärtust juurdepääs Võrtsjärvele. Piirkonna loodus

on tänu lähedalasuvale Lõuna-Eesti kuppelmaastikule ja metsasusele vahelduseks Võrtsjärvest

põhja poole jäävate kohalike omavalitsuste looduslikule väljanägemisele, ent sarnaselt Rannu

piirkonnale, on ka siin palju põllumajanduseks sobivaid maid.

Võhma linna puhul on tegemist väikese linnaga, kus on tänu rikkalikule haljastusele palju rohelust.

Linnaelu kulgeb valdavalt rahulikus tempos ning igast linna punktist on loodusesse võimalik jõuda

lühikese jalutuskäiguga. Võhma linna ümbritsev loodus sarnaneb Kõo piirkonna

looduskeskkonnaga. Palju on metsa ja soid, ent sarnaselt teistele tegevuspiirkonna aladele

domineerivad maastikuvaadetes suuresti põllumaad. Võhmast ei ole kaugel ka Navesti jõgi, mis

pakub lisaks metsadele ja rabadele kohalikele elanikele võimalusi looduses lõõgastumiseks.

Võhma linn on tänu oma väiksusele pigem looduskeskne asula kui linnastunud asum.

1.3.7. Innovaatilised elemendid kohalikus kontekstis

Võrtsjärve Ühenduse eelmise perioodi strateegias olid uuenduslik lähenemine ja innovaatiliste

lahenduste rakendamise võimalused hõlmatud meetmesse 1: konkurentsivõimeline ettevõtlus.

Seeläbi sooviti projektide kaudu leida lahendusi probleemidele, mille raames saaks kasutusele

võtta uusi ja innovaatilisi lahendusi ning laiendada koostööd teadusasutustega.

Eelmisel perioodil lõpetatud uuenduslikke projekte, mille tulemusena kasutavad kohalikud

ettevõtted paremaid tehnoloogiaid, pakuvad paremaid teenuseid või uusi tooteid, on piirkonnas

mitmeid. Näiteks on Ispre OÜ soetanud järvehoolduskomplekti, mis võimaldab varasemast

paremini säilitada kohaliku veekogu ujumiskõlblikkust, OÜ Lõuna-Eesti Mesi on kasutusele

võtnud päikeseenergia lahenduse ning Eesti Valgus OÜ on investeerinud tootmisprotsessi

arendamisesse näiteks rapsivaha ning korduvkasutatavate küünlavormide kasutuselevõtuga, et

muuta tootmine keskkonnasõbralikumaks. Vaibla Puhkekeskus on tõstnud konkurentsivõimet

pakutavate lisateenuste mitmekesistamise ning töökohtade arvu suurendamise kaudu. LEADER-

projekti tegevuse raames soetati näiteks telk koos sisustusega ning loodi uued võimalused

suurematele gruppidele toitlustuse pakkumiseks ja erinevat laadi ürituste läbiviimiseks. Covid-19

28

levikust ajendatult lahendas MTÜ Veski Ajaratas kätepesu probleemi avalikel üritustel projektiga

„Mobiilne soe vesi“. Uuenduslik oli ka Nordveo OÜ-le kaasaaegsete rehvitöö seadmete soetamine

ettevõtte põhitegevusala toetuseks, ent millest sündis võimalus uue teenuse pakkumiseks:

piirkonnas oli täiesti puudu suurte veoautode, põllutöömasinate jne rehvivahetuse ja paranduse

teenus. Tänaseks vajavad ja kasutavad nende teenust just piirkonna põllumehed ja teised

ettevõtted, kus on kasutusel suured masinad.

Kusjuures uuenduslikuks peetakse muuhulgas tegevusi ja investeeringuid, mis on uuenduslikud

just kohalikul tasandil – seega võivad need teistes piirkondades olla juba igapäevased või tavalised

nähtused. Eelmise perioodi uuenduslikest ettevõtmistest toodi kaasamisseminaridel välja näiteks

uue koolihoone rajamine Võhma linna, basseiniga lasteaia rajamine Kolga-Jaani ning uute

mänguväljakute, välijõusaalide ja teiste spordirajatiste rajamine. Lisaks märgiti uuenduslike

lahendustena tegevuspiirkonnas järgmiseid tegevusi: laagrid lastele ja noortele, kirikute

renoveerimine, rajatud kergliiklusteed, Mustjärve matkarada, uus inventar erinevatesse

asutustesse, koostöö ettevõtjatega, söögikohad (näiteks Võrtsu Sahver ja Ingli kohvik), rakendatud

on uuenduslikke lahendusi energia tootmises, rajatud päikeseparke.

29

2. TEGEVUSPIIRKONNA ARENGUVAJADUSTE JA -

POTENTSIAALI ANALÜÜS

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonna arenguvajadustest ja -potentsiaalist ülevaate andmiseks

viidi läbi valdkondlikud kaasamisseminarid, küsitlused ning täiendavad arutelud strateegia

juhtrühmaga. Samuti arvestati Võrtsjärve Ühenduse eelmise perioodi strateegia rakendamise

tulemustega, võttes arvesse, et käesoleva strateegia koostamise ajal oli eelmine strateegia veel

kehtiv ning toimusid ka taotlusvoorud. Käesolev peatükk käsitleb peamisi järeldusi, mis on

Võrtsjärve Ühenduse kohaliku arengu strateegia aluseks ning millest lähtuvalt on paika pandud

visioon, püstitatud eesmärgid ja töötatud välja meetmed.

2.1. Tegevuspiirkonna arenguvajadus

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonna analüüsi tulemuste põhjal on tulevikku vaatavalt vaja

keskenduda ettevõtluse edendamisele, kogukondade tugevdamisele ning lisaks piirkondliku

ühtsuse edendamisele. Oluline on ergutada eelkõige tegevuspiirkonna sisest ent ka väljapoole

suunatud ettevõtjate, kogukondade, kolmanda sektori organisatsioonide ning kohalike

omavalitsuste vahelist koostööd ning kohalikul tasandil uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu.

Vajadus on ühtse tegevuspiirkonna identiteeditunnetuse tekkeks, mis soodustaks külastajate

tagasipöördumist meeldivaid elamusi pakkunud piirkonda. Eelnevat arvestades on vajadus ka

piirkondlike ja sektoritevaheliste koostöövõrgustike hoidmise, loomise ning arendamise järele.

Tulenevalt võimalusest kasutada strateegia rakendamise perioodil täiendavalt ESF+ vahendeid,

analüüsiti strateegia koostamise käigus ka vajadusi sotsiaalvaldkonna toetamiseks või

arendamiseks. Analüüsi põhjal selgus vajadus pöörata rohkem tähelepanu tegevuspiirkonna

sotsiaalvaldkonnale laiemalt, et tuvastada ja kaardistada selle toimimist süvitsi ning määratleda

täpsemalt vajalikud tegevused valdkonna edendamiseks. Tegevuspiirkonnas on eakate osakaal

rahvastikust üsna kõrge ning ka ülalpeetavate inimeste hulk on kasvava trendiga. Seetõttu on

tegevustega oluline toetada erivajadustega, eakate ja suure hoolduskoormusega inimeste

toimetulekut ning parandada nende elukvaliteeti. Piirkonna ehitusliku keskkonna, välialade, info

ja kommunikatsiooni ligipääsetavust eakatele ja erivajadusega inimestele, arvestades nende

erinevaid puudeliike, hinnati Danico OÜ poolt 2022. aastal läbiviidud sotsiaalvaldkonna uuringu

kohaselt valdavalt keskpäraselt, ent ülejäänud vastajad pidasid tingimusi kesiseks või halvaks.

Tegevuspiirkonna sotsiaalvaldkonna väljakutseks on asutuste võimekuse tõstmine, et tagada

abivajajatele parem ligipääs pakutavatele teenustele ning tõsta seeläbi inimeste iseseisva

toimetuleku võimalusi. Ehkki piirkonnas on olemas toimiv huvialane tegevus, hinnati piirkonna

eakate, suure hoolduskoormusega ja erivajadustega inimeste sotsiaalset kaasatust piirkonnas

keskpäraseks.

Olukorra parandamiseks tuleb tegevuspiirkonnas panustada sidusa ühiskonna tekkimisse,

arvestades käesoleva strateegia ESF+ fookust erivajadusega inimestel, eakatel ning suure

hoolduskoormusega inimestel. Sidusa ühiskonna loomist soodustab sotsiaalse tõrjutuse vältimine

ühiskondlikul tasandil ning sihipärane ja otstarbeline koostöö, et tõsta fookusgruppide

elukvaliteeti mitmekesiste ja sisuliste tegevuste arendamise kaudu. Sidusale ühiskonnale on

30

iseloomulik kõikide inimeste võrdne ja eelarvamusteta kohtlemine, sõltumata nende soost,

vanusest, rassist, etnilisest kuuluvusest, perekonnaseisust või elukohast. Igal inimesel peab olema

võimalus osaleda täisväärtuslikult ühiskonna elus, töötada, ennast teostada ja olla majanduslikult

aktiivne. Valdkonna eesmärgiks on ühtlasi suurem informeeritus tegevuspiirkonnas olemasolevate

tugiteenuste osas ning koostöö suurendamine külakogukondadega. Vajalik on tõsta erinevate

ühiskonna sihtgruppide teadlikkust hoolekande-, hoolduskoormuse- ja inimväärikuse tagamisest,

näiteks seminaride, koolituste või teabepäevade kaudu.

Ettevõtlusaktiivsus on piirkonnas kõrge. Ettevõtlusvaldkonna väljakutseks on kohaliku

majanduselu elavdamine kohalike teenuste osatähtsuse tõstmiseks. Vajalikud ning ka kohalikud

tooted ja teenused peaksid olema kättesaadavad ilma peamisesse tõmbekeskusesse sõitmata.

Turismivaldkonnas on väljakutseks võimaluste leidmine aastaringse teenuse pakkumisel.

Ettevõtlusvaldkonnas on sageli probleemiks vähene koostöö erinevate ettevõtlusvormide ning ka

kogukondade vahel. Samuti on koostöö valguses suureks väljakutseks Võrtsjärve ümbrusest kui

ühtse identiteediga piirkonna kuvandi loomine. Oluline on tõsta tegevuspiirkonna ettevõtete

konkurentsivõimet ning avardada ligipääsu erinevatele turgudele, samuti leida võimalusi piirkonda

panustamiseks kohalikul tasandil uuenduslike lahenduste kaudu. Muuhulgas tuleb arvestada, et

üheltpoolt on ilmnenud tegevuspiirkonna ettevõtetel tööjõu puudus, mis väljendub eelkõige

hooajalistel kohtadel ning oskustööliste puuduses. Tegevuspiirkonna ettevõtted on mitmel puhul

korraldanud transporti, et tuua töölisi sisse väljastpoolt tegevuspiirkonda. Teisalt on jätkuv vajadus

toetada mikro- ja väikeettevõtlust, et soodustada aastaringsete töökohtade loomist ning

mitmekesistamist.

Kaasamisseminaridel selgus, et tegevuspiirkonna taristu vajab rohkem tähelepanu. Peamiste

miinustena toodi välja kruusateede rohkus ning harva liiklusega ühistransport, millega inimesed

saaksid liikuda soovitud sihtpunkti, olgu see pood, arst või huviring. Samuti toodi taristu

puudusena välja kehv internetiühendus.

Kolmanda sektori organisatsioonide arengud on olnud pigem positiivsed – olemas on võimalused

tegevuste läbiviimiseks näiteks rahva- või seltsimajades. Väljakutseks on aga organisatsioonide

võimestamine, et tõsta nende majanduslikku toimetulekut. Oluliseks on peetud aktiveerida

kogukonnaliikmeid, sealhulgas kasvatada ettevõtlikke järeltulijaid praegustele eestvedajatele,

kaasata noori, soodustada põlvkondadevahelist lõimumist ning edendada võimalusi sisulisteks

tegevusteks.

Kaasamisseminaride arutelude ja 6.–12. klassi noortele suunatud küsitluse (2022) põhjal selgus, et

noortekeskused on tegevuspiirkonna noortele väga oluliseks paigaks oma vaba aja sisustamisel.

Peamiste vajadustena kaardistati noorte omaalgatuste toetamine ning kaasamine kogukonna

tegemistesse, sh otsustusprotsessidesse. Samuti selgus, et rohkem on vaja võimalusi nii iseseisvalt

vaba aja veetmiseks, näiteks erinevaid rajatisi mänguväljakutest ja turnimisrajatistest

külakiikedeni, kui ka laiemat valikut huviringides osalemiseks.

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkond piirneb Võrtsjärvega ning on rikas loodus-, ajaloo- ja

kultuuriobjektide poolest. Väljakutsena on kaardistatud vajadus kasutada ära külgnemine kõrget

puhkemajanduslikku potentsiaali omava järvega ning seda ümbritseva looduskeskkonnaga.

31

Strateegia koostamisel läbiviidud küsimustike (LEADERi toetused, 2022, tegevusrühma

aastapäeva küsimustik) vastustest (joonis 10) selgub, et enim toetusi soovitakse suunata ettevõtluse

edendamisse: maapiirkondades töökohtade loomisele, turgudele ligipääsu avardamisesse läbi

kollektiivse tegevuse, turismi arendamisesse, maamajanduse mitmekesistamisesse

mittepõllumajanduslikus suunas ja kohalikele toodetele lisandväärtuse andmisesse. Samuti

soovitakse panustada sotsiaalvaldkonda (sh füüsilise ja vaimse tervise edendamisesse), loodus- ja

kultuuriväärtustele parima kasutuse leidmisesse, noorte ning haridustegevuse arendamisesse.

Lisaks peetakse oluliseks kohaliku elu edendamist, tuginedes kolme sektori (avalik, ettevõtlus- ja

mittetulundussektor) partnerlusele.

Joonis 10. Elanikkonna kaasamisel selgunud toetusi vajavad valdkonnad Võrtsjärve Ühenduse

tegevuspiirkonnas

0 2 4 6 8 10 12

Ettevõtluse toetamine läbi võimenduse…

Seoste leidmine ja koostöö algatamine…

Sotsiaalsete riskide vähendamine ja…

Elukvaliteedi parandamisele kaasaaitamine

Alternatiivpõllumajandusele kaasaaitamine

Omaalgatuslike tegevuste toetamine ja…

Konkurentsivõime toetamine uute…

Loodushoid ja keskkonnasäästlik…

Kohaliku elu edendamine, tuginedes kolme…

Kohalikele toodetele lisaväärtuse andmine

Loodus- ja kultuuriväärtustele parima…

Maamajanduse mitmekesistamine…

Turismi arendamine

Turgudele ligipääsu avardamine läbi…

Maapiirkondades töökohtade loomine

Pehmed tegevused

Objektid

Koguduste töö

Keskkond

Spordivõimaluste parandamine õues

Koolitused, seminarid

Energeetika- ja toiduturvalisus

Ühekordsed üritused

Kultuur, meelelahutus

Kogukonna arendamine

Haridus

Noored

Ettevõtlus

Sotsiaalvaldkond

Elanikkonna kaasamisel selgunud toetusi vajavad valdkonnad

32

Tegevustega, mis on suunatud arenguvajaduste täitmiseks, toetab käesolev strateegia LEADERi

põhiprintsiipe: piirkonnapõhine lähenemine, altpoolt tulev algatus, avaliku ja erasektori partnerlus,

uuendusmeelsuse soosimine, integreeritud ja mitut valdkonda hõlmav lähenemine, võrgustikutöö

soosimine, koostöö edendamine.

2.2. Tegevuspiirkonna arengupotentsiaal

Arenguvajadustele vastamise eelduseks on keskendumine tegevuspiirkonna peamistele

tugevustele, et leida lahendusi nõrkustega toimetulekuks (tabel 7). Olulisel kohal on Võrtsjärve

Ühenduse tegevuspiirkonna hea elu- ja looduskeskkond. Piirkonda iseloomustab peaasjalikult

Võrtsjärv ise ning seda ümbritsev mitmekesine loodusmaastik, mis on põimunud vaadetega

traditsioonilisele põllumajandusmaastikule. Tegevuspiirkonnas on küll tegutsemas aktiivseid

inimesi, kes esindavad jätkusuutlikke väikeettevõtteid ja on tegusad kogukonnaelu edendamisel,

ent arengupotentsiaalina saab siiski käsitleda vajadust koostöö suurendamiseks inimeste,

kogukondade, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste vahel. Ühtlasi on kasvav vajadus uute

eestvedajate leidmiseks. Hoolekande valdkonnas on küll olemas teatav tugi kõikide kohalike

omavalitsuste poolt ning vastavates asutustes toimivad huviringid. Eakate, erivajadustega ja suure

hoolduskoormusega inimeste hakkamasaamise, aktiivsuse ja iseseisvuse suurendamiseks on

võimalik nende elukvaliteedi parandamine, sh sisuliste tegevuste arendamise ja vaimse tervise

toetamise teel. Tähtsat rolli omab Võrtsjärve Ühendus tegevusrühmana, mida on hinnatud kui

tugevat tegevusrühma, mille väiksus on selle eeliseks. Ettevõtluse arendamise vallas on vajadus

toetada tegevuspiirkonna ettevõtete konkurentsivõime tõstmist ning muuhulgas ka kohalikul

tasandil uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu.

Tegevuspiirkonna arengupotentsiaali hindamiseks viidi läbi SWOT-analüüs. Analüüsi tarvis

koguti sisend valdkondlikelt kaasamisseminaridelt ning ühtlasi viidi läbi ka eraldi SWOT-

analüüsile suunatud seminar, kus oli võimalik osaleda erinevate valdkondade esindajatel.

33

Tabel 7. MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonna SWOT-analüüs

TUGEVUSED

 Võrtsjärv ja selle ümbrus kui ressurss, mida iseloomustab hea

asukoht Kesk-Eestis ning puhas ja vaikne looduskeskkond.

 Tegevuspiirkonnas on võimalus taotleda erinevaid toetusi ja

need on kättesaadavad kõigile. Näiteks võetakse Võrtsjärve

Ühenduse tegevusrühmas piirkonna elavdamiseks ette ka

LEADER-programmi väliseid projekte (nt Erasmus).

 Tegevuspiirkonnas tegutsevad tugevad väikeettevõtted, sh

tugevad põllumajandus- ja turismiettevõtted. Ettevõtluses

tegutsejad pakuvad kohalikke tooteid ning loovad piirkonda

teenuseid ja töökohti.

 Tegevuspiirkonnas on mitmeid tugevaid kogukondi ning

tegutsevad külaseltsid. Muuhulgas on tegu ka tugeva

kalandus-, väiketalunike- ja vabatahtlike päästeseltside

kogukondadega.

NÕRKUSED

 Vähene koostöö ja võrgustumine erinevate huvigruppide

vahel: kogukonnad, ettevõtjad, kohalikud omavalitsused,

kolmanda sektori organisatsioonid (mh hoolekandega seotud

organisatsioonid). Omavalitsuste kaugenemine kohalikust

inimesest.

 Puudub tegevuspiirkonna ühisturundus ning kohalikke

kultuuri- ja loodusobjekte ei ole ühendatud terviklikuks

Võrtsjärve kohaidentiteedi kandjaks.

 Ettevõtluse arengut pärsivad nii tööpuudus, kvalifitseeritud

tööjõupuudus kui ka võimaluste vähesus tegevuse

edendamiseks (näiteks laienemiseks, tootlikumate masinate

ostmiseks vms).

 Tegevuspiirkonna infrastruktuur takistab piirkonnasiseste

võrgustike teket: harv ühistransport, mustkatteta teed ning

kehv internetiühendus.

 Puhkepotentsiaali pärsivad Võrtsjärve ümber paiknev

hooldamata puhketaristu (nt vananenud rajatised

supluskohtades), kehv ligipääs järvele ning puhkekohtade ja

matkaradade (nt RMK) vähesus.

 Vananeva elanikkonna kasv pärsib kvaliteetsete

hoolekandeteenuste pakkumist piirkonnas ning suureneb

lähedaste hoolduskoormus.

 Vähe ajaveetmise võimalusi eakatele ja erivajadusega

inimestele võib süvendada üksildustunnet ning vaimseid

probleeme.

VÕIMALUSED

 Võrtsjärve piirkonna kui tervikliku kohaidentiteediga paiga

tutvustamine tagab võimaluse panustada aastaringi toimiva

turismisektori arendamisse. Piirkonna edendamine erinevate

turundusvõtete kaudu võimaldab rohkem kaasata erinevaid

siht- ja huvigruppe koostööle ja võrgustumissündmustele nii

tegevuspiirkonnasiseselt, väljastpoolt piirkonda kui ka

rahvusvahelisel tasandil.

 Kahe Võrtsjärve ümber paikneva LEADERi tegevusrühma

vahelise koostöö suurendamine.

 Koostöö suurendamine inimeste, kogukondade, asutuste,

ettevõtete ja spetsialistide vahel tagab parema infoliikumise,

tugevdab ühtset kogukonda ja soodustab võrgustumist ka

väljaspool tegevuspiirkonda.

 Parem infoliikuvus olemasolevate tugiteenuste ja huviringide

osas ning eakate ja erivajadusega inimeste kaasamine tõstavad

nii hoolekandeteenuste kui ka inimeste elukvaliteeti.

 Kaasata vahendeid ettevõtluse ja kogukondliku elu

arendamiseks toetusmeetmete kaudu.

OHUD

 Tegevuspiirkonna ääremaastumine ning jätkuv väljarände

trend soodustavad elanikkonna vananemist.

 Ebakindluse suurenemine sõdade, haiguste,

looduskatastroofide tõttu ning hinnatõus ja maksukoormuse

suurenemine.

 Haldusreformist tulenev Võrtsjärve piirkonna killustatus, mis

pärsib ühtse visiooni loomist.

 Eestvedajate ja „sädeinimeste“ väsimine.

 Võrtsjärve ökoloogilise olukorra halvenemine.

34

Arvestades nii kaasamisseminaride aruteludel ning uuringutest selgunud tegevuspiirkonna

arenguvajadusi, arengupotentsiaali ja tegevuspiirkonna analüüsi laiemalt, on käesoleva strateegia

arengufookuses järgmised teemad:  piirkonna ühtse identiteedi loomine, ühisturunduse arendamine, sh teavitustegevuste

läbimõeldud korraldamine;

 koostöö arendamine ja võrgustumine erinevate siht- ja sidusgruppide sees ja vahel;

 ettevõtluse edendamine, kohalike toodete ja teenuste kättesaadavuse suurendamiseks,

eesmärgiga rakendada olemasolevat potentsiaali, kohalikul tasandil uuenduslike

lahenduste leidmine ja kasutamine, sh kogukonnateenuste arendamine;

 kogukondade arengu toetamine ja nende tugevdamine, sh aktiivsete kogukonnaliikmete

järelkasv, kodanike ja sh noorte aktiveerimine, kogukondade kaasatuse ja nende aktiivsuse

suurendamine;

 hoolekande põhiteenuste kättesaadavuse ning erivajadusega ja eakate inimeste

elukvaliteedi ja sotsiaalse heaolu parandamine tegevuspiirkonnas.

35

3. 2014–2025 KOHALIKU ARENGU STRATEEGIA

ANALÜÜS

Käesoleva kohaliku arengu strateegia, perioodiks 2023–2027, koostamise ajal oli veel kehtiv

eelmise perioodi strateegia aastateks 2014–2025. Selle peatüki analüüs käsitleb eelmise perioodi

strateegia eesmärkide täitmist, tulemusi ning rahaliste vahendite kasutamist peamiselt 2022. aasta

oktoobri kuu lõpu seisuga.

Võrtsjärve Ühenduse strateegia rakendamise ja tegevusrühma edendamise kogu eelarve oli 2014–

2025 perioodil 3 061 680 eurot. Aastatel 2014–2022 esitati Võrtsjärve Ühenduse piirkonnast

tegevusrühmale 247 projekti, millest Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi

PRIA) kiitis 31.10.2022. aasta seisuga heaks 176 projekti. Määratud toetuste summa oli 2 261 686

eurot, millest 31.10.2022 seisuga oli välja makstud 75,5%. Lisaks strateegia rakendamise toetusele

kasutati kohaliku tegevusrühma administreerimiseks määratud toetust summas 602 553 eurot,

millest 31.10.2022 seisuga oli kasutatud 79,6%. 2022. aasta oktoobri kuu seisuga oli lõpetatud

projekte 124, pooleliolevaid projekte 42 ning katkestatud projekte 10. Võrtsjärve Ühenduse

eelmise perioodi eelarve kasutamisest annab ülevaate tabel 8.

Tabel 8. Strateegia perioodi 2014–2025 eelarve kasutamise ülevaade seisuga 11.2022

Kogu eelarve

(eur)

3 061 680 Toetustaotluste rahuldamine (eur) Maksmine (eur)

Tegevusrühma

ülalpidamise

eelarve (eur)

612 336 Rakenduskavade alusel

kasutatud tegevuskulud

2015–2021

479 876 Väljamakstud

tegevuskulud

548 453

Rakenduskavade alusel

määratud tegevuskulud

2022–2023

122 577 Tegevuskulude

tõendamata

ettemaks

9 953

Projektitoetuste

eelarve (eur)

2 449 344 PRIA määratud

projektikulud

2 261 686 Väljamakstud

projektikulud

1 706 694

Vabad projektitoetuse

vahendid

187 658 Määratud

projektikulud, mis

on maksmata

554 992

36

Rahastuse saanud projektide arvu järgi olid 2022. aasta seisuga kõige aktiivsemad toetuse taotlejad

ootuspäraselt Rõngu piirkonnas – see on ka suurim piirkond. Taotlejate aktiivsus oli madalaim

Võhma piirkonnas (joonis 11). Kogu piirkonda hõlmavaid projekte oli 13, millest 8 taotlejaks oli

Võrtsjärve Ühendus.

Joonis 11. Taotlemisaktiivsus Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonna piirkondades

23,3

13,6

23,3

30,7

12,5

Taotlemisaktiivsus piirkonniti (%)

Kolga-Jaani Kõo Rannu Rõngu Võhma

37

Toetuste jagunemist valdkonniti iseloomustab joonis 12, millelt selgub, et valdav osa toetustest

olid määratud maaturismi arendamiseks, sellele järgnevad spordi- ja muud vaba aja tegevused ning

kultuuripärand.

Joonis 12. Rahuldatud toetustaotluste jagunemine tegevusvaldkondade kaupa

Perioodi 2014–2025 strateegiat muudeti ühe korra seoses Covid-19 taasterahastu meetmete

lisandumisega ettevõtjatele ja mittetulundussektorile. Nende kahe meetme taotlusvoorud toimusid

2022. aastal.

3.1. Strateegia eesmärkide täitmine

Võrtsjärve Ühenduse arengustrateegia 2014–2025 perioodi visioon oli: „Aastal 2020 on MTÜ

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkond konkurentsivõimeline, atraktiivne ja jätkusuutlik külastus-,

elu- ja ettevõtluspiirkond. Piirkonnas tegutsevad aktiivsed noored.“ Tulenevalt visioonist püstitas

Võrtsjärve Ühendus ühe strateegilise eesmärgi: viia visioon ellu aastaks 2020 (MTÜ Võrtsjärve

Ühendus, 2021).

Tulenevalt visioonist ja strateegilisest eesmärgist püstitati strateegias kolm prioriteeti:

1) konkurentsivõimeline ettevõtlus;

2) atraktiivne elukeskkond ja toimiv kodanikuühiskond;

3) kogukonnaga sidustunud aktiivsed noored.

0 5 10 15 20 25 30 35 40

Maaturism Spordi- ja muud vaba aja tegevused Muu nimetamata tegevusvaldkond

Kultuuripärand Noored

Kohalik toit sh toitlustus Teenused piirkonna elanikele

Puidutöötlemine Kunsti-, muusika- jm kultuuritegevus

Mahetoodete tootmine, töötlemine ja… Käsitööndus

Muu taimekasvatus Mesindus

Marja- ja puuviljakasvatus Looduspärand

Vabatahtlik päästeteenistus Köögiviljakasvatus

Taastuvenergia, sh bioenergia Mainekujundus

Eakad

Rahuldatud toetustaotluste jagunemine tegevusvaldkonniti (tk)

38

Strateegia prioriteetide saavutamiseks rakendati nelja meedet:

1) konkurentsivõimeline ettevõtlus;

2) atraktiivne elukeskkond ja toimiv kodanikuühiskond;

3) kogukonnaga sidustunud aktiivsed noored;

4) koostöö.

Nendele meetmetele lisandus perioodi jooksul kaks meedet seoses COVID-19 laialdasest levikust

põhjustatud negatiivsete mõjude vähendamisega ettevõtetele:

5) Covid-19 taasterahastu meede ettevõtlusele;

6) Covid-19 taasterahastu meede mittetulundussektorile.

Järgnevalt on esitatud kokkuvõtlik ülevaade eelmise perioodi meetmete rakendamisest ja

elluviidud projektidest.

Prioriteet 1: Konkurentsivõimeline ettevõtlus

Prioriteedi saavutamine toimus strateegia meetme „Konkurentsivõimeline ettevõtlus“ kaudu.

Meetme üldeesmärk sätestas, et MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas tegutsevad

jätkusuutlikud kohalikku ressurssi ja tööjõudu tulemuslikult kasutavad ettevõtted ning piirkonnas

on arenenud ja innovaatiline ja alternatiivne ettevõtlus.

2022. aasta oktoobrikuu lõpu seisuga viidi ellu 58 investeeringuprojekti, mille tulemusena saavad

kohalikud ettevõtted pakkuda kõrgema kvaliteediga kaasaegsemaid tooteid ja teenuseid ning

rakendada keskkonnasäästlikke lahendusi. Projektide raames on uuendatud ettevõtete

tootmisseadmeid ja kassasüsteeme, ostetud tööks vajalikke masinaid, renoveeritud ning ehitatud

hooneid, uuendatud tootmisprotsesse, optimeeritud energiakulu ning rajatud päikeseenergial

töötavaid lahendusi. Innovaatilistest lahendustest võiks välja tuua iseteeninduslike

juurviljamüügipunktide loomise. Selle projekti idee ja teostus on uuenduslik nii tegevuspiirkonnas

kui ka Eestis tervikuna. Projektiga on antud suurem lisandväärtus tegevuspiirkonna kohalikule

toorainele, see soodustab kohaliku kauba tarbimist ning pakub omanäolist meelelahutust ka

turistidele.

Meetme 1 taotlejad on välja toonud, et LEADERi toetused on andnud võimaluse parandada

teenuse kvaliteeti ning kiirendanud ettevõtlusalaste eesmärkide saavutamist. Samuti on meede 1

aidanud toetada alustavaid ettevõtteid ning edendada maapiirkondade elu, muuhulgas ka

töökohtade säilitamise näol.

2021. aasta seisuga ületati sihttasemed mõlema tulemusindikaatori puhul (tabel 9). Selle põhjal

saab järeldada, et tegemist on olnud vajaliku meetmega, mille abil on tegevuspiirkonda loodud

juurde mitmeid töökohti. Samuti on edukalt edendatud kohalikul tasandil uute ja uuenduslike

toodete, teenuste ja pakettide arendamist.

39

Tabel 9. Ülevaade meetme 1 projektide taotlemisest perioodil 2014–11.2022.

Meede 1: Konkurentsivõimeline ettevõtlus

Kokku taotlusi: 89

Kogu makstud summa: 876 906 EUR

 Lõpetatud projekte: 58

 Pooleli: 25

 Katkestatud: 6

Tulemusindikaator

Eesmärk

Tulemus

Projektide tulemusel loodud uued töökohad 15 29

Projektide elluviimise tulemusel tekkinud uued ja uuenduslikud tooted,

teenused, paketid (2021. aasta seisuga)

8 14

Õppetunnid ja ettepanekud uueks perioodiks

Ettepanek: Jätkata ettevõtluse meetme rakendamist kohaliku ettevõtluse konkurentsivõime

tõstmiseks/võimestamiseks ja töökohtade loomiseks.

Ettepanek: Tõsta ettevõtluse arengut toetavas meetmes uuel perioodil maksimaalset toetuse summat, et oleks

võimalik toetada suuremahulisi projekte, mis panustavad LEADERi eesmärkide saavutamisse.

Prioriteet 2: Atraktiivne elukeskkond ja toimiv kodanikuühiskond

Prioriteedi saavutamine toimus strateegia meetme „Atraktiivne elukeskkond ja toimiv

kodanikuühiskond“ kaudu. Meetme üldeesmärk sätestas, et MTÜ Võrtsjärve Ühenduse

tegevuspiirkonna elukeskkond on atraktiivne ning kohalikud kogukonnad on elujõulised, tugevad,

mitmekesiste tegevusvõimalustega ning jätkusuutlikud.

2022. aasta oktoobrikuu lõpu seisuga viidi ellu 53 investeeringuprojekti, mille tulemusena

panustati erinevate tegevuste kaudu mitmesse valdkonda. Näiteks käsitöö edendamiseks loodi

Rahvariide Kooli jätkuprojekt. Kultuuripärandi säilitamisesse panustati tuntud Rannu inimeste

mälestuspinkide soetamisega, rahvarõivaste soetamisega, kahes kirikus oreli restaureerimisega,

kirikute remontimisega, muuseumi sisustamise ja kütteseadme soetamisega. Kunsti-, muusika- jm

kultuuritegevuse soodustamiseks soetati erinevaid seadmeid ning renoveeriti pillimuuseumi

sissekäik. Maaturismi edendamiseks loodi projekt kultuuripärandi turundamiseks ning spordi- ja

muude vabaaja tegevuste edendamiseks loodi mänguväljakuid, välijõusaale, discgolf’i park,

minigolfiväljak. Vabatahtliku päästeteenistuse parendamiseks ehitati Kolga-Jaani Tuletõrje

Seltsile olmeruumid ja ennetustuba ning osteti järvepäästeks paat.

Meetme 2 taotlejad on välja toonud, et LEADERi toetused on aidanud mõtteid kiiremini

realiseerida ning projektid on aidanud kohalikel MTÜ-del oma tegevusi ellu viia ja seeläbi

aktiveerida ka liikmeskonda. Samas toodi välja ka asjaolu, et Covid-19 laialdane levik on seganud

planeeritud eesmärkide saavutamist.

Tulemusindikaatorite põhjal saab järeldada, et 2021. aasta seisuga olid sihttasemed saavutamata

kõikide tulemusindikaatorite osas (tabel 10). Selle põhjuseks on suuresti 2020. aasta Covid-19

pandeemia, mille tõttu jäid toimumata paljud üritused ning kaasnesid tarneraskused ning üleüldine

hinnatõus.

40

Tabel 10. Ülevaade meetme 2 projektide taotlemisest perioodil 2014–11.2022.

Meede 2: Atraktiivne elukeskkond ja toimiv kodanikuühiskond

Kokku taotlusi: 68

Kogu makstud summa: 637 331 EUR

Lõpetatud projekte: 53

Pooleli: 11

Katkestatud: 4

Tulemusindikaator

Eesmärk

Tulemus (2021)

Kogukondades osutavate kogukonnateenuste arv 15 0

Ühistegevuses osalenud kodanikeühenduste arv 18 2

Tekkinud kohalikest teenustest kasusaavate elanike arv 240 0

Õppetunnid ja ettepanekud uueks perioodiks

 Õppetund: Tulemusindikaatori „Tekkinud kohalikest teenustest kasusaavate elanike arv“ eesmärk on

saavutamata mõistete ebaselge kasutamise tõttu. Tulemusindikaatorid tuleb uues strateegias formuleerida

nii, et need annaks edasi üheselt mõistetavat ja asjakohast informatsiooni lõpetatud projektide kohta.

 Õppetund: Mõistete selge kasutamine. Eelmise perioodi strateegias jäi ebaselgeks, mida või milliseid

tegevusi on mõeldud mõistetega „kogukonnateenused“ ning „kogukondades osutatavad teenused“. Nimelt

on eelmise perioodi strateegias sõnastatud tulemusindikaator “Kogukondades osutavate teenuste arv”, ent

seiretabelis on küsitud andmeid tulemusindikaatorile “Kogukondades osutavate kogukonnateenuste arv”.

Kogukonnateenuse projekt oli eraldi projekt LEADERi määruse järgi ning selle puhul kehtisid eraldi

tingimused. Seda arvestades ei ole Võrtsjärve Ühenduse tegevusrühmas esitatud eelmisel perioodil ühtki

kogukonnateenuse osutamise projekti. Kogukondades osutavate teenuste arv on aga laiem mõiste ja sinna

alla saab liigitada igasuguseid kogukondade ja kolmanda sektori projekte. Tegevusrühm on märkinud, et

kogukonnateenuse mõiste tekitab segadust ka taotlejates, mistõttu tuleks uues strateegias mõisted paremini

sõnastada või selgitada. Kogukonnateenuste projektide puudumine näitab ühtlasi ka tegevuspiirkonna

ettevõtete tugevust – ettevõtted on võimelised teenuseid osutama ilma täiendavate soodustusteta. Küll aga

ei välista see, et tulevikus võiks vajadus kogukonnateenuste järele tekkida.

Prioriteet 3: Kogukonnaga sidustunud aktiivsed noored

Prioriteedi saavutamine toimus strateegia meetme „Kogukonnaga sidustunud aktiivsed noored“

kaudu. Meetme üldeesmärk sätestas, et MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas tegutsevad

tulemuslikult toimetavad, motiveeritud ning kogukonnaga sidustunud aktiivsed noored liidrid.

2022. aasta oktoobrikuu lõpu seisuga viidi ellu 11 projekti, mille tulemusena rajati näiteks Rannu

alevikku välitegevusala ning kohalikku Pere- ja Noortekeskusesse ehitati mängunurk ja

ronimissein. Rõngu piirkonnas loodi võimalusi noorte tööks kohalikus pastoraadis ning ehitati

noortekeskusele suveterrass. Samuti arendati noorte vaba aja veetmise võimalusi Võhma linnas.

Arendati ka noortetubade teenuseid: loodi projekt selleks, et noored oleksid tolerantsemad,

keskkonda säästvamad ja ettevõtlikumad ning korraldati laager „Keskkonnasäästlik ettevõtlus ja

ühistegevused eakatega on LAHE!“.

Tulemusindikaatorite põhjal saab järeldada, et sihttasemed ületati kolme tulemusindikaatori puhul

(tabel 11). Sihttasemed jäid saavutamata kahel tulemusindikaatoril: uute algatuste arv piirkonnas

(saavutati 33% eesmärgist) ja noorte ühistegevuste arv (saavutati 49% eesmärgist). Viimaste

tulemusindikaatorite mittesaavutamise põhjuseks on Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas

toimunud mitmed suurte osalejate arvuga lastelaagrid: ühistegevuste arv on olnud planeeritust

41

väiksem, ent kasusaajate hulk on olnud suur. Samuti tasub välja tuua, et ootus meetmele oli algselt

suuremale noorte omaalgatusele. Praktika näitas, et sellisel kujul meede siiski tööle ei läinud.

Tulemusindikaatori „Tegutsevate noortevolikogude arv“ eesmärk oli viie noortevolikogu loomine,

ent tegelikkuses loodi vaid kolm noortevolikogu – seda 2017. aasta haldusreformi tõttu. Nimelt

kuulus haldusreformieelselt tegevuspiirkonda viis valda ning eesmärk oli moodustada

noortevolikogu igasse valda. Haldusreformijärgselt on tegevuspiirkonnas aga kolm valda, mis on

kõik tänaseks noortevolikoguga esindatud.

Tabel 11. Ülevaade meetme 3 projektide taotlemisest perioodil 2014–11.2022

Meede 3: Kogukonnaga sidustunud aktiivsed noored

Kokku taotlusi: 11

Kogu makstud summa: 74 415 EUR

Lõpetatud projekte: 11

Pooleli: 0

Katkestatud: 0

Tulemusindikaator

Eesmärk

Tulemus (2021)

Noorte ühistegevuses osalevate inimeste arv 50 393

Noorte ühistegevuste arv 35 17

Uute algatuste arv piirkonnas 6 2

Tegutsevate noortevolikogude arv 5 3

Noorteühingute arv 6 69

Õppetunnid ja ettepanekud uueks perioodiks

 Õppetund: Otsida koostöövõimalusi tugevate partneritega, kellega on suhted jätkusuutlikumad ning ühised

eesmärgid kannavad sarnaseid huvisid.

 Õppetund: Möödunud perioodil tuli meetmesse pigem investeeringuprojekte, mis aitavad küll kaudselt

kaasa ka noorte omavahelisele koostööle, ent ootus meetmele oli tegelikult teine. Sellest tulenevalt on uue

perioodi ootus noorteprojektidele, et esitataks rohkem algatusi ja ühistegevustele suunatud projekte.

 Ettepanek: Arvestades et noorte meetme projektid ei läinud tegevuspiirkonnas oodatud kujul käima, on

ettepanek hõlmata noorte kaasamine ning noorte algatusega seotud projektid uuel perioodil kogukondade

edendamise meetme alla.

 Ettepanek: Uue perioodi strateegia koostamisel kaaluda, milliseid noortele suunatud tegevusi võiks

eelisjärjekorras toetada, kas investeeringuid või ühistegevusprojekte.

Meede 4: Koostöö

Koostöö meede loodi Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnasiseste, piirkonnaüleste ning

rahvusvaheliste koostöövõrgustikega koostöö edasi arendamiseks. Strateegias püstitatud kolme

prioriteedi saavutamiseks sõnastati meetme nr 4 üldeesmärk järgmiselt: MTÜ Võrtsjärve Ühendus

läbi toimiva koostöö kohaliku tegevuspiirkonna jätkusuutlik arendamine.

Strateegiaperioodil 2008–2013 alustati tööd esimese sihtgrupiga, milleks oli üksikvanematega

pered. Tugeva võrgustiku loomiseni veel ei jõutud, mistõttu nähti vajadust tegevusega jätkata

perioodil 2014–2025. Tugeva võrgustiku loomine ei õnnestunud ootuspäraselt ka perioodil 2014–

2025. Tegevusrühma eesmärk oli kutsuda sihtgrupp kokku ning aidata neil organiseeruda läbi

42

huvitavate ja harivate tegevuste. Tugeva võrgustiku loomine ebaõnnestus tegevusrühma hinnangul

peamiselt sihtgrupi vähese algatusvõime ja järjepideva tegevuse puudumise tõttu.

Samuti arendati perioodil 2008–2013 koostööd kultuuritöötajatega. Lisaks tegevusrühma

piirkonnale kaasati ka Valga maakonna Puka ja Põdrala valla kultuuritöötajad, kellega moodustati

seltsing Võrtsjärve Kultuuriselts. Perioodil 2014–2025 sooviti selle võrgustiku tegevustesse

jätkuvalt panustada, et kutsuda piirkonnas ellu uusi jätkusuutlikke ning Eesti mastaabis tuntuks

saavaid sündmuseid. Käesoleva strateegia koostamise ajal ei olnud kultuuriselts aktiivne.

Tegevusrühma hinnangul võis seda mõjutada osade asutajate liikumine teise tegevuspiirkonda

ning inimeste piiratud võimalused aktiivselt seltsi tegevustesse panustamisel.

Arvestades et noortele suunatud tegevused olid tegevusrühma üks eelmise perioodi strateegia

prioriteetidest, peeti pikemas perspektiivis väga oluliseks tegevuspiirkonna noortevõrgustiku

teket. Eesti-sisese koostöö peamiseks suunaks sätestati ühine Võrtsjärve piirkonna arendamine

koos Tartumaa Arendusseltsiga, Mulgimaa Arenduskojaga ja Võrtsjärve kalanduspiirkonnaga.

Rahvusvahelist koostööd oli plaanis meetme raames jätkata olemasolevate partneritega ning leida

ka uusi partnereid. Üheks väliskoostöö prioriteediks olid noored ja ettevõtlus, eriti noorte

ettevõtlus. Käesoleva strateegia koostamise ajal kestis koostööprojekt Tartumaa Arendusseltsi ja

Kalanduse LEADERiga. Väliskoostööprojekte ei ole perioodil 2014–2025 LEADER-programmi

raames eraldi tehtud. Selleks on tegevusrühm kasutanud Erasmus+ vahendeid.

Tulemusindikaatorite põhjal ületati sihttasemed kolme näitaja lõikes (tabel 12). Kusjuures

koostööprojektide arvu puhul oli eesmärgiks 3–7 projekti, mille puhul ei olnud määratletud mitu

projekti tuleb teha Eesti-siseselt ning mitu välisprojekti ja ühisprojekti läbi viia. Seega on

püstitatud eesmärk küll saavutatud, ehkki näiteks välisprojekte ei ole tegevusrühm teinud. Sihttase

jäi saavutamata näitaja „koostööprojektide kasusaajad“ osas, mille puhul saavutati 13% püstitatud

eesmärgist. Selle näitaja eesmärki seades arvestati kasusaajatena laiemat ja pigem kaudset

sihtgruppi, ent praktikas osutus tegelike kasusaajate arvutamine sel viisil keerukaks. Seetõttu

kajastuvad tulemustes ainult otsesed kasusaajad (näiteks kui õppereisil käis külaseltsi esindaja, siis

kaudseid kasusaajaid peaks olema rohkem kui ainult külaseltsi esindaja).

43

Tabel 12. Ülevaade meetme 3 projektide taotlemisest perioodil 2014–11.2022

Meede 4: Koostöö

Kokku taotlusi: 813

Kogu makstud summa: 118 041 EUR

Lõpetatud projekte: 2

Pooleli: 6

Katkestatud: 0

Tulemusindikaator

Eesmärk

Tulemus (2021)

Koostööprojektide arv 3–7 7 (Eesti-siseseid 1,

välisprojekte 0,

ühisprojekte 6)

Koostööprojektide kasusaajad 300 38

Ühistegevuses osalenud ühenduste ja ettevõtjate arv 18 87 ühendust,

41 ettevõtjat

Projektide rakendamisest kasusaajate arv 240 646

Õppetunnid ja ettepanekud uueks perioodiks

 Ettepanek: Vaatamata sellele, et üksikvanematega peredega tugeva võrgustiku loomiseni möödunud

perioodil ei jõutud, võiks töörühm sellegipoolest jätkata erinevate sihtgruppide aeg-ajalt kokkukutsumist,

et soodustada organiseerunud huvigruppide tekkimist. Enim huvi on uue strateegia koostamise ajal üles

näidanud näiteks sotsiaalvaldkonna esindajad.

 Ettepanek: Juba käivitatud ning toimivate koostöövõrgustike järjepidevuse tagamiseks on vajalik koostöös

partneritega leida uuenduslikke lahendusi tegevuspiirkonna arendamisel. Jätkuvalt soovitakse panustada

kogemuste vahetamisse, uute teadmiste omandamisse ja uudsete lahenduste leidmisesse. Vajalik on luua

ka uusi koostööprojekte ning toetada piirkonnasiseste, -üleste ning rahvusvaheliste koostöövõrgustike

tekkimist ja toimimist. Väliskoostöö osas tuleb leida võimalusi uute võrgustike tekkimiseks ning seeläbi

soodustada uuenduslike praktikate toomist piirkonda.

Covid-19 taasterahastu meetmed

2022. aasta alguses toimus üks voor nii Covid-19 taasterahastu meetmes ettevõtlusele kui ka

Covid-19 taasterahastu meetmes mittetulundussektorile. I kvartalis toimunud voorudes esitati

kokku 11 taotlust, mis kõik olid 2022. aasta oktoobrikuu lõpu seisuga ka rahastuse otsuse saanud

(tabel 13). 2022. aasta oktoobris toimus teine taotlusvoor Covid-19 taasterahastu meetmes

ettevõtlusele.

13 2022. aasta novembrikuu seisuga on esitatud kokku 8 taotlust, ent eesmärkide tulemused on siin tabelis 2021. aasta

seisuga, mistõttu need ei klapi kogu taotluste arvuga.

44

Tabel 13. 2022. aastal toimunud Covid-19 taasterahastu meetmete taotlusvoorud, eelarve ja

esitatud projektide arv 2022. aasta oktoobrikuu lõpu seisuga

Eelarve (EUR) Kogu makstud

summa (EUR)

Esitatud projektide arv

Covid19 taasterahastu meede

ettevõtlusele

Taotlusvoor 24.01.2022–31.01.2022

Taotlusvoor 24.10.2022–31.10.2022

46 991

40 831

17 830

-

5 (sh 3 lõpetatud)

0 (Projektide arv ei ole

strateegia koostamise

ajaks teada)

Covid19 taasterahastu

meede mittetulundussektorile

Taotlusvoor 24.01.2022–31.01.2022

34 850

10 234

6 (sh 2 lõpetatud)

Tagasiside toetuste taotlemise kohta Võrtsjärve Ühenduse tegevusrühmas

Kõikidel strateegia koostamise kaasamisseminaridel paluti osalejatel täita küsimustik14 LEADERi

toetuste taotlemise kohta, et saada infot taotlemise korralduse osas. Vastuste analüüsil selgus, et

valdav osa vastajatest (97%) on küll kuulnud LEADER-programmi toetustest, ehkki varasemalt

oli toetusi taotlenud 61% vastajatest. Peamine põhjus, miks ei olnud vastaja LEADERi toetust veel

taotlenud, oli vajaduse puudumine. Lisaks toodi välja, et hea idee saab ilma toetuseta ellu viia;

piirkonnas on inimene, kes on piirkonna heaks toetust taotlenud; vastaja pole kuulunud sellisesse

organisatsiooni, mis projektidega tegeleks; taotlemine pole olnud täpselt arusaadav või on

keeruline; piiravaks on saanud ka omaosaluse suurus või selle puudumine. Peamise probleemina

toetuste taotlemisel toodi välja lühike taotluste esitamise aeg, keeruline aruandlus Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ametile ning projekti koostamise keerukus. Üldiselt hinnati aga

taotluste esitamist ja menetlemist tegevusrühmas kergeks ja arusaadavaks ning kiideti head tuge

nõustamisel.

Täiendavad tähelepanekud 2014–2025 strateegiaperioodi kohta

Tegevusrühm on välja toonud, et tänu infopäevadele ja laialdasele teavitamisele saavutati tulemus,

kus kõik piirkonnad olid ühtmoodi aktiivsed taotlejad ja kõik piirkonnad said arenguimpulsi.

Sellele aitas kahtlemata kaasa taotlemise lihtsus ning see, et kohalik tegevusrühm ei nõudnud

täiendavaid taotlusvorme. Positiivsena märgiti ka elukeskkonna ja kodanikuühiskonna meetme

modelleerimist ühe meetmena. See tegi taotlejatel arusaamise lihtsamaks, vähendas meetme

eelarve tükeldamist ning sellega seotud võimalikke ümbertõstmisi. Lisaks eelnevale toodi välja, et

möödunud perioodil ei esitanud taotlejad ühtegi protesti ega vaiet.

14 LEADERi toetuste küsimustikule vastajaid oli kokku 44.

45

4. STRATEEGIA 2023–2027

Võrtsjärve Ühenduse kohaliku arengu strateegia aastateks 2023–2027 koostamisel määratleti

strateegia visioon ning strateegilised eesmärgid. Toetusmeetmed töötati välja vastavalt strateegia

ettevalmistamise perioodil läbi viidud kaasamisseminaridel ja küsitlustel tehtud ettepanekutele,

tegevuspiirkonna arenguvajaduste analüüsile ning SWOT-analüüsi tulemustele. Ühtlasi arvestati

MTÜ Võrtsjärve Ühenduse eelmise strateegiaperioodi, 2014–2025, analüüsi.

4.1. Kohaliku arengu strateegia 2023–2027 visioon

MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkond on ühtse kohaidentiteedi ja tiheda sotsiaalse

koostöövõrgustikuga elujõuline tegevuspiirkond, kus on atraktiivne elukeskkond, areneb eeskätt

kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinev konkurentsivõimeline väikeettevõtlus ja tegutsevad

tugevad kogukonnad. Tegevuspiirkonna eakad, erivajadusega ja suure hoolduskoormusega

inimesed on hoitud.

4.2. Kohaliku arengu strateegia strateegilised eesmärgid, mõõdikud

ja meetmed

Vastavalt strateegilistele eesmärkidele rakendatakse MTÜ Võrtsjärve Ühenduse kohaliku arengu

strateegias perioodil 2023–2027 nelja meedet, mille alt on toetatavad järgmised projektitoetuste

liigid: investeeringud, ühistegevused, koostöötegevused, kogukonnateenused ja väikeprojektid

ehk vihmavarju-tüüpi projektide rakendamine.

Investeeringuprojektide abil viiakse ellu investeering, mis peab olema sihipärases kasutuses

vähemalt kolm aastat. Investeeringuid saab teha nii materiaalsesse kui immateriaalsesse varasse.

Ühistegevusteks nimetatakse projekte, mis viiakse ellu ühe- kuni kaheaastase tegevuskava alusel

vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt, keda nimetatakse partneriteks

ning kellest vähemalt üks ei ole teine kohalik tegevusrühm. Tegevuskava peab sisaldama

järgmiseid andmeid: ühistegevuses osaleva partneri nimi, registrikood ja kontaktandmed ning

osalevate poolte üksikasjalik ülesannete kirjeldus; ühistegevuse ning selle eesmärgi ja tulemuse

kirjeldus, sealhulgas laiem mõju tegevuspiirkonnale; tegevuskava elluviimise periood, sealhulgas

ühistegevuse ajakava; selle olukorra kirjeldus, mille lahendamisele on ühistegevus suunatud.

Koostöötegevusteks nimetatakse projekte, milles osaleb vähemalt kaks kohalikku tegevusrühma,

kes rakendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 32 nõuetele

vastavat strateegiat. Koostööprojektis võib lisaks osaleda muu avaliku ja erasektori partnerlusel

põhinev ühendus, kelle põhikirjaline eesmärk on suunatud maaelu arendamisele ja kes on oma

piirkonna kohta töötanud välja nimetatud nõuetele vastava strateegia. Partnerid sõlmivad

koostööleppe.

46

Kogukonnateenused on kogukonna vajadustest lähtuvad teenused, mis peavad olema kirjeldatud

strateegias. Kogukonnateenuse arendamiseks mõeldud projektide eesmärk on arendada teenust,

mida tavaliselt käsitatakse kasumit teeniva majandustegevusena. Nende projektide rahastamine

võetakse vastu üldkoosoleku otsusega.

Kohalikule tegevusrühmale antakse projektitoetust ka selleks, et korraldada kolmanda isiku poolt

väikeprojekti rakendamist strateegias või rakenduskavas esitatud nõuete kohaselt.

Võrtsjärve Ühenduse kohaliku arengu strateegia 2023–2027 eesmärgid võtab kokku tabel 14.

47

Tabel 14. Võrtsjärve Ühenduse kohaliku arengu strateegia 2023–2027 strateegiakaart

MTÜ VÕRTSJÄRVE ÜHENDUSE STRATEEGIAKAART

VISIOON 2027

MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkond on ühtse kohaidentiteedi ja tiheda sotsiaalse

koostöövõrgustikuga elujõuline tegevuspiirkond, kus on atraktiivne elukeskkond, areneb

eeskätt kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinev konkurentsivõimeline väikeettevõtlus

ja tegutsevad tugevad kogukonnad. Tegevuspiirkonna eakad, erivajadusega ja suure

hoolduskoormusega inimesed on hoitud.

Fookusteemad:

1) Piirkonna ühtse identiteedi loomine, ühisturunduse arendamine, sh teavitustegevuste

läbimõeldud korraldamine.

2) Koostöö edendamine ja võrgustumine erinevate siht- ja sidusgruppide sees ja vahel.

3) Ettevõtluse edendamine, kohalike toodete ja teenuste kättesaadavuse suurendamiseks

eesmärgiga rakendada olemasolevat potentsiaali, kohalikul tasandil uuenduslike

lahenduste leidmine ja kasutamine, sh kogukonnateenuste arendamine.

4) Kogukondade arengu toetamine ja nende tugevdamine, sh aktiivsete

kogukonnaliikmete järelkasv, elanike ja sh noorte aktiveerimine, kogukondade kaasatuse

ja nende aktiivsuse suurendamine.

5) Hoolekande põhiteenuste kättesaadavuse ning erivajadusega ja eakate inimeste

elukvaliteedi ja sotsiaalse heaolu parandamine tegevuspiirkonnas.

VALDKONNAD ETTEVÕTLUS KOGUKONNAD KOOSTÖÖ HOOLEKANNE

RAHASTUS-

ALLIKAS

Euroopa Maaelu

Arengu

Põllumajandusfond

Euroopa Maaelu

Arengu

Põllumajandusfond

Euroopa Maaelu

Arengu

Põllumajandusfond

Euroopa

Sotsiaalfond+

STRATEEGILISED

EESMÄRGID

Tegevuspiirkonna

ettevõtete

konkurentsivõime

on paranenud tänu

mitmekesisele ja

hea kvaliteediga

pakutavale kohalike

toodete ja teenuste

valikule ning

teadlikult

tegutsevale ning

teadmishimulisele

ettevõtjale.

Tegevuspiirkonna

kogukonnad on

tugevad, toimekad,

sidusad ja

koostööaltid.

Eestvedajad on

tegusad ning

kogukondlikku

tegevusse on

kaasatud aktiivseid

noori.

Tegevuspiirkonna

asustusüksustes on

mitmekesiste

võimalustega

elukeskkond ning

selleks vajalik

taristu ja tegevused

on läbimõeldult

väljaarendatud

Tegevusrühm on

koostööle avatud nii

kohalikul kui ka

rahvusvahelisel

tasandil.

Tegevusrühm on

aktiivne ning omab

teadmiste saamiseks

ja uuenduste

rakendamiseks

sobivat

koostööpartnerite

võrgustikku.

Eakad,

erivajadusega ja

suure

hoolduskoormusega

inimesed on

tegevuspiirkonnas

väärtustatud

ühiskonnaliikmed.

MEETMED

Meede 1.

Ettevõtluse

arendamine.

Meede 2.

Kogukondade

edendamine

Meede 3. Koostöö

Meede 4.

Sotsiaalse heaolu

edendamine

48

Kohaliku arengu strateegia visiooni täitmiseks tuleb panustada nelja valdkonna arengusse. Need

on ettevõtlus, kogukonnad, hoolekanne ja koostöö. Igas valdkonnas on püstitatud strateegilised

eesmärgid ning välja töötatud nendele vastavad meetmed. Strateegia meetmed on omavahel

sidusad, kuna panustavad piirkonna arengusse toetades erinevaid valdkondi.

Kõige olulisemaks eesmärgiks on jätkuvalt ettevõtluse arendamine, sest ettevõtluses tegutsejad

pakuvad kohalikke tooteid, loovad piirkonda teenuseid ja töökohti ning panustavad seeläbi

piirkonna majanduslikku arengusse. Ühtlasi soodustab see inimeste jäämist piirkonda, mis

omakorda elavdab kogukondlikku elu. Sellele eesmärgile on kavas kulutada 60% jagatavatest

toetustest (tabel 15). Tähtsuselt teisel kohal on kogukondade edendamine, mille osas on oluline

organisatsioonide võimestamine, kogukonnaliikmete aktiveerimine ning ettevõtlike järeltulijate

kasvatamine praegustele eestvedajatele ja noorte kaasamine. Sellele eesmärgile on kavas kulutada

30% jagatavatest toetustest.

Valdkondade üleselt on selgunud vajadus ergutada eelkõige tegevuspiirkonnasisest, ent ka

väljapoole suunatud ettevõtjate, kogukondade, kolmanda sektori organisatsioonide ning kohalike

omavalitsuste vahelist koostööd. Samuti on oluline veelgi enam toetada piirkondlike ja

sektoritevaheliste koostöövõrgustike hoidmist, loomist ning arendamist, mistõttu on eelmise

strateegia perioodiga võrreldes tõstetud koostöö meetme osakaalu: 10% jagatavatest toetustest on

suunatud koostöö edendamisele.

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonna edendamisel on oluline ka sotsiaalse heaolu toetamine,

milleks on ette nähtud ESF+ vahendite kasutamine. Sotsiaalse heaolu toetamist tingib vajadus

pöörata rohkem tähelepanu tegevuspiirkonna sotsiaalvaldkonnale laiemalt, et tuvastada ja

kaardistada täpsemalt vajalikud tegevused valdkonna edaspidiseks edendamiseks. Ühtlasi on

oluline suurem informeeritus tegevuspiirkonna tugiteenuste osas ning tõsta ühiskonna teadlikkust

sotsiaalse heaolu tagamisest.

Tabel 15. Ülevaade jagatavate toetuste osakaaludest meetmete lõikes

Meede Meetme nimetus Osakaal rahastusest

1 Ettevõtluse arendamine 60%

2 Kogukondade edendamine 30%

3 Koostöö 10 %

4 Sotsiaalse heaolu edendamine Meetme osakaalu rahastusest ei

määrata, sest antud meetme

rahastamine toimub

eraldiseisvast allikast.

49

4.2.1. Meede 1: Ettevõtluse arendamine

Meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus

Ettevõtlus on Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas hoogsalt arenenud ning ka ettevõtete arv

kasvab pidevalt. Majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv 1000 elaniku kohta on viimastel aastatel

kasvanud, ent jääb veel Eesti keskmisele veidi alla. Ka keskmine palgatase jääb alla Eesti

keskmisele. See soodustab nii väljarännet tegevuspiirkonnast kui ka töötamist peamistes

tõmbekeskustes (Tartu ja Viljandi linnades). Kohalike turismiettevõtjate peamine probleem on

madalhooaja majanduslik toimetulek, mistõttu on nende peamine väljakutse leida võimalusi

paremaks majandamiseks talveperioodil. Lisaks on selgunud, et suuresti on kasutamata

tegevuspiirkonna ressursid, teiste hulgas kaunis loodus ning paiknemine Võrtsjärve läheduses,

millest viimane panustab juba oma olemusega piirkonna ühtse kohaidentiteedi tekkimisse.

Tegevuspiirkonnas on vajalik panustada ettevõtete tegevuse edendamisse, et tõsta kohalike toodete

ja teenuste kvaliteeti ning muuta need kättesaadavamaks nii kohalikul tasandil kui ka teistes

piirkondades. Muuhulgas on meetme fookuses uute töökohtade loomine ja võimekuse tõstmine

vajalike investeeringute kaudu. Ettevõtluse edasiseks arenguks on oluline toetada eelkõige mikro-

ja väikeettevõtlust ning alustavaid ettevõtjaid.

Sektori edendamiseks on meetme raames soodustatud uuenduslike lahenduste kasutuselevõtmine

ning arendamine. Teiste hulgas on soodustatud tegevused, mis aitavad kaasa

keskkonnasäästlikkusele või on suunatud kliimamuutuste leevendamisele või nendega

kohanemisele. Meetme raames toetatakse muuhulgas ühistegevusprojekte, mis viiakse ellu

vähemalt aastase tegevuskava alusel vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja

poolt.

Ettevõtluse arendamise strateegilised eesmärgid ja nende tulemusnäitajad kajastuvad tabelis 16,

meetme iseloomustus, mis sisaldab meetmespetsiifilisi näitajaid, sh väljundnäitajaid, kajastub

tabelis 17.

Meetme seos SWOT-analüüsiga

Ettevõtluse arendamise meede võimaldab tegevuspiirkonna ettevõtjatel tõsta oma ettevõtte

konkurentsivõimet mitmel erineval tasemel lähtuvalt SWOT-analüüsist ning toimekeskkonna

analüüsi käigus selgunud vajadustest. Olemasoleva potentsiaali (tugevad väikeettevõtted, sh

põllumajandus- ja turismiettevõtted, kohalike toodete ja teenuste olemasolu, Võrtsjärv ja selle

ümbrus, ressursid ning looduskeskkond) ja väliste võimaluste (piirkond kui terviklik paik,

turundus, koostöö, võrgustumine) kasutamise kaudu panustab strateegia tegevuspiirkonna

nõrkuste (vähene koostöö ja võrgustumine erinevate huvigruppide vahel, piirkonna puudulik

ühisturundus, tööpuudus, napid ressursid konkurentsivõimet parandavateks investeeringuteks)

vähendamisse ning väliskeskkonnast tulenevate ohtude (ääremaastumine, väljaränne, ebakindlus,

killustatus) hajutamisse.

Tabel 16. Ettevõtluse arendamise strateegilised eesmärgid tulemusnäitajatega

50

Strateegiline eesmärk Tegevuspiirkonna ettevõtete konkurentsivõime on paranenud tänu

mitmekesisele ja hea kvaliteediga pakutavale kohalike toodete ja teenuste

valikule ning teadlikult tegutsevale ning teadmishimulisele ettevõtjale.

Tulemusnäitaja Sihttase Andmed

Projekti tulemusel loodud uued või

täiustatud tooted või teenused 10 Projektide elluviijate tagasiside.

Projekti tulemusel loodud

võimalused aastaringseks turismiks

(projektide arv)

5 Projektide elluviijate tagasiside.

Projekti tulemusel loodud uute ja

säilitatud töökohtade arv 20 Projektide elluviijate tagasiside.15

Arendatud ettevõtete arv 15 Projektide elluviijate tagasiside.16

Projektide arv, mis aitavad kaasa

keskkonnasäästlikkusele,

kliimamuutuste leevendamisele ja

nendega kohanemisele.

4 Toetatud tegevuste ehk projektide arv, kusjuures tegevus ei

tohi olla tehtud põllumajandusettevõtetes.

Tabel 17. Meede nr 1: Ettevõtluse arendamine

Näitaja Näitaja sisu

Rahastusallikas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

Meetme osakaal rahastusest 60%

Toetatavad tegevused * Materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud põhivarasse17, sh

keskkonnasäästlikesse lahendustesse, kohapealsete toodete ning teenuste

loomiseks või arendamiseks ja mikrotootmise edendamiseks.

* Investeeringuga seotud kaasnevad tegevused.

* Investeeringuga seotud järelevalvetegevused.

* Investeeringut ettevalmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu sama

projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 10% projekti

kogumaksumusest.

* Ühistegevused, mis viiakse ellu ühe- kuni kaheaastase tegevuskava alusel

vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt ning kellest

vähemalt üks ei ole teine kohalik tegevusrühm. Mittetoetatavad tegevused18 * Kinnistu ja kinnisvara ost.

* Investeeringut ettevalmistavad tegevused, kui need viiakse ellu eraldiseisva

projektina.

15 Investeeringute puhul põhineb sihttase toetatud projektis loodud töökohtade arvul. Ei hõlma projekti elluviimiseks

vajalikke töökohti (nt arhitekt, ehitajad), vaid töökohti, mis luuakse projekti valmimisel (nt kaupluse poemüüja).

Näitaja arvutatakse täistööajale taandatud töötajatena ja näiteks pool töökohta arvestatakse väärtusena 0,5.

16 Sihttaseme puhul arvestada projekte, millega on toetatud VKE-sid, mittetulundusühinguid, riigiasutusi,

põllumajandusettevõtete mitmekesistamist, et arendada maamajandusettevõtteid (välja arvatud toetus

põllumajandusele, st põllumajanduslikule esmatootmisele), sealhulgas biomajandusettevõtteid. See näitaja ei piirdu

uute loodud ettevõtetega. Arvesse võtmiseks peaksid tegevused aitama selgelt kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele,

eelkõige edendades tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, tagades

põllumajandustootjatele õiglase sissetuleku ja tasakaalustades võimu väärtusahelas.

17 Põhivara alla võib lugeda näiteks investeeringud taristusse, hoonetesse, seadmetesse, tarkvarasse jms.

18 Mittetoetatavad on ka kõik meetme määruses loetletud mitteabikõlblikud tegevused.

51

* Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna.

* Püsikulude rahastamine.

* Mootorsõidukite ost.

* Võrtsjärve Kalanduspiirkonna strateegias rahastatavad tegevused.

Toetuse saajad MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas tegutsevad:

* FIE-d

* Mikro- ja väikeettevõtted19

* Kolmanda sektori organisatsioonid, juhul kui nende tegevus on suunatud

ettevõtlusele (nt ettevõtete liidud)

Meetme sihtrühm Tegevuspiirkonna ettevõtjad.

Nõuded taotlejale * Taastuvenergia kasutuselevõttu toetatakse tingimusel, et vähemalt 50%

toodetud energiast tarbitakse taotleja tootmisprotsessis.

* Ei ole lubatud taotleda investeeringuid mitmes etapis.

* Tegevusrühmale esitatavate dokumentide loetelu peab vastama

rakenduskava meetmelehele.

Nõuded toetuse saajale * Tegevus tuleb ellu viia MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas, välja

arvatud turundustegevus ja koostöö tegevused.

* Investeeringu puhul tuleb taotluses täiendavalt välja tuua objekti tasuvus- või

jätkusuutlikkuse analüüs, kui toetuse summa ületab 10 000 eurot.

* Toetuse saaja täidab rakenduskava meetmelehes toodud nõuded.

* Ühistegevusena ellu viidav projekt peab hõlmama vähemalt ühte partnerit.

Toetussumma (EUR) Minimaalne: 1000

Maksimaalne: kuni 60 000

Toetuse määr kuni 60%

Väljundnäitaja Sihttase

Ühistegevuses osalenud partnerite arv 6

Ühistegevuses osalenud inimeste arv 30

Uuenduslike projektide arv tegevuspiirkonnas 4

Ettevõtlusele suunatud projektide arv 50

Esmataotlejate arv 8

Meede nr 1 vastab järgmistele LEADERi spetsiifilistele erieesmärkidele:

 ettevõtluse arendamine, eelkõige uute tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste

kaudu (meede on suunatud tegevuspiirkonna majandusliku arengu edendamisele, et

arendada eelkõige mikro- ja väikeettevõtteid, samuti on soodustatud alustavate ettevõtjate

toetamine. Võrtsjärve Ühendus soovib toetatavate projektide abil luua või säilitada

vähemalt 20 töökohta);

 teenuste kättesaadavuse parandamine (oodatud on taotlejad, kes muudavad kohalikud

tooted ja teenused hõlpsasti kättesaadavaks);

19 Mikroettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 10 inimesele ning mille käibe või bilansi maht ei ületa 2 miljonit

eurot. Väikeettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 50 inimesele ning mille käibe või bilansi maht ei ületa 10 miljonit

eurot (https://single-market-economy.ec.europa.eu/smes/sme-definition_en).

52

 keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste väljatöötamine ja rakendamine (projektide

hindamisel antakse lisapunkte, kui projekt on suunatud keskkonnasäästlikkusele või

kliimamuutuste leevendamisele või kohanemisele);

 maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine (kohalikest ettevõtjatest taotlejad

iseloomustavad oma ettevõtlustegevuse kaudu ka tegevuspiirkonda).

Meede nr 1 vastab järgmistele EAFRDi prioriteetidele:

 Prioriteet 1. Teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine põllumajandus- ja

metsandussektoris ning maapiirkondades. (Maapiirkonna ettevõtjatel on võimalus taotleda

toetust projektidele, mis on suunatud uuenduslike lahenduste rakendamisele.)

 Prioriteet 3. Toiduahela korraldamise, sealhulgas põllumajandustoodete töötlemise ja

turustamise, loomade heaolu ja riskijuhtimise, edendamine põllumajanduses. (Meede 1 on

suunatud kohaliku tooraine kasutamisele ning kohalikele toodetele lisandvääruse

andmisele ja nende kättesaadavuse parandamisele.)

 Prioriteet 5. Ressursitõhususe edendamine ning vähese CO2-heitega ja kliimamuutuste

suhtes vastupidavale majandusele ülemineku toetamine põllumajanduses ning toiduainete-

ja metsandussektoris. (Meede 1 on suunatud kohaliku tooraine kasutamisele ning kohalike

toodete pakkumisele.)

 Prioriteet 6. Sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku

arengu edendamine. (Meede 1 panustab maapiirkondade majandusliku arengu

edendamisse tegevuspiirkonna ettevõtete edendamise toetamise kaudu.)

Meede nr 1 panustab ÜPP 8. erieesmärgi elluviimisesse. Meetme abil soovitakse edendada

tegevuspiirkonna tööhõivet ning ettevõtluse toetamise kaudu panustada majanduskasvu.

Ettevõtlusalaste projektide toetamine soodustab ka maapiirkondade kohalikku arengut.

Meede nr 1 aitab enim kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis

5 nimetatud järgmistele poliitikaeesmärkidele:

a) konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise

ja piirkondliku IKT-ühenduvuse edendamise kaudu;

b) keskkonnahoidlikum, vähese CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline

Euroopa, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid,

ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist

ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda;

e) kodanikele lähemal olev Euroopa, kus edendatakse igat liiki piirkondade kestlikku ja terviklikku

arengut ning kohalikke algatusi.

53

4.2.2. Meede 2: Kogukondade edendamine

Meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonna kogukondade üheks identideedi kujundajaks ja kandjaks

on külad, ent sama oluline roll on kohalikul tasandil ka erinevatel seltsidel ja

mittetulundusühingutel. Vaatamata juba tekkinud ja hästi toimivatele kogukondadele on kohati

siiski vaja parandada kogukonnaliikmete vahelist lävimist. See tuleneb nii eestvedajate vähesusest,

nende väsimisest ning vähesest aktiivsete kogukonnaliikmete järelkasvust. Samuti mõjutab

kogukonnaliikmete omavahelist lävimist igapäevane pendelränne suuremate tõmbekeskuste ja

elukoha vahel. Ka atraktiivsete töökohtade puudus ja madalad palgad soodustavad inimeste

liikumist piirkonnast välja. Eelnevale lisaks iseloomustab piirkonda üldine rahvaarvu vähenemine

ja vananemine. Kui üldiselt võib Eesti maapiirkondades täheldada üldist noorte arvu vähenemist,

siis Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas näitavad andmed, et noorte, vanuses 9–20 eluaastat,

arv on kergelt kasvava trendiga.

Tegevuspiirkonnas puudub ühisturundus ning ka kohalikke kultuuri- ja loodusobjekte ei ole

ühendatud terviklikuks Võrtsjärve kohaidentiteedi kandjaks. Puhkepotentsiaali pärsivad

Võrtsjärve ümber paiknev hooldamata puhketaristu (nt vananenud rajatised supluskohtades), kehv

ligipääs järvele ning puhkekohtade ja matkaradade vähesus. Vajadus on terviklikke võimalusi

pakkuva ja kaasaegse elukeskkonna loomise järele, et soodustada inimeste piirkonda jäämist ja

tulemist ka pikemas perspektiivis.

Meede on suunatud kogukondade tegevuse arendamiseks, et tugevdada kogukondlikke sidemeid.

Soodustatud on ka koostöövõrgustike tegevuse hoogustumine, tegevuspiirkonna elukeskkonna

parandamine ja maaelu põhiteenuste kvaliteedi tõstmine. Eesmärkide saavutamisega soovitakse

tagada tugevad kogukonnad, mis on toimekad ning avatud koostööle. Soovitakse elavdada

eestvedajaid ning kaasata tegevustesse noori.

Eelnevale tuginedes edendatakse meetme raames kultuuri-, noorsoo- ja sporditegevusi. Selleks

toetatakse elu- ja tegutsemiskeskkonda parandavaid investeeringuid ning soodustatakse

tulemuslike lahenduste leidmist piirkonna kultuuri- ja looduskeskkonna terviklikkuse ehitamisel,

ent ka piirkonna ühtse identiteedi loomisel. Toimiva kodanikuühiskonna ning aktiivsete

kogukonnaliikmete järelkasvu tagamiseks luuakse kogukondadele võimalused sündmuste,

infopäevade, koolituste ning muude teavitusürituste korraldamiseks. Meetme raames toetatakse

ühistegevusprojekte, mis viiakse ellu vähemalt aastase tegevuskava alusel vähemalt kahe

juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt.

Võttes arvesse tegevuspiirkonna vaikselt kasvavat noorte hulka, on meede suunatud lisaks

eelnevale ka noorte aktiveerimisele. Tegevuspiirkonna noortel on olemas tahe kogukonnas

tegutseda, kusjuures iga tegevuspiirkonna omavalitsus on esindatud ka noortevolikoguga. Selleks,

et tulevastel noortel oleks soov ja võimalused kodukanti jääda, saavad oma panuse anda eelkõige

just tänased noored, ent vajaka jääb teadmistest, kogemustest ning rahalistest vahenditest. Vajalik

on noorte kaasamine, nende tegevuse toetamine ning noorte vajadusi arvestavate teenuste

tekkimine ja harivate sündmuste korraldamine. Selleks toetatakse algatusi, mis aitavad kaasa

noorte omavahelisele koostööle ja ühistele tegevustele.

Kuigi Võrtsjärve Ühenduse strateegia meetmete kaudu ei ole kogukonnateenuste arendamist kavas

esialgu toetada, võib see kõne alla tulla perioodi teises pooles sõltuvalt turusituatsioonist. Seetõttu

54

on siinkohal toodud välja selle põhimõte. Mõiste „kogukonnateenus“ tähendab kogukonna

vajadustest lähtuvaid teenuseid, mida tavaliselt käsitatakse kasumit teeniva majandustegevusena.

Elukeskkonna parandamiseks võib olla vaja suurendada erinevate teenuste kättesaadavust

kohalikul tasandil, kuid teenuse tarbijate piiratud hulk ei pruugi võimaldada teenuste osutamist

kasumliku majandustegevusena. Seda arvestades on ette nähtud võimalus anda projektitoetust

kõrgema protsendimääraga ka tavamõistes ettevõtluse valdkonda kuuluvate teenuste

arendamiseks. Selliste teenuste hulka võib lugeda näiteks pesupesemist, juuksuriteenuseid,

mahlapressimist, matuseteenuseid jms. Juhul kui Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas ilmneb

põhjendatud vajadus kogukonnateenuse järele, võib selleks toetust taotleda. Otsuse, kas projekt

vastab eelpool loetletud tingimustele, teeb üldkoosolek.

Kogukondade edendamise strateegilised eesmärgid ja nende tulemusnäitajad kajastuvad tabelis

18, meetme iseloomustus, mis sisaldab meetmespetsiifilisi näitajaid, sh väljundnäitajaid, kajastub

tabelis 19.

Meetme seos SWOT-analüüsiga

Meede aitab kaasa SWOT-analüüsi tugevuste säilimisele ja edendamisele.

Kogukondadel on suurepärane võimalus kasutada ära Võrtsjärve olemasolu ning head asukohta

Kesk-Eestis piirkonna kogukondade omavaheliseks lävimiseks ning ühtse identiteedi loomiseks.

Tegevuspiirkonnas on mitmeid tugevaid kogukondi ning tegutsevad külaseltsid, mis võiksid olla

inspiratsiooniks vähemaktiivsetele kogukondadele ning neid rohkem aktiveerida. Muuhulgas on

piirkonnas ka tugevad kalandus-, väiketalunike- ja vabatahtlike päästeseltside kogukonnad.

Meede on suunatud analüüsis ilmnenud nõrkuste leevendamisele.

Arvestades et tegevuspiirkonnas puudub ühisturundus ning kohalikke kultuuri- ja loodusobjekte

ei ole ühendatud terviklikuks Võrtsjärve kohaidentiteedi kandjaks, on kohalikel kogukondadel

võimalus siinkohal panustada piirkonna edendamisse. Kogukondliku tegevuse kaudu on võimalik

parandada senist vähest koostööd ja võrgustumist erinevate huvigruppide vahel ning tuua

muuhulgas ka kohalikud omavalitsused kohalikule inimesele lähemale. Tegusatel ja ettevõtlikel

kogukondadel on võimalik oma tegevusega panustada ka piirkonna puhkepotentsiaali

parandamisse.

Meetme rakendamisega kasutatakse väliseid võimalusi ning hajutatakse võimalikke ohte.

Võrtsjärve piirkonna kui tervikliku kohaidentiteediga paiga tutvustamine tagab võimaluse

panustada aastaringi toimiva turismisektori arendamisse, mis omakorda tõstab maapiirkonna

majanduslikku võimekust ning panustab seeläbi ka kogukondade paremasse toimimisse. Piirkonna

edendamine erinevate turundusvõtete kaudu võimaldab rohkem kaasata erinevaid siht- ja

huvigruppe koostööle ja võrgustumissündmustele nii tegevuspiirkonnasiseselt, väljastpoolt

piirkonda kui ka rahvusvahelisel tasandil. Koostöö suurendamine inimeste, kogukondade,

asutuste, ettevõtete ja spetsialistide vahel tagab parema infoliikumise, tugevdab ühtset kogukonda

ja soodustab võrgustumist ka väljaspool tegevuspiirkonda. Kõik eelnev on hea selleks, et

vähendada tegevuspiirkonna ääremaastumist ning pidurdada väljarände trendi tõusu. Oluline on

panustada sellesse, et (noored) inimesed sooviksid jääda ja tulla piirkonda elama. See on võimalus

kohalikele kogukondadele: aktiivsed, tugevad ja kokkuhoidvad kogukonnad meelitavad piirkonda

uusi inimesi juurde ning soodustavad ka kohalike elanike püsimist piirkonnas.

Tabel 18. Kogukondade edendamise strateegilised eesmärgid tulemusnäitajatega

55

Strateegiline eesmärk Tegevuspiirkonna kogukonnad on tugevad, toimekad, sidusad ja

koostööaltid. Eestvedajad on tegusad ning kogukondlikku tegevusse on

kaasatud aktiivseid noori. Tegevuspiirkonna asustusüksustes on

mitmekesiste võimalustega elukeskkond ning selleks vajalik taristu ja

tegevused on läbimõeldult väljaarendatud.

Tulemusnäitaja Sihttase Andmed

Kogukonna edendamise projektide

arv 38 Projektide elluviijate tagasiside.

Ühistegevuses osalenud partnerite

arv 7 Projektide elluviijate tagasiside.

Noorte aktiivsus (otseselt20

kaasatud noorte (9–20 a) osakaal

(%) piirkonna noortest)

10% Projektide elluviijate tagasiside. Projektide elluviijate

tagasisidest selgitab kohalik tegevusrühm välja

projektiga kaasatud noorte (9–20 a) arvu ning arvutab

selle põhjal protsentuaalse osakaalu piirkonna noortest.

Nende maapiirkondade elanike

osakaal, kes saavad kasu paremast

juurdepääsust teenustele ja taristule

10% Arvutab tegevusrühm vastavalt projektide elluviijate

tagasisidest selgunud maapiirkondade elanike arvule,

kes saavad kasu paremast juurdepääsust teenustele ja

taristule.21

20 Otseselt kaasatud noorte all on mõeldud neid noori, kes on projekti toimumisega otseselt seotud. Näiteks osalevad

otseselt kaasatud noored õppereisil, ent kaudselt kasusaajaid võib olla rohkem.

21 Siinkohal tuleb hinnata projektidest kasu saanud rahvastikku ja nende osakaalu % maarahvastikust. Vältida tuleb

sama elanikkonna topeltarvestust. Kui samas piirkonnas toetatakse erinevaid tegevusi, tuleb populatsiooni arvesse

võtta ainult üks kord. Valem on „Maaelanikkond, kes saab kasu asjakohastest projektidest“ jagatud „Maarahvastik

kokku“ x 100. „Maarahvastik kokku“ väärtus ÜPP strateegiakavas on 521 093,00. Kuid kohalik tegevusrühm võib

oma strateegias alternatiivina kasutada tegevuspiirkonna rahvastikku kui tahta eesmärk seada, et kui palju

tegevuspiirkonna rahvastikust on kasu saanud. Väärtus perioodi jooksul ei muutu. Maaeluministeeriumil on vajalik

ÜPP strateegiakavas seada KTRide ülene eesmärk ja selleks peab strateegias kajastama kogu arvutuskäigu:

projektidest kasu saanud rahvastiku eesmärk, aluseks võetud maarahvastiku väärtus ja arvutatud osakaalu eesmärk.

56

Tabe19. Meede nr 2: Kogukondade edendamine

Näitaja Näitaja sisu

Rahastusallikas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

Meetme osakaal rahastusest 30%

Toetatavad tegevused

* Investeeringud asulate avalikku ruumi ning avalikuks kasutuseks mõeldud

ehitistesse, rajatistesse, taristusse, sisustusse ja seadmetesse, sh

keskkonnasäästlikesse lahendustesse;

* Investeeringuga seotud järelevalvetegevused;

* Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu

sama projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 10% projekti

kogumaksumusest;

* Elanikkonna teadmiste ja oskuste tõstmine (koolitused, seminarid,

õppereisid jms) ning võrgustike tekke ja aktiivse järelkasvu toetamine;

* Immateriaalse pärandi säilitamine (meedia, materjalid, sündmused);

* Noori võimestavad tegevused (sündmused, koolitused, õppereisid,

investeeringud);

* Siseturvalisuse tõstmine, sh kogukondade kriisideks valmisoleku tagamine;

* Kogukondlike ja uuenduslike sündmuste toetamine;

* Piirkonna kohapärimuse teadvustamine ja säilitamine;

* Ühistegevus, mis viiakse ellu ühe- kuni kahe- aastase tegevuskava alusel

vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt, keda

nimetatakse partneriteks ning kellest vähemalt üks ei ole teine kohalik

tegevusrühm.

* Kogukonnateenuste arendamine

Mittetoetatavad tegevused22 * Investeeringut ettevalmistavad tegevused, kui need viiakse ellu eraldiseisva

projektina.

* Kinnistu ja kinnisvara ost.

* Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna.

* Projekteerimine ainsa tegevusena.

* Püsikulud.

* Võrtsjärve Kalanduspiirkonna strateegias rahastatavad tegevused.

Toetuse saajad MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas tegutsevad:

* kolmanda sektori organisatsioonid;

* omavalitsused.

* Kogukonnateenuse projekti korral võivad taotlejaks olla ka FIE-d ning

mikro- ja väikeettevõtted23.

Meetme sihtrühm MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonna elanikkond.

Nõuded taotlejale * Ei ole lubatud taotleda investeeringuid mitmes etapis.

* Tegevusrühmale esitatavate dokumentide loetelu peab vastavama

rakenduskava meetmelehele.

Nõuded toetuse saajale * Tegevus tuleb ellu viia MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas või

peab see olema suunatud piirkonna hüvanguks (nt koostööprojektide puhul).

* Ühistegevusena ellu viidav projekt peab hõlmama vähemalt ühte partnerit.

Toetussumma (EUR) Minimaalne: 1000

Maksimaalne: kuni 45 000

Toetuse määr kuni 90%

22 Mittetoetatavad on ka kõik meetme määruses loetletud mitteabikõlblikud tegevused.

23 Mikroettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 10 inimesele ning mille käibe või bilansi maht ei ületa 2 miljonit

eurot. Väikeettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 50 inimesele ning mille käibe või bilansi maht ei ületa 10 miljonit

eurot (https://single-market-economy.ec.europa.eu/smes/sme-definition_en).

57

Väljundnäitaja Sihttase

Uute vaba aja veetmise võimaluste arv 7

Täiendatud vaba aja veetmise võimaluste arv 5

Keskkonnasäästlike lahenduste arv 3

Turvalisust tõstvate projektide arv 2

Ühistegevuses kaasatud organisatsioonide arv24 12

Noorte esitatud projektide arv 6

Projekti läbiviimisest kasusaavate25 noorte arv 30

Läbi viidud koolituste/infopäevade/sündmuste arv 8

Sündmustel/koolitustel/infopäevadel osalenute arv 90

Ühistegevusprojektide arv 3

Esmataotlejate arv 3

Meede nr 2 vastab järgmistele LEADERi spetsiifilistele erieesmärkidele:

 olemasolevate aktiivsete kogukondade arendamine, kaasata noori, kasvatada tugevaid

kohalikke kogukondi (meede on suunatud kogukondade tegevuse arendamiseks, et

tugevdada kogukondlikke sidemeid. Projektide läbiviimisega soovitakse tagada tugevad

kogukonnad, mis on toimekad ning avatud koostööle. Soovitakse elavdada seniseid

eestvedajaid ning leida võimalusi eestvedajate järelkasvuks. Ühtlasi on meede suunatud

noorte aktiveerimisele, eelkõige nende omavahelise koostöö edendamiseks);

 maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine (kohalikud kogukonnad on ühed

ilmekamad tegevuspiirkonda iseloomustavad huvigrupid, seega panustatakse

kogukonnaprojektide kaudu tugevalt kohaliku maaelu ilmestamisesse ja propageerimisse.

Meetme raames on soodustatud nii tegevuspiirkonna elukeskkonna parandamine ja maaelu

põhiteenuste kvaliteedi tõstmine, et tagada maaelu atraktiivsus elukohana).

Meede nr 2 vastab järgmistele EAFRD prioriteetidele:

 Prioriteet 1. Teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine põllumajandus- ja

metsandussektoris ning maapiirkondades (tegevuspiirkond on tervikuna maapiirkond ning

kohalikel kogukondadel on võimalus taotleda toetust projektidele, mis on suunatud

uuenduslike lahenduste rakendamisele).

24 Käesoleva strateegia kontekstis loetakse siinkohal kokku projekti läbiviimiseks kaasatud organisatsioonide arv,

mitte projekti läbiviivate partnerite arv (see on tulemusnäitaja).

25 Projekti läbiviimisest kasusaavate noorte arvu all mõeldakse lisaks otseselt projekti läbiviimisele kaasatud noortele

ka kaudseid kasusaajaid. Näiteks käib õppereisil üks noor, kes hiljem jagab oma kogemusi oma klassile – seega on

kaudseid kasusaajaid näiteks 10.

58

 Prioriteet 6. Sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku

arengu edendamine (tegevuspiirkonnas tegutsevad tugevad kogukonnad meelitavad

piirkonda elama ettevõtlikke inimesi, kes panustavad piirkonna majandusliku arengu

edendamisse).

Meede nr 2 panustab ÜPP 2023–2027 8. erieesmärgi elluviimisesse: „Edendada tööhõivet,

majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset

kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat

metsamajandust“. Meetme abil soodustatakse kohalikku arengut maapiirkonnas läbi kultuuri-,

noorsoo-, spordi- ja muude tegevuste, mis tugevdavad kogukondi ja edendavad nende aktiivsust

ja ettevõtlikkust. Selleks toetatakse elu- ja tegutsemiskeskkonda parandavaid investeeringuid ning

soodustatakse tulemuslike lahenduste leidmist piirkonna kultuuri- ja looduskeskkonna

terviklikkuse ja identiteedi loomisel.

Meede nr 2 aitab enim kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis

5 nimetatud järgmistele poliitikaeesmärkidele:

b) keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele

üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale,

rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega

kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda;

e) kodanikele lähemal olev Euroopa, kus edendatakse igat liiki piirkondade kestlikku ja

terviklikku arengut ning kohalikke algatusi.

4.2.3. Meede 3: Koostöö

Meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus

Tegevuspiirkonna arendamisel on väga olulisel kohal koostöö ja võrgustumine. Meetmega

soovitakse koostöö ja võrgustumise edendamise kaudu aidata kaasa Võrtsjärve Ühenduse kohaliku

arengu strateegia eesmärkide saavutamisele. See tähendab, et tegevused peavad panustama

meetmetes 1 ja 2 välja toodud eesmärkide täitmisele. Võrgustumise eesmärk on vahetada

saavutusi, kogemusi ja oskusteavet probleemide lahendamisel nii kohalike tegevusrühmade vahel

kui ka üleeuroopalisel tasandil. Koostöö edendamisega soositakse ühistegevusprojektide

korraldamist koos teises piirkonnas, liikmesriigis või isegi kolmandas riigis asuva LEADERi

tegevusrühmaga või sarnast lähenemist rakendava rühmaga.

Koostöötegevusteks nimetatakse projekte, milles osaleb vähemalt kaks kohalikku tegevusrühma.

Koostööprojektis võib lisaks osaleda muu avaliku ja erasektori partnerlusel põhinev ühendus, kelle

põhikirjaline eesmärk on suunatud maaelu arendamisele ja kes on oma piirkonna kohta töötanud

välja nimetatud nõuetele vastava strateegia. Ühistegevusprojektid viiakse ellu ühe- kuni kahe

aastase tegevuskava alusel vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt,

keda nimetatakse partneriteks ning kellest vähemalt üks ei ole teine kohalik tegevusrühm.

59

Selleks, et tagada juba käivitatud ja toimivate võrgustike järjepidevus, on vajalik uuel

rahastusperioodil koostööd edasi arendada seniste võrgustikega, ent suunata vahendeid ka uute

partnerite leidmisesse ja hoidmisesse. Koostöö ja võrgustumine võimaldavad arendada erinevaid

tegevuspiirkondi, leides ja rakendades uuenduslikke lahendusi nii kohalikul kui ka laiemal

tasandil.

Pikemas perspektiivis on Võrtsjärve Ühendusele oluline sillutada teed tegevuspiirkonna elanike

tervisliku eluviisi edendamiseks, et soodustada spetsiifilisemalt näiteks liikumisharjumuste

tekkimist või tõsta teadlikkust tervislikust toitumisest. Ühtlasi on meetme raames kavas erinevate

sihtgruppide võrgustustegevust jätkata ja aidata võrgustikel iseseisvalt tegutseda ja ka

moodustuda.

Eesti-sisese koostöö edasiseks suunaks on ühine Võrtsjärve piirkonna arendamine koos Tartumaa

Arendusseltsiga, Mulgimaa Arenduskojaga ja Võrtsjärve kalanduspiirkonnaga. Rahvusvahelise

koostöö eesmärk on suurendada tegevusrühma ja selle liikmete organisatsioonilist võimekust.

Väliskoostöö prioriteet on tegevuspiirkonna ettevõtete ja kogukondade võimestamine. Oluline on

soodustada uute võrgustike tekkimist ning seeläbi uuenduslike praktikate toomist piirkonda. Seega

on rõhk võrgustumisel teiste tegevusrühmadega nii individuaalsel kui ka organisatsiooni tasemel,

et vahetada parimaid praktikaid LEADER-meetme rakendamisel.

Koostöö edendamise strateegiline eesmärk ja selle tulemusnäitajad kajastuvad tabelis 20, meetme

iseloomustus, mis sisaldab meetmespetsiifilisi näitajaid, sh väljundnäitajaid, kajastub tabelis 21.

Meetme seos SWOT-analüüsiga

Meede aitab kaasa SWOT-analüüsi tugevuste säilimisele ja edendamisele.

Koostöö ja võrgustumistegevuste kaudu on tegevusrühmal võimalus tutvustada oma piirkonna

eripärasid – eelkõige Võrtsjärve ja selle ümbrust, mida iseloomustab puhas ja vaikne

looduskeskkond. Ühtlasi panustatakse koostöö ja võrgustumistegevuste kaudu tegevuspiirkonna

ettevõtluse ja kogukondliku tegevuse jätkusuutlikkusse.

Meede on suunatud analüüsis ilmnenud nõrkuste leevendamisele.

Meede on suunatud leevendama vähest koostööd ja võrgustumist erinevate huvigruppide vahel,

nagu kogukonnad, ettevõtjad, kohalikud omavalitsused, kolmanda sektori organisatsioonid (mh

hoolekandega seotud organisatsioonid). Meetme kaudu saab panustada tegevuspiirkonna

ühisturunduse loomisesse, et panna alus tervikliku Võrtsjärve kohaidentiteedi tekkimisele.

Meetme rakendamisega tuleb ära kasutada väliseid võimalusi ning hajutada võimalikke ohte.

Võrtsjärve piirkonna kui tervikliku kohaidentiteediga paiga tutvustamine tagab koostöö ja

võrgustumise kaudu võimaluse panustada aastaringi toimiva turismisektori arendamisse.

Piirkonna edendamine erinevate turundusvõtete kaudu võimaldab rohkem kaasata erinevaid siht-

ja huvigruppe koostööle ja võrgustumissündmustele nii tegevuspiirkonnasiseselt, väljastpoolt

piirkonda kui ka rahvusvahelisel tasandil. Oluline on leida võimalusi kahe Võrtsjärve ümber

paikneva LEADERi tegevusrühma vahelise koostöö suurendamiseks. Koostöö suurendamine

inimeste, kogukondade, asutuste, ettevõtete ja spetsialistide vahel tagab parema infoliikumise,

tugevdab ühtset kogukonda ja soodustab võrgustumist ka väljaspool tegevuspiirkonda.

60

Ühtlasi pärsib koostöö ja võrgustumine tegevuspiirkonna ääremaastumist, luues meeldivamat

keskkonda elamiseks nii kohalikele elanikele kui ka uutele tulijatele. Tugevad ja sidusad

kogukonnad pakuvad turvatunnet ka perioodil, mil toimub ebakindluse suurenemine sõdade,

haiguste, looduskatastroofide tõttu.

Tabel 20. Koostöö edendamise strateegiline eesmärk tulemusnäitajatega

Strateegiline eesmärk Tegevusrühm on koostööle avatud nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel

tasandil. Tegevusrühm on aktiivne ning omab teadmiste saamiseks ja

uuenduste rakendamiseks sobivat koostööpartnerite võrgustikku.

Tulemusnäitaja Sihttase Andmed

Koostööprojektide arv 3 Tegevusrühma projektide tagasiside.

Koostööprojektide rakendamisest

otseste26 kasusaajate arv 100 Tegevusrühma projektide tagasiside.

Ühistegevuses osalenud

ühenduste ja ettevõtete arv

40 Tegevusrühma projektide tagasiside.

Maamajanduse arendamine: ÜPP

toetusel arendatud maapiirkondade

ettevõtete, sealhulgas biomajanduse

ettevõtete arv

23 Tegevusrühma projektide tagasiside.27

Euroopa maapiirkondade

ühendamine: nende maapiirkondade

elanike osakaal, kes saavad kasu

paremast juurdepääsust teenustele

ja taristule ÜPP toetuse kaudu

6% Tegevusrühma projektide tagasiside.28

26 Otsese kasusaaja all on mõeldud isikuid, kes on otseselt seotud projekti läbiiviimisega. Näiteks on otsene kasusaaja

isik, kes käis õppereisil või võttis osa koolitusest.

27 Sihttaseme puhul arvestada projekte, millega on toetatud VKE-sid, mittetulundusühinguid, riigiasutusi,

põllumajandusettevõtete mitmekesistamist, et arendada maamajandusettevõtteid (välja arvatud toetus

põllumajandusele, st põllumajanduslikule esmatootmisele), sealhulgas biomajandusettevõtteid. See näitaja ei piirdu

uute loodud ettevõtetega. Arvesse võtmiseks peaksid tegevused aitama selgelt kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele,

eelkõige edendades tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, tagades

põllumajandustootjatele õiglase sissetuleku ja tasakaalustades võimu väärtusahelas.

28 Siinkohal tuleb hinnata projektidest kasu saanud rahvastikku ja nende osakaalu % maarahvastikust. Vältida tuleb

sama elanikkonna topeltarvestust. Kui samas piirkonnas toetatakse erinevaid tegevusi, tuleb populatsiooni arvesse

võtta ainult üks kord. Valem on „Maaelanikkond, kes saab kasu asjakohastest projektidest“ jagatud „Maarahvastik

kokku“ x 100. „Maarahvastik kokku“ väärtus ÜPP strateegiakavas on 521 093,00. Kuid kohalik tegevusrühm võib

oma strateegias alternatiivina kasutada tegevuspiirkonna rahvastikku kui tahta eesmärk seada, et kui palju

tegevuspiirkonna rahvastikust on kasu saanud. Väärtus perioodi jooksul ei muutu. Maaeluministeeriumil on vajalik

ÜPP strateegiakavas seada KTRide ülene eesmärk ja selleks peab strateegias kajastama kogu arvutuskäigu:

projektidest kasu saanud rahvastiku eesmärk, aluseks võetud maarahvastiku väärtus ja arvutatud osakaalu eesmärk.

61

Tabel 21. Meede nr 3: Koostöö

Näitaja Näitaja sisu

Rahastusallikas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

Meetme osakaal rahastusest 10%

Toetatavad tegevused * Võrgustiku koostööd soodustavate

koolituste/infopäevade/sündmuste korraldamine

ja läbiviimine.

* Koostööprojektide (sh rahvusvaheliste)

läbiviimine tegevuspiirkonna elavdamiseks.

* Ühistegevusprojektide elluviimine

kogukondade aktiveerimiseks ja

võrgustumiseks.

*Veeliiklusohutuse tagamine.

Mittetoetatavad tegevused29 * Investeeringut ettevalmistavad tegevused, kui

need viiakse ellu eraldiseisva projektina.

* Kinnistu ja kinnisvara ost.

Toetuse saajad MTÜ Võrtsjärve Ühendus

Nõuded taotlejale * Taotlused kinnitab üldkoosolek.

* Taotluste vastuvõtmine ja menetlemine toimub

jooksvalt.

Nõuded toetuse saajale Tegevused on kooskõlas kohaliku arengu

strateegiaga.

Toetussumma (EUR) Maksimaalne: kuni 45 000

Toetuse määr Koostöötegevus kuni 90%

Kohaliku tegevusrühma piiriülese

koostööprojekti ettevalmistamine kuni 100 %

Väljundnäitaja Sihttase

Eesti-siseste koostööprojektide arv 2

Rahvusvaheliste koostööprojektide arv 1

Ühistegevusprojektide arv 3

Meede 3 vastab järgmistele LEADERi spetsiifilistele erieesmärkidele:

 Ettevõtluse arendamine, sh luua eeldused atraktiivsete, hästi tasustatud töökohtade tekkeks,

mis oleks atraktiivsed ka noortele (meede panustab ettevõtete võimestamisse, misläbi

luuakse eeldused töökohtade tekkeks tegevuspiirkonnas).

 Olemasolevate kogukondade arendamine, kaasata noori, kasvatada tugevaid kohalikke

kogukondi (meede soodustab koostööd ja võrgustumist inimeste, kogukondade, asutuste,

ettevõtete ja spetsialistide vahel, tagades parema infoliikumise ja tugevdades kogukondi.

Ühtlasi on soodustatud võrgustumistegevus ka väljaspool tegevuspiirkonda).

 Maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine

(Võrtsjärve tegevuspiirkond on tervikuna maapiirkond. Võrtsjärve piirkonna kui tervikliku

kohaidentiteediga paiga tutvustamine tagab koostöö ja võrgustumise kaudu võimaluse

29 Mittetoetatavad on ka kõik meetme määruses loetletud mitteabikõlblikud tegevused.

62

turundada piirkonda, mis omakorda soodustab maaelu positiivse kuvandi säilitamist ning

propageerib maal elamist).

Meede nr 3 vastab järgmistele EAFRD prioriteetidele:

 Prioriteet 1. Teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine põllumajandus- ja

metsandussektoris ning maapiirkondades (meede soodustab koostöö ja võrgustumise

kaudu uute ja uuenduslike lahenduste leidmist panustades seeläbi maapiirkonna

arengusse).

 Prioriteet 6. Sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku

arengu edendamine (koostöö ja võrgustumise kaudu leitakse uusi partnereid, mis soodustab

maapiirkonna majanduslikku arengut).

Meede nr 3 panustab ÜPP 2023–2027 8. erieesmärgi elluviimisesse: „Edendada tööhõivet,

majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset

kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat

metsamajandust“. Koostöö aitab kaasa kohalikule arengule maapiirkonnas panustades

võrgustumis- ja muude tegevuste kaudu kogukondade edendamisse ning kohalike ettevõtete

konkurentsivõime parandamisse.

Meede nr 3 aitab enim kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis

5 nimetatud järgmistele poliitikaeesmärkidele:

b) keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele

üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale,

rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega

kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda;

e) kodanikele lähemal olev Euroopa, kus edendatakse igat liiki piirkondade kestlikku ja

terviklikku arengut ning kohalikke algatusi.

4.3. Euroopa Sotsiaalfond+ rakendamine

MTÜ Võrtsjärve Ühenduse kohaliku arengu strateegia aastateks 2023–2027 panustab ESF+

eesmärkidesse. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas perioodiks 2021–2027 (Vabariigi

Valitsus, 2021) on eraldi prioriteetne suund sotsiaalsele innovatsioonile: innovaatilised

kogukondlikud lahendused sotsiaalhoolekandes, mida rakendatakse ESF+ erieesmärk (k) all.

Erieesmärk (k) on parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja

taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse

hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas

parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras

olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste

kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet.

63

Võrtsjärve Ühenduse strateegia perioodil toetatud tegevused panustavad vähemalt ühte järgmistest

eesmärkidest:

 pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning

hoolduskoormuse leevendamine;

 inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine.

ESF+ raames toetatakse vastavalt erieesmärgile (k) kohalikke algatusi, mis parandavad

sotsiaalteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti; toetavad teenuste integreerimist ja koordineerimist;

panustavad isikukesksete teenuste osutamisse; suurendavad inimeste igapäevast toimetulekut ja

heaolu nende kodus; uute toetusmeetmete väljatöötamist eakatele, kes ei suuda üksi toime tulla,

kuid vajavad hooldusasutustest vähem abi; uued meetmed uutele sihtrühmadele (nt vaimsete

häiretega sõltlased, autismispektri häirega inimesed jne), mis võimaldavad eakatele,

erivajadustega inimestele ja hoolduskoormusega inimestele paindlikke töötingimusi; toetavad

tervena ja aktiivsena vananemist; aitavad kaasa keerukate probleemide tõhusamale lahendamisele

ning suunavad täiendavaid vahendeid sotsiaalküsimustega tegelemiseks. Käesolevas peatükis

kirjeldatud tegevusi viiakse ellu n-ö alt üles meetodil: toetatavad projektid valibvälja Võrtsjärve

Ühenduse tegevusrühm lähtuvalt käesolevas strateegiates seatud eesmärkidest.

Ühtlasi panustab käesolev strateegia strateegiliste eesmärkide ja nendele vastavate meetmete

kaudu ka „Heaolu arengukava 2023–2030“ (Vabariigi Valitsus, 2023) eesmärkidesse, mis

omakorda panustab ka ÜPP strateegiliste eesmärkide saavutamisse. Heaolu arengukava

eesmärgiks on Eesti, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on

kõikide inimeste pikk ja kvaliteetne tööelu.

4.3.1. Meede 4: Sotsiaalse heaolu edendamine

Meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas on suurim erivajadusega inimeste hulk tööealiste (15–64

aastat) ning eakate (65+) vanusegruppides. Eakate arv (65+) moodustab kogu rahvastikust 23%,

kusjuures eakate meeste arv moodustab eakate koguarvust vaid 35%. Sellest tulenevalt on suurim

vajadus kvaliteetsete hooldusteenuste pakkumiseks, sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ning

iseseisva elu toetamiseks seotud eelkõige eakate ning tööealiste vanusegrupiga.

Sotsiaalvaldkonna eesmärk on käesoleva strateegia kontekstis iga elaniku väärtustamine

ühiskonnaliikmena. Eesmärgi saavutamisega soovitakse, et eelkõige just eakad, erivajadusega ja

suure hoolduskoormusega inimesed tunnevad end tegevuspiirkonnas elades väärtustatud

ühiskonnaliikmetena. Ühtlasi on ootus, et projektides kavandatud tegevused loovad piirkonna

teenustele juurde lisandväärtust ning on suunatud eelnimetatud fookusgruppides soolise võrdsuse

edendamisele ja võrdse kohtlemise tagamisele, luues seeläbi tugeva vundamendi sidusale

ühiskonnale. Ehkki igas tegevuspiirkonna omavalitsuses on korraldatud kohustuslikud

sotsiaalteenused, mis on suunatud inimeste toimetulekuraskuste vältimiseks, tuleb süvitsi välja

selgitada, millised on kitsaskohad just tegevuspiirkonna territooriumil ning mil viisil on võimalik

64

abivajajaid kõige tõhusamalt toetada. Selleks toetatakse sotsiaalset heaolu ja kaasamist,

põhiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning hoolduskoormuse leevendamist käsitlevate

uuringute läbiviimist, kusjuures soodustatud on oma ala ekspertide kaasamine.

Tegevuspiirkonnas tegutsevad küll eakate klubid ning kohati on võimalus ka eakatel osaleda

huviringides, ent siiski on vajadus taskukohaste tegevuste mitmekesisuse järele (näiteks

koolitused, erinevad huviringid jne). Täheldatud on, et ka tegevuspiirkonna erivajadusega

inimestele on väga vähe nii vaba aja sisustamiseks mõeldud tegevusi kui ka sotsiaalset lävimist

võimaldavaid üritusi. Kõikides piirkondades ei ole päevakeskuseid ja nende tegevus on

piirkonnaüleselt koordineerimata. Ilmnenud on, et tegevuspiirkonnas on puudu näiteks

päevahoiuteenus eakatele ning intervallhoolduse kättesaadavus ei ole piisav. Probleeme esineb

nende inimeste kodust väljatoomisega, kes on aastaid olnud oma lähedase hooldajad, kuna nende

tööalased oskused ei ole tänapäevased, puudub valmisolek end üles töötada. Tegevuspiirkonna

sotsiaalprobleemide tuvastamise aluseks on abivajaduse märkamine ning ennetustöö tõhustamine.

Samuti on tähtsad ühiskonna teadlikkuse tõstmine ja eelpool nimetatud ühiskonnagruppide

elukvaliteedi tõstmine.

Valdkonnas on oluline suurem informeeritus tegevuspiirkonnas olemasolevate tugiteenuste osas

ning samuti on vaja tõsta erinevate ühiskonna sihtgruppide teadlikkust hoolekande-,

hoolduskoormuse- ja inimväärikuse tagamisest. Seega toetatakse meetme raames teavitustegevusi

ning koolituste, seminaride, teabepäevade või muude samalaadsete ürituse korraldamist. Sotsiaalse

heaolu olukorra edendamiseks tuleb vältida sotsiaalset tõrjutust ühiskondlikul tasandil ning teha

sihipärast ja otstarbelist koostööd, et tõsta eakate ning ka erivajadustega inimeste elukvaliteeti

mitmekesiste ja sisuliste tegevuste arendamise kaudu. Ühtlasi toetatakse projekte, millega

parandatakse pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti või leevendatakse

hoolduskoormust.

Tegevuspiirkonna sotsiaalvaldkonna väljakutseks on tagada abivajajatele parem ligipääs

pakutavatele teenustele ning tõsta seeläbi inimeste iseseisva toimetuleku võimalusi. Sotsiaalset

heaolu edendava meetme abil on võimalik parandada väikeses mahus piirkonna ehitusliku

keskkonna ja välialade ligipääsetavust eakatele ning erivajadusega inimestele. Nimelt võib

maksimaalselt 15% projekti maksumusest kasutada investeeringuteks. Samuti on oluline info ja

kommunikatsiooni ligipääsetavuse tagamine, arvestades seejuures erinevaid puuete liike (näiteks

viipekeele tõlge või kirjutustõlge kuulmispuudega inimestele).

Sotsiaalse heaolu parandamisel tegevuspiirkonnas on oluline roll piirkonna elanikel tervikuna, sest

sidusa ühiskonna aluseks on üksteisest lugupidavad ühiskonnarühmad, kellel on koos sõbralik ja

turvaline olla (Statistikaamet, 2023). Seetõttu on oluline toetada sotsiaalvaldkonna koostööd

külakogukondadega, ent ka teiste sidus- ja huvigruppidega nii tegevuspiirkonnas kui ka väljaspool.

Seega soodustatakse meetme raames koostööd ja võrgustumist nii riigisiseselt kui ka

rahvusvaheliselt.

65

Sotsiaalvaldkonna edendamise strateegiline eesmärk ja selle tulemusnäitajad kajastuvad tabelis

22, meetme iseloomustus, mis sisaldab meetmespetsiifilisi näitajaid, sh väljundnäitajaid, kajastub

tabelis 23.

Meetme seos SWOT-analüüsiga

Meede aitab kaasa SWOT-analüüsi tugevuste säilimisele ja edendamisele.

Sotsiaalse heaolu edendamisele aitab kaasa see, et käesoleval strateegiaperioodil on võimalus

tegevuspiirkonnas taotleda toetusi spetsiifiliselt hoolekande valdkonnas ja need on kättesaadavad

kõigile. Tegevuspiirkonnas on mitmeid tugevaid kogukondi, kelle võimuses on anda panus

elanikkonna sotsiaalse heaolu tõstmisesse ning kaasata kõiki ühiskonnagruppe erinevatesse

ettevõtmistesse. Samuti on võimalik ettevõtjatel anda oma panus sellesse, et tegevuspiirkonna

elanikud tunneksid end väärtustatud ühiskonnaliikmetena.

Meede on suunatud analüüsis ilmnenud nõrkuste leevendamisele.

Vananeva elanikkonna kasv suurendab lähedaste hoolduskoormust, pärsib kvaliteetsete

hoolekandeteenuste pakkumist piirkonnas ning eakatele ja erivajadusega inimestele on vähe

ajaveetmise võimalusi, mis süvendab üksildust ning suurendab vaimse tervise probleeme. Eelnevat

arvestades soodustab sotsiaalse heaolu edendamise meede valdkondlikku koostöö ja võrgustumise

arendamist erinevate huvigruppide vahe, nagu: kogukonnad, ettevõtjad, kohalikud omavalitsused,

kolmanda sektori organisatsioonid (mh hoolekandega seotud organisatsioonid). Ühtlasi on

meetmes võimalik toetust taotleda ka kohalikul omavalitsusel, mis seeläbi võimaldab luua

lähedasemat kontakti kohaliku elanikkonnaga.

Meetme rakendamisega tuleb ära kasutada väliseid võimalusi ning hajutada võimalikke ohte.

Koostöö suurendamine inimeste, kogukondade, asutuste, ettevõtete ja spetsialistide vahel tagab

parema infoliikumise, tugevdab ühtset kogukonda ja soodustab võrgustumist ka väljaspool

tegevuspiirkonda. Parem info liikuvus olemasolevate tugiteenuste ja huviringide osas ning eakate

ja erivajadusega inimeste kaasamine tõstavad nii hoolekandeteenuste kui ka inimeste elukvaliteeti.

Tegevuspiirkonna ääremaastumine ning jätkuv väljarände trend soodustavad elanikkonna

vananemist, ent sotsiaalse heaolu edendamise meetme raames on oluline panustada vahendeid

eelkõige just vananeva elanikkonna eest hoolitsemisele. Sotsiaalse heaolu tugevdamine

tegevuspiirkonnas vähendab stressi, mis kaasneb ebakindluse suurenemisega sõdade, haiguste,

looduskatastroofide tõttu.

66

Tabel 22. Sotsiaalse heaolu edendamise strateegiline eesmärk tulemusnäitajatega

Strateegiline eesmärk Eakad, erivajadusega ja suure hoolduskoormusega inimesed on

tegevuspiirkonnas väärtustatud ühiskonnaliikmed.

Tulemusnäitaja Sihttase Andmed

Sotsiaalse kaasatuse edendamisele

suunatud projektide arv

21 Projektide elluviijate tagasiside.

Sotsiaalse kaasatuse edendamine

(toetatud sotsiaalse kaasamise

projektidega hõlmatud isikute arv)

250 Projektide elluviijate tagasiside.

Tabel 23. Meede nr 4: Sotsiaalse heaolu edendamine

Näitaja Näitaja sisu

Rahastusallikas Euroopa Sotsiaalfond+

Meetme osakaal rahastusest Meetme osakaalu rahastusest ei määrata, sest antud meetme rahastamine

toimub eraldiseisvast allikast.

Toetatavad tegevused * Projektijuhtimine.

* Uuringu tellimine ja läbiviimine.

* Ekspertide kaasamine.

* Valdkondliku koolituse, seminari, teabepäeva või muu samalaadse ürituse

korraldamine.

* Teavitustegevus (teabematerjali koostamine ja väljaandmine, veebilehe

loomine, haldamine ja arendamine).

* Koostöö ja võrgustumine (riigisisesel ja välisriigis toimuval seminaril,

konverentsil, messil või õppereisil osalemine)

* Ligipääsetavuse parandamine 30

(sh viipekeele tõlge või kirjutustõlge

kuulmispuudega inimestele).

* Asjakohased sõidukulud.

* ESF+ sümboolika kulud.

* Tegevuskulud, sealhulgas kulud bürootarvetele, sidekulud,

infotehnoloogia, sealhulgas kontoritehnika hooldus- ja paranduskulud,

kommunaalkulud, kontoriruumi rentimise kulud, teenustasu

pangatoimingute eest, kulud valveteenusele, audiitoritasu, õigusabi kulud

ning maamaks.

Mittetoetatavad tegevused31 * Kinnistu ja kinnisvara ost.

* Investeeringut ettevalmistavad tegevused, kui need viiakse ellu

eraldiseisva projektina.

* Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna.

Toetuse saajad MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas tegutsevad:

* kolmanda sektori organisatsioonid (sh kohalik tegevusrühm ise);

* ettevõtjad;

30

Kuni 15% ulatuses on abikõlblikud ERF-tüüpi kulud, nt ehitise parendamise kulud; masina, seadme, sisseseade või

muu põhivara ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud, ligipääsetavust parandavad kulud, sh kaldtee. 31 Mittetoetatavad on ka kõik meetme määruses ja sotsiaalministeeriumi määruses „Kogukonna juhitud kohaliku

arengu toetuse andmise tingimused ja kord“ loetletud mitteabikõlblikud tegevused.

67

* kohalikud omavalitsused.

Meetme sihtrühm MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonna inimesed alates vanusest 16

aastat.

Nõuded taotlejale * MTÜ Võrtsjärve Ühenduse toetatavad tegevused panustavad vähemalt

ühte järgmistest eesmärkidest:

- pikajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

ning hoolduskoormuse leevendamine;

- inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine.

* Tegevusrühmale esitatavate dokumentide loetelu peab vastama

rakenduskava meetmelehele.

* Kohalikud omavalitsused saavad ellu viia vaid täisealistele isikutele (16-

aastased ja vanemad) suunatud tegevusi, mis loovad lisandväärtust

sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) sätestatud kohustuslikele KOV-

teenustele, milleks on:

- koduteenus: täisealise abistamine kodustes toimingutes ja asjaajamises;

- väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus: täisealise abistamine ja

hooldamine hoolekandeasutuses;

- tugiisikuteenus: täisealise inimese ja/või lapse motiveerimine,

juhendamine ja iseseisva toimetuleku arendamine;

- täisealise isiku hooldus: puudega täisealise inimese abistamine õiguste

ja kohustuste tagamisel;

- isikliku abistaja teenus: puudega täisealise inimese abistamine

igapäevastes toimingutes.

* Projekti maksumusest võib maksimaalselt 14% kasutada

investeeringuteks.

Nõuded toetuse saajale * Tegevus tuleb ellu viia MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas või

see peab olema suunatud piirkonna hüvanguks (nt koostööprojektide puhul).

* Toetuse saaja täidab meetmelehes toodud nõuded.

Toetussumma (EUR) Ühe projekti ühikuhind: 6029

Toetuse määr 100% abikõlblikest kuludest

Meede 4 vastab järgmistele LEADERi spetsiifilistele erieesmärkidele:

 sotsiaalne heaolu, vaesuse vähendamine, soolise võrdsuse suurendamine ja põhiteenuste

kättesaadavus sotsiaalse heaolu tagamiseks (tegevuspiirkonnas on võimalus taotleda

toetust projektidele, millega soodustatakse sotsiaalset kaasatust, sh sihipärast ja otstarbelist

koostööd, mille eesmärk on vähendada inimeste tõrjutust ühiskondlikul tasandil, lisaks on

oodatud projektitaotlused, millega parandatakse pikaajalise hoolduse teenuseid ja

kvaliteeti ning leevendatakse hoolduskoormust);

 maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine (sotsiaalse heaolu leevendamine

maapiirkonnas soodustab maaelu positiivse kuvandi paranemist tegevuspiirkonnas).

Meede nr 4 vastab järgmistele EAFRD prioriteetidele:

 Prioriteet 1. Teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine põllumajandus- ja

metsandussektoris ning maapiirkondades (tegevuspiirkond on tervikuna maapiirkond, kus

on võimalus taotleda toetust projektidele, mis sisaldavad uuenduslike lahenduste

rakendamist hoolekande valdkonnas seotuna sotsiaalse kaasatuse parandamise või

68

pikaajalise hoolduse teenuste ja kvaliteedi parandamise ning hoolduskoormuse

leevendamisega).

 Prioriteet 6. Sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku

arengu edendamine (tegevuspiirkonnas on võimalus taotleda toetust projektidele, millega

soodustatakse sihipärast ja otstarbelist tegevust, mille eesmärk on suurendada sotsiaalset

kaasatust ühiskondlikul tasandil).

Meede nr 4 panustab ÜPP strateegiakava 2023–2027 8. erieesmärgi elluviimisesse: „Edendada

tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses,

sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja

säästvat metsamajandust“. Meede on suunatud sotsiaalse kaasatuse tõstmisele tegevuspiirkonnas.

Meede nr 4 panustab ESF+ erieesmärki (k), milleks on parandada võrdset ja õigeaegset

juurdepääsu kvaliteetsetele kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega

parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust;

ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates

erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada

tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega

inimeste jaoks).

Meede nr 4 aitab enim kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis

5 nimetatud järgmistele poliitikaeesmärkidele:

d) sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa, rakendades Euroopa sotsiaalõiguste sammast;

e) kodanikele lähemal olev Euroopa, kus edendatakse igat liiki piirkondade kestlikku ja

terviklikku arengut ning kohalikke algatusi.

4.4. Strateegia integreeritud ja uuenduslik lähenemine

Võrtsjärve Ühenduse kohaliku arengu strateegia põhineb neljal valdkonnal (ettevõtlus,

kogukonnad, hoolekanne ja koostöö), mis on maaelu edendamise aluseks ja mis panustavad

visiooni täitmisesse. Strateegia koostamisel analüüsiti tegevuspiirkonna toimekeskkonna erinevaid

aspekte ning viidi läbi kaasamisseminarid, et määratleda arenguvajadused. Tegevuspiirkonna

arengupotentsiaali hindamiseks viidi läbi SWOT-analüüs ning tuvastati peamised fookusteemad:

 piirkonna ühtse identiteedi loomine, ühisturunduse arendamine, sh teavitustegevuste

läbimõeldud korraldamine;

 koostöö arendamine ja võrgustumine erinevate siht- ja sidusgruppide sees ja vahel;

 ettevõtluse edendamine, kohalike toodete ja teenuste kättesaadavuse suurendamiseks,

eesmärgiga rakendada olemasolevat potentsiaali, kohalikul tasandil uuenduslike

lahenduste leidmine ja kasutamine, sh kogukonnateenuste arendamine;

69

 kogukondade arengu toetamine ja nende tugevdamine, sh aktiivsete kogukonnaliikmete

järelkasv, kodanike ja sh noorte aktiveerimine, kogukondade kaasatuse ja nende aktiivsuse

suurendamine;

 hoolekande põhiteenuste kättesaadavuse ning erivajadusega ja eakate inimeste

elukvaliteedi ja sotsiaalse heaolu parandamine tegevuspiirkonnas.

Igale valdkonnale vastab konkreetne strateegiline eesmärk, mille elluviimist toetavad meetmed.

Meetmetele on püstitatud mõõdetavad tulemus- ja väljundnäitajad. Strateegia integreeritust

väljendab selle ülesehitus: kõik fookusteemad on jagatud valdkondadeks, mis on selgelt

eesmärgistatud ja tegevustega toetatud. Ühtlasi on eelnimetatud strateegia osad otseselt seotud

visiooniga. Strateegia fokusseeritus on tagatud toetusmäärade osakaaluga meetmete lõikes.

Kohaliku arengu strateegia uuenduslik olemus seisneb eelkõige selles, et tegu on spetsiifiliselt vaid

MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonda katva strateegiaga. See asjaolu pakkus strateegia

koostamisel rohkem väljakutseid, sest tegevuspiirkond ei kattu täpselt valdade ega maakondade

piiridega. Strateegia kavandamise aluseks olid piirkonnas asuvad külad, mis seovad

tegevuspiirkonna tervikuks. Ühtlasi lähtuti strateegia koostamisel mitmest maakondlikust ja

kohaliku omavalitsuse arengukavast, uuringutest ja teistest asjakohastest dokumentidest.

Ühtlasi on strateegiaperioodil 2023–2027 kohalikel tegevusrühmadel võimalus oma strateegias

käsitleda ka ESF+ eesmärke, kuid see ei ole kohustuslik. Võrtsjärve Ühendus on otsustanud

panustada sel perioodil ka ESF+ eesmärkidesse, mis on uuenduslik osa kohaliku arengu

strateegias. ESF+ raames toetatud tegevused panustavad vähemalt ühte järgmistest eesmärkidest:

1) pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse

leevendamine või 2) inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine.

70

5. 2023–2027 KOHALIKU ARENGU STRATEEGIA

KOOSTAMISE PROTSESS

Võrtsjärve Ühenduse strateegia koostati perioodil mai 2022 kuni märts 2023. Strateegia

koostamise protsessi koordineeris konsultatsiooniettevõte Danico OÜ. Sisend strateegia

koostamiseks põhineb järgmistel punktidel:

 tegevuspiirkonna analüüs;

 kaasamisseminaride tulemused;

 küsitluste tulemused;

 Võrtsjärve Ühenduse eelneva perioodi strateegia analüüs;

 arutelude tulemused.

Strateegia koostamisel esindasid ja vahendasid Võrtsjärve Ühenduse tegevusrühma seisukohti

tegevjuht Karl Õmblus ja meetmespetsialist Jane Kipper. Strateegia koostamise protsessist ja

kaasamise kavast annab ülevaate tabel 24.

Tabel 24. Ülevaade Võrtsjärve Ühenduse strateegia koostamise protsessist ja kaasamise kava

Aeg Sündmus Teema Osalejate arv

11.05.2022 Strateegia koostamise avaseminar

Rannu piirkonnas

Piirkonna elanike, ettevõtjate ja

kohalike omavalitsuste kaasamine

ja motiveerimine

tegevuspiirkonna LEADERi

strateegia koostamises

ja endustegevustes osalemiseks.

9

12.05.2022 Strateegia koostamise avaseminar

Võhma piirkonnas

Piirkonna elanike, ettevõtjate ja

kohalike omavalitsuste kaasamine

ja motiveerimine

tegevuspiirkonna LEADERi

strateegia koostamises

ja endustegevustes osalemiseks.

18

12.05.2022 Kohtumine ja arutelu Viljandi

maakonna Pensionäride

Ühenduse juhatusega

LEADERi võimaluste

tutvustamine, liikmete vajaduste

arutelu ja motiveerimine edaspidi

toimuvatel aruteludel osalemiseks.

7

12.05.2022 Strateegia koostamise

avanõupidamine: MTÜ

Võrtsjärve Ühendus ja Danico

OÜ

Strateegia põhimõtted, taustainfo,

ajakava.

4

11.06.2022 Rõngu kohvikutepäev Linaski

OÜ õuel

Teabe kogumine kogukondlikul

sündmusel: küsitlused kohalikele

elanikele ja piirkonda

külastavatele turistidele.

30

71

28.06.2022 Haridusvaldkonna

kaasamisseminar

Järvemuuseumis

Valdkondliku sisendi kogumine

grupitööde formaadis:

tegevuspiirkonna minevik, olevik

ja tulevikuvisioon.

17

29.06.2022 Sotsiaalvaldkonna

kaasamisseminar Kimeli

puhkekeskuses

Valdkondliku sisendi kogumine

grupitööde formaadis:

tegevuspiirkonna minevik, olevik

ja tulevikuvisioon.

14

30.06.2022 Keskkonnavaldkonna

kaasamisseminar Oiu sadamas

Valdkondliku sisendi kogumine

grupitööde formaadis:

tegevuspiirkonna minevik, olevik

ja tulevikuvisioon.

6

23.07.2022 Rannu kohvikutepäev

Järvemuuseumis

Teabe kogumine kogukondlikul

sündmusel: küsitlused kohalikele

elanikele ja piirkonda

külastavatele turistidele.

30

09-11.08.2022 Võrtsjärve Ühenduse õppereis

Limbaži piirkonda: tutvumine

Läti LEADER-projektidega.

Tutvumine Limbaži

sotsiaalobjektide ja kogemustega,

rühmatööna sotsiaalvaldkonna

analüüs.

12

18.08.2022 Kultuurivaldkonna ja

mittetulundussektori ning

ettevõtlusvaldkonna

kaasamisseminarid Kolga-Jaani

rahvamajas

Valdkondliku sisendi kogumine

grupitööde formaadis:

tegevuspiirkonna minevik, olevik

ja tulevikuvisioon.

Kultuurivaldkonna

seminar: 22

Ettevõtlusvaldkonna

seminar:17

06-07.09.2022 SWOT-seminar Ruunawere

hotellis ja Raplamaa LEADERi

toetuste saajate külastamine

Sisendi kogumine strateegia

koostamiseks grupitöö formaadis:

tegevuspiirkonna tugevuste,

nõrkuste, ohtude ja võimaluste

määratlemine.

25

11.10.2022 Töökoosolek Viljandi, Tartu ja

Jõgeva maakondade spordiliitude

juhtidega tervisekäitumise

kujundamise teemadel järgmiseks

perioodiks

Arutelu sisendi kogumiseks

strateegiasse: kuidas kujundada

piirkonna elanikes teadlikku

tervisekäitumist.

7

30.03.2023 MTÜ Võrtsjärve Ühenduse

üldkoosolek

Strateegia tutvustamine ja

tagasiside küsimine, strateegia

vastuvõtmine.

20

Strateegia koostamise käigus läbi viidud küsitlused ja uuringud

1 LEADERi toetuste küsimustik kaasamisseminaril osalejale.

2 Küsitlus Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas elavatele noortele (6.–12. klass).

3 MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonna sotsiaalvaldkonna uuring.

4 Info- ja ideekorje küsimustik kohaliku arengu strateegia 2023–2027 koostamiseks:

tegevuspiirkonna elanikele.

5 Info- ja ideekorje küsimustik kohaliku arengu strateegia 2023–2027 koostamiseks:

tegevuspiirkonda külastavatele turistidele.

72

Erinevatel aruteludel osales kokku ligi 200 inimest, teiste hulgas tegevuspiirkonna omavalitsuste,

ettevõtete ja kolmanda sektori organisatsioonide ning peamiste koostööpartnerite esindajad.

Strateegia koostamise info on kogu protsessi vältel olnud kättesaadav Võrtsjärve Ühenduse

veebilehel, samuti on teavet levitatud vallalehtede ja sotsiaalmeedia vahendusel ning erinevate

meililistide kaudu külaseltsidele, valdkonna spetsialistidele, organisatsioonidele jne. Seega on

strateegia koostamisel kaasatud erinevaid huvigruppe. Strateegia koostamise tegevuskava on

lisatud strateegiale lisana (lisa 1).

73

6. 2023–2027 KOHALIKU ARENGU STRATEEGIA

SIDUSUS TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA

Selles peatükis antakse ülevaade Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnaga seotud olulistest

arengudokumentidest. Käsitlemist leiavad nii Euroopa Liidu arengudokumendid, riiklikud

valdkondlikud arengukavad, maakonna ja piirkonna arengudokumendid kui ka tegevuspiirkonna

kohalike omavalitsuste arengukavad. Iga dokumendi puhul on välja toodud seos Võrtsjärve

Ühenduse strateegia eesmärkide ja meetmetega.

6.1. Sidusus Euroopa Liidu arengudokumentidega

Euroopa Liidu oluline fookusteema on regionaalpoliitika, mille elluviimiseks jagatakse

liikmesriikidele toetust lisaks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile veel kolme

struktuuri- ja ühe investeerimisfondi kaudu: Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa

Sotsiaalfond+, Õiglase Ülemineku Fond, Ühtekuuluvusfond ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfond. Kõik need fondid teevad koostööd, et toetada kooskõlas majanduse arengut

kõigis EL riikides (Euroopa Parlament, 2022).

Võrtsjärve Ühenduse strateegia meetmetega haakuvad struktuurifondide prioriteetidest Euroopa

Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning sel perioodil esimest korda ka ESF+. Strateegia meetmed

on suunatud maapiirkonna arengu edendamisele, hõlmates mikro-, väikese ja keskmise suurusega

ettevõtete arendamist ja nende konkurentsivõime tõstmist, sotsiaalse kaasatuse suurendamist,

tööturule juurdepääsu loomist ja tööturult väljalangemise ennetamist.

ESF+ üldeesmärk on toetada liikmesriike COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi lahendamisel,

saavutada suur tööhõive, õiglane sotsiaalkaitse ning oskustega ja vastupidav tööjõud, kes on

valmis üleminekuks rohe- ja digimajandusele. ESF+ on Euroopa Liidu peamine vahend, mis on

mõeldud inimestesse investeerimiseks. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas perioodiks

2021–2027 (Vabariigi Valitsus, 2022) on eraldi prioriteetne suund sotsiaalsele innovatsioonile:

innovaatilised kogukondlikud lahendused sotsiaalhoolekandes. Seda rakendatakse ESF+

erieesmärk (k) all, milleks on parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele,

kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja

isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme,

sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas

olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste

kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet.

74

Käesolev strateegia panustab ESF+ eesmärkidesse meetme nr 4 „Sotsiaalse heaolu edendamine“

kaudu. Meetmest nr 4 toetatavad tegevused panustavad vähemalt ühte järgmistest eesmärkidest:

 pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning

hoolduskoormuse leevendamine;

 inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine.

6.2. Sidusus riiklike arengudokumentidega

1. Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027

LEADER-meetme põhimõtteks on arendada olemasolevaid aktiivseid kogukondi, kaasata noori

ning kasvatada tugevaid kohalikke kogukondi. LEADER võimaldab sotsiaalse sidususe

suurendamist ja vaesuse vähendamist tänu võimalusele edendada esmatasandi taristut, kohalikke

baasteenuseid maaelanikkonnale ning külade kaasajastamist kogukondade aktiivsuse tõstmise

kaudu (Maaeluministeerium, 2022).

Käesolev strateegia panustab „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava

aastateks 2023–2027“ erieesmärki nr 8 „Edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust

ja maapiirkondade arengut, sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust“ ja selles kavas

nimetatud LEADERi eesmärkide saavutamisse meetmete 1, 2 ja 3 kaudu, hõlmates seejuures

ettevõtluse arendamise, kohalike kogukondade tegevuse edendamise ja elukeskkonna

parandamise, koostöö ja võrgustumistegevused ning tegevused, mis on suunatud sotsiaalse heaolu

edendamiseks.

Strateegia meede nr 4 panustab toetatavate tegevuste abil ESF+ erieesmärki, milleks on parandada

võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele,

sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas

tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu

sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele;

parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas

puuetega inimeste jaoks).

2. Üleriigiline strateegia „Eesti 2035“

Üleriigilise strateegia „Eesti 2035“ sihte on viis (Eesti Vabariigi Riigikogu, 2021):

a) arukas, tegus ning tervist hoidev Eesti inimene;

b) hooliv, koostöömeelne ja avatud ühiskond;

c) tugev, uuendusmeelne ja teadmistepõhine ning vastutustundlik majandus;

d) kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond;

e) Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik.

75

Käesolev strateegia panustab meetmete kaudu pea kõikide sihtide saavutamisse. Meede 1 aitab

kohalikul tasandil eelkõige kaasa tugeva, uuendusmeelse, teadmistepõhise ja vastutustundliku

majanduse arendamisse, võimaldades luua juurde töökohti ning paranda investeeringute kaudu

ettevõtete konkurentsivõimet. Meetmega soovitakse tagada kohalike teenuste ja toodete hea

kättesaadavus nii tegevuspiirkonnas kui ka laiemalt. Meede 2 panustab eelkõige aruka, tegusa ning

tervist hoidva Eesti inimese sihti ning hooliva, koostöömeelse ja avatud ühiskonna loomisesse.

Meetmest 2 toetatavad tegevused on suunatud tugevate, sidusate ja hoolivate kogukondade

hoidmisele ja loomisele. Samuti soovitakse meetmega 2 parandada elukeskkonna, et kasutada

paremini piirkonna eripärast tulenevat potentsiaali. Meede 4 panustab nii tegusa ja tervist hoidva

Eesti inimese sihti kui ka hooliva, koostöömeelse ja avatud ühiskonna sihti, toetades seda, et

eelkõige eakad, erivajadusega ja suure hoolduskoormusega inimesed tunnevad end

tegevuspiirkonnas elades väärtustatud ühiskonnaliikmetena. Muuhulgas saavad eelise projektid,

mis on suunatud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise ning ligipääsetavuse tagamisele

erinevate ühiskonnagruppide lõikes.

3. Üleriigiline planeering Eesti 2030+

Üleriigilise planeeringu põhisuunad ja eesmärgid on järgmised (Rahandusministeerium, 2023):

a) tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng;

b) head ja mugavad liikumisvõimalused;

c) varustatus energiataristuga;

d) rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine.

Käesolev strateegia panustab üleriigilise planeeringu eesmärkidesse läbi visiooni, milleks on ühtse

kohaidentiteedi ja tiheda sotsiaalse koostöövõrgustikuga elujõuline tegevuspiirkond, kus on

atraktiivne elukeskkond, areneb eeskätt kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinev

konkurentsivõimeline väikeettevõtlus ja tegutsevad tugevad kogukonnad. Tegevuspiirkonna

eakad, erivajadusega ja suure hoolduskoormusega inimesed on hoitud. Eelnevat arvestades on

oluline kujundada tasakaalustatud ja kestliku arengu teel tegevuspiirkonnast terviklik

elukeskkond, kus on head ja mugavad liikumisvõimalused ning mis on varustatud energiataristuga.

Rohevõrgustiku sidususe ja maastikuväärtuste säilitamine muudab piirkonna looduslähedasemaks.

4. Eesti riiklik turismi arengukava 2014–2020 (kehtiv seisuga 06.07.2022 MKM

kodulehe põhjal)

Arengukava visioon: Aastaks 2020 on Eesti turistidele tuntud ja hea mainega Põhjamaade

turismisihtkoht, mis pakub meeldejäävat reisielamust ning kust on soovi korral mugav reisida

teistesse Läänemere piirkonna riikidesse (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 2013).

Võrtsjärve Ühenduse strateegia panustab turismi arengukava visiooni täitmisesse meetme 1 kaudu.

Strateegiaga toetatakse uute turismiteenuste ja -toodete välja arendamist, mis suurendab

Võrtsjärve ümbruse piirkonna tuntust turismimaastikul.

76

5. Kultuuri arengukava 2021–2030

Arengukava üldeesmärk on järgmine: Eesti kultuur on elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning

kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus. Eesti kultuurielu on tugev ja toimiv. Kultuuri

ja loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud. Eesti kultuurimälu on hoitud ja hinnatud

(Kultuuriminiseerium, 2021).

Võrtsjärve Ühenduse strateegia panus kultuuri arengukavasse tuleneb eelkõige meetmest 2, mis

käsitleb kogukondade edendamist ning võimaldab näiteks ka muuseumivõrgu jätkusuutlikkuse

tagamise. Ent kultuuri vallas ettevõtluse arendamisel on seos ka käesoleva strateegia meetmega 1,

võimaldades taotleda toetusi näiteks loomemajanduse arendamiseks ja vastava ettevõtluse

soodustamiseks.

6. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030

Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärgid on (Sotsiaalministeerium, 2023):

a) Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga kasvab 2030. aastaks meestel 78 ja naistel 84

eluaastani ning keskmine tervena elada jäänud aastate arv kasvab meestel 62 ja naistel 63

eluaastani;

b) tervena elada jäänud aastate arv kasvab kiiremini kui oodatav eluiga ehk inimesed elavad

suurema osa oma elust tervisest tulenevate piiranguteta;

c) ebavõrdsus tervises (sugude, piirkondade ja haridustasemete vahel) väheneb vähemalt

selliselt, et 2030. aastaks ei ole eluiga üheski maakonnas Eesti keskmisest lühem kui kaks

aastat ning põhiharidusega inimeste keskmine oodatav eluiga ei jää kõrgharidusega

inimeste keskmisest oodatavast elueast maha rohkem kui kaheksa eluaastat.

Võrtsjärve Ühenduse strateegia panustab rahvastiku tervise arengukavasse eelkõige

koostöömeetme kaudu. Pikemas perspektiivis soovib Võrtsjärve Ühenduse tegevusrühm sillutada

teed tegevuspiirkonna elanike tervisliku eluviisi edendamiseks, soodustades spetsiifilisemalt

näiteks liikumisharjumuste tekkimist või tervislikust toitumisest teadlikkuse tõstmist. Selleks on

võimalik toetada näiteks välijõusaalide, madalseiklusradade või muude sarnaste rajatiste loomist,

et propageerida tervislikku eluviisi juba varasest east alates.

7. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (Keskkonnaministeerium I, 2023) väärtustab loodusvarade

säästlikku kasutamist. Keskkonnastrateegia põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku

keskkonna ja majanduse arendamiseks vajalike ressursside tagamine ilma loodust oluliselt

kahjustamata. Arengukava toob välja, et turismi ja puhkemajanduse areng on teiste

majandussektorite seas üks kõige enam maastike ümberkujundamist mõjutavatest tegevustest.

Seega on ka arengukava üheks ülesandeks maastikuliste väärtuste säilitamise ja turismi arengu

vahel tasakaalu leidmine. Täiendavalt on turismisektoriga seotud metsamajanduse planeerimine

koos puhkemaastike kavandamise ning kultuuri- ja loodusväärtuste säilitamisega.

77

Üks Võrtsjärve Ühenduse põhikirjalisi eesmärke on loodushoid ja keskkonnasäästlik

majandamine. Sellest tulenevalt eelistatakse käesolevas strateegias projekte, mis on suunatud

keskkonnasäästlikkusele või kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele.

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkond piirneb Võrtsjärvega ning on rikas loodus-, ajaloo- ja

kultuuriobjektide poolest. Väljakutsena on kaardistatud vajadus kasutada ära külgnemine kõrget

puhkemajanduslikku potentsiaali omava järvega ning seda ümbritseva looduskeskkonnaga.

8. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“

Eesti säästva arengu eesmärgid aastani 2030 on strateegias „Säästev Eesti 21“ järgmised

(Keskkonnaminiseerium II, 2023):

a) Eesti kultuuriruumi elujõulisus;

b) inimese heaolu kasv;

c) sotsiaalselt sidus ühiskond;

d) ökoloogiline tasakaal.

Võrtsjärve Ühenduse strateegia panustab Eesti säästva arengu riiklikku strateegiasse meetme 2

kaudu. Tegevuspiirkonna kogukondade identiteedi ja seega ka kultuuriruumi kujundajaks ja

kandjaks on peamiselt külad. Meede 2 on suunatud kogukondade tegevuse arendamiseks, et

tugevdada kogukondlikke sidemeid ja tõsta inimeste heaolu oma piirkonnas. Soodustatud on ka

koostöövõrgustike tegevuse hoogustumine, tegevuspiirkonna elukeskkonna parandamine ja

maaelu põhiteenuste kvaliteedi tõstmine. Inimese heaolu kasvu ning sotsiaalselt sidusa ühiskonna

eesmärki panustab käesolev strateegia ka meetme 4 kaudu, millega soovitakse, et eelkõige just

eakad, erivajadusega ja suure hoolduskoormusega inimesed tunneksid end tegevuspiirkonnas

elades väärtustatud ühiskonnaliikmetena. Ühtlasi pööratakse meetmes 4 tähelepanu soolise

võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse tagamisele.

9. Heaolu arengukava 2023–2030

Heaolu arengukava (Vabariigi Valitsus, 2023) suunab töö- ja sotsiaalvaldkonna sihte ning katab

tulemusvaldkonda „heaolu“, mis on üks 17-st riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonnast.

Dokumendis on „heaolu“ defineeritud Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate

poliitikavaldkondade kaudu: laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine,

tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse

ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine. Heaolu arengukava

eesmärgiks on Eesti, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on

kõikide inimeste pikk ja kvaliteetne tööelu. Eesmärgi saavutamiseks on arengukava seadnud viis

alaeesmärki, millest käesoleva arengustrateegiaga on enim kooskõlas punktidega 2, 3, 4 ja 5:

2) Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed

töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist.

3) Vanemaealised (alates 55+) on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed

võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad.

78

4) Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu.

5) Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused,

võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks

ja ühiskonnaelus osalemiseks.

Võrtsjärve Ühenduse kohaliku arengu strateegia panustab punkti 2 meetme nr 1 kaudu.

Tegevuspiirkonnas soovitakse edendada ettevõtete tegevust, et tagada tööhõive kõrge tase ning

soodustada seeläbi pikaajalist tööelus osalemist. Punktidesse 3, 4 ja 5 panustab käesolev strateegia

meetme nr 4 kaudu. Sotsiaalvaldkonna eesmärk on iga elaniku väärtustamine ühiskonnaliikmena,

luues piirkonda lisandväärtust. Eesmärgi saavutamisega soovitakse, et eelkõige just eakad,

erivajadusega ja suure hoolduskoormusega inimesed tunnevad end tegevuspiirkonnas elades

väärtustatud ühiskonnaliikmetena. Ühtlasi on ootus, et projektides kavandatud tegevused on

suunatud eelnimetatud fookusgruppides soolise võrdsuse edendamisele ja võrdse kohtlemise

tagamisele, luues seeläbi tugeva vundamendi sidusale ühiskonnale.

6.3. Sidusus regionaalsete ja kohalike arengudokumentidega

1. Viljandi maakonna arengustrateegia 2035+

Viljandi maakonna arengustrateegia (Viljandimaa Omavalitsuste Liit, 2018) visiooni kohaselt on

Viljandimaa elanikele tagatud kestev heaolu. Maakonnas on säilinud jätkusuutlik asustus ja arenev

kohalik kultuur ning selleks on piisavalt inimesi. Viljandimaa elukeskkonna arendamine toimub

kestva arengu põhimõtete kohaselt. Viljandimaa elanike arvu vähenemise peamine põhjus on

atraktiivsete töökohtade vähesus maakonnas. Konkurentsivõime tõstmine väärtuslikke töökohti

luues on Viljandimaa arengu peamine tee. Soovitud seisundi saavutamiseks on kavandatud neli

strateegilist arengusuunda: inimkapitali arendamine, ettevõtluskeskkonna ja majanduse

edendamine, maine tõstmine, elukeskkonna ning tehnilise ja sotsiaalse taristu arendamine.

Võrtsjärve Ühenduse strateegia visiooniks on ühtse kohaidentiteedi ja tiheda sotsiaalse

koostöövõrgustikuga elujõuline tegevuspiirkond, kus on atraktiivne elukeskkond, areneb eeskätt

kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinev konkurentsivõimeline väikeettevõtlus ja tegutsevad

tugevad kogukonnad. Tegevuspiirkonna eakad, erivajadusega ja suure hoolduskoormusega

inimesed on hoitud. Selleks toetatakse ettevõtlust, kogukondade arengut ja sotsiaalse heaolu

edendamist. Seega panustab Võrtsjärve Ühenduse strateegia Viljandi maakonna visiooni

täitmisesse.

2. Tartumaa arengustrateegia 2040

Maakondliku arengustrateegia 2040 (Tartumaa Omavalitsuste Liit, 2018) visiooniks on Tartumaa

kui Eesti kultuuri ja hariduse keskus. Teadmine Tartust kui rohelisest ülikooli- ja Euroopa

kultuuripealinnast levib 2024. aastal üle Euroopa. Tartumaa on koht, kus saab elada kauem ja

tervemalt, kasvatada lapsi turvalises ja puhtas keskkonnas, omandada head haridust, teha huvitavat

ja tasuvat tööd ning osaleda aktiivsete kogukondade tegemistes. Arengustrateegia keskendub

79

viiele põhivaldkonnale: haridus ja elukestev õpe, ettevõtlus, taristu, tervis ja heaolu, kultuur ja

turism.

Võrtsjärve Ühenduse strateegia visioonis on kajastatud sarnased põhimõtted. Käesolevas

strateegias toetatakse lisaks ettevõtlusele ja kogukondade arengule ka sotsiaalse heaolu

edendamist. Viimased kaks projektitoetuse liiki on heas kooskõlas Tartu maakonna visiooniga,

mille järgi on tegemist kohaga, kus saab elada kauem ja tervemalt, on hea elukeskkond ning

kogukonnad on aktiivsed. Ka ettevõtluse ning kultuuri ja turismi toetamine on käesolevas

strateegias väga olulisel kohal.

3. Elva valla arengukava 2019–2025

Elva valla arenguvisioon on külalislahke ja abivalmis Elva vald, mis on inimestele ning ideedele

avatud, parima elu- ja ettevõtluskeskkonnaga vald, kus väärtustatakse head haridust, rikkalikku

kultuuri ja sporti (Elva vallavolikogu määrus 01.10.2018). Valla arengukava strateegilised

eesmärgid on järgmised:

1. Elva vallas väärtustatakse õppijakeskset haridust;

2. Elva vald toetab elanike heaolu, tervist ja iseseisvat toimetulekut;

3. Elva vallas on mitmekülgsed ja kättesaadavad vaba aja veetmise võimalused;

4. Elva vallas on parim elu- ja ettevõtluskeskkond;

5. Elva vald on tuntud positiivse mainega sihtkoht;

6. Elva vald on hästi juhitud, aktiivse kogukonnaga vald.

Võrtsjärve Ühenduse strateegiast toetavad meetmed panustavad otseselt Elva valla strateegiliste

eesmärkide täitmisse. Käesoleva strateegia meede nr 1, mis on suunatud ettevõtluse arendamisele,

panustab eelkõige Elva valla arengukava strateegilisse eesmärki nr 4. Kogukondade ning seejuures

ka hea elukeskkonna edendamisele suunatud meede nr 2 panustab peamiselt Elva valla arengukava

strateegilistesse eesmärkidesse nr 3 ja 5. Käesoleva strateegia sotsiaalse heaolu edendamisele

suunatud meede nr 4 panustab eelkõige Elva valla arengukava strateegilisse eesmärki nr 2.

4. Põhja-Sakala valla arengukava aastateks 2019–2025

Põhja-Sakala valla arenguvisioon on õnnelike inimestega, hooliv, kaasav, toimekas ja kaunis vald,

kus on rõõm elada. Lisaks on sätestatud strateegilised eesmärgid järgmistele valdkondadele: valla

valitsemine, haridus, noorsootöö ja sport, kultuur, kodanikuliikumine ja kodanikuühendused,

sotsiaalne turvalisus ja tervishoid, ettevõtluskeskkond ning taristu ja elukeskkond (Põhja-Sakala

vallavolikogu, 2020).

Võrtsjärve Ühenduse strateegiast toetavad meetmed panustavad otseselt mitme Põhja-Sakala valla

arengukava strateegilise eesmärgi täitmisse. Käesoleva strateegia meede nr 1 on suunatud

ettevõtluse arendamisele, mis panustab eelkõige Põhja-Sakala valla ettevõtluskeskkonna

valdkonna eesmärkide täitmisesse. Käesoleva strateegia meede nr 2 on suunatud kogukondade

edendamiseks, panustades seeläbi otseselt nii spordi, noorsootöö, kultuuri, kodanikuliikumise ja

kodanikuühenduste ja elukeskkonna valdkondade eesmärkidesse. Käesoleva strateegia meede nr

80

4 on suunatud sotsiaalse heaolu edendamisele, panustades seeläbi sotsiaalse turvalisuse valdkonna

eesmärkidesse. Ühtlasi, käesoleva strateegia meede 3 peab omakorda panustama kõikide meetmete

eesmärkidesse.

5. Viljandi valla arengukava aastateks 2019–2025

Viljandi valla arenguvisiooni kohaselt on tegu paikkonnaga Eestimaal, kus inimesed saavad ennast

teostada – luua vaimseid väärtusi ja ettevõtteid, töötada, lapsi kasvatada ja mitmekülgselt vaba

aega veeta (Viljandi Vallavolikogu, 2018). Arengukava strateegiline arengusuund on teha kõik

selleks, et inimestel oleks piirkonnas nende võimetele vastav ja vääriliselt tasustatud töö, mis

võimaldab inimeste jäämise ja tulemise Viljandi valda. Konkurentsivõime tõstmine tööturul

väärtuslike töökohtade loomise kaudu on aluseks kõigele muule. Püstitatud eesmärgi täitmise

peavad tagama tegevused neljal strateegilisel suunal: 1) inimkapitali arendamine; 2)

ettevõtluskeskkonna ja majanduse arendamine; 3) maine tõstmine; 4) elukeskkonna, tehnilise ja

sotsiaalse taristu arendamine.

Viljandi valla arengukava strateegilisse arengusuunda panustab Võrtsjärve Ühenduse strateegiast

eelkõige meede nr 1, mis on suunatud ettevõtluse arendamisele ning seeläbi nii töökohtade

loomisele, et inimesed tuleksid ja jääksid piirkonda elama, ja ettevõtete konkurentsivõime

tõstmisele. Ühtlasi panustab käesolev strateegia meetme 2 kaudu elukeskkonna arendamisse ning

meetme 4 kaudu sotsiaalse taristu arendamisse.

6. Viljandi valla arengukava aastateks 2022–2030 eelnõu

Arengukava eelnõu (Viljandi Vallavolikogu, 2022) visioon aastaks 2030 on järgmine: Viljandi

vald – kestva heaoluga kodu. Viljandi vallas on inimestel hea elada. Kestva heaolu kindlustavad

neile elanikusõbralik, nüüdisaegne ja turvaline keskkond, puhas loodus ning avatud kogukonnad.

Heatasemelised teenused katavad inimese terve elukaare. Elanikud on tervislike eluviisidega,

terved, enesega toimetulevad ja traditsioone väärtustavad. Viljandi vald on uuemeelne ja julge

tulevikulooja, kus paistavad silma targad ning inimesekesksed lahendused. Viljandi valla arenguks

on kavandatud 4 strateegilist suunda: 1) hea ja arenev elukeskkond; 2) kvaliteetsed ja

kättesaadavad avalikud teenused; 3) aktiivne ettevõtluskeskkond; 4) tõhus juhtimine.

Võrtsjärve Ühenduse strateegia panustab Viljandi valla arengukava visiooni ja strateegilistesse

suundadesse eelkõige meetme 1 kaudu, panustades aktiivse ettevõtluskeskkonna tekkimisse.

Samuti meetmete 2 ja 4 kaudu hea ning areneva elukeskkonna loomisesse.

7. Lõuna-Eesti turismistrateegia 2021–2025

Turismistrateegia (Civitta Eesti AS, 2020) visiooni kohaselt on Lõuna-Eesti aastaks 2025

omanäoliste kogukondade ja loodusega hästi kooskõlas toimiv pusle, hea olemise paik, mille

loovad üheskoos suur ja väike tegija. Turismistrateegias on sätestatud viis eesmärki:

1. Lõuna-Eesti kui reisisihi eripära on selgelt nähtav ja tunnetatav;

2. Lõuna-Eesti turismitooted on ühtlaselt kõrge kvaliteediga;

3. Lõuna-Eesti on mainekas reisisihtkoht nii sise- kui välisturistile;

81

4. Lõuna-Eesti aastaringne külastatavus on suurenenud;

5. Lõuna-Eesti turismiettevõtete vaheline koostöö on suurenenud ning loob lisandväärtust.

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkond kattub Lõuna-Eesti turismistrateegiaga Tartu maakonna

piires. Tartu maakonna arendamise laiemad eesmärgid turismivaldkonnas on muuhulgas turismi

koordineeritud arendamine ja turundamine, maakonna positsioneerimine eriilmelisteks teineteist

täiendavateks piirkondadeks ning Lõuna-Eesti kui turismipiirkonna ühine turundamine. Võrtsjärve

Ühenduse strateegia üheks fookusteemaks, mis kajastub ka visioonis, on Võrtsjärve piirkonna

ühtse identiteedi loomine ja ühisturunduse arendamine. Turismivaldkonnas on väljakutseks

võimaluste leidmine aastaringse teenuse pakkumisel. Selleks toetatakse mikro- ja väikeettevõtlust.

8. Rannu rahvamaja arengukava 2021–2025

Rannu Rahvamaja arengukava (Rannu rahvamaja, 2021) visioon aastaks 2025 on olla kõigile

elanikele võimaluste pakkuja neile huvitavaks, loovaks ja harivaks tegevuseks. Arengukavas on

sätestatud kolm põhilist eesmärki:

1. Rannu Rahvamaja poolt korraldatud sündmused on piirkonda tutvustavad, suunatud

erinevatele sihtgruppidele ja hästi kommunikeeritud;

2. Rannu Rahvamaja on arvestav koostööpartner kohalikule omavalitsusele ja osaleb

aktiivselt erinevates võrgustikes;

3. Rannu Rahvamaja hooned on kaasajastatud, ruumidele on leitud maksimaalne rakendus,

töökeskkond on turvaline.

Võrtsjärve Ühenduse strateegia panustab Rannu rahvamaja arengukava eesmärkidesse eelkõige

meetme nr 2 kaudu. Meede 2 on suunatud kogukondade tegevuse arendamiseks, et tugevdada

kogukondlikke sidemeid. Soodustatud on ka koostöövõrgustike tegevuse hoogustumine,

tegevuspiirkonna elukeskkonna parandamine ja maaelu põhiteenuste kvaliteedi tõstmine.

Eesmärkide saavutamisega soovitakse tagada tugevad kogukonnad, mis on toimekad ning avatud

koostööle. Soovitakse elavdada eestvedajaid ning kaasata tegevustesse noori. Ühtlasi panustab

strateegia Rannu rahvamaja arengukavasse meetme 4 kaudu, soodustades sündmuste korraldamist

ja nende kommunikeerimist erinevatele sihtgruppidele. Käesoleva strateegia raames on toetatavad

tegevused, mis panustavad vähemalt ühte järgmistest eesmärkidest: pikaajalise hoolduse teenuste

kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine; inimväärikuse

tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine.

9. Rõngu rahvamaja arengukava 2021–2025

Rõngu rahvamaja arengukava (Rõngu rahvamaja, 2021) visiooniks on olla hubane kultuuripesa

Elva vallas, pakkudes kogukonnaliikmetele vaheldusrikast, eesmärgipärast ja väärtust loovaid

huvi- ning vabaajategevusi ning mitmekesiseid kultuurielamusi. Rahvamaja missioon on luua

kultuuriharrastajatele soodsad tingimused erinevate kultuuri- ja pärimus valdkondadega

tegelemiseks ning väärtustada kohalikke sädeinimesi ja rahvamaja personali, kellega koostöös

arendada piirkonnas kultuuritegevust. Samuti soovitakse pakkuda kogukonnale vajalikke

teenuseid ja inkubatsioonipesa ideede loomeks. Sätestatud on viis strateegilist eesmärki:

82

1. Rõngu rahvamaja pakub kohaliku kogukonna jätkusuutlikkuseks vajalikke teenuseid;

2. Rõngu rahvamaja on kogukonna kultuurivedur, pakkudes mitmekesiseid tegevusi

(koolitused, seminarid jne), sündmusi ja ajaveetmise võimalusi;

3. Rahvamaja osaleb erinevates võrgustikes, nii kohalikud kui rahvusvahelised, tuues seeläbi

piirkonda uusi ettevõtmisi, sündmusi ja arendusi;

4. Rõngu rahvamajas on tagatud rahvatantsu, puhkpillimuusika, rahvamuusika ning

rahvateatri toimimine ja järelkasv ning käsitöötraditsioonide talletamine;

5. Rõngu rahvamaja tegevused on hästi kommunikeeritud ja info kasutuses olevates

sotsiaalmeediakanalites on värske ning ajakohane.

Sarnaselt Rannu Rahvamaja arengukavaga, panustab Võrtsjärve Ühenduse strateegia ka Rõngu

rahvamaja arengukava eesmärkidesse eelkõige meetme nr 2 kaudu. Meede 2 on suunatud

kogukondade tegevuse arendamiseks, et tugevdada kogukondlikke sidemeid. Soodustatud on ka

koostöövõrgustike tegevuse hoogustumine, tegevuspiirkonna elukeskkonna parandamine ja

maaelu põhiteenuste kvaliteedi tõstmine. Eesmärkide saavutamisega soovitakse tagada tugevad

kogukonnad, mis on toimekad ning avatud koostööle. Soovitakse elavdada eestvedajaid ning

kaasata tegevustesse noori.

10. Võrtsjärve Kalanduspiirkonna strateegia

Võrtsjärve kalanduspiirkonna strateegia (MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond, 2016) visioon

aastaks 2025 on turvaline Võrtsjärve kalanduspiirkond, mainekas ja keskkonnasõbralik elu- ning

külastuskoht, kus on välja arendatud toimiv väikesadamate võrgustik ning toimib kohaliku

kogukonna koostöö. Piirkonnas tegutsevad tuntud ja tunnustatud kalatoodete tootjad ning

pakutakse mitmekesiseid, piirkonnale omapäraseid teenuseid. Võrtsjärve kalanduspiirkonna

algatusrühma missioon on olla piirkonna arengu oluline eestvedaja, aidates kaasa Võrtsjärve

kalanduspiirkonna elukeskkonna arengule ja kalurkonna tegevuse jätkusuutlikkusele.

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnast kattuvad Võrtsjärve Kalanduspiirkonnaga Elva vald ning

Viljandi valla Kolga-Jaani piirkond, mis on ka MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond liikmed.

Võrtsjärve Ühendus peab oluliseks koostööd MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkonnaga, et tõsta

maaelu arengutoetuste positiivset mõju tegevuspiirkonnas. Sarnaselt Võrtsjärve

Kalanduspiirkonna strateegia visioonile on käesolevas strateegias kajastatud tegevuspiirkonna

kohaliku kogukonna koostöö edendamine ning kohalike ettevõtjate ning nende teenuste ja toodete

toetamine.

83

7. 2023–2027 KOHALIKU ARENGU STRATEEGIA

JUHTIMINE JA SEIRE

MTÜ Võrtsjärve Ühendus on registreeritud mittetulundusühing, mille tegevus on kõigile avatud.

Võrtsjärve Ühenduse kohaliku arengu strateegia elluviimine koosneb järgmiste tegevuste

kogumitest:

1. Organisatsiooni liikmeskond, juhtimine ja töökorraldus (kirjeldatud peatükis 1.2):

strateegia elluviimise tagamine ja vajadusel fookuste korrigeerimine.

2. Taotluste menetlemine ja hindamine (kirjeldatud peatükis 7.1): strateegia elluviimiseks ette

nähtud LEADERi vahendite suunamine projektidesse, mis vastavad kõige paremini

Võrtsjärve Ühenduse strateegilistele eesmärkidele ja seeläbi visioonile.

3. Teavitamine: potentsiaalsete taotlejate informeerimine Võrtsjärve Ühenduse pakutavatest

võimalustest ja nende nõustamine kvaliteetsete projektide koostamiseks.

4. Võrgustumine ja koostöö (kirjeldatud peatükis 7.3.): uute pädevuste omandamiseks.

5. Koolitused ja õppereisid: tegevmeeskonna ja ühingu liikmete võimekuse suurendamiseks.

6. Strateegia elluviimise seire (kirjeldatud peatükis 7.2.): strateegia tulemuslikkuse

hindamiseks, vigadest õppimiseks ja vajadusel strateegia täiendamiseks.

7.1. Taotluste hindamine

7.1.1. Hindamisprotsess

Võrtsjärve Ühenduse projektitoetuse taotluste vastuvõtu, menetlemise ja hindamise,

hindamiskomisjoni moodustamise ja hindamiskomisjoni töökorra kinnitab Võrtsjärve Ühenduse

volinike koosolek. Esitatavate taotluste hindamine toimub vastavalt tabelile 25.

Tabel 25. Võrtsjärve Ühendusele esitatavate taotluste hindamisprotsessi põhipunktid

84

1. Taotlejate teavitamine ja nõustamine

Taotluste esitamisele eelneb taotlejate teavitamine Võrtsjärve Ühenduse strateegia meetmetest.

Samuti eelneb taotluse esitamisele nõustamine, mille raames jagab ühenduse büroo vajalikku infot

strateegia, meetmete, tingimuste ja muu vajaliku kohta. Soovijatel on võimalik tulla nõustamisele.

Projektitaotluste esitamine toimub elektrooniliselt selleks loodud keskkonnas.

2. Esmane kontroll

Peale taotluste esitamist teeb nende esmase tehnilise kontrolli ühenduse büroo. Kontrollitakse

taotlemise tingimustes nõutud dokumentide olemasolu ning puuduste avastamisel teeb büroo

taotlejale ettepaneku selgituste või lisadokumentide esitamiseks.

3. Otsus taotluse hindamise kohta

Esmase kontrolli läbinud taotlused esitatakse hindamiskomisjoni liikmetele, kes hindavad taotluste

vastavust strateegia eesmärkidele ning koostavad projektitoetuse taotluste paremusjärjestuse.

Tehniliselt mittevastavaid taotlusi hindamisele ei saadeta. Vajadusel võivad büroo ja

hindamiskomisjon kaasata eksperte.

4. Hindamine

Hindamiskomisjoni töövorm on komisjoni kinnine istung, mille valmistab ette ja kutsub kokku

komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Hindamiskomisjoni liikmete hindamislehtedel

märgitud hindepunktide alusel koostab hindamiskomisjon vormikohase kokkuvõtte koos

põhjendustega, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja liikmed. Projektitaotluste

paremusjärjestuse moodustamisel loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud

projektitaotlus, võrdsete hindepunktide korral loetakse paremaks suurema omaosalusega

projektitaotlus. Projektitaotluste paremusjärjestuse ettepaneku kinnitab ühenduse juhatus.

5. Otsus taotluse kinnitamise kohta

Rahastamisele kuuluvate taotluste osas tehakse otsus tuginedes hindamiskomisjoni ettepanekule.

Taotlejale väljastatakse projektitaotluste paremusjärjestuse kinnitamise kohta haldusmenetluse

seadusele vastav otsus, mis võetakse vastu tegevusrühma juhatuse, volinike koosoleku või

üldkoosoleku poolt.

85

7.1.2. Hindamise korraldus

Esitatud taotluste tehnilisi aspekte käsitleb Võrtsjärve Ühenduse büroo, nende sisulise

hindamisega tegeleb selleks volinike koosoleku poolt valitud hindamiskomisjon.

Hindamiskomisjoni moodustamise ja töökorralduse põhimõtted on järgmised:

 Volinike koosolek määrab hindamiskomisjoni, kuhu kuulub vähemalt 5 liiget, põhimõttel,

et kohaliku omavalitsuse üksuste esindajate ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse

osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute esindatus on alla 50 protsendi ning ühegi

huvirühma liikmete hääleõigus ei ole esindatud üle 49 protsendi.

 Sotsiaalse heaolu edendamise meetme (nr 4) taotluste hindamisel kaasatakse

hindamiskomisjoni sotsiaalvaldkonnas tegev inimene.

 Hindamiskomisjoni võib liikmeid valida ka väljastpoolt Võrtsjärve Ühenduse

liikmesorganisatsioone, et kaasata tegevuspiirkonnavälist eksperti.

 Hindamiskomisjoni liige allkirjastab enne hindamisprotseduuride algust erapooletuse ja

sõltumatuse deklaratsiooni.

 Huvide konflikti korral taandab liige ennast meetme hindamiselt ja tema asemele

määratakse asendusliige.

 Hinnatakse kõiki taotlusi, millele on teinud juhatus hindamisele saatmise otsuse.

 Hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel (kirjeldatud peatükis 7.1.3.) ning

hindamiskriteeriumid avalikustatakse Võrtsjärve Ühenduse veebilehel enne

projektitaotluste vastuvõtu algust.

 Hindamiskomisjonil on õigus viia läbi projektide paikvaatlus.

 Taotlused, mis ei vasta strateegiale, ei saa positiivset otsust.

 Taotlused, mille hindepunktide summa jääb alla 50% maksimaalsest, ei saa positiivset

otsust.

Hindamiskomisjoniks ei või olla Võrtsjärve Ühenduse juhatus ning samuti ei tohi juhatuse liikmed

olla hindamiskomisjoni liikmed. Ühtlasi ei tohi hindamiskomisjoni kuuluda Võrtsjärve Ühenduse

tegevusrühma tegevpersonal.

Kohalik tegevusrühm võib jätta projektitaotluse hindamata, kui projektitaotlus või taotleja ei vasta

strateegias esitatud nõuetele või kui projektitoetuse taotleja ei ole esitanud meetme määruse alusel

nõutavaid andmeid või dokumente määratud tähtaja jooksul. Võrtsjärve Ühenduse tegevusrühm

edastab hindamata jäetud projektitaotluse PRIA-le koos märkusega hindamata jätmise kohta.

Ühtlasi jätab hindamiskomisjon hindamata projektitaotluse, mille on esitanud kohalik

tegevusrühm.

86

7.1.3. Hindamiskriteeriumid

Projektitaotluste hindamise aluseks on kriteeriumid, mis jagunevad kaheks osaks:

1) kõikidele meetmetele kohalduvad hindamiskriteeriumid (tabel 26);

2) meetmespetsiifilised hindamiskriteeriumid (tabelid 27, 28 ja 29).

Taotlusi hinnatakse 0–2 punkti süsteemis, kus 2 punkti antakse enim eelistatud projektitaotlusele,

1 punkt vähem eelistatud projektitaotlusele ja 0 punkti antakse puudulikule taotlusele.

1. Meetmetele 1, 2 ja 4 kohalduvad hindamiskriteeriumid

Tabel 26. Kõikidele meetmetele kohalduvad hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Lävend Hinde-

punktid

Maksimum

hinde-

punktid

1 Projektitaotluse tegevuse

vastavus strateegiale ja

meetme eesmärkidele

- Projektitaotlus on kooskõlas Võrtsjärve

Ühenduse strateegiaga ning vastab meetme

eesmärkidele.

- Projektitaotlus on mõningal määral kooskõlas

Võrtsjärve Ühenduse strateegiaga ning vastab

osaliselt meetme eesmärkidele.

- Projektitaotlus ei ole kooskõlas Võrtsjärve

Ühenduse strateegiaga või ei vasta meetme

eesmärkidele.

2

1

0

2

2 Projekti panus meetme

tulemus- ja

väljundnäitajate

indikaatorite

sihttasemete täitmisesse

- Projekt panustab kõikide meetme indikaatorite

täitmisesse.

- Projekt panustab meetme indikaatorite

täitmisesse osaliselt.

- Projekt ei panusta meetme indikaatorite

täitmisesse

2

1

0

2

3

Realistlikkus - Projekti sisu ja ajakava on teostatav ja taotleja on

kompetentne projekti rakendama.

Eelarve ja tegevused on põhjendatud.

- Projekti sisu on osaliselt teostatav ja taotleja

kompetents vähene. Eelarve ja tegevuste

põhjendatus vähene.

- Projekti rakendamise ajakava ja eelarve ei ole

realistlik ning taotleja kompetents ei ole piisav.

2

1

0

2

4 Uuenduslikkus

(kohalikul tasandil)

- Projekti läbiviimine lisab piirkonda uusi tooteid

ja/või teenuseid ja projekti tulemusel kasutatakse

tavapärasest paremat tehnoloogiat või protsessi.

- Projekti läbiviimine lisab piirkonda uusi tooteid

ja/või teenuseid või projekti tulemusel kasutatakse

tavapärasest paremat tehnoloogiat või protsessi.

- Projektis ei esine uuenduslikke aspekte.

2

1

0

2

5 Esmataotleja32

LEADER-meetmest

- Projekti taotleja on LEADER-meetme

esmataotleja.

2

2

32 Esmataotleja on organisatsioon, mille juhatuse liikmetest vähemalt 2/3 ei ole olnud ühegi toetust saanud taotleja

juhatuses.

87

- Projekti taotleja on varasemalt LEADER-

meetmest toetust taotlenud.

0

6 Keskkonnasäästlikkus ja

kliimamuutuste

leevendamine või

nendega kohanemine

- Projekt on olulisel määral suunatud

keskkonnasäästlikkusele või kliimamuutuste

leevendamisele või nendega kohanemisele.

- Projekt on vähesel määral suunatud

keskkonnasäästlikkusele või kliimamuutuste

leevendamisele või nendega kohanemisele.

- Projekt ei ole suunatud keskkonnasäästlikkusele

või kliimamuutuste leevendamisele või nendega

kohanemisele.

2

1

0

2

7 Taotleja võimekus

projekti läbiviimiseks

- Taotleja ei ole varem projektitoetust taotlenud

või on taotleja kõik varasemad toetatavad projektid

õigeaegselt lõpetanud.

- Taotlejal on varasemalt jäänud projektid

lõpetamata või on taotlejal vähemalt 2

pooleliolevat projekti.

2

0

2

2. Meetmespetsiifilised hindamiskriteeriumid

Meede 1: Ettevõtluse arendamine

Tabel 27. Meetme 1 projektitoetuse taotluse hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Lävendid Hinde-

punktid

Maksimum

hinde-

punktid

1 Projekti suunatus kohalikule tootele

ja teenusele

- Projekt on suunatud kohaliku

toote/teenuse propageerimisele.

- Projekt ei propageeri kohalikke tooteid

ega teenuseid.

1

0

1

2 Noor ettevõtja - FIE, OÜ või ASi kõik osanikud on

taotlemise hetkel nooremad kui 40

aastat.

- Vähemalt üks FIE, OÜ või ASi

osanikest on taotlemise hetkel vanem kui

40 aastat.

1

0

1

3 Töökohtade loomine - Projekti läbiviimise käigus luuakse

uusi töökohti.

- Projekti läbiviimise käigus säilitatakse

olemasolevad töökohad.

- Projekti läbiviimise käigus ei säilitata

ega looda juurde uusi töökohti.

2

1

0

2

4 Projekti tulemusel loodud

võimalused aastaringseks turismiks

- Projektiga luuakse lahendusi

aastaringseks turismiks.

- Projekt ei ole suunatud aastaringseks

turismiks lahenduste leidmisele.

1

0

1

88

Meede 2: Kogukondade edendamine

Tabel 28. Meetme 2 projektitoetuse taotluse hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Lävendid Hinde-

punktid

Maksimum

hinde-

punktid

1 Kogukonna edendamine - Projekt toetab olulisel määral kogukonna

edendamist.

- Projekt toetab vähesel määral kogukonna

edendamist.

- Projekt ei toeta kogukonna edendamist.

2

1

0

2

2 Projekt toetab põlvkondade

lõimumist

- Projekt toetab põlvkondade lõimumist.

- Projekt ei toeta põlvkondade lõimumist.

1

0

1

3 Taotleja ja läbiviija on noored - Üle poolte juhatuse liikmetest ja projekti

meeskonnast on nooremad kui 30 eluaastat.

- Vähem kui pool juhatuse

liikmetest ja projekti meeskonnast on

nooremad kui 30 eluaastat.

- Juhatuse liikmetest ja projekti meeskonnast

on kõik vanemad kui 30 eluaastat.

2

1

0

2

4 Noorte koostöö - Projekt on suunatud noorte omavahelisele

koostööle ja/või ühistele tegevustele.

- Projekt ei ole suunatud noorte omavahelisele

koostööle ega ühistele tegevustele.

1

0

1

Meede 3: Koostöö

Koostööprojektid kiidab heaks üldkoosolek. Hindamiskriteeriume koostööprojektide puhul ei

rakendata.

89

Meede 4: Sotsiaalse heaolu edendamine

Tabel 29. Meetme 4 projektitoetuse taotluse hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Lävendid Hinde-

punktid

Maksimum

hinde-

punktid

1 Pikaajalise hoolduse teenuste

kättesaadavus ja kvaliteet

- Projekti läbiviimise tulemusel paraneb

pikaajalise hoolduse teenuse

kättesaadavus ja kvaliteet olulisel

määral.

- Projekti läbiviimise tulemusel paraneb

pikaajalise hoolduse teenuse

kättesaadavus vähesel määral.

- Projekti läbiviimise tulemusel

pikaajalise hoolduse teenuse

kättesaadavus ja kvaliteet ei parane.

2

1

0

2

2 Hoolduskoormus - Projekti läbiviimine panustab

hoolduskoormuse leevendamisse

olulisel määral.

- Projekti läbiviimine panustab

hoolduskoormuse leevendamisse

vähesel määral.

- Projekti läbiviimine ei panusta

hoolduskoormuse leevendamisse.

2

1

0

2

3 Inimväärikuse tagamine33 ja

sotsiaalne kaasatus34

- Projekt panustab inimväärikuse

tagamisse ja sotsiaalse kaasatuse

suurendamisse.

- Projekt panustab inimväärikuse

tagamisse või sotsiaalse kaasatuse

suurendamisse.

- Projekt ei panusta inimväärikuse

tagamisse ega sotsiaalse kaasatuse

suurendamisse.

2

1

0

2

4 Võrdsete võimaluste edendamine

(sooline võrdõiguslikkus, võrdne

kohtlemine, ligipääsetavus)

- Projekti tegevused aitavad kaasa

soolise võrdsuse edendamisele ja võrdse

kohtlemise tagamisele** olulisel

määral.

- Projekti tegevused aitavad kaasa

soolise võrdsuse edendamisele ja võrdse

kohtlemise tagamisele vähesel määral.

- Projekti tegevused ei aita kaasa soolise

võrdsuse edendamisele ega võrdse

kohtlemise tagamisele.

2

1

0

2

33 Inimväärikuse tagamise all on mõeldud põhivajaduste täitmist: piisava toidu ja ilmastikule vastava riietuse

olemasolu; magamisase, mis peab olema külmal aastaajal köetud ruumis; elementaarsed hügieenitarbed ja

pesemisvõimalus; elementaarne meditsiiniabi; toimetulekut võimaldav haridus.

34 Sotsiaalse kaasatusega on mõeldud sihipärast ja otstarbelist koostööd, mille eesmärk on vähendada inimeste tõrjutust

ühiskondlikul tasandil (nt huviringid jms).

90

* Soolõime ja võrdse kohtlemise puhul sisaldab taotlus:

 andmeid eri soost, rahvusest või vanuses sihtrühmasiseste gruppide olukorra kohta

sekkumisvaldkonnas, sealhulgas ebasoodsamas olukorras oleva rühma puhul ilmnevate

barjääride ja takistuste kohta;

 eesmärke ja tegevusi soolise võrdsuse edendamiseks ja võrdse kohtlemise, sealhulgas

ligipääsetavuse tagamiseks;

 teavet võrdsete võimaluste, sealhulgas soolise võrdsuse edendamiseks vajaliku

kompetentsi tagamise kohta;

 näitajaid, mis võimaldavad mõõta tegevuste panust soolise ebavõrdsuse vähendamisse ja

võrdsete võimaluste edendamisse, sealhulgas enesehindamise tegevused;

 hinnangut projekti tegevuste mõju kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja/või

võrdsete võimaluste tagamisele (kavandatud tegevused ja loodetud tulemus on selgelt

esitatud).

** Projekti tegevused aitavad kaasa soolise võrdsuse edendamisele ja võrdse kohtlemise

tagamisele. Tegevused on asjakohased, tulemuslikud, tõhusad ja jätkusuutlikud.

 projekti tegevused aitavad kaasa soolise segregatsiooni vähendamisele;

 projekti tegevused aitavad kõrvaldada stereotüüpsetest hoiakutest ja eelarvamustest

tulenevaid tõkkeid;

 probleemi analüüsi ja kavandatud tegevuste vahel on loogiline seos;

 projekti tegevused vastavad sihtrühmasiseste gruppide vajadustele (nii meeste kui naiste

vajadustele kogu nende mitmekesisuses).

7.2. Seire ja strateegia uuendamise kord

Seire ja sisehindamise ülesanne on pakkuda tegevusrühma liikmetele ja elanikkonnale ülevaadet

sellest, mida on tehtud ja millise edukusega, milline on ümbritseva keskkonna olukord ja millised

muutused toimuvad. Võrtsjärve Ühenduse strateegia seire ja sisehindamine annab ülevaate

tegevuspiirkonna ja kohaliku tegevusrühma arengust. Ühenduse seire on jagatud kolmeks:

püsiseire, iga-aastane seire ja perioodiseire.

Püsiseiret teostab büroo jooksvalt, hinnates operatiivselt strateegia rakendamist, projektide

elluviimist, tekkivaid probleeme ja takistusi.

Iga-aastane seire sisaldab strateegia seiret, heakskiidetud projektide teostamise ja tulemuslikkuse

seiret, rakenduskava täitmise seiret ning siseorganisatsioonilist seiret.

Perioodiseire teostatakse rakendusperioodi jooksul kaks korda, perioodi keskel ja lõpus.

Hinnatakse strateegia täitmist mõõdikutest lähtuvalt.

Iga-aastase ja perioodiseire läbiviimiseks moodustab volinike koosolek neljaliikmelise

seirekomisjoni. Perioodiseire läbiviimiseks kaasab seirekomisjon väliseksperte. Seire kohta

koostatakse raport, mis on ka aluseks töö ümberkorraldamiseks või strateegia muutmise

vajalikkuse üle otsustamiseks.

91

Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada tegevusrühma järjepidev areng ja

vajadusel korrigeerida kavandatud tegevusi, kohandada tööplaani ja õppida kogemustest.

Eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse tegevusrühma tegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende

tulemuslikkust.

Vajadust strateegia uuendamise ja muutmise järgi hindab Võrtsjärve Ühenduse juhatus iga-

aastaselt vastavalt seire ja hindamise tulemustele. Võrtsjärve Ühenduse üldkoosoleku päevakorras

on vähemalt üks kord aastas strateegia elluviimise arutelu. Vajadusel algatatakse volinike

koosoleku otsusega strateegia muutmine. Kui tegemist on tehniliste täiendustega töö paremaks

korraldamiseks, arutatakse muutmist üksnes üldkoosolekul. Põhjalikemate strateegia muudatuste

ettevalmistamiseks moodustatakse komisjon, mis korraldab ettepanekute kogumise, arutelud ja

avalikustamise ning esitab strateegia muudatused kinnitamiseks ühenduse üldkoosolekule.

Strateegia uuendamise aluseks on seirearuanded, liikmete tagasiside ja ettepanekud. Selleks, et

ühenduse liikmed oleksid kursis seire tulemustega, saadetakse neile jooksvalt sellekohane teave ja

seirearuanded.

7.3. Võrgustumine ja koostöö

Võrtsjärve Ühenduse eesmärgiks on ühise tegevuspiirkonna arendamine läbi kohaliku initsiatiivi,

tuginedes eelkõige kolme sektori – avaliku, era- ja mittetulundusliku sektori – partnerlusele ja

koostööle. Senine tegevusrühmaväline koostöö on koostööprojektide raames olnud tagasihoidlik.

Aastatel 2021–2022 viidi läbi koostööprojekt „Emajõe ja Võrtsjärve koostöövõrgustik“, mis oli

suunatud piirkonna turismiteenuste kvaliteedi tõstmisele. Projekti partnerid olid Tartumaa

Arendusselts, MTÜ Võrtsjärve Ühendus, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond ja MTÜ Peipsi

Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu.

Koostöö ühistegevusprojektide näol on olnud mitmekesisem ning teemad on suunatud valdavalt

elanikkonna terviseteadlikkuse tõstmisele. Projekte, kus juhtivpartneriks on olnud Võrtsjärve

Ühendus, on olnud mitmeid, järgnevalt on toodud mõned näited. Läbi on viidud ühisprojekt

„Teadliku toitumise ja liikumise propageerimine elukvaliteedi tõstmiseks“, mille partneriteks on

Viljandimaa Spordiliit, Tartumaa Spordiliit ja Jõgevamaa Spordiliit Kalju. Ühisprojekti

„Võrtsjärve Ühenduse piirkonna turismitegijate koostöö elavdamine ja arendamine“ tegevuste

kaudu tõstetakse teadlikkust, milliste toodete ja teenustega toimetatakse tegevuspiirkonnas.

Projekti partnerid on MTÜ Valma Käsitöö ja Looduse Selts, OÜ Waide, OÜ Ispre, OÜ Sootamme,

OÜ Vehendi. Koostöös Rannu Kultuuri- ja Haridusseltsiga on algatatud projekt kogukondade

arendamiseks ja võimestamiseks eesmärgiga analüüsida ja suurendada kogukonna rolli kohaliku

arengu juhtimisel. Koostöös Viljandimaa Spordiliiduga on algatatud aga elanikkonna tervislikku

eluviisi propageeriva projektiga „Liikumine on tervis“. Rahvusvaheliseks koostööks on

tegevusrühm kasutanud LEADERi välist rahastust, nagu Erasmus+ ja idapartnerlus.

Koostööpartneriteks on olnud Gruusia, Ukraina ja Läti organisatsioonid.

Lähimate tegevusrühmadega on püütud leida ühiseid kokkupuutepunkte ning paika pandud

sarnaseid arengusuundasid, mis võiksid olla edasise ühistegevuse aluseks. Möödunud perioodil on

kohaliku ressursi ja energeetika valdkondades tehtud koostööd Tartumaa Arendusseltsi ja

Mulgimaa Arenduskojaga. Eelmise perioodi tegevustega on loodud eeldused koostööks paljude

tegevusrühmadega ja seda nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil.

92

Eesti-sisese koostöö edasiseks suunaks on Võrtsjärve piirkonna rikastamine heade ning

uuenduslike ideede ja lahendustega, mis põhinevad koostööl teiste tegevusrühmadega. Oluline

rõhk on praktikate vahetamisel ning seejärel uuenduslike lahenduste leidmisel ja rakendamisel

kohalikul tasandil. Rahvusvahelise koostöö eesmärk on suurendada tegevusrühma ja selle liikmete

organisatsioonilist võimekust. Väliskoostöö prioriteet on tegevuspiirkonna ettevõtete ja

kogukondade võimestamine. Oluline on muuta tegevusrühm tugevamaks organisatsiooniks,

soodustades uute võrgustike tekkimist ning seeläbi uuenduslike praktikate toomist piirkonda.

Seega on rõhk võrgustumisel teiste tegevusrühmadega nii individuaalsel kui ka organisatsiooni

tasemel, et vahetada parimaid praktikaid LEADER-meetme rakendamisel.

Strateegiaperioodil 2023–2027 on võrgustumise ning koostöötegevusi võimalik toetada

muuhulgas ka ESF+ valdkonnas. Koostöötegevused võivad olla nii Eesti-sisesed kui ka

rahvusvahelised, ent peavad olema kooskõlas käesoleva strateegia eesmärkidega.

Riigisisene koostöö

Tegevusrühma riigisisene koostöö toimub eelkõige kohalikul tasandil, ent koostöö on päevakorras

ka regionaalsel ja riiklikul tasandil. Eduka koostöö tagab Võrtsjärve Ühenduse kui tegevusrühma

liikmete aktiivne kaasamine ja osalemine partnerite tegevustes. Tabelis 30 on kajastatud peamised

riigisisesed koostööpartnerid ja -valdkonnad.

Tabel 30. Peamised riigisisesed koostööpartnerid ja -valdkonnad

Koostööpartnerid Koostöö valdkonnad

Kohalik tasand – tegevuspiirkond

 Kohalikud omavalitsused

 Kolmanda sektori organisatsioonid

 Ettevõtted

 Viljandimaa Ettevõtluskeskus

 Kohalike ettevõtete ja kogukondade

võimestamine

 Suuremad ühised sündmused

 Piirkonna ühisturundus

Regionaalne tasand – koostöö Viljandi ja Tartu maakondades

 Tartumaa Arendusselts (LEADERi

tegevusrühm)

 Mulgimaa Arenduskoda (LEADERi

tegevusrühm)

 Võrtsjärve Kalanduspiirkond

 Viljandimaa Omavalitsuste Liit

 Tartumaa Omavalitsuste Liit

 Maakondade spordiliidud

 Ühine Võrtsjärve piirkonna arendamine ja

tutvustamine

 Kohalike ettevõtete ja kogukondade

võimestamine

 Tervisliku liikumise ja teadliku toitumise

propageerimine

Riiklik tasand

 Teised LEADERi tegevusrühmad Eestis

 Maaeluministeerium

 Sotsiaalministeerium

 Riigi Tugiteenuste Keskus

 Kogemuste ja informatsiooni vahetamine

93

 Maaelu Teadmuskeskus (LEADER-

programmi tugiüksus)

 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

Rahvusvaheline koostöö

Rahvusvahelise koostöö peamiseks eesmärgiks on parimate praktikate vahetamine ja silmaringi

laiendamine, et tõsta tegevusrühma ja selle liikmete organisatsioonilist võimekust. Koostöö

raames otsitakse lahendusi väljakutsetele, mida riigisiseselt ei osata lahendada või mille jaoks on

mujal paremad võimalused. Tabelis 31 on kajastatud peamised rahvusvahelised koostööpartnerid

ja -valdkonnad.

Tabel 31. Peamised rahvusvahelised koostööpartnerid ja -valdkonnad

Koostööpartnerid Koostöö valdkonnad

 Teiste riikide LEADERi tegevusrühmad

 Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus

 Turismi / põllumajanduse / tootmise ja ka

teiste valdkondade arendamisega tegelevad

organisatsioonid

 Kogukondade edendamist suunavad kolmanda

sektori organisatsioonid

 Turism

 Kogukondlik areng

 Kogemuste vahetus (sh koolitused, õppereisid

jms)

7.4 Kohaliku tegevusrühma jätkusuutlikkus

Tegevusrühma võimekus strateegia elluviimiseks kujuneb kogemustest, teadmistest,

organisatsiooni ülesehitusest, selle juhtimisest ning loomulikult rahastusest.

Kogemused tulevad praktikaga, vahel ka ebaõnnestumistest ehk õppetundidest. Strateegiate 2008-

2013 ja 2014-2025 elluviimisel on kogunenud meeskonnal nii praktikat kui õppetunde.

Kui perioodil 2008-2014 esitati Ühenduse vastu kahel korral kaebus halduskohtule ja ühel korral

kaebus Andmekaitse Inspektsioonile, kusjuures kõikidel juhtudel lahenesid asjad ühendusele

positiivselt, siis perioodil 2014-2025 ei esitatud tegevusrühmale taotlejate poolt ühtegi protesti,

vaiet ega kaebust.

Võrtsjärve Ühendusel on ainukese tegevusrühmana moodustatud volinike koosolek. Vastavalt

seadusele on volinike koosoleku pädevuses mitmete üldkoosoleku üleannete täitmine. Volinike

koosoleku olemasolu muudab Ühenduse juhtimise laiapõhjalisemaks, samas ka operatiivsemaks.

94

MTÜ Võrtsjärve Ühendust juhivad volinikud, juhatuse liikmed ja tegevtöötajad meeskonnana,

et saavutada ühine eesmärk. Hästitöötav organisatsioon on üheks komponendiks tegevusrühma

jätkusuutlikkuse tagamisel.

Üheks tegevusrühma jätkusuutlikkuse tagamise instrumendiks on strateegia rakendamise seire ja

sisehindamise korraldamise reeglistik, mida kirjeldab strateegia ptk 7.2.

Võrtsjärve Ühenduse finantsilise võimekuse ja jätkusuutlikkuse tagab eelkõige määrusega

kehtestatav rahastamismudel, kusjuures Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvest

vähemalt 75% jagatakse meetmete raames toetusena välja. Kuni 25% on planeeritud ühenduse

tegevuskuludeks tagamaks kohaliku tegevusrühma jätkusuutlikkus ja tegevuspiirkonna

elavdamine.

Toetavaks faktoriks on kahtlemata liikmemaksudest laekuvad vahendid ja jätkuv kavatsus ja

võimekus kasutada teiste rahastamisallikate, eelkõige ERASMUS+ võimalusi.

95

8. STRATEEGIA RAHASTAMISKAVA

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonna eelmise perioodi strateegia rakendamise ja tegevusrühma

arendamise rahastus tuli Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvest. Käesoleva

strateegia perioodi rahastus põhineb kahe fondi eelarvel: Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfond ja Euroopa Sotsiaalfond+. Võrtsjärve Ühenduse käesoleva strateegia perioodi

eelarve täpne maht selgub uue LEADER-perioodi käivitamisel.

Käesolevas peatükis on välja toodud planeeritava eelarve põhimõtteline jaotus strateegia meetmete

kaupa (tabel 32), projektide toetusmäärad (tabel 33), Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi

toetuste eelarve planeeritav jaotus aastate lõikes (tabel 34) ning Euroopa Sotsiaalfond+ eelarve

planeeritav jaotus aastate lõikes (tabel 35).

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvest vähemalt 75% jagatakse meetmete raames

toetusena välja. Kuni 25% on planeeritud ühenduse tegevuskuludeks, et tagada kohaliku

tegevusrühma jätkusuutlikkus, ja tegevuspiirkonna elavdamiseks.

Euroopa Sotsiaalfond+ eelarvest eraldatakse Võrtsjärve Ühenduse tegevusrühmale maksimaalselt

126 609 eurot. Seejuures tuleb arvestada, et ESF+ raames viiakse käesolev strateegia ellu

miniprojektide kaudu ja toetust antakse ainult miniprojektide elluviimiseks. Kuna miniprojektides

on eeldatud väga erinevaid tegevusi, on ühe miniprojekti kohta välja arvutatud ühikuhind: 6029

eurot. Seega, lähtuvalt ESF+ eelarvest on Võrtsjärve Ühenduse tegevusrühmal võimalik

tegevuspiirkonnas toetada kuni 21 miniprojekti.

Tabel 32. Eelarve jagunemine meetmete vahel ja nende osatähtsus

Strateegilise eesmärgi ja meetme nimetus Eesmärgi ja meetme

osatähtsus eelarvest

Summa

Meede 1: ETTEVÕTLUSE ARENDAMINE Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfond

Strateegiline eesmärk: Tegevuspiirkonna ettevõtete

konkurentsivõime on paranenud tänu mitmekesisele ja hea

kvaliteediga pakutavale kohalike toodete ja teenuste valikule ning

teadlikult tegutsevale ning teadmishimulisele ettevõtjale.

60% 622965,00

Meede 2: KOGUKONDADE EDENDAMINE

Strateegiline eesmärk: Tegevuspiirkonna kogukonnad on

tugevad, toimekad, sidusad ja koostööaltid. Eestvedajad on

tegusad ning kogukondlikku tegevusse on kaasatud aktiivseid

noori. Tegevuspiirkonna asustusüksustes on mitmekesiste

võimalustega elukeskkond ning selleks vajalik taristu ja tegevused

on läbimõeldult väljaarendatud.

30% 311482,50

Meede 3: KOOSTÖÖ

Strateegiline eesmärk: Tegevusrühm on koostööle avatud nii

kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Tegevusrühm on

aktiivne ning omab teadmiste saamiseks ja uuenduste

rakendamiseks sobivat koostööpartnerite võrgustikku.

10% 103827,50

Meede 4: SOTSIAALSE HEAOLU EDENDAMINE Euroopa Sotsiaalfond+

Strateegiline eesmärk: Eakad, erivajadusega ja suure

hoolduskoormusega inimesed on tegevuspiirkonnas väärtustatud

ühiskonnaliikmed.

Meetme osakaalu rahastusest

ei määrata, sest antud

meetme rahastamine toimub

eraldiseisvast allikast.

96

Tabel 33. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetatavate projektide toetusmäärad

Võrtsjärve Ühenduse tegevusrühma toimimise ja piirkonna elavdamise

kulud 100% abikõlblikest kuludest

Toetusmäär omavalitsuste ja kolmanda sektori asutuste

tegevusprojektidele 90% abikõlblikest kuludest

Kogukonnateenuse arendamine (projektitaotlus on vastu võetud

Võrtsjärve Ühenduse üldkoosoleku otsusega) 90% abikõlblikest kuludest

Koostöötegevuse elluviimine 90% abikõlblikest kuludest

Ühistegevuse elluviimine 90% abikõlblikest kuludest

Kohaliku tegevusrühma piiriülese koostööprojekti ettevalmistav

projekt 100% abikõlblikest kuludest

Toetusmäär ettevõtjale 60% toetatava tegevuse või

investeeringu abikõlblikest kuludest

Toetusmäär kolmanda sektori asutustele ja omavalitsustele (kui

kavandatud tegevus on suunatud ettevõtluse arendamiseks)

60% toetatava tegevuse või

investeeringu abikõlblikest kuludest

Väikelaeva, maastiku- ja mootorsõiduki ostmise ja liisimise toetus

ettevõtjale, mittetulundusühingule või sihtasutusele 30% abikõlblikest kuludest

Minimaalsed ja maksimaalsed taotletavad summad on meetmeti erinevad (täpsustatud peatükis

4.2).

Tabel 34. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi toetuste eelarve planeeritav jaotus aastate

lõikes

Aasta Toetuste eelarve Summad EUR

2023 5% 69218

2024 44% 609122

2025 22% 304561

2026 4% 55375

2027 0% 0

KOKKU 75% 1038275

Tabel 35. Euroopa Sotsiaalfond+ eelarve planeeritav jaotus aastate lõikes

Aasta ESF+ toetuste

eelarve

2023 0%

2024 48%

2025 29%

2026 23%

2027 0%

KOKKU 100%

MTÜ Võrtsjärve Ühendus võib vajadusel teha rahastamiskavas muudatusi volinike koosoleku

otsusega.

97

9. KASUTATUD KIRJANDUS

Civitta Eesti AS, 2020, Lõuna-Eesti turismistrateegia 2021–2025, viimati vaadatud 22.03.2023

https://visitsouthestonia.com/wp-content/uploads/2021/01/LE-turismistrateegia_final-

2.pdf

Eesti Vabariigi Riigikogu, 2021, Üleriigiline strateegia „Eesti 2035“, viimati vaadatud 22.03.2023

file:///C:/Users/Tuuli/Downloads/Eesti%202035_PUHTAND%20%C3%9CLDOSA_210

512_1.pdf

Elva vallavolikogu määrus 01.10.2018 nr 47 Elva valla arengukava ja eelarvestrateegia

kinnitamine, viimati vaadatud 10.02.2023

https://www.riigiteataja.ee/akt/429092021034?leiaKehtiv

Euroopa Parlament, 2022, Euroopa Sotsiaalfond+, viimati vaadatud 22.03.2023

https://www.europarl.europa.eu/factsheets/et/sheet/53/euroopa-sotsiaalfond

Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, 2006, LEADER-lähenemine: üldjuhend,

viimati vaadatud 22.03.2023 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-

/publication/6472d1ae-03b1-4b90-ba3f-deab433377ce

Keskkonnaminiseerium II, 2023, Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“,

viimati vaadatud 22.03.2023 https://envir.ee/ministeerium-kontakt-

uudised/strateegia/saastev-areng

Keskkonnaministeerium I, 2023, Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, viimati vaadatud

22.03.2023 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf

Kultuuriminiseerium, 2021, Kultuuri arengukava 2021–2030, viimati vaadatud 22.03.2023

file:///C:/Users/Tuuli/Downloads/KULTUUR%202030%20web%20(2).pdf

Maa-amet, 2023, Geoportaal, viimati külastatud 10.03.2022 https://geoportaal.maaamet.ee/

Maaeluministeerium, 2022, Ühise Põllumajanduspoliitika Strateegiakava 2023–2027 versioon

1.2)

Maaeluministri 02.02.2022 määrus nr 7 LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027

ettevalmistamise toetus, viimati vaadatud 22.03.2023

https://www.riigiteataja.ee/akt/103022022032?leiaKehtiv

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 2013, Eesti riiklik turismi arengukava 2014–2020

(kehtiv seisuga 06.07.2022 MKM kodulehe põhjal), viimati vaadatud 22.03.2023

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/arengukavad

MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond, 2016, Võrtsjärve Kalanduspiirkond strateegia 2015–2025,

viimati vaadatud 22.03.2023

https://www.vortskalandus.ee/vortsjarve_kalanduspiirkond_strateegia_2015_2025/

98

MTÜ Võrtsjärve Ühendus, 2021, Strateegia aastateks 2014–2025

Põhja-Sakala vallavolikogu, 2020, Põhja-Sakala valla arengukava 2019–2025, viimati vaadatud

22.03.2023 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4100/2202/1002/lisa-1.pdf#

Rahandusministeerium, 2023, Üleriigiline planeering Eesti 2030+, viimati vaadatud 22.03.2023

https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-

planeerimine/uleriigiline-planeering

Rannu rahvamaja, 2021, Rannu rahvamaja arengukava 2021–2025, viimati vaadatud 22.03.2023

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4061/1202/1003/Lisa%201.pdf

Rõngu rahvamaja, 2021, Rõngu rahvamaja arengukava 2021–2025, viimati vaadatud 22.03.2023

https://www.elva.ee/documents/17608326/20122862/R%C3%95NGU+RAHVAMAJA+a

rengukava.pdf/2c2389eb-959d-496f-8fe3-1968fd82c33c

Sotsiaalministeerium, 2022, Kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenused ja toetused, viimati

vaadatud 10.03.2023 https://www.sm.ee/lapsed-hoolekanne-ja-vordne-

kohtlemine/hoolekanne/kohaliku-omavalitsuse-sotsiaalteenused-ja

Sotsiaalministeerium, 2023, Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, viimati vaadatud

22.03.2023 https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030

Statistikaamet, 2023, Tõetamm, viimati külastatud 13.03.2023 https://tamm.stat.ee/

Tartumaa Omavalitsuste Liit, 2018, Tartumaa arengustrateegia 2040, viimati vaadatud

22.03.2023

https://media.voog.com/0000/0046/8927/files/tartumaa_2040_arengustrateegia.pdf

Vabariigi Valitsus, 2021, Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027,

viimati vaadatud 10.03.2023 https://pilv.rtk.ee/s/j6HZp9QFAjJM7a3

Vabariigi Valitsus, 2023, Heaolu arengukava 2023–2030, viimati vaadatud 10.03.2023

https://sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030#heaolu-arengukava-20 [1]

Viljandi Vallavolikogu, 2018, Viljandi valla arengukava 2019–2025, viimati vaadatud

13.03.2023

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4061/0201/8001/ViljandiVVK_m41_lisa.pdf#

Viljandi Vallavolikogu, 2022, Viljandi valla arengukava 2022–2030 eelnõu, viimati vaadatud

https://www.viljandivald.ee/viljandi-valla-arengukava-aastateks-2022-2030-koostamine

Viljandimaa Omavalitsuste Liit, 2018, Viljandi maakonna arengustrateegia 2035+, viimati

vaadatud 22.03.2023

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4301/2202/0026/m62_Lisa2_arengustrat.pdf#

99

10. LISAD

Lisa 1: MTÜ Võrtsjärve Ühenduse strateegia 2023–2027 ettevalmistamise tegevuskava

Eeldatav aeg Tegevus Kirjeldus Täitmine

2022

I kvartal Tegevuskava

koostamine ja

kinnitamine

Kinnitatud tegevuskava ja taotluse

esitamine PRIA-le võimaldab

koostada järgmise perioodi

LEADERi strateegiat ning asuda

tegevusrühma piirkonda edasi

arendama.

Tegevuskava kinnitatud ja

PRIA-le esitatud.

Apill–mai Strateegia koostamise

avaüritus

Avaliku ürituse eesmärk on

võimalikult laialdase teavitusega

kaasata ja motiveerida piirkonna

elanikke, ettevõtjaid, omavalitsusi

osalema piirkonna LEADERi

strateegia koostamises ja

arendustegevustes.

Strateegia koostamise

avaseminar toimus 11.05.2022

Rannu piirkonnas ja

12.05.2022 Võhmas.

Aprill–juuni Uuringute/analüüside

koostamine eelmise

perioodi strateegia

rakendamise kohta

Uuringute/analüüside

lähteülesannete koostamine,

koostöö töö teostajatega.

Analüüsid on sisendiks strateegia

koostamisel.

LEADERitoetuste teemaline

online-küsitlus.

Aprill–juuli Koostöökoosolekud

sidusrühmade ja

huvigruppidega

Piirkondlikud koosolekud

toimuvad ettevõtjatega,

mittetulundus- ja

omavalitsussektori esindajatega

ning sotsiaaltöö valdkonna

esindajatega. Kaasatud on

maakondliku arengustrateegia

ülevaatamise juhtgrupi esindajad.

Eesmärk on saada ülevaade

strateegia rakendamisest,

piirkonna arenguvajadustest ja

võimalustest ning ideekorje.

Koosolekute tulem on otsene

sisend strateegia koostamisse.

Toimunud kaasamisseminarid:

12.05.2022 kohtumine ja arutelu

Viljandi Maakonna Pensionäride

Ühenduse juhatusega;

28.06.2022 haridusvaldkonna

kaasamisseminar

Järvemuuseumis;

29.06.2022 sotsiaalvaldkonna

kaasamisseminar Kimeli

puhkekeskuses;

30.06.2022 keskkonnavaldkonna

kaasamisseminar Oiu sadamas;

18.08.2022kKultuurivaldkonna

ja mittetulundussektori ning

ettevõtlusvaldkonna

kaasamisseminarid Kolga-Jaani

rahvamajas;

06.-07.09.2022 SWOT-seminar

Ruunawere hotellis ja Raplamaa

LEADERi toetuste taotlejate

külastamine;

11.10.2022 töökoosolek

Viljandi, Tartu ja Jõgeva

maakondade spordiliitude

juhtidega tervisekäitumise

kujundamise teemadel

järgmiseks perioodiks.

Mai–august Osalemine piirkonna

suvistel sündmustel

Osalemine suvistel sündmustel,

näiteks kohvikutepäeval ja teistel

samalaadsetel sündmustel,

11.06.2022 Rõngu

kohvikutepäev Linaski OÜ õuel;

100

eesmärgiga tutvustada

tegevusrühma tegemisi, strateegia

koostamist, korraldada

vestlusringe, saada tagasisidet.

Tulemuseks on elanike teavitus ja

kaasamine arengu kavandamisse.

23.07.2022 Rannu

kohvikutepäev Järvemuuseumis.

Aprill–

oktoober

Õppe- ja

inspiratsioonireisid

Õppereisid on kavandatud nii

piirkonnasisesed kui ka teistesse

tegevusrühmadesse. Õppereiside

täpne sihtkoht ja koolituskava

selgub koostöökoosolekute ja

analüüside tulemusena.

Tulemusena on tegevusrühma

liikmed ja sihtgrupid saanud uusi

teadmisi ja inspiratsiooni headest

praktikatest ja näidetest, mida saab

oma piirkonnas ning strateegia

koostamisel rakendada.

06.–07.09.2022 SWOT-seminar

Ruunawere hotellis ja Raplamaa

LEADERi toetuste taotlejate

külastamine.

09.–11.08.2022 Võrtsjärve

Ühenduse õppereis Limbaži

piirkonda –tutvumine Läti

LEADER-projektidega.

Juuli–

oktoober

Strateegia kavandi

koostamine

Eesmärk on piirkonna

arendamiseks kvaliteetse

arendusstrateegia koostamine ja

esialgse hinnangu saamine.

Selleks on vajalik koostada

strateegia kavand ja esitada see

PRIA-le.

Strateegia kavandi koostamine

kulges vastavalt tegevuskava

ajaraamidele.

September–

oktoober

Strateegia kavandi

tutvustamine ja arutelu

sihtgruppidega

Eesmärk on kogukonna kaasamine

strateegia koostamise protsessi

ning koostatud kavandi

tutvustamine ja kogukonnalt ja

sihtgruppidelt tagasiside saamine.

Strateegia kavandit tutvustati

sihtgruppidele vastavalt

tegevuskavale.

2023

I kvartal

(jaanuar–

märts)

Strateegia koostamine Strateegia dokumendi lõplik

valmimine, strateegia kinnitamine

üldkoosolekul, mis võimaldab

strateegia esitamist

Maaeluministeeriumile ja PRIA-

le.

Strateegia koostamine kulges

vastavalt tegevuskava

ajaraamidele.

Strateegia võeti vastu

üldkoosolekul 30.03.2023.

2023–2027 strateegia

esitamine

Maaeluministeeriumile

ja PRIA-le

Strateegia dokument on valmis ja

esitatakse Maaeluministeeriumile

ning PRIA-le.

Strateegia dokument valmis

2023. aasta märtsi lõpuks, ent

tulenevalt PRIA-le esitamise

tähtaja edasilükkamisest, esitati

strateegia PRIA-le hiljem.

Tähe 4 51010 Tartu/737 1200/ [email protected]/ www.pria.ee/ Registrikood70005967

REGIONAAL- JA

PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM

Suur-Ameerika tn 1

Kesklinna linnaosa,Tallinn

10122 Harju maakond

EESTI

[email protected]

17.04.2025 nr 13-40.5/25/139-2

MTÜ Võrtsjärve Ühendus muudetud strateegia

2023-2027

MTÜ Võrtsjärve Ühendus esitas 15.04.2025 PRIA-le strateegia 2023-2027 muudatuse koos selle

vajalikkuse põhjendusega ja üldkoosoleku otsusega strateegia muudatuse vastuvõtmise kohta.

PRIA kontrollis strateegia muudatuse vastavust määruse nõuetele. Esitatud strateegia muudatus

vastab määruses §-s 6 kehtestatud nõuetele.

Lugupidamisega

Angelika Parts

rakendusjuht

Toetuste rakendamise osakond

Toetuste rakendamise büroo

Lisa(d)

Võrtsjärve Ühendus strateegia 2023-2027 muudatustega 11.04.2025

Võrtsjärve Ühendus Üldkoosoleku protokoll 11.04.2025

Dokumendi koostaja: Malle Mandel, [email protected], 585 44952

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

PRIA

Märge tehtud: 17.04.2025

Kehtib kuni: 16.04.2100

Alus: ELÜPS § 114 lg 1; AvTS § 35 lg 1 p 12

MTÜ VÕRTSJÄRVE ÜHENDUS

KOHALIKU ARENGU STRATEEGIA

2023–2027

2023

2

KOHALIKU TEGEVUSRÜHMA KONTAKTANDMED

MTÜ VÕRTSJÄRVE ÜHENDUS

Vaksali 2, Viljandi linn, 71020 Viljandimaa

Telefon: +372 5667 9371

E-post: [email protected]

www.vortsjarveyhendus.ee/

Strateegia kinnitatud MTÜ Võrtsjärve Ühendus üldkoosolekul 30.03.2023

Muudetud üldkoosoleku otsusega 28.09.2023

Muudetud üldkoosoleku otsusega 29.08.2024

Muudetud üldkoosoleku otsusega 11.04.2025

3

Sisukord

Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5

1. TEGEVUSRÜHMA PIIRKONNA ÜLEVAADE JA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ........ 9

1.1. Ülevaade kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnast ja piirkondlikust eripärast ............... 9

1.2. Tegevusrühma liikmeskond, juhtimine ja töökorraldus ..................................................... 12

1.3. Tegevuspiirkonna iseloomustus valdkonniti ...................................................................... 13

1.3.1. Rahvastiku, asustuse ning sotsiaalvaldkonna ülevaade ............................................... 13

1.3.2. Tööhõive ja ettevõtlus ................................................................................................. 20

1.3.3. Taristu .......................................................................................................................... 24

1.3.4. Kultuur ja kogukondlik aktiivsus ................................................................................ 24

1.3.5. Haridus ja noored......................................................................................................... 25

1.3.6. Tegevuspiirkonna loodus ja ressursid .......................................................................... 26

1.3.7. Innovaatilised elemendid kohalikus kontekstis ........................................................... 27

2. TEGEVUSPIIRKONNA ARENGUVAJADUSTE JA -POTENTSIAALI ANALÜÜS ......... 29

2.1. Tegevuspiirkonna arenguvajadus ....................................................................................... 29

2.2. Tegevuspiirkonna arengupotentsiaal .................................................................................. 32

3. 2014–2025 KOHALIKU ARENGU STRATEEGIA ANALÜÜS ........................................... 35

3.1. Strateegia eesmärkide täitmine........................................................................................... 37

4. STRATEEGIA 2023–2027 ....................................................................................................... 45

4.1. Kohaliku arengu strateegia 2023–2027 visioon ................................................................. 45

4.2. Kohaliku arengu strateegia strateegilised eesmärgid, mõõdikud ja meetmed ................... 45

4.2.1. Meede 1: Ettevõtluse arendamine................................................................................ 49

4.2.2. Meede 2: Kogukondade edendamine .......................................................................... 53

4.2.3. Meede 3: Koostöö ........................................................................................................ 58

4.3. Euroopa Sotsiaalfond+ rakendamine ................................................................................. 62

4.3.1. Meede 4: Sotsiaalse heaolu edendamine ..................................................................... 63

4.4. Strateegia integreeritud ja uuenduslik lähenemine............................................................. 68

5. 2023–2027 KOHALIKU ARENGU STRATEEGIA KOOSTAMISE PROTSESS ................ 70

6. 2023–2027 KOHALIKU ARENGU STRATEEGIA SIDUSUS TEISTE

ARENGUDOKUMENTIDEGA................................................................................................... 73

6.1. Sidusus Euroopa Liidu arengudokumentidega ................................................................... 73

4

6.2. Sidusus riiklike arengudokumentidega .............................................................................. 74

6.3. Sidusus regionaalsete ja kohalike arengudokumentidega .................................................. 78

7. 2023–2027 KOHALIKU ARENGU STRATEEGIA JUHTIMINE JA SEIRE ....................... 83

7.1. Taotluste hindamine ........................................................................................................... 83

7.1.1. Hindamisprotsess ......................................................................................................... 83

7.1.2. Hindamise korraldus .................................................................................................... 85

7.1.3. Hindamiskriteeriumid .................................................................................................. 86

7.2. Seire ja strateegia uuendamise kord ................................................................................... 90

7.3. Võrgustumine ja koostöö ................................................................................................... 91

7.4 Kohaliku tegevusrühma jätkusuutlikkus ............................................................................. 93

8. STRATEEGIA RAHASTAMISKAVA ................................................................................... 95

9. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................... 97

10. LISAD ..................................................................................................................................... 99

5

Sissejuhatus

MTÜ Võrtsjärve Ühendus on asutatud 19. aprillil 2006. aastal ning registrisse kantud sama aasta

23. mail. MTÜ asutajateks on kaheksa omavalitsust: Kõo, Saarepeedi, Viiratsi, Kolga-Jaani,

Tarvastu vallad ja Võhma linn Viljandimaalt ning Rannu ja Rõngu vallad Tartumaalt. Praegune

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkond hõlmab pärast 2017. aasta haldusreformi muudatusi kolme

omavalitsuse territooriumeid: Põhja-Sakala vallast Võhma linn ja Kõo piirkond, Viljandi vallast

Kolga-Jaani piirkond ning Elva vallast Rannu ja Rõngu piirkonnad. Võrtsjärve Ühenduse

tegevuspiirkond asub Kesk-Eestis Võrtsjärve, mis on ühtlasi loonud piirkonnale olulise identiteedi

sümboli, ida- ja põhjakaldal. Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas elab 01.01.2022 seisuga

7779 inimest (Statistikaamet, 2022).

LEADER on Euroopa Liidu algatusprogramm, mille üldeesmärgiks on maapiirkondades

atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade

terviklik arendamine LEADERi põhimõtte alusel. LEADER-lähenemise põhimõtted (Euroopa

Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, 2006) on järgmised:

1. Piirkonnapõhine lähenemine – poliitika rakendamisel võetakse aluseks kohalik tasand, mis

võimaldab piirkonna potentsiaali äratundmist ja peamiste kitsaskohtade kindlakstegemist.

2. Altpoolt tulev algatus – kohalikud osalejad otsustavad strateegia väljatöötamise ja seavad

kohaliku piirkonna prioriteedid.

3. Avaliku ja erasektori partnerlus – kohalikud tegevusrühmad liidavad avaliku ja erasektori

ning määratlevad ja rakendavad kohalikku arengustrateegiat.

4. Uuendusmeelsuse soosimine – kohalikke tegevusrühmi julgustatakse toetama tegevusi,

mis otsiksid uuenduslikke lähenemisi maapiirkondade arendamisel ja probleemide

lahendamisel.

5. Integreeritud ja mitut valdkonda hõlmav lähenemine – soositakse strateegiaid, mis toetavad

kohalikku arengut terviklikult ning seovad erinevad sektorid omavahel.

6. Võrgustikutöö soosimine – eesmärk on vahetada saavutusi, kogemusi ja oskusteavet

probleemide lahendamisel nii kohalike tegevusrühmade vahel, riigi sees, riikide vahel kui

ka üleeuroopalisel tasandil.

7. Koostöö edendamine – ühistegevusprojektide korraldamine koos teises piirkonnas,

liikmesriigis või isegi kolmandas riigis asuva LEADERi rühmaga või sarnast lähenemist

rakendava rühmaga.

Käesoleva kohaliku arengu strateegia raames tuleb lisaks LEADER-lähenemise põhimõtetele

hoida fookust LEADERi spetsiifilistel eesmärkidel (tabel 1).

6

Tabel 1. LEADERi spetsiifilised eesmärgid.

LEADER-lähenemisel põhinev projektitoetuste jagamine on seni toimunud valdavalt vaid

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja Kalandusfondi toel. Käesolev strateegia on

uuenduslik, sest tegevusrühmadele on avanenud vahendid ka Euroopa Sotsiaalfond+. CLLD

(Community Led Local Development) ehk kogukonna juhitud kohalik areng on seda võimaldav

LEADER-meetodi uuendus. Erinevate fondide rakendamine maapiirkondades loob paremad

võimalused tagada arendustegevuse sidusus ja aitab vältida varasemalt piiratud tingimustest

tulenenud kitsaskohti, kus teatud valdkonnad ning kohalikud vajadused (näiteks sotsiaalteenused,

haridusvaldkond, lairibainternet, alternatiivenergeetika, sidususe loomine linnadega jt) jäid

tähelepanu ja rahastuseta. Mitmekülgsema rahastamismehhanismi abil saavad LEADERi

tegevusrühmad kohalike arengustrateegiate kaudu senisest komplekssemalt läheneda

maapiirkonna arengu väljakutsetele.

Strateegiaperioodil 2023–2027 on LEADERi tegevusrühmadel esmakordselt võimalik rakendada

lisaks Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) toetusi, millega rahastatakse tegevusi, mis aitavad

kaasa pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele ning

hoolduskoormuse leevendamisele või inimväärikuse tagamisele, sh vaesuse vähendamisele ja

sotsiaalse kaasatuse suurendamisele. Tegevuste kavandamisel tuleb järgida soolõime ja võrdse

kohtlemise põhimõtet: arvestada tuleb projekti mõjuga võrdsete võimaluste edendamisele, mis

soodustavad soolist võrdõiguslikkust, võrdset kohtlemist ja ligipääsetavust erinevatele

ühiskonnagruppidele. ESF+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 on Eestis aluseks

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (Vabariigi Valitsus, 2021).

MAAELU POSITIIVSE KUVANDI SÄILITAMINE JA PROPAGEERIMINE, sealhulgas arukate külade edendamine

KESKKONNA JA KLIIMASÕBRALIKE LAHENDUSTE VÄLJATÖÖTAMINE JA RAKENDAMINE

TEENUSTE KÄTTESAADAVUSE PARANDAMINE, sealhulgas läbi kogukonnateenuse arendamise

SOTSIAALNE HEAOLU, vaesuse vähendamine, soolise võrdsuse suurendamine ja põhiteenuste kättesaadavus sotsiaalse heaolu tagamiseks

KOGUKONDADE ARENDAMINE, olemasolevate aktiivsete kogukondade arendamine, kaasata noori, kasvatada tugevaid kohalikke kogukondi

ETTEVÕTLUSE ARENDAMINE, sh luua eeldused atraktiivsete, hästi tasustatud töökohtade tekkeks, mis oleks atraktiivsed ka noortele

7

LEADER-programmi vahendite kasutuselevõtmiseks perioodil 2023–2027 peavad kohalikud

tegevusrühmad koostama kohaliku arengu strateegia, milles on kokku lepitud visioon,

strateegilised eesmärgid ja nendele vastavad meetmed. Strateegia peab tuginema tegevuspiirkonna

analüüsil, arvestades viimastel aastatel toimunud muudatusi. Käesolev dokument on MTÜ

Võrtsjärve Ühenduse kohaliku arengu strateegia, mis on aluseks ühingu tegevusele perioodil

2023–2027. Strateegias on kirjeldatud tegevuspiirkonna arendamiseks püstitatud eesmärke ja

nende saavutamiseks rakendatavaid meetmeid. Strateegia viiakse ellu Eesti Ühise

Põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 (edaspidi ÜPP) LEADER-meetme toel

(Maaeluministeerium, 2022). Strateegia kehtib kuni 31.12.2027.

Võrtsjärve Ühenduse strateegia loob aluse eesmärkide saavutamiseks ning vajalikeks tegevusteks,

keskendudes neljale laiemale valdkonnale: ettevõtlus, kogukonnad, hoolekanne ja koostöö.

Tegevuste fookuses on järgmised teemad: 1) piirkonna ühtse identiteedi loomine, ühisturunduse

arendamine, sh teavitustegevuste läbimõeldud korraldamine; 2) koostöö arendamine ja

võrgustumine erinevate siht- ja sidusgruppide sees ja vahel; 3) ettevõtluse edendamine, kohalike

toodete ja teenuste kättesaadavuse suurendamiseks eesmärgiga rakendada olemasolevat

potentsiaali, kohalikul tasandil uuenduslike lahenduste leidmine ja kasutamine, sh

kogukonnateenuste1 arendamine; 4) kogukondade arengu toetamine ja nende tugevdamine, sh

aktiivsete kogukonnaliikmete järelkasv, kodanike ja sh noorte aktiveerimine, kogukondade

kaasatuse ja nende aktiivsuse suurendamine; 5) hoolekande põhiteenuste kättesaadavuse ning

erivajadusega ja eakate inimeste elukvaliteedi ja sotsiaalse heaolu parandamine tegevuspiirkonnas.

Need valdkonnad on määratletud oluliste arengusuundadena selleks, et kujundada

tegevuspiirkonnast heade tingimustega terviklik elukeskkond.

Strateegia dokument koosneb 10 peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade Võrtsjärve

Ühendusest kui LEADERi tegevusrühmast. Teine osa sisaldab tegevuspiirkonna arenguvajaduste

ja -potentsiaali ning SWOTi analüüsi. Kolmandas peatükis võetakse kokku strateegia perioodi

2014–2023 olulisemad tulemused. Neljandas peatükis tuuakse välja strateegia perioodi 2023–2027

visioon, strateegilised eesmärgid, mõõdikud ja meetmed. Viiendas peatükis antakse ülevaade

strateegia koostamise protsessist. Kuuendas peatükis tuuakse välja strateegia sidusus peamiste

Euroopa Liidu, riiklike ning regionaalsete ja kohalike arengudokumentidega. Seitsmendas

peatükis antakse ülevaade strateegia juhtimise ja seire aspektidest. Ühtlasi on esitatud peatükis

7.1.3 projektitaotluste hindamiskriteeriumid. Kaheksandas peatükis esitatakse strateegia

rahastamiskava. Üheksandas peatükis on ülevaade kasutatud kirjandusest ning kümnendast

peatükist leiab strateegia lisad.

1 Kogukonnateenus – kogukonna vajadustest lähtuvad teenused, mida tavaliselt käsitatakse kasumit teeniva majandustegevusena.

Elukeskkonna parandamiseks võib olla vaja suurendada erinevate teenuste kättesaadavust kohalikul tasandil, kuid teenuse tarbijate

piiratud hulk ei pruugi võimaldada teenuste osutamist kasumliku majandustegevusena. Seda arvestades on ettenähtud võimalus

anda projektitoetust kõrgema protsendimääraga ka tavamõistes ettevõtluse valdkonda kuuluvate teenuste arendamiseks. Selliste

teenuste hulka võib lugeda nt pesu pesemine, juuksuriteenused, mahla pressimine, matuseteenus jms.

8

Strateegia on koostatud koostöös piirkonna elanike, ettevõtjate, kolmanda sektori

organisatsioonide esindajate, kohalike omavalitsuste ja teiste asjast huvitatud isikutega. MTÜ

Võrtsjärve Ühenduse kohaliku arengu strateegia koostas koostöös tegevusrühmaga

konsultatsiooniettevõte Danico OÜ.

9

1. TEGEVUSRÜHMA PIIRKONNA ÜLEVAADE JA

HETKEOLUKORRA ANALÜÜS

1.1. Ülevaade kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnast ja

piirkondlikust eripärast

MTÜ Võrtsjärve Ühendus on asutatud 19. aprillil 2006. aastal ning registrisse kantud sama aasta

23. mail. MTÜ asutajateks on kaheksa omavalitsust: Kõo, Saarepeedi, Viiratsi, Kolga-Jaani,

Tarvastu vallad ja Võhma linn Viljandimaalt ning Rannu ja Rõngu vallad Tartumaalt. Asutajate

hulka kuulus ka iga omavalitsuse territooriumil tegutsev üks ettevõtja ja üks mittetulundusühing.

Seoses Eesti omavalitsuste haldusreformiga 2017. aastal ning Valga ja Viljandimaa Mulgi valdade

liitumisega ühiseks tegevusrühmaks hõlmab praegune Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkond

kolme omavalitsuse territooriumeid: Põhja-Sakala vallast Võhma linn ja Kõo piirkond, Viljandi

vallast Kolga-Jaani piirkond ning Elva vallast Rannu ja Rõngu piirkonnad (joonis 1).

Tegevuspiirkonda ümbritsevad põhjast Lõuna-Järvamaa Koostöökogu, läänest Rohelise Jõemaa

Koostöökogu, Mulgimaa Arenduskoda, lõunast Valgamaa partnerluskogu ning idast Tartumaa

Arendusselts ja Jõgevamaa Koostöökoda.

Joonis 1. MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkond

Võrtsjärve Ühenduse põhikirjaliseks eesmärgiks on ühise tegevuspiirkonna arendamine läbi

kohaliku initsiatiivi, tuginedes nii avaliku-, era- kui ka mittetulundusliku sektori partnerlusele ja

koostööle. Võrtsjärve Ühendus peab oluliseks, et piirkonna arendamise protsessi oleksid kaasatud

nii kogukonna elanikud kui ka erinevad huvigrupid. Lai elanikkonna kaasamine tagab piirkonna

10

arendamise tulenevalt kohalikest vajadustest ja võimalustest, vastavalt seatud prioriteetidele ja

eesmärkidele.

Lisaks eelnevale on Võrtsjärve Ühenduse põhikirjas välja toodud alaeesmärgid, mis

iseloomustavad piirkonna arenguprioriteete. Nendeks on töökohtade loomine maapiirkonnas ning

alternatiivpõllumajandusele2 kaasaaitamine; kohalikele toodetele lisandväärtuse andmine,

turgudele ligipääsu avardamine läbi kollektiivse tegevuse, uute piirkondlikust eripärast lähtuvate

toodete ja teenuste väljatöötamine; elukvaliteedi parandamisele kaasaaitamine; loodus-ja

kultuuriväärtustele parima kasutuse leidmine, turismi arendamine; loodushoid ja

keskkonnasäästlik majandamine; sotsiaalsete riskide vähendamine ja rehabilitatsioon; seoste

leidmine ja koostöö algatamine erinevate majandussektorite vahel; sotsiaalteenuste pakkumise ja

korralduse arendamine, sealhulgas teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine;

omaalgatuslike tegevuste toetamine ja koostöö arendamine erinevate valdkondade vahel;

konkurentsivõime toetamine uute teadmiste ja tehnoloogiate kasutuselevõtmisega; kohaliku elu

edendamine, tuginedes kolme sektori partnerlusele (avalik, ettevõtlus- ja mittetulundussektor)

ning uutele toodetele ja teenustele kollektiivse tegevuse abil uute turgude leidmine.

Haldusreformi tulemusena toimunud muutuseid näeb Võrtsjärve Ühendus pikemas perspektiivis

positiivse mõjurina tegevusrühma kestlikkuse tagamisel. Väikese tegevusrühma eeliseks on

võimalus tegeleda piirkonna arendamisega süvitsi. See tähendab, et tegevusrühma juhatus ning

töötajad on väga hästi kursis piirkonna peamiste probleemide ja arenguvajadustega. Lisaks on

võimalik keskenduda ka taotluste esitamisele teistesse toetusmeetmetesse ning seeläbi toetada

rohkem ka piirkonna arendajaid ja omavalitsusi.

Strateegia koostamise kaasamisseminaridel iseloomustati tegevusrühma piirkonna eripära

kujundavaid elemente (joonis 2). Peamiseks piirkonna eripära iseloomustavaks elemendiks on

tegevuspiirkonnaga külgnev Võrtsjärv ning seda ümbritsev kaunis looduskeskkond. Samuti

väärtustatakse tegevuspiirkonna väiksust, mis lähendab inimesi ning võimaldab vahetut suhtlust

ka tegevusrühmaga. Oluliste elementidena on välja toodud veel piirkonna asukoht Eesti keskel

ning selle maalähedust ja hõredat asustust. Lisaks eelnevale väärtustatakse tegevuspiirkonna

aktiivseid seltse ja kogukondi ning tuuakse välja, et tegevuspiirkonna inimesed on rõõmsad ning

koostööaltid. Tegevuspiirkonnas toimuvad meeleolukad kultuurisündmused ning oluline koht on

järve lähedusest tulenevalt ka kalandusel ning teadusel, mille keskmeks on Võrtsjärve kaldal

paiknev Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus.

2 Alternatiivpõllumajanduse all on selle strateegia kontekstis toetatavad töötlemine ja lisandväärtuse loomine. Kohalik

tegevusrühm on kehtestanud meetme raames täiendavad piirangud, mille alusel mittetoetatavate tegevuste hulka

kuulub otsene põllumajanduslik tootmine.

11

Joonis 2. Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonna peamised eripära kujundavad elemendid

VÄIKE TEGEVUSPIIR-

KOND

MAALÄHEDUS

VÕRTSJÄRV

KOOSTÖÖ ja RÕÕMSAD INIMESED

AKTIIVSED SELTSID JA

KOGUKONNAD

LOODUSLÄHEDA- NE JA KAUNIS

KESKKOND

KULTUURISÜND- MUSED

VÄIKE ASUSTUSTIHEDUS

AKTIIVNE PUHKUS

EESTI KESKPAIK

KALANDUS

TEADUS

12

1.2. Tegevusrühma liikmeskond, juhtimine ja töökorraldus

MTÜ Võrtsjärve Ühenduse liikmete nimekirjas on 31.03.2022 seisuga 29 liiget (tabel 2). Nendest

kolm on piirkonnaga hõlmatud omavalitsuste esindajad Viljandi, Elva ja Põhja-Sakala

Vallavalitsusest. Ettevõtteid on liikmete nimekirjas üheksa ning kolmanda sektori organisatsioone

on 17. Ühingu liikmeks astumiseks on vajalik esitada juhatusele kirjalik avaldus.

Tabel 2. MTÜ Võrtsjärve Ühenduse liikmete nimekiri seisuga 31.03.2022

Võrtsjärve Ühenduse liikmeks vastuvõtmist võib taotleda juriidiline isik, kes vastab liikmetele

esitatavatele nõuetele, soovib arendada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust, kohustub

täitma ühingu põhikirja ning üldkoosoleku, volinike koosoleku ja juhatuse otsuseid.

Asutajaliikmed loetakse vaikimisi ühingu liikmeteks. Seega on liikmeteks avaliku sektori

kohalikud omavalitsusüksused, mittetulundussektori esindajatest mittetulundusühingud, mis ei ole

avaliku sektori valitseva mõju all, ettevõtlussektori esindajatest äriühingute esindajad või

äriregistris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad. Seejuures kuulub liikmeskonda iga

esindatud omavalitsuse kohta üks sama omavalitsuse haldusterritooriumil tegutseva

ettevõtlussektori esindaja ja mittetulundussektori esindaja.

Ühenduse kõrgeimaks juhtimisorganiks on liikmete üldkoosolek, mille pädevusse kuulub

organisatsiooni põhikirja ja eesmärgi muutmine. Samuti kinnitab üldkoosolek juhatuse ja volinike

koosoleku liikmed ja nende arvu. Üldkoosoleku pädevuses on ka kõik teised seadusest tulenevad

õigused.

Võrtsjärve Ühenduse juhtimiseks on moodustatud viieliikmeline volinike koosolek, mille

pädevusse kuulub muuhulgas ühingu tegevuskava ja strateegia koostamine. Samuti kuulub

volinike koosoleku pädevusse LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusrühma toetusega

13

seotud kohaliku tegevusrühma rakenduskava vastuvõtmine, projektitoetuste taotluste menetlemise

ja hindamise korra kinnitamine ning teiste LEADER-meetme raames antava toetuse ja

projektitoetusega seotud otsuste vastuvõtmine. Lisaks moodustab volinike koosolek LEADER-

meetme raames antava toetusega seotud strateegia rakendamist hindava seirekomisjoni ja

projektide valikut tegeva hindamiskomisjoni.

Ühingu tegevust korraldab kolmeks aastaks valitav 1–3-liikmeline juhatus, mida juhib esimees.

Juhatuse esimehe ja liikmete pädevusnõuded, lepingu tingimused ja tasu määrab volinike

koosolek, lepingu sõlmib volinike koosoleku esimees. Juhatuse pädevusse kuulub Võrtsjärve

Ühenduse tegevuse korraldamine, liikmete vastuvõtmine ja liikmetega seotud toimingud. Juhatuse

otsusega värvatakse töötajad ning määratakse neile tasu. Samuti vastutab juhatus ühingu

raamatupidamise, audiitoritele või revisjonikomisjonidele vajalike dokumentide esitamise ning

aastaaruannete koostamise eest. Juhatuse pädevusse kuulub muuhulgas ühingu varade haldamine,

iga-aastase tegevusplaani koostamine ning tegevusrühma toetuse ja projektitoetustega seotud

otsuste langetamine.

Tegevjuhi ülesanded on seotud Võrtsjärve Ühenduse igapäevase tegevuse, mille aluseks on

kinnitatud strateegia, korraldamisega. Täpsemalt vastutab tegevjuht eelarve, meetmelehtede,

rakenduskavade koostamise ja täitmise eest, samuti korraldab tegevjuht organisatsiooni

asjaajamist ning mitmesuguseid sündmuseid. Meetmespetsialisti ülesanded on taotlusvoorude

korraldamine ja läbiviimine, muuhulgas taotlejate nõustamine, hindamise korraldamine, aruandlus

jms. Meetmespetsialist tegeleb ka Võrtsjärve Ühenduse projektidega. Tegevusrühma

finantsjuhtimise koordineerimiseks on töövõtulepinguga palgatud raamatupidaja.

1.3. Tegevuspiirkonna iseloomustus valdkonniti

1.3.1. Rahvastiku, asustuse ning sotsiaalvaldkonna ülevaade

Tegevuspiirkonna kolmes vallas on kokku 62 küla, 5 alevikku ja 1 linn. Rahvastiku näitajatest on

kõige suurema kohalike elanike arvuga asustusüksus Võhma linn ning kõige väiksema elanike

arvuga on Maalasti küla. Kokku elas tegevuspiirkonnas Statistikaameti andmetel 01.01.2022

seisuga 7779 elanikku (tabel 3). Piirkonna territooriumi suuruseks on 786,3 km², keskmine

asustustihedus on väike: umbes 10,6 inimest km2 kohta. Tegevuspiirkonna asustustihedus jääb alla

nii Tartu maakonna (47,1 in/km2) kui ka Viljandi maakonna (13,3 in/km2) keskmisele näitajale.

Kogu Tartu maakonna elanikest (157 758) kuulub tegevusrühma piirkonda 2,7% elanikest ning

kogu Viljandi maakonna elanikest (45 411) kuulub piirkonda 7,6% elanikest. Asustustihedus on

suurim Võhma linnas: 667,0 elanikku km² kohta. See on eelkõige tingitud Võhma linna väikesest

pindalast (1,94 km2). Muust rahvusest elanikke on tegevuspiirkonnas 342, nendest suurem osa (221

inimest) elab Elva vallas. Tegevuspiirkonna elanike seas on enim põhi- (17,4%), üldkesk- (13,9%)

ja kutsekeskharidusega (17,7%) inimesi. 14,8% elanikest on kõrgharidusega (bakalaureus,

magister, doktor või nendega võrdsustatud haridus), kusjuures kõrgharidusega inimestest on enim

magistri või sellega võrdsustatud haridusega inimesi.

14

Tabel 3. Ülevaade tegevuspiirkonna asustusest (Statistikaamet, 2022)

Kohalik omavalitsus

Tegevuspiirkonna

asustusüksuste hõlmatav

pindala km2

Elanike arv

tegevuspiirkonna

asustusüksustes

Asustustihedus

tegevuspiirkonna

asustusüksustes in/km2

Põhja-Sakala vald 151,4 2204 14,6

Viljandi Vald 313,3 1252 4,0

Elva vald 321,6 4323 13,4

Kokku 786,3 7779 32

Tegevuspiirkonna elanikest 7% on kuni 6-aastased lapsed, 13,4% elanikest on vahemikus 7–18

eluaastat, tööealisi vanuses 15–63 aastat on 60,3% ning 65-aastaseid ja vanemaid elanikke on 23%

kogu elanikkonnast. Kuni 18-aastaste osakaal kogurahvastikust (20,4%) on samas suurusjärgus

Eesti keskmise näitajaga (20,2%). Tööealisi on võrreldes Eesti keskmisega (59,6%) pisut rohkem.

Tabel 4. Rahvastiku vanuseline jaotus tegevuspiirkonnas aastatel 2015 ja 2022 (Statistikaamet,

2022)

Eakate osakaal rahvastikus on kõrgem Eesti keskmisest näitajast (20,2%) ning on püsinud viimasel

seitsmel aastal enam-vähem samas suurusjärgus (joonis 3), seega on sarnane seis prognoositav ka

tulevastel aastatel. Kusjuures eakate puhul saab täheldada naiste pea poole suuremat osakaalu

rahvastikust.

Aasta Näitaja 0–6 a 7–18 a 15–64 a 65+ a

2015 Mehed ja naised 573 1010 4864 1851

Mehed 296 541 2597 1195

Naised 277 469 2267 656

2022 Mehed ja naised 549 1038 4594 1823

Mehed 266 538 2478 641

Naised 283 500 2116 1182

15

Joonis 3. Vanemaealiste (65+) arv Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas

Loomuliku iibe põhjal on Elva, Põhja-Sakala ja Viljandi valdadele iseloomulik sündivuse

vähenemine (joonis 4) ning noorte lahkumine piirkonnast3. Siiski näitab kerget tõusvat trendi

sündide arvu suurenemine Põhja-Sakala vallas.

Joonis 4. Loomulik iive Elva, Põhja-Sakala ja Viljandi valdades perioodil 2015–2021

(Statistikaamet, 2022)

3 Konfidentsiaalsusnõuete tõttu ei ole Statistikaametil võimalik iibe ning sisse- ja väljarände näitajaid tegevuspiirkonna asustusüksuste tasemel esitada.

-110

-90

-70

-50

-30

-10

10

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

Loomulik iive Elva, Põhja-Sakala ja Viljandi vallas 2015-2021

Elva vald Põhja-Sakala vald

Viljandi vald Lineaarne (Elva vald)

Lineaarne (Põhja-Sakala vald) Lineaarne (Viljandi vald)

1 8

5 1

1 7

4 8

1 7

5 5

1 7

4 6

1 7

3 2

1 7

7 0

1 8

5 1

1 8

2 3

1 1

9 5

1 1

2 6

1 1

2 4

1 1

1 3

1 1

0 8

1 1

2 5

1 1

9 0

1 1

8 2

6 5

6

6 2

2

6 3

1

6 3

3

6 2

4

6 4

5

6 6

1

6 4

1

2 0 1 5 2 0 1 6 2 0 1 7 2 0 1 8 2 0 1 9 2 0 2 0 2 0 2 1 2 0 2 2

VANEMAEALISTE (65+) ARV TEGEVUSPIIRKONNAS

Mehed ja naised Naised Mehed Mehed ja naised trend

16

Pendelränne4 toimub tegevuspiirkonnas peaasjalikult suurematesse tõmbekeskustesse, millest

suurema osakaaluga on Elva ja Tartu linnad. Tartu maakonnas Elva ümbruse kandist toimub

pendelränne valdavalt Elva linna, kuhu käib tööle 36,9% hõivatutest, ning Valguta kandist toimub

pendelränne valdavalt Rõngu, kus töötab 21,7% hõivatutest. Rannu, Rõngu, Sangla ja Valguta

kantide peamine pendelrände sihtkoht on Tartu linn, kuhu käib tööle vastavalt Rannu kandist

21,9%, Rõngu kandist 18,2% ja Sangla kandist 19,6% hõivatutest. Kõo asula on peamiseks

pendelrände sihtkohaks Viljandi maakonnas asuvale Koksvere (12,6% hõivatutest) ja Pilistvere

(16,9%) kantidele. Seevastu Kõo kandi peamine pendelrände sihtkoht on Põltsamaa, kuhu käib

tööle 8,8% kandi hõivatutest. Võhma linna, Kolga-Jaani ja Leie kantide peamine pendelrände

sihtkoht on Viljandi linn, kuhu käib tööle vastavalt Võhma linnast 12,3%, Kolga-Jaani kandist

15,6% ja Leie kandist 23,4% hõivatutest.

Majandusnäitajatest on oluline vaadata ka ülalpeetavate määra, mis iseloomustab (0–14-aastaste

ja vähemalt 65-aastaste) põlvkondade summaarse arvukuse suhet tööealiste (15–64-aastaste)

arvukusse. Mida väiksem see suhe on, seda väiksem koormus on töötajatel. Suurem ülalpeetavate

määr näitab, et seda rohkem peab tööealine elanikkond ülal pidama mittetöötavaid elanikke.

Ülalpeetavate määr oli 2021. aasta seisuga Eestis keskmiselt 58,2%, Viljandi maakonnas 64,0%

ja Tartu maakonnas 58,5%. Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas oli see 2022. aastal keskmiselt

65,9%, ent võrreldes 2015. aastaga, on see näitaja tänaseks tõusnud (joonis 5). Ülalpeetavate määr

on selgelt tõusva trendiga ning seega saab prognoosida tegevuspiirkonnas töötava elanikkonna

koormusejärk-järgulist tõusu. Ülalpeetavaid on enim vanusegrupis 15–64 aastat (4688 inimest),

kusjuures meeste ja naiste osakaalud on võrreldavad. Vanusegrupis 65+ on ülalpeetavaid 1823,

ent nendest suurem osa on naised: 1182 inimest. Alla 14-aastaseid ülalpeetavaid on

tegevuspiirkonnas kokku 1268 inimest ning ka selles vanusegrupis jaguneb meeste ja naiste

osakaal enam-vähem võrdselt. Kõikide vanusegruppide peale kokku on muust rahvusest

ülalpeetavaid 342 inimest. Haridustaseme5 järgi on tegevuspiirkonnas enim ülalpeetavaid

kutsekeskharidusega (1042 inimest) ja põhiharidusega (1016 inimest). Kõrgharidusega

ülalpeetavaid on kokku 679 inimest. Kolme valla rahvastiku vanuseline jaotus meeste ning naiste

lõikes on võrreldav Eesti keskmise meeste ning naiste vanuselise jaotusega.

4 Pendelränne on esitatud kandipõhiselt - kant siinses kontekstis on asulate grupp. Peamine sihtkoht näitab kanti, kuhu

käib tööle kõige suurem arv elukoha kandi hõivatuid (välja arvatud elukoha kant).

5 Haridus on arvutatud alates 15-aastastele.

17

Joonis 5. Ülalpeetavate määra muutus Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas perioodil 2015–

2022 (Statistikaamet, 2022)

Erivajadusega inimesi on tegevuspiirkonnas kokku 1694, kusjuures nendest 1018 elab Elva vallas,

416 Põhja-Sakala vallas ja 260 Viljandi vallas (Statistikaamet, 2022). Tegevuspiirkonnas oli 2022.

aasta seisuga rohkem naissoost erivajadusega inimesi, ent meessoost erivajadusega inimeste arv

on võrreldes 2018. aastaga rohkem vähenenud. Ainult puudega on rahvastikust naiste osakaal (486

inimest) tunduvalt suurem meeste omast (277 inimest). Vähenenud töövõimega ja nii puude kui

ka vähenenud töövõimega inimeste arvud on naiste ja meeste lõikes omavahel võrreldavad.

Vanuselise jaotuse järgi on tegevuspiirkonnas enim erivajadusega inimesi (12,1%) tööealiste

vanusegrupis: 15–64 aastat (tabel 5). See on ka arvuliselt suurima inimeste arvuga vanusegrupp,

mistõttu on oodatav suurim erivajadusega inimeste hulk. Samuti on palju erivajadusega inimesi

vanusegrupis 65+. Siit saab järeldada, et suurim vajadus hooldamiseks, sotsiaalseks kaasamiseks

ja iseseisva elu toetamiseks on seotud just nende vanusegruppidega.

56,0

58,0

60,0

62,0

64,0

66,0

68,0

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Ülalpeetavate määr 2015-2022 (%)

18

Tabel 5. Ülevaade tegevuspiirkonna erivajadustega inimeste hulgast soo, vanuse, rahvuse ning

erivajaduse tüübi järgi (Statistikaamet, 2022)

Erivajadusega inimesed tegevuspiirkonnas

2018 2022 Muutus

Mees 814 737 -77

puue 332 277 -55

vähenenud töövõime 186 214 28

mõlemad 296 246 -50

Naine 993 957 -33

puue 517 486 -31

vähenenud töövõime 183 219 36

mõlemad 293 252 -41

0–14-aastased

puue 93 74 -19

9–20-aastased 84 87 3

puue 62 52 -10

vähenenud töövõime ei avaldata6 10

mõlemad 22 25 3

15–64-aastased 1035 943 -92

puue 90 27 -63

vähenenud töövõime 368 429 61

mõlemad 577 487 -90

65+

Konfidentsiaalsusnõuete

tõttu pole täpsustatud,

kas tegemist on puude

või vähenenud

töövõimega

678 677 -1

Muu rahvus 123 110 -13

puue 65 54 -11

vähenenud töövõime 26 31 5

mõlemad 32 25 -7

Igas omavalitsuses on korraldatud kohustuslikud sotsiaalteenused7, mis on suunatud inimeste

toimetulekuraskuste vältimiseks (Sotsiaalministeerium, 2022). Näiteks pakutakse koduteenust,

tugiisikuteenust, turvakodusid, sotsiaaltransporditeenust jne. Koduteenus on mõeldud inimestele,

kes vajavad abi toimingutes, mis on vajalikud kodus elamiseks, kuid mida inimene ise enam teha

ei suuda, näiteks küttepuude tuppa toomine, toidu valmistamine vms. Sotsiaaltransporditeenuse

eesmärk on võimaldada isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada

tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike

teenuste kasutamiseks. Tugiisiku teenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine

6 Ei avaldata konfidentsiaalsusnõuete tõttu (Statistikaamet, 2022). 7 Sotsiaalhoolekande seaduse alusel on KOV kohustatud osutama 13 sotsiaalteenust, lisaks millele võidakse korraldada ka teisi sotsiaalteenuseid (Sotsiaalministeerium, 2022).

19

olukordades, kus teenuse saaja vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike

probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel kõrvalabi.

Päevakeskused paiknevad tegevuspiirkonnas Võhmas ja Rannus, kusjuures viimases on see

liidetud rahvamaja struktuuri. Päevakeskustes on võimalik osa võtta vaba aja ja ühistegevustest,

ent vajadusel ka pesu pesta ja hoolitseda isikliku hügieeni eest. Psüühilise erivajadusega inimestele

pakub tuge Rõngu päevakeskus. Päevakeskuste teenused on mõeldud erinevatele sihtgruppidele:

eakad, puudega inimesed, psüühikahäirega inimesed ja teised valla inimesed, kes vajavad abi või

nõustamist.

Tegevuspiirkonna igas omavalitsuses asub vähemalt üks hoolekandeasutus. Põhja-Sakala vallas

on 29 kohaga Pilistvere hooldekodu, Viljandi vallas 20 kohaga Kolga-Jaani hooldekodu ning Elva

vallas 70 kohaga SA Rõngu Hooldekodu ja 50 kohaga Uderna hooldekodu. Kusjuures Kolga-Jaani

piirkonna elanikud on leidnud koha ka teistes hooldekodudes, näiteks Viljandi valla Pärsti

pansionaadis.

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonna sotsiaalvaldkonna uuringu (2022) analüüsi põhjal on

hinnatud kõrvalabi, juhendamise, järelevalve ja pikaajalise hoolduse teenuse kättesaadavust

valdavalt heaks. Seejuures on kiidetud piirkonna hooldekodude kvaliteeti ning positiivsena on

välja toodud ka see, et külades, kus puudub ühistransport, on korraldatud bussiring kauplusesse.

Samas on ära märgitud, et teenuste kvaliteet erineb piirkonniti palju. Ühtlasi ei saa paljud

abivajajad endale lubada hooldekodu teenust kalli hinna tõttu ning hooldekodudes on kohtade

puudus klientidele ja puudus hooldustöötajatest, kellest olemasolevad on tööga ülekoormatud.

Sotsiaalvaldkonna uuringu (2022) kohaselt on tegevuspiirkonnas hoolduskoormusega hõivatute

osakaal märkimisväärne (53,8% vastanutest on andnud hinnangu keskpärane).

Hoolduskoormusega inimene on siin kontekstis tööealine hooldaja, kes hooldusvajadusega

pereliikme hooldamise tõttu ei saa osaleda või jätkata osalemist tööturul täis- või osalise tööajaga

või kellel on oht hoolduskoormuse tõttu tööturult välja langeda. Tegevuspiirkonna eakate, suure

hoolduskoormuse ning erivajadusega inimeste sotsiaalset kaasatust on samuti hinnatud valdavalt

keskpäraseks (61,5% vastanutest), kusjuures võrdselt jagunevad vastused kesise ja hea (15,4%

vastanutest) hinnangu vahel. Eelnevale selgituseks on toodud, et kõikides piirkondades ei ole

päevakeskuseid ning nende tegevus on piirkonnaüleselt koordineerimata. Puudu on

päevahoiuteenus eakatele ning intervallhoolduse kättesaadavus ei ole piisav. Probleeme esineb

nende inimeste kodust väljatoomisega, kes on aastaid olnud oma lähedase hooldajad, sest nende

tööalased oskused ei ole enam asjakohased ja puudub valmisolek elukestvaks õppeks. Samuti on

märgitud, et eakatele on piirkonniti vaba aja sisustamiseks tegevusi piisavalt, ent erivajadusega

inimestele on võimalusi tegevusteks vähe. Tegevuspiirkonna ehitusliku keskkonna, välialade, info

ja kommunikatsiooni ligipääsetavust eakatele ja erivajadusega inimestele, arvestades nende

erinevaid puudeliike, on hinnatud valdavalt keskpäraselt (61,5% vastanutest), ent 30,8%

vastanutest peab ligipääsetavust kesiseks ning ülejäänud 7,7% isegi halvaks. Sellest järeldub, et

piirkonnas on ligipääsetavus erinevatele asutustele ning informatsioonile pigem tugevalt piiratud.

Teiste hulgas on välja toodud, et ka teatud perearstikeskustesse on erivajadusega inimestel kehv

ligipääs.

Elva valla arengukavas (Elva vallavolikogu määrus 01.10.2018) on peamise probleemina välja

toodud, et kuigi tugiisikuteenust vajavad sotsiaalselt toimetulematud pered ja erivajadusega

20

inimesed, ei jagu tugiisikuid neile piisavalt. Samuti selgub Põhja-Sakala valla arengukavast

(Põhja-Sakala vallavolikogu, 2020) vajadus sobivaks hooldusteenuseks dementsetele inimestele.

Vajaka on ka sellistest tugiteenustest nagu koduteenus, sotsiaaltransport, tugiisiku- ja isikliku

abistaja teenus, võlanõustamine, psühholoog ja logopeed. Ühtlasi peetakse oluliseks vajaduseks

abivajaduse märkamise ja ennetustöö tõhustamist. Põhja-Sakala valla arengukavas on lisaks

eelnevale toodud välja kasvav vajadus eakatele mõeldud teenuste järele. Eelkõige on puudu

vaheetapp koduse hakkamasaamise ja hooldekodu vahel. Samuti on vajadus sotsiaalmaja järele,

kus oleksid eluruumid endaga toime tulevate kuid ööpäevaringse järelevalve vajadusega

inimestele ning mis täidaks ka turvakodu funktsiooni. Samuti on arengukavas välja toodud koostöö

vajadus Lahmuse kooliga, mis küll ei paikne Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas, ent on valla

kool, mis on suunatud erivajadustega lastele.

1.3.2. Tööhõive ja ettevõtlus

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkond on kogu ulatuses valdavalt maapiirkond. Suurem osa

elanikest elab külades. Ainsas linnas, Võhmas, elab 2022. aasta alguse seisuga 1294 inimest.

Tööealiste inimeste arv oli tegevuspiirkonnas 2015. aastal 4864 ning 2022. aastal 4688, kusjuures

tööealiste inimeste arv on väheneva trendiga (joonis 6), mis viitab ühtlasi elanikkonna

vananemisele. Aastaid 2015–2022 iseloomustab registreeritud töötute arvu kõikumine, ent kasvav

trend prognoosib tegevuspiirkonnas töötute hulga suurenemist (joonis 7). Siiski selgub

Statistikaameti (2022) andmetest, et võrreldes 2015. aastaga on töötute arv kõigis tegevuspiirkonda

kuuluvates valdades suurenenud aastani 2020, ent järgneval kahel aastal veidi vähenenud. Kõige

vähem registreeritud töötuid on 2022. aasta seisuga tegevuspiirkonna Viljandi valla

asustusüksustes (32 inimest), ent kõige suurema töötute arvuga on tegevuspiirkonna Elva valla

asustusüksused, kus on registreeritud töötuid 106. Võrreldes 2015. aastaga on töötute arv 2022.

aastaks kasvanud kõigis tegevuspiirkonna kohaliku omavalitsuse asustusüksustes. Töötuse määr

oli tegevuspiirkonna 15–74 aastaste isikute lõikes 2021. aastal 5,4% ja 2022. aastal 5%. See jääb

alla Eesti keskmisele 2021. aasta näitajale (6,2%) ja Viljandi maakonna 2020. aasta näitajale

(5,9%), ent ületab pisut Tartu maakonna 2021. aasta töötuse määra (5,2%)8.

8 Töötuse määra puhul puuduvad andmed 2022. aasta kohta Eesti, Tartu ja Viljandi maakondade keskmiste kohta.

Samuti puuduvad töötuse määra andmed Viljandi maakonna 2021. aasta kohta.

21

Joonis 6. Tööealiste inimeste arv Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas (Statistikaamet, 2022)

Joonis 7. Registreeritud töötute arv aastatel 2015–2022 Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas

(Statistikaamet, 2022)

Tegevuspiirkonna palgatöötaja kuu keskmine brutotulu on 1259 eurot9 (Statistikaamet, 2021). See

on madalam Eesti keskmisest kuu keskmisest brutotulust, mis on 1475 eurot. Elva valla

palgatöötaja kuu keskmine brutotulu jääb alla Tartu maakonna keskmisele, mis on 2021. aasta

seisuga 1497,85 eurot. Viljandi maakonnas asuvate Viljandi ja Põhja-Sakala valdade

palgatöötajate kuu keskmine brutotulu on madalam kui Viljandi maakonna keskmine brutotöötasu,

9 Palgatöötaja kuu keskmise brutotulu saamiseks on jagatud kuu keskmine väljamaksete summa väljamaksete saajate

keskmise arvuga kuus. Tulusaaja elukoht on määratud isiku elukoha järgi vastavalt tegevuspiirkonna hõlmatusele

valdade lõikes.

4600

4700

4800

4900

5000

5100

5200

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Tööealiste inimeste arv (15-64 a) tegevuspiirkonnas

0

50

100

150

200

250

300

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Registreeritud töötud

22

mis on 2021. aasta seisuga 1288,52 eurot. Meeste kuu keskmine brutotulu on tegevuspiirkonna

valdades võrdlemisi suurem naiste kuu keskmisest brutotulust (tabel 4).

Tabel 4. Elva, Põhja-Sakala ja Viljandi valdade palgatöötaja kuu keskmise brutotulu (EUR)

võrdlustabel: mehed ja naised koos ning eraldi (Statistikaamet, 2022)

2021 Mehed ja naised Mehed Naised

Elva vald 1333,29 1455,41 1211,58

Põhja-Sakala vald 1281,34 1447,80 1103,25

Viljandi vald 1277,43 1408,04 1142,28

Demograafiline tööturusurveindeks10 näitab tööturule saabujate osatähtsust võrreldes tööturult

lahkujatega (tabel 5). Kõrgeim on see näitaja Elva vallas, olles alates 2017. aastast langenud 0,6

punkti võrra tasemele 0,90 aastal 2022. Siiski on näitaja Elva vallas kõrgem Eesti üldnäitajast

(0,87). Madalaim on demograafilise töösurveindeks Viljandi vallas, kus see näitaja on 2017.

aastaga võrreldes kasvanud 2022. aastaks 0,09 punkti võrra (0,72). Tegevuspiirkonda hõlmavates

kohalikes omavalitsustes viitab demograafiline töösurveindeks tulevikuvaates pigem

tööjõupuuduse tekkimise võimalusele.

Tabel 5. Demograafilise tööturusurveindeksi muutus tegevuspiirkonda hõlmavates kohalikes

omavalitsustes ning maakondades (Statistikaamet, 2022)

Demograafiline tööturusurveinde

ks Tartumaa Viljandimaa Eesti

2017 Elva vald 0,96 1,09 0,7 0,83

Põhja-Sakala vald

0,66

Viljandi vald 0,63

2022 Elva vald: 0,90 1,11 0,74 0,87

Põhja-Sakala vald

0,73

Viljandi vald 0,72

Muutus Elva vald 0,06 0,02 0,04 0,04

Põhja-Sakala vald

0,07

Viljandi vald 0,09

10 Demograafilise tööturusurve indeks suurem kui 1 prognoosib tööjõu pakkumise suurenemist. Vastupidi: 1-st

väiksem indeks prognoosib tööjõupuuduse tekkimise võimalust. Indeks on mõneti ebatäpne, sest tööjõu pakkumist

mõjutab ka piirkonnast välja- ja sisseränne, mida on keeruline prognoosida.

23

Sarnaselt Eestile tervikuna tegevuspiirkonna ettevõtete arv kasvab pidevalt. Aastatel 2015–2022

kasvas suhteliselt võrdses tempos nii osaühingute kui ka mittetulundusühingute arv, ent füüsilisest

isikust ettevõtjate hulk on 2018. aastast alates mõnevõrra vähenenud (joonis 8). 2022. aastal oli

tegevuspiirkonna levinuim ettevõtlusvorm osaühing. Valdavalt on tegevuspiirkonna ettevõtted 11 (6112). Ülejäänud ettevõtted on väikese (1% ettevõtetest) ja keskmise suurusega ettevõtted.

Suured ettevõtted tegevuspiirkonnas puuduvad (Statistikaamet, 2022).

Joonis 8. Majanduslikult aktiivsed ettevõtted tegevuspiirkonnas

Ettevõtlusaktiivsus (ettevõtete arv 1000 elaniku kohta) on tegevuspiirkonnas viimastel aastatel

kasvanud (75 ettevõtet 1000 elaniku kohta), kuid jääb Eesti keskmisele (109 ettevõtet 1000 elaniku

kohta) siiski alla. Enim ettevõtteid oli 2022. aasta septembri seisuga Võhma linnas (63 ettevõtet),

sellele järgnesid Rõngu (30 ettevõtet) ja Käärdi (29 ettevõtet) alevikud. Vähima ettevõtete arvuga

on Arjassaare, Pilistvere, Utukolga ja Verevi külad, kus on registreeritud üks ettevõte.

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonna ettevõtjate osakaal elanikest (17%) jääb mõnevõrra alla

Eesti keskmisele (24%). Tegevuspiirkonnas on kõige suurem ettevõtlushõivatus põllumajanduse,

metsamajanduse ning kalapüügi valdkonnas. Vähem esineb haridusalast, mäetööstus ja

veevarustus, kanalisatsiooni ning jäätme- ja saastekäitlusettevõtlust. Suur osakaal

ettevõtlushõivatusel on ehitusel, töötleval tööstusel ja hulgi- ja jaekaubandusel (tabel 6). Viimast

iseloomustab ka see, et kuigi osa väiksemaid toidupoode on kinni pandud, on mõned ka laienenud

ja tootmist suurendanud. Kusjuures suuremate keskuste juurde toodud Omniva ja teiste

11 Mikroettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 10 inimesele ning mille käibe (määratletud ajavahemikul saadud

raha) maht ei ületa 2 miljonit eurot. Väikeettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 50 inimesele ning mille käibe maht

ei ületa 10 miljonit eurot. Keskmise suurusega ettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 250 inimesele ning mille käive

ei ületa 50 miljonit eurot. Suur ettevõte – ületab keskmise suurusega ettevõtte näitajaid.

12 Siia on arvestatud ka mikroettevõtted kuni 10 töötajaga, kuid mille käibenumbrid Statistikaametil puuduvad.

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Majanduslikult aktiivsed ettevõtted tegevuspiirkonnas

Füüsilisest isikust ettevõtja Osaühing Mittetulundusühing

24

teenusepakkujate pakiautomaadid on lisanud väärtust ettevõtjatele, kes e-poe kaudu kaupu välja

saadavad.

Tabel 6. Tegevuspiirkonna ettevõtlushõivatus tegevusala järgi (Statistikaamet, 2022)

1.3.3. Taristu

Riigiteede hoolduse eest kannab tegevuspiirkonnas hoolt Maanteeamet, kellega teeb kohalik

omavalitsus koostööd riigimaanteede olukorra parandamiseks. Kohalike teede ja tänavate

hooldamist korraldab kohalik omavalitsus. Tegevuspiirkonna teedest on paljud kruusakattega ning

teede olukord on mitmes omavalitsuses hinnatud rahuldavaks (Elva vallavolikogu määrus

01.10.2018, Põhja-Sakala vallavolikogu, 2020).

Raudteeühendusega on tegevuspiirkonnas seotud Võhma linn, mida läbib Viljandisse suunduv

rong. Lisaks läbib raudtee Elva linna, mis jääb küll Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnast välja,

ent annab teatud piirkonna elanikele võimaluse lihtsamalt Tartu või Valga suunas liikuda (Elron,

2022). Nii Rõngu kui ka Rannu piirkondades toimub hommikuti ja õhtuti bussidega õpilaste vedu.

Rõngu piirkonnas on korraldatud kord nädalas toimuv vallaelanike tururing, mis toob elanikud

Rannaküla ja Aakre piirkondadest Rõngu kokku. Lisaks osutatakse kaks korda kuus, iga kuu

esimesel kolmapäeval ja eelviimasel neljapäeval, elanikele transporditeenust Elva suunal. Rannu

piirkonnas pakutakse, lisaks õpilaste veole, kord nädalas ühistransporti Elvasse (esmaspäeval) ja

sealt tagasi (reedel) (Elva vald, 2022).

1.3.4. Kultuur ja kogukondlik aktiivsus

Ettevõtteid Tegevusala Ettevõtteid Tegevusala

192 Põllumajandus, metsamajandus ja

kalapüük 16 Kinnisvaraalane tegevus

68 Ehitus 15 Majutus ja toitlustus

63 Töötlev tööstus 15 Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

59 Hulgi- ja jaekaubandus 10 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

33 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane

tegevus 9 Finants- ja kindlustustegevus

24 Info ja side 6 Elektrienergia, gaasi, auru ja

konditsioneeritud õhuga varustamine

24 Haldus- ja abitegevused 3 Haridus

23 Muud teenindavad tegevused 2 Mäetööstus

20 Veondus ja laondus 1 Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja

saastekäitlus

25

Külaliikumine on Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas suhteliselt aktiivne. Elva valla

territooriumil tegutsevad Rannu ja Rõngu rahvamajad, Valguta seltsimaja ning Rakke Külaselts,

mis koondab Väike-Rakke ja Suure-Rakke tegusaid inimesi. Rahvamajad asuvad Rannus ja

Rõngus. Lisaks esindavad 13 küla külavanemad (Elva vald, 2022).

Põhja-Sakala valla territooriumil on tegevuspiirkonnas külaliikumise näol esindatud viis küla

järgmiselt: Koksvere Külaselts, Koksvere Maanaiste Selts, Kõo Külaselts, Venevere Külaselts,

Võhma Vaba Aja Selts ning Pilistveres asuv rahvamaja (Põhja-Sakala vald, 2022).

Tegevuspiirkonna territooriumil ei ole eraldi välja toodud külavanemate nimekirja Põhja-Sakala

vallas ega ka Viljandi vallas. Viljandi valla kodulehe (2022) andmetel tegutseb Kolga-Jaani

alevikus Kolga-Jaani Villem Reimani nimeline rahvamaja.

Võrtsjärve Ühenduse Elva valla tegevuspiirkonnas asub kuus raamatukogu, kaks muuseumit:

Järvemuuseum ja Pillimuuseum. Põhja-Sakala vallas paikneb kolm raamatukogu ning Võhma

muuseumituba. Viljandi vallas on kaks raamatukogu ning muuseumitest on silmapaistvaim Veski

talu, kus saab vaadata käsitöö- ja vanavaranäitust ning iluaias rosaariumi.

Tegevuspiirkonnas toimub mitmeid traditsioonilisi sündmuseid. Strateegia koostamise

kaasamisseminaridel ning Rannu ja Rõngu piirkondade kohvikutepäevade küsitlustel enim

nimetatud piirkonna traditsioonilised sündmused on näiteks kodukohvikute päevad, erinevad

lastelaagrid, laadad, kihelkonnapäev, muinastulede öö tähistamine, kontserdid, tervisespordi

sündmused ja palju muud.

1.3.5. Haridus ja noored

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas tegutseb 8 üldhariduskooli. Nendest ainus keskkool asub

Rõngu alevikus, teised tegevuspiirkonna koolid pakuvad põhi- ja alusharidust. Enim õpilasi õpib

Elva valla koolides (230 õpilast) ning kõige vähem õpilasi Viljandi vallas (81 õpilast), Põhja-

Sakala vallas õpib 219 õpilast. Kokku õpib piirkonnas 2022. aasta oktoobri kuu seisuga 530

õpilast. Lasteaedasid on tegevuspiirkonnas 7 ning seal käib kokku 376 last. Enim lapsi käib Elva

valla lasteaedades ja lasteaed-algkoolides. Kui üldiselt võib Eesti maapiirkondades täheldada

üldist noorte arvu vähenemist, siis ühenduse tegevuspiirkonnas näitavad olemasolevad andmed, et

noorte, vanuses 9–20 eluaastat, arv on kasvava trendiga (joonis 9).

26

Joonis 9. 9–20-aastaste noorte arv tegevuspiirkonnas aastatel 2015–2022 (Statistikaamet, 2022)

Võrreldes noorte hulka tegevuspiirkonna asustusüksuste kaupa on samuti näha pigem noorte hulga

kasvu. Tegevuspiirkonna Elva valla asulates elas 2015. aastal 565 noort vanuses 9–20 aastat ning

2022. aastal 601 noort. Põhja-Sakala valla asulates elas 2015. aastal 286 noort ja 2022. aastal 288

noort, Viljandi valla asulates elas 2015. aastal 175 noort ja 2022. aastal 158 noort. Seega on noorte

arvuline muutus olnud positiivne 36 noore võrra Elva valla asulates ja 2 noore võrra Põhja-Sakala

valla asulates. Tegevuspiirkonna Viljandi valla asulates on noorte arvuline muutus olnud aga

negatiivne 17 noore võrra. Võrreldes eelmise strateegiaperioodiga ei ole noorte üldine arv oluliselt

muutunud, ent prognoositav on noorte arvu vähene suurenemine ka edaspidi.

Võrtsjärve Ühenduse piirkonnas asub 5 noortekeskust- ja tuba. Need kuuluvad MTÜ Eesti avatud

Noortekeskuste Ühendusse, mille eesmärk on luua Eesti avatud noortekeskuste võrgustik ja

toetada liikmete tegevust. Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas asuvad noortekeskused on

Võhma Avatud Noortetuba, Kõo Noortetuba, Kolga-Jaani Avatud Noortekeskus, Leie Avatud

Noortekeskus, Rannu Pere- ja Noortekeskus, MTÜ Rõngu Noortekeskus.

1.3.6. Tegevuspiirkonna loodus ja ressursid

Looduslikult on tegemist mitmekesise piirkonnaga, mida ühendavaks põhiliseks elemendiks on nii

Eesti kui ka Baltikumi suurim siseveekogu Võrtsjärv. Järv on ajalooliselt tekkinud mandrijää poolt

tekitatud madalasse lohku, mille keskmine sügavus on vaid 2,8 m. Peipsit arvestamata on järve

pindala suurem kui teised Eesti järved kokku – keskmise veeseisu korral ligikaudu 27 000 ha.

Võrtsjärves asub mitu väikest saart, järves elab pea 35 liiki kalu ning kaldaaladel pesitseb palju

linde. Ühtlasi on järv tähtis peatuspaik ka rändlindudele. Tuntuim kala Võrtsjärves on angerjas,

ehkki pärast paisu ehitamist Narva jõele on angerjate loomulik rändetee ära lõigatud. Seetõttu on

tänapäeval järves elavad angerjad sinna inimeste poolt asustatud.

Piirkonna suuremad looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja

tutvustamiseks loodud looduskaitsealad on Maalasti ja Parika looduskaitsealad ning osaliselt

hõlmab tegevuspiirkond ka Alam-Pedja looduskaitseala. Elupaikade ja kasvukohtade kaitseks on

940

960

980

1000

1020

1040

1060

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Noorte vanuses 9-20 eluaastat arv

27

moodustatud Võrtsjärve hoiuala, mis hõlmab tervet järve ja selle kaldaalasid (Maa-ameti

geoportaal, 2023). Lisaks leidub piirkonnas väiksemaid kaitse all olevaid alasid ning looduse

üksikobjekte.

Kõo piirkonna loodus on metsane, ent majanduskeskkond on enam sobivam põllumajanduseks või

muud liiki maamajanduslikuks tegevuseks. Kolga-Jaani piirkonnas on suur soode osakaal, mistõttu

on piirkonna territooriumil arvestatav turbaressursi olemasolu. Tässi, Soosaare ja Parika rabades

asuvad tööstuslikult kasutatava turba tootmisalad. Järtsaare ja Taganurga külades asuvad

kruusakarjäärid, milles on piisavalt kruusavarusid nii kohaliku valla vajaduste rahuldamiseks kui

ka vajadusel ümberkaudsete valdade varustamiseks.

Rannu piirkond paikneb Võrtsjärve idakaldal, mida iseloomustavad ilusad vaated ja looduskaunid

kohad. Siiski on piirkond ka tugevate põllumajandustraditsioonidega, mida soodustavad

Võrtsjärve lähedusest tingitud lokaalsed ilmastikuolud, näiteks stabiilne temperatuur ja sademete

hulk. Piirkonnas on mitmeid siseveekogusid, näiteks madal looduslik rabajärv, Mustjärv, milleni

viib korrastatud matkarada ning ühtlasi kuulub järv ka Natura 2000 võrgustikku.

Rõngu piirkonnale lisab oluliselt külastuslikku väärtust juurdepääs Võrtsjärvele. Piirkonna loodus

on tänu lähedalasuvale Lõuna-Eesti kuppelmaastikule ja metsasusele vahelduseks Võrtsjärvest

põhja poole jäävate kohalike omavalitsuste looduslikule väljanägemisele, ent sarnaselt Rannu

piirkonnale, on ka siin palju põllumajanduseks sobivaid maid.

Võhma linna puhul on tegemist väikese linnaga, kus on tänu rikkalikule haljastusele palju rohelust.

Linnaelu kulgeb valdavalt rahulikus tempos ning igast linna punktist on loodusesse võimalik jõuda

lühikese jalutuskäiguga. Võhma linna ümbritsev loodus sarnaneb Kõo piirkonna

looduskeskkonnaga. Palju on metsa ja soid, ent sarnaselt teistele tegevuspiirkonna aladele

domineerivad maastikuvaadetes suuresti põllumaad. Võhmast ei ole kaugel ka Navesti jõgi, mis

pakub lisaks metsadele ja rabadele kohalikele elanikele võimalusi looduses lõõgastumiseks.

Võhma linn on tänu oma väiksusele pigem looduskeskne asula kui linnastunud asum.

1.3.7. Innovaatilised elemendid kohalikus kontekstis

Võrtsjärve Ühenduse eelmise perioodi strateegias olid uuenduslik lähenemine ja innovaatiliste

lahenduste rakendamise võimalused hõlmatud meetmesse 1: konkurentsivõimeline ettevõtlus.

Seeläbi sooviti projektide kaudu leida lahendusi probleemidele, mille raames saaks kasutusele

võtta uusi ja innovaatilisi lahendusi ning laiendada koostööd teadusasutustega.

Eelmisel perioodil lõpetatud uuenduslikke projekte, mille tulemusena kasutavad kohalikud

ettevõtted paremaid tehnoloogiaid, pakuvad paremaid teenuseid või uusi tooteid, on piirkonnas

mitmeid. Näiteks on Ispre OÜ soetanud järvehoolduskomplekti, mis võimaldab varasemast

paremini säilitada kohaliku veekogu ujumiskõlblikkust, OÜ Lõuna-Eesti Mesi on kasutusele

võtnud päikeseenergia lahenduse ning Eesti Valgus OÜ on investeerinud tootmisprotsessi

arendamisesse näiteks rapsivaha ning korduvkasutatavate küünlavormide kasutuselevõtuga, et

muuta tootmine keskkonnasõbralikumaks. Vaibla Puhkekeskus on tõstnud konkurentsivõimet

pakutavate lisateenuste mitmekesistamise ning töökohtade arvu suurendamise kaudu. LEADER-

projekti tegevuse raames soetati näiteks telk koos sisustusega ning loodi uued võimalused

suurematele gruppidele toitlustuse pakkumiseks ja erinevat laadi ürituste läbiviimiseks. Covid-19

28

levikust ajendatult lahendas MTÜ Veski Ajaratas kätepesu probleemi avalikel üritustel projektiga

„Mobiilne soe vesi“. Uuenduslik oli ka Nordveo OÜ-le kaasaaegsete rehvitöö seadmete soetamine

ettevõtte põhitegevusala toetuseks, ent millest sündis võimalus uue teenuse pakkumiseks:

piirkonnas oli täiesti puudu suurte veoautode, põllutöömasinate jne rehvivahetuse ja paranduse

teenus. Tänaseks vajavad ja kasutavad nende teenust just piirkonna põllumehed ja teised

ettevõtted, kus on kasutusel suured masinad.

Kusjuures uuenduslikuks peetakse muuhulgas tegevusi ja investeeringuid, mis on uuenduslikud

just kohalikul tasandil – seega võivad need teistes piirkondades olla juba igapäevased või tavalised

nähtused. Eelmise perioodi uuenduslikest ettevõtmistest toodi kaasamisseminaridel välja näiteks

uue koolihoone rajamine Võhma linna, basseiniga lasteaia rajamine Kolga-Jaani ning uute

mänguväljakute, välijõusaalide ja teiste spordirajatiste rajamine. Lisaks märgiti uuenduslike

lahendustena tegevuspiirkonnas järgmiseid tegevusi: laagrid lastele ja noortele, kirikute

renoveerimine, rajatud kergliiklusteed, Mustjärve matkarada, uus inventar erinevatesse

asutustesse, koostöö ettevõtjatega, söögikohad (näiteks Võrtsu Sahver ja Ingli kohvik), rakendatud

on uuenduslikke lahendusi energia tootmises, rajatud päikeseparke.

29

2. TEGEVUSPIIRKONNA ARENGUVAJADUSTE JA -

POTENTSIAALI ANALÜÜS

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonna arenguvajadustest ja -potentsiaalist ülevaate andmiseks

viidi läbi valdkondlikud kaasamisseminarid, küsitlused ning täiendavad arutelud strateegia

juhtrühmaga. Samuti arvestati Võrtsjärve Ühenduse eelmise perioodi strateegia rakendamise

tulemustega, võttes arvesse, et käesoleva strateegia koostamise ajal oli eelmine strateegia veel

kehtiv ning toimusid ka taotlusvoorud. Käesolev peatükk käsitleb peamisi järeldusi, mis on

Võrtsjärve Ühenduse kohaliku arengu strateegia aluseks ning millest lähtuvalt on paika pandud

visioon, püstitatud eesmärgid ja töötatud välja meetmed.

2.1. Tegevuspiirkonna arenguvajadus

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonna analüüsi tulemuste põhjal on tulevikku vaatavalt vaja

keskenduda ettevõtluse edendamisele, kogukondade tugevdamisele ning lisaks piirkondliku

ühtsuse edendamisele. Oluline on ergutada eelkõige tegevuspiirkonna sisest ent ka väljapoole

suunatud ettevõtjate, kogukondade, kolmanda sektori organisatsioonide ning kohalike

omavalitsuste vahelist koostööd ning kohalikul tasandil uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu.

Vajadus on ühtse tegevuspiirkonna identiteeditunnetuse tekkeks, mis soodustaks külastajate

tagasipöördumist meeldivaid elamusi pakkunud piirkonda. Eelnevat arvestades on vajadus ka

piirkondlike ja sektoritevaheliste koostöövõrgustike hoidmise, loomise ning arendamise järele.

Tulenevalt võimalusest kasutada strateegia rakendamise perioodil täiendavalt ESF+ vahendeid,

analüüsiti strateegia koostamise käigus ka vajadusi sotsiaalvaldkonna toetamiseks või

arendamiseks. Analüüsi põhjal selgus vajadus pöörata rohkem tähelepanu tegevuspiirkonna

sotsiaalvaldkonnale laiemalt, et tuvastada ja kaardistada selle toimimist süvitsi ning määratleda

täpsemalt vajalikud tegevused valdkonna edendamiseks. Tegevuspiirkonnas on eakate osakaal

rahvastikust üsna kõrge ning ka ülalpeetavate inimeste hulk on kasvava trendiga. Seetõttu on

tegevustega oluline toetada erivajadustega, eakate ja suure hoolduskoormusega inimeste

toimetulekut ning parandada nende elukvaliteeti. Piirkonna ehitusliku keskkonna, välialade, info

ja kommunikatsiooni ligipääsetavust eakatele ja erivajadusega inimestele, arvestades nende

erinevaid puudeliike, hinnati Danico OÜ poolt 2022. aastal läbiviidud sotsiaalvaldkonna uuringu

kohaselt valdavalt keskpäraselt, ent ülejäänud vastajad pidasid tingimusi kesiseks või halvaks.

Tegevuspiirkonna sotsiaalvaldkonna väljakutseks on asutuste võimekuse tõstmine, et tagada

abivajajatele parem ligipääs pakutavatele teenustele ning tõsta seeläbi inimeste iseseisva

toimetuleku võimalusi. Ehkki piirkonnas on olemas toimiv huvialane tegevus, hinnati piirkonna

eakate, suure hoolduskoormusega ja erivajadustega inimeste sotsiaalset kaasatust piirkonnas

keskpäraseks.

Olukorra parandamiseks tuleb tegevuspiirkonnas panustada sidusa ühiskonna tekkimisse,

arvestades käesoleva strateegia ESF+ fookust erivajadusega inimestel, eakatel ning suure

hoolduskoormusega inimestel. Sidusa ühiskonna loomist soodustab sotsiaalse tõrjutuse vältimine

ühiskondlikul tasandil ning sihipärane ja otstarbeline koostöö, et tõsta fookusgruppide

elukvaliteeti mitmekesiste ja sisuliste tegevuste arendamise kaudu. Sidusale ühiskonnale on

30

iseloomulik kõikide inimeste võrdne ja eelarvamusteta kohtlemine, sõltumata nende soost,

vanusest, rassist, etnilisest kuuluvusest, perekonnaseisust või elukohast. Igal inimesel peab olema

võimalus osaleda täisväärtuslikult ühiskonna elus, töötada, ennast teostada ja olla majanduslikult

aktiivne. Valdkonna eesmärgiks on ühtlasi suurem informeeritus tegevuspiirkonnas olemasolevate

tugiteenuste osas ning koostöö suurendamine külakogukondadega. Vajalik on tõsta erinevate

ühiskonna sihtgruppide teadlikkust hoolekande-, hoolduskoormuse- ja inimväärikuse tagamisest,

näiteks seminaride, koolituste või teabepäevade kaudu.

Ettevõtlusaktiivsus on piirkonnas kõrge. Ettevõtlusvaldkonna väljakutseks on kohaliku

majanduselu elavdamine kohalike teenuste osatähtsuse tõstmiseks. Vajalikud ning ka kohalikud

tooted ja teenused peaksid olema kättesaadavad ilma peamisesse tõmbekeskusesse sõitmata.

Turismivaldkonnas on väljakutseks võimaluste leidmine aastaringse teenuse pakkumisel.

Ettevõtlusvaldkonnas on sageli probleemiks vähene koostöö erinevate ettevõtlusvormide ning ka

kogukondade vahel. Samuti on koostöö valguses suureks väljakutseks Võrtsjärve ümbrusest kui

ühtse identiteediga piirkonna kuvandi loomine. Oluline on tõsta tegevuspiirkonna ettevõtete

konkurentsivõimet ning avardada ligipääsu erinevatele turgudele, samuti leida võimalusi piirkonda

panustamiseks kohalikul tasandil uuenduslike lahenduste kaudu. Muuhulgas tuleb arvestada, et

üheltpoolt on ilmnenud tegevuspiirkonna ettevõtetel tööjõu puudus, mis väljendub eelkõige

hooajalistel kohtadel ning oskustööliste puuduses. Tegevuspiirkonna ettevõtted on mitmel puhul

korraldanud transporti, et tuua töölisi sisse väljastpoolt tegevuspiirkonda. Teisalt on jätkuv vajadus

toetada mikro- ja väikeettevõtlust, et soodustada aastaringsete töökohtade loomist ning

mitmekesistamist.

Kaasamisseminaridel selgus, et tegevuspiirkonna taristu vajab rohkem tähelepanu. Peamiste

miinustena toodi välja kruusateede rohkus ning harva liiklusega ühistransport, millega inimesed

saaksid liikuda soovitud sihtpunkti, olgu see pood, arst või huviring. Samuti toodi taristu

puudusena välja kehv internetiühendus.

Kolmanda sektori organisatsioonide arengud on olnud pigem positiivsed – olemas on võimalused

tegevuste läbiviimiseks näiteks rahva- või seltsimajades. Väljakutseks on aga organisatsioonide

võimestamine, et tõsta nende majanduslikku toimetulekut. Oluliseks on peetud aktiveerida

kogukonnaliikmeid, sealhulgas kasvatada ettevõtlikke järeltulijaid praegustele eestvedajatele,

kaasata noori, soodustada põlvkondadevahelist lõimumist ning edendada võimalusi sisulisteks

tegevusteks.

Kaasamisseminaride arutelude ja 6.–12. klassi noortele suunatud küsitluse (2022) põhjal selgus, et

noortekeskused on tegevuspiirkonna noortele väga oluliseks paigaks oma vaba aja sisustamisel.

Peamiste vajadustena kaardistati noorte omaalgatuste toetamine ning kaasamine kogukonna

tegemistesse, sh otsustusprotsessidesse. Samuti selgus, et rohkem on vaja võimalusi nii iseseisvalt

vaba aja veetmiseks, näiteks erinevaid rajatisi mänguväljakutest ja turnimisrajatistest

külakiikedeni, kui ka laiemat valikut huviringides osalemiseks.

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkond piirneb Võrtsjärvega ning on rikas loodus-, ajaloo- ja

kultuuriobjektide poolest. Väljakutsena on kaardistatud vajadus kasutada ära külgnemine kõrget

puhkemajanduslikku potentsiaali omava järvega ning seda ümbritseva looduskeskkonnaga.

31

Strateegia koostamisel läbiviidud küsimustike (LEADERi toetused, 2022, tegevusrühma

aastapäeva küsimustik) vastustest (joonis 10) selgub, et enim toetusi soovitakse suunata ettevõtluse

edendamisse: maapiirkondades töökohtade loomisele, turgudele ligipääsu avardamisesse läbi

kollektiivse tegevuse, turismi arendamisesse, maamajanduse mitmekesistamisesse

mittepõllumajanduslikus suunas ja kohalikele toodetele lisandväärtuse andmisesse. Samuti

soovitakse panustada sotsiaalvaldkonda (sh füüsilise ja vaimse tervise edendamisesse), loodus- ja

kultuuriväärtustele parima kasutuse leidmisesse, noorte ning haridustegevuse arendamisesse.

Lisaks peetakse oluliseks kohaliku elu edendamist, tuginedes kolme sektori (avalik, ettevõtlus- ja

mittetulundussektor) partnerlusele.

Joonis 10. Elanikkonna kaasamisel selgunud toetusi vajavad valdkonnad Võrtsjärve Ühenduse

tegevuspiirkonnas

0 2 4 6 8 10 12

Ettevõtluse toetamine läbi võimenduse…

Seoste leidmine ja koostöö algatamine…

Sotsiaalsete riskide vähendamine ja…

Elukvaliteedi parandamisele kaasaaitamine

Alternatiivpõllumajandusele kaasaaitamine

Omaalgatuslike tegevuste toetamine ja…

Konkurentsivõime toetamine uute…

Loodushoid ja keskkonnasäästlik…

Kohaliku elu edendamine, tuginedes kolme…

Kohalikele toodetele lisaväärtuse andmine

Loodus- ja kultuuriväärtustele parima…

Maamajanduse mitmekesistamine…

Turismi arendamine

Turgudele ligipääsu avardamine läbi…

Maapiirkondades töökohtade loomine

Pehmed tegevused

Objektid

Koguduste töö

Keskkond

Spordivõimaluste parandamine õues

Koolitused, seminarid

Energeetika- ja toiduturvalisus

Ühekordsed üritused

Kultuur, meelelahutus

Kogukonna arendamine

Haridus

Noored

Ettevõtlus

Sotsiaalvaldkond

Elanikkonna kaasamisel selgunud toetusi vajavad valdkonnad

32

Tegevustega, mis on suunatud arenguvajaduste täitmiseks, toetab käesolev strateegia LEADERi

põhiprintsiipe: piirkonnapõhine lähenemine, altpoolt tulev algatus, avaliku ja erasektori partnerlus,

uuendusmeelsuse soosimine, integreeritud ja mitut valdkonda hõlmav lähenemine, võrgustikutöö

soosimine, koostöö edendamine.

2.2. Tegevuspiirkonna arengupotentsiaal

Arenguvajadustele vastamise eelduseks on keskendumine tegevuspiirkonna peamistele

tugevustele, et leida lahendusi nõrkustega toimetulekuks (tabel 7). Olulisel kohal on Võrtsjärve

Ühenduse tegevuspiirkonna hea elu- ja looduskeskkond. Piirkonda iseloomustab peaasjalikult

Võrtsjärv ise ning seda ümbritsev mitmekesine loodusmaastik, mis on põimunud vaadetega

traditsioonilisele põllumajandusmaastikule. Tegevuspiirkonnas on küll tegutsemas aktiivseid

inimesi, kes esindavad jätkusuutlikke väikeettevõtteid ja on tegusad kogukonnaelu edendamisel,

ent arengupotentsiaalina saab siiski käsitleda vajadust koostöö suurendamiseks inimeste,

kogukondade, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste vahel. Ühtlasi on kasvav vajadus uute

eestvedajate leidmiseks. Hoolekande valdkonnas on küll olemas teatav tugi kõikide kohalike

omavalitsuste poolt ning vastavates asutustes toimivad huviringid. Eakate, erivajadustega ja suure

hoolduskoormusega inimeste hakkamasaamise, aktiivsuse ja iseseisvuse suurendamiseks on

võimalik nende elukvaliteedi parandamine, sh sisuliste tegevuste arendamise ja vaimse tervise

toetamise teel. Tähtsat rolli omab Võrtsjärve Ühendus tegevusrühmana, mida on hinnatud kui

tugevat tegevusrühma, mille väiksus on selle eeliseks. Ettevõtluse arendamise vallas on vajadus

toetada tegevuspiirkonna ettevõtete konkurentsivõime tõstmist ning muuhulgas ka kohalikul

tasandil uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu.

Tegevuspiirkonna arengupotentsiaali hindamiseks viidi läbi SWOT-analüüs. Analüüsi tarvis

koguti sisend valdkondlikelt kaasamisseminaridelt ning ühtlasi viidi läbi ka eraldi SWOT-

analüüsile suunatud seminar, kus oli võimalik osaleda erinevate valdkondade esindajatel.

33

Tabel 7. MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonna SWOT-analüüs

TUGEVUSED

• Võrtsjärv ja selle ümbrus kui ressurss, mida iseloomustab hea

asukoht Kesk-Eestis ning puhas ja vaikne looduskeskkond.

• Tegevuspiirkonnas on võimalus taotleda erinevaid toetusi ja

need on kättesaadavad kõigile. Näiteks võetakse Võrtsjärve

Ühenduse tegevusrühmas piirkonna elavdamiseks ette ka

LEADER-programmi väliseid projekte (nt Erasmus).

• Tegevuspiirkonnas tegutsevad tugevad väikeettevõtted, sh

tugevad põllumajandus- ja turismiettevõtted. Ettevõtluses

tegutsejad pakuvad kohalikke tooteid ning loovad piirkonda

teenuseid ja töökohti.

• Tegevuspiirkonnas on mitmeid tugevaid kogukondi ning

tegutsevad külaseltsid. Muuhulgas on tegu ka tugeva

kalandus-, väiketalunike- ja vabatahtlike päästeseltside

kogukondadega.

NÕRKUSED

• Vähene koostöö ja võrgustumine erinevate huvigruppide

vahel: kogukonnad, ettevõtjad, kohalikud omavalitsused,

kolmanda sektori organisatsioonid (mh hoolekandega seotud

organisatsioonid). Omavalitsuste kaugenemine kohalikust

inimesest.

• Puudub tegevuspiirkonna ühisturundus ning kohalikke

kultuuri- ja loodusobjekte ei ole ühendatud terviklikuks

Võrtsjärve kohaidentiteedi kandjaks.

• Ettevõtluse arengut pärsivad nii tööpuudus, kvalifitseeritud

tööjõupuudus kui ka võimaluste vähesus tegevuse

edendamiseks (näiteks laienemiseks, tootlikumate masinate

ostmiseks vms).

• Tegevuspiirkonna infrastruktuur takistab piirkonnasiseste

võrgustike teket: harv ühistransport, mustkatteta teed ning

kehv internetiühendus.

• Puhkepotentsiaali pärsivad Võrtsjärve ümber paiknev

hooldamata puhketaristu (nt vananenud rajatised

supluskohtades), kehv ligipääs järvele ning puhkekohtade ja

matkaradade (nt RMK) vähesus.

• Vananeva elanikkonna kasv pärsib kvaliteetsete

hoolekandeteenuste pakkumist piirkonnas ning suureneb

lähedaste hoolduskoormus.

• Vähe ajaveetmise võimalusi eakatele ja erivajadusega

inimestele võib süvendada üksildustunnet ning vaimseid

probleeme.

VÕIMALUSED

• Võrtsjärve piirkonna kui tervikliku kohaidentiteediga paiga

tutvustamine tagab võimaluse panustada aastaringi toimiva

turismisektori arendamisse. Piirkonna edendamine erinevate

turundusvõtete kaudu võimaldab rohkem kaasata erinevaid

siht- ja huvigruppe koostööle ja võrgustumissündmustele nii

tegevuspiirkonnasiseselt, väljastpoolt piirkonda kui ka

rahvusvahelisel tasandil.

• Kahe Võrtsjärve ümber paikneva LEADERi tegevusrühma

vahelise koostöö suurendamine.

• Koostöö suurendamine inimeste, kogukondade, asutuste,

ettevõtete ja spetsialistide vahel tagab parema infoliikumise,

tugevdab ühtset kogukonda ja soodustab võrgustumist ka

väljaspool tegevuspiirkonda.

• Parem infoliikuvus olemasolevate tugiteenuste ja huviringide

osas ning eakate ja erivajadusega inimeste kaasamine tõstavad

nii hoolekandeteenuste kui ka inimeste elukvaliteeti.

• Kaasata vahendeid ettevõtluse ja kogukondliku elu

arendamiseks toetusmeetmete kaudu.

OHUD

• Tegevuspiirkonna ääremaastumine ning jätkuv väljarände

trend soodustavad elanikkonna vananemist.

• Ebakindluse suurenemine sõdade, haiguste,

looduskatastroofide tõttu ning hinnatõus ja maksukoormuse

suurenemine.

• Haldusreformist tulenev Võrtsjärve piirkonna killustatus, mis

pärsib ühtse visiooni loomist.

• Eestvedajate ja „sädeinimeste“ väsimine.

• Võrtsjärve ökoloogilise olukorra halvenemine.

34

Arvestades nii kaasamisseminaride aruteludel ning uuringutest selgunud tegevuspiirkonna

arenguvajadusi, arengupotentsiaali ja tegevuspiirkonna analüüsi laiemalt, on käesoleva strateegia

arengufookuses järgmised teemad: • piirkonna ühtse identiteedi loomine, ühisturunduse arendamine, sh teavitustegevuste

läbimõeldud korraldamine;

• koostöö arendamine ja võrgustumine erinevate siht- ja sidusgruppide sees ja vahel;

• ettevõtluse edendamine, kohalike toodete ja teenuste kättesaadavuse suurendamiseks,

eesmärgiga rakendada olemasolevat potentsiaali, kohalikul tasandil uuenduslike

lahenduste leidmine ja kasutamine, sh kogukonnateenuste arendamine;

• kogukondade arengu toetamine ja nende tugevdamine, sh aktiivsete kogukonnaliikmete

järelkasv, kodanike ja sh noorte aktiveerimine, kogukondade kaasatuse ja nende aktiivsuse

suurendamine;

• hoolekande põhiteenuste kättesaadavuse ning erivajadusega ja eakate inimeste

elukvaliteedi ja sotsiaalse heaolu parandamine tegevuspiirkonnas.

35

3. 2014–2025 KOHALIKU ARENGU STRATEEGIA

ANALÜÜS

Käesoleva kohaliku arengu strateegia, perioodiks 2023–2027, koostamise ajal oli veel kehtiv

eelmise perioodi strateegia aastateks 2014–2025. Selle peatüki analüüs käsitleb eelmise perioodi

strateegia eesmärkide täitmist, tulemusi ning rahaliste vahendite kasutamist peamiselt 2022. aasta

oktoobri kuu lõpu seisuga.

Võrtsjärve Ühenduse strateegia rakendamise ja tegevusrühma edendamise kogu eelarve oli 2014–

2025 perioodil 3 061 680 eurot. Aastatel 2014–2022 esitati Võrtsjärve Ühenduse piirkonnast

tegevusrühmale 247 projekti, millest Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi

PRIA) kiitis 31.10.2022. aasta seisuga heaks 176 projekti. Määratud toetuste summa oli 2 261 686

eurot, millest 31.10.2022 seisuga oli välja makstud 75,5%. Lisaks strateegia rakendamise toetusele

kasutati kohaliku tegevusrühma administreerimiseks määratud toetust summas 602 553 eurot,

millest 31.10.2022 seisuga oli kasutatud 79,6%. 2022. aasta oktoobri kuu seisuga oli lõpetatud

projekte 124, pooleliolevaid projekte 42 ning katkestatud projekte 10. Võrtsjärve Ühenduse

eelmise perioodi eelarve kasutamisest annab ülevaate tabel 8.

Tabel 8. Strateegia perioodi 2014–2025 eelarve kasutamise ülevaade seisuga 11.2022

Kogu eelarve

(eur)

3 061 680 Toetustaotluste rahuldamine (eur) Maksmine (eur)

Tegevusrühma

ülalpidamise

eelarve (eur)

612 336 Rakenduskavade alusel

kasutatud tegevuskulud

2015–2021

479 876 Väljamakstud

tegevuskulud

548 453

Rakenduskavade alusel

määratud tegevuskulud

2022–2023

122 577 Tegevuskulude

tõendamata

ettemaks

9 953

Projektitoetuste

eelarve (eur)

2 449 344 PRIA määratud

projektikulud

2 261 686 Väljamakstud

projektikulud

1 706 694

Vabad projektitoetuse

vahendid

187 658 Määratud

projektikulud, mis

on maksmata

554 992

36

Rahastuse saanud projektide arvu järgi olid 2022. aasta seisuga kõige aktiivsemad toetuse taotlejad

ootuspäraselt Rõngu piirkonnas – see on ka suurim piirkond. Taotlejate aktiivsus oli madalaim

Võhma piirkonnas (joonis 11). Kogu piirkonda hõlmavaid projekte oli 13, millest 8 taotlejaks oli

Võrtsjärve Ühendus.

Joonis 11. Taotlemisaktiivsus Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonna piirkondades

23,3

13,6

23,3

30,7

12,5

Taotlemisaktiivsus piirkonniti (%)

Kolga-Jaani Kõo Rannu Rõngu Võhma

37

Toetuste jagunemist valdkonniti iseloomustab joonis 12, millelt selgub, et valdav osa toetustest

olid määratud maaturismi arendamiseks, sellele järgnevad spordi- ja muud vaba aja tegevused ning

kultuuripärand.

Joonis 12. Rahuldatud toetustaotluste jagunemine tegevusvaldkondade kaupa

Perioodi 2014–2025 strateegiat muudeti ühe korra seoses Covid-19 taasterahastu meetmete

lisandumisega ettevõtjatele ja mittetulundussektorile. Nende kahe meetme taotlusvoorud toimusid

2022. aastal.

3.1. Strateegia eesmärkide täitmine

Võrtsjärve Ühenduse arengustrateegia 2014–2025 perioodi visioon oli: „Aastal 2020 on MTÜ

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkond konkurentsivõimeline, atraktiivne ja jätkusuutlik külastus-,

elu- ja ettevõtluspiirkond. Piirkonnas tegutsevad aktiivsed noored.“ Tulenevalt visioonist püstitas

Võrtsjärve Ühendus ühe strateegilise eesmärgi: viia visioon ellu aastaks 2020 (MTÜ Võrtsjärve

Ühendus, 2021).

Tulenevalt visioonist ja strateegilisest eesmärgist püstitati strateegias kolm prioriteeti:

1) konkurentsivõimeline ettevõtlus;

2) atraktiivne elukeskkond ja toimiv kodanikuühiskond;

3) kogukonnaga sidustunud aktiivsed noored.

0 5 10 15 20 25 30 35 40

Maaturism Spordi- ja muud vaba aja tegevused Muu nimetamata tegevusvaldkond

Kultuuripärand Noored

Kohalik toit sh toitlustus Teenused piirkonna elanikele

Puidutöötlemine Kunsti-, muusika- jm kultuuritegevus

Mahetoodete tootmine, töötlemine ja… Käsitööndus

Muu taimekasvatus Mesindus

Marja- ja puuviljakasvatus Looduspärand

Vabatahtlik päästeteenistus Köögiviljakasvatus

Taastuvenergia, sh bioenergia Mainekujundus

Eakad

Rahuldatud toetustaotluste jagunemine tegevusvaldkonniti (tk)

38

Strateegia prioriteetide saavutamiseks rakendati nelja meedet:

1) konkurentsivõimeline ettevõtlus;

2) atraktiivne elukeskkond ja toimiv kodanikuühiskond;

3) kogukonnaga sidustunud aktiivsed noored;

4) koostöö.

Nendele meetmetele lisandus perioodi jooksul kaks meedet seoses COVID-19 laialdasest levikust

põhjustatud negatiivsete mõjude vähendamisega ettevõtetele:

5) Covid-19 taasterahastu meede ettevõtlusele;

6) Covid-19 taasterahastu meede mittetulundussektorile.

Järgnevalt on esitatud kokkuvõtlik ülevaade eelmise perioodi meetmete rakendamisest ja

elluviidud projektidest.

Prioriteet 1: Konkurentsivõimeline ettevõtlus

Prioriteedi saavutamine toimus strateegia meetme „Konkurentsivõimeline ettevõtlus“ kaudu.

Meetme üldeesmärk sätestas, et MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas tegutsevad

jätkusuutlikud kohalikku ressurssi ja tööjõudu tulemuslikult kasutavad ettevõtted ning piirkonnas

on arenenud ja innovaatiline ja alternatiivne ettevõtlus.

2022. aasta oktoobrikuu lõpu seisuga viidi ellu 58 investeeringuprojekti, mille tulemusena saavad

kohalikud ettevõtted pakkuda kõrgema kvaliteediga kaasaegsemaid tooteid ja teenuseid ning

rakendada keskkonnasäästlikke lahendusi. Projektide raames on uuendatud ettevõtete

tootmisseadmeid ja kassasüsteeme, ostetud tööks vajalikke masinaid, renoveeritud ning ehitatud

hooneid, uuendatud tootmisprotsesse, optimeeritud energiakulu ning rajatud päikeseenergial

töötavaid lahendusi. Innovaatilistest lahendustest võiks välja tuua iseteeninduslike

juurviljamüügipunktide loomise. Selle projekti idee ja teostus on uuenduslik nii tegevuspiirkonnas

kui ka Eestis tervikuna. Projektiga on antud suurem lisandväärtus tegevuspiirkonna kohalikule

toorainele, see soodustab kohaliku kauba tarbimist ning pakub omanäolist meelelahutust ka

turistidele.

Meetme 1 taotlejad on välja toonud, et LEADERi toetused on andnud võimaluse parandada

teenuse kvaliteeti ning kiirendanud ettevõtlusalaste eesmärkide saavutamist. Samuti on meede 1

aidanud toetada alustavaid ettevõtteid ning edendada maapiirkondade elu, muuhulgas ka

töökohtade säilitamise näol.

2021. aasta seisuga ületati sihttasemed mõlema tulemusindikaatori puhul (tabel 9). Selle põhjal

saab järeldada, et tegemist on olnud vajaliku meetmega, mille abil on tegevuspiirkonda loodud

juurde mitmeid töökohti. Samuti on edukalt edendatud kohalikul tasandil uute ja uuenduslike

toodete, teenuste ja pakettide arendamist.

39

Tabel 9. Ülevaade meetme 1 projektide taotlemisest perioodil 2014–11.2022.

Meede 1: Konkurentsivõimeline ettevõtlus

Kokku taotlusi: 89

Kogu makstud summa: 876 906 EUR

• Lõpetatud projekte: 58

• Pooleli: 25

• Katkestatud: 6

Tulemusindikaator

Eesmärk

Tulemus

Projektide tulemusel loodud uued töökohad 15 29

Projektide elluviimise tulemusel tekkinud uued ja uuenduslikud tooted,

teenused, paketid (2021. aasta seisuga)

8 14

Õppetunnid ja ettepanekud uueks perioodiks

Ettepanek: Jätkata ettevõtluse meetme rakendamist kohaliku ettevõtluse konkurentsivõime

tõstmiseks/võimestamiseks ja töökohtade loomiseks.

Ettepanek: Tõsta ettevõtluse arengut toetavas meetmes uuel perioodil maksimaalset toetuse summat, et oleks

võimalik toetada suuremahulisi projekte, mis panustavad LEADERi eesmärkide saavutamisse.

Prioriteet 2: Atraktiivne elukeskkond ja toimiv kodanikuühiskond

Prioriteedi saavutamine toimus strateegia meetme „Atraktiivne elukeskkond ja toimiv

kodanikuühiskond“ kaudu. Meetme üldeesmärk sätestas, et MTÜ Võrtsjärve Ühenduse

tegevuspiirkonna elukeskkond on atraktiivne ning kohalikud kogukonnad on elujõulised, tugevad,

mitmekesiste tegevusvõimalustega ning jätkusuutlikud.

2022. aasta oktoobrikuu lõpu seisuga viidi ellu 53 investeeringuprojekti, mille tulemusena

panustati erinevate tegevuste kaudu mitmesse valdkonda. Näiteks käsitöö edendamiseks loodi

Rahvariide Kooli jätkuprojekt. Kultuuripärandi säilitamisesse panustati tuntud Rannu inimeste

mälestuspinkide soetamisega, rahvarõivaste soetamisega, kahes kirikus oreli restaureerimisega,

kirikute remontimisega, muuseumi sisustamise ja kütteseadme soetamisega. Kunsti-, muusika- jm

kultuuritegevuse soodustamiseks soetati erinevaid seadmeid ning renoveeriti pillimuuseumi

sissekäik. Maaturismi edendamiseks loodi projekt kultuuripärandi turundamiseks ning spordi- ja

muude vabaaja tegevuste edendamiseks loodi mänguväljakuid, välijõusaale, discgolf’i park,

minigolfiväljak. Vabatahtliku päästeteenistuse parendamiseks ehitati Kolga-Jaani Tuletõrje

Seltsile olmeruumid ja ennetustuba ning osteti järvepäästeks paat.

Meetme 2 taotlejad on välja toonud, et LEADERi toetused on aidanud mõtteid kiiremini

realiseerida ning projektid on aidanud kohalikel MTÜ-del oma tegevusi ellu viia ja seeläbi

aktiveerida ka liikmeskonda. Samas toodi välja ka asjaolu, et Covid-19 laialdane levik on seganud

planeeritud eesmärkide saavutamist.

Tulemusindikaatorite põhjal saab järeldada, et 2021. aasta seisuga olid sihttasemed saavutamata

kõikide tulemusindikaatorite osas (tabel 10). Selle põhjuseks on suuresti 2020. aasta Covid-19

pandeemia, mille tõttu jäid toimumata paljud üritused ning kaasnesid tarneraskused ning üleüldine

hinnatõus.

40

Tabel 10. Ülevaade meetme 2 projektide taotlemisest perioodil 2014–11.2022.

Meede 2: Atraktiivne elukeskkond ja toimiv kodanikuühiskond

Kokku taotlusi: 68

Kogu makstud summa: 637 331 EUR

Lõpetatud projekte: 53

Pooleli: 11

Katkestatud: 4

Tulemusindikaator

Eesmärk

Tulemus (2021)

Kogukondades osutavate kogukonnateenuste arv 15 0

Ühistegevuses osalenud kodanikeühenduste arv 18 2

Tekkinud kohalikest teenustest kasusaavate elanike arv 240 0

Õppetunnid ja ettepanekud uueks perioodiks

• Õppetund: Tulemusindikaatori „Tekkinud kohalikest teenustest kasusaavate elanike arv“ eesmärk on

saavutamata mõistete ebaselge kasutamise tõttu. Tulemusindikaatorid tuleb uues strateegias formuleerida

nii, et need annaks edasi üheselt mõistetavat ja asjakohast informatsiooni lõpetatud projektide kohta.

• Õppetund: Mõistete selge kasutamine. Eelmise perioodi strateegias jäi ebaselgeks, mida või milliseid

tegevusi on mõeldud mõistetega „kogukonnateenused“ ning „kogukondades osutatavad teenused“. Nimelt

on eelmise perioodi strateegias sõnastatud tulemusindikaator “Kogukondades osutavate teenuste arv”, ent

seiretabelis on küsitud andmeid tulemusindikaatorile “Kogukondades osutavate kogukonnateenuste arv”.

Kogukonnateenuse projekt oli eraldi projekt LEADERi määruse järgi ning selle puhul kehtisid eraldi

tingimused. Seda arvestades ei ole Võrtsjärve Ühenduse tegevusrühmas esitatud eelmisel perioodil ühtki

kogukonnateenuse osutamise projekti. Kogukondades osutavate teenuste arv on aga laiem mõiste ja sinna

alla saab liigitada igasuguseid kogukondade ja kolmanda sektori projekte. Tegevusrühm on märkinud, et

kogukonnateenuse mõiste tekitab segadust ka taotlejates, mistõttu tuleks uues strateegias mõisted paremini

sõnastada või selgitada. Kogukonnateenuste projektide puudumine näitab ühtlasi ka tegevuspiirkonna

ettevõtete tugevust – ettevõtted on võimelised teenuseid osutama ilma täiendavate soodustusteta. Küll aga

ei välista see, et tulevikus võiks vajadus kogukonnateenuste järele tekkida.

Prioriteet 3: Kogukonnaga sidustunud aktiivsed noored

Prioriteedi saavutamine toimus strateegia meetme „Kogukonnaga sidustunud aktiivsed noored“

kaudu. Meetme üldeesmärk sätestas, et MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas tegutsevad

tulemuslikult toimetavad, motiveeritud ning kogukonnaga sidustunud aktiivsed noored liidrid.

2022. aasta oktoobrikuu lõpu seisuga viidi ellu 11 projekti, mille tulemusena rajati näiteks Rannu

alevikku välitegevusala ning kohalikku Pere- ja Noortekeskusesse ehitati mängunurk ja

ronimissein. Rõngu piirkonnas loodi võimalusi noorte tööks kohalikus pastoraadis ning ehitati

noortekeskusele suveterrass. Samuti arendati noorte vaba aja veetmise võimalusi Võhma linnas.

Arendati ka noortetubade teenuseid: loodi projekt selleks, et noored oleksid tolerantsemad,

keskkonda säästvamad ja ettevõtlikumad ning korraldati laager „Keskkonnasäästlik ettevõtlus ja

ühistegevused eakatega on LAHE!“.

Tulemusindikaatorite põhjal saab järeldada, et sihttasemed ületati kolme tulemusindikaatori puhul

(tabel 11). Sihttasemed jäid saavutamata kahel tulemusindikaatoril: uute algatuste arv piirkonnas

(saavutati 33% eesmärgist) ja noorte ühistegevuste arv (saavutati 49% eesmärgist). Viimaste

tulemusindikaatorite mittesaavutamise põhjuseks on Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas

toimunud mitmed suurte osalejate arvuga lastelaagrid: ühistegevuste arv on olnud planeeritust

41

väiksem, ent kasusaajate hulk on olnud suur. Samuti tasub välja tuua, et ootus meetmele oli algselt

suuremale noorte omaalgatusele. Praktika näitas, et sellisel kujul meede siiski tööle ei läinud.

Tulemusindikaatori „Tegutsevate noortevolikogude arv“ eesmärk oli viie noortevolikogu loomine,

ent tegelikkuses loodi vaid kolm noortevolikogu – seda 2017. aasta haldusreformi tõttu. Nimelt

kuulus haldusreformieelselt tegevuspiirkonda viis valda ning eesmärk oli moodustada

noortevolikogu igasse valda. Haldusreformijärgselt on tegevuspiirkonnas aga kolm valda, mis on

kõik tänaseks noortevolikoguga esindatud.

Tabel 11. Ülevaade meetme 3 projektide taotlemisest perioodil 2014–11.2022

Meede 3: Kogukonnaga sidustunud aktiivsed noored

Kokku taotlusi: 11

Kogu makstud summa: 74 415 EUR

Lõpetatud projekte: 11

Pooleli: 0

Katkestatud: 0

Tulemusindikaator

Eesmärk

Tulemus (2021)

Noorte ühistegevuses osalevate inimeste arv 50 393

Noorte ühistegevuste arv 35 17

Uute algatuste arv piirkonnas 6 2

Tegutsevate noortevolikogude arv 5 3

Noorteühingute arv 6 69

Õppetunnid ja ettepanekud uueks perioodiks

• Õppetund: Otsida koostöövõimalusi tugevate partneritega, kellega on suhted jätkusuutlikumad ning ühised

eesmärgid kannavad sarnaseid huvisid.

• Õppetund: Möödunud perioodil tuli meetmesse pigem investeeringuprojekte, mis aitavad küll kaudselt

kaasa ka noorte omavahelisele koostööle, ent ootus meetmele oli tegelikult teine. Sellest tulenevalt on uue

perioodi ootus noorteprojektidele, et esitataks rohkem algatusi ja ühistegevustele suunatud projekte.

• Ettepanek: Arvestades et noorte meetme projektid ei läinud tegevuspiirkonnas oodatud kujul käima, on

ettepanek hõlmata noorte kaasamine ning noorte algatusega seotud projektid uuel perioodil kogukondade

edendamise meetme alla.

• Ettepanek: Uue perioodi strateegia koostamisel kaaluda, milliseid noortele suunatud tegevusi võiks

eelisjärjekorras toetada, kas investeeringuid või ühistegevusprojekte.

Meede 4: Koostöö

Koostöö meede loodi Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnasiseste, piirkonnaüleste ning

rahvusvaheliste koostöövõrgustikega koostöö edasi arendamiseks. Strateegias püstitatud kolme

prioriteedi saavutamiseks sõnastati meetme nr 4 üldeesmärk järgmiselt: MTÜ Võrtsjärve Ühendus

läbi toimiva koostöö kohaliku tegevuspiirkonna jätkusuutlik arendamine.

Strateegiaperioodil 2008–2013 alustati tööd esimese sihtgrupiga, milleks oli üksikvanematega

pered. Tugeva võrgustiku loomiseni veel ei jõutud, mistõttu nähti vajadust tegevusega jätkata

perioodil 2014–2025. Tugeva võrgustiku loomine ei õnnestunud ootuspäraselt ka perioodil 2014–

2025. Tegevusrühma eesmärk oli kutsuda sihtgrupp kokku ning aidata neil organiseeruda läbi

42

huvitavate ja harivate tegevuste. Tugeva võrgustiku loomine ebaõnnestus tegevusrühma hinnangul

peamiselt sihtgrupi vähese algatusvõime ja järjepideva tegevuse puudumise tõttu.

Samuti arendati perioodil 2008–2013 koostööd kultuuritöötajatega. Lisaks tegevusrühma

piirkonnale kaasati ka Valga maakonna Puka ja Põdrala valla kultuuritöötajad, kellega moodustati

seltsing Võrtsjärve Kultuuriselts. Perioodil 2014–2025 sooviti selle võrgustiku tegevustesse

jätkuvalt panustada, et kutsuda piirkonnas ellu uusi jätkusuutlikke ning Eesti mastaabis tuntuks

saavaid sündmuseid. Käesoleva strateegia koostamise ajal ei olnud kultuuriselts aktiivne.

Tegevusrühma hinnangul võis seda mõjutada osade asutajate liikumine teise tegevuspiirkonda

ning inimeste piiratud võimalused aktiivselt seltsi tegevustesse panustamisel.

Arvestades et noortele suunatud tegevused olid tegevusrühma üks eelmise perioodi strateegia

prioriteetidest, peeti pikemas perspektiivis väga oluliseks tegevuspiirkonna noortevõrgustiku

teket. Eesti-sisese koostöö peamiseks suunaks sätestati ühine Võrtsjärve piirkonna arendamine

koos Tartumaa Arendusseltsiga, Mulgimaa Arenduskojaga ja Võrtsjärve kalanduspiirkonnaga.

Rahvusvahelist koostööd oli plaanis meetme raames jätkata olemasolevate partneritega ning leida

ka uusi partnereid. Üheks väliskoostöö prioriteediks olid noored ja ettevõtlus, eriti noorte

ettevõtlus. Käesoleva strateegia koostamise ajal kestis koostööprojekt Tartumaa Arendusseltsi ja

Kalanduse LEADERiga. Väliskoostööprojekte ei ole perioodil 2014–2025 LEADER-programmi

raames eraldi tehtud. Selleks on tegevusrühm kasutanud Erasmus+ vahendeid.

Tulemusindikaatorite põhjal ületati sihttasemed kolme näitaja lõikes (tabel 12). Kusjuures

koostööprojektide arvu puhul oli eesmärgiks 3–7 projekti, mille puhul ei olnud määratletud mitu

projekti tuleb teha Eesti-siseselt ning mitu välisprojekti ja ühisprojekti läbi viia. Seega on

püstitatud eesmärk küll saavutatud, ehkki näiteks välisprojekte ei ole tegevusrühm teinud. Sihttase

jäi saavutamata näitaja „koostööprojektide kasusaajad“ osas, mille puhul saavutati 13% püstitatud

eesmärgist. Selle näitaja eesmärki seades arvestati kasusaajatena laiemat ja pigem kaudset

sihtgruppi, ent praktikas osutus tegelike kasusaajate arvutamine sel viisil keerukaks. Seetõttu

kajastuvad tulemustes ainult otsesed kasusaajad (näiteks kui õppereisil käis külaseltsi esindaja, siis

kaudseid kasusaajaid peaks olema rohkem kui ainult külaseltsi esindaja).

43

Tabel 12. Ülevaade meetme 3 projektide taotlemisest perioodil 2014–11.2022

Meede 4: Koostöö

Kokku taotlusi: 813

Kogu makstud summa: 118 041 EUR

Lõpetatud projekte: 2

Pooleli: 6

Katkestatud: 0

Tulemusindikaator

Eesmärk

Tulemus (2021)

Koostööprojektide arv 3–7 7 (Eesti-siseseid 1,

välisprojekte 0,

ühisprojekte 6)

Koostööprojektide kasusaajad 300 38

Ühistegevuses osalenud ühenduste ja ettevõtjate arv 18 87 ühendust,

41 ettevõtjat

Projektide rakendamisest kasusaajate arv 240 646

Õppetunnid ja ettepanekud uueks perioodiks

• Ettepanek: Vaatamata sellele, et üksikvanematega peredega tugeva võrgustiku loomiseni möödunud

perioodil ei jõutud, võiks töörühm sellegipoolest jätkata erinevate sihtgruppide aeg-ajalt kokkukutsumist,

et soodustada organiseerunud huvigruppide tekkimist. Enim huvi on uue strateegia koostamise ajal üles

näidanud näiteks sotsiaalvaldkonna esindajad.

• Ettepanek: Juba käivitatud ning toimivate koostöövõrgustike järjepidevuse tagamiseks on vajalik koostöös

partneritega leida uuenduslikke lahendusi tegevuspiirkonna arendamisel. Jätkuvalt soovitakse panustada

kogemuste vahetamisse, uute teadmiste omandamisse ja uudsete lahenduste leidmisesse. Vajalik on luua

ka uusi koostööprojekte ning toetada piirkonnasiseste, -üleste ning rahvusvaheliste koostöövõrgustike

tekkimist ja toimimist. Väliskoostöö osas tuleb leida võimalusi uute võrgustike tekkimiseks ning seeläbi

soodustada uuenduslike praktikate toomist piirkonda.

Covid-19 taasterahastu meetmed

2022. aasta alguses toimus üks voor nii Covid-19 taasterahastu meetmes ettevõtlusele kui ka

Covid-19 taasterahastu meetmes mittetulundussektorile. I kvartalis toimunud voorudes esitati

kokku 11 taotlust, mis kõik olid 2022. aasta oktoobrikuu lõpu seisuga ka rahastuse otsuse saanud

(tabel 13). 2022. aasta oktoobris toimus teine taotlusvoor Covid-19 taasterahastu meetmes

ettevõtlusele.

13 2022. aasta novembrikuu seisuga on esitatud kokku 8 taotlust, ent eesmärkide tulemused on siin tabelis 2021. aasta

seisuga, mistõttu need ei klapi kogu taotluste arvuga.

44

Tabel 13. 2022. aastal toimunud Covid-19 taasterahastu meetmete taotlusvoorud, eelarve ja

esitatud projektide arv 2022. aasta oktoobrikuu lõpu seisuga

Eelarve (EUR) Kogu makstud

summa (EUR)

Esitatud projektide arv

Covid19 taasterahastu meede

ettevõtlusele

Taotlusvoor 24.01.2022–31.01.2022

Taotlusvoor 24.10.2022–31.10.2022

46 991

40 831

17 830

-

5 (sh 3 lõpetatud)

0 (Projektide arv ei ole

strateegia koostamise

ajaks teada)

Covid19 taasterahastu

meede mittetulundussektorile

Taotlusvoor 24.01.2022–31.01.2022

34 850

10 234

6 (sh 2 lõpetatud)

Tagasiside toetuste taotlemise kohta Võrtsjärve Ühenduse tegevusrühmas

Kõikidel strateegia koostamise kaasamisseminaridel paluti osalejatel täita küsimustik14 LEADERi

toetuste taotlemise kohta, et saada infot taotlemise korralduse osas. Vastuste analüüsil selgus, et

valdav osa vastajatest (97%) on küll kuulnud LEADER-programmi toetustest, ehkki varasemalt

oli toetusi taotlenud 61% vastajatest. Peamine põhjus, miks ei olnud vastaja LEADERi toetust veel

taotlenud, oli vajaduse puudumine. Lisaks toodi välja, et hea idee saab ilma toetuseta ellu viia;

piirkonnas on inimene, kes on piirkonna heaks toetust taotlenud; vastaja pole kuulunud sellisesse

organisatsiooni, mis projektidega tegeleks; taotlemine pole olnud täpselt arusaadav või on

keeruline; piiravaks on saanud ka omaosaluse suurus või selle puudumine. Peamise probleemina

toetuste taotlemisel toodi välja lühike taotluste esitamise aeg, keeruline aruandlus Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ametile ning projekti koostamise keerukus. Üldiselt hinnati aga

taotluste esitamist ja menetlemist tegevusrühmas kergeks ja arusaadavaks ning kiideti head tuge

nõustamisel.

Täiendavad tähelepanekud 2014–2025 strateegiaperioodi kohta

Tegevusrühm on välja toonud, et tänu infopäevadele ja laialdasele teavitamisele saavutati tulemus,

kus kõik piirkonnad olid ühtmoodi aktiivsed taotlejad ja kõik piirkonnad said arenguimpulsi.

Sellele aitas kahtlemata kaasa taotlemise lihtsus ning see, et kohalik tegevusrühm ei nõudnud

täiendavaid taotlusvorme. Positiivsena märgiti ka elukeskkonna ja kodanikuühiskonna meetme

modelleerimist ühe meetmena. See tegi taotlejatel arusaamise lihtsamaks, vähendas meetme

eelarve tükeldamist ning sellega seotud võimalikke ümbertõstmisi. Lisaks eelnevale toodi välja, et

möödunud perioodil ei esitanud taotlejad ühtegi protesti ega vaiet.

14 LEADERi toetuste küsimustikule vastajaid oli kokku 44.

45

4. STRATEEGIA 2023–2027

Võrtsjärve Ühenduse kohaliku arengu strateegia aastateks 2023–2027 koostamisel määratleti

strateegia visioon ning strateegilised eesmärgid. Toetusmeetmed töötati välja vastavalt strateegia

ettevalmistamise perioodil läbi viidud kaasamisseminaridel ja küsitlustel tehtud ettepanekutele,

tegevuspiirkonna arenguvajaduste analüüsile ning SWOT-analüüsi tulemustele. Ühtlasi arvestati

MTÜ Võrtsjärve Ühenduse eelmise strateegiaperioodi, 2014–2025, analüüsi.

4.1. Kohaliku arengu strateegia 2023–2027 visioon

MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkond on ühtse kohaidentiteedi ja tiheda sotsiaalse

koostöövõrgustikuga elujõuline tegevuspiirkond, kus on atraktiivne elukeskkond, areneb eeskätt

kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinev konkurentsivõimeline väikeettevõtlus ja tegutsevad

tugevad kogukonnad. Tegevuspiirkonna eakad, erivajadusega ja suure hoolduskoormusega

inimesed on hoitud.

4.2. Kohaliku arengu strateegia strateegilised eesmärgid, mõõdikud

ja meetmed

Vastavalt strateegilistele eesmärkidele rakendatakse MTÜ Võrtsjärve Ühenduse kohaliku arengu

strateegias perioodil 2023–2027 nelja meedet, mille alt on toetatavad järgmised projektitoetuste

liigid: investeeringud, ühistegevused, koostöötegevused, kogukonnateenused ja väikeprojektid

ehk vihmavarju-tüüpi projektide rakendamine.

Investeeringuprojektide abil viiakse ellu investeering, mis peab olema sihipärases kasutuses

vähemalt kolm aastat. Investeeringuid saab teha nii materiaalsesse kui immateriaalsesse varasse.

Ühistegevusteks nimetatakse projekte, mis viiakse ellu ühe- kuni kaheaastase tegevuskava alusel

vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt, keda nimetatakse partneriteks

ning kellest vähemalt üks ei ole teine kohalik tegevusrühm. Tegevuskava peab sisaldama

järgmiseid andmeid: ühistegevuses osaleva partneri nimi, registrikood ja kontaktandmed ning

osalevate poolte üksikasjalik ülesannete kirjeldus; ühistegevuse ning selle eesmärgi ja tulemuse

kirjeldus, sealhulgas laiem mõju tegevuspiirkonnale; tegevuskava elluviimise periood, sealhulgas

ühistegevuse ajakava; selle olukorra kirjeldus, mille lahendamisele on ühistegevus suunatud.

Koostöötegevusteks nimetatakse projekte, milles osaleb vähemalt kaks kohalikku tegevusrühma,

kes rakendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 32 nõuetele

vastavat strateegiat. Koostööprojektis võib lisaks osaleda muu avaliku ja erasektori partnerlusel

põhinev ühendus, kelle põhikirjaline eesmärk on suunatud maaelu arendamisele ja kes on oma

piirkonna kohta töötanud välja nimetatud nõuetele vastava strateegia. Partnerid sõlmivad

koostööleppe.

46

Kogukonnateenused on kogukonna vajadustest lähtuvad teenused, mis peavad olema kirjeldatud

strateegias. Kogukonnateenuse arendamiseks mõeldud projektide eesmärk on arendada teenust,

mida tavaliselt käsitatakse kasumit teeniva majandustegevusena. Nende projektide rahastamine

võetakse vastu üldkoosoleku otsusega.

Kohalikule tegevusrühmale antakse projektitoetust ka selleks, et korraldada kolmanda isiku poolt

väikeprojekti rakendamist strateegias või rakenduskavas esitatud nõuete kohaselt.

Võrtsjärve Ühenduse kohaliku arengu strateegia 2023–2027 eesmärgid võtab kokku tabel 14.

47

Tabel 14. Võrtsjärve Ühenduse kohaliku arengu strateegia 2023–2027 strateegiakaart

MTÜ VÕRTSJÄRVE ÜHENDUSE STRATEEGIAKAART

VISIOON 2027

MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkond on ühtse kohaidentiteedi ja tiheda sotsiaalse

koostöövõrgustikuga elujõuline tegevuspiirkond, kus on atraktiivne elukeskkond, areneb

eeskätt kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinev konkurentsivõimeline väikeettevõtlus

ja tegutsevad tugevad kogukonnad. Tegevuspiirkonna eakad, erivajadusega ja suure

hoolduskoormusega inimesed on hoitud.

Fookusteemad:

1) Piirkonna ühtse identiteedi loomine, ühisturunduse arendamine, sh teavitustegevuste

läbimõeldud korraldamine.

2) Koostöö edendamine ja võrgustumine erinevate siht- ja sidusgruppide sees ja vahel.

3) Ettevõtluse edendamine, kohalike toodete ja teenuste kättesaadavuse suurendamiseks

eesmärgiga rakendada olemasolevat potentsiaali, kohalikul tasandil uuenduslike

lahenduste leidmine ja kasutamine, sh kogukonnateenuste arendamine.

4) Kogukondade arengu toetamine ja nende tugevdamine, sh aktiivsete

kogukonnaliikmete järelkasv, elanike ja sh noorte aktiveerimine, kogukondade kaasatuse

ja nende aktiivsuse suurendamine.

5) Hoolekande põhiteenuste kättesaadavuse ning erivajadusega ja eakate inimeste

elukvaliteedi ja sotsiaalse heaolu parandamine tegevuspiirkonnas.

VALDKONNAD ETTEVÕTLUS KOGUKONNAD KOOSTÖÖ HOOLEKANNE

RAHASTUS-

ALLIKAS

Euroopa Maaelu

Arengu

Põllumajandusfond

Euroopa Maaelu

Arengu

Põllumajandusfond

Euroopa Maaelu

Arengu

Põllumajandusfond

Euroopa

Sotsiaalfond+

STRATEEGILISED

EESMÄRGID

Tegevuspiirkonna

ettevõtete

konkurentsivõime

on paranenud tänu

mitmekesisele ja

hea kvaliteediga

pakutavale kohalike

toodete ja teenuste

valikule ning

teadlikult

tegutsevale ning

teadmishimulisele

ettevõtjale.

Tegevuspiirkonna

kogukonnad on

tugevad, toimekad,

sidusad ja

koostööaltid.

Eestvedajad on

tegusad ning

kogukondlikku

tegevusse on

kaasatud aktiivseid

noori.

Tegevuspiirkonna

asustusüksustes on

mitmekesiste

võimalustega

elukeskkond ning

selleks vajalik

taristu ja tegevused

on läbimõeldult

väljaarendatud

Tegevusrühm on

koostööle avatud nii

kohalikul kui ka

rahvusvahelisel

tasandil.

Tegevusrühm on

aktiivne ning omab

teadmiste saamiseks

ja uuenduste

rakendamiseks

sobivat

koostööpartnerite

võrgustikku.

Eakad,

erivajadusega ja

suure

hoolduskoormusega

inimesed on

tegevuspiirkonnas

väärtustatud

ühiskonnaliikmed.

MEETMED

Meede 1.

Ettevõtluse

arendamine.

Meede 2.

Kogukondade

edendamine

Meede 3. Koostöö

Meede 4.

Sotsiaalse heaolu

edendamine

48

Kohaliku arengu strateegia visiooni täitmiseks tuleb panustada nelja valdkonna arengusse. Need

on ettevõtlus, kogukonnad, hoolekanne ja koostöö. Igas valdkonnas on püstitatud strateegilised

eesmärgid ning välja töötatud nendele vastavad meetmed. Strateegia meetmed on omavahel

sidusad, kuna panustavad piirkonna arengusse toetades erinevaid valdkondi.

Kõige olulisemaks eesmärgiks on jätkuvalt ettevõtluse arendamine, sest ettevõtluses tegutsejad

pakuvad kohalikke tooteid, loovad piirkonda teenuseid ja töökohti ning panustavad seeläbi

piirkonna majanduslikku arengusse. Ühtlasi soodustab see inimeste jäämist piirkonda, mis

omakorda elavdab kogukondlikku elu. Sellele eesmärgile on kavas kulutada 60% jagatavatest

toetustest (tabel 15). Tähtsuselt teisel kohal on kogukondade edendamine, mille osas on oluline

organisatsioonide võimestamine, kogukonnaliikmete aktiveerimine ning ettevõtlike järeltulijate

kasvatamine praegustele eestvedajatele ja noorte kaasamine. Sellele eesmärgile on kavas kulutada

30% jagatavatest toetustest.

Valdkondade üleselt on selgunud vajadus ergutada eelkõige tegevuspiirkonnasisest, ent ka

väljapoole suunatud ettevõtjate, kogukondade, kolmanda sektori organisatsioonide ning kohalike

omavalitsuste vahelist koostööd. Samuti on oluline veelgi enam toetada piirkondlike ja

sektoritevaheliste koostöövõrgustike hoidmist, loomist ning arendamist, mistõttu on eelmise

strateegia perioodiga võrreldes tõstetud koostöö meetme osakaalu: 10% jagatavatest toetustest on

suunatud koostöö edendamisele.

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonna edendamisel on oluline ka sotsiaalse heaolu toetamine,

milleks on ette nähtud ESF+ vahendite kasutamine. Sotsiaalse heaolu toetamist tingib vajadus

pöörata rohkem tähelepanu tegevuspiirkonna sotsiaalvaldkonnale laiemalt, et tuvastada ja

kaardistada täpsemalt vajalikud tegevused valdkonna edaspidiseks edendamiseks. Ühtlasi on

oluline suurem informeeritus tegevuspiirkonna tugiteenuste osas ning tõsta ühiskonna teadlikkust

sotsiaalse heaolu tagamisest.

Tabel 15. Ülevaade jagatavate toetuste osakaaludest meetmete lõikes

Meede Meetme nimetus Osakaal rahastusest

1 Ettevõtluse arendamine 60%

2 Kogukondade edendamine 30%

3 Koostöö 10 %

4 Sotsiaalse heaolu edendamine Meetme osakaalu rahastusest ei

määrata, sest antud meetme

rahastamine toimub

eraldiseisvast allikast.

49

4.2.1. Meede 1: Ettevõtluse arendamine

Meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus

Ettevõtlus on Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas hoogsalt arenenud ning ka ettevõtete arv

kasvab pidevalt. Majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv 1000 elaniku kohta on viimastel aastatel

kasvanud, ent jääb veel Eesti keskmisele veidi alla. Ka keskmine palgatase jääb alla Eesti

keskmisele. See soodustab nii väljarännet tegevuspiirkonnast kui ka töötamist peamistes

tõmbekeskustes (Tartu ja Viljandi linnades). Kohalike turismiettevõtjate peamine probleem on

madalhooaja majanduslik toimetulek, mistõttu on nende peamine väljakutse leida võimalusi

paremaks majandamiseks talveperioodil. Lisaks on selgunud, et suuresti on kasutamata

tegevuspiirkonna ressursid, teiste hulgas kaunis loodus ning paiknemine Võrtsjärve läheduses,

millest viimane panustab juba oma olemusega piirkonna ühtse kohaidentiteedi tekkimisse.

Tegevuspiirkonnas on vajalik panustada ettevõtete tegevuse edendamisse, et tõsta kohalike toodete

ja teenuste kvaliteeti ning muuta need kättesaadavamaks nii kohalikul tasandil kui ka teistes

piirkondades. Muuhulgas on meetme fookuses uute töökohtade loomine ja võimekuse tõstmine

vajalike investeeringute kaudu. Ettevõtluse edasiseks arenguks on oluline toetada eelkõige mikro-

ja väikeettevõtlust ning alustavaid ettevõtjaid.

Sektori edendamiseks on meetme raames soodustatud uuenduslike lahenduste kasutuselevõtmine

ning arendamine. Teiste hulgas on soodustatud tegevused, mis aitavad kaasa

keskkonnasäästlikkusele või on suunatud kliimamuutuste leevendamisele või nendega

kohanemisele. Meetme raames toetatakse muuhulgas ühistegevusprojekte, mis viiakse ellu

vähemalt aastase tegevuskava alusel vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja

poolt.

Ettevõtluse arendamise strateegilised eesmärgid ja nende tulemusnäitajad kajastuvad tabelis 16,

meetme iseloomustus, mis sisaldab meetmespetsiifilisi näitajaid, sh väljundnäitajaid, kajastub

tabelis 17.

Meetme seos SWOT-analüüsiga

Ettevõtluse arendamise meede võimaldab tegevuspiirkonna ettevõtjatel tõsta oma ettevõtte

konkurentsivõimet mitmel erineval tasemel lähtuvalt SWOT-analüüsist ning toimekeskkonna

analüüsi käigus selgunud vajadustest. Olemasoleva potentsiaali (tugevad väikeettevõtted, sh

põllumajandus- ja turismiettevõtted, kohalike toodete ja teenuste olemasolu, Võrtsjärv ja selle

ümbrus, ressursid ning looduskeskkond) ja väliste võimaluste (piirkond kui terviklik paik,

turundus, koostöö, võrgustumine) kasutamise kaudu panustab strateegia tegevuspiirkonna

nõrkuste (vähene koostöö ja võrgustumine erinevate huvigruppide vahel, piirkonna puudulik

ühisturundus, tööpuudus, napid ressursid konkurentsivõimet parandavateks investeeringuteks)

vähendamisse ning väliskeskkonnast tulenevate ohtude (ääremaastumine, väljaränne, ebakindlus,

killustatus) hajutamisse.

Tabel 16. Ettevõtluse arendamise strateegilised eesmärgid tulemusnäitajatega

50

Strateegiline eesmärk Tegevuspiirkonna ettevõtete konkurentsivõime on paranenud tänu

mitmekesisele ja hea kvaliteediga pakutavale kohalike toodete ja teenuste

valikule ning teadlikult tegutsevale ning teadmishimulisele ettevõtjale.

Tulemusnäitaja Sihttase Andmed

Projekti tulemusel loodud uued või

täiustatud tooted või teenused 10 Projektide elluviijate tagasiside.

Projekti tulemusel loodud

võimalused aastaringseks turismiks

(projektide arv)

5 Projektide elluviijate tagasiside.

Projekti tulemusel loodud uute ja

säilitatud töökohtade arv 20 Projektide elluviijate tagasiside.15

Arendatud ettevõtete arv 15 Projektide elluviijate tagasiside.16

Projektide arv, mis aitavad kaasa

keskkonnasäästlikkusele,

kliimamuutuste leevendamisele ja

nendega kohanemisele.

4 Toetatud tegevuste ehk projektide arv, kusjuures tegevus ei

tohi olla tehtud põllumajandusettevõtetes.

Tabel 17. Meede nr 1: Ettevõtluse arendamine

Näitaja Näitaja sisu

Rahastusallikas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

Meetme osakaal rahastusest 60%

Toetatavad tegevused * Materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud põhivarasse17, sh

keskkonnasäästlikesse lahendustesse, kohapealsete toodete ning teenuste

loomiseks või arendamiseks ja mikrotootmise edendamiseks.

* Investeeringuga seotud kaasnevad tegevused.

* Investeeringuga seotud järelevalvetegevused.

* Investeeringut ettevalmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu sama

projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 10% projekti

kogumaksumusest.

* Ühistegevused, mis viiakse ellu ühe- kuni kaheaastase tegevuskava alusel

vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt ning kellest

vähemalt üks ei ole teine kohalik tegevusrühm. Mittetoetatavad tegevused18 * Kinnistu ja kinnisvara ost.

* Investeeringut ettevalmistavad tegevused, kui need viiakse ellu eraldiseisva

projektina.

15 Investeeringute puhul põhineb sihttase toetatud projektis loodud töökohtade arvul. Ei hõlma projekti elluviimiseks

vajalikke töökohti (nt arhitekt, ehitajad), vaid töökohti, mis luuakse projekti valmimisel (nt kaupluse poemüüja).

Näitaja arvutatakse täistööajale taandatud töötajatena ja näiteks pool töökohta arvestatakse väärtusena 0,5.

16 Sihttaseme puhul arvestada projekte, millega on toetatud VKE-sid, mittetulundusühinguid, riigiasutusi,

põllumajandusettevõtete mitmekesistamist, et arendada maamajandusettevõtteid (välja arvatud toetus

põllumajandusele, st põllumajanduslikule esmatootmisele), sealhulgas biomajandusettevõtteid. See näitaja ei piirdu

uute loodud ettevõtetega. Arvesse võtmiseks peaksid tegevused aitama selgelt kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele,

eelkõige edendades tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, tagades

põllumajandustootjatele õiglase sissetuleku ja tasakaalustades võimu väärtusahelas.

17 Põhivara alla võib lugeda näiteks investeeringud taristusse, hoonetesse, seadmetesse, tarkvarasse jms.

18 Mittetoetatavad on ka kõik meetme määruses loetletud mitteabikõlblikud tegevused.

51

* Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna.

* Püsikulude rahastamine.

* Mootorsõidukite ost.

* Võrtsjärve Kalanduspiirkonna strateegias rahastatavad tegevused.

Toetuse saajad MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas tegutsevad:

* FIE-d

* Mikro- ja väikeettevõtted19

* Kolmanda sektori organisatsioonid, juhul kui nende tegevus on suunatud

ettevõtlusele (nt ettevõtete liidud)

Meetme sihtrühm Tegevuspiirkonna ettevõtjad.

Nõuded taotlejale * Taastuvenergia kasutuselevõttu toetatakse tingimusel, et vähemalt 50%

toodetud energiast tarbitakse taotleja tootmisprotsessis.

* Ei ole lubatud taotleda investeeringuid mitmes etapis.

* Tegevusrühmale esitatavate dokumentide loetelu peab vastama

rakenduskava meetmelehele.

Nõuded toetuse saajale * Tegevus tuleb ellu viia MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas, välja

arvatud turundustegevus ja koostöö tegevused.

* Investeeringu puhul tuleb taotluses täiendavalt välja tuua objekti tasuvus- või

jätkusuutlikkuse analüüs, kui toetuse summa ületab 10 000 eurot.

* Toetuse saaja täidab rakenduskava meetmelehes toodud nõuded.

* Ühistegevusena ellu viidav projekt peab hõlmama vähemalt ühte partnerit.

Toetussumma (EUR) Minimaalne: 1000

Maksimaalne: kuni 60 000

Toetuse määr kuni 60%

Väljundnäitaja Sihttase

Ühistegevuses osalenud partnerite arv 6

Ühistegevuses osalenud inimeste arv 30

Uuenduslike projektide arv tegevuspiirkonnas 4

Ettevõtlusele suunatud projektide arv 50

Esmataotlejate arv 8

Meede nr 1 vastab järgmistele LEADERi spetsiifilistele erieesmärkidele:

• ettevõtluse arendamine, eelkõige uute tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste

kaudu (meede on suunatud tegevuspiirkonna majandusliku arengu edendamisele, et

arendada eelkõige mikro- ja väikeettevõtteid, samuti on soodustatud alustavate ettevõtjate

toetamine. Võrtsjärve Ühendus soovib toetatavate projektide abil luua või säilitada

vähemalt 20 töökohta);

• teenuste kättesaadavuse parandamine (oodatud on taotlejad, kes muudavad kohalikud

tooted ja teenused hõlpsasti kättesaadavaks);

19 Mikroettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 10 inimesele ning mille käibe või bilansi maht ei ületa 2 miljonit

eurot. Väikeettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 50 inimesele ning mille käibe või bilansi maht ei ületa 10 miljonit

eurot (https://single-market-economy.ec.europa.eu/smes/sme-definition_en).

52

• keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste väljatöötamine ja rakendamine (projektide

hindamisel antakse lisapunkte, kui projekt on suunatud keskkonnasäästlikkusele või

kliimamuutuste leevendamisele või kohanemisele);

• maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine (kohalikest ettevõtjatest taotlejad

iseloomustavad oma ettevõtlustegevuse kaudu ka tegevuspiirkonda).

Meede nr 1 vastab järgmistele EAFRDi prioriteetidele:

• Prioriteet 1. Teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine põllumajandus- ja

metsandussektoris ning maapiirkondades. (Maapiirkonna ettevõtjatel on võimalus taotleda

toetust projektidele, mis on suunatud uuenduslike lahenduste rakendamisele.)

• Prioriteet 3. Toiduahela korraldamise, sealhulgas põllumajandustoodete töötlemise ja

turustamise, loomade heaolu ja riskijuhtimise, edendamine põllumajanduses. (Meede 1 on

suunatud kohaliku tooraine kasutamisele ning kohalikele toodetele lisandvääruse

andmisele ja nende kättesaadavuse parandamisele.)

• Prioriteet 5. Ressursitõhususe edendamine ning vähese CO2-heitega ja kliimamuutuste

suhtes vastupidavale majandusele ülemineku toetamine põllumajanduses ning toiduainete-

ja metsandussektoris. (Meede 1 on suunatud kohaliku tooraine kasutamisele ning kohalike

toodete pakkumisele.)

• Prioriteet 6. Sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku

arengu edendamine. (Meede 1 panustab maapiirkondade majandusliku arengu

edendamisse tegevuspiirkonna ettevõtete edendamise toetamise kaudu.)

Meede nr 1 panustab ÜPP 8. erieesmärgi elluviimisesse. Meetme abil soovitakse edendada

tegevuspiirkonna tööhõivet ning ettevõtluse toetamise kaudu panustada majanduskasvu.

Ettevõtlusalaste projektide toetamine soodustab ka maapiirkondade kohalikku arengut.

Meede nr 1 aitab enim kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis

5 nimetatud järgmistele poliitikaeesmärkidele:

a) konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise

ja piirkondliku IKT-ühenduvuse edendamise kaudu;

b) keskkonnahoidlikum, vähese CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline

Euroopa, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid,

ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist

ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda;

e) kodanikele lähemal olev Euroopa, kus edendatakse igat liiki piirkondade kestlikku ja terviklikku

arengut ning kohalikke algatusi.

53

4.2.2. Meede 2: Kogukondade edendamine

Meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonna kogukondade üheks identideedi kujundajaks ja kandjaks

on külad, ent sama oluline roll on kohalikul tasandil ka erinevatel seltsidel ja

mittetulundusühingutel. Vaatamata juba tekkinud ja hästi toimivatele kogukondadele on kohati

siiski vaja parandada kogukonnaliikmete vahelist lävimist. See tuleneb nii eestvedajate vähesusest,

nende väsimisest ning vähesest aktiivsete kogukonnaliikmete järelkasvust. Samuti mõjutab

kogukonnaliikmete omavahelist lävimist igapäevane pendelränne suuremate tõmbekeskuste ja

elukoha vahel. Ka atraktiivsete töökohtade puudus ja madalad palgad soodustavad inimeste

liikumist piirkonnast välja. Eelnevale lisaks iseloomustab piirkonda üldine rahvaarvu vähenemine

ja vananemine. Kui üldiselt võib Eesti maapiirkondades täheldada üldist noorte arvu vähenemist,

siis Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas näitavad andmed, et noorte, vanuses 9–20 eluaastat,

arv on kergelt kasvava trendiga.

Tegevuspiirkonnas puudub ühisturundus ning ka kohalikke kultuuri- ja loodusobjekte ei ole

ühendatud terviklikuks Võrtsjärve kohaidentiteedi kandjaks. Puhkepotentsiaali pärsivad

Võrtsjärve ümber paiknev hooldamata puhketaristu (nt vananenud rajatised supluskohtades), kehv

ligipääs järvele ning puhkekohtade ja matkaradade vähesus. Vajadus on terviklikke võimalusi

pakkuva ja kaasaegse elukeskkonna loomise järele, et soodustada inimeste piirkonda jäämist ja

tulemist ka pikemas perspektiivis.

Meede on suunatud kogukondade tegevuse arendamiseks, et tugevdada kogukondlikke sidemeid.

Soodustatud on ka koostöövõrgustike tegevuse hoogustumine, tegevuspiirkonna elukeskkonna

parandamine ja maaelu põhiteenuste kvaliteedi tõstmine. Eesmärkide saavutamisega soovitakse

tagada tugevad kogukonnad, mis on toimekad ning avatud koostööle. Soovitakse elavdada

eestvedajaid ning kaasata tegevustesse noori.

Eelnevale tuginedes edendatakse meetme raames kultuuri-, noorsoo- ja sporditegevusi. Selleks

toetatakse elu- ja tegutsemiskeskkonda parandavaid investeeringuid ning soodustatakse

tulemuslike lahenduste leidmist piirkonna kultuuri- ja looduskeskkonna terviklikkuse ehitamisel,

ent ka piirkonna ühtse identiteedi loomisel. Toimiva kodanikuühiskonna ning aktiivsete

kogukonnaliikmete järelkasvu tagamiseks luuakse kogukondadele võimalused sündmuste,

infopäevade, koolituste ning muude teavitusürituste korraldamiseks. Meetme raames toetatakse

ühistegevusprojekte, mis viiakse ellu vähemalt aastase tegevuskava alusel vähemalt kahe

juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt.

Võttes arvesse tegevuspiirkonna vaikselt kasvavat noorte hulka, on meede suunatud lisaks

eelnevale ka noorte aktiveerimisele. Tegevuspiirkonna noortel on olemas tahe kogukonnas

tegutseda, kusjuures iga tegevuspiirkonna omavalitsus on esindatud ka noortevolikoguga. Selleks,

et tulevastel noortel oleks soov ja võimalused kodukanti jääda, saavad oma panuse anda eelkõige

just tänased noored, ent vajaka jääb teadmistest, kogemustest ning rahalistest vahenditest. Vajalik

on noorte kaasamine, nende tegevuse toetamine ning noorte vajadusi arvestavate teenuste

tekkimine ja harivate sündmuste korraldamine. Selleks toetatakse algatusi, mis aitavad kaasa

noorte omavahelisele koostööle ja ühistele tegevustele.

Kuigi Võrtsjärve Ühenduse strateegia meetmete kaudu ei ole kogukonnateenuste arendamist kavas

esialgu toetada, võib see kõne alla tulla perioodi teises pooles sõltuvalt turusituatsioonist. Seetõttu

54

on siinkohal toodud välja selle põhimõte. Mõiste „kogukonnateenus“ tähendab kogukonna

vajadustest lähtuvaid teenuseid, mida tavaliselt käsitatakse kasumit teeniva majandustegevusena.

Elukeskkonna parandamiseks võib olla vaja suurendada erinevate teenuste kättesaadavust

kohalikul tasandil, kuid teenuse tarbijate piiratud hulk ei pruugi võimaldada teenuste osutamist

kasumliku majandustegevusena. Seda arvestades on ette nähtud võimalus anda projektitoetust

kõrgema protsendimääraga ka tavamõistes ettevõtluse valdkonda kuuluvate teenuste

arendamiseks. Selliste teenuste hulka võib lugeda näiteks pesupesemist, juuksuriteenuseid,

mahlapressimist, matuseteenuseid jms. Juhul kui Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas ilmneb

põhjendatud vajadus kogukonnateenuse järele, võib selleks toetust taotleda. Otsuse, kas projekt

vastab eelpool loetletud tingimustele, teeb üldkoosolek.

Kogukondade edendamise strateegilised eesmärgid ja nende tulemusnäitajad kajastuvad tabelis

18, meetme iseloomustus, mis sisaldab meetmespetsiifilisi näitajaid, sh väljundnäitajaid, kajastub

tabelis 19.

Meetme seos SWOT-analüüsiga

Meede aitab kaasa SWOT-analüüsi tugevuste säilimisele ja edendamisele.

Kogukondadel on suurepärane võimalus kasutada ära Võrtsjärve olemasolu ning head asukohta

Kesk-Eestis piirkonna kogukondade omavaheliseks lävimiseks ning ühtse identiteedi loomiseks.

Tegevuspiirkonnas on mitmeid tugevaid kogukondi ning tegutsevad külaseltsid, mis võiksid olla

inspiratsiooniks vähemaktiivsetele kogukondadele ning neid rohkem aktiveerida. Muuhulgas on

piirkonnas ka tugevad kalandus-, väiketalunike- ja vabatahtlike päästeseltside kogukonnad.

Meede on suunatud analüüsis ilmnenud nõrkuste leevendamisele.

Arvestades et tegevuspiirkonnas puudub ühisturundus ning kohalikke kultuuri- ja loodusobjekte

ei ole ühendatud terviklikuks Võrtsjärve kohaidentiteedi kandjaks, on kohalikel kogukondadel

võimalus siinkohal panustada piirkonna edendamisse. Kogukondliku tegevuse kaudu on võimalik

parandada senist vähest koostööd ja võrgustumist erinevate huvigruppide vahel ning tuua

muuhulgas ka kohalikud omavalitsused kohalikule inimesele lähemale. Tegusatel ja ettevõtlikel

kogukondadel on võimalik oma tegevusega panustada ka piirkonna puhkepotentsiaali

parandamisse.

Meetme rakendamisega kasutatakse väliseid võimalusi ning hajutatakse võimalikke ohte.

Võrtsjärve piirkonna kui tervikliku kohaidentiteediga paiga tutvustamine tagab võimaluse

panustada aastaringi toimiva turismisektori arendamisse, mis omakorda tõstab maapiirkonna

majanduslikku võimekust ning panustab seeläbi ka kogukondade paremasse toimimisse. Piirkonna

edendamine erinevate turundusvõtete kaudu võimaldab rohkem kaasata erinevaid siht- ja

huvigruppe koostööle ja võrgustumissündmustele nii tegevuspiirkonnasiseselt, väljastpoolt

piirkonda kui ka rahvusvahelisel tasandil. Koostöö suurendamine inimeste, kogukondade,

asutuste, ettevõtete ja spetsialistide vahel tagab parema infoliikumise, tugevdab ühtset kogukonda

ja soodustab võrgustumist ka väljaspool tegevuspiirkonda. Kõik eelnev on hea selleks, et

vähendada tegevuspiirkonna ääremaastumist ning pidurdada väljarände trendi tõusu. Oluline on

panustada sellesse, et (noored) inimesed sooviksid jääda ja tulla piirkonda elama. See on võimalus

kohalikele kogukondadele: aktiivsed, tugevad ja kokkuhoidvad kogukonnad meelitavad piirkonda

uusi inimesi juurde ning soodustavad ka kohalike elanike püsimist piirkonnas.

Tabel 18. Kogukondade edendamise strateegilised eesmärgid tulemusnäitajatega

55

Strateegiline eesmärk Tegevuspiirkonna kogukonnad on tugevad, toimekad, sidusad ja

koostööaltid. Eestvedajad on tegusad ning kogukondlikku tegevusse on

kaasatud aktiivseid noori. Tegevuspiirkonna asustusüksustes on

mitmekesiste võimalustega elukeskkond ning selleks vajalik taristu ja

tegevused on läbimõeldult väljaarendatud.

Tulemusnäitaja Sihttase Andmed

Kogukonna edendamise projektide

arv 38 Projektide elluviijate tagasiside.

Ühistegevuses osalenud partnerite

arv 7 Projektide elluviijate tagasiside.

Noorte aktiivsus (otseselt20

kaasatud noorte (9–20 a) osakaal

(%) piirkonna noortest)

10% Projektide elluviijate tagasiside. Projektide elluviijate

tagasisidest selgitab kohalik tegevusrühm välja

projektiga kaasatud noorte (9–20 a) arvu ning arvutab

selle põhjal protsentuaalse osakaalu piirkonna noortest.

Nende maapiirkondade elanike

osakaal, kes saavad kasu paremast

juurdepääsust teenustele ja taristule

10% Arvutab tegevusrühm vastavalt projektide elluviijate

tagasisidest selgunud maapiirkondade elanike arvule,

kes saavad kasu paremast juurdepääsust teenustele ja

taristule.21

20 Otseselt kaasatud noorte all on mõeldud neid noori, kes on projekti toimumisega otseselt seotud. Näiteks osalevad

otseselt kaasatud noored õppereisil, ent kaudselt kasusaajaid võib olla rohkem.

21 Siinkohal tuleb hinnata projektidest kasu saanud rahvastikku ja nende osakaalu % maarahvastikust. Vältida tuleb

sama elanikkonna topeltarvestust. Kui samas piirkonnas toetatakse erinevaid tegevusi, tuleb populatsiooni arvesse

võtta ainult üks kord. Valem on „Maaelanikkond, kes saab kasu asjakohastest projektidest“ jagatud „Maarahvastik

kokku“ x 100. „Maarahvastik kokku“ väärtus ÜPP strateegiakavas on 521 093,00. Kuid kohalik tegevusrühm võib

oma strateegias alternatiivina kasutada tegevuspiirkonna rahvastikku kui tahta eesmärk seada, et kui palju

tegevuspiirkonna rahvastikust on kasu saanud. Väärtus perioodi jooksul ei muutu. Maaeluministeeriumil on vajalik

ÜPP strateegiakavas seada KTRide ülene eesmärk ja selleks peab strateegias kajastama kogu arvutuskäigu:

projektidest kasu saanud rahvastiku eesmärk, aluseks võetud maarahvastiku väärtus ja arvutatud osakaalu eesmärk.

56

Tabe19. Meede nr 2: Kogukondade edendamine

Näitaja Näitaja sisu

Rahastusallikas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

Meetme osakaal rahastusest 30%

Toetatavad tegevused * Investeeringud asulate avalikku ruumi ning avalikuks kasutuseks mõeldud

ehitistesse, rajatistesse, taristusse, sisustusse ja seadmetesse, sh

keskkonnasäästlikesse lahendustesse;

* Investeeringuga seotud järelevalvetegevused;

* Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu

sama projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 10% projekti

kogumaksumusest;

* Elanikkonna teadmiste ja oskuste tõstmine (koolitused, seminarid,

õppereisid jms) ning võrgustike tekke ja aktiivse järelkasvu toetamine;

* Immateriaalse pärandi säilitamine (meedia, materjalid, sündmused);

* Noori võimestavad tegevused (sündmused, koolitused, õppereisid,

investeeringud);

* Siseturvalisuse tõstmine, sh kogukondade kriisideks valmisoleku tagamine;

* Kogukondlike ja uuenduslike sündmuste toetamine;

* Piirkonna kohapärimuse teadvustamine ja säilitamine;

* Ühistegevus, mis viiakse ellu ühe- kuni kahe- aastase tegevuskava alusel

vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt, keda

nimetatakse partneriteks ning kellest vähemalt üks ei ole teine kohalik

tegevusrühm.

* Kogukonnateenuste arendamine

Mittetoetatavad tegevused22 * Investeeringut ettevalmistavad tegevused, kui need viiakse ellu eraldiseisva

projektina.

* Kinnistu ja kinnisvara ost.

* Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna.

* Projekteerimine ainsa tegevusena.

* Püsikulud.

* Võrtsjärve Kalanduspiirkonna strateegias rahastatavad tegevused.

Toetuse saajad MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas tegutsevad:

* kolmanda sektori organisatsioonid;

* omavalitsused.

* Kogukonnateenuse projekti korral võivad taotlejaks olla ka FIE-d ning

mikro- ja väikeettevõtted23.

Meetme sihtrühm MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonna elanikkond.

Nõuded taotlejale * Ei ole lubatud taotleda investeeringuid mitmes etapis.

* Tegevusrühmale esitatavate dokumentide loetelu peab vastavama

rakenduskava meetmelehele.

Nõuded toetuse saajale * Tegevus tuleb ellu viia MTÜ Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas või

peab see olema suunatud piirkonna hüvanguks (nt koostööprojektide puhul).

* Ühistegevusena ellu viidav projekt peab hõlmama vähemalt ühte partnerit.

Toetussumma (EUR) Minimaalne: 1000

Maksimaalne: kuni 45 000

Toetuse määr kuni 90%

22 Mittetoetatavad on ka kõik meetme määruses loetletud mitteabikõlblikud tegevused.

23 Mikroettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 10 inimesele ning mille käibe või bilansi maht ei ületa 2 miljonit

eurot. Väikeettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 50 inimesele ning mille käibe või bilansi maht ei ületa 10 miljonit

eurot (https://single-market-economy.ec.europa.eu/smes/sme-definition_en).

57

Väljundnäitaja Sihttase

Uute vaba aja veetmise võimaluste arv 7

Täiendatud vaba aja veetmise võimaluste arv 5

Keskkonnasäästlike lahenduste arv 3

Turvalisust tõstvate projektide arv 2

Ühistegevuses kaasatud organisatsioonide arv24 12

Noorte esitatud projektide arv 6

Projekti läbiviimisest kasusaavate25 noorte arv 30

Läbi viidud koolituste/infopäevade/sündmuste arv 8

Sündmustel/koolitustel/infopäevadel osalenute arv 90

Ühistegevusprojektide arv 3

Esmataotlejate arv 3

Meede nr 2 vastab järgmistele LEADERi spetsiifilistele erieesmärkidele:

• olemasolevate aktiivsete kogukondade arendamine, kaasata noori, kasvatada tugevaid

kohalikke kogukondi (meede on suunatud kogukondade tegevuse arendamiseks, et

tugevdada kogukondlikke sidemeid. Projektide läbiviimisega soovitakse tagada tugevad

kogukonnad, mis on toimekad ning avatud koostööle. Soovitakse elavdada seniseid

eestvedajaid ning leida võimalusi eestvedajate järelkasvuks. Ühtlasi on meede suunatud

noorte aktiveerimisele, eelkõige nende omavahelise koostöö edendamiseks);

• maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine (kohalikud kogukonnad on ühed

ilmekamad tegevuspiirkonda iseloomustavad huvigrupid, seega panustatakse

kogukonnaprojektide kaudu tugevalt kohaliku maaelu ilmestamisesse ja propageerimisse.

Meetme raames on soodustatud nii tegevuspiirkonna elukeskkonna parandamine ja maaelu

põhiteenuste kvaliteedi tõstmine, et tagada maaelu atraktiivsus elukohana).

Meede nr 2 vastab järgmistele EAFRD prioriteetidele:

• Prioriteet 1. Teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine põllumajandus- ja

metsandussektoris ning maapiirkondades (tegevuspiirkond on tervikuna maapiirkond ning

kohalikel kogukondadel on võimalus taotleda toetust projektidele, mis on suunatud

uuenduslike lahenduste rakendamisele).

24 Käesoleva strateegia kontekstis loetakse siinkohal kokku projekti läbiviimiseks kaasatud organisatsioonide arv,

mitte projekti läbiviivate partnerite arv (see on tulemusnäitaja).

25 Projekti läbiviimisest kasusaavate noorte arvu all mõeldakse lisaks otseselt projekti läbiviimisele kaasatud noortele

ka kaudseid kasusaajaid. Näiteks käib õppereisil üks noor, kes hiljem jagab oma kogemusi oma klassile – seega on

kaudseid kasusaajaid näiteks 10.

58

• Prioriteet 6. Sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku

arengu edendamine (tegevuspiirkonnas tegutsevad tugevad kogukonnad meelitavad

piirkonda elama ettevõtlikke inimesi, kes panustavad piirkonna majandusliku arengu

edendamisse).

Meede nr 2 panustab ÜPP 2023–2027 8. erieesmärgi elluviimisesse: „Edendada tööhõivet,

majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset

kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat

metsamajandust“. Meetme abil soodustatakse kohalikku arengut maapiirkonnas läbi kultuuri-,

noorsoo-, spordi- ja muude tegevuste, mis tugevdavad kogukondi ja edendavad nende aktiivsust

ja ettevõtlikkust. Selleks toetatakse elu- ja tegutsemiskeskkonda parandavaid investeeringuid ning

soodustatakse tulemuslike lahenduste leidmist piirkonna kultuuri- ja looduskeskkonna

terviklikkuse ja identiteedi loomisel.

Meede nr 2 aitab enim kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis

5 nimetatud järgmistele poliitikaeesmärkidele:

b) keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele

üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale,

rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega

kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda;

e) kodanikele lähemal olev Euroopa, kus edendatakse igat liiki piirkondade kestlikku ja

terviklikku arengut ning kohalikke algatusi.

4.2.3. Meede 3: Koostöö

Meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus

Tegevuspiirkonna arendamisel on väga olulisel kohal koostöö ja võrgustumine. Meetmega

soovitakse koostöö ja võrgustumise edendamise kaudu aidata kaasa Võrtsjärve Ühenduse kohaliku

arengu strateegia eesmärkide saavutamisele. See tähendab, et tegevused peavad panustama

meetmetes 1 ja 2 välja toodud eesmärkide täitmisele. Võrgustumise eesmärk on vahetada

saavutusi, kogemusi ja oskusteavet probleemide lahendamisel nii kohalike tegevusrühmade vahel

kui ka üleeuroopalisel tasandil. Koostöö edendamisega soositakse ühistegevusprojektide

korraldamist koos teises piirkonnas, liikmesriigis või isegi kolmandas riigis asuva LEADERi

tegevusrühmaga või sarnast lähenemist rakendava rühmaga.

Koostöötegevusteks nimetatakse projekte, milles osaleb vähemalt kaks kohalikku tegevusrühma.

Koostööprojektis võib lisaks osaleda muu avaliku ja erasektori partnerlusel põhinev ühendus, kelle

põhikirjaline eesmärk on suunatud maaelu arendamisele ja kes on oma piirkonna kohta töötanud

välja nimetatud nõuetele vastava strateegia. Ühistegevusprojektid viiakse ellu ühe- kuni kahe

aastase tegevuskava alusel vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt,

keda nimetatakse partneriteks ning kellest vähemalt üks ei ole teine kohalik tegevusrühm.

59

Selleks, et tagada juba käivitatud ja toimivate võrgustike järjepidevus, on vajalik uuel

rahastusperioodil koostööd edasi arendada seniste võrgustikega, ent suunata vahendeid ka uute

partnerite leidmisesse ja hoidmisesse. Koostöö ja võrgustumine võimaldavad arendada erinevaid

tegevuspiirkondi, leides ja rakendades uuenduslikke lahendusi nii kohalikul kui ka laiemal

tasandil.

Pikemas perspektiivis on Võrtsjärve Ühendusele oluline sillutada teed tegevuspiirkonna elanike

tervisliku eluviisi edendamiseks, et soodustada spetsiifilisemalt näiteks liikumisharjumuste

tekkimist või tõsta teadlikkust tervislikust toitumisest. Ühtlasi on meetme raames kavas erinevate

sihtgruppide võrgustustegevust jätkata ja aidata võrgustikel iseseisvalt tegutseda ja ka

moodustuda.

Eesti-sisese koostöö edasiseks suunaks on ühine Võrtsjärve piirkonna arendamine koos Tartumaa

Arendusseltsiga, Mulgimaa Arenduskojaga ja Võrtsjärve kalanduspiirkonnaga. Rahvusvahelise

koostöö eesmärk on suurendada tegevusrühma ja selle liikmete organisatsioonilist võimekust.

Väliskoostöö prioriteet on tegevuspiirkonna ettevõtete ja kogukondade võimestamine. Oluline on

soodustada uute võrgustike tekkimist ning seeläbi uuenduslike praktikate toomist piirkonda. Seega

on rõhk võrgustumisel teiste tegevusrühmadega nii individuaalsel kui ka organisatsiooni tasemel,

et vahetada parimaid praktikaid LEADER-meetme rakendamisel.

Koostöö edendamise strateegiline eesmärk ja selle tulemusnäitajad kajastuvad tabelis 20, meetme

iseloomustus, mis sisaldab meetmespetsiifilisi näitajaid, sh väljundnäitajaid, kajastub tabelis 21.

Meetme seos SWOT-analüüsiga

Meede aitab kaasa SWOT-analüüsi tugevuste säilimisele ja edendamisele.

Koostöö ja võrgustumistegevuste kaudu on tegevusrühmal võimalus tutvustada oma piirkonna

eripärasid – eelkõige Võrtsjärve ja selle ümbrust, mida iseloomustab puhas ja vaikne

looduskeskkond. Ühtlasi panustatakse koostöö ja võrgustumistegevuste kaudu tegevuspiirkonna

ettevõtluse ja kogukondliku tegevuse jätkusuutlikkusse.

Meede on suunatud analüüsis ilmnenud nõrkuste leevendamisele.

Meede on suunatud leevendama vähest koostööd ja võrgustumist erinevate huvigruppide vahel,

nagu kogukonnad, ettevõtjad, kohalikud omavalitsused, kolmanda sektori organisatsioonid (mh

hoolekandega seotud organisatsioonid). Meetme kaudu saab panustada tegevuspiirkonna

ühisturunduse loomisesse, et panna alus tervikliku Võrtsjärve kohaidentiteedi tekkimisele.

Meetme rakendamisega tuleb ära kasutada väliseid võimalusi ning hajutada võimalikke ohte.

Võrtsjärve piirkonna kui tervikliku kohaidentiteediga paiga tutvustamine tagab koostöö ja

võrgustumise kaudu võimaluse panustada aastaringi toimiva turismisektori arendamisse.

Piirkonna edendamine erinevate turundusvõtete kaudu võimaldab rohkem kaasata erinevaid siht-

ja huvigruppe koostööle ja võrgustumissündmustele nii tegevuspiirkonnasiseselt, väljastpoolt

piirkonda kui ka rahvusvahelisel tasandil. Oluline on leida võimalusi kahe Võrtsjärve ümber

paikneva LEADERi tegevusrühma vahelise koostöö suurendamiseks. Koostöö suurendamine

inimeste, kogukondade, asutuste, ettevõtete ja spetsialistide vahel tagab parema infoliikumise,

tugevdab ühtset kogukonda ja soodustab võrgustumist ka väljaspool tegevuspiirkonda.

60

Ühtlasi pärsib koostöö ja võrgustumine tegevuspiirkonna ääremaastumist, luues meeldivamat

keskkonda elamiseks nii kohalikele elanikele kui ka uutele tulijatele. Tugevad ja sidusad

kogukonnad pakuvad turvatunnet ka perioodil, mil toimub ebakindluse suurenemine sõdade,

haiguste, looduskatastroofide tõttu.

Tabel 20. Koostöö edendamise strateegiline eesmärk tulemusnäitajatega

Strateegiline eesmärk Tegevusrühm on koostööle avatud nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel

tasandil. Tegevusrühm on aktiivne ning omab teadmiste saamiseks ja

uuenduste rakendamiseks sobivat koostööpartnerite võrgustikku.

Tulemusnäitaja Sihttase Andmed

Koostööprojektide arv 3 Tegevusrühma projektide tagasiside.

Koostööprojektide rakendamisest

otseste26 kasusaajate arv 100 Tegevusrühma projektide tagasiside.

Ühistegevuses osalenud

ühenduste ja ettevõtete arv

40 Tegevusrühma projektide tagasiside.

Maamajanduse arendamine: ÜPP

toetusel arendatud maapiirkondade

ettevõtete, sealhulgas biomajanduse

ettevõtete arv

23 Tegevusrühma projektide tagasiside.27

Euroopa maapiirkondade

ühendamine: nende maapiirkondade

elanike osakaal, kes saavad kasu

paremast juurdepääsust teenustele

ja taristule ÜPP toetuse kaudu

6% Tegevusrühma projektide tagasiside.28

26 Otsese kasusaaja all on mõeldud isikuid, kes on otseselt seotud projekti läbiiviimisega. Näiteks on otsene kasusaaja

isik, kes käis õppereisil või võttis osa koolitusest.

27 Sihttaseme puhul arvestada projekte, millega on toetatud VKE-sid, mittetulundusühinguid, riigiasutusi,

põllumajandusettevõtete mitmekesistamist, et arendada maamajandusettevõtteid (välja arvatud toetus

põllumajandusele, st põllumajanduslikule esmatootmisele), sealhulgas biomajandusettevõtteid. See näitaja ei piirdu

uute loodud ettevõtetega. Arvesse võtmiseks peaksid tegevused aitama selgelt kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele,

eelkõige edendades tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, tagades

põllumajandustootjatele õiglase sissetuleku ja tasakaalustades võimu väärtusahelas.

28 Siinkohal tuleb hinnata projektidest kasu saanud rahvastikku ja nende osakaalu % maarahvastikust. Vältida tuleb

sama elanikkonna topeltarvestust. Kui samas piirkonnas toetatakse erinevaid tegevusi, tuleb populatsiooni arvesse

võtta ainult üks kord. Valem on „Maaelanikkond, kes saab kasu asjakohastest projektidest“ jagatud „Maarahvastik

kokku“ x 100. „Maarahvastik kokku“ väärtus ÜPP strateegiakavas on 521 093,00. Kuid kohalik tegevusrühm võib

oma strateegias alternatiivina kasutada tegevuspiirkonna rahvastikku kui tahta eesmärk seada, et kui palju

tegevuspiirkonna rahvastikust on kasu saanud. Väärtus perioodi jooksul ei muutu. Maaeluministeeriumil on vajalik

ÜPP strateegiakavas seada KTRide ülene eesmärk ja selleks peab strateegias kajastama kogu arvutuskäigu:

projektidest kasu saanud rahvastiku eesmärk, aluseks võetud maarahvastiku väärtus ja arvutatud osakaalu eesmärk.

61

Tabel 21. Meede nr 3: Koostöö

Näitaja Näitaja sisu

Rahastusallikas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

Meetme osakaal rahastusest 10%

Toetatavad tegevused * Võrgustiku koostööd soodustavate

koolituste/infopäevade/sündmuste korraldamine

ja läbiviimine.

* Koostööprojektide (sh rahvusvaheliste)

läbiviimine tegevuspiirkonna elavdamiseks.

* Ühistegevusprojektide elluviimine

kogukondade aktiveerimiseks ja

võrgustumiseks.

*Veeliiklusohutuse tagamine.

Mittetoetatavad tegevused29 * Investeeringut ettevalmistavad tegevused, kui

need viiakse ellu eraldiseisva projektina.

* Kinnistu ja kinnisvara ost.

Toetuse saajad MTÜ Võrtsjärve Ühendus

Nõuded taotlejale * Taotlused kinnitab üldkoosolek.

* Taotluste vastuvõtmine ja menetlemine toimub

jooksvalt.

Nõuded toetuse saajale Tegevused on kooskõlas kohaliku arengu

strateegiaga.

Toetussumma (EUR) Maksimaalne: kuni 45 000

Toetuse määr Koostöötegevus kuni 90%

Kohaliku tegevusrühma piiriülese

koostööprojekti ettevalmistamine kuni 100 %

Väljundnäitaja Sihttase

Eesti-siseste koostööprojektide arv 2

Rahvusvaheliste koostööprojektide arv 1

Ühistegevusprojektide arv 3

Meede 3 vastab järgmistele LEADERi spetsiifilistele erieesmärkidele:

• Ettevõtluse arendamine, sh luua eeldused atraktiivsete, hästi tasustatud töökohtade tekkeks,

mis oleks atraktiivsed ka noortele (meede panustab ettevõtete võimestamisse, misläbi

luuakse eeldused töökohtade tekkeks tegevuspiirkonnas).

• Olemasolevate kogukondade arendamine, kaasata noori, kasvatada tugevaid kohalikke

kogukondi (meede soodustab koostööd ja võrgustumist inimeste, kogukondade, asutuste,

ettevõtete ja spetsialistide vahel, tagades parema infoliikumise ja tugevdades kogukondi.

Ühtlasi on soodustatud võrgustumistegevus ka väljaspool tegevuspiirkonda).

• Maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine

(Võrtsjärve tegevuspiirkond on tervikuna maapiirkond. Võrtsjärve piirkonna kui tervikliku

kohaidentiteediga paiga tutvustamine tagab koostöö ja võrgustumise kaudu võimaluse

29 Mittetoetatavad on ka kõik meetme määruses loetletud mitteabikõlblikud tegevused.

62

turundada piirkonda, mis omakorda soodustab maaelu positiivse kuvandi säilitamist ning

propageerib maal elamist).

Meede nr 3 vastab järgmistele EAFRD prioriteetidele:

• Prioriteet 1. Teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine põllumajandus- ja

metsandussektoris ning maapiirkondades (meede soodustab koostöö ja võrgustumise

kaudu uute ja uuenduslike lahenduste leidmist panustades seeläbi maapiirkonna

arengusse).

• Prioriteet 6. Sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku

arengu edendamine (koostöö ja võrgustumise kaudu leitakse uusi partnereid, mis soodustab

maapiirkonna majanduslikku arengut).

Meede nr 3 panustab ÜPP 2023–2027 8. erieesmärgi elluviimisesse: „Edendada tööhõivet,

majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset

kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat

metsamajandust“. Koostöö aitab kaasa kohalikule arengule maapiirkonnas panustades

võrgustumis- ja muude tegevuste kaudu kogukondade edendamisse ning kohalike ettevõtete

konkurentsivõime parandamisse.

Meede nr 3 aitab enim kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis

5 nimetatud järgmistele poliitikaeesmärkidele:

b) keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele

üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale,

rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega

kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda;

e) kodanikele lähemal olev Euroopa, kus edendatakse igat liiki piirkondade kestlikku ja

terviklikku arengut ning kohalikke algatusi.

4.3. Euroopa Sotsiaalfond+ rakendamine

MTÜ Võrtsjärve Ühenduse kohaliku arengu strateegia aastateks 2023–2027 panustab ESF+

eesmärkidesse. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas perioodiks 2021–2027 (Vabariigi

Valitsus, 2021) on eraldi prioriteetne suund sotsiaalsele innovatsioonile: innovaatilised

kogukondlikud lahendused sotsiaalhoolekandes, mida rakendatakse ESF+ erieesmärk (k) all.

Erieesmärk (k) on parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja

taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse

hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas

parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras

olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste

kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet.

63

Võrtsjärve Ühenduse strateegia perioodil toetatud tegevused panustavad vähemalt ühte järgmistest

eesmärkidest:

• pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning

hoolduskoormuse leevendamine;

• inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine.

ESF+ raames toetatakse vastavalt erieesmärgile (k) kohalikke algatusi, mis parandavad

sotsiaalteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti; toetavad teenuste integreerimist ja koordineerimist;

panustavad isikukesksete teenuste osutamisse; suurendavad inimeste igapäevast toimetulekut ja

heaolu nende kodus; uute toetusmeetmete väljatöötamist eakatele, kes ei suuda üksi toime tulla,

kuid vajavad hooldusasutustest vähem abi; uued meetmed uutele sihtrühmadele (nt vaimsete

häiretega sõltlased, autismispektri häirega inimesed jne), mis võimaldavad eakatele,

erivajadustega inimestele ja hoolduskoormusega inimestele paindlikke töötingimusi; toetavad

tervena ja aktiivsena vananemist; aitavad kaasa keerukate probleemide tõhusamale lahendamisele

ning suunavad täiendavaid vahendeid sotsiaalküsimustega tegelemiseks. Käesolevas peatükis

kirjeldatud tegevusi viiakse ellu n-ö alt üles meetodil: toetatavad projektid valibvälja Võrtsjärve

Ühenduse tegevusrühm lähtuvalt käesolevas strateegiates seatud eesmärkidest.

Ühtlasi panustab käesolev strateegia strateegiliste eesmärkide ja nendele vastavate meetmete

kaudu ka „Heaolu arengukava 2023–2030“ (Vabariigi Valitsus, 2023) eesmärkidesse, mis

omakorda panustab ka ÜPP strateegiliste eesmärkide saavutamisse. Heaolu arengukava

eesmärgiks on Eesti, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on

kõikide inimeste pikk ja kvaliteetne tööelu.

4.3.1. Meede 4: Sotsiaalse heaolu edendamine

Meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus

Võrtsjärve Ühenduse tegevuspiirkonnas on suurim erivajadusega inimeste hulk tööealiste (15–64

aastat) ning eakate (65+) vanusegruppides. Eakate arv (65+) moodustab kogu rahvastikust 23%,

kusjuures eakate meeste arv moodustab eakate koguarvust vaid 35%. Sellest tulenevalt on suurim

vajadus kvaliteetsete hooldusteenuste pakkumiseks, sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ning

iseseisva elu toetamiseks seotud eelkõige eakate ning tööealiste vanusegrupiga.

Sotsiaalvaldkonna eesmärk on käesoleva strateegia kontekstis iga elaniku väärtustamine

ühiskonnaliikmena. Eesmärgi saavutamisega soovitakse, et eelkõige just eakad, erivajadusega ja

suure hoolduskoormusega inimesed tunnevad end tegevuspiirkonnas elades väärtustatud

ühiskonnaliikmetena. Ühtlasi on ootus, et projektides kavandatud tegevused loovad piirkonna

teenustele juurde lisandväärtust ning on suunatud eelnimetatud fookusgruppides soolise võrdsuse

edendamisele ja võrdse kohtlemise tagamisele, luues seeläbi tugeva vundamendi sidusale

ühiskonnale. Ehkki igas tegevuspiirkonna omavalitsuses on korraldatud kohustuslikud

sotsiaalteenused, mis on suunatud inimeste toimetulekuraskuste vältimiseks, tuleb süvitsi välja

selgitada, millised on kitsaskohad just tegevuspiirkonna territooriumil ning mil viisil on võimalik

64

abivajajaid kõige tõhusamalt toetada. Selleks toetatakse sotsiaalset heaolu ja kaasamist,

põhiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning hoolduskoormuse leevendamist käsitlevate

uuringute läbiviimist, kusjuures soodustatud on oma ala ekspertide kaasamine.

Tegevuspiirkonnas tegutsevad küll eakate klubid ning kohati on võimalus ka eakatel osaleda

huviringides, ent siiski on vajadus taskukohaste tegevuste mitmekesisuse järele (näiteks

koolitused, erinevad huviringid jne). Täheldatud on, et ka tegevuspiirkonna erivajadusega

inimestele on väga vähe nii vaba aja sisustamiseks mõeldud tegevusi kui ka sotsiaalset lävimist

võimaldavaid üritusi. Kõikides piirkondades ei ole päevakeskuseid ja nende tegevus on

piirkonnaüleselt koordineerimata. Ilmnenud on, et tegevuspiirkonnas on puudu näiteks

päevahoiuteenus eakatele ning intervallhoolduse kättesaadavus ei ole piisav. Probleeme esineb

nende inimeste kodust väljatoomisega, kes on aastaid olnud oma lähedase hooldajad, kuna nende

tööalased oskused ei ole tänapäevased, puudub valmisolek end üles töötada. Tegevuspiirkonna

sotsiaalprobleemide tuvastamise aluseks on abivajaduse märkamine ning ennetustöö tõhustamine.

Samuti on tähtsad ühiskonna teadlikkuse tõstmine ja eelpool nimetatud ühiskonnagruppide

elukvaliteedi tõstmine.

Valdkonnas on oluline suurem informeeritus tegevuspiirkonnas olemasolevate tugiteenuste osas

ning samuti on vaja tõsta erinevate ühiskonna sihtgruppide teadlikkust hoolekande-,

hoolduskoormuse- ja inimväärikuse tagamisest. Seega toetatakse meetme raames teavitustegevusi

ning koolituste, seminaride, teabepäevade või muude samalaadsete ürituse korraldamist. Sotsiaalse

heaolu olukorra edendamiseks tuleb vältida sotsiaalset tõrjutust ühiskondlikul tasandil ning teha

sihipärast ja otstarbelist koostööd, et tõsta eakate ning ka erivajadustega inimeste elukvaliteeti

mitmekesiste ja sisuliste tegevuste arendamise kaudu. Ühtlasi toetatakse projekte, millega

parandatakse pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti või leevendatakse

hoolduskoormust.

Tegevuspiirkonna sotsiaalvaldkonna väljakutseks on tagada abivajajatele parem ligipääs

pakutavatele teenustele ning tõsta seeläbi inimeste iseseisva toimetuleku võimalusi. Sotsiaalset

heaolu edendava meetme abil on võimalik parandada väikeses mahus piirkonna ehitusliku

keskkonna ja välialade ligipääsetavust eakatele ning erivajadusega inimestele. Nimelt võib

maksimaalselt 15% projekti maksumusest kasutada investeeringuteks. Samuti on oluline info ja

kommunikatsiooni ligipääsetavuse tagamine, arvestades seejuures erinevaid puuete liike (näiteks

viipekeele tõlge või kirjutustõlge kuulmispuudega inimestele).

Sotsiaalse heaolu parandamisel tegevuspiirkonnas on oluline roll piirkonna elanikel tervikuna, sest

sidusa ühiskonna aluseks on üksteisest lugupidavad ühiskonnarühmad, kellel on koos sõbralik ja

turvaline olla (Statistikaamet, 2023). Seetõttu on oluline toetada sotsiaalvaldkonna koostööd

külakogukondadega, ent ka teiste sidus- ja huvigruppidega nii tegevuspiirkonnas kui ka väljaspool.

Seega soodustatakse meetme raames koostööd ja võrgustumist nii riigisiseselt kui ka

rahvusvaheliselt.

65

Sotsiaalvaldkonna edendamise strateegiline eesmärk ja selle tulemusnäitajad kajastuvad tabelis

22, meetme iseloomustus, mis sisaldab meetmespetsiifilisi näitajaid, sh väljundnäitajaid, kajastub

tabelis 23.

Meetme seos SWOT-analüüsiga

Meede aitab kaasa SWOT-analüüsi tugevuste säilimisele ja edendamisele.

Sotsiaalse heaolu edendamisele aitab kaasa see, et käesoleval strateegiaperioodil on võimalus

tegevuspiirkonnas taotleda toetusi spetsiifiliselt hoolekande valdkonnas ja need on kättesaadavad

kõigile. Tegevuspiirkonnas on mitmeid tugevaid kogukondi, kelle võimuses on anda panus

elanikkonna sotsiaalse heaolu tõstmisesse ning kaasata kõiki ühiskonnagruppe erinevatesse

ettevõtmistesse. Samuti on võimalik ettevõtjatel anda oma panus sellesse, et tegevuspiirkonna

elanikud tunneksid end väärtustatud ühiskonnaliikmetena.

Meede on suunatud analüüsis ilmnenud nõrkuste leevendamisele.

Vananeva elanikkonna kasv suurendab lähedaste hoolduskoormust, pärsib kvaliteetsete

hoolekandeteenuste pakkumist piirkonnas ning eakatele ja erivajadusega inimestele on vähe

ajaveetmise võimalusi, mis süvendab üksildust ning suurendab vaimse tervise probleeme. Eelnevat

arvestades soodustab sotsiaalse heaolu edendamise meede valdkondlikku koostöö ja võrgustumise

arendamist erinevate huvigruppide vahe, nagu: kogukonnad, ettevõtjad, kohalikud omavalitsused,

kolmanda sektori organisatsioonid (mh hoolekandega seotud organisatsioonid). Ühtlasi on

meetmes võimalik toetust taotleda ka kohalikul omavalitsusel, mis seeläbi võimaldab luua

lähedasemat kontakti kohaliku elanikkonnaga.

Meetme rakendamisega tuleb ära kasutada väliseid võimalusi ning hajutada võimalikke ohte.

Koostöö suurendamine inimeste, kogukondade, asutuste, ettevõtete ja spetsialistide vahel tagab

parema infoliikumise, tugevdab ühtset kogukonda ja soodustab võrgustumist ka väljaspool

tegevuspiirkonda. Parem info liikuvus olemasolevate tugiteenuste ja huviringide osas ning eakate

ja erivajadusega inimeste kaasamine tõstavad nii hoolekandeteenuste kui ka inimeste elukvaliteeti.

Tegevuspiirkonna ääremaastumine ning jätkuv väljarände trend soodustavad elanikkonna

vananemist, ent sotsiaalse heaolu edendamise meetme raames on oluline panustada vahendeid

eelkõige just vananeva elanikkonna eest hoolitsemisele. Sotsiaalse heaolu tugevdamine

tegevuspiirkonnas vähendab stressi, mis kaasneb ebakindluse suurenemisega sõdade, haiguste,

looduskatastroofide tõttu.

66

Tabel 22. Sotsiaalse heaolu edendamise strateegiline eesmärk tulemusnäitajatega

Strateegiline eesmärk Eakad, erivajadusega ja suure hoolduskoormusega inimesed on

tegevuspiirkonnas väärtustatud ühiskonnaliikmed.